IDU0075 Sissejuhatus veebiteenustesse

IDU0075 Sissejuhatus veebiteenustesse

Tarvo Treier

[email protected]

Tarvo Treier [email protected]

Sissejuhatus veebiteenustesse

Annab üldised teadmised:– Teenus-orienteeritud arhitektuuri põhimõtetest– Veebiteenustega seotud standarditest ja töövahenditest.

Praktilised oskused:– veebiteenuste tuvastamine – veebiteenuste kirjeldamine– veebiteenuste realiseerimine– veebiteenuste kasutamine – veebiteenuste testimine


KORRALDUS

Kohtumised:

1. 22.09.2012

2. 06.10.2012

3. 01.12.2012

+ eksamisessioon


Materjalid– http://www.tud.ttu.ee/im/Tarvo.Treier/idu007

5/2012/kaug/

RaamatJava SOA cookbook

Pdf: http://www.filecrop.com/java-soa-cookbook.html

http://www.tud.ttu.ee/im/Tarvo.Treier/idu0075/2012/kaug/

http://www.tud.ttu.ee/im/Tarvo.Treier/idu0075/2012/kaug/

http://books.google.com/books?id=W2XrQRMIEd4C&lpg=PP1&pg=PP1


http://www.filecrop.com/java-soa-cookbook.html


Hindamine eksamil

Teooriatest (40% hindest)

WSDL-i koostamine (20% hindest)

Projekt (40% hindest)

+ Boonuspunktid (kuni 15% hindest)


Teooriatest

Nii teoreetilised kui praktilised ülesanded seni loengutes ja praktikumides käsitletud teemadel.

Valikvastustega Peab saama vähemalt 21 punkti 40-st. Abivahendeid kasutada ei tohi!


WSDL-i koostamine

Tuleb luua ühe veebiteenuse kirjeldus. Peab saama vähemalt 11 punkti 20-st.


Projekt

Koosneb veebiteenuste projekteerimisest, realiseerimisest, kasutamisest ja testimisest.

Projekti eest peab saama vähemalt 21 punkti 40-st.

Projekt peab olema esitatud kaks päeva enne kaitsmisele tulekut.


Boonuspunktid

Boonuspunkte on võimalik koguda praktikumide ajal iseseisvaid ülesandeid ette näidates.


Eeldused aine edukaks läbimiseks

Aeg– Aeg iseseisvate ülesannetega pusimiseks.

Elementaarne java oskus:– Klass / objekt– IF ja FOR– Muutuja väärtustamine– Meetodi väljakutse

Kasuks tuleb:– Liideste tundmine


Mõned mõisted ja lühendid

Liides (interface) API (application programming interface) WS (web service) SOA (service oriented architecture) XML (extensible markup language) XPath (XML path language)


Ilmajaama näide


Veebiteenuse väljakutse demo

SoapUI (http://www.soapui.org/)

Temperatuuri konverteerimise teenus– http://www.w3schools.com/webservices/temp

convert.asmx?WSDL

http://www.soapui.org/

http://www.w3schools.com/webservices/tempconvert.asmx?WSDL

http://www.w3schools.com/webservices/tempconvert.asmx?WSDL


1. boonuspunkt

Otsi töötav tasuta veebiteenus, mida saab SoapUI-ga käivitada.

Boonuspunkti saab kätte teises praktikumis 06.10.2012.


Mis on veebiteenus?


Veebiteenus…

…tähendab programmide omavahelist suhtlemist ja andmevahetust üle hariliku veebi.

Allikas: T.Tammet, Veebiteenuste võlu ja valu

http://lambda.ee/wiki/Veebiteenuste_v%C3%B5lu_ja_valu


Veebiteenus

Veebiteenus on üle veebi (http) välja kutsutav (käivitatav) meetod (protseduur või funktsioon).

Veebiteenust kutsutakse välja SOAP formaadis sõnumiga ja vastus saadakse samuti SOAP formaadis.

Sarnaselt tavaliste funktsioonidega saab ka veebiteenuse väljakutsel määrata sisendparameetreid.


Veebiteenused

http://www.w3.org/TR/ws-gloss/ A software system designed to support interoperable

machine-to-machine interaction over a network It has an interface described in a machine-

processable format (WSDL) Other systems interact with the Web service in a

manner prescribed by its description using SOAP-messages, typically conveyed using HTTP with an XML serialization in conjunction with other Web-related standards

http://www.w3.org/TR/ws-gloss/


Mõned mõisted ja lühendid

Liides (interface) WS (web service) SOA (service oriented architecture) XML (extensible markup language) XPath (XML path language)


Pilt veebiteenuste abil integreerimisest

Erinevad platvormid ja programmeerimiskeeled

Erinevad kasutajaliidesed ühel kesksüsteemil Erinevad organisatsioonid Varjatud realisatsioon Kliendi ja teenusepakkuja sõltumatu arendus


Veebiteenuste eelised..

Erinevate platvormide rakenduste koostöö võimaldamine

Teksti põhised ja avatud standardid on arendajale arusaadavad

Annavad võimaluse erinevate ettevõtete erinevas kohas asuvaid rakendusi ja teenuseid integreerida üheks uueks teenuseks

Veebiteenuste taaskasutamise võimalus


... ja puudused

Suurem keerukus Väiksem jõudlus ...


Service-oriented architecture (SOA)

Arhitektuur, mis kasutab – teenuseid organisatsiooni integrastiooni

ehitusklotsidena– komponentide taaskasutust läbi nõrga

seotuse.


SOA: On arhitektuur

Mingi hulga teenuste tegemine ei anna meile SOA-d.

Arhitektuur peab andma meile juhised teenuste loomiseks.


SOA: Ehitatakse teenustest

Nagu objekt-orienteeritud maailmas on objekt/klass nii on SOA-s teenus peamine komponent.

Ilma teenusteta pole meil millestki ehitada, midagi jälgida (monitor) ega käivitada.


SOA: integratsioon

SOA esindab ühte võimalust süsteemide integratsiooniks.

Erinevate süsteemide kokkuühendamise võib lahendada mõne P2P lahendusega palju kiiremini.

Samas võib minna alternatiivide puhul ka palju rohkem aega, kuna süsteemid räägivad erinevat keelt (sõnumite formaat).

SOA kasutab sõnumivahetuses XML-i.


SOA: nõrk seotus

SOA-s püütakse teha nõrgalt seotud komponente, ehk teenuseid, mis ei tea midagi klientidest, kes neid kasutama hakkavad.


SOA: taaskasutus

Pole alati hädavajalik. Samas, kui ühegi komponendi taaskasutus

võimalust pole ega näe ka tulemas, siis on tõenäoliselt tegu üle mõeldud lahendusega ja kindlasti mitte SOA-ga.


SOA müügijutt..

Kattes oma süsteemi selgroo (mission critical) veebiteenustega, mis opereerivad SOA raamistikul, saad sa kergesti– laiendatava,– taaskasutatava ja– asendatava lahenduse.


..jätkub

SOA annab meile raamistiku, kus mitmed mittefunktsionaalsed nõuded on juba täidetud. – Näiteks turvalisus. – Arendajad keskenduda äriprobleemidele.


XML


XPath



Veebiteenustega seotud standardid

IP

Data

Server KlientHTTP/JMS/SMTP/...

SOAP

Envelope

Header (metainfo)

Body (info)

WSDL

Spec Types Messages PortTypes

Access Binding Service

XSD

ElementsSimpleTypesComplexTypes


XSD - XML Schema Definition

XSD kirjeldab XML dokumendi struktuuri– Elemendid (Elements)– Atribuudid (Attributes)– Nende tüübid

Tavatüübid (Simple types) Komplekstüübid (Complex types) Piirangud (Restrictions)

XSD õppetund w3Schools lehel– http://w3schools.com/schema/

http://w3schools.com/schema/


XSD võrdlused andmebaasi tabelite ja java klassidega

XSD – Document structure

Table structure Class definition

XML – Document instance

Record in a Table Object instance


XSD määrab..

Millised elemendid ja atribuudid tohivad olla dokumendis

Millised elemendid on alamelemendid Alamelementide järjestuse ja arvu Kas element on tühi või sisaldab teksti Andmetüübid elementide ja atribuutide jaoks Vaikimisi ja fikseeritud väärtused elementidele ja

atribuutidele Piirangud


NB! Nimeruumid

Nimeruum (namespace) on lihtsalt loogiline (elementide ja tüüpide) nimede grupeering

Nimeruumis peavad nimed olema unikaalsed Ühes XSD failis defineeritakse üks nimeruum

Arst:KandPõlv

KlappPump

Torumees:Põlv

KlappPumpToru


Näide

<?xml version="1.0" ?> <Employees xmlns="http://www.abccorp.com"

xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.abccorp.com/employee.xsd"> <Employee>

<SSN>737333333</SSN> <Name>ED HARRIS</Name> <DateOfBirth>1960-01-01</DateOfBirth>

<EmployeeType>FULLTIME</EmployeeType> <Salary>4000</Salary> </Employee>

</Employees> Allikas: http://www.15seconds.com/issue/031209.htm

http://www.15seconds.com/issue/031209.htm


Näide jätkub (employee.xsd)

<xsd:schema xmlns:xsd="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"> <xsd:element name="Employee"

minOccurs="0" maxOccurs="unbounded">

<xsd:complexType> <xsd:sequence>

<xsd:element name="SSN" type ="xsd:string"/> <xsd:element name="Name"

type="xsd:string"/> <xsd:element name="DateOfBirth" type="xsd:date"/>

<xsd:element name="EmployeeType"type="xsd:string"/>

<xsd:element name="Salary" type="xsd:long"/> </xsd:sequence> </xsd:complexType>

</xsd:element></xsd:schema>


XML Schema patterns

Hewitt, E., Java SOA Cookbook, O’Reilly Media, 2009

http://books.google.com/books?id=W2XrQRMIEd4C&lpg=PP1&pg=PP1#v=onepage&q&f=false – Lk 41; p2.1





Järgnevad mustrid erinevad ühe asja poolest

Nende elemendid ja tüübid on kas lokaalselt või globaalselt defineeritud.

Globaalne element või tüüp on schema alamelement.

Lokaalne element või tüüp on defineeritud mõne teise elemendi või tüübi sees.

Lokaalseid elemente ei saa taaskasutada.


Muster “Russian Doll”

Üks juurelement on globaalne Kõik tüübid on lokaalsed


Muster “Salami Slice”

Kõik elemendid on globaalsed Kõik tüübid on lokaalsed


Muster “Venetian Blind”

Üks juurelement on globaalne Kõik tüübid on globaalsed


XSLT iseseisvaks uurimiseks

http://www.tud.ttu.ee/material/treier/idu0075/2011/Loengud/L4_xslt_wsdl/L4_XSLT.ppt

http://www.tud.ttu.ee/im/Tarvo.Treier/idu0075/2012/Harjutused/H6_XSLT/h6_xslt.ppt






Documents

IDU0075 Sissejuhatus veebiteenustesse