HAAPSALU PIISKOPILINNUS

2010

Linnuse ajalugu

Haapsalu piiskopilinnus rajati kastelllinnusena vahetult pärast kiriku sisseõnnistamist 1279. aastal ja kuulub viimastega kokku.

14. sajandil linnuse ehitamine jätkus. Kastelli põhjakülgedele kerkis kaks nelinurkset torni

15. sajandil kõrgendati linnusemüüre veelgi, nii et need saavutasid tornide müüriosaga peaaegu sama kõrguse. Püstitati ka esimene algrajatisest väljapoole jääv ehitis: lääneküljel asuv nelinurkne vahitorn, mille funktsiooniks oli arvatavasti kiriku peaportaali turvamine.Aastail 1507—1508 rajati suur idapoolne eeslinnus.

Liivi sõjas sai linnus tugevasti kannatada ja moderniseeriti rootslste poolt uute kindlustusreeglite kohaselt. Eeslinnuste jäänused kasutati ära unikaalse müürisisese vallkindlustuse loomiseks.

Haapsalu linnuse vanima osa kavatsesid

De la Gardied ümber ehitada uhkeks renessansilossiks. Selleks tellis Jakob De la Gardie Augsburgi arhitektilt Matthias Hollilt ka projekti, kuid tööd katkestati 23. märtsil kell 3 öösel 1688. aastal puhkenud tulekahjus, kus said kannatada kõik lossi eluruumid, kiriku katus, orel, mille krahv Magnus Gabriel De la Gardie oli nelipühaks 1658. aastal kinkinud. Tules hävis kõik, välja arvatud kirik. Nii seisis lossihoov koos varemetega poolteist sajandit ja hoovi kasutas linnarahvas karjamaana.

Toomkirik koos torniga ehitati uuesti üles, pandi ka uus kirikukell, aga 18. märtsi kevadtorm 1726. aastal viis kiriku katuse ja pühakoda jäeti maha kuni pastor Leopold Rödderi algatusel ja juhtimisel 15. oktoobril 1889. aastal taaspühitseti. Hiljem on küll kirikut rüüstatud, aga tules ja sõdades kannatada pole enam saanud.

Nõukogude okupatsiooni ajal 1940 suleti kirik jumalateenistusteks. Teenistuste pidamist jätkati uuesti II maailmasõjaaegse saksa okupatsiooni ajal. Kevadel 1944 rüüstati kirikut mitmel korral. Segaste aegade tõttu jäi kirik uuesti lagunema ning seisis aastaid tühjana. Mõni aeg kasutati pühakoda viljalaona, vahepeal plaanitseti sinna isegi ujula rajamist. 1971. aastal alustati kiriku restaureerimist. Hoone taheti muuta kontserdisaaliks.

Linnuse stiil

Romaani stiili märgib kirikuruumi poolsammaste päiste taimornament, gooti stiili teravkaarvõlvistik. Kiriku peaukse portaal oli algselt samuti romaani stiilis — ümarkaarte ning kroonitud ehisviiluga, milles paiknes nišš kiriku kaitsepühaku kujuga

Toomkirik oli pühitsetud Saare-Lääne piiskopkonna kaitsepühakule Püha Johannesele. Kiriku ehitamisel järgiti tsistertslaste vaimuliku ordu ehitusnõudeid. Sellele viitab torni puudumine, lakooniline interjöör ja portaali kohal asuv roosaken

Valge Daami legend

Valge Daami legend Haapsalu toomkiriku lõunaseina külge ehitatud ümmarguse ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel naisterahva kuju, keda on hakatud nimetama Valgeks Daamiks. Kuidas ja miks see naine ennast juba sajandeid kabeliaknal ilmutab, räägib legend.

AITÄH TÄHELEPANU EEST

Tanja SmagolHanna Laasen