Aeg palgatõusuks! Kaja Toomsalu EAKL palgasekretär Eesti majanduse taastumine, seal-hulgas tööhõive suurenemine, on Rahandusministeeriumi hinnangul olnud oodatust kiirem ja kasvutem-po EL kõrgemaid. Rahandusministeeriumi kevadprog-noos ennustab, et majandus kasvab 2011. aastal 4 ja hõivatute arv suu-reneb tänavu 2,2 protsendi võrra ning tööpuudus jätkab vähenemist aasta keskmisena 13,5 protsendini. Ka jätkub sellel aastal keskmise pal-ga kasv, ulatudes peamiselt töö-koormuse suurenemise ning ettevõ-tete rahalise seisu paranemise tule-musel 3,5 protsendini. Samal ajal on toidu ja kütuste maa-ilmahindade tõus üle kandunud siin-setesse hindadesse ning selle aasta hindade tõusuks prognoositakse 4,5 protsenti. Ligi poole aastasest infla-tsioonist annab sealjuures toiduhin-dade kasv. Hindade tõusu loodetak-se järgmiseks aastaks veidi madala-mat, 2,8 protsenti. Tööviljakuse reaalkasvuks prognoositakse tänavu 1,8 ja tuleval aastal 2,1 protsenti. Et palgad on viimastel aastatel suu-remal osal töötajatest olnud kas vä-hendatud või samal tasemel kriisi-eelse ajaga, on majanduse head käekäiku arvestades kollektiivlepin-gu läbirääkimistel soovitav jälle jutks võtta ka palgatõus. Võttes aluseks tarbijahindade ning tööviljakuse tõusu prognoose, on tööjõukulude kasvunumbriks vähemalt tänavuseks aastaks 6,3 ja järgmiseks aastaks 4,9 protsenti. Põhjuseks loomulikult, et töötajate palgas peab väljenduma tööviljakuse ja tarbijahindade kasv. Ehk reaalpalgad peavad suurenema tööviljakuse kasvu võrra.

5. aprillil kohtusid Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ja Raudteelaste Ametiühingu esimees Oleg Tšubarov Toompea lossis uue Riigikogu koosseisu esimeheks vali-tud Ene Ergmaga, et arutada ees-seisvate aastate suurimaid väljakut-seid tööpoliitikas ja sotsiaalküsimus-tes ning anda Riigikogu juhatusele üle ametiühingute kingitus. Ene Ergma sõnul on tema jaoks olu-liseks eesmärgiks viia ellu koalitsioo-nilepingut ja leida selleks koostöös partneritega parimad lahendused. “Ütlesin ka Riigikogu avaistungil oma kõnes, et oleks vale arvata, et kõik riigi targad inimesed istuvad selles saalis. Palju väga tarku inime-si tegutseb ka väljaspool saali ning pean vajalikuks võtta kuulda nende ettepanekuid,” rääkis Ergma. EAKL esimehe sõnul tegid ameti-ühingud selles vallas otsa lahti ette-panekutega muuta töölepingu sea-dust. “Meie praktikute kogemus on toonud välja hulga asju, millele sea-duse autorid ei osanud selle loomise ajal mõelda. Meie hinnangul on aeg seaduse parandamiseks küps,” ütles Taliga.

Ametiühingujuhid kinkisid Riigikogu juhtkonnale seinakellad, millele on kirjutatud ühiskonna tasakaalusta-tud arengu tagamiseks vajalikud väärtused. “Tahame Riigkogule rõhutada, et suure hulga madalapalgaliste ja perspektiivitute töökohtadega jätka-misest olulisem on väärtuslike ja eneseteostust võimaldavate töö-kohtade loomine,” selgitas Taliga. “Kiirest majandus- ja kasumikasvust tähtsam on jätkusuutliku majandus-mudeli ülesehitamine. Ning mada-last maksukoormusest rohkem läheb inimestele korda sotsiaalne õiglus ja turvalisus,” kirjeldas EAKLi esimees ametiühingute seisukohti.”

Homme Parem

EEEEEEEE EEEEEEEE SSSSSSSS TTTTTTTT IIIIIIII AAAAAAAA MMMMMMMM EEEEEEEE TTTTTTTT IIIIIIII ÜÜÜÜÜÜÜÜ HHHHHHHH IIIIIIII NNNNNNNN GGGGGGGG UUUUUUUU TTTTTTTT EEEEEEEE KKKKKKKK EEEEEEEE SSSSSSSS KKKKKKKK LLLLLLLL IIIIIIII IIIIIIII DDDDDDDD UUUUUUUU UUUUUUUU UUUUUUUU DDDDDDDD IIIIIIII SSSSSSSS KKKKKKKK IIIIIIII RRRRRRRR IIIIIIII aprill 2011

Ene Ergma: kõik targad ei istu Riigikogus

EAKL saatis sotsiaalministeeriu-mile töölepingu seaduse muu-datusettepanekute paketi, mille eesmärk on tagada töötajate tõhusam kaitse. Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul näevad ameti-ühingute juristid päevast päeva, kui-das seaduse ebatäpsused ja vigased tõlgendused jätavad töötaja põhjen-damatult kaitsetusse olukorda. “Seetõttu leiame, et aeg on seaduse parandamiseks küps. Meie olulise-mad ettepanekud on seotud töötaja-te õiguste kaitsega töölepingu lõpe-tamisel ning töötasuga.” “Täna levib praktika, kus tööandja ei põhjenda töölepingu ülesütlemist – sageli on tegemist lepingu ebasea-dusliku lõpetamisega, samas aitaks ülesütlemise põhjendamine ära hoi-da asjatuid vaidlusi. Tööandjate sea-duskuulekuse tõstmiseks on vaja sätestada ka põhimõte, et ebasea-duslikult üles öeldud tööleping lõpeb mitte ülesütlemisavalduses toodud kuupäeval, vaid pärast töövaidlusko-misjoni või kohtu otsust,” kirjeldas Taliga töölepingu ülesütlemisega seotud ettepanekuid. Töötasust ja trahvidest “Töötasu on teine suur valdkond, mis vajab töövaidluste arvu vähen-damiseks täpsustamist. Ametiühin-gute ettepanekuid toetab ka äsjane Riigikohtu lahend, mis selgelt ütleb, et tööandjal pole õigust koondada töötajat, kes ei nõustu palgakärpe-ga,” rääkis Taliga. “Suurenema peab ka tööandja vas-tutus seaduse ja lepingute rikkumise eest. Meie praktika näitab, et tihti lähevad tööandjad teadlikult seadu-se rikkumise teed – selle eest mää-ratavad trahvid on võrreldes teiste Euroopa riikidega naeruväärselt madalad ega motiveeri paljusid töö-andjaid seaduskuulekusele,” nentis ametiühingujuht. Taliga sõnul loodab Ametiühingute Keskliit alustada läbirääkimisi part-neritega aprilli lõpus või mai algul, et seaduse muudatused veel käes-oleval aastal vastu võetaks.

Ametiühingud nõuavad tõhusamat töötajate kaitset töölepingu seaduses

Ametiühingute pöördumises sisaldusid muuhulgas järgmised ettepanekud:

§ täiendada töölepingu seadust paragrahviga, mis ühemõtteliselt kohustab kohaldama töötajale soodsamat sätet juhul, kui sätted on vastuolus

§ sätestada põhimõte, et töötaja keeldumine töötasu vähendamisest ei anna tööandjale alust töölepingu ülesütlemiseks

§ ühemõtteliselt sätestada, et majanduslikult raskes olukorras tööandja, kes on ajutiselt vähendanud töötasu, peab töötajale maksma vähemalt üleriigilise kuutöötasu alammäära

§ suurendada viivist töötasu või lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest vähemalt 0,5 protsendini iga maksmisega viivitatud päeva eest

§ kahekordistada tööandja vastutuse määrasid töölepingu seaduse rikkumise eest

§ sätestada põhimõte, et ebaseaduslikult üles öeldud tööleping lõpeb päeval, mil töövaidlusorgan teeb asjakohase otsuse

§ kohustada tööandjat põhjendama ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemist

§ võimaldada töötajal pöörduda töövaidlusorganisse alusetu koondamise tuvastamiseks pärast töölepingu lõppemist, et välistada võimalus, kus tööandja loob näilise koondamisolukorra etteteatamisaja jooksul

§ näha tööandjale ette vastutus juhuks, kui viimane jätab väljastamata tõendi töösuhte lõppemise kohta, mida töötajalt nõuab Töötukassa

§ kehtestada hoiatuse kehtivusaeg, et osapooled teaksid, kui kaua saab tööandja tugineda hoiatusele töölepingu ülesütlemisel

§ keelata tööandjal nõuda koolituskulude hüvitamist töötajalt, kes peab perioodiliselt läbima seadusega nõutud koolituse, tulenevalt tööandja tegevuse eripärast

§ keelata väljatöötamata põhipuhkuse tasu tagasinõudmine juhul, kui töötaja ütleb töölepingu üles tööandja rikkumise tõttu

§ sätestada töötajate töölepingute üleminek seniselt teenusepakkujalt uuele tööandjale elutähtsate teenuste osutamisel, mida korraldatakse tähtajaliste avalike hangete alusel (reisijatevedu, jäätmekäitlus jt)

§ lugeda ettevõtte rendile või üürile andmine ettevõtte üleminekuks, millega võetakse üle ka kõik töölepingud

§ sätestada töötuskindlustuse seaduses 2008.a. kolmepoolses kokkuleppes fikseeritud töötuskindlustushüvitiste määrad (70% esimesel 100 töötuse päeval ning 50% alates 101. päevast) ning näha ette võimalus pikendada sügava majanduskriisi tingimustes töötuskindlustushüvitiste maksmise perioodi kolme kuu võrra.

Pärnumaa osakond sai 10aastaseks 24. märtsil toimus Pärnu Keskraa-matukogus Ametühingute Keskliidu Pärnu osakonna 10. aastapäeva pidulik tähistamine. Üritusel esinesid EAKL esimees Harri Taliga ja EAKL organisatsiooni sek-retär Hannes Roosaar, Tööinspek-tsiooni Lääne inspektsiooni juhataja Üllar Kallas jt. Taas oli põhjust kut-suda külla Soome kolleegid, EAKL kuldmärgi omanikud ja EAKL piir-konnatöö toetajad Pekka Sarkkinen, endine Soome Ametühingute Kesk-liidu (SAK) organisatsioonisekretär, ja Reino Nygren, endine Teknisten Liitto (Tehnikatöötajate Liidu - STTK) organisatsioonisekretär. Aastatel 2001-2005 oli EAKL Pärnu-maa osakonna juhataja Anu Juur-mann ning 2005-2006 Maarika Nuut. Aastast 2006 kuni tänaseni ju-hib Pärnu osakonna tööd Tiina Park-ja. EAKL Pärnumaa osakond on osale-nud aktiivselt üleriigilistel ja kohali-kel ametiühingu aktsioonidel, kooli-tustel ja üritustel. Pärnumaal on kõi-ge rohkem ametiühingu liikmeid transporditöötajate hulgas ja medi-tsiinitöötajaid Tervishoiutöötajate Kutseliidust ning Õdede Liidust. Üritusel õnnitleti Pärnumaa tublimaid usaldusisikuid: Astred Rand, AS Pärnu Vesi (ETTA) Keiu Tamm, Pärnu Haigla (ETTAL) Helgi Rohtlaan, AS Kanpol (ETKA) Urve Vesik, Eesti Post (ESTAL) Ülle Pae, AS Viisnurk (EMT) Merike Püüding, Pärnu Pensioniamet (ROTAL) Taimi Markson, If Kindlustus (ROTAL) Krista Visas, Pärnu Keskraamatu-kogu (TALO)

Märtsi lõpus avanes kõigile külasta-jatele Euroopa Sotsiaalfondi rahas-tamisel valminud tööeluportaal www.tavi.ee. Projekti eestvedaja Raudteelaste Ametiühingu esimees Oleg Tšuba-rovi sõnul on portaal külastajate poolt juba väga aktiivselt kasutusele võetud ning esimestel päevadel teki-tas tohutu külastajate hulk lausa väikseid tehnilisi tõrkeid. “Külastajate rohkus näitab, et vaja-dus taolise portaali järele oli tohutu. See teeb meile heameelt – järelikult võtsime käsile õige asja,” tõdes Tšubarov. Infoportaal www.tavi.ee (tööinimes-tele avalik ja vajalik info) tutvustab huvilistele nii eesti kui vene keeles tööelu reguleerivaid seadusi, annab nõu tööintervjuul käitumise ja palga-läbirääkimiste teemal, selgitab kol-lektiivläbirääkimiste ja lepingu sõlmi-mise võimalusi, töövaidluste ja töö-tülide ennetamise ja lahendamise viise jms. Portaalis leiab nõuandeid ja juhendmaterjale nii tekstina kui

kui ka praktiliste õppevideote näitel. Tööinimeste vahelise suhtluse jul-gustamiseks luuakse veebilehele ka foorum. Veebiportaal www.tavi.ee loodi Raudteelaste Ametiühingu ja Ameti-ühingute Keskliidu koostöös Euroo-pa Sotsiaalfondi rahastusel meetme “Tööelu kvaliteedi parandamine” raames. Projekti maksumus oli 1 031 580 krooni, millest SA Innove vahendatav toetus moodustas 876 849 krooni.

TULE TÄHISTAMA 1. MAID!

Ootame kõiki ametiühingulasi üle Eesti tähistama 1. maid Tallinnas miitingu ja peoga!

Kell 11.30 toimub miiting Toompuesteel asuva ametiühingute kuju juures (haljasala Hotell Meritoni vastas).

Pärast miitingut alustame rongkäiku mööda Toompuiesteed Tornide väljakule, kus kell 13.00 algaval peol lahutavad meelt

TV3 komöödiaseriaalist "Eestlane ja venelane" tuntud

EDUARD TOMAN JA HENRIK NORMANN

Söögi-joogi eest kannavad 1. mai peol hoolt Le Chateau ja A. Le Coq

Ametiühinguliikmetel, kes saabuvad üritusele väljastpoolt Tallinna, palume transpordiküsimustes ühendust võtta EAKLi

piirkondlike osakondade juhatajatega.

ÜRITUS ON TASUTA - TULE KOGU PEREGA!

Uus tööeluportaal on külastajatele avatud

muutmisest ei ole käsitatav koonda-missituatsioonina. Riigikohus selgitas oma lahendis, et tööandja tohib töötaja koondada juhul, kui ta majanduslikel põhjustel ei suuda enam töötajat tööga kind-lustada, st kui töö lõpeb töötaja jaoks üldse või tema poolt kokku-lepitud tingimustel. Seejuures rõhutas kohus, et mista-hes töölepingu tingimuste muutmine ei tähenda veel töö lõppemist kok-kulepitud tingimustel. Näiteks ei lõ-pe töö kokkulepitud tingimustel olu-korras, kus töötaja keeldub üle minemast täistööajalt osalisele või vastupidi. Samuti ei lõpe töö kokku-lepitud tingimustel siis, kui töötaja ei nõustu tööandja sooviga muuta palgatingimusi ehk nõuab sama töö tegemist väiksema tasu eest. Kas töö saab otsa? Riigikohus märgib, et koondamise aluseks saavad olla vaid sellised as-jaolud, mis tingivad töö lõppemise. See tähendab, et lõppema peab töö, mida töötaja on seni teinud. Töö lõppemiseks loeb Riigikohus ka se-da, kui töö ei lõpe täielikult vaid tea-tud ulatuses.

Näiteks võib tööandja koondada autojuht-ekspediitori ja tööle võtta autojuhi, kui ta majanduslikel põh-justel on sunnitud loobuma ekspe-deerimisteenuse pakkumisest. See-juures tuleb autojuhi kohta esmalt pakkuda samale töötajale, sest ees-märgiks peab olema töösuhte säili-mine. Alles siis, kui töötaja keeldub pakutud töökohast, võib tööandja ta koondada. Riigikohus rõhutas sedagi, et koon-damise korral tuleb alati hinnata ka töölejäämise eelisõigust. Eelisõigus tööle jääda on kolmel töötajate rüh-mal – rasedal või töötajal, kel on õi-gus saada rasedus- ja sünnituspuh-kust ning töötajate esindajal. Kui tööandja on koondanud töötaja, kes kuulub nimatatud töötajate rühma, tuleb hinnata, millised on võimalu-sed töösuhte jätkamiseks. Juhul, kui tööandja suudab ära põh-jendada ja tõendada, et töösuhte jätkamine on võimatu, lõpetab töö-vaidluskomisjon või kohus töölepin-gu ning mõistab töötaja kasuks välja hüvitise töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Sõltuvalt asjaolu-dest ning arvestades mõlema poole huvisid võib töövaidluskomisjon või kohus hüvitise suurust muuta.

Valmimas on uus kollektiivsete töösuhete käsiraamat Sel suvel valmib Eesti Tervishoiutöö-tajate Ametiühingute Liidu, Trans-pordi Ametiühingu ja Eesti Naisuuri-mus- ja Teabekeskuse koostöös uus praktiline kollektiivläbirääkimiste käsiraamat. Projekti üldeesmärgiks on tööelu kvaliteedi parandamine, sh võrdse kohtlemise suurendamine, läbi prak-tilise eesti- ja venekeelse kollektiiv-läbirääkimiste käsiraamatu väljaand-mise ning selle kasutamist tutvusta-vate suvekoolide ja seminaride kor-raldamise. Käsiraamat hakkab kajastama muu-tunud ja kehtivat seadusandlust ning andma praktilisi õpetusi ning näpunäiteid, kuidas läbirääkimistel käituda. Lisaks sellele soovitakse käsiraamatus põhjalikult käsitleda ka võrdse kohtlemise teemat, sh palga-lõhe vältimist, töö hindamist, töö- ja pereelu ühitamist, diskrimineerimist töökohal, võrdse kohtlemise aspekte kollektiivläbirääkimiste protsessis, kollektiivlepingute soolise mõju ana-lüüsi jms. Projekti sisujuhi Jaan-Hendrik Too-meli sõnul on varemgi taoliseid raa-matuid välja antud, kuid nende sisu on praeguseks moraalselt vanane-nud. „Seadusandlus on muutunud ning olemasolevad käsiraamatud ei si-salda piisavalt praktilisi oskusi. Uues raamatus tahame rõhuasetuse tõsta juba tekkinud probleemide lähen-damiselt probleemide ennetami-sele.“ „Käsiraamat on mõeldud eelkõige küll töötajatele ja ametiühingutele, kuid lugeda tasub seda ka tööand-jail,“ lisas Toomel. Käsiraamatu tut-vustamiseks korraldatakse suvel ka suvekoolid. Projekt „PKK – Tööelu kvaliteedi parandamine praktilise kollektiivläbi-rääkimiste käsiraamatu väljaandmi-se ning selle kasutusvõimaluste tut-vustamise kaudu” algas 1. oktoobril 2010 ning kestab kuni 2011. aasta septembri lõpuni. Projekti kaasfinan-tseerib Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Töötasu vähendamisega mittenõustumine EI OLE koondamise aluseks Tiia E. Tammeleht EAKL õigussekretär 29. märtsil 2011 tegi Riigikohtu tsiviil-kolleegium otsuse, milles rõhutas, et töötaja keeldumine töölepingus kokku- lepitud tingimuste (sh palgatingimuste)

Kukruse mõisas etendub näidend töötutest Ida-Virumaal Kohtla vallas asuvas Kukruse polaarmõisas etendub sel suvel iirlase Frank McGuinessi kirjuta-tud ja Eili Neuhausi lavastatud tragi-koomiline näidend “Vabrikunaised”, milles viis koondamisteatest šokeeri-tud naist alustavad oma õiguste seis-miseks streiki. Kukruse polaarmõisa Facebooki lehel seisab, et streigi jätkudes jõuavad naised väga oluliste ja avastuslike

tõdemusteni, mis lubavad näha prob-leemide lahendusi. “Vabrikutüdrukud“ on väga jõuline ja positiivse lõpp-lahendusega näite-mäng, milles astuvad üles Ülle Licht-feldt, Ines Aru, Terje Pennie, Marin Mägi, Natali Lohk ja Hannes Prikk. Näidend etendub esialgse info kohaselt 13.-17. juulil ning 20.-24. juulil.

Palgalõhe vastane kampaania 12. aprillil korraldas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon meeleoluka aktsiooni “Tilliga ja tillita”, millega juhiti tähelepanu sellele, et Eestis on samaväärse töö eest meeste ja nais-te palkade vahel lõhe kuni 30,9%. Sel puhul pakuti söögikohtades tilli-ga ja tillita lõhesaiu või muid sööke kahe erineva hinnaga - tilliga toidud olid 30,9% kallimad kui samasugu-sed road tillita. Korraldajad soovisid kampaania kaudu pöörata tähe-lepanu sellele, et Eestis on naiste-meeste palgalõhe suurim Euroopa Liidus ja see lõhe kasvab. "Naiste ligi kolmandiku võrra mada-lam palk mõjutab nii naiste majan-duslikku sõltumatust kui laste vae-susriski. Palk ei mõjuta üksnes elu-kvaliteeti praegu, vaid on määra-vaks nii erinevate hüvitiste kui ka pensionide arvestamisel tulevikus," seisab kampaania kodulehel. Palgalõhet aitab kampaania eestve-dajate hinnangul vähendada vaid see, et naised saavad olukorrast teadlikuks, muutuvad julgemaks ja oskavad end tööjõuturul väärtus-tada. Palgalõhe probleemiga tegelemist nõudsid valitsuselt ka sotsiaaldemo-kraadid, kes korraldasid 19. aprillil Tallinnas Tammsaare pargis palga-lõheteemalise piketi.

Kadri Kasterpalu Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Tööinspektsiooni 2010. aasta töö-keskkonna ülevaatest selgub, et tööõnnetuste arv on 2009. aastaga võrreldes kasvanud 274 juhtumi võrra. Positiivsena saab aga välja tuua, et tööõnnetusi ei toimunud siiski nii palju, kui kriisieelsetel aas-tatel. Kõige rohkem on kasvanud raskete tööõnnetuste arv. 2010. aastal toi-mus 715 rasket tööõnnetust, mis on 118 võrra rohkem kui aastal 2009. Kergeid tööõnnetusi juhtus 2481 korral, mis on 6,8% enam, kui 2009. aastal. Surmaga lõppenud tööõnnetusi juh-tus eelmisel aastal 17, millest kuus toimus välismaal. Vähenenud töömahud „Tööõnnetuste arvu kasv on ilmselt seotud majanduslanguse lõppemise-ga. Töömahud enam ei vähenenud vaid hakkasid kasvama, millega suu-renes ka töö intensiivsus, sest üldju-hul tehti rohkem tööd sama arvu töötajatega,” kommenteerib tõusu-trendi Tööinspektsiooni töökeskkon-na osakonna juhataja Rein Reisberg. Töötervishoiu ja tööohutuse järele-valve käigus külastasid tööinspekto-rid 2010. aastal 3718 ettevõtet. Li-saks kogu töökeskkonda hõlmavate-le töökeskkonna kontrollidele viidi läbi ka 1338 sihtkontrolli. Kõige sagedamini hinnati ettevõte-tes halvaks või pigem halvaks tööta-jate väljaõpet ja juhendamist, seda ligi pooltes hinnatud ettevõtetes. Sarnaselt varasematele aastatele puudub jätkuvalt ligi pooltes hinna-tud ettevõtetes ka töökeskkonna-volinik ja töökeskkonnaspetsialist või ei vasta nende tegevus nõuetele. Vaidlusi vähem 2010. a. saabus Tööinspektsiooni teatis kutsehaigestumise diagnoosi-misest 104 töötaja kohta, kellest igal teisel diagnoositi rohkem kui üks kutsehaigus. Peamiste diagnooside-na saab välja tuua jõu rakendamise ja ülepingutusega seotud pehmete

kudede haigused ning karpaalkanali sündroom. Töövaidlusavalduste arv on võrrel-des 2009. aastaga langenud 40% (2009.a 6371 avaldust, 2010.a 3803 avaldust). Seega on avalduste arv langenud samale tasemele kui kriisi-eelsel aastal 2008. Sagedamini esi-tati läbi töövaidluskomisjoni nõudeid töölepingu ülesütlemise vaidlustami-seks, töötamise ajal maksmata töö-tasude ning maksmata puhkuseta-sude saamiseks. Seadus saanud selgemaks „Töövaidluste arv on üks indikaato-reid, mis näitab olukorda majandu-ses. Kui majandus oli madalseisus, oli töövaidluste arv oli kõikide aega-de suurim. Kui 2010.aastal hakkas majanduses paremini minema, vä-henes ka töövaidluste arv,” selgitab Tööinspektsiooni töösuhete osakon-na juhataja Niina Siitam töövaidluste arvu vähenemist tervelt 40% võrra. Lisaks toob Siitam välja ka tõsiasja, et ilmselt on uus töölepingu seadus tänaseks saanud nii töötajatele kui ka tööandjatele selgemaks ning ka see aitab kaasa töövaidluste arvu vähenemisele. Ametialade lõikes laekus avaldusi kõige rohkem ehi-tustöölistelt, autojuhtidelt, müüja-telt-klienditeenindajatelt, kokkadelt, projektijuhtidelt, raamatupidajatelt, koristajatelt, müügijuhtidelt. Rohkem lugupidamist Tööinspektsiooni peadirektori Katrin Kaarma sõnul on inspetksiooni ees-märk toetada järelevalve ja teavitu-sega tööelu kvaliteedi paranemist. “Tööelu kvaliteedi kujundajad on aga tööelu osapooled ja minu hin-nangul on selle paranemise eeltingi-museks tööandjate ja töötajate vas-tastikku lugupidavam ja parem koostöö,” ütles ta ning lisas: “Ena-mus kohustusi ja vastutus on siin tööandjal aga ka töötajate huvi ja suurem teadlikkus oma õigustest ja kohustustest on olulised,” rõhutas Kaarma. Tööinspektsiooni 2010. aasta töö-keskkonna ülevaate täistekst on saadaval siin.

Tööinspektsioon tegi kokkuvõtte 2010. aastast

Registreeritud töötus saavutas oma tipu 2010. aasta I kvartali lõpuks, mil töötuna oli arvel üle 95 000 ini-mese. Alates aprillikuust hakkas re-gistreeritud töötute arv langema. Aasta lõpus oli töötuna arvel 65 260 inimest ehk 10,1% 16-aastasest ku-ni pensioniealisest tööjõust. Võrrel-des 2009. aasta lõpuga on regis-treeritud töötuse määr langenud 3,2 protsenti (2009. aasta lõpus oli arvel 87 282 inimest). Ida-Virumaal kõrgeim töötus 2010. aastal registreeriti töötukas-sas 94 318 uut töötut, mis on 22% vähem kui eelneval aastal (2009 – 121 097 uut töötut). Aasta lõpus oli registreeritud töötuse määr kõrgeim endiselt Ida-Virumaal (15,9%) ja madalaim Jõgevamaal (6,7%). 2010. aastal lõpetati 51% arvelole-kutest seetõttu, et töötu andis teada tööleasumisest. Võrreldes 2009. aastaga on tööle rakendunute osa-kaal tõusnud 7 protsenti. 36% töötuna arvelolekutest lõpetati põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse vastuvõtule ega täitnud tööotsingu nõudeid.

Aprillis said allkirjad mitmed kaua-oodatud kollektiivlepingud, mis tõid kaasa palgatõusu nii kaevandus-töötajatele kui ka raudteelastele. Raudteelaste Ametiühingu palga-nõue sai eriti aktuaalseks siis, kui lehtedes ilmusid andmed Eesti Raudtee juhi Kaido Simmermanni ligi 18 000eurosest lisatasust. Nimelt oli tööandja läbirääkimistel kinnita-nud, et riigiettevõtetes palku tõsta ei saa ning töötajatel tuleb rahuldu-da teadmisega, et kriisi ajal nende palgad ei vähenenud. Aktsiooniähvardus Raudteetöötajad nõudsid olukorra kohta selgitusi nii tööandjalt kui ka ministeeriumilt ning kinnitasid, et kui töötajate nõudmistele vastu ei tulda, alustab ametiühing protesti-aktsioonide ettevalmistamist.

Isiku enda soovil lõpetati arvelolek 10% juhtudest ning ülejäänud põh-justel oli oluliselt väiksem osakaal. Aastaga usaldasid tööandjad töötu-kassale vahendada 38 406 erinevat tööpakkumist, mida on ligi kolm kor-da rohkem kui 2009. aastal. 2010. aasta tööpakkumiste arv ületas kõigi varasemate aastate taseme. Juhiks või lihttööliseks Võrreldes töötute arvu ja vabu töö-kohti aasta lõpu seisuga oli kõige väiksem konkurents vaba töökoha pärast tippspetsialistide, seadme- ja masinaoperaatorite ning keskastme spetsialistide hulgas. Kõige suurem konkurents ühele vabale töökohale on juhtide ning lihttööliste hulgas. 2010. aastal alustas tööturuteenus-tes osalemist 13% rohkem inimesi kui 2009. aastal. Tööalasel koolitusel osaleti eelmisel aastal 9706 ja tööot-singu koolitusel (tööotsingu töötoas) 7207 korral. Tööpraktikal osaleti 3769, tööharju-tusel 1003 ja tööklubis 995 korral. Karjäärinõustamise teenust osutati 19 018 juhul. Lisaks külastas töötu-kassa karjääriinfotubasid 13 025 inimest.

Läbirääkimiste tulemusena saavutas ametiühing töötajatele möödunud aasta eest täiendava lisapreemia ning lisatasu töötajatele, kelle töö-koormus oli kriisiaastatel tõusnud. Nimetatud lisatasu on töötajate puhul erinev, kuid ametiühingujuhi Oleg Tšubarovi sõnul tõuseb tööta-jate sissetulek keskmiselt 10-15 protsenti. Kaevurite võit 5-11% Kollektiivläbirääkimised tõid positiiv-se tulemuse ka Põlevkivitootjate Ametiühingute Liidu liikmetele ja teistele kaevandustöötajatele. Kokkuleppe kohaselt tõsteti mada-lama töötasuga töötajate palku ning viidi suur osa senistest sotsiaalsetest hüvedest üle töötasudesse. Lisaks tõsteti tükitööliste töötasu 5% ning ajatööliste põhitasu 11%.

Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 680 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 1150 uut töökohta. Palgatoetusega raken-dus tööle 10 772 inimest. Töötukassa maksis 2010. aastal töö-tuskindlustushüvitist 61006 inimese-le ehk 39% aasta jooksul arvel ol-nud töötutest. Keskmine täiskalend-rikuu eest makstud hüvitis oli 4694 krooni ning hüvitise maksmiseks ku-lus kokku 1,2 miljardit krooni. Ligi-kaudu 1000 krooni suurust töötutoe-tust sai eelmisel aastal 45401 ini-mest ehk 29% aasta jooksul arvel olnud töötutest. Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa möödunud aastal 10 451 inimesele. Keskmine määra-tud hüvitis oli 17 641 krooni ja hüvi-tise maksmiseks kulus kokku 184,2 miljonit krooni. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2010. aastal 6231 inimese-le. Keskmine määratud hüvitis oli 26 727 krooni ning hüvitise maksmi-seks kulus töötukassal kokku 170,2 miljonit krooni.

Keerulisem võitlus on aga käsil Tööstustöötajate Ametiühingute Fö-deratsioonil, kes on saatnud palve-kirja ja valmistab ette piketti selle nimel, et valitsus väljastaks kaeve-loa, mis aitaks säilitada ligi 700 töö-kohta Kiviõli Keemiatööstuses. Piirkond ohus Kuigi keemiatööstuse juhtkond lük-kas esialgu maisse planeeritud suur-koondamise edasi, on ettevõtte saa-tus siiski ebaselge. Maisse kavanda-tud piketil esitatakse valitsusele nõudmine hakata võõrandama maid eraomanikelt, kes takistavad põlev-kivi kaevandamist uues karjääris. Spetsialistide hinnangul tooks Kiviõli Keemiatööstuse sulgemine ja kõiki-de töötajate töötuks jäämine Kiviõlis ja Sondas kaasa sotsiaalse katas-troofi.

2010. aastal said töötuskindlustushüvitist 39% arvel olnud töötutest

Ametiühingud taotlevad töötajatele palgatõusu ja töökohtade säilimist

Oma muresid käivad kurtmas

nii liikmed kui ka teised töötajad, kellel soovitan

liikmeks astuda.

Tartu Vangla usaldusisik:

“Igale probleemile leidub lahendus!” 29aastane Heiki Lill hakkas ameti-ühingu loomise peale mõtlema pä-rast seda, kui Tartu Vanglas tööle asudes mõningad töökorralduse kit-saskohad pikapeale tüütuks muutu-ma hakkasid. “Oli raskusi seaduses ettenähtud õppepuhkuse võtmisega, esinesid mõned küsitavad töösuhte lõppemised ja muid probleeme,” rääkis ta. Heiki aga ei kartnud härjal sarvist haarata ning tunnistab, et osaliselt tulenes tema julgus sellest, et esial-gu plaanis ta tööle jääda vaid lühi-keseks ajaks. Nüüd on ta aga vanglas töötanud juba neli aastat ja tahab siin ka edaspidi töötada. “Hakkasin ametiühin-gu loomise võimalusi uurima ning suhtlema kolleegidega. Mõni oli kohe ametiühingu loomise ja liikmeks hakkamisega nõus, paljud ei olnud nõus siis ja ei ole seda tänaseni. Aga usalduse olen töötajate seas pälvinud siiski – tööalastest muredest käivad minu juures rääkimas nii liikmed kui ka teised töötajad, kellel soovitan üldjuhul ka liikmeks astuda,” kirjeldas Heiki. Hetkel liikmepõud Tema sõnul on aga viimase aja kaadrivoolavus teinud liikmete arvu üsna väikseks, mistõttu ta kavandab lähiajal samme uute liikmete kaasa-miseks. Kinnipeetavatega kokku puutuvaid töötajaid on vanglas ligi 200, neist ametiühingusse kuulub hetkel vaid 15 inimest. “Oleme tegelikult saavutanud läbi-rääkimistel häid tulemusi, usun, et kui nüüd liikmeid kaasama hakka-me, tuleb rohkem inimese ühingus-se. Eks ta on pisut raske, sest meie töövõidu tulemusena saavutatud muudatused kehtivad kõikidele töö-tajatele, seetõttu ei näe paljud töö-

tajad põhjust liikmeks astuda. Nii mõnigi töötaja ei tea piisavalt ameti-ühingutest, on arvatud isegi, et me tegutseme kellegi “käsilasena”, mit-te töötajate ühise hüve nimel.”

Saavutatud kokkulepped Rääkides töövõi-tudest, toob Heiki esile kompromissi vahetusest üle mi-neva aja arvesta-mises tööaja hul-ka.

“Alatasa läks erinevate sektorite rivistuste ja loendustega kauem ae-ga ja vahetus venis kuni kolmvee-rand tundi pikemaks. Saime kokku-leppe, et kui ühes sektoris on loen-dus tehtud, ei pea selle töötajad teiste sektorite töö lõppemist oota-ma ja võivad vahetuse lõppedes ko-ju minna. Kui aga olud nõuavad töö-tajatelt tööl viibimist üle 15 minuti pärast vahetuse lõppu, siis läheb see ületundidena arvesse.” Lisaks said töötajad tänu ametiühin-gu pealekäimisele õiguse tunnise lõunapausi ajal soovi korral ka magada – öösiti inimesed tihti süüa ei tahtvat ja Heiki sõnul on isegi pooletunnine uni või lihtsalt pikuta-mine öösel väga kosutav. Ees seisab aga suur väljakutse muuta vangla-ametnike pensionilemineku iga paindlikumaks. Koolitatuna pensionile “Terved ja tugevad inimesed tulevad tööle ka 55aastasena, neid julgusta-

takse läbima aastast vanglaametni-ku koolitust, mis toob kaasa ka kulu-sid, aga 58aastaselt saadetakse nad kohustuslikus korras pensionile. Kui arvestada asajolu, et pensioniiga tõstetakse, siis peaks ka atesteeri-mise läbi teinud töötajal olema õi-gus jääda tööle 58 eluaasta täitumi-sel, kuni üldise pensioniea saabumi-seni” kirjeldab Heiki probleemi. Heiki sõnul on usaldusisiku suurim väljakutse leida keerulistes problee-mides lahendusi ja kompromisse. “Kuigi töötajate jaoks võib paista ainuke võimalus mistahes hinnaga oma tahtmine läbisurumine, on üld-juhul kusagil peidus mingi võimalus mõlemale osapoolele vastuvõeta-vaks tulemiks. Isegi, kui tegu on mingil määral järeleandmisega, on see parem kui mitte midagi. Neid lahendusi näha on väga raske,” nen-tis Heiki. Seaduses tõlgendusruumi Vanglas ametiühingu usaldusisik olla ei ole Heiki sõnul kuigi keeruline, se-da enam, et suurem osa töökorral-dust puudutavatest küsimustest on paika pandud seaduse ja ministri käskkirjade tasandil. Aga kuna ka seadused on tõlgendatavad, on ametiühing tema sõnul siiski vajalik. “Inimestel on tihti tööalased mured ja kardetakse pisut tavatöötajana otse tööandja poole sellega pöördu-da. Siis on parem, kui inimene rää-gib murest minule ja mina räägin sellest tööandjaga ilma, et tööandja kunagi teada saaks, kes selle prob-leemi algselt tõstatas,” selgitas ta.

Aeg on viia tööandjateni teadmine, et

ametiühingulased on väga

väärtuslikud töötajad.

Tööandja suhtub Heikisse Heiki en-da sõnul normaalselt, teda küsimus-te arutamisel üldjuhul takistatud ei ole. Samas tõdes ta, et ülemused informeerimise ja konsulteerimise kohustusse täna siiski liiga tõsiselt ei suhtu. “Initsiatiiv küsimusi ühiselt arutada tuleb alati meie poolt, tööandja ametiühinguid või mind nende esin-dajana uuenduste väljatöötamisse kahjuks ise seni kaasanud ei ole,” nentis ta. Heiki sõnul eri vanglates tegutseva-te ametiühingute vahel koostööd ei toimu, kuigi vajadus ühise tegevuse järele on täiesti olemas. Aasta algu-ses aga moodustati ministri käskkir-jaga Valvurite Nõukogu, kuhu kuulu-vad igast vanglast esindajad valvuri-te ja vanemvalvurite seast. Tartu Vanglast määrati sinna ametiühingu juhatusse kuuluv Agnes Tilkson. Alternatiiv ametiühingule? Kuigi levib arvamus, et nõukogu näol on tegemist ametiühingu rolli vähendamiseks loodud organisa-tsiooniga, siis täna Heiki seda stse-naariumit ei pelga. “Nõukogu on nõu andev organ, ke-da võib kuulata ja võib ka mitte kuulata. Tööand-jal on aga kohus-tus pidada ameti-ühinguga konsul-tatsioone, infor-meerida eesseis-vatest muudatus-test, ning ameti-ühingul on ole-mas vahendid kaasamaks prob-leemide lahendamisse juriste ning pöörduda kasvõi kohtusse.” “Täna ei ole minu teada nõukogu väga tõsiste probleemide käsitle-miseni jõudnud, aga eks aeg näitab, mis sellest nõukogust saab. Fakt on, et see institutsioon ei ole loodud töötajate omal initsiatiivil ning neile antakse ette küsimused, milles soo-vitakse nõu saada. Sellisel kujul see ametiühingule kuidagi konkurentsi ei paku,” leiab usaldusisik. Tema hinnangul on kõigis organisa-tsioonides aeg viia tööandjateni teadmine, et ametiühingulased on väga väärtuslikud töötajad.

“Tihti suhtutakse ametiühingulastes-se teatava põlgusega või isegi vae-nulikult, kuigi tegelikult tahavad just muudatusi ja arengut taotlevad ini-mesed ettevõttes või asutuses pikalt töötada. Ükskõikselt suhtuvad oma töökoha käekäiku ja töökeskkonda need inimesed, kes pole pühendu-nud, kes ei armasta oma tööd ja kes plaanivad esimesel võimalusel muja-le tööle minna,” ütles Heiki. Vaba aega napib Tema aktiivsusel on aga oma hind. Kuna Heikil on hetkel pooleli ener-giakasutuse õpingud Maaülikoolis

ning ta töötab oma õpingute rahastami-seks poole kohaga ka Tartu Ülikooli Kliinikumis, siis na-pib tal vaba aega. Seeläbi kannatavad eelkõige tema abi-kaasa ja laps. Ta loodab aga, et kui ta aasta lõpus

lisatöö lõpetab, siis olukord muutub. “Elu käib kummalisi radu pidi, olen alustanud mitmel korral kõrghari-duse omandamist ja nüüd paistab, et minust saab ikkagi elektrik, nagu olid ka mu isa ja vanaisa. Minu täna-ne töö on osaliselt elektrisüsteemi-dega seotud ja loodan, et saan seda tööd ka tulevikus vanglas teha,” ütleb ta. “Mulle meeldib siin ja olen optimist-lik – usun, et koostöös ametiühingu-ga kasvab täna veel üsna noorest Tartu Vanglast tulevikus väga hea tööandja,” kinnitab Heiki Lill.

Agnes Tilkson: nõukogule on vara hinnangut anda Valvurite Nõukogusse Tartu Vangla esindajana määratud ametiühingu juhatuse liikme Agnes Tilksoni sõnul on nõukogu loomise mõte iseene-sest hea. “Nõukogu tegevusele ei ole aga võimalik veel hinnangut an-da, sest see on uus asi. Aasta pärast saan kindlasti juba täpsema vastuse anda,” ütles ta. Küsimuse peale, kuidas hindab Agnes Heikit kui usaldusisikut, vastab Agnes: “Pare-mat usaldusisikut ei ole võimalik ette kujutada!”

Oma töö- ja pereelu Tartusse rajanud Heiki Lill on tegelikult pärit Võrumaalt.

Ametiühingud tegid tööand-jatele üleskutse alustada läbirääkimisi töötasu alam-määra tõstmiseks ning keh-testada alates 2011. aasta juulist alampalgaks 325 eurot kuus.

Välisuudised Euroopa ametiühingud valivad uue peasekretäri 16.–19. maini toimub Ateenas Euroopa Ametiühingute Konfödera-tsiooni (ETUC) 12. kongress. Üritusel arutavad Euroopa riikide de-legaadid Euroopas viimasel ajal toi-muvaid murettekitavaid arenguid ning kujundavad ametiühingute strateegia töötajate kaitse tõhusta-miseks rahvusvahelisel tasandil. Kongressil valitakse ka uus peasek-retär John Monksi asemele, kes võt-tis möödunud aasta oktoobris vastu koha Lordide Kojas. Kongressil toimuvat on võimalik jäl-gida kodulehel www.etuc.org/congress2011. Läti piirab hüvitisi 2014. aastani Läti valitsus kaitseb jätkuvalt oma seisukohta, et haigushüvitiste, vane-mahüvitiste ja töötutoetuste piiran-gud peavad jääma kehtima kuni 2014. aasta detsembrini. Valitsuse sõnul aitavad piirangud säilitada sot-siaalkindlustussüsteemi stabiilsust. Piirangute raames võib inimesele maksta igat hüvitist täies ulatuses kuni 11.51 latti päevas ning 50% ulatuses sellest summast, mis inime-sele määratud hüvitisest nimetatud piiri ületab.

Norras algavad alampalga läbirääkimised Norras algavad iga-aastased alam-palga läbirääkimised Norra Ameti-ühingute Föderatsiooni (LO) ja Nor-ra Ettevõtjate Konföderatsiooni (NHO) vahel. Kuigi tööandjad on teinud ettepaneku tõsta alampalka 1,5%, on läbirääkimiste oodatav tulemus ligi 3%line töötasu alam-määra tõus. Suurem osa sellest tõusust tuleneb kõikide eelduste kohaselt palgavahe vähendamisest madalapalgaliste töötajate kasuks, liikumisest naiste ja meeste ning tähtajalise ja täht-ajatu lepingu alusel töötavate ini-meste võrdsema palga suunas.

Piirang boonustele Hollandi rahandusminister Jan Kees de Jager on otsustanud, et finants-asutused, mis saavad ulatuslikku riigiabi, ei tohi maksta oma juhtiv-töötajatele ühtegi preemiat enne kui riigiabi on täielikult tagasi makstud.

Palgatõus kohustuslikuks Ungari parlamendis loodi töörühm, kelle ülesandeks on jälgida hiljuti kehtestatud ühetaolise 16%lise tulu-maksu mõjusid. Uue maksumäära kehtestamisega vähenesid madala ja keskmise pal-gaga inimeste sissetulekud, eriti neil, kel ei ole ülalpeetavaid lapsi. Et sellest olukorrast väljuda, otsus-tati eelmisel aastal, et kõikide tööta-jate töötasu tuleb 2011. aasta algul tõsta 4-6% võrra, välja arvatud juhul, kui ettevõte tõestab, et selline palgatõus tooks ettevõttele kaasa majandusraskused. Kuigi palgatõus on ellu viidud suures osas avaliku sektori asutuses, on erasektori ettevõtted parlamendi-rühma ettepanekut üldjuhu ignoree-rinud. Seetõttu esitatakse töörühma analüüsi tulemustele toetudes parla-mendile seaduseelnõu, mis kohus-taks ettevõtteid tõstma palkasid ta-gasiulatuvalt alates 2011. aasta 1. jaanuarist.

Eesti Ametiühingute Keskliidu uudiskiri Homme Parem Toimetaja: Helena Loorents 6 412 808 helena@eakl.ee

Eesti Ametiühingute Keskliit Pärnu mnt 41a 10119 Tallinn

AMETIÜHINGUTE FÄNNILEHT FACEBOOKIS! www.facebook.com/ametiyhingud