• vastava maa tööstuse arengutasemest• majanduse struktuurist• geograafilisest asendist• kättesaadavatest energiavarudest

Riigi energiapoliitika sõltub:

Energeetika

Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste- ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega.

• kasvab tootmine• masinaid rakendatakse üha rohkem• põllumajandus on tõhusam• suureneb koduses majapidamises

tarbitav energia kulu

Energiatarve kasvab, sest

Energiamajanduse skeem

Looduslike energiavarade

hankimine

Elektri-, soojusenergia, mootorikütuse

tootmine

Energia toimetamine tarbijani

Äriteenused

Energiatarbimise kasv inimkultuuri arengu erinevatel etappidel...

Kütt

Soe toitOlme

Korilane

Soe toit

Maaviljeleja

Soe toit

Olme

Põllundus

Liiklus

Suurtalunik

Soe toit

OlmePõllundus

Liiklus

Suurlinlane

Soe toit

Olme

PõllundusLiiklus

Tööstus

Karjakasvataja

Soe toit

Olme

Põllundus

• džaul (J) - eesliited kilo (k), mega (M), giga (G) ja tera (T) tähistavad suuruse tuhande-, miljoni-, miljardi- ja biljonikordseid väärtusi

Energiaühikud:

• naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn - toe. 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi.

• fossiilsed kütused• biomass• tuuleenergia• päikeseenergia

Energiaallikad pärinevad:

• tuumaenergia

• tõusu- ja mõõnaenergia

• geotermiline soojusenergia

päikese kiirgusenergiast

maailmaruumi arenguprotsessidest

Kuu liikumist ümber Maa

• peegeldub 30% kosmosesse tagasi• 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub

lõpuks samuti kosmosesse• 20% peab ülal veeringet

Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale

Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa on nii loomade kui ka fossiil-sete kütteainete moodustumise alus.

• päikeseenergia• tuuleenergia• maailmamere soojuse energia• tõusu-mõõna energia• ookeani lainetusenergia• maailmamere pinnatemperatuuri erinevusest

saadav energia• geotermiline energia• biomassi energia

Alternatiivsed energiallikad:

Varud on ammendamatud

Taastuvad energiaallikad

• päikeseenergia

• geotermiline energia

Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb 10-20º C/km.Vulkaanilise aktiivsusega aladel

- Itaalias, Uus-Meremaal. Islandil kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º C) temperatuure.

Probleem: kuhu panna kasutatud vesi?

• pinnatemperatuuri erinevused troopilises meresPinnal 25º-30º, 1000m sügavusel 4,5º C, kasutusel näiteks USA-s

• tõusu-mõõna energiaAkumuleeritakse energia, mis toimib tänu tõusu-mõõna nähtuseleKasutatakse näiteks Suurbritannias, Kanadas, Prantsusmaal, Austraalias.

• tuuleenergiaTakistused: tuule suund ja jõud ei ole ühesugused; tuulevaikuse periood; tuulegeneraatorid on kallid;

• ookeanilainetuse energiaKasutatakse näiteks Norras, Jaapanis.

• biomass

toodetakse metsa harvendusraiega saadavast peenpuidust või kiirkasvuliste paju või muude puuliikide kasvatamisel, koristades saaki lühikeste ajavahemike järel.

Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks?

• kasvuhoonegaaside ilmingute tugevnemine• mulla ja vee hapestumine• tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht

tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused

• linnade ja tööstuspiirkondade saastumine• teravneb põletuspuidu vajak arengumaades

Energiatootmisega kaasnevad keskkonnamured: