EESTi HOTELLiDE JA RESTORANiDE LiiT

Hotellid, restoranid ja turismOskused ja eeldused

Haridus ja karjäär

EES

TI H

OTE

LLID

E JA

RES

TOR

ANID

E LI

IT

� �

KõIgE AvARAm TuLEvIKKui mõtiskled, millist ametit valida ja kuhu

õppima minna, leiad võib-olla vastuse just

sellest trükisest. Hotellindus ja toitlustus koos

kõige selle juurde kuuluvaga on vaheldusrikas

valdkond. Erialakoolide lõpetamine annab

võimaluse töötada kümnetes eri ametites nii

hotelli- kui ka toitlustussektoris.

Kui uurisime hotelliteenindust õppivatelt

noortelt, miks nad on valinud just selle eriala,

rääkisid neiud ja noormehed ennekõike laiast

perspektiivist. Mida see tähendab?

Iga hotell on justkui omaette väike

kuningriik, mille külalised eeldavad meelde-

jäävat elamust: ootusi ületavat teenindust ja

maitsvaid toitusid. Just sellepärast on ka

hotelliteeninduse erialal õppijatel unikaalne

võimalus saada selgeks kunst, millega muuta

klientide hotelli- ja restoranikülastused meel-

dejäävateks sündmusteks. See on kunst, mis

eeldab põhjalikke teadmisi teenindusest ja

toiduvalmistamisest, head keelteoskust ja

organiseerimisvõimet. Olulised argumendid

hotellinduse kasuks otsustamisel, mida rõhu-

tavad noored ise, on rutiini puudumine ja

tööst saadavad positiivsed emotsioonid.

Hotellides vahelduvad kliendid iga päev,

üldjuhul on nad rahul ja õnnelikud ning nende

positiivsed emotsioonid kanduvad üle ka

teenindajatele. Iga päev toob põnevaid välja-

kutseid, uusi tutvusi ja arenemisvõimalusi.

Hotellindus- ja toitlustusvaldkond on

muutumas ka palgamaksjana üha atraktiivse-

maks – Eesti keskmine palk on garanteeritud. Ja

mis põhiline – sinu võime ja soov klientide ootusi

ületada tagab sulle ka suurema sissetuleku.

Olen hotellinduses töötanud ligi paarküm-

mend aastat, sealhulgas juhtinud mitut Eesti

suuremat hotelli. Julgen öelda, et see on kõige

põnevam töö, mida oskan endale ette kuju-

tada. Ning mis on minu arvates väga tähtis –

siin töötavad kümned ja kümned noored, kes

on alustanud uksehoidja või toateenijana ning

kellest on nüüdseks saanud hotellijuhid. Sama

tulevik võib vabalt oodata ka sind.

Feliks Mägus

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu president

1992. aastal loodud Eesti Hotellide ja

Restoranide Liidul on 85 liiget, kelle

hulgas on ka suurimad majutusteenust

pakkuvad ettevõtted. Liidu hinnangul

hõlmab liidu ettevõtete mahutavus 30–

35% kõigist majutustubadest Eestis.

Kokku tegutseb Eestis 850–900 maju-

tusettevõtet, suurimad tööandjad on

Sokos Hotel Viru ja Reval Hotel

Olümpia.

Liidu eesmärk on:• esindada oma liikmete huve,

• osaleda liitu ja selle liikmeid puudu-

tavate seaduste väljatöötamisel,

• esindada liikmeid suhtluses

turismi- ja muude organisatsioo-

nide ja ühendustega, hotellide ja

restoranide ning nende liitude ja

ühendustega nii Eestis kui ka

välismaal,

• hankida ja levitada hotellide ja

restoranide tegevust puudutavat

teavet,

• analüüsida omamaist hotelli- ja

restoraniturgu.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

on Eesti Tööandjate Keskliidu asutaja-

liikmeid ning kuulub ka Euroopa Liidu

hotellide ja restoranide assotsiatsioo-

nide liitu HOTREC (Confederation of

the National Hotel and Restaurant

Associations in the European Union).

Eesti Hotellide ja Restoranide LiitKiriku 6, 10130 Tallinn Tel: 641 1428Faks: 641 1425e-post: info@ehrl.ee

EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIT

EES

TI H

OTE

LLID

E JA

RES

TOR

ANID

E LI

IT

� �

Kodumaises hotelli- ja restoraniäris

töötab ligi 20 000 inimest. Majan-

dusministeeriumi prognoos aastateks

2007–2013 nägi ette sektori ja töökoh-

tade arvu märgatava kasvu ning selle

järgi tehti ka esialgsed koolituskavad.

Loomulikult on üleüldine majandusolu-

kord valdkonda oluliselt mõjutanud,

klientide hulk on vähenenud ning

seetõttu pole vajadus uute töötajate

järele praegu nii suur. «Ülihäid spetsia-

liste on alati puudu, soovijaid on palju

ja nüüd on hotellidel-restoranidel

võimalik oma töötajaskonda hoolika-

malt valida,» kirjeldab Eesti Hotellide ja

Restoranide Liidu tegevdirektor

Donald Visnapuu.

Maailma Turismiorganisatsiooni

esialgsel hinnangul vähenes välisturism

nii kogu maailmas kui ka Euroopas

2009. aasta jaanuaris-veebruaris 8%.

See tähendab, et turistide arv kukkus

pärast tugevat tõusu 2008. aasta

esimesel poolel tagasi 2007. aasta

tasemele.

Turismiteenused, sealhulgas suure

osakaaluga hotelli- ja restoraniäri, on

väga oluline ekspordiartikkel, moodus-

tades Eesti kaupade ja teenuste

ekspordist 9,1%. Eesti majutusettevõ-

tete klientidest moodustavad üle 60%

välismaa turistid – nendegi kulutused on

panus Eesti eksporti. Kui näiteks soom-

laste ja teiste välisturistide hulk on

võrreldes majanduslikult edukate

2006.–2007. aastaga vaid pisut kaha-

nenud, siis eestlastest turistide hulk on

sama perioodiga võrreldes vähenenud

väga suurel määral. «Turistide arv on

vähenenud, aga hotellikohtade arv on

oluliselt suurenenud ning see on toonud

endaga kaasa ülepakkumise ja hindade

alanemise,» kommenteerib olukorda

Donald Visnapuu.

Peale selle, et majanduskriis

vähendas reisimisaktiivsust, mõjutas

Eesti turismi negatiivselt ka lendude

arvu vähendamine ja mitmete lennulii-

nide sulgemine talvehooajal (näiteks

ühendused Saksamaa, Suurbritannia,

Poola ja Norraga), mis omakorda

mõjutas konverentsiturismi. Sellest

tulenevalt vähenes Tallinna lennujaama

läbinud reisijate arv rahvusvahelistel

regulaarlendudel I kvartalis 24%.

Samas saabub suurem osa väliskülas-

tajaid Eestisse laevaga ja Tallinna

Sadama andmed olid märksa positiiv-

semad. Tallinna Sadamat läbinud reisi-

jate arv kasvas aasta algul 2,5%, sh

Tallinna-Helsingi liinil 1,7% ja Tallinna-

Stockholmi liinil 12%. Sadama statis-

tika viitab, et tõenäoliselt suurenes

ühepäevakülastajate arv.

HOTELLID, RESTORANID JA TuRISm

EES

TI H

OTE

LLID

E JA

RES

TOR

ANID

E LI

IT

� �

Turistide ööbimised (veedetud ööd), I kv Muutus võrreldes eelneva aastaga (I kv)

2006 2007 2008 2009 2007/06 2008/07 2009/08 2007/06 2008/07 2009/08

kokku 751 555 810 696 825 634 701 521 8% 2% -15% 59 141 14 938

Eesti 300 002 351 835 361 337 289 972 17% 3% -20% 51 833 9 502 -71 365

välisturistid 451 553 458 861 464 297 411 549 2% 1% -11% 7 308 5 436 -52 748

Soome 236 925 225 587 226 282 202 396 -5% 0% -11% -11 338 695 -23 886

Venemaa 44 164 55 503 53 931 62 340 26% -3% 16% 11 339 -1 572 8 409

Läti 15 650 17 661 22 963 18 425 13% 30% -20% 2 011 5 302 -4 538

Rootsi 36 907 31 164 26 732 23 777 -16% -14% -11% -5 743 -4 432 -2 955

Norra 14 884 22 162 20 517 15 559 49% -7% -24% 7 278 -1 645 -4 958

Suurbrit. 30 715 24 722 23 242 14 591 -20% -6% -37% -5 993 -1 480 -8 651

Leedu 7 920 9 017 10 168 9 285 14% 13% -9% 1 097 1 151 -883

Saksamaa 14 333 14 523 15 821 10 683 1% 9% -32% 190 1 298 -5 138

Itaalia 5 496 6 040 5 792 5 387 10% -4% -7% 544 -248 -405

Taani 4 293 4 726 5 750 4 198 10% 22% -27% 433 1 024 -1 552

Poola 4 200 6 344 7 575 4 028 51% 19% -47% 2 144 1 231 -3 547

USA 4 542 4 867 6 110 4 956 7% 26% -19% 325 1 243 -1 154

Prantsus- maa

3 530 4 074 4 111 3 775 15% 1% -8% 544 37 -336

Holland 2 922 2 920 3 357 3 340 0% 15% -1% -2 437 -17

Hispaania 1 457 2 516 3 127 1 916 73% 24% -39% 1 059 611 -1 211

Jaapan 725 940 1 010 813 30% 7% -20% 215 70 -197

Majutatud turistid, I kv Muutus võrreldes eelneva aastaga (I kv)

2006 2007 2008 2009 2007/06 2008/07 2009/08 2007/06 2008/07 2009/08

kokku 366 503 395 158 416 627 359 237 8% 5% -14% 28 655 21 469 -57 390

Eesti 170 557 195 547 205 193 165 221 15% 5% -19% 24 990 9 646 -39 972

välisturistid 195 946 199 611 211 434 194 016 2% 6% -8% 3 665 11 823 -17 418

Soome 107 949 103 762 112 593 103 651 -4% 9% -8% -4 187 8 831 -8 942

Venemaa 15 021 18 467 19 855 23 416 23% 8% 18% 3 446 1 388 3 561

Läti 9 385 10 161 13 405 11 700 8% 32% -13% 776 3 244 -1 705

Rootsi 15 664 15 023 12 650 11 612 -4% -16% -8% -641 -2 373 -1 038

Norra 6 182 8 540 7 790 6 230 38% -9% -20% 2 358 -750 -1 560

Suurbrit. 11 912 9 732 8 903 5 811 -18% -9% -35% -2 180 -829 -3 092

Leedu 4 276 5 134 5 605 5 331 20% 9% -5% 858 471 -274

Saksamaa 5 806 5 761 6 019 4 193 -1% 4% -30% -45 258 -1 826

Itaalia 2 044 2 081 2 176 1 994 2% 5% -8% 37 95 -182

Taani 2 166 2 301 2 554 1 933 6% 11% -24% 135 253 -621

Poola 1 515 1 869 2 058 1 807 23% 10% -12% 354 189 -251

USA 1 694 1 763 2 186 1 697 4% 24% -22% 69 423 -489

Prantsus- maa

1 377 1 711 1 895 1 558 24% 11% -18% 334 184 -337

Holland 1 308 1 285 1 404 1 370 -2% 9% -2% -23 119 -34

Hispaania 655 1 050 1 315 879 60% 25% -33% 395 265 -436

Jaapan 329 442 464 440 34% 5% -5% 113 22 -24

EESTI mAJuTuSETTEvõTETES mAJuTATuD TuRISTID JA NENDE ööbImISED (ELuKOHARIIgI JäRgI), I KvARTAL �00�–�009. Allikas: Statistikaamet.

EES

TI H

OTE

LLID

E JA

RES

TOR

ANID

E LI

IT

� 9

Ehkki lähiaastatel ei pruugi vajadus

töötajaskonna järele hotelli- ja

restoraniettevõtetes suureneda, on

teenindussektor noorte hulgas popu-

laarne. «Toitlustamine ja majutamine ei

kao kunagi ära – inimene tahab alati

süüa ja magada, liiatigi on tegu

rahvusvahelise erialaga,» arvab hotel-

lide ja restoranide liidu juht Donald

Visnapuu.

Teenindussektoris töötaval

inimesel peavad olema valdkonnale

sobivad eeldused, kuid neid on

võimalik töö käigus ka arendada. Ehkki

mõnele inimesele sobib rohkem

aktiivset suhtlust nõudev töö vastu-

võtulauas ning mõningad käelised

oskused on hinnatavad nt toa- ja

puhastusteeninduses või köögis, on

põhilised eeldused siiski suhtlusoskus,

distsipliin, töötahe ja soov ennast aren-

dada.

«Tiheneva konkurentsiga tööjõu-

turul tuleb olla ise hakkaja, paremini

õppida ja rohkem pingutada,» rõhutab

Donald Visnapuu. Töö võib kohati olla

ka füüsiliselt ja emotsionaalselt raske,

nõuda pühendumist ja valmisolekut

vahetustega tööks. Näiteks hotelli

vastuvõtulaua töötaja või portjee peab

olema valmis töötama nii öötundidel,

nädalavahetustel kui ka riigipühadel.

EHRL on kinnitatud kutse

andjaks hotelli- ja toitlustuse erialadel.

Koostöös Kutsekojaga on alates 2003.

aastast välja antud üle pooleteise

tuhande koka, hotelliteenindaja ja

kelneri kutsetunnistuse.

OSKuSED JA EELDuSED

� põHJuST õppIDA HOTELLINDuS- JA TOIT-LuSTuSERIALA:• turismil on Eesti majanduses oluline

osatähtsus

• avatakse uusi majutus- ja toitlustusasutusi,

luuakse uusi töökohti

• konkurentsivõimeline töötasu

• laialdased karjäärivõimalused

• rutiinivaba töö

EES

TI H

OTE

LLID

E JA

RES

TOR

ANID

E LI

IT

10 11

Liiduga teeb koostööd 13 kooli üle

Eesti. «Koolide paiknemine üle Eesti

pole juhuslik, see on regionaalse

arengu seisukohast ülitähtis,» märgib

Visnapuu. Ühelt poolt on põhjus

selles, et paljudel inimestel pole rahali-

selt võimalik õppida suurlinnades,

teisalt aga selles, et haritud hotelli- ja

restoranitöötajaid on vaja ka kohalikul

tasandil.

Eesti koolid koostöös Kutsekojaga

annavad välja baarmeni, hotellitee-

nindaja, hotelliteeninduse spetsialisti,

kelneri ja koka kutsetunnistusi.

Edasiliikumise võimalused on

näiteks töö peaadministraatori, vastu-

võtujuhi, müügijuhi ja tellimiskeskuse

juhi, restorani- või kohvikujuhi, peakoka

või vanem- ja ülemkelnerina. «Hotelli-

teenindaja standardõpe peab olema

laiapõhjaline, sest inimene peab olema

võimeline orienteeruma võimalikult

paljudes ametites, see on ka hea tipp-

juhi tunnus,» lisab hotellide ja restora-

nide liidu tegevdirektor Donald

Visnapuu.

Kelner Kaul Jõul tunnistab, et

kelneriametis on eelkõige vaja head

pingetaluvust, korrektsust, tasakaalu-

kust ja viisakust. «Teenindaja peab

olema tolerantne ehk teisisõnu – sul

tuleb hakkama saada igasuguste klien-

tidega. Ja loomulikult on vaja positiiv-

sust, naeratus on kohustuslik,» loetleb

Jõul. Tema läks Tallinna Teenindus-

koolis õppides praktikale Reval Hotel

Olümpiasse ning jäi sinna tööle pikaks

ajaks. Seejärel ootas töö restoranis Ö.

«Usun, et teenindusalal leiab tööd küll,

kui inimene ise on ametist huvitatud ja

pühendunud. Pigem on headest kelne-

ritest puudus, näiteks meilgi on praegu

üks kelner puudu, aga sobivat inimest

ei leia kusagilt,» tunnistab mees.

Ta lisab, et hoolas töö võimaldab

tõusta ka ametiredelil: kelnerist võib

saada vahetuse vanem, peakelner,

teenindusjuht, toitlustusjuht, võib

õppida ka sommeljeeks. «Arenemiseks

on võimalusi küll: korraldatakse

erialase keele kursusi (inglise, vene),

veinikoolitusi (sommeljeekursus),

olenevalt firmast ka veinireise Prant-

susmaale ja mujale. Lisaks veel

igapäevane keelepraktika töö juures,»

toob Jõul välja täiendusõppe võima-

lused.

Eesti Hotellide ja Restoranide

HARIDuS JA KARJääRI-võImALuSED

AmETID, KuHu KOOLI-LõpETANuID OODATAKSE• vastuvõtu administraator/teenindaja

• tervisekeskuse administraator/teenindaja

• konverentsikeskuse administraator/teenindaja/

sekretär

• tellimuskeskuse/müügiosakonna müügisekretär

• concierge – lisateenuse korraldaja

• kelner/ettekandja

• kokk

• kondiiter/pagar

• baarmen/baaridaam

EES

TI H

OTE

LLID

E JA

RES

TOR

ANID

E LI

IT

1� 1�

EESTI HOTELLI- JA TuRISmI-mAJANDuSE ERAKOOLKool teeb koostööd nii

hotellide ja restoranide liitu

kuuluvate majutus-, toit-

lustus- ja turismiettevõte-

tega kui ka liiduväliste

teenindusettevõtetega, kus

toimub ka õppepraktika.

Partneriteks on ka mitu

Soome, Hollandi, Iirimaa ja

USA majutus- ja toitlustus-

ettevõtet, kus üliõpilased ja

õpilased on käinud õppe-

praktikal.

Puuvilla 19, 10314 TallinnTel: 668 8707Faks: 668 8706e-post: ehte@ehte.eewww.ehte.ee

TALLINNA TEENINDuS-KOOLKool töötab alates 1946.

aastast. Õppida saab hotel-

liteenindaja, koka, kelneri-

ettekandja, baarmeni, maju-

tusteenindaja, hotelliteenin-

daja, pagari, kondiitri,

puhastusteenindaja, toitlus-

tusteenindaja ning müüja ja

müügikorraldaja erialal.

Vastu võetaks õpilasi nii

põhi- kui ka keskkooli

baasil. Päevase õppevormi

kõrval omandab üha

rohkem tähtsust töökoha-

põhine õpe, kus 30% õppe-

kavast läbitakse teoreeti-

listes ja praktilistes tundides

koolis ja ülejäänud 70%

töökohas.

Majaka 2, 11412 TallinnTel: 605 3102Faks: 638 1262e-post: info@teeninduskool.eewww.teeninduskool.ee

EESTI HOTELLIKOOLEesti Hotellikool loodi 1991.

aastal vajadusest ümber

korraldada hotellitöötajate

väljaõpe vastavalt turuma-

janduse tingimustele. Alates

sellest ajast on EHK korral-

danud algväljaõppe- ja

täienduskursusi kõigil hotel-

limajanduse (sh toitlustuse)

erialadel. Väljaõppel on

peetud oluliseks põhimõtet,

et lektoritel oleksid eelkõige

praktilised kogemused.

Ahtri 12, 10151 TallinnTel: 611 6106, 501 1159Faks: 611 6106e-post: info@hotellikool.eewww.hotellikool.ee

RaplaMaa

KEHTNA mAJANDuS- JA TEHNOLOOgIA-KOOLKutseõpe koka ja toitlustustee-

nindaja erialal toimub põhi- ja

keskkooli baasil.

Kooli 1, 79001 KehtnaRaplamaaTel: 487 5246Faks: 487 5260e-post: kehtnamtk@kehtna.edu.eewww.kehtna.edu.ee

vANA-vIgALA TEHNIKA- JA TEENINDuSKOOLKutseõpe koka ja koduteenindaja

erialal toimub põhi- ja lihtsustatud

põhihariduse baasil.

78003 Vana-Vigala Tel: 482 4545 Faks: 482 2450 e-post: kool@vigalattk.ee www.vigalattk.ee

päRnu

päRNumAA KuTSEHARIDuS-KESKuSErialad: hotelliteenindus, kelner/

ettekandja, kokk, pagar-kondiiter,

puhastusteenindus

Pargi 1, 80010 PärnuTel: 442 7888Faks: 442 7889e-post: parnumaa@hariduskeskus.eewww.hariduskeskus.ee

TARTu ÜLIKOOLI Pärnu KolledžPärnu kolledž on Tartu Ülikooli

alla kuuluv akadeemiline õppe-,

teadus- ja arendusasutus. TÜ

Pärnu kolledžis on võimalik

omandada rakenduskõrgharidus

turismi- ja hotelliettevõtluse

erialal, magistrikraad turismigeo-

graafias ning rahvusvahelises

magistriõppes õppida heaolu- ja

spaateenuste disaini ja juhtimist

(Wellness and Spa Service

Design and Management).

Ringi 35, 80010 PärnuTel: 445 0520Faks: 445 0530e-post: info@pc.ut.eewww.pc.ut.ee

TaRTu

TARTu KuTSE-HARIDuSKESKuSErialad: hotelliteenindus, toitlus-

tusteenindus, kokk

Kopli 1, 50115 TartuTel: 736 1866Faks: 736 1867e-post: info@khk.tartu.eewww.khk.tartu.eeTallinn

EES

TI H

OTE

LLID

E JA

RES

TOR

ANID

E LI

IT

1� 1�

Teenindussektori keskmine töötasu

on üks madalamaid. Statistikaameti

andmetel oli sektori keskmine kuutasu

2007. aastal ligikaudu 6000 krooni.

Keskmist näitajat mõjutab see, et siia

kuulub ameteid, mis ei nõua kvalifikat-

siooni, nt abitöölise ja koristaja oma

(võõrsil tegutseb sel alal palju immig-

rante, eestlased töötavad nt Iirimaal ja

Soomes). Erialase väljaõppega oma

ala spetsialistid on loomulikult hinna-

tumad. Palgatase oleneb ettevõtte

suurusest ning asukohast – väljaspool

Tallinna on palgatase madalam.

«Suhtumine teenindussektoris

töötavatesse inimestesse on aja

jooksul muutunud. Kui vanasti suhtuti

näiteks kokkadesse teatava üleole-

kuga, siis nüüd on see meie sektori

prestiižsemaid ameteid. Hea ja

hinnatud peakokk võib tihtipeale

rohkem teenida kui restorani või hotelli

direktor,» räägib Visnapuu.

KuRESSAARE AmETIKOOLPõhihariduse baasil saab

õppida koka, toitlustustee-

ninduse, majutusteenin-

duse ja pagari-kondiitri

erialal. Keskhariduse baasil

saab õppida turismikorral-

dust, hotelliteenindust ja

toitlustusteenindust. Kooli

lõpetajad omandavad

majutus- ja toitlustustee-

ninduse valdkonnas

mitmekülgsed kutse-

oskused. Esimesed prakti-

lised kogemused

saadakse kooli kohvikus,

restoranis Kass ning

hotellis Mardi. Praktika-

baasideks on hotellide ja

restoranide liidu ettevõtted,

samuti on õpilastel

võimalik käia välisprakti-

katel. Viimastel aastatel on

praktikal käidud Küprosel,

Soomes, Rootsis ja Itaa-

lias.

Kohtu 22, 93812 Kures-saare, Saaremaa Tel: 452 4600 Faks: 452 4616 e-post: kak@ametikool.ee www.ametikool.ee

HAApSALu KuTSE-HARIDuS-KESKuSErialad põhihariduse

baasil: kokk, majutustee-

nindaja, loodusturismi

korraldaja

Ehitajate tee 3, 90401 Uuemõisa, LäänemaaTel: 666 1740Faks: 666 1750e-post: kool@hkhk.edu.eewww.hkhk.edu.ee/news.php

TööTASu

KesK-eesTi

JäRvAmAA KuTSEHARIDuS-KESKuSErialad: toitlustusteenindus, kokk

Tallinna 46, 72720 PaideTel: 385 0738Faks: 385 0738e-post: kool@jkhk.eewww.jkhk.ee

lõuna-eesTi

võRumAA KuTSEHARIDuS-KESKuSErialad: turismikorraldus, hotelli-

teenindus, turismi- ja toitlustus-

korraldus

Väimela, Võru vald, 65566 VõrumaaTel: 785 0800Faks: 785 0801e-post: vkhk@vkhk.eewww.vkhk.ee/sisukord.html

iDa-ViRuMaa

NARvA KuTSEõppE-KESKuSErialad: hotelliteenindus, turismi-

korraldus, toitlustusteenindus,

kokk, pagar-kondiiter.

Kreenholmi 45, 20104 NarvaTel: 356 9341Faks: 356 9370e-post: nvtc@nvtc.eewww.nvtc.ee

Haapsalu Ja saaReD

Väljaandja Tööandjate Keskliitwww. tooandjad.ee

Teostus Menu Kirjastuswww.menuk.ee

Fotod: scanpix, eesti Hotellide ja Restoranide liit

Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel