HELMEKUU HEIASTUSED

31.03.2015

Märtsikuu üks nimesid meie rahvakalendris on helmekuu.

Heiastuse kohta ütleb ÕS, et see on tagasipeegeldus.

Helmekuu heiastused panin seekordse kirjatüki pealkirjaks sel põhjusel, et need kolm

nädalat, mis meie märtsikuu klubiõhtust kohe mööda saavad, on mul käinud suurel

määral mitte vaid selle viimase, vaid kõigi 22 senitoimunud klubiõhtu tagasipeegelduse

tähe all. See tähendab, et ma mõtlesin päris palju selle üle, mil viisil ma olen neid meie

igakuiseid teise teisipäeva õhtute kokkusaamisi siiamaani kajastanud. Sain kokku viis „viisi“:

1.Jutustav. Sel viisil kirja pandud lood on heietused. Kuigi võiks arvata, et mida pikem ja

üksikasjalikum heietus on, seda objektiivsema pildi see toimunud sündmusest annab, on

heietus ikka ja alati siiski vaid heietaja isiklik nägemus „tõestisündinud asjadest“. Sellest oli

meil kunagi Aguga mõttevahetus talgujate foorumis – pärast seda, kui olime andnud üsna

erinevad „pildid“ kaheksakümnendate aastate mõttetalgutest. Siis jõudsime arusaamisele,

et meie „maalimispukid“ olid asunud erinevates kohtades.

2. Seletav. Seda viisi kasutab sündmuse kajastaja siis, kui ta üritab teistele midagi selgeks

teha. Ta on kas ise midagi uut välja mõelnud, lugenud, avastanud või on seda teinud keegi

vestlusringis osavõtnuist. Sel pinnal tekivad probleemid asjast arusaamisega, millest

kaugeltki kõik ei pruugi laheneda koosistumise aja jooksul. Sündmuse kajastajal on hea

võimalus hakata oma kirjatükis asju üle seletama, lisades oma seisukohtade kaitseks uusi

argumente, rikastades neid tekstide ja viidetega teistelt autoritelt /autoriteetidelt. Nii

sünnivad targutused vestlusringis kerkinud probleemide ümber. Siin lõhnab skolastika

järele ja kumab lootus, et asju õigesti nimetades ja loogika reeglite järgi käitudes saab kõik

asjad selgeks rääkida.

3. Ergastav. See on küll justkui „iseenesest“, st spontaanselt tekkiv seisund, tegelikult siiski

millestki stimuleeritud. Mingist kellegi poolt öeldud sõnast, mõttekillust. Need ei pruugi

sugugi olla vaid rõõmsa „ahhaa-elamusega“ seotud, vaid nii mõnigi kord ärritavad,

tasakaalust välja viivad häiritused. Neist häiritustest, mõtete põrgatustest aga sünnivadki

turgatused. Sündmusest kirjatükkide kokkupanijana on mul olnud rõõm talgujate

klubiõhtute salvestusi uuesti kuulates ikka ja jälle läbi elada selle käigus sündivaid uusi

(„teist järku“) turgatusi.

4.Seostav . Seda esitusviisi oleks õigem nimetada alati esinevaks käsitlusviisiks, sest mingil

määral ja mingil moel on see olemas igal meie klubiõhtul ja igas nende kajastustest .

See on meie süsteemtegevuslik vaateviis elik paradigma . Siia kõlbab kenasti vanade

kreeklaste visuaalne metafoor paradigmast kui vahendist, millega loov vaim Demiurg

ehitab kaosest harmoonilist maailma. Eks nii ju ka meie, kes me eriti selgesti just oma

kokkusaamiste käigus Jussi Vaba Mõtte Virtuaalklubis oleme oma ettekujutusi meie

ühisest mõtteväljast ja meie ühisest paradigmast märkimisväärselt ümber kujundanud.

Väga lihtsalt öeldes oleme staatilistelt tellingutelt liikunud dünaamilistele mükorisaalsetele

põimitustele.

5. Reflekteeriv. Refleksiooni teema on talgujate ringis küll üks enim „läbitöötatud“

teemasid, jäädes samas ikka kuumaks ja igihaljaks. Piirdun siinkohal vaid vihjega, et eks

seegi tekst kujuta enesest mingi astme refleksiooni ja pakun lihtsalt välja talgujate

sõnavarasse selle kena maakeelse tagasipeegeldust tähistava sõna - heiastus.

Klubiõhtust viiel viisil

Tunnistan, et ei viinud läbi kõigi Scribdi laetud klubikoosolekute kajastuste

https://www.scribd.com/collections/4278566/Talgujate-Klubi kontentanalüüsi, kuid arvan,

et ei pane eriti mööda, kui väidan, et kui esialgu valitsesid neis kirjatükkides jutustav ja

seletav viis, siis aja jooksul ilmusid sinna ja hakkasid rohkem kõlama ka järgmised „viisid“:

ergastav alates turgatuste „teiste tuletiste“ ilmumisest neisse kirjatükkidesse, seostav

seoses meie ühise mõttevälja ümbermõtestamisega keeruliste süsteemide kontekstis ja

reflekteeriv ilmutas end eriti selgelt puhkudel, kus sai välja tuua sarnasusi või erisusi

varem juhtunuga või välja tooduga.

Nagu tegelikus elus ikka, nii ka kõnesoleval juhul ei saa rääkida , et mingi konkreetse

klubiõhtu kajastus oli „läbi viidud“ puhtalt ühel või teisel viisil. Hoolikal läbikatsumisel võib

leida igas neist 22st klubiõhtu kajastustest midagi igast „viisist“. Aga et mitte jääda

üldsõnaliseks, võtan allpool ette katse meie 10.märtsi klubiõhtut hakata kajastama nii, et

üks teise järel tuleksid kõik viis esitusviisi. Kuigi põhimõtteliselt oleks võimalik välja

pakkuda viis erinevat klubiõhtu „tervikesitust“, võtaks see mul päris palju aega ja läheks

ka lugejale tüütuks. Sestap piirduksin allpool sellise „kompositsiooniga“, et alustan

heietusega, aga ei räägi lugu lõpuni, vaid lähen üle targutusele, sealt turgatustele jne.

1.HEIETUS elik jutustav, kirjeldav klubiõhtu kajastus algab nii:

Juss, Valdo, Ene, Agu, Margus, Marko. Selline oli vanuse järgi ritta seatud klubiseltskond

10.märtsi õhtul. Klubiõhtu salvestust saab kuulata siit:

https://www.dropbox.com/s/06ynl73cyu5h3qh/klubi%2010m%C3%A4rts15.wma?dl=0

Kõigepealt õnnitlesime meie klubimeister Jussi, kelle elukaarel sai 7.märtsil täis 77

aastaringi , kui mõõta ajakulgu Maa tiirude arvuga ümber Päikese. Aga võib ka öelda, et

Juss on üle või läbi elanud 7 Päikese aktiivsuse lainet. Päikese aktiivsusel oli paslik peatuda,

kuna meie valguseandja oli just hakkama saanud Maarjamaa taevasse tohutult võimsate

ja kaunite virmaliste tekitamisega. Äsja Inglismaa reisilt naasnud, seal külma saanud ja

veidi häälest ära Ene ja Valdo kui füüsikud harisid muusikust Jussi, seletades, et antud

juhul pole mitte tegemist mingi Päikese 11-aastase tiirlemisperioodiga, vaid selle pinnale

nn plekkide tekkimise ja sellega kaasnevate aktiivsuse perioodilisusega. See ekskurss

astronoomia valdkonda oli siiski vaid ajatäide, et viivitada „asja juurde asumisega“, kuni

meiega liitub Jüri. Sest just Jüri klubile saadetud kirja arutelust tahtis klubimeister

Juss õhtu sisulist osa alustada. Jüri aga ei tulnudki ja nii olime sunnitud tema kirja

arutama ilma temata.

Jüri kiri meile 6.märtsist 2015:

„Valdo teksti lugema hakates ( V.R. : Selleks tekstiks on

https://docs.google.com/document/d/1xpO6jeubxZlXROjluc_rdLhIMmzvnR33TCDmPj_NVqQ

/edit )

jõudsin mõttele, et kui mõttetalgutel oleme minu arvates taotlenud osalejate jagatud

arusaama, siis virtuaalklubis toimub pigem pidev üksteise rikastamine sh mujalt pärit

ideedega. Valdo viimane tekst on suurepärane näide. Selle pinnal ei oska kuidagi midagi

selgemaks arutleda, pigem kutsub see üles lisama uusi viiteid välistele allikatele.

Mingil määral tunnen ma siiski vajadust jagatud arusaama järele. Edgar küsis kunagi, kas

ma saan alati aru, mida Valdo räägib. Kuni see püsis mõttetalgutel arutatu piires võisin

kinnitada, et saan aru ja oskan ette aimata. Nüüd ma seda küll ei väida. Kuna eri autorid

käsitlevad eri termineid erinevaid, on mõnikord raske aru saada, mida antud juhul silmas

peetakse. Ilmselt tuleb hakata julgemalt küsima, kui ei saa aru, mida antud juhul silmas

peetakse. Kahjuks pole aega kõiki soovitatud allikaid algusest lõpuni üle lugeda. Vastuolud

tulenevad eelkõige sellest, et me defineerime termineid mäng, virtuaalne jm erinevalt.

Peaksime püüdma mõista, millist nähtust üks või teine antud terminiga tähistab. Probleeme

tekitab see, et käsitlused peaksid omavahel seostuma, et ei jääks nähtuseid ja protsesse, mille

jaoks ei ole termineid ja poleks termineid, mis tähistavad osaliselt või täielikult erinevaid

nähtuseid või protsesse.“

Edasi käis jutt pikemalt (kuula salvestust alates 5.minutist kuni 30.minutini) Jüri kirja

ümber, kus jõuti üksmeelele, et klubi ja selle kajastamise senine vorm ja sisu on olnud

heaks uute mõtteturgatuste , ideede generaatoriks , seda just tänu sellele, et siin pole

seatud ülesandeks kindlate eesmärkide saavutamist ega ühesugusele arusaamisele

jõudmist. Taas viitas Ene, et süvitsiminekut ja temaatilist piiritletust võimaldaks seminari

vormi taastamine.

2. TARGUTUS

„Probleeme tekitab see, et käsitlused peaksid omavahel seostuma, et ei jääks nähtuseid ja

protsesse, mille jaoks ei ole termineid ja poleks termineid, mis tähistavad osaliselt või

täielikult erinevaid nähtuseid või protsesse.“

Aga probleemid tekivad sellest, et erinevalt mõttetalgute „kuldajast“, kus aastaid elati ja hingati ühes rütmis , või nagu Agu ütleb, söödi koos ära mitu puuda soola, elavad vanad talguhundid nüüd igaüks oma elu ja saavad regulaarselt kokku vaid kaheks tunniks kuus ning sedagi vaid interneti vahendusel. Aga kui pole vajadust või huvi või aega või võimalust üksteisega suhelda või üksteise pakutusse süveneda, siis on tore haruharva kokku saades võtta aluseks maksimaalse taseme suhtlusprotokoll. Me ei tegele talgujate klubis ega üldse meie väikeses vananevas seltskonnas (enam) mingite teooriate või kontseptsioonide ühise väljatöötamisega. Ka pole meist enam asja kogu kambaga mõttetalgute uue laine käivitajaina. Ene ja Viktoria on kaks vägevat naist, kes selles vallas järjekestvust on suutnud hoida. Ka Agul jätkub veel jonni. Sestap ei ole lihtsalt kedagi, kes allpool toodud Reduhini võrgulise sotsiaalse ühisprojekteerimise tesauruse oranžile tasemele tagasi oleks nõus laskuma, et aste astmelt uuesti sinise Demiurgide protokollini tõusta. Ja niimoodi ikka ja jälle- niipea kui Jüri kirjeldatud probleemid tekivad. Alljärgneva teksti panin koos Jüri kirjaga veebruarikuu klubi materjalide lõppu Google docsis kohe pärast seda, kui Jüri oli meile kirjutanud. Aga kordan seda siin veelkord (st kolmandat korda) lisades, et vahepeal olen tänu Agule saanud selgeks, et nende protokollide autor on tegelikult Jelena Pereslegina . VIR on nad oma tesaurusega sidunud ja oma värvidega üle värvinud. Veel lisan siia juurde ühe seaduse, mis täpselt käib Jüri märgitud probleemide tekkimise situatsioonide kohta: Закон СОХРАНЕНИЯ и ЗАХОРОНЕНИЯ протоколов: «Даже при изгнании протокола более низкого уровня в любом сообществе, остается его след, который снова всплывает и восстанавливается при встрече с новой ПРОБЛЕМОЙ в коммуникации. Уровень сложности протоколов в ЕСТЕСТВЕННОЙ среде коммуникации имеет тенденцию к самопроизвольному снижению». „ Isegi madalama taseme protokolli väljaheitmise korral mis iganes kogukonnas jääb alles selle jälg, mis ujub taas välja ja taastub kohtumisel uue probleemiga kommunikatsioonis. Loomulikus kommunikatsioonikeskkonnas on protokollide keerukusastmel tendents iseeneslikult alaneda“ SIIN AGA NÜÜD SEE KOLMANDAT KORDA PAKUTAV TEKST:

4.märtsil 2014 panin Scribdi üles Reduhini „värvilised protokollid“, mida nüüd, seoses Jüri kirjaga võiks uuesti üle lugeda: https://www.scribd.com/doc/210520070/VAARTUSRUUMIKUJUNDUSE-POOLE

Viimase lõigu sellest kirjatükist panen üles neile, kel ei jätku aega tervet kirjatükki lugeda. Tore on tabada, kuidas varem justkui juba „läbi võetud“ teemad taas aktualiseeruvad – omal ajal erilise tähelepanuta jäänud asjad äkki tähenduse saavad ja meie eneste kohta käivalt kõlama hakkavad.

REDUHINI PROTOKOLLID Üsna oma pildiraamatu lõpus toob VIR igale horisontaalreale vastava „kommunikatsiooni protokolli“ lühikirjelduse, millest kolme ülemise „teadvuse taseme“ kokkuvõtte siin ära toon. Ikka hoidudes mõistete avamisest ja samas lootes, et Talgujad end siin selletagi ära tunnevad. ROHELINE PROTOKOLL Positsioonide kooskõlastus. Partnersuhted erinevate huvidega inimeste vahel. Kollektiivselt kulgev kommunikatsioon ühise eesmärgi poole. Sisulised konfliktid on psühholoogiliselt rasked läbi elada. Tunnustus grupis üldise hüve teenimise eest. Eesmärgid kujundavad vastutuse. Märksõnad: Häälestumine. Ülesanne. MÕISTED. TOIMING (deistvije). VÕRK. PRIORITEEDID. NB! Siin pole VEEL tegemist väljaga. On vaid MÕISTETE VÕRK ( enam mitte terminite hierarhia nagu oranžis protokolli, aga mitte veel semantiline väli nagu helesinises)

HELESININE PROTOKOLL Väljakujunenud kindlate gruppide protokoll. ÜHISE SEMANTILISE VÄLJAGA, vastastikuse usalduse ja ühistöö kogemusega, psühhotehnikate valdajate protokoll. Võtavad võõraid sellistena nagu need on (mitte neid „problematiseerides“ nagu oranzi protokolli omad). Maagid. Meistrid. Loojad. Kristliku eetika kandjad. Metafoorid: Mõttekujund. Fraktal. Ma kuulen sind…. Kas ma sain õigesti aru, et… Tunnetusenergia. Ühismõtte energia. Seose energia universumiga. Tunnetushuvi. Välised stiimulid pole olulised. Universumi kutse. TAHE: MUDEL: ANALÜÜS: VÄLI: PRINTSIIBID. NB! SIIN tuleb mängu mõtteväli (smõslovoje pole), mis ongi sünonüüm semantilisele väljale: MÕTTEVÄLI= SEMANTILINE VÄLI= TÄHENDUSVÄLI.

SININE PROTOKOLL See on DEMIURGIDE PROTOKOLL: Siin on mistahes konstruktidesse haaratus alates matrjoškadest kuni Möbiuse lehtedeni. Siin on tsüklid, VÄÄRTUSED, NORM, REFLEKSIOON, RUUM. NB! Maailma loomine on Demiurgi poolt RUUMI VÄÄRINDAMINE: Kaosest kunstiteose loomine, väljatoomine nagu Arvo Pärt helidega teeb. Tal on selleks oma PARADIGMA - sealt helesinisest protokollist võetavad kujundid, mudelid. Siis ta näeb/kuuleb. VÄLJAD ON VAHENDID RUUMIDE VÄÄRINDAMISEKS!!! Nagu Louis Armstrongi laulus: Milline imeline maailm! Pole olemas erinevaid välju vististi? Mõtteväli JA Tähendusväli. Pigem mõtted omandavad tähenduse väärtusruumis?

Tahtevabaduse

aste

Normi liik

Normi faas Probleem Mõtte ühikud

Aine Morfoloogia Hindamise karakteristika

Tsükkel NORM Tsükkel Väärtused NORM Refleksioon Ruum Väärtused ja NORMID

Pole piiranguid

TAKT Tahe Eesmärk Mudel Analüüs Väli Printsiibid

3 ja enam PAKT Kindlaks-tegemine

Ülesanne Mõisted Toiming Võrk Prioriteedid

2 FRAKT Kasutamine Vahend Määratlus Suhe Süsteem Kriteeriumid

1 FAKT Täideviimine Resultaat Termin Protsess Hierarhia Tingimused ja standardid

0 TRAKT Hindamine Produkt Nimi Objekt Struktuur Nõuded ja reeglid

Ei arutata AKT Saavutamine Tunne Märk- Sümbol

Nimi Keskkond Sertifikaadid ja koodid

REDUHINI VÕRGULISE SOTSIAALSE ÜHISPROJEKTEERIMISE TESAURUS (NB! Siin

NORM=kompetentsus)

RUUM –VÄLI – VÕRK –SÜSTEEM – HIERARHIA - STRUKTUUR – KESKKOND

VÄÄRTUSED – PÕHIMÕTTED – EELISTUSED – KRITEERIUMID – TINGIMUSED JA STANDARDID –NÕUDED JA REEGLID – SERTIFIKAADID JA KOODID

3. TURGATUSED Jõudes meie „vanade tuttavate“ turgatuste juurde tuli mul turgatus toonitada, et siin pole tegemist

vastastikuse rikastamisega, millest räägib oma kirjas Jüri. Turgatused on mingi impulsi toimel

mõttesähvatused. Nende tekkimise taga on üleminek teise, ergastatud olekusse. G. Deleuze räägib

sugestiivsetest märkidest. Minu meelest on turgatused just nende, kaosest ilmuvate sugestiivsete

märkidega seotud.

I turgatus

Oleku või seisundi muutusest, kasvõi veidikegi kõrgemale vaatetasandile jõudmisest on Juss

kõnelnud aastakümneid. Aga eriliseks sugestiivseks märgiks muutus tema poolt taas selle erilise

seisundi rõhutamine märtsiklubis, küllap vist just tänu vastandumisele selle pea sama vana

vastastikuse rikastamise „märgiga“, mida on eriti rõhutanud Jüri.

Niisiis mu esimene „teist järku turgatus“ sellest klubiõhtust:

Üksteise ergastamine vs Vastastikune rikastamine. Üks „energeetiline“, teine „aineline“.

Täiendamine, rikastamine SELLE ASEMEL?/SELLE KÕRVAL? stimuleerimine ( stimuleeritud kiirguse

tähenduses) , ergastamine.

SEISUNDI MUUTUS . Jussi sõnadega sellest „teise seisundisse minekust“ hakkasid kaasa helisema

mõtted, mis sündisid heiastusena meie esimestest kahekõnedest Aguga inimeseõpetuse

teemadel:

https://www.scribd.com/doc/236412605/Toores-vs-Kups#

„Kangesti tahtnuks selle värgi uuesti ja paremini, lihvitumalt „üles võtta“. Või vähemalt viia selles pikas

jorutamises läbi üks korralik suurpuhastus, jättes kuulajale sellest tunnipikkusest heietusest, noh, vast viisteist

minutit kontsentraati. Aga veelgi parem olnuks panna kõik oluline ühel leheküljekesel punktide kaupa kirja!

Lugeja viskab pilgu peale ja tal on minuti-paariga kõik selge!

Jah, ratsionaalselt ja loogiliselt „võttes“ nii tulekski teha. Aga meie pealisülesanne pole antud juhul mitte

see, vaid tahtmine tõmmata meie kuulaja sellesse teadvuse seisundisse, milles elavad mõttekujundid

hakkavad äratama isiklikke mälestusi ja looma mõttevälja sadavate uute kujunditega dünaamilisi seoseid,

ärgitavad otsima endas ja endast väljastpoolt kokkukõlavaid või puuduolevaid sõnu või toone või pilte, et

saada kaasa rääkida, kaasa kõlada ja kaasa kujutleda. Teisiti öeldes: et saada edasi liikuda.

Midagi saab siin juhtuda kohe, juba järgmisel hetkel. Midagi vajab veidi „mäletsemist“. Midagi aga jääb

kauemaks kripeldama või kummitama iga sellise jutuajamise järel ja sunnib järele mõtlema, kahtlema,

kuhugi pöörduma, midagi otsima.“

II TURGATUS

Siin oli inspiratsiooniallikaks Jussile ja tema läbi ka minule Margus Oti artikkel

Progressiivne poliitika 27.veebruari Sirbis http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-

teadus/progressiivne-poliitika/

Seal tõi autor sisse Vabaduse väljaku kui „tühja koha“ metafoori: „See olemuslik tühjus või sulaolek

ühiskonna keskmes ei ole muud kui meie kõigi mitmesugused suhted, vahekorrad, läbikäimised,

misläbi me mitmekordselt kätkeme üksteist. Meie suhtlemine tühjuse kaudu tähendab seda, et me

puutume kokku üksteisega võrdsete ja eripärastena – mitte kategooriaid pidi jagatutena ja nendes

ühetaoliseks muudetutena.“

Siit tekkis mul järgmine „teist järku turgatus“: Tühjus vs Täius.

Eks ju meile kõigile ole omane püüd täiuse /täiustumise poole. Et ka näiteks me maailmapildis

poleks valgeid laike ega musti auke. Püüelda selle poole, et meie mõtteväljal ei oleks söötis või tühja

maad. Et kõigi mõtete jaoks oleks kõigile meile ühtmoodi arusaadavad sõnad.

Teisalt tuleb soostuda nendega, kes tühjust suureks väärtuseks tunnistavad. Näiteks on FFF

meeskond oma tesauruses Tühjuse tõstnud lausa esiplaanile, rõhutades, et just seal on võimalik

Teistsuguse, Muu ( Иное) sünd.

ПУСТОТА

Как это утверждается, во многих философских и религиозных текстах – пустота это не

ничто, не отсутствие, а возможность возникновения всего. Новое всегда возникает из

пустоты и только потом оплотняется наличным материалом. Поэтому техники

освобождения места для нового являются важными для проведения границы с настоящим и

построения будущего.

Пустота – это место, где может поселиться Иное. Иное селится только в пустоте.

Пустота – это готовность к новому смыслу. Пустоту можно делать. Сделать пустоту

значит выставить Пределы старого смысла и допустить существование нового.

Väidetavalt pole paljudes filosoofilistes ja religioossetes tekstides mitte eimiski, mitte puudumine,

vaid kõige tekkimise võimalus. Uus tekib alati tühjusest ja alles pärast tihendub olemasoleva

materjaliga. Seepärast on uuele koha vabastamise tehnikad tähtsad piiri tõmbamiseks olevikuga ja

uue ehitamiseks.

Tühjus – see on koht, kuhu saab ennast asutada Muu (Teistsugune). Muu asub elama vaid tühjuses.

Tühjus - see on valmisolek uuele mõttele(tähendusele). Tühjust saab teha. Teha tühjust, see

tähendab Piiride panemist vanale mõttele ja uue eksisteerimise võimaldamist.

http://f4f.com.ua/index.php?option=com_content&view=article&id=62:lr&catid=7:glossary

http://f4f.com.ua/index.php?option=com_content&view=category&id=7

III TURGATUS

Siin oli algallikaks 9.märtsi Osooni saade ETVs, mida mõlemad Enega trehvasime vaatama.

Täpsemalt - värske Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere jutt lainete levimisest

ookeanis http://etv.err.ee/v/elusaated/osoon/videod/eccfb5f0-eacd-4364-af25-fb13aa643216

Akadeemik kõneles ja meremuuseumi maketil näidati piltlikult ette, kuidas lokaalsed „õrna õhu“

patsutused veepinna üles-alla liikuma panevad ja sellest tuhandete miilide taha levivad lained

randa jõuavad. Enel turgatas seda näinuna võrdlus talgujate aastakümnetetaguste tegemiste

(„patsutuste“) mõju kandumisest kaasaega, kusjuures mitte vaid emotsionaalsete mälestustena,

vaid sisuliste ja tänastes situatsioonideski mõjusate signaalidena.

Agu on mõttetalgulise tegevuse eripärana, sealjuures ka seda orgtegevuslikest mängudest

eristavana, toonud välja mõttetalgute lähimõjulise iseloomu.

http://kolmemeelne.blogspot.com/2011_02_01_archive.html

Selles kujundlikus vormis esitatud klipis toob Agu esile just mõttetalgute lokaalse tegususe ja

kiire „kustumise“ ajas (et aju vabaneks uuteks tegemisteks).

Võttes appi äsjaloetud Massachusetsi Teahnoloogiainstituudi professori Sebastian Seungi raamatu

„Konnektoom“( http://postnauka.ru/longreads/29042 Коннектом. Как мозг делает нас тем, кто мы

есть) mälestuste kogumist käsitleva peatüki, sündis mul nende kolme põrgatuse pealt turgatus (mis

on küll täitsa spekulatiivne), et ehk on siiski olemas mingi mehhanism , mis just antud ajas ja

ruumis mõjusad „patsutamised“ pikaks ajaks (mingite neuronite ansamblitena näiteks) salvestab

ja nad „õigel ajal ja õiges kohas“ üles äratab.

4. PÕIMITUS

Suurest hulgast võimalikest põimitustest valisin välja ühe, mis minu meelest kõige paremini

demonstreerib meie ühismõtteväljalisust või paradigmaatilist ühtsust. Olgu selleks Ene

„mõtteliini“ 10.märtsi klubiõhtul:

Ene alustas mõttetalgutel kasutatud konfiguraatorite ( meenutasin just füüsikute talgutel

aluseks olnud „ristprismasid“) igihaljuse tunnistamisest. Siis tuletas ta seoses Viive Ruusi

äsjase „usuvahetusega“ (on hakanud õpetajatööd kunstiks pidama, kuigi paarkümmend

aastat tagasi vaidles Ene sedalaadi seisukohtadele tuliselt vastu). Edasi viis Ene jutu

sellele, et järjekordne koolireform, mis tuure hakkab üles võtma, on liialt kitsa

suunitlusega (põhiliselt infotehnoloogiasuunaline, veidi ka keskkonnahariduslik) ja ei

arvesta suuri muutusi maailmas ( humanitaarne kriis, globaalprobleemid). Selle asemel, et

pöörata noore generatsiooni kasvatust ja harimist adekvaatseks inimkonna ette

kerkivatele ja teravnevatele probleemidele ( ellujäämine ja toimetulek suurte häirituste

olukorras ) on näha tendentsi, et haridussüsteem aitab pigem kaasa ühiskonna

intellektuaalsele degradeerumisele ( lisan siin omalt poolt, et Sergei Pereslegini tekstidest

võiksin siia lisada mitmeid seda seisukohta kinnitavaid materjale). Ja Ene viimaseks teoks

sellel klubiõhtul oli kutse meile kõigile - lüüa kaasa tema poolt Tallinna ülikooli

tudengitele27.märtsil korraldatava rotaatori ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Kui panna veebruarikuu klubi kajastuses toodud „mükorisoomsel“ pildil kõige alumisse,

Hariduse tasemesse Ene konkreetne 27. märtsi ettemõtluskerilaud ja kõige ülemisse

foorsait kui see „formaat“, mis peakski olema (tuleviku-)hariduse siht ja sisu - võimekus

orienteeruda ja tegutseda ajas ja ruumis – siis selle skeemi võiks meie hariduse reformijad

oma mõtete ja tegude korrastamiseks ja korraldamiseks appi võtta küll.

5.HEIASTUS

Kuna see kirjatükk on niigi juba ületanud enamuse klubilaste jaoks

vastuvõetava mahu, siis piirdun siinkohal viitamisega, et selle jutu algus , st

jutt neist viiest esitusviisist , on ise üks heiastus. Ja olgugi see sedapuhku

kõik.