Frangi riik . karl suur , lääne euroopa riikide teke

Embed Size (px)

Text of Frangi riik . karl suur , lääne euroopa riikide teke

  • 1. Frangi riik Marie Prna10. klass

2. Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tnapevase Prantsusmaaga (siit prineb ka Prantusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. 3. V sajandi lpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse ja trjusid lnegoodid sealt Hispaaniasse. Erinevalt paljudest teistest germaanlastest olid frangid toona veel paganad. Kuid 495. aasta paiku lasi Chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejrel ristiusu peale ka oma rahvale . Kuna frankidel ja roomlastel usulisi erimeelsusi polnud, hines Chlodovech katoliku kirikuga. See lhendas teda Rooma vaimulikkonnale, kes koos aristokraatiaga ngi frankides liitlast teiste, ariaanlikku (Arianism ehk ariaanlus oli 4.7. sajandil levinud kristlik teoloogiline petus ja usuvool, mis sai nime Aleksandria presbteri Areiose jrgi) ristiusku pooldavate germaanlaste vastu. 4. VI ja VII sajandil Frangi riigi htsus kadus ja kuningate vim nrgenes . Kuninglik suguvsa ksitas riiki kui perekondlikku varandust , mis tuli prast kuninga surma poegade vahel ra jagada. Sellega kaasnesid vennatapusjad kuningasoo liikmete vahel. Aja jooksulkujunesid riigis ksteisest suhteliselt sltumatud suured piirkonnad. Vim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojalematele majordoomustele . Nood valitsesid piirkondi oma arvukate sltlaste toel ning vajaduse korral ka vlisvaenlaste vi teine-teise vastusda pidades. 5.

  • V saj lpul oli Frangi riik kige vimsam.
  • Kuningate asemel olidmajordoomused -kuningate kojalemad.
  • 8. saj sai Frangi riigi kuningaks majordoomusPippin.

6. Kuningas Pippin Lhike 7. Pippini jrel sai kuningaks tema poeg Karl Suur (valitses 768-814 ) 8. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite jreltulijaks ja nimetas end Lne-Rooma keisriks. Ta oli sjaliselt rmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jeni), Phja-Itaalia kui ka Luna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jid tnase Prantsusmaa aladest tema riigiga hendamata bretoonide maad ( Bretagne ). Karl Suur oli Pippin Lhikese poeg ja Ludwig Vaga isa. 9. Kuningaks saamine - kroonimine 10. Karl Suure kroon 11. Karl Suure riik 12. Karl Suure troon Aachenis 13. Karl Suure keisririik psis htsena ka tema poja Ludwiq Vaga valitsusajal (814-840). Karli pojapojad aga jagasid riigi aastal 843 prast pikki omavahelisi tlisid Verduni kokkuleppega kolmeks: Lne-Frangi riik, Ida-Frangi riik ja Luna-Frangi riigiks . Ida-Frangi riigist kujunes jrk-jrgult Saksa ja Lne-Frangi riigist Pransuse kuningriik, Luna-Frangi riik aga lagunes sootuks. Keisri tiitel, mis kokkuleppe jrgi kuulus Luna-Frangi valitsejale , kaotas aga oma senise autoriteedi. 14. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ja anarhia ajajrk. Kuningad ei suutnud vimsaid likuid oma vimu all hoida ja riigid jagunesid sltumatuteks valdusteks . Lne-Euroopa killustatust ja kdusda kasutasid ra vlisvaenlased . Nii vallutasid islamiusulisedaraablased Phja-Aafrikale ja Hispaaniale lisaks ka mitu vahemere saart (Sitsiilia, Malta , Kreeka jt.) ning rndasid sealt Luna-Euroopa rannikualasid.IX sajandil muutusid kogu Lne-Euroopas vga sagedaseks Skandinaaviast lhtuvad viikingite rste- ja vallutusretked. IX sajandi lpul ja X sajandil lisandusid neile Aasiast oma tnapeva asulale rnnanud ungarlased. Viimaste kiire ratsavgiterroriseeris aastakmnete vltel paljusid Kesk- ja Lne-Euroopa maid . 15. 16. Suurem osa ndis-Frangimaast sai Baieri osaks aastal 1803 tnu Baieri liitlassuhetele Napoleoniga. Kultuuriliselt on see igest Baierist ("Altbayern", Vana-Baieri) siiski paljuski erinev. Iidset nime hakati taaskasutama aastal 1837 Ludwig I poolt. natsiajastul oli Baieri jagatud mitmeks gauks, sealhulgas Frangimaa ja Maini-Frangimaa. Kuigi Vana-Baieri on lekaalukalt katoliiklik, on Frangimaa mitmekesisem. Alam-Frangimaa ja lem-Frangimaa lneosa (Bamberg, Lichtenfels, Kronach) on valdavalt katoliiklikud, samas enamus Kesk-Frangimaast ja lem-Frangimaa idaosa (Bayreuth, Hof, Kulmbach) on valdavalt protestantlikud (Evangeelne Kirik Saksamaal). Kesk-Frangimaal Frthis oli ajalooliselt (enne natsiajastut) suur juudi kogukond; siin on sndinud Henry Kissinger 17. Tnan kuulamast !