Tallinna Ülikool

Eesti Humanitaarinstituut

Merilyn Metsar

GRÖÖNIMAA JA ISLAND

Refereaat

Tallinn 2015

Merilyn Metsar

SISUKORD

SISUKORD.......................................................................................................................2

1 Gröönimaa.................................................................................................................6

1.1 Nimi....................................................................................................................6

1.2 Sümbolid ja tähised.............................................................................................6

1.3 Loodus................................................................................................................7

1.4 Haldus.................................................................................................................7

1.4.1 Gröönimaa parlament..................................................................................8

1.5 Suhted Taaniga...................................................................................................8

1.6 Suhted teiste inuittidega......................................................................................8

1.7 Haldusjaotus........................................................................................................8

1.8 Rahvastik............................................................................................................8

1.9 Majandus.............................................................................................................9

1.10 Ajalugu............................................................................................................9

1.10.1 Paleoeskimod...............................................................................................9

2 Island.......................................................................................................................11

2.1 Asukoht.............................................................................................................11

2.2 Loodus..............................................................................................................11

2.2.1 Geoloogiline ehitus....................................................................................11

2.2.2 Vulkaanid..................................................................................................12

2.2.3 Mandrijäätumine........................................................................................12

2.2.4 Kliima........................................................................................................12

2.2.5 Meri ja siseveed.........................................................................................12

2.2.5.1 Jõed....................................................................................................13

2.2.5.2 Järved.................................................................................................13

2.2.6 Taimed.......................................................................................................13

2.2.7 Loomad......................................................................................................13

2.3 Ajalugu..............................................................................................................13

2.3.1 Maa asustamine ja vaba riigi aeg...............................................................14

2.3.2 Saagad ja Eddad........................................................................................15

2.3.3 Norra aeg...................................................................................................15

KOKKUVÕTE................................................................................................................16

KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................17

Merilyn Metsar

LISAD.............................................................................................................................18

Lisa 1 Gröönimaa............................................................................................................19

Lisa 2 Island....................................................................................................................20

SISSEJUHATUS

Töö eesmärk on referaadi vormistamine, kus ülesandeks on vaja läbida allolevad

ülesanded:

1. Kopeeri tekst etteantud linkidelt (2 linki!) ja eemalda kõik veebivormingud;

2. Eemalda üleliigsed tühjad read, nurksulgudes olevad tekstid ja algallika sisukord;

3. Kasuta leheküljepiire (page break) mõistlikult;

4. Lehekülje häälestus – vasak serv 3,5, teised 2,5 cm;

5. Koosta tiitelleht (juhendaja nime ei ole);

6. Lisa lehekülje number alla paremale alates sissejuhatusest;

7. Lisa päisesse oma nimi (va tiitelleht);

8. Märgi kõik pealkirjad pealkirja laadidega (alates sissejuhatusest);

9. Nummerda vajalikud pealkirjad (st 2 peatükki koos alapeatükkidega);

10. Kui lisasid uusi laade, siis saad kasutada juba loodud laade (vajadusel neid veidi

muutes). Kui see

on tegemata, siis;

10.1. Muuda normaallaadi: Times New Roman 12; rööpjoondus (Justify), lõiguvahe

enne ja

pärast lõiku 6 pt, reavahe 1,5 rida;

10.2. Loo uus laad tiitellehe jaoks, joondus keskel;

10.3. Loo uus laad „Sisukord“, põhineb normaallaadil, kuid välimus on nagu H1 (vt p

10.5);

10.4. Loo uus pealkirja laad „H1 numbrita“ ja kasuta seda sissejuhatuse, kokkuvõtte ja

kasutatud kirjanduse puhul;

10.5. H1 Arial 20, bold, automaatne leheküljepiir enne H1;

10.6. H2 Arial 18, bold;

10.7. H3 Arial 16, bold, H4 Arial 14, bold – osadel ei ole neid pealkirju;

10.8. Loo lisadele uued laadid (vt ül 12).

11. Lisa sissejuhatus ja kokkuvõte õigesse kohta ning kirjuta sissejuhatusse töö eesmärk

ja

kokkuvõttesse, mida õppisid loengutes referaadi vormistamise osas juurde;

12. Lisa üks pilt töö põhiosasse (Vikipeediast, tühjale reale, in line with text, kõrgus 5

cm);

4

Merilyn Metsar

13. Lisa pildile pealdis (kujul Joonis 1. Pildi pealkiri);

14. Lisa ristviide (kujul vt Joonis 1);

15. Lisa pealdise rea lõppu joonealune märkus pildi aadressiga (lingina);

16. Lisa viited iga peatüki lõppu (kokku 2 viidet, mitte rohkem) ja koosta kasutatud

kirjanduse loetelu (NB! mitte käsitsi);

17. Koosta lisad üldandmete tabelite ekraanipiltidega;

18. Koosta sisukord (lk 2) ja uuenda seda vajadusel;

5

Merilyn Metsar

1 GröönimaaGröönimaa (v.t.Joonis 1) on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis

hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart Ameerikas Põhja-Ameerika mandrist

(Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.

Joonis 1. Gröönimaa vapp1

Gröönimaa põhjaosa eraldab Kanadale kuuluvast läände jäävast Ellesmere'i saarest

kitsaimas kohas 26 km laiune Narese väin, milles asub Tartupaluki saar. Lõuna pool

jäävad Gröönimaa ja Kanada vahele 350 kuni 700 km laiuselt Baffini laht ja Davise

väin. Ida pool paiknevast Islandist eraldab Gröönimaad 300 km laiune Taani väin.

Gröönimaa pindala on 2 166 086 või 2 180 000km². Ta on pindalalt ligikaudu

viiskümmend korda suurem kui Eesti. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 km.

Morris Jesupi neem 730 km kaugusel põhjapoolusest on paljudes teatmikes maailma

põhjapoolseim maismaapunkt. Selle neeme läheduses asub mõni veel veidi põhja pool

asuv saareke. Lõunapoolseim punkt Farveli neem paikneb ligikaudu Tallinna

laiuskraadil.

Elanike arv on 56 615 (1. jaanuar 2011)

Kuigi Gröönimaa asub Ameerikas ja moodustab loodusgeograafiliselt osa Põhja-

Ameerikast, on ta ajalooliselt, poliitiliselt ja majanduslikult Euroopaga tihedalt seotud.

1.1 NimiGröönimaa gröönikeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles 'inimeste maad'

(st 'gröönlaste maad').

1 http://et.wikipedia.org/wiki/Gr%C3%B6%C3%B6nimaa

6

Merilyn Metsar

Taanikeelne Grønland tähendab 'rohelist maad'. Selle nime andsid maale sinna 10.

sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland).

1.2 Sümbolid ja tähisedGröönimaal on lipp.

Autode eraldusmärk on GRO.

Lennukite eraldusmärk on Taani ja Fääri saartega ühine OY.

Interneti tippdomeen on .gl.

1.3 LoodusIsfjord, Ilulissat, Disko laht, Lääne-Gröönimaa. Hiiglaslikud jääkamakad (kuni 180

meetrit kõrged) ja rusujää liikumas välja Isfjordist merre. Suvel võib see liikumine

toimuda kuni 30 meetrit päevas.

Loodusgeograafiliselt moodustab Gröönimaa osa Põhja-Ameerikast.

Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80%

Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare

keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu

alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa

kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim

looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare

idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld

- 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri.

Liustike tegevus on vorminud väga liigendatud rannajoone, kus leidub palju fjorde ja

rannikulähedasi saari.

Kliima on kõikjal polaarne, kuid paikkonniti üsna erinev.

Gröönimaa saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju,

mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite.

Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed,

jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki.

Gröönimaal on kaevandatud kivisütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat.

Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, rauamaagi ja teemantide

kaevandamine.

7

Merilyn Metsar

1.4 HaldusVaata ka: Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted

Aastal 1979 sai Gröönimaa autonoomse staatuse ja omavalitsuse (Hjemmestyre/Home

Rule).

Gröönimaa kuulus Taani riigi koosseisus alates 1973. aastast Euroopa

Majandusühendusse, kuid peale autonoomia saavutamist ja 1982. aasta referendumi

korraldamist astuti sealt 1985. aastal välja. Kuulutakse Põhjamaade Nõukogusse ja

Arktilisse Nõukogusse.

21. juunist 2009 hakkas Gröönimaal vastavalt 2008. aasta referendumile kehtima uus

staatus, "isevalitsus" (taani Selvstyre), mis annab muu hulgas Gröönimaale kontrolli

oma maavarade üle ja grööni keelele riigikeele staatuse.

Ametlikud keeled on grööni keel ja taani keel.

1.4.1 Gröönimaa parlamentGröönimaa parlamendis on 31 kohta. Erakondadest on pärast 2009. aasta

parlamendivalimisi esindatud:

Inuit Ataqatigiit (14)

Siumut (9)

Demokratiit (4)

Atassut (3)

Katusseqatigiit (1)

Taani parlamendis esindab Gröönimaad kaks esindajat.

1.5 Suhted TaanigaTaani esindajaks Gröönimaal on alates 2005. aastast ülemvolinik Søren Hald Møller.

Taani pädevuses on välissuhted ja kaitsepoliitika, kuid Gröönimaal on õigus

välissuhetes kaasa rääkida kõikides küsimustes, mis on otseselt Gröönimaaga seotud.

1.6 Suhted teiste inuittidegaGröönimaa osaleb inuittide koostööorganisatsioonis Inuit Circumpolar Council.

8

Merilyn Metsar

1.7 HaldusjaotusHaldusjaotus

Gröönimaa jaguneb alates 2009. aastast 4 vallaks (Kujalleqi vald, Qaasuitsupi vald,

Qeqqata vald, Sermersooqi vald) ja Gröönimaa rahvuspargi alaks. Valdade koostööd

edendab omavalitsuste liit KANUKOKA.

1.8 RahvastikElanike arv on olnud:

2007: 56 361

2010: 56 452 (1. jaanuar)

Keskmine eluiga oli 2007. aasta hinnangul meestel 66 aastat, naistel 74 aastat.

89% Gröönimaa elanikest on Gröönimaal sündinud inuitid ja taanlased, 11% mujal,

peamiselt Taanis, sündinud.

1.9 MajandusNuuk

Gröönimaa majandus on suures osas riiklik. Enamik suurematest ettevõtetest kuulub

Grööni valitsusele, maa eraomand puudub. Peamiseks tuluallikaks on kalandus,

eelkõige krevetipüük. Olulised on Taani riigi poolt makstavad subsiidiumid, mis

ulatuvad 3 miljardi Taani kroonini aastas.

Grööni majandus kasvas 2005. aastal 3,0%, inflatsioon oli 1,4% ja tööpuuduse määr

6,2%.

Rahvatulu elaniku kohta oli 2007. aastal 20 000 USA dollarit.

Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele

kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja

vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt

kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud

kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse

peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim

kaubanduspartner on Taani.

Rahaühik on Taani kroon.

9

Merilyn Metsar

Gröönimaa ainus pank on GrønlandsBANKEN A/S. Sideteenuste osas on ainus

operaator Grööni valitsusele kuuluv Tele Greenland. Gröönimaa rahvuslik

lennundusettevõte on SASi osalusega Air Greenland.

Maanteede puudumise tõttu kasutatakse Gröönimaa siseseks liikluseks mere- või

õhutransporti (kopteriliiklus).

1.10Ajalugu

1.10.1 PaleoeskimodRohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi

idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale

(Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga

mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu (kirved, noad,

kaabitsad, naasklid). Töödeldi puud (Gröönimaa rannikule oli eelnenud aastatuhandete

jooksul kogunenud tohutul hulgal ajupuid), luud, sarvi, kivi, merevaiku, nahka. Elati

vastavalt püügihooajale vahelduvates laagripaikades. Peamiselt elatuti hülge- ja

põhjapõdrajahist, kala- ja linnupüügist (kajakad, hahad, haned). Korjati marju. Peeti

koeri, keda tõenäoliselt kasutati koormavedamiseks ja jahil, saanide kasutamisest ei ole

jälgi leitud. Toidu valmistamiseks tehti ajupuudest tuld.

Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja

eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset

asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri

hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna struktuur arvatavasti

keerukamaks. Tekkisid eluasemed, mis mahutasid palju perekondi endise 1–2 asemel.

Arvatavasti tugevnes šamaani positsioon usulise juhina. Inuittide gruppidel olid

omavahel tihedad kaubandussidemed. Asustus koondus selle perioodi lõpus Gröönimaa

loodeosasse. (Vikipeedia, Gröönimaa, 2015)

10

Merilyn Metsar

2 IslandIslandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra

vahel. Riigi pealinn on Reykjavík.

Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani

keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad,

millest omakorda osa on kaetud liustikega. Inimasustus paikneb suuresti ainult rannikul

ja selle läheduses.

Esimesed inimesed jõudsid Islandile 9. sajandil. 13. sajandil läks Island Norra võimu

alla ja aastal 1380 koos Norraga Taani võimu alla. 17. juunil 1944 kuulutati Þingvelliril

välja Islandi Vabariik.

2.1 AsukohtIsland asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel.

Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on

sealt 1000 km ja Šotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000

km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika

idaranniku vahel.

Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel.

2.2 Loodus

2.2.1Geoloogiline ehitusErinevalt ülejäänud Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. Island on

vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja

Euraasia laama piiril. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel

mäestikulõigul nii aktiivseteks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid,

millest tekkis saar. Aktiivsuse põhjuseks on see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani

keskahelikul, vaid ka kuuma täpi alal.

Islandi saar koosneb 400–600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka

kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle osadeks.

11

Merilyn Metsar

2.2.2VulkaanidPraeguse aja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, milles on umbes 25 km

pikkune lõhe, kust võimsa purske ajal enam kui sajast punktist laavat voolab ja tuhka

õhku lendub.

Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur (Öræfi,

Öræfajökull; 2119 m).

Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 5–6 aasta tagant. 2010.

aasta aprillis alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse

seiskumise.

Tihti esineb Islandil ka nõrku maavärinaid.

2.2.3MandrijäätuminePärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide

otsas jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull'ideks. Praegugi katavad need

12% kogu saarest. Kõige suurem on Vatnajökull, mille pindala on umbes 8300 km².

2.2.4KliimaIslandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi

hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning

idarannikul, samuti saare absoluutsed kõrgused. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe

sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa

jahedam, jäämütside otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski

suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad

soojemad õhumassid.

2.2.5Meri ja siseveedLeirhnjúkuri kuumaveeallikas.

Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus

vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse

katkestada.

Laevaliikluseks on parimad tingimused läänerannikul.

12

Merilyn Metsar

2.2.5.1JõedRannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja

voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orge pidi. Suvel, kui liustikuääred

sulavad, on jõed veerohked, vesi aga on moreenist ja liivast sogane. Talvel jäävad need

veevaeseks ja vesi selgineb.

Seal, kus jõed laskuvad alla platoo pangastelt või laavavooludelt, paiknevad kärestikud

või maalilised joad. 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas.

2.2.5.2JärvedJärvi on Islandil vähe. Üle 5 km² pindalaga järvi on 27. Suurim järv on Þórisvatn (88

km²), suurim looduslik järv on Þingvallavatn (84 km²).

2.2.6TaimedTaimed katavad vaid väikest osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on

ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik,

märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole

Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast

saare asustamist maha.

2.2.7LoomadIslandi hobune on Islandilt pärit hobusetõug.

Islandit ümbritsevates vetes on esindatud 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki.

Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane.

Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369

linnuliiki (2006).

Roomajad ja kahepaiksed puuduvad.

Saart ümbritsev meri on kalarikas. Sisevetes elavad näiteks lõhilased.

2.3 AjaluguÞingvellir, paik, kus asutati Alþingi.

13

Merilyn Metsar

2.3.1Maa asustamine ja vaba riigi aegIslandi ajaloolase Ari Þorgilssoni teose Íslendingabók, Islandlaste raamat (kirjutatud

ajavahemikus 1122–1134) andmetel oli esimene Islandile ümberasuja Ingólfr Arnarson,

kes rajas aastal 874 talu Reykjavíki. Enne teda, 9. sajandi keskpaigas olevat saarel

käinud teisedki Norra meresõitjad, kes küll ei üritanud saart asustada (nt teel Norrast

Fääri saartele sinna eksinud Naddoddur, keda peetakse saare avastajaks). Ingólfri ja

teiste skandinaavlaste tulles olevat saarelt lahkunud seal varem elanud iiri mungad.

Arheoloogilisi jälgi ei ole skandinaavlaste-eelsest asustusest siiski leitud.

Sisserändajad asustasid maa elamiskõlblikud piirkonnad umbes 60 aastaga. Peamiselt

tuldi Islandile Norrast, aga ka viikingite asundustest Iirimaal, Šotimaal ja mujal Briti

saartel. Nad tõid Islandile kaasa oma keldi päritolu naised, teenijad ja orjad. Paremad

maad hõivati kiiresti ja nagu praegugi, paiknes asustus peamiselt rannikul, saare

lõunaosa tasandikel ja maa teiste osade orgudes. Saare asustamisest räägib

Landnámabók, Maa asustamise raamat, milles on ära toodud umbes 430 ümberasuja

nimed, samuti nende esiisade ja järeltulijate nimed ning kirjeldatud, millise piirkonna

keegi hõivas. Maa asustamise raamat on kirjutatud 12. sajandil ja peegeldab tõenäoliselt

tolleaegset maaomandi jaotust. Islandilt on leitud üle 300 paganliku viikingite kalme.

Paljud neist pärinevad 9. sajandi lõpust ja 10. sajandi algusest.

Aastal 930 asutati Reykjavíkist natuke ida pool Þingvelliris saare parlament Althing,

millel vabad mehed tervet saart puudutavaid otsuseid vastu võtsid ja tüliküsimusi

lahendasid. Althing kogunes kaheks nädalaks igal kesksuvel. Maa jagati hiljem

neljandikeks, igaühel neist oli oma kohalik ting. Igas neljandikus oli goodkondi, mille

juhtideks olid goodid (goði), kohalike ülikusuguvõsade esindajad.

Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust enamus uusasukaid saabus, tegeleti ka Islandil

peamiselt karjakasvatusega. Põllumajandus oli vähetähtis. Tegeleti ka kalapüügi ja

kaubandusega. Välja müüdi villaseid kangaid, jahipistrikke, pärast Gröönimaa

avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa. Islandi skaldid olid Skandinaavia

kuningate õukondades väga hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti

saartega, olid väga tihedad.

Aastal 1000 (või 999) võeti Islandil Althingi otsusega vastu ristiusk, põhjuseks tugev

surve Norra kuninga Olav Tryggvasoni poolt. Althing otsustas saart tülides mitte

lõhestada ja uus usk vastu võtta, säilitades vana usu pooldajatele õiguse oma kodus

vanu jumalaid edasi teenida. Norra kuningas Olav II Haraldsson (Püha) saatis Islandile

14

Merilyn Metsar

misjonipiiskoppe. Esimene piiskopiks saanud islandlane, Ísleifr, pühitseti ametisse

1056. 11. sajandi lõpus asutati esimene Islandi piiskopitool maa lõunaosas Skálholtis,

1106 ka teine piiskopitool põhjaosas Hólaris.

2.3.2Saagad ja EddadMöðruvallabók, käsikiri, milles on teiste seas jäädvustatud Njálli saaga. Umbes 1350.

13. sajand oli Islandil arvukate sisetülide tõttu väga rahutu ja vägivaldne. Just sel ajal

kirjutati aga põhiosa Islandi saagadest. Tuntuim saagažanr on islandlaste saagad, mis

käsitlevad peamiselt maa asustamise aega ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab

tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. sajandil tegutses ka

võimsa Sturlungite suguvõsa liige Snorri Sturluson, kes lisaks poliitikale tegeles ka oma

maa ajalooga. Snorri on kirjutanud luulekunsti käsiraamatu Noorem Edda, Norra

kuningate ajaloo Heimskringla ja arvatavasti ka mõne saaga, nt Egill Skallagrímssoni

saaga. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud anonüümne Vanem Edda sisaldab

viikingi- ja keskajast pärinevaid laule paganlikest jumalatest ning lugusid germaani

rahvaste minevikukangelastest.

2.3.3Norra aeg13. sajandil oli väheste juhtivate suguvõsade võim kasvanud väga suureks ja esialgsest

aristokraatlikust demokraatiast ei olnud enam palju järele jäänud. Kasvas ka Norra

kuninga huvi saareriigi vastu, mida võimsamad Islandi ülikud üritasid oma kohapealsete

konkurentide vastu ära kasutada. Kuna ükski ülikusuguvõsa ei suutnud võimu tervel

saarel enda kätte haarata, olid islandlased 1262–1264 sunnitud tunnistama Norra

kuninga formaalset ülemvõimu. Seega muutusid nad tema maksukohuslasteks ja vaba

riigi aeg oli lõppenud.

Norra kuninga võimu all kaotati Islandil endine koolkondade süsteem ja Islandi

ülikutest said Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. Kuningas kehtestas

kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda,

mistõttu Islandi majandus nõrgenes.(Vikipeedia, Island, 2015)

15

Merilyn Metsar

KOKKUVÕTEÕppisin juurde kuidas koostada referaadil sisukorda, selleks luues uusi pealkirja laade

ning neid samal ajal muutes. Juurde õppisin veel lehekülje nummerdamist kolmandalt

lehelt, mitte teiselt. Sain selgeks ka ristviite kasutamise referaadis ning seda kuidas

eemaldada üleliigseid ridu ja nurksulgudes olevaid tekste.

16

Merilyn Metsar

KASUTATUD KIRJANDUS

Vikipeedia. (13. 02 2015. a.). Gröönimaa. Allikas: Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Gr%C3%B6%C3%B6nimaaVikipeedia. (15. 02 2015. a.). Island. Allikas: Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Island

17

Merilyn Metsar

LISAD

18

Merilyn Metsar

Lisa 1Gröönimaa

19

Merilyn Metsar

Lisa 2Island

20