Tööga seotud haigused füsioterapeudi vaatevinklist

Hille Maas, FT, MSc

11.09.2013

Tööga seotud haigused- organisatsioonid ja asutused

• Eesti Töötervishoiuarstide Selts• •

Tööst põhjustatud haigus• Tööst põhjustatud haigusteks on valulikkust ja

liikumispiiratust põhjustavad lihaste, sidemete ja kõõluste seisundid, mida ei loeta kutsehaiguseks (loetelu kehtestanud SM).

• Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire ja tema põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Iseloomulik on ka mitme kutsehaiguse esinemine ühel inimesel

Tööst põhjustatud TULE (WMSD)häired

• Eiramise korral muutuvad häired krooniliseks, põhjustades valu, stressi, haiguspäevi, tööandja poolseid kulutusi ja uusi traumasid

• TULE häired moodustavad 1/3 kõigist tööga seotud haigustest ja haiguspäevadest

• 2011.a. tehtud uurimus UK-s näitas, et 68% töötavatest inimestest kannatasid või olid kannatanud TULE häirete/ haiguste all, millest tavalisemaid olid probleemid selja, õlgade, randmete ja küünarvartega

Tööga seotud ülekoormuse põhjused

• Lühiaegne äärmuslik koormus -trauma• Kestev mõõdukas koormus – mikrotrauma• Pikaajaline keskmine koormus -

ülekoormussündroom• Staatiline lihaspinge• Staatiline ebaõige kehaasend

Tööst põhjustatud luu-lihaskonna haigused

• Jagunevad 3 tüübiks: lihaste, kõõluste • ja närvide vigastused• Ühekordne liigne venitus või ülekoormuslik trauma

kestab lühikest aega ja läheb üle, kordumisel tekib põletikuline seisund

• Sagedased, pidevad korduvad tööliigutused, kerepöördega teostatavad tööliigutused, väikeste kehaosade liigutamisele keskendunud tööliigutused, puhkepauside vähesus on sagedaseimad põhjused

• Tüüpilisemad näited: karpaalkanali sündroom, tendiniidid, TOS, TNS

Lihaste haigusseisundid

• Lihase kontraktsiooni ajal tekib piimhape, mis kõrvaldatakse vereringe abil

• Pikaajaline lihastöö aeglustab vereringet, mistõttu kõrvalproduktide eemaldamine väheneb ja keemilised jääkproduktid kuhjuvad

• Jääkainete kuhjumine ärritab lihaseid ja tekitab valu

• Valu aste ning kestus sõltub aja mahust, mis jääb jääkainete tekke ja puhkuseperioodi vahele

Kõõluste haigusseisundid• Kõõlused koosnevad

arvukatest kiududest ja nende abil kinnituvad lihased luudele

• Pidevast või korduvatest tööliigutustest tulenevad kõõluste haigusseisundid jagunevad kaheks:

• Kõõlustupega kõõlused (peamiselt labakäes ja randmes)

• Kõõlused (õlg, küünarnukk ja –vars)

Valupiirkonnad ja tööasendite seosed• Valu: ranne ja

labakäsi • Põhjus: Korduvad

horisontaalsed-vertikaalsed liigutused randmest äärmuslikes asendites

• Põhjus: sõrmede tööliigutused, kui ranne on äärmuslikus asendis

Valupiirkonnad ja tööasendite seosed

• Valu: küünarliiges• Põhjus: Korduv

küünarnuki sirutamine või painutamine neutraalasendist

• Randme ja küünarvarre pidev pööramisliigutus

• Jõu kasutamine koos küünarvarre sirutusega

Valupiirkonnad ja tööasendite seosed

• Valu: kael ja õlad• Põhjus: küünitamine

kõrgemale kui õlgade tasand

• Põhjus: küünitamine selja taha

• Põhjus: küünitamine kaugele ette keha keskjoonest

Jõudu ja haaret nõudvad tööliigutused

• Väsimus, valu, jõuetus• Põhjused: sõrmede

haaret nõudvad tööd, korduvliigutused fikseeritud randme asendiga, jõu rakendamine küünarvarrest äärmusliku randme asendiga, haaratava objekti ebasümmeetriline või raskelt haaratav kuju

Tugiliikumiselundkonna ülekoormuse tunnused

• Valu, ebamugavustunne• Liigestes “ krõpsumine”• Liigutuste ulatuse limiteeritus• Lihasnõrkus ja kohmakus• Liigesjäikus• Põletikulised nähud (turse, temperatuur)

Tööst tulenevad haigused

• Liigeseümbrisepauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest

• Bursiit e. limapaunade põletik• Tendiniit e. kõõlusepõletik• Kõõluseümbrise haigused • Lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused • Lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud pöördega liigutustest• Alajäsemete traumaatilised vigastused• Käte ja randmete liigesehaigused

Alaselja- ja jäsemete tööspetsiifilised vigastused

• Nihestus (liigese vigastus koos ligamentide rebendiga)

• Venitus või rebend

• Dislokatsioon (liigese funktsionaalne häire, kus luu otsad ei ole enam kontaktis ja toetavad koed on rebestatud)

• Kinnine murd• Lahtine murd

Puusa kiirguv valu• Külgmine kõnnimuster• Kiirguv valu puusas• Toefaasi ebastabiilsus• Kaebused reieluu

väliskülje piirkonnas pideval kiirel kõndimisel 20 – 40 min järel

• Töökeskkonnas näiteks kokkupõrge reie välisosaga vastu teravat eset (rebend)

• Tööliigutus, mis nõuab väljaastet kõrvale (pinge)

• Staatiline tööasend jalgadel

Jala eemaldajate vigastus

• Tensor fascia latae funktsioon on reie eemale viimine

• Töökeskkonnas näiteks libisemine ja kukkumine küljele

Alajäseme tööspetsiifilised vigastused

• Reielihase ligamentaarse osa ja lihase alumise osa kokkupuutepunkt (libisemine kõnnilt sarnaselt äratõukele, trepile astumisel libastumine)

• Reielihase keskmine kolmandik (küünitamine kikivarvule, järsk tõuge ülespoole)

Alaseljavalu ehk Low Back Pain (LBP)

Lülisamba anatoomia

1) Lülivahekettad2) Fassettliigesed3) Lülikehad4) Ligamendid5) Ogajätked6) Ristijätked7) Lihased8) Seljaaju

Tööspetsiifilised seljatraumad ja -haigused

• Seljatraumad ja –valud on põhjustatud luuliste struktuuride, lihaste, sidekude löögist/väändest/kompressioonist

• Peamised seljatraumad on nihestus, nikastus, diskide väljasopistus, lülikehade ja lülisamba kompressioonid ja -murrud

• Tavaliseim vigastuste piirkond on lülisamba nimmeosa (L4-L5), seda oma fleksibiilsuse ja keharaskuskeskme mõttelise asukoha tõttu

Kompressioonvigastus

• Lüliketta luukude hävineb osaliselt või täielikult

• Töökeskkonnas põhjustatud traumast (kukkumine istmikule), kumulatiivsest vigastusest (staatiline painutusasend) või haigusest (osteoporoos, tuumor)

LBP põhjused• Lumbaago, protrusioon,

prolaps, hernia (lülivaheketta väljasopistumine)

• Degeneratiivsed muutused lülides ja lülivaheketastes koos osteofüütide moodustumisega

• Tulemusena tekib alaselja valu ja/ või kiirgab valu jalga

• Töökeskkonnas pideva maast esemete tõstmisel ja kandmisel, asetamisel keha pöördega kõrgemale kui talje

Hernia (HNP)• Diski keskosas on fibroosne võru ja säsituum, mis

on lülisamba kompressiooni pehmendaja.• Fibroosne säsituum projetseerub välja.• 95% leiavad aset L4L5 või L5S1 (raskuskese)

• 75% nõuab taastumiseks kuni 6 kuud• Äkiline kiirguv valu jalgadesse• Töökeskkonnas ebasümmeetrilise seisva või istuva

istuva asendi pikaajaline kasutamine

Nervus Ischiadicus

Nimmevalu ja radikulopaatia

– Reeglina tekib S1 sündroom inimestel 35-40 aasta vanuses, samal ajal kui L5 sündroom esineb sagedamini keskealistel

– Põhjus: ülekoormusest põhjustatud närvijuurte põletik või trauma

– Valu paikneb lülisamba nimmeosas, kuid võib kiirgab tavaliselt ka jalga, võimendudes pingutusel.

– Närvikulgla piirkonnas võib esineda tuimust, nõrkust jalas ja reflekside alanemist. Valu võib võimenduda köhimisel või pingutusel ja võib osutuda sedavõrd suureks, et inimene hakkab kasutama kehaosas staatilist külgkõverduse asendit

– Töökeskkonnas pikaajaline kehatüve pöördega – staatiline püstiasendis töö

Riskifaktorid alaselja valudeks

• Raske füüsiline töö pikaajaliselt, pausideta• Raskuste käsitsi teisaldamine vale tehnikaga• Kumera seljaga ja kehatüve rotatsiooniga

tõstmised• Kogu keha vibratsioon • Pikaaegne istuv töö, ebateljeline asend• Staatilistes asendites või sundasendites töö

Kael ja õlad

• Korduvad kaela pöörded alla, kõrvale, diagonaalis• Töötamine kätega kõrgemal õlgade tasapinnast• Korduvad käte liigutused keskasendist sisse- või

väljapoole liigestes• Staatiline raskuste hoidmine• Raskuste käsitsi teisaldamine• Kehvad valgustustingimused• Vaimne stress

Kätega tehtavad tööliigutused

Ülajäseme ja –kehaga tehtavate tööliigutustega seotud haigused

• Ülekoormushaigus• Ülekoormushaigus kombineeritud vibratsiooni• toime nähtudega• Vibratsioontõbi kombineeritud füüsilise

koormuse toime nähtudega• Müofastsiaalsed valud• Käte liigeste valud

Ülajäseme vaevused ja töö

• Tööobjekti asetus mõjutab käe, kaela, õlgade ja selja asendit ning lihastöö laadi

• Mida kaugemal töötajast tööobjekt asetseb, seda enam tugi-liikumiselundkonda koormavad tööasendid ja tööliigutused tekivad

• Suurem staatilise lihastöö • vajadus

Lülisamba koormus ja stress Kehale mõjuvate jõudude vähendamine

Ergonoomiline keha kasutus

Käed hoida Käed hoida keha keha ligidal! ligidal!

Frozen shoulder ehk „külm õlg“

• „Äkki märkasin, et käsi ei liigu enam õlast“• Liikuvuse piiratus õlast ette, taha ja üles• Põhjus: traumajärgne, ülekoormuslik• 1. Valufaas• 2. Liikuvuse piiratuse faas• 25% põhjuseta juhul tekib hiljem ka teisel õlal• Kestab 1 – 3 aastat, nõuab pikka

õlavõimlemist, harvem operatsiooni

Külm õlg• Valufaas:• - valuvaigistav,• - Blokaadisüstid• - FT• Liikumatuse faas:• - FT• Ravitaktika• - Võimlemine võiduka

lõpuni• - 2 kuud liikumatuse faas• = “lahti murdmine”• = Artroskoopia – liidete

vabastamine

Pitsumise sündroom

• Muutused õlaliigese liikuvust tagavas vabas ruumis

• Põhjused: staatilistest käte asenditest põhjustatud õlavarre piirkonna lihaste vere- ja ainevahetuse häired, kätega töötamine õlapiirist kõrgemal, traumad (kukkumine õlale)

Pitsumise staadiumid

• I – põletik, liikumispiiratust ei ole, valu tekib käe tõstmisel õlast – tööasendid, tööliigutused! Ennetavad meetmed-teipimine, ortoosid

• II – piiratud on käe tõstmine õlast valu tõttu, takistatud on ka käe eemaldamine kehast ning välja pööramine – Võimlema!

• III – tekkinud on lihasnõrkus, kätt ei jõuta tõsta, kõik liikumissuunad on piiratud - kirurg ootab koos pika taastumisajaga!

„Kinnikiilumise sündroom“

• „ärgates ei saanud kätt üldse• õlast tõsta, nii valus oli!”• valulik õlg liigutamise, eriti• Tõstmisel käsi passiivselt liigub!!!• eelnevalt ülekoormus või valulik liigutus,

ebaharilik käe asend tööl vms• Ultraheli, magnetravi, valuvaigistid,

antibiootikumid, k-teipimine• Võimlemine!

Küünarliigese vaevused

• Traumaatilised• Stress -vigastused• Traumajärgne sündroom• Põletik• Degeneratiivsed • muutused• Ülekoormuslikud

Lateraalne epikondüliit ehk „tennisemängija küünarnukk“

• Valu kiirgab küünarvart mööda alla

• Valu puhke ajal• Lihasspasm passiivsel või

vastupanuga tegevustel• Võib ravimata jättes

kujuneda krooniliseks• Põhjus: korduvad käe

liigutused küünarnukist sisse-välja või pidev sirutamine

Krooniline lateraalne epikondüliit

• Valu tekitava töise tegevuse lõpetamine/ muutmine• Modifitseerida korduvaid küünarliigeses sisse-välja

liigutusi või vältida neid• Vältida esemete tõstmist ja haaramist, käsi sisse

pööratud• 10 – 15 minutit külma 6 x päevas• Venitused• Jõuharjutused või jõudu nõudvad liigutused – 2

nädalat on olnud käsi valuvaba• Ortoos – tegevustes• Ultraheli, magnetravi

Mediaalne epikondüliit ehk „golfi-mängija küünarnukk“

• Põhjus: heite- või viskeliigutustele sarnased tööliigutused

• Pidev küünarliigese pööramine painutatud randmega või kiired küünaravarre liigutused

• Töised tegevused: trükkimine, haamri-, müürsepatööd, aiatööd,

• lume kühveldamine, • esemete viskamine või asetamine küljele

Mediaalne epikondüliit

• Valu paikneb küünarliigese siseküljel luu kombitavas osas

• Valu, põletiku alandamine• Lihasatroofia pidurdamine• Külmaravi• Venitused – randme sirutus / painutus,

küünarliigese sirutus/painutus , küünarliigesest sisse / välja pööre

• Vältida valu tekitavaid liigutusi

Randme vaevused

• Randme vaevused on seotud peaasjalikult väärade haaramis- ja kandmisliigutustega, samuti peeneid käelisi liigutusi vajavate liigutuste suure arvuga töistes tegevustes

Karpaalkanali sündroom

• Akuutne: trauma, murd• Krooniline:• Pidev haardeliigutuste

teostamine, vibratsioon,

• Pidevad randme painutusliigutused

• Valu ja kipitustunne, kiirgab käest üles õlga ja kaela, valutab öösiti, päeval tuimus

Karpaalkanali sündroom

• Valuvaigistid• Rahu, koormuse

eemaldamine• Immobilisatsioon öö-

ortoosi näol• Elektriravi (ultraheli,

laserravi, magnetravi)

• Korduvad küünarliigese ülekoormused

• Osteoartriit, reumatoid artriit,

• Murrud,dislokatsioonid• Küünarliigese

sissepööratud tööasend• Ulnaar närvi põletik• Tuim valu, paresteesia

mediaalselt küünarvarrel

De Quervani sündroom• Randme pöidlapoolsete• kõõluste põletik• Liigutus – randmest

sissepoole, pöial• haardeasendis• Valu käe seespool• Haaramine valulik ja• nõrk• Randme viimisel

väljapoole või sissepoole valu

Oska puhata ja lõõgastuda!