Oss

ip M

ande

lštam

on

riski

inve

stor

, kes

ela

b ko

dum

aa

maj

andu

skra

hhi t

õttu

läbi

rask

eid

aegu

. Maj

andu

se n

urga

-ki

vi au

totö

östu

s soi

kus k

ogu

Euro

opas

süsin

ikuh

eite

piir

a-m

iseks

keh

testa

tud

häda

abin

õude

tõttu

. Piir

angu

d su

rusid

põ

lvili

ka m

uud

töös

tush

arud

: tur

ismi,

toid

utöö

stus

e, eh

i-tu

se, s

pord

i, põ

llum

ajan

duse

ja is

egi t

ehno

loog

ia.

Oss

ip o

n m

õnin

gate

le in

imes

ele p

alju

raha

võlg

u—se

e-su

gust

raha

, mis

õigu

stab

puh

kuse

reisi

var

jus p

ereg

a sa

laja

un

isele

Lää

nem

ere

saar

ele

kolim

ist. O

ssip

i nai

ne N

adež

da

vihk

ab p

uhku

sere

ise, k

uid

laps

ed a

susid

isa

pool

ele.

Kui

M

ande

lštam

ide k

ruiis

ilaev

saar

e kum

mal

ises s

adam

as an

k-ru

sse h

eida

b, si

lmab

Ossi

p ül

latu

sega

selv

epes

ula v

arik

atus

el

luitu

nudk

olla

st K

odak

i rek

laam

i. Pe

ale s

uven

iirip

oe o

n se

e va

ateu

latu

ses a

inus

äri.

Sel

lest

on

aast

aküm

neid

, kui

kee

gi

nägi

viim

ati s

eda

sõna

väl

jasp

ool A

mee

rika

hiph

opi k

on-

teks

ti, m

illeg

a O

ssip

ürit

ab e

nd ik

ka k

ursis

hoi

da. T

eine

re

klaa

m k

irjag

a “W

e Ph

otos

hop

whi

le u

was

h!”

näita

b, e

t se

e pa

ik o

n sii

ski v

eidi

ke e

dasi

aren

enud

. Kah

tlem

ata

mä-

leta

b O

ssip

Pho

tosh

opi s

elle

st aj

ast,

mil

ta ve

el k

ohtin

gute

l kä

is, eh

kki t

rans

kuju

tiste

tehn

oloo

gia o

n am

mu

kaot

anud

va

jadu

se o

tses

e pild

itööt

luse

järe

le.

Tehn

iline

vah

emär

kus:

pal

jusk

i nag

u fo

tod

isik

like

kaam

erat

e ja

nut

itele

foni

de a

jast

ul, o

n ka

tran

skuj

utise

d lo

odud

füüs

ilise

st m

aailm

ast s

aadu

d an

dmet

e põ

hjal

, mis

on sa

lves

tatu

d “p

ilve”

või—

nagu

Man

delšt

am ee

lista

b se

da

nim

etad

a—m

aa-a

luse

s pun

kris

asuv

asse

kih

iseva

sse

serv

e-ri

sse,

mill

e ta

müü

s 201

5. a

asta

l Her

peto

Cor

p Te

chile

. Ü

ks n

inat

ark

prak

tikan

t tav

atse

s nal

jata

da, e

t nad

ole

ksid

pi

danu

d se

da k

utsu

ma

sala

urka

ks. M

ida

igan

es. E

nam

ik

inim

esi a

ga ei

tea,

et er

inev

alt f

otod

est,

mid

a tul

i “pi

ldist

a-da

” “m

illes

tki”

, näi

teks

inim

eses

t või

kas

sist,

moo

dust

uvad

I III

II IV

Jutt

tund

ub ü

mm

argu

ne, j

a sed

a ta o

ngi.

Tran

skuj

utise

d on

nag

u fo

tod,

ja n

üüd

on fo

tod

nagu

tran

skuj

utise

d. Ju

st na

gu p

arim

a ko

dule

iva

tunn

us o

n se

e, e

t see

näe

b vä

lja,

nagu

ole

ks se

lle v

õinu

d po

est o

sta.

Esim

ene

leib

küp

seta

ti om

a lau

ale.

Poo

d jä

ljend

ab k

odu,

mis

omak

orda

välje

ndab

lõ

puks

poo

di.

Võib

-olla

mõi

stat

ate

nüüd

, mill

ist ro

lli m

ängi

b ko

gu

loos

Oss

ipi p

erek

ond.

Nad

ežda

ja n

ende

kak

s väi

kest

last

tu

lid la

eval

e puh

kuse

reisi

ks p

akitu

d pa

gasi

ja vä

ikes

te m

än-

guas

jade

ga. S

edam

ööda

, kui

das p

esem

ist v

ajav

pes

u ku

h-ju

ma

hakk

ab, a

jab

Oss

ipi s

alad

uslik

viiv

itam

ine

sada

ma-

linna

s Nad

ežda

t üha

ena

m v

ihal

e. K

ui sa

dam

asse

jõua

vad

krui

isila

evad

, mill

ega n

ad sa

aksid

edas

i sõi

ta, s

uund

ub m

ees

pikk

adel

e ja

lutu

skäi

kude

le e

ga jõ

ua p

arda

lem

inek

u aj

aks

kuna

gi ta

gasi.

Nai

ne k

ahtlu

stab,

et k

ülal

istem

aja v

astu

võtu

-la

uas a

llkirj

asta

taks

e nen

de n

imel

saad

etisi

. Siis

aga k

ohan

eb

ta p

eaae

gu m

ärka

mat

ult m

õtte

ga, e

t nad

ei as

tu ü

hegi

teise

kr

uiisi

laev

a pa

rdal

e, e

i sõi

da k

oju

taga

si ni

ng e

t see

kül

a-lis

tem

aja s

iin o

ngi k

odu

ja ta

pea

b ha

kkam

a pes

u pe

sem

a.K

uud

möö

duva

d ja

saab

ub h

äid

uudi

seid

: kun

stin

õu-

kogu

st v

oola

b ra

ha ja

foto

graa

fiam

uuse

um o

n kr

uiisi

lae-

vatu

rist

ide

seas

men

ukas

. Sel

les k

onkr

eets

es sa

dam

as e

i ol

e er

iti m

idag

i muu

d te

ha. T

urist

id a

stuv

ad m

uuse

umi

loot

uses

näh

a ku

jutis

i möö

dunu

d aj

ast n

ing

nad

ei p

ea

pettu

ma.

Sisu

on

alat

i piis

aval

t van

a, a

ga a

lati

ka p

iisav

alt

uus.

Tran

skuj

utist

e süs

teem

toim

ib h

ästi,

sest

seal

ei võ

istle

se

llega

misk

i, ni

ng p

idev

ja ü

snag

i häs

ti ise

enes

est t

oim

iv

pild

iring

lus t

ähen

dab

seda

, et M

ande

lštam

id e

i pea

iseg

i om

a väl

japa

neku

te v

ärsk

enda

mise

pär

ast l

iialt

mur

etse

ma.

Nad

ežda

aita

b O

ssip

it m

uuse

umis,

terv

itade

s ena

mas

ti kü

lalis

i ja

tegu

tsed

es v

ahen

daja

na. T

a ju

tust

ab tu

ristid

ele

tran

skuj

utise

d re

akts

ioon

ina

nend

e te

kita

ja so

ovid

ele

ja

pett

umus

tund

ele.

Sed

a m

uidu

gi v

õim

alda

b “p

ilv”

mõõ

t-m

atu

andm

ekog

use k

audu

, mid

a arh

ivee

ritak

se ig

a kas

utaj

a ja

oks e

hk p

õhim

õtte

liselt

kõi

kide

inim

este

jaok

s. K

asut

ajal

e pa

kuva

d tr

ansk

ujut

ised

lihts

alt p

idev

at p

ildili

st ra

huld

ust.

Ei o

le se

llist

asja

nag

u ha

lb tr

ansk

ujut

is ni

ng se

lle st

anda

r-di

alu

seks

ole

vad

tehn

ilise

d m

ehha

nism

id in

imes

i erit

i ei

huvi

ta.

Oss

ip te

ab se

da k

õike

seet

õttu

, et t

a inv

este

eris

Her

peto

- C

orp

Tech

i 201

0. a

asta

tel,

mil

valit

ses p

ildik

ogud

e buu

m.

Ent t

a müü

s om

a akt

siad

liiga

vara

. Uhh

, rum

al. T

eda v

aldab

ka

hetsu

s, ku

id se

ejär

el ta

bab

teda

insp

iratsi

oon:

ta jä

äb si

ia

paig

ale, s

õlm

ib p

esum

aja o

man

ikug

a kok

kulep

pe ja

muu

dab

selle

taga

sihoi

dlik

u as

utus

e fo

togr

aafia

muu

seum

iks.

Ta ra

-ja

b sih

tasu

tuse

nin

g lei

ab m

õned

eestk

ostja

d ja

pra

ktik

andi

, ke

s kirj

utak

s rah

asta

mist

aotlu

si. M

uuse

umid

on

prae

guse

l eb

akin

dlal

ajal

hea

äri—

igat

ahes

hea

äri k

elle

gi se

llise

jaok

s, ke

lle p

raeg

une

põhi

line

huvi

on

välti

da m

eedi

atäh

elep

anu

ja p

üsid

a vab

a pan

dita

vate

st va

rade

st. Ja

selli

se k

olka

puh

ul

nagu

see s

iin er

aldak

s kun

stinõ

ukog

u ki

ndlas

ti ra

ha k

ultu

uri

aren

dam

iseks

.Te

ine

tehn

iline

vah

emär

kus:

tran

skuj

utist

e ju

ures

on

suur

epär

ane s

ee, e

t nee

d nä

evad

pal

jusk

i väl

ja n

agu

foto

d—ko

guni

seda

võrd

, et k

eskm

ise tu

risti

juhm

pilk

ei s

uuda

ks

erist

ada

ehts

at fo

tot p

ildik

ogem

uses

t, m

ida

nad

ise sa

ada

soov

ivad

. Maa

ilma

täht

sad

foto

muu

seum

id se

ilava

d se

lle

ebam

äära

suse

har

jal—

kogu

ni se

davõ

rd, e

t pal

jud

kõig

i ae-

gade

kuu

lsaim

ad fo

tod

paku

vad

visu

aalse

t rah

uldu

st sa

mal

ra

skes

ti hi

nnat

aval

moe

l kui

tran

skuj

utise

d. S

a sat

ud n

ende

pe

ale

ja n

ad o

leks

id ju

stku

i tea

dnud

, et s

a tu

led:

vaa

tava

d sin

d, rü

ndav

ad si

nd, a

rmas

tava

d sin

d.

mõn

est o

ma l

emm

ikpi

ldist

ja li

nnak

ese a

jalo

ost,

mid

a tut

-vu

stas

talle

end

ine

pesu

maj

a om

anik

. Muu

d po

legi

õig

u-po

oles

t kui

gi p

alju

öel

da. P

ildid

rääg

ivad

ise

enda

ees

t ja

kõik

on

rõõm

sad.

Noh

, pea

aegu

kõi

k ja

pea

aegu

alat

i.Ü

hel h

omm

ikul

näe

b O

ssip

Man

delšt

am ä

rgat

es o

ma

sule

tud

laug

ude

sisek

ülje

l ähm

ast k

ujut

ist. S

ee o

n lih

tne

värv

ilist

e la

ikud

e m

uste

r. La

igud

võb

elev

ad v

eidi

, kui

ta

ürita

b pi

lku

neile

foku

seer

ida,

ja a

lles s

iis, k

ui ta

uue

sti

suig

atab

, muu

tuva

d ne

nde p

iirjo

oned

tera

vaks

. Lill

ed? S

ee-

sugu

sed

lilled

, mis

võik

sid o

lla ti

kitu

d ta

skur

ätik

ule v

õi tr

ü-ki

tud

odav

ale k

ardi

nale.

Ta u

inub

uue

sti ja

mus

ter n

eeld

ub.

Selle

st a

jast

pea

le il

mub

mus

ter i

kka

ja jä

lle, a

lati

siis,

kui m

ehe

silm

ad o

n su

letu

d. O

ssip

mõi

stat

ab, k

as li

lled

pärin

evad

tem

a m

äles

tust

est:

vahe

st o

lid se

llise

mus

trig

a K

iko

kard

inad

, mid

a tal

le al

ati m

eeld

is va

adel

da v

oodi

ko-

hal v

ooga

mas

, kui

aken

oli

laht

i? Ta

oli

end

süüd

i tun

dnud

, et

pol

nud

vast

anud

Kik

o kõ

nede

le, a

ga k

uida

s saa

nuks

ta

talle

kõi

gest

rääk

ida:

ots

ingu

test

, kor

teris

t, na

isest

, elu

st?

Ma v

õin

tein

ekor

d ol

la ik

ka u

skum

atu

sitap

ea, m

õtle

b O

s-sip

. Aga

alat

i lei

dub

mõn

i uus

Kik

o.O

ssip

õpi

b el

ama

asja

olug

a, e

t ted

a ku

mm

itava

d K

iko

olet

atav

ad k

ardi

nad

ning

et se

e lill

evär

k on

liht

salt

mid

agi,

mid

a ta a

ju u

nenä

o ku

mm

aski

otsa

s tee

b. S

elles

t pol

e hul

lu,

kuni

sam

a ha

kkab

toim

uma

ka m

uude

, kon

kree

tsem

ate

pilti

dega

: peh

me m

usta

naha

line k

äsi k

olm

nurg

a koh

al, il

ma

näot

a va

na m

ees.

Kuj

utlu

spild

id m

uutu

vad

tülik

aks n

ing

seej

ärel

häi

rivak

s. O

ssip

taha

ks n

eed

unus

tada

. Aga

kui

das

sa u

nust

ad m

idag

i, m

ida s

a või

b-ol

la ei

mäl

etag

i?K

ust n

eed

pild

id tu

leva

d, ja

mik

s nee

d ko

rral

ikul

t ei

unun

e? O

n ne

ed eh

k jä

änuk

id m

uuse

umist

? Kas

ta m

õtle

b ne

id v

älja

? Mik

s? O

ssip

pea

b se

llele

jälil

e saa

ma.

— François Laruelle “Must universum”

Andrew Amorim

PUUDUTUSE JÄREL IHD-videoinstallatsioon 17 min 45 s2015–2016

PUUDUTUSE JÄREL IIHD-videoinstallatsioon7 min 40 s2015–2016

Teksti autor: Federica BuetiTeksti luges: Johanna Balet Lettmayer

Esinejad: Ole Martin Meland, Timothy Bartlett, Nilkolay Tysse Øberg, Henrik Nordin Operaator: Kjell Gunnar Hjartholm-Knudsen Helioperaator: Jorunn Børve Eriksen Valgustaja/assistent: Mats Willassen Helimontaaž ja trummid: Anand Chetty

“Video pealetükkivad sosinad, mis annavad maailmalõpu kohta kõige magedama, kuid usutavama seletuse; saabuva asteroidi, sunnivad meid otsa vaatama perverssele apokalüptilisele tungile, mis on sügavalt juurdunud arenenud maailma kollektiivsesse psüühikasse. See tung kahjustada, rikkuda ja varjata seda, mida meie jaoks toodetakse, peab olema sama suureks ajendiks millessegi panustada kui soov antud panust kaitsta, selle eest hoolt kanda. See on paratamatu – kui sa millessegi panustad, siis oled allakäigu eest vastutav. Mida rohkem sa hoolt kannad, seda enam oled süüdi, kui vältimatu juhtub, sest kõik asjad peavad alla käima. Video “Puudutuse järel” tegelased kutsuvad esile seda vältimatut lagunemist, aeledes mudas ja rikkudes sellega oma säravaid riideid nii eripäralt, kvaliteedilt kui ka väärtuselt. Nad võitlevad oma riietega, kasutades kogu oma keha lagundamise vahendina.”

— katkend Kristian Skylstadi pealkirjata tekstist, mis avaldati Amorimi näituse “After Touch III” avamise puhul Genovas Space4235 galeriis aastal 2016.

Carl Johan Högberg

NAINE RÄÄGIB – UUS FRIIS KOLME KÕRVALTVAATAJAGANeljaosaline friis dialoogis kolme väikese portreega2017

Catherine-Elise Müller töötas kauban-duses, kuid oli kutsumuselt meedium. Teda tuntakse paremini Hélène Smithi nime all ning eelmise sajandi alguses oli Genfi koorekihist publik tema küünlavalgel peetud spiritistlike seansside lummuses. Ta kutsus välja kuulsaid vaime, näiteks Marie Antoinette’i, ja luges Victor Hugona luuletusi ette, kuid on eelkõige kuulus oma “Marsi tsükli” poolest – see oli seitsmeaastane vahemik, mille jooksul ta astus ühendusse Marsi elanikega. Ta rääkis nende linnadest, joonistas sealsest faunast pilte ja rääkis soravalt marslaste keelt. Kindlasti toimus selle seitsme aasta jooksul Smithi elus veel palju huvitavat, kuid nagu pahatihti juhtub, saame tugineda üksnes teiste tõlgendustele tema elust, mitte tema enda häälele. Genfi ülikooli psühholoogiaprofessor Théodore Flournoy manööverdas end Smithi ellu ning kirjutas raamatu, millega saavutas suure kuulsuse ja samaväärselt hävitas Smithi oma. André Breton võttis Smithi oma sürrealistide sekti ja kirjutas tema kohta romaani “Nadja”. Smithi surmast saadik on terve rida valgeid mehi teda tõlgendanud: naine räägib, ja mees tõlgendab. Loomulikult mõistan ma nende sõnade irooniat – ma pole ise midagi muud kui uusim tegelane selles nimistus.

Henri Hütt

TEATRISEERITUDInstallatsioon kuue Samsungi 40-tollise lameekraaniga2017

Kui lähedale saab veel minna, kui on vaataja ja vaatemäng (ning nende-vahelsus)? Kui sisse saab veel suumida, kui on ootused ning reaalsus ( ja nendevahelisus)? Kui täpsemini saab veel tabada, kui on õiged ning veel õigemad hetked? Või kuidas eristada piiri valguse ning pimeduse vahel? See tabamatu vahelisus on kui pimedus kahe majakasähvatuse vahel. Vahemik kellatiksust kellatiksuni. Tühi vahepealsus kui tühjus sündmuste vahel, mille tunnistajateks koos oleme. Kui ära saab veel eksida, kui on ruum ning mõni teine ruum ( ja nendevahelisus)? Seisak ajas, kui mitte midagi ei toimu, võimaldab meil olla koos.

Mat

hijs

van

Gee

st

KU

I KA

UG

ELE

ULA

TUB

NIM

ETI

SSÕ

RM

?V

itraa

ž12

0 ×

50

cm20

17

Pilv

edel

e sa

ame

nend

e m

äära

tlem

ata

olek

us o

mis

tada

mot

iive

ja s

ümbo

leid

. M

e os

utam

e ne

ndel

e, p

rojit

seer

imak

s pi

lved

ele

oma

soov

e, h

irme

ja lo

otus

i, ku

igi t

eam

e vä

ga h

ästi,

et n

eed

nool

ed

lend

avad

nen

dest

kad

uvat

est k

ehad

est

läbi

. Sku

lptu

ur “

Kui

kau

gele

ula

tub

nim

etis

sõrm

?” m

õtis

kleb

, et m

illin

e jõ

ud

on n

imet

issõ

rmel

? K

us, s

õrm

e, s

ilma

ja

aju

vahe

l, as

ub n

äpug

a nä

itam

ise

piir?

KU

STU

TAJA

Dig

itrük

is lä

ikev

abal

pin

nal

50 ×

71c

m, r

aam

itud

2017

VA

ATA

MA

JÄR

ELE

VA

ATA

MA

JÄR

ELE

JÄ

RE

LE JÄ

RE

LE V

AAT

AM

A JÄ

RE

LE

VA

ATA

MA

Mik

roki

ust l

apid

, lei

tud

ja ra

amitu

dkõ

ik 5

0x7

0cm

2016

/20

17

Seer

ia “

Vaa

tam

a jä

rele

vaa

tam

a jä

rele

jä

rele

järe

le v

aata

ma

järe

le v

aata

ma”

on

jätk

uval

t täi

enev

kog

u m

ikro

kius

t la

ppe,

mis

on

leitu

d su

valis

test

ko

htad

est j

a er

i lin

nade

täna

vate

lt.

Tõen

äolis

elt o

n ne

id k

asut

atud

pril

lide

ja p

äike

sepr

illid

e pu

hast

amis

eks

ning

ne

isse

või

b su

htud

a ku

i erin

evat

e jä

lged

e ho

idja

tess

e: e

elkõ

ige

on lo

omul

ikul

t te

gu s

õrm

ejäl

gede

, tol

mu

ja p

lekk

ideg

a.

Kui

das

on a

ga n

ende

vaa

tepi

ltide

ga,

mis

on

prill

ikla

ase

pide

valt

läbi

stan

ud

ja lä

ätse

dele

om

a “j

älje

d” jä

tnud

, ja

mis

on

sam

uti l

appi

dega

ära

püh

itud?

Se

e la

piko

gu p

aigu

tub

kaot

atu

ja le

itu,

kõrv

alej

uhtiv

a ja

kõr

vale

juhi

tu v

ahel

e.

Vic

toria

Dur

nak

ÜK

SNE

S A

RM

AST

US

VÕ

IB M

UR

DA

SU

SÜ

DA

ME

Film

, T-s

ärgi

d, k

üüna

l 20

17

Vah

el le

ian

ma

end

ekra

anis

t eem

al

käitu

mas

sed

asi,

nagu

käi

tun

veeb

is.

Ma

taba

n en

d m

etro

os te

isi p

õhja

likul

t uu

rimas

t, k

ujut

amas

ett

e ne

nde

elus

id, u

nist

usi j

a pe

ttum

usi.

Mul

teki

b ki

irest

i tun

ne, e

t nee

d võ

õrad

on

mu

sõbr

ad. B

logi

jad,

inst

agra

mm

ijad,

ka

asku

nstn

ikud

. Mõn

ed in

imes

ed ta

juva

d se

da ro

man

tilis

elt.

Nem

ad k

anna

tava

d er

otom

aani

a al

l nin

g ne

id ra

vita

kse

tera

apia

ja ro

htud

ega,

ses

t nad

või

vad

oma

hing

esug

ulas

tele

ohu

ks o

lla.

Henri HüttMathijs van Geest

Carl Johan Högberg

Andrew Amorin

Victoria Durnak

Toril Johannessen

SILMA LEIUTUS JA SELLE LÕPPKuuldemäng, paberkujud, raamitud trükis35 minutit2017

“Silma leiutus ja selle lõpp” on kuulde-mäng nägemistajust ja visualiseerimisest, kuid ka oletuslik lugu sellest, kuidas silm looduses tekkis ning kuidas see võib tulevikus nägemiselundina iganeda. Mx-nimelise tegelase vaatevinklist jutustatud narratiivi alusmõtteks on see, et digitaaltehnoloogiad mõjutavad seda, kuidas me maailma tajume. Ajal, mil prognoosivad tehnoloogiad ja üldine järelevalve on üha enam levinud, muutuvad meie ootused selle kohta, mida meil on tuleviku kohta võimalik teada ja kuidas saame seda ennetada.

Paul Kuimet

KULDNE KODU16 mm film, tagantprojektsioon, 4 min 26 s korduvesituses2017

Kaamera: Jaan KronbergPostproduktsioon: Margus VollVärvimääratlus: Dirk De Jonghe

Teos kuulub EV100 kunstiprogrammi “Sada kunstimaastikku”

Selles korduvas filmilõigus uurib kaamera kahte arhitektuurikeskkonda, mis on ehitatud ideoloogiliselt erinevatel ajastutel. Pärnu Kolhooside Ehituskontori elamukompleks Kuldne Kodu – Toomas Reinu 1970. aastatel kavandatud suurhoone – on üks väheseid näiteid Eesti modernistlikust arhitektuurist ja disainist sellises mastaabis ja utoopilises täielikkuses. Selles katkematu üksikvõttega filmis näib hoone mõju olevat nii kaugeleulatuv, et filmi teises pooles nähtav 2000. aastatel ehitatud elamuüksuste disain kannab endas endiselt jälgi konstruktivismist inspireeritud püüdlustest, mis on seotud kommunaalse elamisega varajases Nõukogude Liidus. Nii nagu filmi struktuuriks on pidev kordus, viitavad mõlemas keskkonnas ennast kordavad disainielemendid ja värvid benjaminilikule mõttele, et iga põlvkonna revolutsioon lunastab või jätkab kõiki eelnevaid revolutsioone. Täiendavalt loob hõljuva kaameraliikumise ja 16 mm filmiprojektsiooni kombineerimine erinevate tehnoloogiaajastute põimumise, mis annab tooni kogu filmile.

Antonis Pittas

KÄED KÜLJESInstallatsioon vaibaga kaetud skulptuuri, pehmete skulptuuride ja projitseeritud slaididega2017

Tänapäevase sotsiaaldünaamika käsitlemiseks on Antonis Pittase tööd viimastel aastatel kaldunud mõtisklustele ajaloolise avangardismi, vene formalismi pärandi taaskäivitamise ja Bauhausi üle. Tuginedes modernistlikule formalismile, paigutab Pittas selle esteetilised tavad ümber nüüdisaegsete protestiliikumiste ja nende poolt rakendavate esteetiliste strateegiate konteksti ning muudab mässumeelsed väljendumisvormid sel viisil monumentideks. Installatsioonis “Käed küljes” on ühendatud kolmnurkne amfiteatri-struktuur ja kaks paari (kunstniku enda käte järgi loodud) musti pehmeid kunstnahast käeskulptuure, et luua näitusekülastajate jaoks funktsionaalne skulptuurne keskkond. Slaididelt projitseeritakse kujutisi, millel Pittase enda käed käivad ümber vene avangardismi arhiivmaterjalidega. Üheskoos tõmbavad need elemendid vaataja taktiilsesse süsteemi, kus vaidlustatakse väärtust, performatiivsust ja materiaalset ajalugu. Pittas tuletab meile meelde, et meie tunnetuslikud sõnavarad on ideoloogiast läbi põimunud.

Laur

a K

uusk

KA

VE

R36

0-k

raad

ine

kord

uves

ituse

s V

R v

ideo

2017

Idee

ja la

vast

us: L

aura

Kuu

skK

oreo

graa

f: K

aja

Kan

nTa

ntsi

jad:

Kaj

a K

ann,

Käd

i Met

soja

ja

Lars

Sch

mid

tK

aam

erat

öö ja

mon

taaž

: Sa

nder

So

mm

a, M

ED

IT (T

allin

na Ü

likoo

li M

eedi

ainn

ovat

sioo

ni ja

Dig

ikul

tuur

i Ti

ppke

skus

)Tä

nud:

Het

ti Lu

mp,

Ehi

tuse

AB

C, K

atri

Aus

er, J

ekat

erin

a Sa

lam

atov

a

See

360

-kra

adin

e vi

deot

eos

on

kore

ogra

afilin

e rä

nnak

kau

guse

sse

keha

de ja

kes

kkon

na, v

aata

ja ja

kuj

utis

e ni

ng e

htsa

ene

se id

ee ja

laen

ude

ja ts

itaat

ide

reaa

lsus

e va

hel i

hade

ül

eüld

iste

s st

anda

rdite

s.Ta

ntsi

jad

kasu

tava

d om

a ke

hasi

d, e

t as

uda

(de)

kons

true

erim

ise

koht

ades

; ne

ndes

pai

kade

s, m

is h

õlbu

stav

ad o

lulis

i (e

nese

)kon

stru

eerim

ise

prot

sess

e:

näitu

sesa

al, e

hitu

spoo

d ja

müü

gis

olev

ko

rter

.

Nee

d že

stid

– la

enat

ud, v

aras

tatu

d ja

tsite

eritu

d –

on m

eie

igap

äeva

eh

itusk

lots

id. N

eed

moo

dust

avad

lii

gutu

ste

kesk

konn

a, m

illes

lang

etat

akse

ot

suse

id –

kas

tee

või k

ohv,

tape

edi

valim

ine,

kas

reis

ida

või j

ääda

, töö

tada

võ

i õpp

ida

–, ju

hul k

ui o

n lu

ksus

t sel

lisei

d ot

suse

id la

nget

ada.

Kas

see

on

tõel

ine?

Se

isa

mu

kõrv

al. L

ase

selle

st la

hti.

Mår

ten

Spån

gber

g

UU

DIS

ED

VIIM

AST

ELT

R

AH

VU

SVA

HE

LIST

ELT

KÕ

VA

DE

LT

TEG

IJAT

ELT

Maa

lid, e

sem

ed, h

elid

Hel

i kes

tus

kokk

u um

bes

3 tu

ndi.

H

elite

ost s

aab

kuul

ata

audi

ogiid

ist

num

brite

20

, 21,

22

ja 2

3 al

t.20

17

Noo

r am

eerik

lann

a lo

eb s

isse

juha

tust

ar

t mod

erne

’i. T

üdru

k, k

elle

nin

a kü

ündi

b ta

hää

le k

ohta

liia

lt es

ile. M

aalid

, mis

ei

ole

need

, mis

nad

esm

apilg

ul p

aist

avad

. Is

ehak

anud

(ter

ve g

rupp

), võ

rgut

avad

ja

mus

tad,

ked

a on

või

mat

u tä

hele

panu

ta

jätt

a, s

est n

ad o

n är

atun

tava

d. P

rant

suse

ro

maa

niki

rjani

k, k

es k

asut

ab lü

hike

si

stak

aato

-lau

seid

. Pim

edus

, mis

laot

ub

laia

li, m

is la

ngeb

me

peal

e na

gu h

all t

ekk,

on

kui

kes

kmis

e su

urus

ega

kont

orih

oone

va

stuv

õtul

aud.

Saa

bub

silm

apai

stev

pi

med

us, p

imed

use

pim

edus

, mill

est

on v

älja

val

gunu

d m

illeg

i jäl

jedk

i. Ö

ö on

en

nast

nee

lav

tope

ltrin

g, k

ui s

elle

kog

ud

muu

tuva

d er

ogee

nset

eks

maa

stik

eks.

K

õik

on v

õrds

elt j

a nü

üd. V

aata

mis

eks

ei

ole

siin

mis

kit,

kui

d ei

mis

kist

ker

kib

vede

l pi

med

us, m

is u

juta

b m

eie

mõi

stus

ed ü

le.

Hää

l tul

eb ta

gasi

ja p

ööra

b üm

ber n

agu

Rob

ert P

attin

son.

Mårten Spångberg

Toril Johannessen

Paul Kuimet

Antonis Pittas

Laura Kuusk

James Webb

PEALKIRJATA (9. AUGUST)Installatsioon, 75 etiketti2005–2010

Teos koosneb 75 etiketi tekstidest, mis tutvustavad väljapanekut Nagasaki aatomipommimuuseumis, kus talletatakse ja mälestatakse 9. augusti 1945. aasta sündmustega seonduvat. Kunstnik tegi nendest siltidest koopiad ja esitas need kõik korraga nn muuseumikaardi formaadis, teisaldatuina nendest esemetest, jäänustest ja fotodest, mida sildid on mõeldud kirjeldama. Need tekstid, mida võimendab nende eraldatus oma visuaalsetest vastetest, väljendavad ja tähistavad mõtteid traumast ja ilmaolemisest. “Pealkirjata (9. august)” eksisteerib muundatavate tekstide seeriana, mida saab ümber vormindada, kujundada ja paigutada vastavalt kontekstile, milles neid esitatakse. Teos viitab muuseumikaardi esteetikale, kuid muus osas ei ole seotud ühegi konkreetse kirjatüübi ega vormindusega.

KARJE (GUERNICA) Allkirjastatud sertifikaat ja heliinstallatsioon2008

James Webbi 2008. aasta “Karje (Guernica)” oli sekkumine Hispaania rahvusgaleriis Reina Sofias, kus muuseumitöötajaid julgustati Pablo Picasso “Guernica” juures karjuma. Kuna Picassode perekond omab õiguseid maali kujutisele, ei lubatud kunstnikul projekti visuaalselt talletada. Foto: Anthea Pokroy

RIDA ISIKLIKKE KÜSIMUSI, MIS ESITATI FOTOMUUSEUMIS FOTOLE TÄHISEGA “F. FREIBERG. 1859”Heli ja fotoinstallatsioon Fotomuuseumis2017

Kunstnik valis välja ühe muuseumikogu vanima ja märkimisväärseima foto: 1859. aastal tehtud ambrotüübi, mis sai kannatada 1960. aastatel, kui konservaator määris seda alkoholiga ja moonutas sellega kujutist. See muudetud objekt on Webbi päringute subjektiks – ta on valmistanud ette küsimused, mida fotole endale esitada, koheldes seda kui mõtlevat olendit ja soovides näha, mida on võimalik teada saada. Installatsioonis on ambrotüüp pandud välja sedasi, et see on silmitsi küsija kehatu häälega.

TUNDMATUkohapealne heliinstallatsioon Fotomuuseumis2017

Fotomuuseumi valduses on üks kogu Tallinna inimeste poolt aastate jooksul annetatud fotosid. Need kujutavad pulmi ja matuseid, ametlikke portreesid ja juhuslikke ülesvõtteid. Fotod on enamjaolt anonüümsed ja arvele võtmata – neid nimetatakse “tundmatuteks” ning endiselt on ebaselge, kas need on säilitamist väärt ajaloolised dokumendid või mitte. Kunstnik kutsus dramaturg Louis Viljoeni tundmatuid fotosid üheskoos läbi lappama ning otsima seoseid, narratiive ja lugusid, millele need võiksid vihjata. Pildid andsid neile visuaalse tõuke genereerimaks valimiku kirjanduslikke pilte, millele paar näitlejat saaksid hääled anda. Need sõnad edastatakse kõlarisüsteemist muuseumi tühja keldrisse; ruumi, mis on erinevatel aegadel olnud vangla, avalik käimla ja kodutute varjupaik.

Kõik tööd esitatud blank projectsi ja Galerie Imane Farèsi loal.

Kristina Õllek

MOONDUNUD KÄEDInstallatsioon, pleksiklaas, UV-trükkKaks pleksiklaasist väljapanekuhoidjat2017

OBJEKTID (1.1-1.3) ON LAENUL AJUTISEL VÄLJAPANEKULInstallatsioon, pleksiklaas, UV-trükk, roostevabast terasest kinnitused 2017

“Objektid (1.1-1.3) on laenul ajutisel väljapanekul” on installatsioon, mille keskmes on tuleviku arheoloogia ja muuseumite väljapanekute teema tänapäevase visuaalkultuuri ja selle (im)materiaalsuse kontekstis. See käsitleb muuseumikogu ideed, seades küsimuse alla artefakti ja selle kujutamise vahelise seose. Astudes dialoogi näituse “Visuaalkurnatus” teiste töödega, annab see installatsioon aimu puuduolekust, esemete asendamisest, saades ise uueks artefaktiks.

And

ré T

ehra

ni

HE

X #

00

0D

1A >

#FA

FBFC

Akr

üül M

DF-

plaa

tidel

e tõ

mm

atud

po

lües

tris

t lõu

endi

l, ae

roso

olvä

rvig

a va

rjuta

tud

karp

raam

iga

40 ×

100

cm

2016

HE

X #

1427

39A

> #

4DFF

B8

Akr

üül M

DF-

plaa

tidel

e tõ

mm

atud

po

lües

tris

t lõu

endi

l, ae

roso

olvä

rvig

a va

rjuta

tud

karp

raam

iga

80 ×

80

cm

2017

HE

X #

33C

CC

C >

#99

00

FFA

krüü

l MD

F-pl

aatid

ele

tõm

mat

ud

polü

estr

ist l

õuen

dil,

aero

sool

värv

iga

varju

tatu

d ka

rpra

amig

a35

,2 ×

50

,1 cm

2017

Nee

d tö

öd k

uulu

vad

And

ré T

ehra

ni

Syst

emic

Pai

ntin

gs (“

Süst

eem

sed

maa

lid”)

see

riass

e ja

põh

inev

ad

digi

joon

iste

l Pär

sia

plaa

diku

nsti

mus

trite

st, m

illes

str

uktu

urse

võ

rgus

tiku

tüki

d on

piir

itlet

ud

erin

evat

vär

vi k

ujun

dite

ks. D

igita

alse

vi

sand

i iga

ele

men

t kod

eerit

akse

R

GB

-kol

mik

väär

tuse

ga, m

illel

põ

hine

b ül

dlev

inud

vär

vust

e ku

uete

istk

ümne

ndsü

stee

m, m

ida

kasu

tata

kse

veeb

ileht

edel

vär

vide

ku

vam

isek

s. A

rvut

ista

tud

joon

iste

vä

rviv

älju

– m

ida

esia

lgu

kuva

taks

e ek

raan

il pu

nase

, roh

elis

e ja

sin

ise

valg

use

kom

bina

tsio

onid

ena

– tõ

lgen

dava

d se

ejär

el k

aks

lisas

üste

emi,

mis

põh

inev

ad

teis

tsug

uste

l põh

ivär

vust

el, j

a al

les

siis

ka

ntak

se jo

onis

ed lõ

uend

ile. T

ehra

ni

maa

lid u

uriv

ad v

ärvi

spek

tri m

asin

akoo

di

tran

skrib

eerim

isel

toim

uvai

d kr

omaa

tilis

i la

hter

dam

isi n

ing

on k

ui p

aber

koop

iad

virt

uaal

sete

st v

ärvi

proo

vide

st, m

is o

n m

aalri

teib

i ja

pint

slite

ga ü

ksik

asja

likul

t re

prod

utse

eritu

d.

James Webb James Webb

André Tehrani

Kristina Õllek

levitamise näitemäng, paljastamine, mis laseb hea asja puhtal ja tõelisel valgusel paista nende silmadesse, keda on siiani lõbustatud varjumängudega koopaseinal. Kuraatoritegevus ei pelga keerukust ega selgusetust, aga see peab sellesama keerukuse kohta teile alati tõtt rääkima ning olema teadaolevalt selle tõe allikas.

Platoni koopa võrdpilt on üks kasulikumaid ilukirjandustekste, mis Euroopa-keskses teaduses eales kanoniseeritud. See pole üksnes aluseks mõtlemisele reaal-susest ja representatsioonist, tõe, vormi ja väljenduse olemusest, vaid see on ühtlasi ka fotograafia käsitlemise ja esteetilise tõlgenduse lähtepunkt. Nende kahe koosesinemine ei ole pelgalt kokkusattumus. Sest enne kui François Laruelle tutvustas mittefotograafia ja ebastandardse esteetika ideid (vastavalt 2011 ja 2012), ei olnud fotograafial esteetikas muud positsiooni kui tõlgendus- objekti oma – eeldusel, et esteetika ja filosoofia tingimused olid ette antud. Fotograafia on alati allutatud ühelt poolt esteetikale (kunstifotograafia puhul) ja teiselt poolt oma sisule ehk fotost väljapoole jääva maailma ontoloogiale.

Kui kuraatorlus eksisteerinuks Platoni ajal, olnuks kuraator isik, kes kirjutanuks ajakirja e-flux “Art Agenda” rubriigi jaoks juhtnöörid koopast väljumiseks. Ja väljapääsu juures leiaksite ta koos paari kolleegiga ootamas, et selgitada teile, kuidas toimib päike. Aga nüüd mõtlen ma: mis saab siis, kui sulgeme koopa sissekäigu, nii et keegi ei saaks lahkuda, veendume, et kuraator jääb välja ning puhume leegi surnuks? Aegade jooksul on pimedates koobastes toimunud suurepäraseid asju. Jeesus tegi esimese foto, lebades kõigi pilkude eest varjatuna surnult koopas. Mõne allika järgi tekkis tema näo kujutis surilinale lihtsalt enam-vähem tema jumaliku Jeesuse-olemuse tõttu. Teised allikad väidavad, et tegu oli tema määrdunud ja verise näo jäljendiga, lekkiva surnudolekuga, mis

imbus riidesse ja tekitas kujutise. Pimedus kui valguse petis.

Teine suurepärane asi pilkaspimeda koopa juures on see, et kuivõrd nägijad sõltuvad maailma kohta tõe teada saamisel oma silmadest, ei või teada, kes veel sinuga koopas viibib. Tahan olla kuraatori igavlev kolleeg, kes hiilib koopasse, just siis, kui kivi veereb päikese ette, nagu Jeesuse salajane tüdruksõber või siis nahkhiir (kes mängib samuti filosoofia ajaloos tähtsat rolli), et saaksin välja selgitada, kuidas mitte midagi näha ega öelda. See poleks mitte sisu puudumine, vaid see, mida Mårten Spångberg on (ma arvan, et Laruelle’i järgi) nimetanud “eimillegi eimillekski”.

Laruelle’i jaoks ei tähenda mittefotograafia niivõrd lähenemisviisi fotograafiale, kuivõrd fotograafilist lähenemisviisi. See on maailma tulemise viis, hoiak maailma suhtes, mis imeb seda endasse ja dubleerib seda isegi enne valgustuse sähvatust, isegi pimedas. “Fotod on hoomamatu identiteedi tuhat lamedat külge. See identiteet särab – ja teinekord tuhmilt – ainult millegi muu kaudu. Mida muud peitubki fotos peale uudis-himuliku ja himura pilgu?” kirjutab Laruelle tekstis “Mittefotograafia kontseptsioon” (“The Concept of Non-Photography“), ja see on kõigest esimene lehekülg.

Maailm on kloonitud fotograafilise materjali aine sees, mis kujutab endast nii teda ennast kui ka meelte ja intellekti analoogi. Fotograafia annab meile teadmise, see tähendab, et me tõmbame universumi pimedusest välja ja põletame selle välgu-noolega epistemoloogia arvutuslikeks protsessideks. Me pühitseme maailma sisse kui valguse maailma.

Jumal küll.

Siin on tähtis teada, et tegu pole ei feno-menoloogia ega metafüüsikaga ning kindlasti mitte ka simulaakrumiga. See eelneb kõigile neile. See on esimene

PEALKIRI ON VISUAALKURNATUS

Anthea Buys

See oli 2014. aasta aprillis, kui ma enne praegust näitust viimati vastutasin (või siis pooleldi vastutasin) grupinäituse eest. Tundsin end nagu kuraator ja panin väljapaneku kokku koos kunstnik-kuraatori André Tehraniga, kes osaleb ka siinsel näitusel. Näituse nimi oli “Soft Measures” (“Pehmed meetmed“) ja see toimus kaasaegse kunsti keskuse WIELSi projektiruumis. Vahepeal ei ole ma kureerinud ainsatki grupinäitust ja isegi siinsega on mul väga raske kohaneda. Ma tean, et kõik kunstiteosed on fantastilised, aga näitusena... Ma pole kindel, mida ma olen tekitanud – kui üldse midagi.

Idee näitusest kui meediumist, või veelgi lihtsamalt millestki, millest tahes, on minu jaoks lahendamatu probleem. Ma pole kindel, kas näitus on “asi”, ja ma pelgan seda nimetada meediumiks kunstilises tähenduses. Ent meedium mikrobioloogilises või teaduslikus tähenduses – see toimib. Näitus võiks olla püdel vormitu aine, milles organismid saavad kasvada ja muunduda, üksteist süüa ja paljuneda. Sa pistad bakterid sisse, kustutad tuled, ja kui sa tagasi tuled, on elav ollus igasse suunda laiali valgunud. See aine on küll elav, aga ilma eluta. Sellel pole ei aju, ambitsiooni, soove ega valutundlikkust. See elab, kuni ükskord sureb, ning hävitab oma teel teisi aineid, tehes sellega mõnikord head ja teinekord halba, neid kahte ometi eristamata. Ma loodan, et kunst kohtleb mu ideid samamoodi – millegi sellisena, milles levida ja oma asja ajada.

Jätkan selle pihtimusliku tooniga, sest mulle on tähtis, et te teaksite, et see olen mina, kes selle kõik välja mõtles – mina, isik nimega Anthea, lihtsalt üks inimene, mitte eriti taibukas ega läbinägelik ning kindlasti mitte kehatu institutsiooni-line aju. Minu aju on ikka veel mu kehas

ja see keha peaks koosnema suurelt jaolt veest ehk meediumist, milles toimu-vad pidevalt kõikvõimalikud keemilised reaktsioonid ja väikesed sõjad, mis sunnivad mind ütlema asju nagu “ma armastan teid” ning olema saamatu oma isiklike rahaasjade korraldamises. Sest asjalood on sellised, et ma tõe-poolest armastan teid ja mu rahaasjad on katastroofilises seisus. On tähtis, et te seda teaksite.

Ma ei usalda kuraatoritegevust, kuraato-reid endid usaldan ma aga veelgi vähem. Ma säästan teid karmist õppetunnist ja ütlen teile lihtsalt, et kuraatorid on läbi ja lõhki ebausaldusväärsed.

Näituse kunstilise meediumina käsit-lemise ehk kureerimise probleem seisneb selles, et isegi kui sa kuraatorina auväärselt käitud ja kunstiteose loogikat justkui “järgid”, jõuad sa ikkagi lõpuks välja ühte kahest koledast paigast. Esimene on odav tsirkuseversioon Graham Harmani objektile suunatud ontoloogiast ning teine, sagedasem, on solvav mõte näitusest kui iseseisvast maailmast. See on justkui Harmani kontseptsiooni vinniline nõbu ja peidupaik neile, kes ikka veel aeg-ajalt Foucault’d tsiteerivad: spekulatiivne realism. “Visuaal-kurnatuses” pakun ma teile midagi, mida võiks pidada objektile suunatud onto-loogia harjutuseks ja mis tundub liigagi sarnane spekulatiivsele realismile, aga ma oletan, et te usute mind, kui ma teile kohe ütlen, et see pole tegelikult kumbki neist. Ma pole Foucault’d isegi kunagi tõeliselt lugenud, vähemasti mitte innukalt. Ta oli liiga veendunud.

Ilmselgelt ei ole olemas näitust kui iseseisvat maailma väljaspool kuraatori kujutlusvõimet ning täpselt seal peitub ka eksiarvamus, et kuraatorid tajuvad eriliselt kunstiteostevahelist võnkumist ja suudavad sinu kui vaataja jaoks tekitada seoseid, mis aitavad sul teoseid paremini mõista. Tegelikult on kogu kuraatorlik lähenemisviis tõe omamise ja

väljamõeldis. Loomine. Me kloonime maailma kui fotot, et seda tundma õppida ja selles elada. Ja ometi ei tunne me seda. Tunneme ainult selle klooni välisilmet. Laruelle’i jaoks on fotograafiline vaatamine ontoloogiline, ehkki selle asemel et paljastada maailma olemust – Kõike ja Ühte, tõelist, X-i, kujuteldavat numbrit –, see hoopis kloonib maailma, luues täielikult väljamõeldud olemise. Fotograafia võib väljendada maailma ühes piiratud tähenduses, kuid ainult selleks, et tekitada fiktsioon ja paljastada väljamõeldud loomingu ontoloogia.

Ma leian, et kloon on väga tõhus petis, nii oskuslik ja nii põhjalikult ellu lõimunud, et ta on tõelisest asjast täiesti eristamatu. Trummar Phil Collins ja kunstnik Phil Collins võivad mõlemad olla tõeline Phil Collins. Nad on mõlemad PHIL COLLINSI teesklejad ning ühtlasi iseenda ja Phil Collinsi teesklejad enne, kui me Phil Collinsit tundma õpime. Lisaks Phil Collinsile on ka ilukirjanduse autor petis par excellence. Autor teeb karjääri iseennast asendades, ja isegi kirjandusvaldkonna sees hoidutakse tõelist autorit ekslikult pidamast autori tegelaskujuks, selleks, kes kirjutab, mitte aga selleks, kes elab kirjutaja elu. Nende kahe ühendamist nimetatakse sihilikuks pettekujutelmaks – omistamis-kavatsuse pettekujutelmaks.

Bioloogilise meediumi sees puudub iga- sugune kavatsuse väljendus. Agar, mida kasutatakse laialdaselt laborites ja magustoitudes, ei ole isegi eluvorm iseenesest. See on tarrend, mida saadakse keedetud vetikatest. See moodustab inertse massi, milles koli- või tuberkuloosibakterid võivad lihtsalt tegutseda. See ei lisa eksperimendile ei muutujaid ega tähendust.

Üritan vabaneda oma kavatsusest ja koostada näituse ilma seda eelnevalt kujutlemata. Üritan mõelda, et teesklen iseennast ja mu kavatsus ei mängi mingit rolli. Ent tõsi on see, et kogu mu

ettevõtmine kubiseb spekulatiivsetest kujutistest, mille kohta ma saan otsuseid langetada (või siis teeb seda minu teeskleja): diagrammid, korruseplaanid, stoppkaadrid veel tegemata filmidest, iPhone’i fotod pooleliolevatest töödest ja ohtralt 3D-mudeleid. Mul on plaan, mida ma üritan peaaegu ära kaotada.

Vahest võiksite minust mõelda kui kellestki, kes keedab vetikaid. Kellestki, kes keedab pimedas koopas vetikaid, samal ajal kui Jeesus norskab.

TÕLGENDUSMÄNGUD5–8-aastasteleKestvus 90 min

Fookus: kunstiteoste vaba tõlgendamineKunstisõnavara: fotograafia, kuraatorinäitusÜldoskused ja -pädevused: mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed oskused; väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus

Mis juhtub, kui kuraator loobub konkreetsest kavatsusest ja annab vaatajale vabaduse nautida näitust nii, nagu igaüks soovib? Sünnib vabadus vaadata just nii, nagu ise soovid! “Tõlgendusmängud” on näituse mängulise tõlgendamise ruum, kus uurime üksi ja grupis, püsti ja pikali, silmade ja kõrvade, mõistuse ja tundega. Keskmes on tähelepanelik vaatamine, seoste loomine ja teostest lähtuvad fantaasiarohked lood. Tunni lõpuosas koostame oma näituse.

VAAT, KUS LUGU!9–12-aastasteleKestvus 90 min

Fookus: ühe teose erinevad tõlgendusedKunstisõnavara: kuraatorinäitus, fotograafiaÜldpädevused: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus

“Vaat, kus lugu!” on põnev teekond fotokuu näitusel “Visuaalkurnatus”, mille jooksul saame sirutada keha ja kujutlusvõimet ning jutustada tähelepanelikkusega loodud lugusid. Uurime üksi ja grupis, püsti ja pikali, silmade ja kõrvade, mõistuse ja tundega. Tunni teises pooles küsime, mis teeb fotost kunstiteose, ning koostame oma näituse, kasutades meie telefonides olevat fotokogu.

FIKTSIOON13+ vanusegrupile

Kestvus 90 min

Fookus: teoste loominguline tõlgendamineKunstisõnavara: kuraatorinäitus, fiktsioon, visuaalsus, narratiivÜldoskused ja pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

“Mis siis, kui laseksime lahti mõttest, et näitus peab peegeldama midagi kunstist või ümbritsevast olukorrast? Mis siis, kui selle asemel lubame sellel olla fiktsioon?” Nii küsib Anthea Buys, näituse “Visuaalkurnatus” kuraator. Nii kohtubki näitusel tähelepanelik teoste vaatlus tõlgendusvabadusega. Tulemuseks on põnevad seosed ja fiktsioon, lugude jutustamine. Tunni teises pooles võtame analüüsi alla fotod isiklikust nutiseadmest, et leida, mis teeb ühest fotost kunstiteose, ning koostame neist kureeritud näituse.

KUNSTIHOONE PUBLIKUPROGRAMM

Talli

nna

Kun

stih

oone

pub

likup

rogr

amm

id to

imuv

ad k

oost

öös

Sally

Stu

udio

kun

stik

oolig

a. V

aata

lähe

mal

t: www

.sal

lyst

uudi

o.ee

ja k

unst

ihoo

ne.e

e

Galeriitunnid toimuvad kolmapäevast reedeni, soovitatav on grupp ette registreerida aadressil publik@kunstihoone.ee, kuid võib ka kohale

tulla ja kassast küsida – suure tõenäosusega saab galeriitunnist osa ka ette teatamata!

(NB! Eelregistreerimiseta tundide ajavahemik on kolmapäevast reedeni 12:00–14:30, registreerimisel on valik suurem).

KUNST ON OLULINE!

RIN

GK

ÄIK

(laup

äevi

ti, v

.a 3

0. s

epte

mbe

r)K

estv

us 6

0 m

in

Laup

äeva

se ri

ngkä

igu

jook

sul

avas

tam

e te

oste

tähe

ndus

kiht

ide

rikka

likku

maa

ilma,

osa

leja

tel

on s

oovi

kor

ral v

õim

alik

ka

ise

panu

stad

a tõ

lgen

dust

e pa

ljusu

sse.

SALL

Y SA

BA

S

(laup

äev,

30

. sep

tem

ber)

Kes

tvus

60

min

Suur

, kar

vane

ja s

õbra

lik S

ally

-ko

er v

õtab

om

a pi

ka s

aba

otsa

näi

tuse

kõi

ge v

äiks

emad

kü

last

ajad

(u 4

–8-a

asta

sed)

, et

teha

koo

s ük

s m

ängu

line

ringk

äik

ning

tutv

usta

da k

oos

last

ega

nend

e va

nem

atel

e nä

itust

. Pro

gram

m o

n na

gu h

ea

pere

film

, mis

pak

ub v

aata

mis

- ja

ava

stam

isrõ

õmu

suur

tele

ja

väik

este

le k

unst

isõp

rade

le.

VISUAALKURNATUS

Andrew Amorim (NO)Victoria Durnak (NO)

Mathijs van Geest (NO/NL)Carl Johan Högberg (NL/SE)

Henri Hütt (EE) Toril Johannessen (NO)

Paul Kuimet (EE) Laura Kuusk (EE)

Antonis Pittas (GR/NL) Mårten Spångberg (SE)

André Tehrani (NO)James Webb (ZA) Kristina Õllek (EE)

Kuraator:Anthea Buys

“Visuaalkurnatus” on näitus fotograafiaga seonduvatest kunstiteostest, mille kokku toomise põhjused peituvad kinnistamise, spekuleerimise ja sundmõttelise

vaatamise fiktsioonis. Näitusel kasutatakse fotograafia mõistet pigem lähenemisviisina visuaalsele maailmale kui kindlate tehniliste omadustega piirduva

vahendina. Sellise mõtteviisi järgi tähendab foto viisi, kuidas keegi maailma suhtub ja seda mõtestab, ning seega ei piirdu fotograafia traditsiooniliste fotode loomisega.

Eelistades fiktsiooni kriitilisele või selgitavale häälele, püütakse tutvustada usaldamatuse kokkulepet kuraatori (või institutsiooni) ja näitusekülastaja vahel.

Kui ilukirjandusteose lugeja asub romaani juurde, peatab ta nii-öelda oma umbusu ning otsustab väljamõeldisega ajutiselt kaasa minna, teeseldes, et jutustuse sündmused on tõelised ja selle tegelased detailselt välja joonistatud päris inimesed.

Näitusel tekitab fiktsiooni toomine reaalsuse alale pigem usaldamatust. Fiktsioon tuletab meile meelde, et kuraatorit, institutsiooni ega kunstiteoseid ei tohi

liialt usaldada. Kuraatori autorsus on selle näituse puhul ühelt poolt alla surutud, teiselt poolt aga üledetermineeritud. See esineb kahes vormis: esimesel juhul on tegu

lihtsalt valitud kunstiteoste ja välja mõeldud kontsekstiga nagu iga teisegi näituse puhul. Teisel juhul areneb kunstiteoste kõrval välja justkui mitte täielikult nähtav tekst,

mis õpib ja näppab teostelt ootamatutel viisidel.

Kõige selle ja ka kujutisuse idee enda taga on pettepilt digitaalsusest kui teatavast täielikust sügavikust, milles võivad leiduda, kaduda või tekkida mis tahes

kujutised, mis ei ole kellegi konkreetse loodud. Näitus ei siuna ega ülista digitaalsust, vaid pelgalt tunnistab seda kui vajalikku tingimust meie tänapäevastes suhetes

kõikvõimalike kujutiste ja isegi nägemise endaga.

Trükis ilmub koos näitusega “VISUAALKURNATUS” Tallinna Kunstihoones 2.09.–8.10.2017.Tekstid: Anthea Buys ja kunstnikud. Graafiline disain: Indrek Sirkel & Jan Tomson. Inst allatsioon: Valge Kuup OÜ. Tõlked: Priit Silm, Refiner.

Publikuprogramm: Annely Köster, Minni Hein & Sally Stuudio; Darja Nikitina. Näituse toimkond: Karolin Nummert, Kadri Laas, Siim Preiman, Laura Toots.Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Veinisõber,

Kuu Stuudio, Sadolin, EV100, Mondriaan Fond, Kalev Spa, Eesti Fotokunstnike Ühendus, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Tallinna Fotokuu, Bergeni omavalitsus, Norwegian Arts Council, Hordaland Kunstsenter, Digiekraanid