Upload
inga-zemit
View
300
Download
8
Embed Size (px)
Citation preview
HARIDUS JA KULTUUR LIIVIMAAL
Inga Zemit
Katoliku hariduselu
Toomkoolid tegutsesid toomkapiitlite juures (Tallinnas, Tartus, Vana - Pärnus). Jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele (hiljem hakati viimaste käest kõrgharidust nõudma)
Kõrgharidust saadi peamiselt Saksamaa ülikoolides – Rostokis, Erfurdis ja Leipzigis – kuid samuti ka Bolognas, Pariisis, Prahas jm (on teada üksikuid eestlastest üliõpilasi)
Kloostrikoolid – Tallinna dominiiklaste kool ja Kärkna tsistertslaste kool (tõenäiliselt oli oma kool ka mitmetel teistel kloostlitel)
Kõrgema ladinakooli asutamine idee
Linnakoolid
Linnade kodanike lapsed vajasid ilmaliku sisuga haridust
Linna ehk ladinakoolid tegutsesid kirikute juures, kuid allusid esmajoones raele
Kiriklike ainete kõrval õpetati linnakoolides lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Suurt tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse õppimisele
Esimene linnakool nimetatud 1432.a. Tallinnas Oleviste kiriku juures, järgnevalt asutati linnakoole Narvas, Uus – Pärnus, Paides, Tartus, Rakveres.
Luterlik haridus ja eestikeelne trükisõna
Vajadus eestikeelse piibli ja hariduse järele
1525. a. ilmus Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga. Kogu tiraaž hävitati Lübecki rae poolt
1535.a. trükiti Saksamaal Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti koostatud ja Pühavaimu kiriku eestlastest eesti jutlustaja Johann Koelli tõlgitud luterlik katekismus. Vasemal pool alamsaksa-, paremal eestikeelne tekst. Raamat keelustati mõne aasta pärast Tallinna rea poolt „rohkete vigade tõttu“
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Näiteks: Viies käsk
Sina ei tohi tappa.Mis see tähendab?Meie peame Jumalat kartma ja armastama, et me oma ligimese ihule ei tee ühtki kahju ega kurja, vaid et me teda aitame ja teeme temale head kõigis ihuhädades.
http://www.eelk.ee/katekismus.html
Piibli ja lauluraamatute tõlkimise katsed
1549.a. tegeles piibli tõlkimisega katku surnud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi
Susi kapital, rahasumma, mis määras vanaema Hans Susi haridusele, mille viimane pärandas vaese koolipoisi koolitamiseks.
Ehituskunst keskaja teisel poolel
Omalaadne arhitektuur: Kesk – Eesti kolmelöövilised, Lääne – Eesti ja Saaremaa ühelöövilised kirikud. Tartu telliskividest kirikutüüp.
Tallinna kiviarhitektuur. Hilisgootika stiilis ehitatud ühiskondlikud hooned ja elamud, mis on säilinud
VALJALA KIRIK SAAREMAAL PÜHALEPA KIRIK HIIUMAAL
Kolmelööviline Jõelähtme kirik
Tartu Jaani kirik
Tallinna raekoda
Suurgildi hoone
Niguliste kirik
Kujutav kunst
Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskiju eelkõige Saksamaa, hiljem Madalmaad
Seinamaale on säilinud vähe, peamiselt Saare – Lääne piiskopkonna kirikutes
Tuntuimad teosed on XV sajandi II poole Lübecki maaljate Herman Rode Niguliste kiriku tiibaltar ja Bernt Notke kappaltar Pühavaimukirikus.
Bernt Notke „Surmatants“ (säilinud vaid 7,5 m) Paljud kirikud ja kloostrid kannatasid
pildirüüste käigus
Niguliste kiriku tiibaltar
Surmatants
Russowi kroonika
XVI sajandi II poolel kijutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Balthasar Russow alamsaksakeelse „Liivimaa provintsi kroonika“, mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid.
Kroonika ilmus 1578.a. Rostockis Kroonika põhisisuks on Liivi sõda, kuid
kirjeldatud on ka Liivimaa sõjaeelset elu