Igast gümnaasiumist hea haridus

Andrus Saare

04.04.20131

Haridusstrateegia 2012-2020 projekt Eesti Hariduse viis väljakutset:

Kõige kiiremat lahendust vajavateks ülesanneteks Eesti hariduses on haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine; õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika palga tagamisega; põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatu tegelik ellurakendamine; kõrg- ja kutsehariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning õppekvaliteeti toetava rahastamismudeli juurutamine; tööandjate tunduvalt suurem kaasamine õppekavaarendusse nii kutse- kui ka kõrghariduses.

2

Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise eesmärgid

• kõrge õppe kvaliteet• võrdne kättesaadavus piirkonniti• süsteemi tõhusus

Just selles järjekorras

Selles, kui hea on hea, kui kauge on lähedane ja millisest hetkest hakkab peale raiskamine, peaksimegi kokku leppima, sest absoluutset tõde selle kohta pole.

Kesk-Soome gümnaasiumivõrk koos 10 km tegevusraadiusega

6

0 2 4 6 8 10 12

Koolide arv vastavalt õpilaste arvule güm-naasiumiastmes 2011/2012.

Statsionaarne õppevorm

Õpilased, koolid, gümnaasiumid aastatel 1995/6 ja 2011/12

214 562 - 136 104 = 78 458

742 - 540 = 202

232 - 220 = 12

7

Praegune koolivõrk on loodud lastele, keda pole.

Klassid tühjenevad

8

Klasside keskmine täituvus

Sündivus aastate lõikes

1988: 25 060 1998: 12 167 2011: 14 679

10

Koolide arvu muutus gümnaasiumiastme õpilaste arvu järgi

Õppeaasta 1-60 õpilast 61-120 õpilast 121-240 õpilast 241-600 õpilast

2001/2002 57 47 99 36

2002/2003 58 41 101 39

2003/2004 56 43 106 33

2004/2005 48 48 94 47

2005/2006 52 41 102 42

2006/2007 52 41 96 44

2007/2008 50 49 97 32

2008/2009 46 69 83 28

2009/2010 57 61 84 23

2010/2011 68 58 76 21

Gümnaasiumiikka jõudvate noorte arvu muutus maakonniti 2011-2026 sünnistatistika põhjal

11

Haldusjaotus 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Harju maakond 100% 94% 91% 88% 88% 92% 97% 101% 104% 111% 121% 131% 141% 150% 154% 156% Harjumaa (va Tallinn) 100% 97% 96% 94% 94% 97% 102% 108% 112% 115% 117% 123% 135% 152% 167% 181%

Hiiu maakond 100% 91% 84% 73% 64% 59% 59% 59% 59% 55% 54% 52% 51% 51% 49% 51%

Ida-Viru maakond 100% 97% 95% 93% 91% 93% 95% 98% 97% 97% 97% 97% 96% 94% 92% 88%

Jõgeva maakond 100% 93% 88% 83% 80% 78% 76% 73% 67% 64% 62% 62% 61% 60% 62% 62%

Järva maakond 100% 93% 90% 89% 84% 80% 78% 78% 79% 81% 81% 80% 79% 79% 79% 81%

Lääne maakond 100% 93% 87% 86% 82% 76% 70% 67% 66% 66% 65% 65% 66% 68% 69% 68% Lääne-Viru maakond 100% 93% 89% 85% 82% 81% 80% 78% 75% 72% 71% 73% 76% 78% 78% 77%

Põlva maakond 100% 97% 91% 81% 74% 69% 67% 66% 68% 69% 69% 68% 68% 69% 70% 71%

Pärnu maakond 100% 92% 88% 87% 86% 84% 83% 82% 80% 80% 79% 82% 86% 91% 95% 96%

Rapla maakond 100% 93% 88% 82% 77% 74% 73% 73% 71% 73% 73% 76% 77% 81% 85% 87%

Saare maakond 100% 88% 79% 72% 70% 69% 68% 65% 62% 63% 64% 67% 69% 70% 71% 71%

Tartu maakond 100% 95% 92% 90% 89% 90% 91% 93% 95% 99% 102% 103% 106% 111% 117% 120%

Valga maakond 100% 95% 88% 86% 80% 80% 80% 80% 76% 73% 71% 72% 72% 74% 73% 73%

Viljandi maakond 100% 94% 91% 87% 82% 76% 74% 71% 70% 70% 69% 68% 69% 70% 71% 70%

Võru maakond 100% 93% 89% 83% 77% 73% 71% 69% 67% 64% 64% 65% 69% 69% 67% 67%

Eesti 100% 94% 90% 87% 85% 85% 86% 87% 88% 90% 93% 97% 101% 105% 107% 108%

Gümnaasiumivõrgu korrastamise kriteeriumid:

• Gümnaasiumiastmes peaks olema vähemalt 3 paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast.

• Suuremates linnades (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas) on otstarbekas vähemalt 5 paralleeli ehk arvestuslikult 540 õpilasega gümnaasiumid, sest see annab rohkem valikuvõimalusi ja suuremat ökonoomsust koolipidajale.

• Piirkondlikest eripäradest tingituna võib lahendustes olla erinevusi, aga mitte õppekvaliteedi arvelt.

12

Click to edit the outline text format Second Outline

Level Third Outline

Level Fourth Outline

Level Fifth

Outline Level

Sixth Outline Level

Seventh Outline Level

Eighth Outline Level

• Ninth Outline LevelKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks– Teine tase

• Kolmas tase– Neljas tase

» Viies tase

Suure ja väikse kooli võimalused pakkuda

õppesuundi ja valikaineid • õppesuunad võimalikult kattuvad

• kõigil õpilastel „samad huvid“

• osad paberil olevad valikkursused ei rakendu

• 2 kohustuslikku võõrkeelt• kõigile lai või kõigile kitsas

matemaatika • nii õpilased kui õpetajad on

üksiküritajad

• õppesuunad võimaldavad erinevat õpetust

• reaalselt toimivad õppesuunad

• hulk valikkursusi

• 4 erinevat võõrkeelt • õpilane valib kitsa ja laia

matemaatika vahel• samade huvidega

kaasõpilased ja kolleegid, kellega konsulteerida

13

Olulised küsimused:

a) kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul;b) kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?c) kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?d) kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?

14

Olulised sammud:

• Kuni 2012. a veebruari lõpuni tutvustas Haridus- ja Teadusministeerium maavalitsustele, omavalitsusliitudele jt partneritele gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuseid

• 2012. a I kvartali jooksul toimuvad kõikides maakondades riigi ja omavalitsuste esindajate osavõtul koolivõrguarutelud ning nende alusel luuakse ülevaade maakonna soovitavast gümnaasiumivõrgust.

• 2012. a maikuus täpsustatakse aruteludele tulemusi arvestades edasist tegevuskava ja gümnaasiumide kvaliteedinõudeid

• 2012. a IV kvartaliks hinnatakse soovitava gümnaasiumivõrgu taristu vajadusi kooliti ERFi programmi tarvis (ERM?)

• 2012. IV kvartaliks lepitakse kokku ning sätestatakse gümnaasiumivõrgu korrastamise lõpptähtaeg.

15

PGS -§ 71. Üldkeskhariduse kättesaadavus

2) Kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse omandamise võimaluse ning gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastava üldkeskhariduse andmise tagavad riik ja kohalik omavalitsus, pidades igas maakonnas õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul arvul gümnaasiume. Riik kohustub pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi.

16

Riigi kohustuse piiritlemine maakonnas vähemalt ühe gümnaasiumiga on vajalik selleks, et

• tagada kõigi maakondade õpilastele võrdsed valikuvõimalused ja kindlustunne kvaliteetse gümnaasiumihariduse omandamiseks oma maakonnas

• piiritleda riigi kohustuste miinimumtase üleminekuperioodiks, kui valdava osa koolide gümnaasiumiastmete pidajateks on endiselt kohalikud omavalitsused.

• vältida olukorda, et riigile soovitakse üle anda koolid, mis ei ole jätkusuutlikud ja maakonna koolivõrgu arengut silmas pidades ka vajalikud.

18

Tegevuskulude katmine

• Riigigümnaasiumi tegevuskulud katab riik ning kohalike omavalitsuste ja riigi arvlemist ei kavandata

• Ühe riigigümnaasiumi maksumus?• Munitsipaalgümnaasiumide puhul jätkavad

tegevuskulude katmist jätkuvalt kooli pidajad.

Maakonnakeskuste riigigümnaasiumide loomise võimalik ajakava:

• 2102- Viljandi Riigigümnaasium• 2013- Jõgeva ja Läänemaa Riigigümnaasiumid• 2015- Tartu, Jõhvi, Pärnu• 2015-2018- Põlva, Võru, Valga, Paide (soovi avaldanud) -

ülejäänud maakonnakeskuste gümnaasiumid 2014+ eurorahadest

• 2020- gümnaasiumide struktuurne reform lõpule viidud ka Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus (kas gümnaasiumivõrk riigi käes või linnad toimetavad halduslepingute alusel).

• Lisaks eraldi KOV gümnaasiumid - Türi, Sillamäe (tänase seisuga)

• RAPLA? 19

20

Rapla gümnasistid

ÕppeaastaRapla Vesiroosi Gümnaasium

Rapla Ühisgümnaasium Kokku

2008/2009 178 203 3812009/2010 194 175 3692010/2011 177 161 3382011/2012 180 147 3272012/2013 166 139 305

21

Rapla(maa) valikud?

Tänan kuulamast!

22

Otsustame täna, et mitte lõpetada homme nii ….!