JÄRVAMAA LASTEAASTA

KÜSITLUS JA TULEMUSED

Marii Tohv

KÜSITLUSEST

Järvamaa lasteaasta küsitluse viis läbi Järva Maavalitsus

kevadel-suvel 2012

Küsitluse koostamisel osalesid maavalitsuse spetsialistid

ning Järvamaa lasteaasta töögrupp

Valimi moodustasid Järvamaa üldhariduskoolid,

koolieelsed lasteasutused, kohaliku omavalitsuse

sotsiaaltöötajad-lastekaitsespetsialistid, perearstid,

noorsootöötajad-huvijuhid

EESMÄRK

Lasteaasta küsitluse peamine eesmärk oli välja

selgitada:

millised on enim levinud probleemid Järvamaa

lapsel

kuidas märkavad laste muresid ning probleeme

nendega tegelevad täiskasvanud

Koostada edasine tegevuskava – leida võimalusi

lastega seotud probleemide lahendamiseks

VAESUS

Lapsi ning peresid, kes võivad elada vaesuses,

märkavad eelkõige kool ning lasteaed

Vähem omasid informatsiooni vaesuses elavate

laste ning perede kohta perearstid ning kohaliku

omavalitsuse töötajad

Kui pere ei räägi, siis sotsiaaltöötaja ei pruugi teada

Vaesuspiir ei ole kõigile üheselt arusaadav

“ Kui pere saab hakkama, kas see siis ikka

tähendab, et nad elavad vaesuses?”

KUIDAS MÄRGATAKSE

Laps ei saa osa võtta ühisüritustest, väljasõitudest

jms, mis eeldavad rahalisi vahendeid

Laps soovib olla koolis, lasteaias, sest seal saab

süüa ning on soe

Lapse riided ei vasta eale ega ilmastikule,

puuduvad õppevahendid, spordiriided,

vahetusjalatsid

Väikeses kogukonnas lihtsalt teatakse

Kuidas aidata?

PEREVÄGIVALD

Koolid ja lasteaiad kahtlustavad rohkem

perevägivalla juhtumeid, kui omavalitsuse

sotsiaaltöötajad-lastekaitsespetsialistid teavad

Nähtav on lapse suhtes toime pandud füüsiline

vägivald, kuid enamasti esineb vaimset vägivalda

KUIDAS MÄRGATAKSE

Füüsilise vägivalla kasutamist lapse suhtes

märkavad kooli- ja perearstid

Peres esinev vaimne vägivald lapse suhtes on

tajutav, aimatav

Peres esinev lähisuhtevägivald mõjutab last

Kuidas tegutseda?

KOOLIKIUSAMISEST

Koolikiusamise ohvriks peeti 184 last

Koolikiusamist esineb kõige rohkem II ja III

kooliastmes

Iga kool tõi välja, et neil esineb koolikiusamist

Kiusatakse endast nooremaid või teistest erinevaid

lapsi

Kiusamise võib esile kutsuda kiusatav ise oma

tegevuse või välimusega

“Teiste koolikaaslaste poolt solvamisi ja vahel ka

füüsilist vägivalda on tundnud vist kõik”

KUIDAS MÄRGATAKSE

Togimine

Solvavate hüüdnimedega kutsumine

Kaaslaste hulgas tõrjumine

Kuidas lahendada?

“Lapsed ju ikka nägelevad ja togivad ning pigem

võib see olla eakohane käitumine.”

SÕLTUVUSED

174 alaealisel õpilasel on probleeme seoses

tubakatoodete tarvitamisega

Tubakatooteid hakkavad õpilased tarvitama

peamiselt II kooliastmes

Kõige enam on probleem levinud III kooliastmes

Alkoholi tarvitamise juhtumeid teatakse koolis vähe

Arvutisõltuvus hakkab süvenema juba II

kooliastmest

SÕLTUVUSED

Sotsiaaltöötajad, koolid ning lasteaiad on üldiselt

teadlikud peredest, kus vanemad tarvitavad liigselt

alkoholi või psühhotroopseid aineid

Peamiselt tarvitatakse liigselt alkoholi, üldjuhul üks

vanematest

Väiksemas kogukonnas ollakse rohkem teadlikud

KOOLIKOHUSTUS

133 lapsel on probleeme koolikohustuse täitmisega

Kõige rohkem esineb probleeme III kooliastmes

I kooliastmes on oluline klassijuhataja roll

Põhjused 3 kategoorias:

Seosed koduga

Seosed kooliga

Seosed lapsega

RISKID LASTE HOOLEKANDES

Õhtusel ajal järelevalveta lapsed

Suurperede lapsed

Pered, kus on puudega laps

Vanemate sõltuvus

Pered, kus vähemalt üks vanematest töötab välismaal

Perede ja laste probleemidest saavad omavalitsuse sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialistid teada siis, kui pere ise räägib

KOKKUVÕTTEKS

Järvamaa lapse probleemid ei erine Eesti lapse

probleemidest

Olulised märksõnad Järvamaa lapse aitamiseks:

Teadvustamine

Märkamine

Teavitamine

Suhtlemine

Aitamine

AITÄH!