Igast gümnaasiumist hea haridus

Igast gümnaasiumist hea haridus

Harjumaa 18.01.2012

1

Õpilased, koolid, gümnaasiumid aastatel 1995/6 ja 2011/12

214 562 - 136 104 = 78 458

742 - 540 = 202

232 - 220 = 12

2

Praegune koolivõrk on loodud lastele, keda pole.

Gümnaasiumiikka jõudvate noorte arvu muutus maakonniti 2011-2026 sünnistatistika põhjal

3

Haldusjaotus 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Harju maakond 100% 94% 91% 88% 88% 92% 97% 101% 104% 111% 121% 131% 141% 150% 154% 156% Harjumaa (va Tallinn) 100% 97% 96% 94% 94% 97% 102% 108% 112% 115% 117% 123% 135% 152% 167% 181%

Hiiu maakond 100% 91% 84% 73% 64% 59% 59% 59% 59% 55% 54% 52% 51% 51% 49% 51%

Ida-Viru maakond 100% 97% 95% 93% 91% 93% 95% 98% 97% 97% 97% 97% 96% 94% 92% 88%

Jõgeva maakond 100% 93% 88% 83% 80% 78% 76% 73% 67% 64% 62% 62% 61% 60% 62% 62%

Järva maakond 100% 93% 90% 89% 84% 80% 78% 78% 79% 81% 81% 80% 79% 79% 79% 81%

Lääne maakond 100% 93% 87% 86% 82% 76% 70% 67% 66% 66% 65% 65% 66% 68% 69% 68% Lääne-Viru maakond 100% 93% 89% 85% 82% 81% 80% 78% 75% 72% 71% 73% 76% 78% 78% 77%

Põlva maakond 100% 97% 91% 81% 74% 69% 67% 66% 68% 69% 69% 68% 68% 69% 70% 71%

Pärnu maakond 100% 92% 88% 87% 86% 84% 83% 82% 80% 80% 79% 82% 86% 91% 95% 96%

Rapla maakond 100% 93% 88% 82% 77% 74% 73% 73% 71% 73% 73% 76% 77% 81% 85% 87%

Saare maakond 100% 88% 79% 72% 70% 69% 68% 65% 62% 63% 64% 67% 69% 70% 71% 71%

Tartu maakond 100% 95% 92% 90% 89% 90% 91% 93% 95% 99% 102% 103% 106% 111% 117% 120%

Valga maakond 100% 95% 88% 86% 80% 80% 80% 80% 76% 73% 71% 72% 72% 74% 73% 73%

Viljandi maakond 100% 94% 91% 87% 82% 76% 74% 71% 70% 70% 69% 68% 69% 70% 71% 70%

Võru maakond 100% 93% 89% 83% 77% 73% 71% 69% 67% 64% 64% 65% 69% 69% 67% 67%

Eesti 100% 94% 90% 87% 85% 85% 86% 87% 88% 90% 93% 97% 101% 105% 107% 108%

4

Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise eesmärgid

• kõrge õppe kvaliteet• võrdne kättesaadavus piirkonniti• süsteemi tõhusus

Just selles järjekorras.

Selles, kui hea on hea, kui kauge on lähedane ja millisest hetkest hakkab peale raiskamine, peaksimegi kokku leppima, sest absoluutset tõde selle kohta pole.

Gümnaasiumiastme õpetajate võimalikud koormused

Valdkonnad1 paralleeli ,et täita õppekava nõuded

3 paralleelitõenäoline võimalus tööd pakkuda

Keel ja kirjandus 6+5+4=15 (nädalatundi), koormus 0,8 ametikohta

2 täiskohaga õpetajat

Võõrkeeled

5+5+6=160,9 seejuures ühes keeles B1, ühes keeles B2 ja mõlemad ühes rühmas

4 täiskohaga õpetajat, kes katavad rohkem kui 2 keelt

Matemaatika8+14=221,2 ainuke valdkond, kus aineõpetaja saab täiskoormuse


Loodusained

4+2+3+5+8=221,2 seda vähemalt nelja aine peale. Eriti loodusainetes on väga raske saada ainealase kvalifikatsiooniga õpetajale teda huvitavat koormust, seda vaatamata valikkursustele ning võimalusele siduda kursus „uurimistöö alused“


Sotsiaalained

6+2+1+1+1+7=170,9 kui sama õpetaja kõiki sotsiaalaineid ja siduda valikkursused „usundiõp“ ja „majandus –ja ettevõtlusõpe“, siis täiskoormus


Kunstiained3+2=50,3 kahel õpetajal kokku väga väike koormus

1 kaks umbes poole koormusega õpetajat

Kehaline kasvatus

10+2=120,7 seda neidudele-noormeestele kokku ja eeldusel , et mitu klassi ei ole koos 2 täiskohaga õpetajat

Valikkursused

koolile kohustus usundiõp, riigikaitse, maj.- ja ettevõtl, uurimistöö alused 2+2+2+1=7, kooli omapära 11 , kokku 181

võimalik palgata umbes 3 ametikoha jagu õpetajaid

Suure ja väikse kooli võimalused pakkuda

õppesuundi ja valikaineid • õppesuunad võimalikult

kattuvad• kõigil õpilastel „samad

huvid“• osad paberil olevad

valikkursused ei rakendu• 2 kohustuslikku võõrkeelt• kõigile lai või kõigile kitsas

matemaatika • nii õpilased kui õpetajad on

üksiküritajad

• õppesuunad võimaldavad erinevat õpetust

• reaalselt toimivad õppesuunad

• hulk valikkursusi

• 4 erinevat võõrkeelt • õpilane valib kitsa ja laia

matemaatika vahel• samade huvidega

kaasõpilased ja kolleegid, kellega konsulteerida

7

9

Riigieksamite keskmine hinne (keskmine aastatest 2006-2009)Õpilaste arv kooliastmeti (G.kooliaste) (Binned)

Mean NStd.

Deviation Minimum Maximum Median

väike (kuni 63) 56 49 4,6 44,62 66,53 56,2100

1 paralleel (kuni 108) 59 32 4,3 49,50 67,41 58,9450

vähemalt 2 paralleeli (kuni 216)

61 52 4,8 49,98 73,39 60,0200

vähemalt 3 parelleeli (kuni 324)

65 25 6,9 44,64 79,37 64,3800

üle 3 paralleeli 69 8 8,9 56,49 82,75 66,7300

Total 60 166 6,2 44,62 82,75 59,7000

Gümnaasiumivõrgu korrastamise põhimõtted:

3. Nende tingimuste täitmiseks peab gümnaasiumiastmes olema vähemalt 3 paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast.

Suuremates linnades (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas) on otstarbekas vähemalt 5 paralleeli ehk arvestuslikult 540 õpilasega gümnaasiumid, sest see annab rohkem valikuvõimalusi ja suuremat ökonoomsust koolipidajale.

4. Piirkondlikest eripäradest tingituna võib lahendustes olla erinevusi, aga mitte õppekvaliteedi arvelt.

10

11

0-30

31-60

61-90

91-120

121-150

151-180

181-210

211-240

241-270

271-300

301 ja rohkem

0 10 20 30 40 50 60

26

48

31

22

34

22

13

3

8

5

8

Koolide arv vastavalt õpilaste arvule gümnaasiumiastmes 2011/2012.

Statsionaarne õppevorm

Kuidas?

Haridus- ja Teadusministeerium teeb omavalitsustega koostööd tugevate gümnaasiumide loomisel, pakkudes analüüse, andmestikku ja puhaste gümnaasiumide loomist toetavat rahastamismudelit.

Otsustusõigus jääb omavalitsustele. Üleriigilise gümnaasiumivõrgu puhul lähtutakse maakondlikest koolivõrgu aruteludest.

12

Olulised küsimused:

a) kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul;b) kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?c) kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?d) kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks

kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?

13

Olulised sammud:

• Kuni 2012. a veebruari lõpuni tutvustab Haridus- ja Teadusministeerium maavalitsustele, omavalitsusliitudele jt partneritele gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuseid ning koondab tagasisidet, märtsis tehakse tagasisidest kokkuvõte.

• 2012. a I kvartali jooksul toimuvad kõikides maakondades riigi ja omavalitsuste esindajate osavõtul koolivõrguarutelud ning nende alusel luuakse ülevaade maakonna soovitavast gümnaasiumivõrgust.

• 2012. a maikuus täpsustatakse aruteludele tulemusi arvestades edasist tegevuskava ja gümnaasiumide kvaliteedinõudeid, mida saab vajadusel rakendada koolituslubade andmise alusena.

• 2012. a IV kvartaliks hinnatakse soovitava gümnaasiumivõrgu taristu vajadusi kooliti ERFi programmi tarvis.

• 2012. IV kvartaliks lepitakse kokku ning sätestatakse gümnaasiumivõrgu korrastamise lõpptähtaeg.

14

Gümnaasiumide vastuvõtupoliitika

• http://public.tableausoftware.com/views/PKG2005-2007_1/Andmed?:embed=yes&:toolbar=yes&:tabs=yes

http://public.tableausoftware.com/views/PKG2005-2007_1/Andmed?:embed=yes&:toolbar=yes&:tabs=yes



Harju maakond

16

17

18

Vastuvõtt gümnaasiumiastmega koolide statsionaarsesse õppesse 2005-2007, staatus nominaalse õppeaja lõpuks, õpingute jätkamine 2008-2010.

19http://public.tableausoftware.com/views/PKG2005-2007_1/Andmed?:embed=yes&:toolbar=yes&:tabs=yes





Keskmiselt 8 õpilast aastas





25% lõpetajatest riigi keskmiste või paremate tulemustega















25% lõpetajatest riigi keskmiste või paremate tulemustegaSõltuvus ja suletus. Vastuvõtt üksnes oma õpilaste baasilt.



Kooli nimi KOV

Kokku PK lõpetajaid 2006-2008 Kutseharidusse Gümnaasiumisse

Gümnaasiumis jätkanutest lõpetas nominaalajaga

3 parema riigieksami keskmine tulemus

Aegviidu Põhikool Aegviidu vald 27 9 17 76,5% 64,4Alavere Põhikool Anija vald 47 30 15 86,7% 62,9Ardu Kool Kõue vald 47 24 20 80,0% 70,1Aruküla Põhikool Raasiku vald 90 29 52 86,5% 68,9Aruküla Vaba Waldorfkool Raasiku vald 18 5 12 66,7% 59,8Harmi Põhikool Kõue vald 33 17 15 80,0% 67,1Jüri Gümnaasium Rae vald 181 47 128 86,7% 65,2Kallavere Keskkool Maardu linn 68 20 48 66,7% 71,5Kehra Gümnaasium Anija vald 171 45 115 74,8% 65,2Keila Kool Keila linn 418 155 248 84,3% 69,2Keila Ühisgümnaasium Keila linn 80 23 53 79,2% 62,1Kernu Põhikool Kernu vald 30 17 11 90,9% 74,6Kiili Gümnaasium Kiili vald 139 43 87 72,4% 67,9Kolga Keskkool Kuusalu vald 62 17 41 73,2% 70,5Kose Gümnaasium Kose vald 232 53 170 80,0% 68,2Kostivere Põhikool Jõelähtme vald 43 20 23 78,3% 63,5Kuusalu Keskkool Kuusalu vald 199 50 139 85,6% 66,8Lagedi Põhikool Rae vald 27 15 10 70,0% 72,1Loksa Gümnaasium Loksa linn 86 21 64 79,7% 75,5Loksa Vene Gümnaasium Loksa linn 82 26 39 74,4% 59,4Loo Keskkool Jõelähtme vald 117 30 80 83,8% 69,5Maardu Gümnaasium Maardu linn 269 119 135 88,1% 66,1

Kooli nimi KOV

Kokku PK lõpetajaid 2006-2008 Kutseharidusse Gümnaasiumisse

Gümnaasiumis jätkanutest lõpetas nominaalajaga

3 parema riigieksami keskmine tulemus

Maardu Põhikool Maardu linn 160 108 40 65,0% 62,0Nissi Põhikool Nissi vald 65 26 37 89,2% 65,4Oru Põhikool Kose vald 51 16 32 71,9% 67,0Padise Põhikool Padise vald 65 32 28 82,1% 61,3Paldiski Gümnaasium Paldiski linn 65 24 37 64,9% 64,4Paldiski Vene Gümnaasium Paldiski linn 89 30 56 82,1% 53,1Pikavere Lasteaed-Algkool Raasiku vald 28 11 13 53,8% 70,0Prangli Põhikool Viimsi vald 6 4 1 0,0% Püünsi Kool Viimsi vald 53 15 36 83,3% 68,4Raasiku Põhikool Raasiku vald 68 34 28 85,7% 65,9Risti Põhikool (Harju) Padise vald 43 20 22 72,7% 59,5Ruila Põhikool Kernu vald 34 15 18 50,0% 70,4Saku Gümnaasium Saku vald 321 97 211 81,0% 66,6Saue Gümnaasium Saue linn 305 67 231 84,4% 73,1Tabasalu Ühisgümnaasium Harku vald 200 52 144 75,7% 67,6Turba Gümnaasium Nissi vald 77 19 49 75,5% 65,8Vaida Põhikool Rae vald 36 14 18 72,2% 70,7Vasalemma Põhikool Vasalemma vald 54 27 23 60,9% 66,9Viimsi Keskkool Viimsi vald 329 49 275 81,8% 69,3Ämari Põhikool Vasalemma vald 33 23 8 100,0% 60,7Ääsmäe Põhikool Saue vald 41 17 21 85,7% 61,0Kogusumma 4 589 1 515 2 850 80,2% 67,5

Documents

Igast gümnaasiumist hea haridus