Helgi Põllo

Maakonnamuuseumid on nii sarnased: kõigil üks ilvesetopis ja…..

Maakonnamuuseumid on nii erinevad, nende kompetentsi tuleks tõsta.

Kas asi algab kogudest või inimestest?

Kui palju ja mida on kogutud ning kuidas kogud jagatud?

Millal algab ja lõpeb see tabamatu kaasaeg, mida me koguda ei oska?

Kui head või halvad on hoidlatingimused ja kui palju selle valdkonna jaoks raha on kasutatud?

Kui palju või vähe on raha museaalide ostmiseks ning konserveerimiseks?

Jne jne

Kogud on kogujate nägu ?

Kogujad on ühte nägu?

Muuseumi kujunemise lugu ( kes alustas kogumist ja kuidas moodustusid esimesed kogud)

Kuninglik kollektsioon koosneb rariteetidest ja ilusatest esemetest

Kas näeme muuseumikogu kaudu omataolisi või just erinevat ( ekspeditsioonide materjalid, mõisaelu …)

Kes tegelikult otsustas(b), mida kogutakse või kogudesse vastu võetakse?

Koolimuuseumi kogudest (Küla)aktiivi tegevuse tulemusena Kollektsionääri kogust Käsitöötegija erakogust Sõjaveterani juhtimisel Kindla teema põhjal Baltisakslaste, rannarootslaste …poolt

Oleme ametnike poolt kuulnud ütlusi, et maakonnamuuseumide kogud dubleerivad üksteist. Samas ei ole enne MuIS-i olnud võimalust tutvuda teiste muuseumite kogudes olevate museaalidega (va näitustel võiisiklike kontaktide põhjal). Näiteks on meile ette heidetud mingite esemete rohkust, kuigi neid on vaid paarkümmend ja kõik  erineva väljanägemisega.Ka kollektsioonidel on oma väärtus.Minu meelest on kõik maakonnamuuseumid omanäolised ja huvitavad. Igalmuuseumil on oma tugevaid külgi.

Tervet ja kasutamata ( säilib arvatavalt paremini ja näeb ilus välja)

Kulunud ja pruugitut- on nö “ajast ja loost osa saanud”

Parandatut- Räägib vähemalt ühest suhtumisest ellu

Muudetut ja katkist-näitab erinevat kasutamist, räägib kasutamise muutumisest pika aja jooksul

Kas koguda 4 samalaadset näidet või vaadata erinevaid kaunistusi ja funktsionaalsust?

Meile-kogujatele meeldivad kõik vanad asjad, uutest ei pea lugu --- kogume ainult vana

Eelistame teatud valdkonna asju, millest rohkem teame, mitte meie muuseumi missioonist lähtuvalt

Eelistame vähem vaeva nõudvaid ehk rohkem korras esemeid- ”ilusaid asju”

Eelistame neid esemeid, mida tunneme Kogume neid, mis ei lagune

Mitu % museaalidest pärineb muuseumitöötajate endi ja meie lähituttavate kodudest?

Kas meie muuseumis on nö direktori, peavarahoidja või veel kellegi isiklike asjade vastuvõtmise prioriteet?

Kirglik kollektsionäär, kes täiendab ning haldab kogu tundeliselt ja armastusega

Laohoidja –statistik, kes kontrollib sageli kõik üle ja järgib piinliku täpsusega seadusi, direktiive ja määrusi

Ühe teema armastaja, kes näeb väärtust vähestes valikutes

Pedagoog, kes väärtustab muuseumikogu õpetuslikust seisukohast, peab oluliseks kasutamist

Teadlane, kes kogub lähtudes süsteemsusest ja tervikülevaatest lähtudes

jne

Et museaalid ja nendega kaasnev info annaks vastuse külastaja küsimustele? (Keeruline)

Et kogud annaksid võimaluse eri aegade eluavaldusi näituste kaugu interpreteerida, vahendada? ( Teatud piirini võimalik)

Kas on oluline Elu-olu piirkonnas (maakond, vald, riik) …

aegade jooksul või Vaimne pärand üldisemalt Kindlate teema(de), valdkondade

võimalikult terviklik ülevaade või….

T. Sola mõte : “Esemete valimisel muuseumisse ei saa esemete valik lähtuda nende „tähtsuse” hierarhiast, vaid info edastamise võimest.” (A.Kannike.”Kodukujundus…) Lk.33.

A. Kannike: Cedreniuse väide: Kui objektiivsed me ka ei püüaks olla, vajavad järeltulijad teistsugust infot ja materjali kui see. Teaduslikel eesmärkidel kogumine kannab alati ajastu pitserit- igal ajastul on erinev taust, nn kultuuriprillid, mis näitavad ajalugu ja kaasaega läbi teatud prisma.

Lastele ja lastelastele, et nad teaks , mis ja kuidas oli

Kohaliku kogukonna identiteedi hoidmiseks ja tugevdamiseks, iseolemise teadvustamiseks, oma piirkonna inimeste pärandi väärtustamiseks.

Turistile, et ta ikka teaks, kuhu tuli ja mis siin enne olnud

Riigi poolt ettenähtud kogumisplaani ja seaduste alusel

Inimkonna ühistarkuse ja eri kultuuride säilimise nimel…..

Maakonnamuuseum on maavalitsuse haldamisel olev riigimuuseum, mille kogud esindavad TERVIKLIKULT selle maakonna ajalugu, loodust ja inimeste tegevust iseloomustavaid valdkondi ning mis juhen- dab maakonnas asuvaid muuseume metoodiliselt

(Muuseumiseadus § 8 p2)

Milline on ühe muuseumi roll, võimalused, ja eesmärgid ühiskonnas (kogukonnas), oleneb nii seal töötavatest inimeste oskustest kui ka kogude vastavusest oodatule. (Kes määrab , mida meilt oodatakse? Ja keda silmas peetakse? )

See on igaühe asi läbi mõelda

Muuseum kui väljanäitus Muuseum kui asjade kogu ja ladu Üks teema ja põhjalikult Asjad tänaseks päevaks, pärast mind

tulgu või ….. Väike ekspositsioon, suured hoidlad

ja tööruumid Suur ekspositsioon, saal üritusteks,

rohkem suhtlemist …….

Kuid kõige suuremaks probleemiks pean mina nende kogude säilimist. Nad ei suuda hoiutingimuste tõttu hoiduda koidest, suurte kollektsioonide tõttu teha roostetõrjet. Neil ei ole selleks tingimusi, spetsialisti ja vahendeid, et neid raha eest Kanutis korda teha. Maakonnamuuseum oma nõuandva häälega ei saa ka siin kuidagi aidata.

Kõik need väikemuuseumide kollektsioonid on ju üks Eesti kultuuripärand, hoolimata sellest kellele need kuuluvad.

Kohamuuseum peaks kogusid täiendades jälgima territooriumi ja kogukonda, keda või mida ta esindab või kelle pärimust edasi kannab

Külamuuseum/ vallamuuseum ei peaks üldjuhul koguma esemeid naabervaldadest