Nr 7 (194)

Hind 0,26 €August 2011

Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Tsirkus tuli Mulgimaale

Halliste noored osalesid töö- ja puhkelaagris

Augustikuu esimesel näda-lavahetusel ilmataadi soosingus peetud Mõisaküla XXIV kodu-kandipäevad tõid muidu vaiksesse väikelinna erksat melu ja hulga pidulisi.

Muuseumis tunnustati ja tänati

Reede õhtul, kui mudilased pärast vahvaid murumäge lasteaias juba kommidega maiustama asusid, kogunes saalitäis rahvast hakatu-seks Mõisaküla muuseumi. Seal olid avatud värsked fotonäitused „Pildikesi Mõisakülast“, „Kaunid

kodud“ ja „Mõisaküla tuletõrje 110“. Linnapea Ervin Tamberg andis üle tänukirja äsja linna auraa-matusse kantud Mõisaküla kiriku taastamise kauasele eestvedajale Kunnar Keresele ja teenekale laulu-mehele ning sporditegelasele Edgar Vaglaotsale.

Heakorraülevaatuse „Kaunis kodu“ tänavusi paremaid tunnus-tanud hindamiskomisjoni esimees Juta Jalakas tõdes sarnaselt linna-peale, et ilusaid kodusid tekib Mõi-sakülla iga aastaga üha juurde. Oma kauni kodu eest pälvisid seekord linnavalitsuse tänukirja perekon-

nad Meister (Kiikre tn 24), Ringas (Uus tn 20), Luik (Viljandi tn 30), Veinthal (Viljandi tn 30 b), Kuusk (Pärnu tn 60), Rannama (Kiikre tn 28), Ots (Piiri tn 10), Ene Purju ja Tarmo Tehver (Pärnu tn 53) ja Helmuth Mets (Valga tn 1). Kolme tänavu kõige enam silma paistnud kodu omanikud – perekonnad Taim (Loode tn 11), Torn (Kooli tn 27) ja Ilja-Ainola Luhasaar (Pärnu tn 4) – võtsid lisaks tänukirjale vastu majamärgi „Kaunis kodu“. Neile sai osaks ka au heisata õhtul avatsere-moonial keskväljakul Eesti, Mõisa-küla ja kodukandipäevade lipp.

Mõisakülas ja Abjas andis augusti teisel nädalal täistribüünidele meeldejääva etenduse tsirkus Madigan Rootsist.

Mõisaküla kooli spordiplats 8. ja Abja lasteaia tagune peoplats 10. augusti õhtul olid piiratud tsirkusevoori masinatest. Nende keskele püstitatud vaatajaist tulvil avaras tsirkusetelgis algas etendus väikese virgutusvõimlemisega pealtvaatajaile. Siis astusid muusika ja publiku kaasaplaksutamise saatel üksteise järel oma oskusi demonstreerides areenile žonglöör, akrobaadid, köietantsija, mustkunstnikud, tuleneelaja jt. Paaris numbris haarati põnevatesse numbritesse kaasa ka mõni õnnelik publiku seast. Artistide etteastete vahele tegi nalja lõbus kloun.

Neljajalgsetest artistidest olid tsirkusekavas osalisteks ponid. Kahe euro eest said paljud lapsed etenduse vaheajal areenil nende seljas ka lõbusõitu teha.

Inglise keeles teadustatud etenduse järgsed tänusõnad tsirkuseperelt oma käed tuliseks aplodeerinud Mulgimaa publikule kõlasid lõpuks eesti keeles. Artistide sõnul oli Mõisaküla üldse esimene koht, kuhu neid lausa kutsuti esinema. Tsirkus Madigan asutati 1989. aastal Rootsis, ühendades kahe tsirkuseperekonna erinevaid põlvkondi. Eestis anti etendusi ka 2001. aastal.

MeelIs sõeRd

suvises töö- ja puhkelaagris osalenud Halliste valla noored jäid seal pakutuga rahule ja mõtlevad juba järgmisele laagrisuvele.

Kaks tosinat 14–17-aastast Halliste valla noort maitsesid laagri-rõõme 17.–23. juulini. Laagriliste ööbimispaigaks oli seekord Kaarli rahvamaja. 18. juuli hommikul alustasid lapsed tööd. Töid oli mitme-suguseid: puude ladumine, teeradade puhastamine, trimmerdamine ja Vana-Kariste seltsimaja korrastamine. 21. juulil käisime tööd tegemas laagri organiseerinud Halliste jahiseltsi maja juures, kus pärast tööpäeva saime vastutasuks relvast ketaste pihta märki lasta.

Korraldasime laagripäevil toreda pannkoogiõhtu. Meeldejääv oli purjekasõit Võrtsjärvel. Eelviimasel õhtul grillisime, soovijad said lasta vibu ja toimus ka laagriliste vaheline võrkpallivõistlus, kohtuni-kuks Anneli Roosalu. Laager lõppes 23. juuli hommikul Kilplaste maa külastamisega. Suur tänu meie headele kasvatajatele Katrin Tukale ja Tiina Kuusikule ning teist aastat järjest sisuka laagri korraldanud Halliste jahiseltsile eesotsas Tõnu Tukaga, samuti laagrit rahastanud Kohaliku Omaalgatuse Programmile ja Halliste vallavalitsusele.

Jääme ootama järgmist laagrisuve!lAuRA KuleMInA

Hallistes tähistati 11. juulil kahekümne aasta möödumist vallale omavalitsusliku staatuse omistamisest, heites tagasipilku möödunule ja vaadates tulevik-ku.

Pidulikule vastuvõtule koo-limajja olid kutsutud endised ja praegused volikogu liikmed, val-lavalitsuse liikmed, endised maa-vanemad, valla aukodanikud ja allasutuste juhid. Neid tänasid tehtu eest ja soovisid jaksu edasiseks Halliste vallavolikogu esimees Rein Tarkus, praegune vallavanem Andres Rõigas, esimene vallavanem Väino Kangur ja toonane Viljandi maavanem Rein Triisa. Videosal-vestiste, fotode ja meenutuste kaudu vaeti olnut ja senitehtut ning arutleti tuleviku üle.

Tänuga meenutati Halliste ki-riku ja kooli taastamise eestveda-jana üheksakümnendate aastate algupoolel Halliste vallale suurt abi osutanud kirikuõpetaja Kalev

Raavet, kellest sai esimesena valla aukodanik. Järjekordseks valla aukodanikuks nimetati endine kaua-aegne Uue-Kariste velsker-ämma-emand Eevi Allik.

Halliste sai Viljandi maakonnas vallaõigused esimesena koos Suure-Jaani linna ja Karksi-Nuia aleviga 11. juulil 1991, kui Eesti riikliku

iseseisvuse taastamiseni oli jäänud rohkem kui kuu. Kalev Raave ku-nagise tõeks osutunud ettekuulutuse taustal, et Eesti saab vabaks siis, kui valmib Halliste kirik, tõdes Rein Triisa, et olnuks pentsik, kui kirik valminuks mitte Halliste vallas, vaid külanõukogus.

Valla neljast omaaegsest alg-

koolist kolm on õpilaste puudusel juba aastaid suletud, ent Halliste kool, mis üheksakümnendail sai seitsme aastaga uhke koolimaja ja mullu üheksa kuuga lõpuks ka esmaklassilise võimla, on täna üks maakonna tugevamaid põhikoole.

Heaks koostööpartneriks täna ja suureks toeks tuleviku planee-rimisel on vallale Andres Rõigase sõnul paljud aktiivselt tegutsevad seltsid ja ühendused. Halliste vald on kolmedelt viimastelt Sakala mängudelt pälvinud väikevaldadest võidukarika.

Mulgimaad tutvustanud päe-vadel juunikuus Tallinnas Ülemiste keskuses oli siinset ettevõtlust tutvustamas neli Halliste valla et-tevõtet. Kuigi vald ei toeta otseselt ettevõtluse arengut, püüab ta võima-lusel tellida töid oma ettevõtjailt ja olla kursis nende probleemidega.

MeelIs sõeRd

Tänu osaliseks said ka koos-viibimist muusikaliselt sisustanud Anett-Hildegard Laarmann ja vär-sisepp Eha-Diana Pikkor, kelle südamliku Mõisaküla-teemalise luuletuse muuseumi juhataja Anu Laarmann kodukandipäevade ava-misel keskväljakul ette kandis.

Mõisaküla tuletõrje 110. aasta-päeva puhul võttis muuseumis tänu vastu vabatahtlikult kahjutule valvel oleva Mõisaküla Tulekaitse Seltsi esimees Roman Elblaus.

Mõisaküla muuseumi rajaja Valter Ilisoni 90. sünniaastapäeva puhul sai tänu osaliseks ja meenutas muuseumi sündi nimetatu lesk ja kauane töö jätkaja Alma Ilison.

MeelIs sõeRdJärgneb lk 2

Väikesed ja suured käed sirutusid etenduse keskel kohe rõõmsalt välja, et teha pai oma esijalad publiku üllatuseks areeniäärele toetanud kenadele tsirkuseponidele.

Üheks tööks Halliste valla laste töö- ja puhkelaagris oli kõnni-teede puhastamine. Foto: laura Kulemina.

Foto: Meelis sõerd.

Foto: Meelis sõerd.

Halliste valla 20. aastapäeva pidulikul tähistamisel andis vallava-nem Andres Rõigas endisele kauaaegsele Uue-Kariste velskrile Eevi Allikule üle valla aukodaniku tunnistuse.

Kreeka muusika ansambel Zorbas meelitas Mõisaküla kodukandipäevade kontserdil publiku lõunamaises sirtaki-rütmis kaasa tantsima.

Kodukandipäevad tõid Mõisakülla peomeeleolu

Halliste vald pidas sünnipäeva

KODUKANDIS

Foto: Meelis sõerd.

2 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Tehti teatrit ja taieldi Kui Iivo Hakkaja bigbändi

puhkpillilood kõlanud, lipud mastides ja kodukandipäevad linnapea poolt avatud, täi-tus keskväljaku äärne endine avar kaubahall teatripublikust. Kultuurimaja näitering Laine Pedaja juhendamisel naerutas rahvast menukalt Andrus Kivi-rähi lõbusa mereröövliteemalise tükiga „Uljas neitsi“. Kaastegev oli segaansambel Kungla Kadi Kase juhendamisel. Näidendi lavale jõudmiseks nägid vaeva paljud abilised. Oli teada, et esietendusele saal kõiki soo-vijaid ei mahuta. Seepärast korrati etendust pühapäeva õhtul enne kodukandipäevade lõpetamist ja ka siis olid isteko-had täidetud.

Etendused olid vaatajaile tasuta. Pääsmete ostmise ase-mel laekus mõlema etenduse publikult annetuskasti kokku 263 eurot, mis on kavas kulu-tada kultuurimaja akendele rulookardinate ostuks.

Oma teatrist ei jäetud ko-dukandipäevadel loomulikult ilma lapsigi, ehkki neid jagus ka täiskasvanute etendustele. Las-teetendusega „Nukitsamees“ rõõmustas hulka väikesi vaata-jaid pühapäeval suveaias Abja kultuurimaja laste näitering Viive Niinemäe juhendamisel.

Keskväljakul pinkidel is-tudes sai rahvas laupäeval kaasa elada kontserdile, mil-les esmalt esinesid Mõisaküla tantsurühmad Ütenkuun ja Vaprakesed ning segaansambel Kungla. Seejärel lasi ligi kaks tundi suure menuga Kreeka rahvalauludel ja -viisidel kõlada eksootilistes Kreeka rahvarõi-vastes külalisansambel Zorbas. Oskajatest näitsikute õhutusel ja õpetusel kasvas üha pike-maks lõpuks üle väljaku ulatu-nud muusika saatel lõunamaise sirtaki tantsijate rivi.

Rahvast jagus kõikjaleKontserdi ajaks tõmbas

kesklinnas otsad kokku hom-mikul alustanud rahvarohke suvepäevade laat. Müüjaid oli nii kohapealt kui mitmelt poolt kaugemalt kultuurimaja juha-taja Laine Pedaja hinnangul märksa rohkem kui eelmisel aastal. Iga laadakaupleja anne-tas müügikohatasu asemel min-

gi eseme ühe-eurose alghinna-ga oksjonile. Enampakkumist ohjanud Arvo Pede andmetel laekus oksjonist tulu pisut üle 300 euro, mis läheb Mõisaküla noortetoale. Tänuliku noorte-juhi Kaja Õiguse hinnangul jätkub sellest soovitud lauajalg-palli ostuks ja veidi muukski.

Käsitöönäitusel endises kaubahallis sai laupäeval näha

Mõisaküla meistri Maia Pulle-ritsu huvitavaid tikitud kaarte, kohaliku MTÜ Käsitöö Koid liige Sirje Usin pakkus oma kaltsuvaipu. Müüdi ehteid ja õpetati ehtelillede tegemist. Kõrval tuletõrjeseltsi maja ees uudistati tuletõrjetehnikat ning vanatehnika fännide poolt üles vuntsitud vanu tsikleid ja autosid.

Suvepäevadele omaselt tehti puhkpillimängijate hom-mikuse äratusmänguga alanud laupäeval endise raudteejaama esisel säilinud raudteejupil dre-siinisõitu ja läheduses sai sõita ka ATV-ga. Nostalgiavagunis kogesid julgemad ergutavat adrenaliinilaksu elektrišokisea-det puudutades. Lastepargis jooksid mudilased šokolaadiau-hindadele, lõbutsesid batuudil ja tiirutasid elektriautodega. Spordihoone juures mängiti tänavakorvpalli ja lastepargis pühapäeval võrkpalli, mille vaheaegu täitis noortetoa eest-võttel lõbus võistkondlik suve-suusatamine palksuuskadel. Ratastel rong sõidutas reisijaid kesklinnast nii Läti piirini kui ka Kamara teeristist Pärnu poole.

Reede ja laupäeva õhtust varajaste hommikutundideni kaikus tantsumuusikast tule-desäras uue ruumika lavaga suveaed. Reedel keerutasid seal diskoplaate DJ-d Endel ja Lauri Abjast, laupäeval sisus-tasid tantsuõhtut Marju Länik ja ansambel Onupoeg, silma-ilu pakkus kõhutantsutrupp Bahiira.

XXIV kodukandipäevade-ga, mida lahkelt hellitas suve-päike, jäid rahule nii Mõisaküla aasta suursündmuse aktiivne ja arvukas publik kui tublid korraldajad.

MEELIS SÕERD

Tänavu taas Mõisakülas tegutsenud õpilasmalevlased tegid taskuraha teenides tub-lit tööd kodulinna heakorras-tamisel ja veetsid pärast koos huvitavalt aega.

Mulgi-Mõisa nime kand-nud õpilasmalev töötas noor-tejuhi Kaja Õiguse juhtimisel 6.–19. juunini igal tööpäeval kella 9–13 heakorratöödel. Töid organiseeris Mõisaküla Linnahoolduse juhataja Mar-

git Usin, kes enne malevat käis tutvustamas ka tööohu-tusnõudeid.

Kõblati teeääri, koristati noortevagunit ja oldi abiks kodukandipäevade etteval-mistamisel. Vanast koolimajast leiti töö käigus põnevaid asju, mida sai viia noortevaguni sisutamiseks. Käed pandi kül-ge ka suveaia korrastamisel, raudtee perrooni puhasta-misel, bussijaama ja lasteaia mängumajakese värvimisel,

võrkpalliplatsi korrastamisel ja noortetoa suurpuhastusel. Igale malevlasele tasuks ligi 55 eurot maksnud linnavalitsus jäi noorte tööga väga rahule.

Malevasse kuulus kümme 13–18-aastast noort. Kõik, kes soovisid, sinna ka said. Need olid noored, kes käivad noor-tetoas ja kellega on hea otse infot jagada.

Tööle kaasa võetud pude-lites olnud joogiveest jätkus puhkepauside ajal ka palavuse leevendamiseks lõbusa veesõ-ja pidamiseks.

Õhtuti pärast tööd veedeti noortetoas mõnusalt koos aega: sai nuputada, toimusid palliralli, kohtumisõhtu, maas-tikumäng, filmiõhtud jne. Maleva lõpetas grilliõhtu öö-bimisega EKNK kiriku hoovis. Peale palgapäeva toimunud väljasõidul Pärnusse külastati sealset kutsehariduskeskust.

Kaja ÕIguS

Mulgi-Mõisa malev korrastas kodulinna

Algus lk 1HAllIsTe VOlIKOGu• (15. VI) nimetas erilise austusavaldusena Halliste valla aukodanikuks endi-se kauaaegse Uue-Kariste velskri Eevi Alliku ja määras talle toetuse 278 €; • kinnitas valla 2010. aasta majandusaasta aruande ja eelarve täitmise aruande;• andis Pornuse külas asuva Kevade laudakompleksi Kaido Kalale kaheks aastaks tasuta kasutusse; • (3. VIII) toetas loa andmist OÜ-le EHE Pojad Maru külas asuva Viilupi Põllu (13,18 ha), Uue-Kariste külas asuva Intsaare Viilupi (26,5 ha) ja Päigiste külas asuva Rauamäe kinnistu (20,38 ha) omandamiseks.

HAllIsTe VAllAVAlITsus• (17. VI) korrastas valla haldusterritooriumil asuvaid koha-aadresse ja viis ADS-i määrusega kooskõlla katastriüksuste lähiaadressid;• (22. VI) kinnitas hajaasustuse veeprogrammist toetuse saajate nimekirja;• (19. VII) kinnitas juulikuu toimetulekutoetuse saajate nimekirjasummas 2020,17 € ja hooldajatoetuse saajate nimekirja summas 530,37 € (sh hool-duseks puuetega lastele 325,89 € ja eakatele 204,48 €);• maksis valla mittetulundusühingutele eelarvevahenditest kaheksa erineva projekti toetuseks kokku 7667,19 € ja MTÜ Mulgimaa Elu Edendamise Keskusele II Mulgi maratoni korraldamiseks 200 €;• andis ehitusloa AS-le SIO Investments Õisu mõisa peahoone, talli-tõlla-kuuri ja aida-viinakeldri rekonstrueerimiseks.

MõIsAKülA lInnAVOlIKOGu• (16. VI) lubas linnapea Ervin Tambergi puhkusele alates 8. augustist kuni 12. septembrini 2011;• eraldas reservfondist 1122 € Mõisaküla Linnahooldusele kulude katteks seoses abitööjõu kasutamisega linna heakorratöödel;• andis linnale kuuluva Pärnu tn 43-3 eluruumi (üldpind 53 m²) üürile viieks aastaks Reelika Veinikivile;• pikendas Finkre OÜ-ga sõlmitud linnavara tasuta kasutamise lepingut koduõenduse teenuse osutamiseks 31. märtsini 2014;• otsustas võõrandada enampakkumise korras Pärnu tn 26-4 asuva korteri-omandi alghinnaga 12,80 €;• otsustas paigutada linna raamatukogu koos AIP-ga ümber Pärnu tn 39 asuva Mõisaküla koolimaja I korruse ruumidesse üldpinnaga 269,6 m²;• tegi muudatusi Mõisaküla muuseumi põhimääruses;• algatas linna uue arengukava koostamise aastateks 2012–2018;• kinnitas Mõisaküla linna 2010. aasta majandusaasta aruande.

MõIsAKülA lInnAVAlITsus• (20. VI) tegimuudatusi Mõisaküla linna hallatavate asutuste personali koosseisudes ja palgamäärades;• eraldas reservfondist 200 € Accordion Music Group MTÜ-le festivaliku-ludeks;• määras ja maksis välja juunikuu toimetulekutoetused summas 860,78 €;• (30. VI) andis ehitise tähtajatu kasutusloa EKNK Mõisaküla kogudusele Pärnu tn 61 asuva minigolfiväljaku kasutamiseks;• eraldas Mõisaküla Kultuuriselts MTÜ-le linna eelarvest 6661 € suveaia laululava rekonstrueerimise projekti kaasfinantseerimiseks;• eraldas reservfondist Mõisaküla kultuurimajale 115 € rahvatantsurühma osalemiseks maasikafestivalil Tallinnas 3. juulil;• (21. VII) kooskõlastas Pärnu alamvesikonna maaparandushoiukava eelnõu;• nõustus Veolia Keskkonnateenused AS-ile jäätmeloa andmisega;• tunnistas 7. juulil korraldatud avaliku suulise enampakkumise Pärnu tn 26 asuva korteri 4 võõrandamiseks osavõtjate puudumise tõttu nurjunuks;• kinnitas linna 2011. aasta heakorrakonkursi tulemused;• eraldas linna eelarvest tegevustoetust 1278,24 € Annor Group OÜ-le linnasauna majanduskulude katteks;• määras ja maksis välja juulikuu toimetulekutoetused summas 700,88 €.

OMaVaLITSuSKROONIKaT

Edelaraudtee poolt kodukandipäevadeks kohale toodud dre-siiniga tehti endise jaamahoone esisel säilinud raudteelõigul hoogsat sõitu.

Kodukandipäevade oksjoniga koguti Mõisaküla noortetoale lauajalgpalli ostmiseks üle kolmesaja euro.

Mulgi-Mõisa malev lõppes grilliõhtu ja ööbimisega EKNK Mõisa-küla koguduse puhkekompleksis.

Kodukandipäevad tõid Mõisakülla peomeeleolu

MÄLESTAMEMAIE LUHN

7. V 1941 – 17. VI 2011

HELMI-MARIANNE NÕMM

3. IX 1925 – 9. VII 2011

KÄRT REVA 11. II 1947 – 9. VII 2011

LEHTE KÜTT 11. XII 1923 – 20. VII 2011

HANS JÄRVE 28. III 1934 – 2. VIII 2011

LEONID LEMEŠENKO 21. IX 1954 – 9. VIII 2011

KALJU RUUBEL 29. III 1928 – 14. VIII 2011

Mõisaküla LinnavalitsusHalliste Vallavalitsus

I l lus / I lus suguse l t s i kokkutulekul 16. juulil Suislepa mõisa pargis kohtus suur ja rõõmus pere.

Tänu ilusale ilmale oli või-malik nautida kõike kaunist, mida Suislepa mõis ja selle ümbrus pakub. Suheldes sugu-lastega meenutati möödunut, leiti üles oma koht sugupuus ja teadvustati oma juurte pä-ritolu. Kohal olid nii eakad kui ka päris pisikesed sülelapsed ning kõigile rõõmuks ka meie suguvõsa kõige suurem 6-lap-seline pere.

Esivanemate mõjust meie igapäevaelule kõneles peale ühist söömaaega köitvalt ja mõtlemapanevalt Svea T. De-gerholm. Meie sugupuu on väga suur ning ootame endiselt infot Illus/Ilus suguseltsi liikme-te ja nendega seotud inimeste ja tegemiste kohta e-postiaadres-sil mall.onnis@gmail.com või telefonil 5066 475. Meie tegemisi kajastab meie blogi http://ilus-sugupuu.blogspot.com .

MaLL ÕNNIS

Suguselts sai kokku

Foto: Jorma õigus.

Foto: Meelis sõerd.

Foto: Meelis sõerd.

3Abja lehekülg

Traditsiooniliselt peeti juulikuu kolmandal nädala-vahetusel abjas suvepäevi, tänavu 15.–17.juulini. Esime-sena said suvepäevadest rõõ-mu tunda lapsed. Reedel oli avalöögiks abja kultuurimaja laste näiteringi vahva etendus „Nukitsamees“ juhendajateks Viive Niinemäe ja Ruth Mõt-tus. Saal sai täis nii väikseid kui suuri teatrisõpru ning etendus sai sooja vastuvõtu.

Kella kaheksaks kogunes hulk rahvast vallamaja ette Abja suvepäevade ja Mulgi-maa pealinna II Akordionfesti avamisele. Pidustuste avamisel tervitas Abja vallavanem Peeter Rahnel, järgmistel päevadel toimuvast programmist andis informatsiooni Abja Kultuu-rimaja juhataja Aime Hunt, esinesid moe- ja tantsukooli Face kolme vanusegrupi tant-sijad ja noored akordionistid Elari Tehver, Kuldar Kask ja Markkus Suvi. Meie erinevaid eluetappe ja nii praegustki elu esitasid värsimeistrid Petja ja Hunt Virumaalt. Avapäeva lõpuks oli lasteaia taga peop-latsil võimalik laulda karaoket ja tantsida diskorütmide saatel hiliste öötundideni.

Laupäeva hommik algas laadameluga Tiigi tänaval. Kauplejad nii lähedalt kui kau-gelt olid valmis seadnud müü-giletid ja -telgid ning pakuti kõik võimalikku laadakaupa. Tore leid oli ka raamatulaat, kust nii mõnigi leidis endale raamatu, mida ammu otsi-nud oli. Laadaplatsi lõpus said lapsed ratsutada hobuse või poniga ning imetleda väikest armsat varsakest. Päevakes-kuses oli avatud kohvik, kus pakuti Selma Ainiku valmis-tatud maitsvaid roogi. Samas oli avatud ka kunstituba Irina Lappo juhendamisel ja näitus. Noortekeskuses meisterdasid lapsed Eveli Alliku juhenda-misel kõrvarõngaid, mis osutus äärmiselt populaarseks tege-vuseks.

Keskpargis ootas lapsi tore rongikujuline batuut. Igasugu-seid põnevaid mänge õpetas

Väike Nõid. Kannatlikult ootas iga põnn, et lasta teha endale maaling, kas käele või näole. Kel huvi sai seepi valmistada Bonifaciuse Gildi meistrite abi-ga. Bussijaama kõrval lasti vibu. Pärastlõunal sõitis Abja vahel ka ratastel rong, mis pakkus sõidurõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Noortekeskuse välilaval as-

tusid üles Abja isetegevuslased: naisrahvatantsurühm Wallatud, memmede tantsurühm Meeles-pea ja Abja Gümnaasiumi laste segarahvatantsurühm.

Toimus ka tänavaorien-teerumine, millest võttis osa võistkond Pingviinid, kes raja läbimise järel olid väga rõõm-sad ja õnnelikud ja said ka väärikalt premeeritud.

Suure aplausiga tänas pub-lik Abja kultuurimaja näiteringi etendust „Kirjad elust“, mille tõi lavale Triinu Menning, heli ja pildi eest kandis hoolt Lauri Sepp ja mängisid Hilja Sikka, Viive Niinemäe, Laili Esing, Karin Hunt, Ingrid Kõiv ja Ülle Rõigas.

Pika päeva lõpuks tõid parimad suverütmid rahvani lasteaia taga välipeol DJ-d Sulo Särkinen ja Kaspar Randmäe. Südaöö paiku lendas taevasse ilutulestik.

Punkti suvepäevadele pani pühapäeva keskpäeval ekskur-sioon üle Eesti tunnustatud Pajumäe tallu, kus peremees kõneles talu algus aastatest kuni tänase päevani välja. Tehti väike ringkäik. Pärast tutvustas Sirje Luik talutoodangut ning hiljem said kõik degusteerida neid suurepäraseid tooteid.

Abja kultuurimaja väikeses saalis rõõmustas Abja noor-tekeskuse kunstiring näituse-ga. Pilgu ajalukku lasi heita Abja muuseumis väljapanekud „Abja Piimatööstus 100“ ja „Abja Muusikakool 50“.

Suvepäevade korraldajad tänavad kõiki, kes üritustest osa võtsid ja abikäe ulatasid. Kohtumiseni aasta pärast !

ÜLLE RÕIgaSAbja kultuurimaja

KODUKANDISAbjas toimusid suvepäevad

Abja suvepäevade ajal toi-mus motospordi huvilistele kahel päeval erinevat vaata-mist ja kaasaelamist. Esimesel päeval toimus Abja Gümnaa-siumi õunaaias minikrossi-kate järjekordne etapp ( Õu-naaia cup II ), kus osa võtsid erineva mootorivõimsusega krossirattad. Võisteldi kahes masinaklassis kuni 125cc ja vabaklassis 100–200cc.

Kuni 125cc klassis olid tublid Abja tehnikaringi liik-med. I koha sai Rait Sõmer, III koht Sander Hermiste, IV koht Tarmo Raba, VII koht Haarald Magnus Metsniin, VIII koht Rasmus Erik Viitas.

Vabaklassis 100–200 cc oli esikolmik järgmine: I koht Peeter Lääne (Tartu), II koht-

Mati Tagapere (Järvakandi), III koht Karl Lõbus (Muhu saar).

Teisel päeval toimus juba Abja päevade üheks tippüri-tuseks peetav võrride võidu-sõit. Osalejate rohkuse tõttu ja turvalisuse huvides leidis seekordne võistlus aset vana kuivati juures.

Kuni 18.a standardklassi esikolmik I koht Arti Rüütel (Halliste), II koht Kaspar Korsar (Sürgavere), III koht Günther Põllumäe (Abja).

+18.a standardklassis I koht Karl Rusi (Järvakandi), II koht Toomas Meelis (Järva-kandi), III koht Sillar Korsar (Sürgavere).

0pen-klassis I koht Rando Laane (Sürgavere), II koht

Sander Hermiste (Õisu), III koht Eero Sepp (Saku).

Hiina-võrriklassis: I koht Mikk Roosnurm (Saku), II koht Andres Saarepera (Saku), III koht Rene Siilivask (Pärnu).

Naisteklassis I koht Keiti Korsar (Sürgavere), II koht Kristiina Raba (Sürgavere), III koht Marleen Valdas (Jär-vakandi).

Külgkorv 50 cc: I koht Tarmo Raba / Toomas Raba, II koht Rait Sõmer / Aarne Ko-bak, III koht Tario Meerbach / Marek Kasar.

Külgkorv 80cc: I koht Prii-du Vaher / Karl Rusi, II koht Mati-Peeter Lang / Karl Lõ-bus, III koht Raido Roosnurm / Mikk Roosnurm.

Eriliseks tegi selleaastase võistluse see, et esimest korda võrrivõidusõidu ajaloos pidi iga võistleja käima kohustus-likus boksipeatuses. Boksis oli vaja eemaldada kiiver, võtta laualt topsist mehine suutäis karget vett, panna kiiver uuesti pähe ja jätkata edasi võidusõitu. Korraldaja Abja tehnikaring tänab kõiki võistlejaid ja kaasaelajaid.

Samuti suured tänud toe-tajatele: OÜ Rajekt, Abja val-lavalitsus, OÜ Westi kartul.

Huvilistele on meie tege-vus nähtav ka veebileheküljel www.abjatehnikaring.com

Järgmistel võistlustel näe-me!

TaRMO RabaAbja tehnikaringi juhendaja

„Kirjad elust” – vasakult Viive Niinemäe, Ingrid Kõiv, Karin Hunt, Hilja Sikka, Laili Esing ja Ülle Rõigas.

Ümber Baasi järve jooksu võitjad.

Abja gümnaasiumi tüdrukud suvepäevade avamisel.

Abja suvepäevadel sai nautida ka hobusõitu.

Fotod: Peeter Rahnel.

Foto: lauri sepp.

Abja suvepäevadel põrisesid mootorid

12.–14. augustini jõelähtmel toimunud XI Külateatrite festiva-lil osales ka abja kultuurimaja näitering. Kokku oli festivalil 21 näitetruppi ligi 200 näitlejaga - palju toredaid inimesi.

Seekordne võõrustaja Jõelähtme Lavagrupp ja Maie Rammjalg olid ära teinud suure töö. Kuna rahvamaja, kus seltsielu on olnud ligi 90 aastat, on väike, siis oli hoovile püstitatud esinemistelk, kuhu mahtus pealtvaatajaid rohkem kui saali. Püsti oli pandud ka mõned suured telgid, kus näitlejad said öötunde veeta. Vaatamata öisele jahedusele ja niiskusele festivalirahvas ei nurisenud. Väga menukad olid peoõhtud, kus sooja vastuvõtu osaliseks sai showtantsutrupp Neeme Nogia, kes augusti keskel tähistab 10. sünniaastapäeva. Hingematvalt ilus oli laupäevane lõkkeõhtu Jägala jõe kaldal, kus toimus rituaal koos teatriloitsuga. Eriti populaarseks sai söögitelk, kus pakkusid süüa naiskodukaitsjad.

Abja kultuurimaja näitering, kes on esinenud kõigil 11 külateat-rite festivalil, esines seekord Triinu Menningu lavastatud lavatükiga „Kirjad elust“. Etenduses mängisid Hilja Sikka, Viive Niinemäe, Laili Esing, Karin Hunt, Ingrid Kõiv ja Ülle Rõigas. Heli, pildi ja valguse eest kandis hoolt Lauri Sepp. Vastukajadest kostus läbi, et rahvale meeldis tüki lihtsus ja äratundmisrõõm. Paljud tulid pärast tänama südamliku ja hingemineva etenduse eest. Ka žürii, koosseisus Toomas Lõhmuste, Madis Kalmet ja Maret Oomer, ei olnud kiidusõnadega kitsid. Tänud päädisid žürii poolt antud elu-tõe eripreemiaga. Preemiat üle andes ütles Madis Kalmet, et talle meeldis see etendus kõige rohkem.

Järgmisel aastal saavad külateatrid kokku Rannus. Loodame, et Abja näitering on ka sellel festivalil kohal.

abja KuLTuuRIMaja NäITERINg

augustikuu esimesel nädalavahetusel, toimus Penuja küla-päev. Tänavune külapäev oli juba kolmeteistkümnes ja erines teistest sellepoolest, et reede õhtul vaadati kiriku seinale paigal-datud suurel ekraanil teatrietendust „Ürgmees“.

Laupäeval algas külapäev kell 16.00. Avasõna järel esinesid väikesed Abja gümnaasiumi rahvatantsulapsed ja naistantsurühm Vallatud. Üllatusesinejaks oli Reet Kromel, keda saatis kitarril Jüri Ojamaa.

Seekordse külapäeva sisustas Kaitseliidu Sakala maleva vaba-tahtlikud eesotsas Raul Asteliga. Kaitseliit tutvustas oma tegemisi ja kõigil oli võimalus osa võtta ja kätt proovida kombineeritud takis-tusrajast, milles selgitati välja parimad. Veel toimus traditsiooniline traktori vedamine, esikoha saavutas Lilli küla noormees Jaskar, teine koht läks naaberriiki Lätti ja kolmas Penujasse. Kummikantimises ei suutnud keegi alistada Penuja mehi, seega kõik kolm kohta jäid Penujasse.

Külapäeva rahva lemmikuks olid hobused Lätimaalt, ratsutada oli võimalik nii suure hobuse või väikese poniga. Laste tuju hoidis üleval väike varss, kes emast sammu maha ei jäänud. Toitlustamise eest hoolitses Kaitseliit, kes pakkus kolme sorti sõdurisuppi. Puh-vetiga oli kohal Siili Äri.

Kella kaheksa paiku algas tantsuõhtu, laulis Siiri Känd. Jäime oma külapäevaga väga rahule. Hea oli tantsida toredate

inimeste, kauni muusika ja aegajalt jahutava vihmasabinaga. Aitäh kõigile sponsoritele, võistlejatele, esinejatele, korraldajatele ja osa-lejatele, kes paljude üheaegselt toimuvate ürituste kõrvalt leidsid aega ka Penujasse tulla.

jaaNIS ROOTS

„Kirjad elust“ külateatrite festivalil

Penuja külapäev

4 Abja lehekülg

abja VaLLaVaLITSuS 20.06.2011 toimunud istungil:1) nõustuti maa riigi omandisse jätmisega ning määrati maaüksustele lähiaadress ja sihtotstarve;2) eraldati raha gümnaasiumi medaliga lõpetanud õpilaste premee-rimiseks;3) otsustati maksta valla sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekul toetust juunikuu eest lastele ja peredele 3 taotlejale kokku 174 eurot; raske- ja sügava puudega inimestele 4 taotlejale kokku 159 eurot; puudega lapse toetust 7 taotlejale kokku 277.91 eurot ja küttepuude toetust 4 taotlejale kokku 560 eurot.4) anti luba Abja valla jaanitule üritusel Abja Lasteaia taguses pargis alates 23.06.2011 kella 20.00 kuni 24.06.2011 kella 06.00 kasutada pü-rotehnikat ja mängida valjult muusikat;5) ühele isikule eraldati ühekordset toetust spordivõistlusel osale-miseks;6) ühele isikule anti raieluba ühe kase raiumiseks.

22.06.2011 toimunud istungil:1) otsustati peatada ühele isikule riiklike peretoetuste maksmine;2) anti luba Nurme tänavale (märgi mõjupiirkond Nurme tänaval Män-ni ja Mäe vaheline lõik) kiirusepiirangu kehtestamiseks 30 km/h;

18.07.2011 toimunud istungil:1) kiideti heaks hajaasustuse veeprogrammi projekti “Salvkaevu raja-mine, joogiveetorustiku rajamine, vee pumpamiseks vajalike seadmete paigaldamine Saviaru talus Räägu külas“ aruanne;2) ühele isikule eraldati valla eelarvest toetust hoolduskoha eest tasu-miseks SA Abja Haiglas;3) kahele isikule eraldati valla poolt sotsiaalkorter ja üks inimene pandi korteritaotlejate järjekorda;4) anti luba Mulgi maraton läbi viia 23.07.2011 kella 9.00-16.00 Abja keskväljakul;5) kehtestati Abja Päevakeskuse WC kasutustasuks 0.20 senti;6) jätkatakse ühele isikule riiklike peretoetuste maksmist;7) valla eelarvest eraldati transporditoetust 100 € ansamblile Murd-laine.

02.08.2011 toimunud istungil:1) muudeti jäätmekäitlejate avalduste alusel korraldatud jäätmeveo tingimusi;2) ) ühele isikule eraldati valla eelarvest toetust hoolduskoha eest tasumiseks SA Abja Haiglas;3) kolmele isikule eraldati valla poolt sotsiaalkorterid ja üks inimene pandi korteritaotlejate järjekorda;5) kehtestati Abja bussijaama WC kasutustasuks 0.20 senti;6) jätkatakse ühele isikule riiklike peretoetuste maksmist;7) otsustati mitte muuta Abja vallavalitsuse 19.10.2007 protokollist otsust, mille alusel alates 1. septembrist 2007 makstakse Viljandi maakonnas huviringides osalevatele õpilastele toetust mitte üle 400 krooni kuus tingimusel, et antud suunitlusega huviringe/huvikoole ei ole Abja vallas. 8) eraldati valla eelarvest vastavalt panga poolt esitatud graafikule MTÜ Abja Koolituskeskusele 296.82 eurot.9) eraldati valla eelarvest Penuja Külaarendamise Selts MTÜ-le projekti „Penuja Külamaja ehitustööde teostamine, Penuja Külahoone ehitus- ja renoveerimistööde omanikujärelevalve teostamine, Penuja küla saunakompleksi projekteerimine, MTÜ Penuja Külaarendamise Seltsi MAK meetmele 3.2 taotlusdokumentide ja piirkondliku arengukava lühikokkuvõtte koostamine” pangalaenu võtmisel tekkivate täienda-vate rahaliste kulude (lepingutasude ja intress) katmiseks vajalikud summad vastavalt panga poolt esitatud graafikule10) Otsustati Abja Gümnaasiumi majandusala juhataja ametikoht kaotada. 11) arutati probleemi, mis on tõusetunud seoses jäätmekäitlusega. Mõningad vallakodanikud ei taha maksta prügi äraviimise tasu ja see-tõttu viivad oma majapidamises tekkinud olmejäätmed nn võõrastesse prügikastidesse (Abja kultuurimaja juures asuvasse prügikonteinerisse, Abja bussijaama juures olevasse prügikonteinerisse jne). Konteinerite omanike mure on õigustatud, sest igaüks peab maksma enda poolt tarbitud teenuste eest. Otsustati panna avalikes kohtades kuid avalikus kasutuses mitteolevatesse prügikonteinerite juurde silt, mis teavitab asutustest ja/või isikutest, kes tohivad antud prügikonteinerit kasutada (nt Abja kultuurimaja konteineri juurde: „Ainult Abja kultuurimajale, Abja kiirabile. Teistel isikutel antud prügikonteinerisse jäätmete pa-nemine keelatud“ jmt.

OMaVaLITSuSKROONIKaT

abja Vallavalitsuse ja Vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

MÄLESTAME

MATI VODI 30.05.1937 - 20.06.2011

Õnnitleme!

MIHHAIL KOVALJOV 19.05.1923 - 02.08.2011

Mulgimaa pealinna Akordionfest sirutab tiibu

15.–16. juulil kõlas Abja-Paluojal taas akordionimuusika. Toimus II Mulgimaa pealinna Akordionfest. Tegelikult algas rah-vusvaheline akordionistide õppelaager juba päev varem, kui Abja gümnaasiumi saalis kogunes oma järjekordsele harjutusele akor-dioniorkester Baltic Tremolo. See praeguseks ligi 50 liikmeliseks kasvanud kollektiiv alus-tas tööd 2001. aastal Pärnus ja kandis esialgu nime Noored Akordionistid. 2002. aastal sai ta uue nime vabariiklik akordioniorkester Tremolo. Aastate jooksul on see kollektiiv arenenud ja kasvanud, leidnud omale suurepäraseid sõpru ja akordionmängijaid naaberriikidest ja kannab 2009. aastast alates taas uut nime: rahvusvaheline akordionior-kester Baltic Tremolo. Leedust, peamiselt Šiauliai konservatooriumist on 15 mängijat ja orkestri dirigent Maryte Markeviciene. Lätist on mängijad Riiast, Limbažist, neid on kokku 10 ja dirigendiks Viktor Nikandrov Limbaži muusikakoolist. Eestist on mängi-jaid 25. Esindatud on Tartu II muusikakool ja õpetaja Olga Kostjukovits, Pärnu Kunstide maja ja õpetaja Reet Nurming, Kilingi-Nõm-me muusikakool ja õpetaja Õnnela Teearu. Mängijaid veel Abjast, Tallinnast, Türilt. Mustlast, Viljandist.

Festivali esinemised algasid reedel kell 16.00 Baltic Tremolo kontserdiga Mõisa-küla kirik-kontserdisaalis ja jätkusid juba 18.30 Saarde kirikus. Kuulajaid oli palju ja kontserdid võeti väga hästi vastu. Laupäev algas kõrgetasemelise kontserdiga Abja tu-letõrje tornis. 10,2 meetri kõrgusel esinesid hommikukontserdiga akordionistid Abjast,

Pärnust ja Leedust. 10.00 toimus üldse esi-mene kontsert Abja postimajas. Vallavanem Peeter Rahnel tutvustas veidi maja ajalugu ja siis kõlas hingematvalt kena klassikaline muusika Limbaži muusikakooli triolt ja Leedu akordionisolistilt Tadas Motieciuselt. Kontserdi lõpetas Leedu akordioniduo. Kell 11.00 koondus kontserttegevus noortekes-kuse välilavale, kus mitme tunni jooksul kõlas meeleolukas akordionimuusika Pärnu Kunstide maja akordioniansamblilt Lusti-ge, Pärnu ansamblilt Rapsoodia, Mängis ka Tremolo kvartett koosseisus Andrus Ostrov, Valdo Värk, Heiki Vungi ja Endel Purju. Muidugi ei puudunud sealt ka Läti ja Leedu solistid ja ansamblid. Tantsulusti ja kauneid rahvarõivaid pakkus tantsu-rühm Wallatud, samuti Abja gümnaasiumi noored tantsijad ja tantsurühm Meelespea. Noortekeskuse sees aga õpetas Ants Taul samal ajal kõikidele rahvamuusikahuviliste-le lõõtsa ja torupilli mänguvõtteid. Festivali erikülaliseks oli Mõisaküla Bigband Iivo Hakkaja juhendamisel. Kell 15.00 esines Halliste kirikus taas akordioniorkester Baltic Tremolo ja märkamatult oligi aeg jõudnud nii kaugele, et alustada kell 18.00 lõppkont-serdiga Abja kultuurimajas. Avaloo mängis Abja muusikakooli akordioniõpilane Helari Tehver, kõik festivalil osalenud solistid, ansamblid mängisid igaüks ühe loo ja teise poole kontserdist sisustas orkester Baltic Tremolo. Vaatamata eelnevate päevade pingutustele õppelaagris ja kontsertidel, jätkus kollektiivil positiivset energiat festivali lõpuni. Professionaalne ja hingestatud mäng

võlus kõiki kuulajaid ning aplaus ja lisalood ei tahtnud kuidagi lõppeda. Päris lõpulooks tulid lavale veel Karksi-Nuia, Abja ja Tõrva muusikakooli noored akordionimängijad, et esitada ühislugu J. Lennon, P. McCartney All My Loving. Hilised õhtutunnid sisustas tantsumuusikaga ansambel C-duur.

Paljud kuulajad nii Mõisakülas, Hal-listes kui ka Abjas tulid isiklikult tänama kontserdi eest ja väitsid, et olid saanud kontserdielamuse kogu eluks. Sellised vastukajad annavad tegijatele omakorda energiat edasitegutsemiseks. Tundub nii, et järgmisel suvel toimub ka III Mulgimaa pealinna Akordionfest.

VaLDO VäRKAccordion Music Group esimees

Jane Mettus ja Targo Taggo 17.06.2011 sündis poeg

JARMO

Õnnitleme eakaid hällilapsiLINDA ARAK 94AINO-MARGOT VÕIME 86LUULE OTS 85HELJU-ELISE KÜNNAPUU 84LEIDA PÄRNA 84SALME NIRK 83ELLI AASA 82VALVE RIIS 82OLEV AASNA 81

HELMI TARASOVA 81

VALLI RULL 81

HELVE-MILVI PEDAJA 75

SILVI-MERIKE SEPP 75

LINDA TINN 75

EVI KESVATERA 70

HELLE RETSEP 70

Karksi Noorte Kunstistuudio ootab taas Abja lapsi kunstikooli. Möödunud 15 tööka ja tulemusliku aasta jooksul on meie õpilastest 21 lõpetanud või õpib hetkel erinevates kunsti kõrgkoolides - naha-, teks-tiili-ja moekunsti, disaini, arhitektuuri, aiandusarhitektuuri ning muudel erialadel. Anname päris hea ettevalmistuse, töötame õpilastega indivi-duaalselt - arvestades tema edasiõppimise suunda. Õppekavas on meil joonistamine-maalimine omas mitmekesisuses, keraamika, kirjakunst, objektikunst, graafika ja mõndagi muud huvitavat. Töövahendid on stuudio poolt. Õpilasi võtame alates algklassidest. Halliste, Abja, Mõisaküla ja Viljandi lastele oleme avatud ka pühapäeviti. Õppetöö algab septembri keskelt, kui tavakoolis tunniplaanid stabiilsed on. Mõelge, kaaluge, aru-tage kodudes ja otsustage tulla. Telefon õhtuti 433 1209 ja 5650 6138. Mõnusat vaheaja lõppu.

HÜLLE Haab

• Eesti A-ja B klassi kergejõustiku MV Jõgeval (27-28.06) saa-vutas Jander Heil poiste B klassi vasaraheites tulemusega 42.70m kolmanda koha ning kettaheites 5. koha tulemusega 46.50m.

• Eesti noorsoo ja juunioride klassi kergejõustiku MV Rakveres (05-06.07) saavutas Kädy Kampus juunioride klassis teivashüppes teise koha tulemusega 2.60m.

• Eesti klubide karikavõistlustel Tallinnas (17.07) saavutas meeste odaviskes esikoha Erki Leppik tulemusega 73.23. Rauno Künnapuu oli meeste 400m jooksus teine tulemusega 49.43.

• Tallinnas Kadrioru staadionil 29.07-31.07 toimunud Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel osales Abja vallast kaks sportlast. Rauno Künnapuu saavutas meeste 200m jooksus uue isikliku rekordiga 22.36 neljanda koha. Meeste odaviskes saavutas Erki Leppik tulemusega 73.99 viienda koha.

• Abja suvepäevade raames peeti kaks jooksuvõistlust. Juba pikkade traditsioonidega jooks ümber Baasi järve ning sellel aastal esimest korda toimunud medalijooks. Esimesena asusidki starti medalijooksjad, kelleks olid kuni 6 aastased poisid ja tüdrukud. Kokku oli väikseid jooksusõpru 17, kes kõik said ka distantsi tubli läbimise eest diplomi ja šokolaadimedali. Medalijooksu lõppedes asus stardi 39 vanemat jooksusõpra ja üldvõitjateks tulid Aleksan-der Rahnel (aeg 4.06) ja Kerti Einstein (aeg 5.10). Vanuseklasside võitjateks tulid: Kaisa Raagmets, Jako Jänes, Joel Jänes, Getter Jaksur, Silver Hermiste, Greete Küper, Romet Ain, Aleksander Rahnel, Kerti Einstein, Aleksander Golovko, Jüri Koorits.

• Neljandat korda selgitati Abja suvepäevade raames Abja rammumees. Tiitlile asus kandideerima 6 osalejat. Võisteldi viiel alal: sõiduauto vedamine, „farmeri kõnd” (2 x 32 kg), autokummi vise, traktorikummi kantimine ja lamades surumine (80 kg). Vii-masele alale minnes olid veel kaks esimest meest sama punktide arvuga. Viimase ala võiduga kindlustas üldvõidu endale Mihkel Raadik, kes surus viimasel alal lamades 80kg kangiga 29 kordust. Teiseks tuli Roland Talv ja kolmandaks Madis Sukk.

MIKOLa MISjuK

spordiuudised

Hommikune tornimuusika.

Tänavu möödub kakskümmend aastat põllumajandusreformist. Aasta 1991 jäi viimaseks, millal Abja sovhoos ühtse tervikuna koristas kasvanud saagid. Meenuta-maks möödunut, korraldame 15. oktoobril k.a. endiste sovhoositöötajate kokkutuleku Abja kultuurimajas.

Oodatud on kõik, kellel on aegade jooksul olnud tööalane suhe põllumajandusette-võttes Abja sovhoos. Nagu endistel aegadel on teretulnud ka töötajate abikaasad. Jälgige edaspidist reklaami kuulutustelt, ajakirjandusest Abja valla kodulehelt ning teavitage sõpru, tuttavaid.

Informatsiooni on võimalik küsida järgnevalt: 52 00 439 Villu Võsa, 51 82 598 Liia Igga või 52 10 315 Mari Saarela.

Lugupidamisega Villu Võsa

Foto: Johannes Haav.

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Uue-Kariste perespordipäeval oli rekordarv osalejaid

uue-Kariste pargis 30. juu-lil korraldatud X suvisest piir-kondlikust perespordipäevast võttis osa kokku rekordarv 133 igas eas võistlejat. Kuradi-tosinal alal võisteldes püstitati kolm uut spordipäevade tipp-tulemust.

Spordipäeva avasid tervi-tusega ettevõtmist toetanud Halliste valla vallavanem And-res Rõigas ja korraldajate – Uue-Kariste - Rimmu naisseltsi, Uue-Kariste arengurühma ja Uue-Kariste rahvamaja – poolt naisseltsi juht Karin Alp.

„Väga palju – kokku kaks-kümmend neli – oli osalemas lapsi, tundis Karin Alp heameelt järelkasvu üle. Ta rõõmustas ka, et juubelispordipäevaks saadi Kultuurkapitali toel en-dile rinnanumbrid, stopperid ja mõõdulindid, mida varem tuli laenata. Osalejaile jäi aga meeneks juubeliürituse kirjega pastapliiats.

Õhtul tegi rahvamajas tant-

sumuusikat ansambel FM duo ja pidu ei tahtnud lõppeda.

Alljärgnevalt on alates noo-rimatest märgitud ära võistlus-alade parimad poistest (mees-test) ja tüdrukutest (naistest).

ÜMbER jäRVE jOOKS: Karl-Kristofer Alp ja Helina Vainult (6-8-a.), Rene Ivanov ja Kaili Saar (9-11), Romet Ain ja Elina Heinsalu (12-14), Tauri Alp ja Kätlin Piiskop (15-17), Tanel Rauba (18-25), Kristjan Uuk ja Monika Vehlmann (26-...).VÕRKPaLL: võitjavõistkonda kuulusid Kätlin Piiskop, Lea, Laila ja Randar Kaasiku ning Kristo Sosi.NOOLEVISKED: Arne Putnik ja Karin Alp.VIbuLaSKMINE: Harles Ki-veste ja Sigrid Ruben.KORVPaLLI VabaVISKED: Henri Helemäe ja Carolin Roo-si.PaRgIjOOKS: Sten-Alex Vei-denbaum ja Laura Kaseorg

(6-8), Hans-Christian Koot ja Sandra Vesseluha (9-11), Romet Ain ja Birgita-Carolina Laan (12-14).PETaNK: Madis Järvis ja An-nabel Järmut (..-17), Vello Aus ja Tiina Vanker (18-...).jaLgRaTTa MaaSTIKu-SÕIT: Karl-Kristofer Alp ja Kaili Saar (...-11), Tauri Alp (12-...).SaaPaVISKED: Karl-Kristofer Alp ja Annabel Järmut (6-8), Sven Närep ja Kaili Saar (9-11),

Anti Vainult ja Analore Närep (12-14), Tauri Alp ja Kätlin Piis-kop (15-17), Randar Kaasiku ja Annika Mägipõld (18-35), Hardi Järmut ja Merje Helemäe (36-59), Jüri Koorits ja Tiina Sosi (60-...). RaMMuMEHE VÕISTLuS (kolme ala punktiarvestuses): I Henri Helemäe, II Kristo Sosi, III Tiit Aasna.

aNNE KaLjaPuLK,MEELIS SÕERD

Õnnitleme eakaid hällilapsi!

Mõisaküla Linnavalitsus

Halliste Vallavalitsus

SEREN TAMMIKSALU ja HEIKI KÄÄRID – 10. juunil sündis perre poeg HENRY.LIIS LUKK ja HILLAR SEIN – 29. juunil sündis perre tütar SAARA.

MERLE AREN ja RAINER AIN – 1. augustil sündis perre poeg RANDER.MERIKE KUTTI ja VALDUR NAABER – 1. augustil sündis perre poeg SANDER.

Halliste vallavalitsus

MERILI MÜÜR – 21. juunil sündis poeg KEVIN. Mõisaküla linnavalitsus

Hulga Mulgimaa noori lauljaid naases positiivsete muljetega sellesuviselt laste ja noorte laulu- ja tantsupeolt juuli algul Tallinnas.

Laulupeol osalesid õpetaja Siirius Sikka juhendamisel Abja gümnaasiumi poistekoor 23 ja Viljandimaa poistekoor Mulgi Poisõkse 25 lauljaga ning alla-kirjutanu juhendamisel Halliste Põhikooli lastekoor 23 ja Abja Gümnaasiumi lastekoor 35 laululapsega. Abiks olid kaasas õpetajad ja lapsevanemad.

Laval laabus esinejatel kõik hästi. Mul endal õnnestus kuu-

lata kooride esinemisi peaaegu esireast. Lauludest meeldisid lastele enim “Kulla kutse”, “Ol-les osa oma maast”, “Tulnukate-laul” ja “Maateadus”. Need olid mõnusalt lauldavad, kuid tule-museni viisid ikkagi eelnenud kuus pikka kuud raskeid proove ja laagreid. Märgiks, et laulud on selged, oli Viljandimaa laulu-ja tantsupidu, kus osalesid kõik eelmainitud koorid.

Tallinnas veedetud aeg oli lastele meeliülendav. Varem suurpeol käinud olid teinud uustulnukatele “teavitustööd” rongkäigu osas. Rongkäik ise

aga sujus üllatavalt kärmelt, nii et polnud vaja kaua oodata. HPK lastekooril oli aga see lau-lupidu üle aastakümnete jälle esimene.

Pidu oli tore, kuigi ka vä-sitav. Puhkamiseks oli lastele peoplatsil ette nähtud eraldi ala, kuhu teised ei pääsenud. Lõõgastust pakkusid õpilastele laulupeopäevil ka külaskäik loomaaeda ja Vembu-Tembu-maale. Ööbimiskohaks oli meil taas Mustamäe Reaalgümnaa-sium.

Olin seekordsel laulupeol ise juhendaja rollis esmakord-

selt. Kunagi ammu olen osale-nud tantsupeol, kuid kui lava ette tulid tantsijad ja lauldi “Põhjamaad”, siis tuli selline tunne, et ma olen seda tantsu ise ka tantsinud.

Meie kooride eduka laulu-peol osalemise eest väärivad abi ja toetuse eest tänu Abja gümnaasium ja Halliste põhi-kool, Abja ja Halliste vald ning mitmed õpetajad ja lapseva-nemad.

ENDEL PuRju

Mulgimaa laste lauluvägi osales tublilt suurpeol

sport

II Mulgi jooksumaratoni kavas olnud 6,5-kilomeetrise Halliste-Abja jooksu parim Mulgimaa esindaja oli Tauri Alp.

Ajaga 0:30.37,0 sai tänavu Abja gümnaasiumi lõpetanud Uue-Kariste noormees Tauri Alp 39 jooksja konkurentsis üldjärjestuses 10. koha. Teistest Halliste valla sportlastest oli Romet Ain 13., Mihkel Hiob 19. ja naisvõistleja Desiree Reva 28.

Mulgimaa Elu Edendamise Keskuse korraldatud jooksu 23. juulil võitis Deniss Košelev Sillamäelt tulemusega 0:22.51,6.

MeelIs sõeRd

Pikamaajooks

Halliste valla külade vahelise võrkpalliturniiri võitis Päigiste.Suve hakul Kariste järve ääres Rehemäel korraldatud tänavuse Halliste

valla külade vahelise võrkpalliturniiri võitis seitsme võistkonna seas Päigiste, teenides auhinnaks pääsmed Pärnu Terviseparadiisi. Võidukasse esindusse kuulusid Maiker ja Mait Reimann, Elari Ilusk, Ilmar Tukk, Kätlin Metste ja Anneli Roosalu. Järgnesid Õisu, Halliste, Vana-Kariste, Halliste, Kulla ja Toosi võistkond.

Spordiklubi Halliste eestvõttel korraldatud võistlust toetas Halliste vallavalitsus.

MAIKeR ReIMAnn

Võrkpall

Kiireim Mulgimaa sportlane Halliste-Abja jooksule startinute seas oli Tauri Alp (keskel nr 220).

Perespordipäeval Uue-Karistes oli nagu ikka mõeldud ka kõige pisematele.

MÕISaKÜLa SuVEaIaS • 24. VIII kell 18 teatetantsu lõpusimman. Jälgige reklaami! Info tel 5256 049.

ÕISu SEPIKOjaS • 28. VIII kell 13 korraldab tänulik sepapere pärimus-kultuuri väärtustava enesek-

solemise pealelõuna, kuhu on oodatud ka sepikoda abista-nud Õisu ja sealse ümbruse elanikud. Kavas õpitoad, loengud, laulud ja pillilood. Kehakinnituseks mulgipuder jm. Info Urmas Tuuleveskilt tel 511 8697.

Kuhu minna

Halliste rahvamaja laval andsid 10. augustil koos võõ-rustajatega ühise sõpruskont-serdi eakad taidlejad Võru-maalt Mõniste rahvamajast.

Viljandimaal ringreisil ol-nud võrumaalased külastasid päeval Hallistes kirikut, koo-limaja ja eakatekodu Mulgi häärber. Õhtusel kontserdil Halliste rahvamajas astusid külaliskollektiivide seas lavale kaunites kostüümides Mõniste rahvamaja Mehkamaa memme-taadi tantsurühm, memmede lauluansambel, sõnakunstnikud

ja näitering. Omakorda said külalised südamest kaasa plak-

sutada neile väga meeldinud võõrustajate tantsurühmade

Sõsare, Mamma-miia ja Aero-dünaamilised etteastetele.

Pärast rahvamajade juhata-jate Laine Pedaja ja Ave Saluoru vastastikuseid tänusõnu ja mee-nete vahetamist istuti peolauda-desse. Loodud sõprussidemed kahe väikese kultuurikolde vahel saavad jätku kevadel aprillis, kui kutse vastu võtnud Halliste taidlejad Mõnistesse vastukülaskäigule sõidavad.

MEELIS SÕERD

Hallistelased võõrustasid Mõniste eakaid taidlejaid

Kaunilt kõlasid Halliste rahvamajas Mõniste Mehkamaa memme-de ansambli laulud.

Halliste valla aukodanik

AINO NUGIS 84

LYDIA REINUMÄE 89

ASTA-MARIA PÄRNASALU 87

ERICH-EDUARD LAINEVOOL 86

SULEV ORLE 85

AUGUST KÄÄRA 84

ILME UIBO 82

JOHANNES LEPP 82

NIINA MELTSUS 82

UNO HERMISTE 80

MAIMU KALJA 75

ANTON VILBING 90

ARTEMI PEDOK 85

FLOREIDA MERILO 85

ÕILME PALITSER 84

AUGUST SOE 84

LINDA LUUBERG 83

PRISZILLA MÕTTUS 80

JAAN PIKAS 75

AINO SAUNORENE 75

SALME KAHU 75

ENDEL REVA 70

ELISABETH-EHA KOLLIST 94

LEILI-PAULINE KUSLAP 89

JEKATERINA DONDUKOVA 88

LAINE SEPA 87

HELMUT KULL 85

MEETA PUKK 84

LEIDA RUBIN 84

LEHTE PALU 82

RUTH NUGIS 81

JAAN TAMSON 81

MATTI VIIRES 75

VELLO LAIN 75

LEHTI ALLIK 75

OLGA TENNO 75

ALEKSANDRA PÄRT 75

TIIU METSTE 70

HELMUTH METS 70

MARTA TASANE 88

ALICE SOE 86

SENTA MATSI 81

HELJU LAUR 80

HELVE PAAP 75

ARVO KUUSK 70

PALJU ÕNNE LAPSE SÜNNI PUHUL!

Foto: Meelis sõerd.

Foto: Meelis sõerd.

Foto: Meelis sõerd.

6 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Eesti Erametsa OÜ ostab metsa-

kinnistuid. Tel 50 72 544,

e-post: www.erametsa.ee

Kilingi-Nõmmes asuv Triinu Pubi otsib seoses töömahu

suurenemisega oma meeskonda kokka.

CV saata: Pärnu tn 37, 86303 Kilingi-Nõmme või e-kirjaga

info@catering24.ee Lisainfo tel 56 456 703

Õisu lasteaias on sügisest

üksikuid vabu kohti

(alates 2-aastastest lastest).

Info tel 436 5108 või 5656 2023

Lõuna-Mulgimaa tellimisest

Jätkub Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna uuenenud ühislehe Lõuna-Mulgimaa tellimine 2011. aastaks.

Lõuna-Mulgimaa tellimusi (indeks 00927) võtavad vastu kõik Eesti postkontorid. Tellida saab lehte korraga aasta lõpuni või soovitud arvuks kuudeks, sh jooksva kuu lehte kuni 10. kuupäevani. Leht ilmub nagu varemgi kord kuus (välja arvatud juuli) ehk 11 numbrit aastas. Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus tervikuna maksab 2,86 eurot. Pdf-failina on Lõuna-Mulgimaa loetav ka internetis kohalike ajalehtede nimistust, samuti Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna kodulehekülgedelt www.abja.ee, www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja meelis sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69404 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meelis.soerd@gmail.com ja meelis@abja.ee

kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

PottsePa-tööd:

pliidid, ahjud, kaminad ehitus ja remont. Tel 5550 6605

(Hannes)e-post: kollo12@hot.ee

Võidupühal Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorkotkaste, Kodu-tütarde, kohalike omavalitsuste ja maakonna esindajate koostöös korraldatud maakaitsepäev algas pärgade asetamisega Karksi-Nuia Vabadussõjas langenute monumendi juurde.

Kõnelesid ja pärjad asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Karksi vallavanem Arvo Maling. Kaitseliidu esindaja leitnant Valdur Kilk pani monumendi jalamile kimbu, Naiskodukaitse küünlad. Auvalves seisid Kodutütred ja Noorkotkad, laulis naiskoor.

Väljapanekul Karksi pargis said huvilised tutvuda päästjate, politsei ja kaitseliitlaste tehnika ja relvadega. Naiskodukaitse kor-raldas loterii,tegi koos kodutütarde ja noorkotkastega agitatsiooni ning jagas rahvale ligi 400 portsu sõdurisuppi.

Päästjad näitasid rahvale, kuidas päästa tiiki kukkunud inimest ja kustutada erinevate kustutusvahenditega tuld, politsei demonstree-ris „pättidest“ BMW-juhtide kinnipidamist. Kaitseliitlased tutvustasid idamaiseid enesekaitsevõtteid ja meenutasid põneva 10-minutilise näisislahinguga, kuidas Viljandi koolipoisid Vabadussõjas punastelt kavalusega Karksi mõisa ära võtsid.

Pidulikul rivistusel pidas tervituskõne KL Sakala maleva pealik mjr. Kalle Köhler. KL autasude ja ergutuste saajaid oli kümneid. Vande andsid värsked kaitseliitlased. Selle aasta politseipreemia pälvis Eveliin Allik.

KL autoga kohale Tartust võidupüha paraadilt kohale jõudnud president Ilvese jagatud võidutule võttis vastu maavanem. Sellest läitsid oma võidutule viieteistkümne omavalitsuse esindajad. Neist omakorda süüdati kümneid jaanitulesid üle kogu maakonna.

Maakaitsepäevast lõpetas pidulik miniparaad. aNTS KaLaM

KL Karksi malevkond

maakaitsepäev karksis

Pangabuss peatub:Tihemetsa kaupluse juureskell 9.00–10.30 Kilingi-Nõmme klubi eeskell 11.30–14.30

III kvartalis6. ja 20. juuli3., 17. ja 31. august14. ja 28. september

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantstee-nuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Mustla vallamaja juureskell 14.30–16.30

III kvartalis13. ja 27. juuli, 10. ja 24. august7. ja 21. september

Mõisaküla linnavalitsuse juureskell 10.00–12.00Suure-JaaniKonsumi kaupluse parklaskell 14.15–17.15

III kvartalis11. ja 25. juuli8. ja 22. august5. ja 19. september

Ettevõtlikele, käsitööoskusega töötutele algab sügisel järje-kordne kursus projekti «Käsitööga tööle 2» raames, kus õpeta-takse tootearendust ja ettevõtlust.

Seitse kuud kestev koolitus algab septembris ning ühineda võivad sellega nii mehed kui naised, kes oskavad mingit liiki käsitööd teha ning soovivad hakata ettevõtjateks. Projekti raa-mes avatakse sel aastal õpperühmad lisaks Viljandile ka Pärnus, Tallinnas, Tartus, Võrus ja Rakveres.

Koolitus on jagatud kolmeks põhiteemaks: tootearendus, ettevõtluskoolitus ja internetiturundus. Koolituse lõpuks peaks õpilasel valmis olema kindel toode või tooteperekond, mida on võimalik turustada, ning äriplaan, millega taotleda stardiabi.

Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi.

Tootearendust õpetavad disainerid-tekstiilikunstnikud, ettevõtluskoolitust viib läbi Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskus. Koolituste ajad paneb paika iga rühm ise. Tootearenduskoolitus on seitsme kuu jooksul kaks korda kuus korraga kaks päeva, koolituste vahepealne aeg on ette nähtud iseseisvaks loomingu-liseks tööks. Ettevõtluskoolitused toimuvad seitsme kuu jooksul kaks päeva kuus.

Osalemine koolitusel on tasuta, kaugemalt tulijatele kom-penseeritakse sõidukulud.

Koolitusele registreerimiseks tuleb ühendust võtta projekti Viljandi tugiisiku Kristi Jõestega aadressil kj@kultuur.edu.ee või telefonil 5200 340. Registreerimise tähtaeg on 26. august. Ootame end kirja panema ka juba ettevõtlusega tegelevaid käsitöömeistreid, kes on nõus oma kogemustega õppegruppi vabatahtliku rollis toetama.

Projekti on edukalt läbinud juba 127 õpilast üle Eesti. Koo-litused lõppesid näitustega tehtud töödest kohalikes galeriides. Tänaseks on paljud lõpetajad juba loonud oma käsitööettevõt-ted.

Projekti viib läbi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja rahastatab Euroopa Sotsiaalfond.

Täiendav info projektijuhilt aadressil kadri.jaatma@ut.ee või telefonil 5057 893.

KaDRI jääTMa

Arvutikoolitused jätkuvad

Augusti lõpust kuni oktoobrini korraldab Abja Kaugtöökeskus projekti „Ole Kaasas!“ raames Abjas, Hallistes ja Mõisakülas tasuta arvutikoolitusi nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Täpsem teave koolituste teemade, toimumisaegade- ja kohtade ning registreerimise kohta asub aadressil www.olekaasas.ee ja valdade avalikel teadetetahvlitel. Koolitused on osalejatele tasuta.Esimesed viis koolitust toimusid mai lõpus Kaarli rahvamajas ja huvi oli suur. „Ole Kaasas!“ on Eesti Telekomi, EMT, Elioni, MicroLinki ja Vaata Maailma SA poolt algatatud inimeste internetti kaasamise projekt.

Marju Mäger

Vajatakse rahvaloendajaid 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tööst huvitatud

inimesed saavad end statistikaameti veebilehel registreerida, et nendega saaks töökonkursi väljakuulutamisel ühendust võtta. Suu-remahulised värbamiskonkursid kuulutatakse välja sügisel.

Huvi korral töötada rahvaloendusel piirkonnajuhi, rahvaloendaja või andmetöötluse operaatorina saab registreerida www.REL2011.ee rubriigis „Vabad töökohad”. Veebivormil saab märkida huvipakkuva töökoha, tööpiirkonna ja enda kontaktandmed. Konkursi väljakuulu-tamisel saadetakse registreerunutele e-posti teel meeldetuletus.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti ala-lised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Projekt „käsitööga tööle 2“ alustab taas koolitusi

Naiskodukaitse Sakala ringkond kutsub kõiki 24. sep-tembril toimuvale traditsioonilisele rännakule «Rebaseretk». Seekordne Rebaseretk toimub Viiratsi valla aladel.

Rännak on pühendatud kunagise Sakala maleva inst-ruktori vanemleitnant Alfons Rebase ja tema sõjameeste mälestusele. Alfons Rebane oli üks tähelepanuväärsemaid eestlastest sõjamehi Teises maailmasõjas. Võideldes idarindel 1941.—1944. aastani tõusis ta auastmelt kolonelleitnandiks, kelle pataljon pidas Volhovi ääres kinni vastase võimsa pea-letungi. 1944. aasta sügisel taganes Alfons Rebane väikse võitlejate rühmaga Eestist välja läände. Sõja viimastel kuu-del võitles ta Saksamaal Oppelni all, murdis korduvalt välja vaenlase piiramisrõngast ja tõi sealt viimaks välja ka oma üksuse staabi. Teenete eest sai ta Saksamaa selle aja kõrge autasu — Rüütliristi tammelehtedega.

Rebaseretke eesmärk on osalejate füüsiliste võimete proovile panek ning Sakala maleva tutvustamine maakonna elanikele ja külalistele. Rännak ei ole mõeldud ainult Sakala maleva kaitseliitlastele, vaid sellest võivad osa võtta kõik soovijad. Osalejate vanus, auaste ja sugu ei ole Rebaseretkel olulised. Ürituse õhkkond on alati olnud sõbralik ja sportlik. Rännakul saab valida endale sobiva liikumistempo.

Osaleda on võimalik nii võistlus- kui ka vabakategoorias, neist parematele on auhinnad. Koormusega raja läbijatele kehtivad varustuse nõuded. Retke juhend maleva kodu-lehel: www.sakala.kaitseliit.ee Rebaseretke pikkus on ligikaudu 30 kilomeetrit ja selle läbimiseks on aega seitse tundi. Kõik aja sees lõpetanud saavad tunnistuse.

Osalemiseks saab eelregistreeruda 16. septembrini kella 15-ni telefonil 717 9219 / 5344 8907 või e-posti aadressil piret@naiskodukaitse.ee

Registreeruda on võimalik ka võistluspäeva hommikul. Kogunemine 24. september 2011 8.30–9.15 Sakala maleva staabihoone juures. Rännaku start Vana-Võidust Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli uue õpilaskodu juurest kell 10.00.

naiskodukaitse kutsub osalema 24. septembril toimuvale

rännakule Rebaseretk 2011