Sotsiaalpoliitika

ühiskonnaõpetus

Sotsiaalpoliitika

Kõige enam kulutatakse: Tervishoiule Vanaduspensionidele Töötute kaitsele Perepoliitikale Sotsiaalhoolekandele

Sotsiaalpoliitika eesmärk

Tagada inimeste sotsiaalne turvalisus

Selleks kasutatakse erinevaid meetmeid: nt arstiabi, pension, eluase jms

Sotsiaalkindlustuse printsiipSotsiaalkindlustust

kasutatakse valdkondades, kus tarbijaid on väga palju, mistõttu riigieelarve kuludest ei piisa.

Kindlustuse tuumikidee seisneb tulevase hüvitise saaja kaasamises ressursside kogumisse.

Sotsiaalkindlustuse maksedReeglina on

sotsiaalkindlustuses sisse- ja väljamaksed omavahel seotud (nt pension)

Tervisekindlustuses aga kehtib solidaarsuspõhimõte – teenuseid pakutakse võrdselt kõigile, kes on kindlustatud

Pensionisüsteem

• I sammasRiiklik pension

• II sammasKogumispension

• III sammasTäiendav kogumispension

Pensionisüsteem

• Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard.

• Riiklik pension, mis peaks tagama minimaalse toimetulekut võimaldava sissetuleku, põhineb ümberjagamisel

• Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub eelkõige tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest, mida pensionär ise mõjutada ei saa

• Kogumispension ja täiendav kogumispension muudavad inimese oma tuleviku peremeheks

Riiklik pension

Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks.

Riiklik pension

Jaguneb kaheks:

• Tööpanusest sõltuv pension (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension)

• Rahvapension

Vanaduspension

• Põhi- ehk baasosa, praegu 1001,41 kr

• Staažiosak, Tööaastad e staaž, ühe aasta

rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 48,51 kr)

• Kindlustusosak, kui palju on pensionisaaja palgast

makstud sotsiaalmaksu

Rahvapension

Rahvapension tagab miinimumpensioni neile inimestele, kel ei teki õigust tööpanusest sõltuvale pensionile.

• Rahvapensioni suurus on praegu 1268,55 krooni

Kogumispension

• 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik

• Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel

• palgast 2% läheb pensionifondi, millele riik lisab 4%

Täiendav kogumispension

• Sissemakse suurus määratakse ise, seda on võimalik muuta

• Kogutud summa saab kasutusele võtta alates 55 eluaastast

• Igakuised väljamaksed on maksuvabad

SotsiaaltoetusedNeid saavad:

• Inimesed, kes kuuluvad riskigruppi (nt puudega inimesed, orvud)

• Abivajajad, kes taotlevad abi (sissetulek jääb allapoole vaesuspiiri)

Riiklik hoolekandesüsteem

Sihtrühmad – lastega pered, vanurid, töötud, üksikvanema pered jne

- eluasemeprogrammid- päevahoiuteenused- meditsiiniteenused

- hoolekanne vanurite eest

Hariduspoliitika

ühiskonnaõpetus

Hariduspoliitika

Haridus on valdkond, mida pidevalt reformitakse

UNESCO haridustasemed: I tase – põhiharidus

II tase – kesk- ja kutseharidus

III tase - kõrgharidus

Probleemid

Kohustuslik vs vabatahtlik (tasuline)

Sisseastumine

Väljalangevus koolidest

Probleemid

• Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine

• Konkurentsivõime(riiklik tellimus selle

mõjutajana)

• Koolide juhtimisprobleemid

Elukestev õpe

Tähtsaim ja keskseim mõte tänastes

reformides

Tööturu muutused

Keskmiselt 8,5% EL täiskasvanutest osaleb

erinevatel täiendkoolitustel

Välismajanduspoliitika

ühiskonnaõpetus

Välismajanduspoliitika

Välismajandustegevuses on kaks suurt valdkonda :

• - Väliskaubandus• - Rahvusvaheline

finantskeskkond

Väliskaubandus

Eksport – kodumaiste toodete müük välismaale

Import – välismaiste toodete ostmine-müümine kodumaal

Sisse ostetakse kaupu, mille tootmine riigis on väga kallis või ebaefektiivne

Väliskaubanduse piirangudTollimaks – maks imporditavalt ja

eksporditavalt kaubalt (importtoll, eksporttoll)

Kvoot – väliskaubanduse mahuline piirang

Kaitsetoll – vastumeede teise riigi tollimaksule

Mittetollilised piirangud – tootmisstandardid

Väliskaubanduse piiramine

Tollimaksu nt rakendatakse, sest see on üks riigi peamisi tuluallikaid

Tärkava tööstusharu kaitseRiigi võimalus kaitsta oma ettevõtlust

lühikese aja jooksul konkurentsi eest

Maailma Kaubandus-organisatsioon (WTO)

140 liiget (sh Eesti)

Kaubandusläbirääkimised

Eesmärk saavutada ideaalne kaubanduskord

Rahvusvahelised finantsturud

Kaupade liikumise kõrval on oluline kapitali liikumine

Kapitalivood ülevatavad maailmas kaubavoogusid mitmeid kordi

Kapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel kaubandusturgudel – börsidel

(tähtsaimad New York, London, Tokyo)

Finantsturgude jagunemine

Rahaturud kaubeldakse riikide raha e valuutaga

Finantsturudkaubeldakse ettevõtete ja riikide

väärtpaberitega

Väärtpaberite turg

Võlakirjad ettevõte laenab raha ja võtab omale

kohustuse see intressidega tagasi maksta

Aktsia omandatakse osa ettevõttest ja õigus

kaasa rääkida ettevõtte kujundamisel

Rahvusvaheline valuutafond (IMF)

Eesmärk soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd

valuutakursside stabiilsus

järelvalve teostamine riikide majanduspoliitikale

pakkuda mitmekülgset professionaalset abi