Click here to load reader

Innovatsi..[1][1]

  • View
    140

  • Download
    11

Embed Size (px)

Text of Innovatsi..[1][1]

Loeng 1: Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Innovatsiooni ajendab vime nha seoseid, mrgata vimalusi ja neid ra kasutada. Ettevtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandus, sotsioloogia, pshholoogia, poliitika, juhtimine, ajalugu, geograafia, tehnika teadused, IT. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevtetele konkurentsieelise; tooge niteid. Konkurentsieelist loovad organisatsioonid, kes suudavad kasutada uut teadmist, tehnoloogilisi oskusi ja kogemusi uuenduste loomiseks oma toodetes ja teenustes ning nende loomise ja kttetoimetamise meetodites. Samuti on konkurentsieelise allikaks peetud suutlikkust pakkuda kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat teenust. Southwest Airlines saavutas USA efektiivseima lennufirma positsiooni, kuigi oli konkurentidest palju viksem. Tema edu tulenes lennujaama kasutamisaegade lhendamisest. Sellest mudelist on saanud eeskuju kogu odavlennuliinide uus generatsioon. Oskus valmistada midagi, mida keegi teine ei suuda vi teha seda meetodil, mis on parem kui kellegil teisel, annab vimsa konkurentsieelise. Protsessi keerukus, pakkuda midagi uut mida teistel on raske phjalikult omandada. Nt. RollsRoyce ja lennukimootorid vhesed konkurendid suudavad toime tulla keeruka metallittlemise ja metallurgiaga. Ajastamine Esmategija eelis vib tagada mrkimisvrse turuosa uutes tootevaldkondades. Nt. Amazon.com, Yahoo. Kiire jrgneja eelis vimaldab vltida esmategija vigu vi puudusi. Reeglite mberkirjutamine Pakkuda midagi sellist, mis esindab uut toote-vi protsessikonseptsiooni millegi tegemist teistmoodi- ja mis muudab lejnud tarbetuks. Nt. kirjutusmasinad vs elektrooniline tekstittlus, j vs klmikud. lekanne hest rakenduskontekstist teise Vljakujunenud elementide kombineerimine eri turgude tarbeks. Protsessiosade mberpaigutamine Ssteemi osade omavahelise t mberkujundamine. Nt .Zara ja Benetton rivaste, Dell arvutite, Toyota tarneahela juhtimise osas. Kirjeldage innovatsiooni erinevaid tpe ning tooge niteid, sh inkrementaalsest ja radikaalsest innovatsioonist. Innovatsiooni tbid:

uus toode/teenus (tooteinnovatsioon) muutused ettevtete tootmisprotsessis (protsessiinnovatsioon)

1

muudatused ettevtete innovatsioon)

struktuuris

ja vi

juhtimismeetodites mgimeetodi

(organisatsiooniline kasutuselevtmine

uuendusliku disainilahenduse (turundusinnovatsioon)

Baasinnovatsioon-jrkinnovatsioon

radikaalne vi baasinnovatsioon (radical or basic innovation) olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsioonissteemide phjalik muutus. jrkinnovatsioon (incremental innovation) jrk-jrguline olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamisja kommunikatsioonissteemide edasiarendamine.

Loeng 2: Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud lbi aja? pi otsi vali vii ellu (omanda, teosta, kivita, silita). Kirjeldage innovatsiooniprotsessi eri faase ning edu orientiire.

2

Kirjeldage tehnoloogia elutskli erinevaid faase, tooge niteid.

Toote elutskli mudel kirjeldab seost toote turul olemise aja ning seda toodet tootva firma mgi vahel. Iga turule toodud toode lbib kindlaid faase. Nendeks faasideks on juurutus-, kasvu-, kpsus-, ja langusfaas. Selline arengu iseloom vimaldab vlja ttada igale faasile sobivaid ldisi turundusmeetmeid. See mudel aitab mrata turul oleva sortimendi uuendamise vajadust. Kuid see mudel ei vimalda siiski tielikult uurida firmat mbritsevat dnaamilist keskkonda. Toote juurutus faasis kulutused juurutusele suured. Selles faasis toimub toote tutvustamine. Tooteks on phitoode ja selle hind suhteliselt krge. Kasvu faasis on kulutused turundusele samuti suured, kuid selle osakaal vheneb. Samuti toimub toote edasi arendamine ning toote hind on alanev. Kpsus faasis kulutused turundusele alanevad ning tekkinud on juba margilojaalsus. Hind on madal ja toode diferentseeritud. Langusfaasis vetakse juba tootest kik, mis vtta annab. Seda iseloomustavad vikesed kulutused turundusele, suurenev hind ja ratsionaliseeritud toode. Mis on patent ning millises tehnoloogia elutskli faasis enam patenteerimist aset leiab? Patendid Patentide ja kasulike mudelitega kaitstakse leiutisi. Leiutis on tehniline lahendus, tpsemalt, tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus. Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluva probleemi tehniline lahendus, mis on uus, ei tulene vastava ala asjatundja jaoks enesestmistetavalt tehnikatasemest ja on tstuslikult kasutatav. Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupevast arvates. Kuidas erinevad innovatsioon majandussektorite kaupa?

3

Loeng 3: Miks spetsialiseeruvad ettevtted erinevates riikides erinevatesse valdkondadesse? Eesti ettevtted on keskendunud toote- ja teenuseinnovatsioonile ning protsessi- ja organisatsiooniinnovatsioonile. Rahvusvahelised erisused mjutavad siseriiklikku majanduskasvu ja kaubavahetuse tulemuslikkust. Kuigi vlismaa teadlased toovad vlja eduallikaid mitmes innovatsioonipoliitikat tulemusrikkalt ellu viinud riigis, tuleb teiste riikide kogemuste rakendamisel Eestis olla ettevaatlik. Suurel ja vikesel hiskonnal on erinevad teadmiste, raha, inimeste jm varud. Vikesel hiskonnal on suurte rikaste hiskondadega vrreldes vhem vimalusi inimkapitali, investeeringute ning muude ressursside kiireks intensiivseks kaasamiseks ja kasutuselevtuks. Vikese hiskonna eelis suurte ees on mitte nii hoogne inerts kiirete muudatuste lbiviimisel. Erinev on riikide poliitiline, majandus-, igus- ja kultuurikeskkond. Siiski ei ole riigi sekkumise ja majandusliku suutlikkuse seos hene ega lplik. Kige suurem edu tagatis on inimeste mtlemis- ja mistmisvime muutumine, sest innovatsiooni ajendab suutlikkus nha seoseid, mrgata vimalusi ja neid ra kasutada. Arendustegevust ja innovatsiooni esile kutsuv jud ei ole tnapeval enam ainult konkurents pea sama olulisele kohale on tusnud koost ja kontaktvrgustiku olemasolu. Koost vimaldab juurdepsu teadmistele, riskide jagamist ja kriitilist massi eeldavate projektide ettevtmist. Millist rolli vib nudlus mngida innovatsioonide esile kutsumisel?4

Innovatsioon on sageli vljakujunenud huve ja harjumusi segi paiskav, seetttu ei loo pelgalt kohalik nudlus innovatsiooniks vajalikke tingimusi. Konkurentsivitlus julgustab ettevtteid investeerima innovatsiooni ja muutumisse, sest vastasel juhul satuks ohtu nende olemasolu. Tugev kohalik nudlussurve teatavat tpi toodetele loob kohalike ettevtete jaoks uuendusvimalusi. Milline on riigi roll ettevtluskeskkonna arendamisel? Riigi roll ettevtluse arendamisel Riigi vimalused ettevtluse soodustamiseks ja toetamiseks on mitmesugused: 1) kvaliteetne haridusssteem (ettevtlikkust kasvatav kooliharidus, elukestva ppe soodustamine, kutseharidusssteemi vastavus majanduse tnastele ja tulevikuvajadustele jne.); 2) optimaalne maksussteem (stabiilsus, lihtsus, soodsad maksumrad jne.); 3) fsiline keskkond (tehnilise infrastruktuuri teed, energiavarustus, vlishendused jmt. tagamine); 4) lihtne regulatiivkeskkond (brokraatia vhesus, optimaalsed piirangud ritegevusele); 5) info ja nustamine (infokanalite mitmekesisus, info arusaadavus jne.); 6) uute turgude avamine (head kaubandussuhted vlisriikidega, missioonid, majandusesindused vlisriikides, ukseavamisvisiidid jne.); 7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus); 8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevtjate tunnustamine jne.) Ettevtluspoliitika elluviimise phiksimus on see, kuidas eelpool loetletud valdkondadest ja nende arvukatest rakendamise vimalustest ja eri rakendusulatusest kokku panna pakett, mis ettevtjaid toetades Eesti majandust kige efektiivsemalt mjutaks. Samas toimivad piirajatena alatine ressursside ebapiisavus, erinevad seisukohad riigi rolli osas jm. Ettevtetele soodsa tegevuskeskkonna kujundamine (fsiline infrastruktuur, efektiivne hariduskorraldus, optimaalsed maksumrad jne) on riigi kige olulisem roll ettevtluse arendamisel, millega tuleb tegeleda pidevalt. See on roll, mille edukast titmisest saab kasu kogu Eesti ettevtjaskond. Soodsast keskkonnast aga alati ei piisa, see ei lahenda kiki ettevtluse arenguga seotud probleeme ega aita piisavalt mjutada ettevtteid tegema otsuseid, mis tagaksid pikas perspektiivis Eesti majanduse konkurentsivime kasvu. Seeprast sekkub riik teatud probleemsetes valdkondades kindlate sihtgruppide puhul suuremal mral. See, kui kaugele sekkumisega minna, on majanduspoliitiline valik. Riigil on ettevtluse arendamisel kaks peamist rolli: - soodustada keskkonda kigile ettevtjaile; - toetada (otsetoetused jm) selektiivselt probleemseid valdkondi vastavalt majanduspoliitilistele prioriteetidele. Riik annab ettevtjatele rahalisi otsetoetusi ja finantseerib ettevtjaid toetavaid ja arendavaid programmilisi tegevusi (infoportaalid, inkubatsioonikeskused, teadlikkuse tstmise programmid jne).5

Riigil on kikjal arenenud hiskondades thtis roll ettevtete toetamisel ja motiveerimisel, et investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Loeng 4: Vrdle omavahel kontseptsioonide paradigma, tehnoloogiline paradigma ja tehnoloogilis-majanduslik paradigma sarnasusi ja erinevusi, too niteid. Thomas Kuhni jrgi - paradigma on kigi poolt tunnustatud teaduslik saavutus, mis on teatud aja jooksul teadlaste poolt probleemide asetamise ja lahendamise mudeliks." Teadlaste poolt mingisuguse hinnangu andmine uuritava objekti suhtes. Teaduslik tegevus, mis on seotud konkreetsete teadlastega teatud ajastul ja teatud hiskonnas. Mingisugune teooria, millest lhtutakse, ettekujutus teadlikust tegevusest: milliseid vahendeid tuleb kasutada?, milliseid vrtusi tunnustada?, kuidas

Search related