KINNITATUD direktori 10.12.2012 käskkirjaga nr 1-5/12

MUUDETUD direktori 02.11.2015 käskkirjaga nr 1-5/15

Jakob Westholmi Gümnaasium

UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JUHEND

Tallinn 2015

2

Sisukord

1. Uurimistöö ........................................................................................................................... 3

1.1. Uurimistöö olemus ja eesmärgid ......................................................................................... 3

1.2. Nõuded uurimistööle ........................................................................................................... 3

1.2.1. Teadusteksti tunnused....................................................................................................... 3

1.2.2. Töö keel ............................................................................................................................ 4

1.2.3. Töö eetika ......................................................................................................................... 5

1.3. Uurimistöö etapid ................................................................................................................ 5

1.4. Juhendamine ........................................................................................................................ 6

1.4.1. Juhendaja .......................................................................................................................... 6

1.4.2. Õpilane ............................................................................................................................. 7

1.5. Retsenseerimine ................................................................................................................... 7

1.6. Kaitsmine ............................................................................................................................. 8

1.7. Vaidlustamine ja järelkaitsmine .......................................................................................... 8

2. Õpilasuurimus ..................................................................................................................... 9

2.1. Õpilasuurimuse olemus ....................................................................................................... 9

2.2. Õpilasuurimuse ülesehitus ................................................................................................... 9

3. Praktiline töö ..................................................................................................................... 11

3.1. Praktilise töö olemus ......................................................................................................... 11

3.2. Praktilise töö vormid ......................................................................................................... 11

3.3. Praktilise töö kirjaliku osa ülesehitus ................................................................................ 12

4. Uurimistöö vormistamine .................................................................................................. 14

4.1. Vormistamise üldised nõuded ........................................................................................... 14

4.2. Viitamine ........................................................................................................................... 15

4.3. Allikate loetelu .................................................................................................................. 17

4.4. Tabelid ............................................................................................................................... 21

4.5. Joonised ............................................................................................................................. 22

4.6. Valemid ............................................................................................................................. 22

Lisad ......................................................................................................................................... 23

Lisa 1. Kalenderplaan ............................................................................................................... 23

Lisa 2. Juhendaja hinnanguleht ................................................................................................ 24

Lisa 3. Töö autori kinnitusleht .................................................................................................. 25

Lisa 4. Retsensioon ................................................................................................................... 26

Lisa 5. Tiitelleht (näidis) .......................................................................................................... 28

Lisa 6. Sisukord (näidis) ........................................................................................................... 29

Lisa 7. Enim nõutud statistika (näidis) ..................................................................................... 30

3

1. Uurimistöö

1.1. Uurimistöö olemus ja eesmärgid

Uurimistöö on õppekava raames koostatud õpilasuurimus või praktiline töö, mis on

gümnaasiumi lõpetamise eelduseks.

Õpilasuurimuse koostamine on töö kavandamine, läbiviimine ja kirjalik vormistamine.

Praktilise töö koostamine on töö kavandamine, teostamine ning kirjaliku osa vormistamine.

Praktilisel tööl võib olla kuni kaks õpilasautorit, kelle panus töösse on selgelt näidatud ja

eristatav. Kõik autorid kaitsevad enda uurimistöö.

Uurimistöö eesmärgiks on arendada õpilase loova eneseväljenduse, koostööd ja iseseisvalt

töötamise oskust:

uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete

kogumise oskus;

töö eesmärgi püstitamise, uurimisküsimuste või hüpoteesi sõnastamise ning sobiva

meetodi valimise oskus;

tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus;

teadusteksti koostamise oskus;

oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus;

töö korrektse vormistamise oskus;

kokkuvõtte koostamise ja järelduste tegemise oskus;

töö kaitsmise oskus.

1.2. Nõuded uurimistööle

1.2.1. Teadusteksti tunnused

Uurimistöös peab olema vastatud neljale teadusliku uurimistöö põhiküsimusele:

mis on probleem? (esitatakse töö sissejuhatuses);

4

kuidas probleemi uuritakse? (esitatakse metoodika tutvustamisel);

mida uurimise käigus avastati? (esitatakse tulemuste juures);

mida uurimistöö tulemused tähendavad? (esitatakse arutelu ja järelduste juures).

Teadustekst peab näitama selgelt autori omapoolset panust uute teadmiste otsingul,

kasutamisel, süstematiseerimisel ja hindamisel.

Teadusteksti omadusteks on:

objektiivsus – nähtusi kirjeldatakse erapooletult;

tõestatavus – esitatakse argumenteeritud väiteid;

selektiivsus – teema/probleemid/meetodid peaksid olema piiritletud;

kontrollitavus – autori arutlused (arvutused) peavad olema korratavad;

kriitilisus – nende seisukohtade/käsitluste arvustamine, millega kirjutaja ei nõustu ning

tähelepanu juhtimine vastukäivatele arvamustele;

süsteemsus – terminoloogiline ühtsus, väidete väljaarendamine;

täpsus mõistete kasutamisel/andmete esitamisel;

tihedus – mõtteline ja sisuline;

formaalne ja selge sõnastus;

maht – enamasti ette antud.

1.2.2. Töö keel

Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Probleemide käsitlemine, põhjendused

ja järeldused peavad olema loogiliselt ja arusaadavalt sõnastatud. Vältima peab

paljusõnalisust ja tarbetuid kordusi. Tõlkimisel tuleb taotleda mõtestatud lauset, mitte

sõnasõnalist tõlget.

Erialaseid mõisteid ja termineid tähistatakse lühenditega. Nende esmakordsel

kasutamisel lisatakse sulgudesse lühend, mida kasutatakse edaspidi. Näiteks lause: riigi

majandusarengut näitab sisemajanduse kogutoodang (SKT). Üldtunnustatud ja -levinud

lühendeid võib kasutada selgituseta (näiteks Eesti Vabariik on ÜRO liige). Pealkirjades

lühendeid ei kasutata. Kõiki kasutusele võetud lühendeid tuleb kasutada järjekindlalt

kogu töö ulatuses. Eestikeelsete lühendite lõppu üldjuhul punkti ei panda, välja arvatud

lühendid, mis langevad kokku mõne eestikeelse sõnaga (s.a – sel aastal).

5

Võõrkeelsed sõnad ja väljendid kirjutatakse tekstis kaldkirjas (näit. a capella).

Võõrkeelsete lühendite puhul lähtutakse selles keeles kujunenud tavadest.

Kogu töö kirjutatakse kindlas kõneviisis ja kasutatakse umbisikulist vormi (näit.

uuritakse, võrreldakse) või kolmandat pööret (näit. autor leiab).

Ühekohalised arvud kirjutatakse sõnadega, ülejäänud numbritega. Käändelõppe

arvudele ei lisata. Aastaarvud märgitakse ainult arvudega. Miljonite ja miljardite puhul

kasutatakse arvude ja sõnade kombinatsiooni.

Töö korrektne vormistus eeldab veatut kirjakeelt, lubamatud on trükivead.

1.2.3. Töö eetika

Teaduslikus uurimistöös tuleb järgida uurimuse vastavust eetikanõuetele:

lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale

viitamata. Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast

kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse;

uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on õigus selles mitte osaleda

või katkestada osalemine suvalisel etapil;

uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud;

uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jms

materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek.

1.3. Uurimistöö etapid

1. Kursuse „Uurimistöö alused“ läbimine

2. Teema valik ja juhendamine. Töö koostamine algab teema valikust, mille valib

õpilane iseseisvalt. Valikul tuleb arvestada teema aktuaalsust, konkreetsust ja piiritletust

ning töö koostaja huvi ja võimeid. Teoreetiline uurimus ei eelda uue andmestiku

kogumist, selle eesmärgiks võib olla näiteks erinevate lähenemiste võrdlemine,

olemasolevate teooriate kriitika, uudse lähenemise väljapakkumine vms, praktiline

(eeldab konkreetse uurimisobjekti olemasolu ning selle probleemi lahendamist) või

nende kombinatsioon. Sobiva teema valikul ja selle täpsel sõnastamisel on abiks

6

juhendaja(d), kes suunab/suunavad probleemi piiritlemisel, eesmärgi püstitamisel,

ülesannete ja meetodite eristamisel.

3. Kava koostamine. Õpilane kooskõlastab juhendajaga töö kava ja allikate valiku.

4. Kalenderplaan (vt lisa 1).

5. Allikmaterjalide valik ja läbitöötamine. Autor lähtub uurimistöö temaatikast. Töö

koostamiseks vajalike allikate leidmine, läbitöötamine ja analüüsimine on õpilase

iseseisev ülesanne.

6. Andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine. Autor lähtub uurimistöö

eesmärkidest.

7. Andmetöötlus. Kogutud andmete tõlgendus ja analüüs, seostamine teoreetilise osaga.

8. Töö teksti kirjutamine ja töö esimese variandi esitamine. Autor lähtub uurimistöö

vormistamise nõuetest.

9. Teksti viimistlemine

10. Uurimistöö kaitsmine (vt pt 1.6.)

1.4. Juhendamine

Juhendaja on enamasti Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpetaja. Kui juhendaja on väljastpoolt

kooli, leiab õpilane ka koolipoolse juhendaja. Õpilasel ja juhendajal on õigus kasutada

konsultantide abi.

1.4.1. Juhendaja

aitab sõnastada töö eesmärgi ja kavandada töö ülesehituse;

annab metoodilisi nõuandeid, jälgib töö koostamise käiku;

nõustab teemakohase kirjanduse ja allikate otsimisel;

abistab probleemide lahendamisel, konsulteerib õpilast regulaarselt;

selgitab uurimistöö sisule ja vormistamisele esitatavaid nõudeid;

kontrollib töö valmimist osade kaupa ja tervikuna;

7

valmistab õpilast ette töö kaitsmiseks;

annab hinnangu uurimistöö koostaja tegevusele ja tema töö tulemusele tervikuna ning

annab tööle soovitusliku hinde (hinnanguleht, vt lisa 2).

1.4.2. Õpilane

leiab juhendaja(d) ja retsensendi;

otsib teemakohase kirjanduse ja allikad;

valib oma uurimistööle sobiliku metoodika;

kogub ja analüüsib uurimismaterjali sisuliselt;

annab perioodiliselt juhendajale aru töö käigust;

vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest;

vormistab töö nõuetekohaselt;

esitab uurimistöö kaks nädalat enne kaitsmise kuupäeva retsensendile;

esitab uurimistöö (paberkandjal ja elektrooniliselt pdf-failina) koos juhendaja

hinnangulehe, töö autori kinnituslehe (vt lisa 3) ja retsensiooniga nädal enne kaitsmist

uurimistöö aluste õpetajale;

kaitseb uurimistöö kaitsmiskomisjoni ees.

1.5. Retsenseerimine

Tööd retsenseerib oma kooli õpetaja või kooliväline spetsialist. Hea tava kohaselt ei ole

retsensent lapsevanem.

Retsensent kirjutab retsensiooni (vt lisa 4), millest selgub:

töö vastavus püstitatud eesmärgile/eesmärkidele;

probleemi/probleemide lahenduse põhjalikkus ja teaduslikkus;

uurija enda panus;

töö eesmärgi/eesmärkide otstarbekus;

töö nõuetekohane vormistus;

töö peamised väärtused ja puudused.

8

Retsensendil peab töö läbivaatamiseks ja retsensiooni kirjutamiseks jääma üks nädal.

Retsensent on kohustatud esitama retsensiooni õpilasele nädal enne kaitsmist. Retsensent

annab tööle soovitusliku hinde.

1.6. Kaitsmine

Õpilane lubatakse kaitsmisele juhul, kui järgmised tingimused on täidetud:

kollokviumidel osalemiste eest on saadud positiivsed hinded;

kursus „Uurimistöö alused“ on läbitud;

õpilasuurimus või praktiline töö on korrektselt vormistatud ja retsenseeritud;

juhendaja, retsensendi ja kaitsmiskomisjoni arvamus tähtajaks esitatud tööst on

positiivne.

Õpilasuurimuse kaitsmisel esitab õpilane komisjonile lühikokkuvõtte tööst. Praktilise töö

kaitsmisel esitleb õpilane oma tööd ja teeb lühikokkuvõtte töö valmimise protsessist.

Kohustuslik on kasutada näitlikku abimaterjali (stendiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed

materjalid jm). Ettekande pikkus on kuni seitse minutit. Kaitsekõne peab olema arusaadav ja

tooma välja peamise. Tähtis on esinemisoskus (soovitatavalt peast) kui ka asjatundlikkus

küsimustele vastamisel. Retsensendi küsimustele vastatakse ettekande lõpus.

1.7. Vaidlustamine ja järelkaitsmine

Uurimistöö autoril on õigus vaidlustada kaitsmiskomisjoni hinne oma tööle kolme tööpäeva

jooksul pärast kaitsmist, esitades kooli direktorile sellekohase vabas vormis kirjaliku avalduse.

Kui kaebus on asjakohane, saab õpilane õiguse oma tööd uuesti kaitsta järelkaitsmisel.

Parandatud uurimistöö tuleb esitada nädal aega enne järelkaitsmist uurimistöö aluste õpetajale.

Parandatud uurimistööd retsenseerib kaitsmiskomisjon, kellel on õigus jätta tulemus muutmata,

seda tõsta või langetada. Uurimistöö autor saab retsensiooni vähemalt üks päev enne

järelkaitsmist. Järelkaitstud töö hinnet vaidlustada ei saa.

9

2. Õpilasuurimus

2.1. Õpilasuurimuse olemus

Õpilasuurimus on õpilase poolt õppekava raames koostatud kirjalik töö, mis järgib teaduslikule

tööle esitatavaid nõudeid. Õpilasuurimus põhjendab teema ja meetodi valikut (kvantitatiivne

või kvalitatiivne), püstitab uurimisküsimused ja vajadusel hüpoteesi, viib läbi uurimuse,

kirjeldab ning analüüsib tulemusi, teeb järeldused ja kokkuvõtte. Õpilasuurimus kajastab

õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Õpilasuurimuse

tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud. Uurimistöö käigus analüüsitakse uuritavat

probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil.

2.2. Õpilasuurimuse ülesehitus

Tiitellehel on õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö liik (õpilasuurimus), autori ees-

ja perekonnanimi, klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta (vt

lisa 5).

Resümee on võõrkeelne (inglise, vene keel) uurimistöö lühikokkuvõte (sissejuhatuse ja

kokkuvõtte süntees), mis lisatakse töö algusesse peale tiitellehte. Resümee peab sisaldama

töö eesmärki, lühidalt kirjeldama kasutatud meetodeid, pearõhk on üldistatud tulemusel ja

järeldustel. Resümee pikkus on 100-200 sõna.

Sisukord on resümee järel ja sisaldab uurimistöö osade, sh peatükkide ja alajaotuste

pealkirju ja vastavate lehekülgede numbreid. Sisukorda ei kuulu tiitelleht ja sisukord (vt lisa

6). Sisukorras loetletakse, kuid ei nummerdata resümeed, sissejuhatust, kokkuvõtet, allikate

loetelu, lisa.

Sissejuhatus peaks olema lühike ning selgitama teema ja probleemi aktuaalsust, teema

valiku põhjendust. Tuleb sõnastada töö eesmärk, uurimisküsimused ja vajadusel

hüpotees(id), anda ülevaade töömeetoditest ja peamistest allikatest ning alapeatükkideks

jaotamise põhimõtetest. Hea tava on ka tööle kaasa aidanud isikute tänamine.

10

Sisu (15-20 lk) võiks lähtuvalt töö iseloomust koosneda kahest peatükist (teoreetiline taust

ja uurimus), mis sisaldavad probleemi seletavat kirjeldust, probleemi analüüsi, tulemuste

esitamist ja järeldusi.

Kokkuvõte annab vastuse sissejuhatuses püstitatud uurimisküsimustele ja hüpoteesi

olemasolul selgitab, kas see leidis kinnitust. Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema

eelnevalt töös käsitletud. Sissejuhatus ja kokkuvõte peaksid olema kooskõlas, moodustades

omaette terviku. Viiteid kokkuvõttes ei kasutata. Kokkuvõte peaks võimaldama lugejal

põhiteksti vahele jättes aru saada, mida töös on käsitletud. Kõige olulisemad järeldused,

milleni töö käigus jõuti, esitatakse lühidalt ja süstematiseeritult. Kirjeldatakse edaspidi

uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid ei esitata.

Allikate loetelu on töö lõpus enne lisasid tähestikulises järjestuses. Loetelu peab sisaldama

kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele viidati. Allikate loetelu põhjal saab

otsustada, kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas.

Lisad (vajaduse korral) sisaldavad materjali, mida töö eesmärkide saavutamiseks kasutati,

kuid mis ei ole töö sisuga otseselt seotud (küsitluslehed, plaanid, kaardid, mõõtmis-, uurimis-

jm protokollid, illustreeriv materjal, näiteks dokumendi- või fotokoopiad, CD- või DVD-

plaadid jms).

Lisad on kasutatud allikate loetelu järel. Põhitekstis tuleb lisadele viidata. Lisad

pealkirjastatakse ja tuuakse välja sisukorras. Lisad tuleb nummerdada vastavalt tekstis

viitamise järjekorrale, näiteks: (vt lisa 1) ning need peavad kajastuma sisukorras, näiteks:

Lisad

Lisa 1. Küsitlusleht

Lisa 2. E-ajakirjade loetelu

Iga lisa algab uuelt lehelt. Lisades esitatud joonised, tabelid, fotod jm pealkirjastatakse ning

lisatakse allikas. Lisas olevaid jooniseid, tabeleid, fotosid jne ei nummerdata.

11

3. Praktiline töö

3.1. Praktilise töö olemus

Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames loodud teos, õpilasfirma,

tehnoloogiline lahendus, õppematerjal või projekt ja selle kirjalik kokkuvõte. Kirjalik

kokkuvõte avab praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset

lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust. Praktiline töö koosneb tööst ning selle

juurde kuuluvast kirjalikust osast.

Praktiline töö peab olema kasulik teistele ja/või hästi rakendatav (ei piisa, kui töö on väärtuslik

ja/või kasulik vaid autorile endale või ainult autor ise oskab seda rakendada). Praktilise töö

kirjalik osa sisaldab idee, eesmärgi, tausta, tööprotsessi kirjeldust ning tulemuste analüüsi

nõuetekohast esitamist.

3.2. Praktilise töö vormid

1) õppematerjal (õpik, töövihik, audio-, audiovisuaalne ja elektrooniline õppematerjal,

ülesannete, tekstide, temaatiliste piltide kogu jms); ülesannete kogu (koos selgituste ja

lahendustega), õpimängud, interaktiivne õppematerjal, õppevideod (näiteks kuidas

arvutiprogrammi kasutada), praktikajuhendid jne koos metoodikaga;

2) tehnoloogiline lahendus (infotehnoloogiline, arhitektuurne jms tehnoloogiline lahendus);

leiutis (õpilasleiutiste konkurss), arvutiprogramm, arvutimäng, VHS-materjalide

digitaliseerimine ja kasutajaliidese loomine vms;

3) õpilasfirma (idee leidmine, juhtide ja nime valimine, äriplaani koostamine, õpilasfirma

registreerimine, õpilasfirma tegutsemine, õpilasfirma lõpetamine ja lõpparuande

koostamine, õpilasfirma esitlus);

4) projekt ürituse (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, võistluse vms) korraldamine

ja/või läbiviimine, projekti kirjutamine ja juhtimine;

5) teos, millele tekib autoriõigus (vt Autoriõiguse seadusest § 4, lg 3).

12

kunstiteos: maal, skulptuur, joonistus, graafiline teos või tööde seeria, makett,

moekollektsioon, tarbekunstiteos, digitaalne kunstiteos (kodulehekülg, digitaalsed

maalid ja joonistused), õpimapp (tööde kogum) jms;

kirjandus- või ajakirjandusteos: novell, romaan, luulekogu, tõlge, kooli almanahh,

ajaleht jms;

heliteos: omaloomingulise muusikateose või heliteose esitus, omaloominguline

heliplaat, kuuldemäng, kooliraadio programm jms;

fotoseeria või -jutustus; film: dokumentaalfilm, portreefilm, animafilm, lavastuslik

film, muusikavideo jms;

etendus või näitus: näidend, tants (koreograafia), kunsti-, kirjandus- või fotonäitus,

temaatiline stend jms.

6) osalemine üleriigilisel või rahvusvahelisel olümpiaadil, mille õpilane vormistab projekti

või olümpiaadiks valmistumist toetava õppematerjalina.

3.3. Praktilise töö kirjaliku osa ülesehitus

Tiitellehel on õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö liik (praktiline töö), autori ees- ja

perekonnanimi, klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta (vt lisa 5).

Resümee on võõrkeelne (inglise, vene keel) uurimistöö lühikokkuvõte (sissejuhatuse ja

kokkuvõtte süntees), mis lisatakse töö algusesse peale tiitellehte. Resümee peab sisaldama

töö eesmärki, lühidalt kirjeldama kasutatud meetodeid, pearõhk on üldistatud tulemusel ja

järeldustel. Resümee pikkus on 100-200 sõna.

Sisukord on resümee järel ja sisaldab uurimistöö osade, sh peatükkide ja alajaotuste pealkirju ja

vastavate lehekülgede numbreid. Sisukorda ei kuulu tiitelleht ja sisukord (vt lisa 6). Sisukorras

loetletakse, kuid ei nummerdata resümeed, sissejuhatust, kokkuvõtet, allikate loetelu, lisa.

Sissejuhatus on lühike, kus esitatakse praktilise töö idee ja selle teostamise põhjendus,

eesmärk ning vajadusel töö peatükkideks jaotamise põhimõtted. Tutvustatakse praktilise töö

tausta: varasemaid sarnaseid töid ja teoreetilisi käsitlusi või konkreetse töö üldist konteksti.

Vajadusel kirjeldatakse töö eesmärgi saavutamiseks läbitud etappe ja ülesandeid.

13

Sisu (10-15 lk) võiks lähtuvalt töö iseloomust koosneda kahest peatükist (teooria ja töö

protsess), kus esitatakse töö tegemise etapid, kasutatud materjalid ja tehnilised vahendid ning

eelarve (kui oli rahalisi väljaminekuid) ja teoreetilised lähtealused (teadustekstide

kasutamine ja nendele viitamine). Kahe autoriga töö puhul tuuakse selgelt välja kummagi

autori panus. Kirjeldatakse kerkinud probleeme ning lahendusi. Töö protsessi ja valminud

töö kohta esitatakse pildi-, heli-, video jm. materjali sobival andmekandjal.

Tulemused ja arutelu - analüüsitakse eesmärgist ja tööprotsessist lähtudes töö tulemust.

Soovitavalt analüüsitakse töö kasulikkust teistele ja/või rakendatavust. Praktiliste töö puhul

on töö tulemuste kohta vaja esitada pildi ja/või videomaterjali, et mõista töö sisu ja seda

adekvaatselt hinnata, näiteks toimunud ürituse (kontserdi, näituse vms) kohta.

Kirjanduseteose (novell, romaan, luulekogu) puhul ei pruugi see olla aga otstarbekas ja

mõistlik, sest töö räägib iseenda eest.

Kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud. Sissejuhatus ja kokkuvõte

peavad olema kooskõlas, moodustades omaette terviku. Viiteid kokkuvõttes ei kasutata.

Allikate loetelu on töö lõpus enne lisasid tähestikulises järjekorras. Loetelu peab sisaldama

kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele viidati. Allikate loetelu põhjal saab

otsustada, kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas.

Lisadeks on materjalid, mida töö eesmärkide saavutamiseks kasutati, kuid mis ei ole töö

sisuga otseselt seotud (küsitluslehed, plaanid, kaardid, mõõtmis-, uurimis- jm protokollid,

illustreeriv materjal, nagu dokumendi- või fotokoopiad, CD- või DVD-plaadid jms).

Lisad on kasutatud allikate loetelu järel. Põhitekstis tuleb lisadele viidata. Lisad

pealkirjastatakse ja tuuakse välja sisukorras. Lisad tuleb nummerdada vastavalt tekstis viitamise

järjekorrale, näiteks: (vt lisa 1) ning need peavad kajastuma sisukorras, näiteks:

Lisad

Lisa 1. Küsitlusleht

Lisa 2. E-ajakirjade loetelu

Iga lisa algab uuelt lehelt. Lisades esitatud joonised, tabelid, fotod jm pealkirjastatakse ning

lisatakse allikas. Lisas olevaid jooniseid, tabeleid, fotosid jne ei nummerdata.

14

4. Uurimistöö vormistamine

4.1. Vormistamise üldised nõuded

Uurimistöö vormistatakse arvutil, arvestades üldtunnustatud akadeemilisi teadustööde

vormistamise nõudeid.

Uurimistöö trükitakse A4 formaadis valge paberi ühele poolele Times New Roman 12-

punktilise kirjasuurusega ja reavahega 1,5. Tekst rööpjoondatakse (Justified) nii, et

tekstiridades ei tekiks suuri tühikud. Vasakust servast jäetakse tühjaks 3 cm ja paremast 2 cm,

ülevalt ja alt 3 cm. Tekstis tähistab uue lõigu algust suurem reavahe (Paragraph spacing

before/after 6 pt), mitte taandrida. Peatükkide ja alapeatükkide lõppu jäetakse tühi rida.

Uurimistöö tekst jagatakse peatükkideks, mis koosnevad alapeatükkidest ja alajaotustest.

Kõik pealkirjad vormistatakse pealkirjade vormingus (Heading) ja kajastatakse uurimistöö

sisukorras. Peatükkide pealkirjad vormistatakse kirjastiilis (Styles) Pealkiri 1 (Heading 1), kirjatüüp

Times New Roman, kirja suurus 16 pt, paks kiri (bold) ja joondatakse lehe vasakusse serva. Iga

uurimistöö uus peatükk (Heading 1) algab uuelt lehelt ja pealkirja järele jäetakse tühi rida.

Alapealkirjad vormistatakse vastavalt jaotusele (Pealkiri 2/Heading 2, Pealkiri 3/Heading 3

jne). Teise taseme pealkirja jaoks kasutatakse kirjasuurust 14 pt, paksu kirja ja joondatakse lehe

vasakusse serva. Kolmanda taseme pealkirja suuruseks on 12 pt, kiri on paks, see joondatakse

vasakusse serva. Alapealkirjade järele tühja rida ei jäeta.

Kui teksti on vaja veel liigendada, võib kasutada alajaotusi või muuta osa tekstist selgelt

eristatavaks (paks kiri, kaldkiri, allajoonitud kiri või sõrendamine).

Uurimistöö peatükid ja alapeatükid nummerdatakse araabia numbritega, näiteks 1., 2., 3. ja 1.1.,

1.2. jne. Numbrite vahel ja lõpus on punkt, kuid tekstis osutamisel lõpus punkti ei ole näiteks

punkti 3.2.2 kohaselt. Et peatükki liigendada alapeatükkideks, peab neid olema vähemalt kaks.

Ühikute märkimisel on numbri ja sõna vahel tühik. Erandiks on protsendi- ja kaarditähiste

kokku kirjutamine eesoleva arvuga (majanduskasv 4,1%, kalle 8o).

Leheküljenumbrid algavad teisest leheküljest. Tiitelleht võetakse arvesse, kuid ei nummerdata.

Lehekülje number paigutatakse lehekülje alumise serva keskele.

Töö esitatakse kiirköitjas ja PDF-failina.

15

4.2. Viitamine

Viitamisel järgitakse akadeemilisi tavasid, kasutades peamiselt õpilaste teadusajakirja

Akadeemiake viitamispõhimõtteid ja sealt pärinevaid konkreetseid näiteid.

Uurimistöö põhinõue on, et kõikidele nendele seisukohtadele, mis ei pärine töö autorilt,

lisatakse allikas ehk autor ja koht, kust need on võetud. Viide peab olema täpne ja selge ning

kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti järele. Kasutada võib kas tekstisisest või joonealust

viitamist. Viide sisaldab autori perekonnanime (tema nime puudumisel pealkirja esimene sõna)

ja teose ilmumise aastat, näiteks:

Eesti keele tulevik sõltub paljuski selle tänastest kasutajatest (Pajusaar 2011).

Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis nime pole viites vaja korrata, näiteks:

Pajusaar (2011) arvab, et eesti keele tulevik sõltub paljuski selle tänastest kasutajatest.

Kirjalikus töös tuleb viidata kõikidele kasutatud allikatele, teiste autorite andmetele ja

tsitaatidele. Töös peab selgelt eristuma kellegi teise arvamus enda arvamusest. Viidata ei ole

vaja üldiselt teadaolevatele andmetele. Keelatud on kasutada teiste autorite andmeid ja tekste

algallikale viitamata või oma nime all. Plagieeritud tööd hinnatakse mitterahuldavaks.

Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või

kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu, näiteks:

Tulving defineerib episoodilist mälu ühe mäluliigina, „...mis teeb võimalikuks inimese

isikliku elu sündmuste mäletamise“ (Tulving 2007: 37).

Refereering on teise autori või allika sisu konspekteerivat või kommenteerivat omasõnalist

esitust. Refereeringu puhul on vajalik viitamine allikale või autorile, näiteks:

Pajusaare (2011) arvates on tänased eesti keele kasutajad need, kes selle tuleviku

määramisel rolli mängivad.

Joonealune viitamine

Joonealusel viitamisel märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number ülaindeksina.

Selleks kasutatakse funktsiooni: Lisa Viide Allmärkus (Insert Reference Footnote).

Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni igal leheküljel eraldi, kuid kasutada võib ka

kogu tööd läbivat viidete numeratsiooni. Viidatava andmed tuuakse välja joonealuse viitena

samamoodi nagu kasutatud allikate loetelus.

16

Joonealuse viitamise näited:

kirjandusallikad

1 Tammeleht, lk 159.

märkused ja omapoolsed täiendused

2 Teisiti on selle küsimuse kohta arvanud... Tema tööde kohta vaata lähemalt...

pikad internetiaadressid

3 Kättesaadav Internetist: http://akadeemiake.ee/nouded-artiklitele/ (12.01.2012).

Tekstisisene viitamine

Töös tuleb viidata kõikidele kasutatud allikatele, teiste autorite andmetele ja tsitaatidele.

Kasutatud allikale viidatakse vastava lause või lõigu lõpus, kus seda on kasutatud.

Ümarsulgudes on esitatud autori perekonnanimi, järgneb allika ilmumisaasta ja väga täpsete

andmetega teksti ning tsitaadi korral ka lehekülje või lehekülgede number, näiteks:

(Taagepera 2008: 176)

Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, võib nime asemel

kirjutada allika pealkirja või märgistada allikad a, b, c... tähega (sel juhul tuleb sama täht lisada

ka kasutatud allikate loetellu pealkirja järele), näiteks:

(Taagepera 2008a: 176)

(Taagepera 2008b: 61)

Internetiallikale teksti sees viidates märgitakse kodulehekülje nimi lühidalt (eeldusel, et täispikk

aadress on eksimatult kättesaadav kasutatud kirjanduse alt) ja kasutamise kuupäev, näiteks:

(Puka Põhikooli koduleht. Rebaste ristimine. 24.11.2008)

(Vikipeedia: "meeter". 01.01.2009)

Viidatava autori nime viites ei korrata, kui see selgub tekstist, näiteks:

Vilkina (1992: 58) on kasutanud võrdlusülevaate saamiseks Eiseni materjali.

17

Suulisele teabele (loengule, televisiooni- või raadiointervjuule) viidates märgitakse viitesse

isiku nimi, kellelt ja mis aastal, näiteks:

(Kask 1999).

Topeltviitamine on põhjendatud vaid juhul, kui esmaallikas pole kättesaadav. Sel juhul

viidatakse läbi teise allika. Näiteks:

J. Jänes ütles 1970. aastal, et kõik loomad on võrdsed (Karu 1999)

või

„Kõik loomad on võrdsed“ (Jänes 1970, viidanud Karu 1999: 82).

4.3. Allikate loetelu

Kasutatud allikate loetelus järjestatakse allikmaterjalid autorite perekonnanimede/allikate

tähestikulises järjekorras.

Raamat

Perekonnanimi, Eesnimi Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi

Näiteks:

Vahtre, Sulev 1997. Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion

Erelt, T., Leemets, T., Mäearu, S., Raadik, M. 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS

2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Artikkel ajakirjas

Perekonnanimi, Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. – Ajakiri kaldkirjas, number, lk ...-...

Näiteks:

Volke, Veljo 2004. Saaremaal toovad lapsi sookured − Eesti Loodus, nr 6, lk 34-38

Artikkel ajalehes

Perekonnanimi, Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. – Ajaleht kaldkirjas, kuupäev

Näiteks:

Vallik, Aidi 2006. Keelamine pole lahendus. – Õpetajate Leht, 8.09

18

Artikkel Internetis

Perekonnanimi, Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. – veebiväljaanne/portaal, alalehekülje pealkiri

ja allika muud täpsemad andmed (kui on):

http://www.täielik.veebiaadress/nii_pikk_kui/see_ka_poleks (kasutamise kuupäev)

Näiteks:

Stipa, Tapani 2002. Süvaveekerke füüsika. − Läänemereportaal:

http://www.fimr.fi/et/itamerikanta/bsds/2019.html (20.02.2008)

Remmel, Mari-Ann 2003. Viru mees viljapulli, Harju mees aganapulli: Piirkondlike

suhete kajastumisest eesti rahvapärimuses. − Mäetagused, nr 21, lk 141-192

http://www.folklore.ee/tagused/nr21/remmel.pdf (19.03.2007)

Raskin, Victor 2006. Semantic Mechanisms of Humor (konspekt).

http://haldjas.folklore.ee/~kriku/HUUMOR/Nlj_raskin.pdf (24.07.2007)

Uusen, Kaire 2006. EMT ostis poole Rate.ee-st − Postimees Online, 05.04.

http://www.postimees.ee/060406/esileht/majandus/197203.php (15.12.2007)

Kogumik

Pealkiri. Aasta. Koost./Toim. Eesnimed Perekonnanimed. Linn: kirjastuse nimi

Näiteks:

Vanasõnaraamat. 1984. Koost. A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat

Artikkel kogumikust

Perekonnanimi, Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. – Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost./Toim.

Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk ... - ...

Näiteks:

Vääri, Eduard 2000. Mulgi kultuuri edasiarendamise ja rakendamise võimalusi. −

Ettekandeid I mulgi konverentsilt Tõrvas 23.10.1999. Toim. K. Gaston. Viljandi: Mulgi

Kultuuri Instituut, lk 9-13

19

Veere, Kairi 2001. Eestlaste ja soomlaste stereotüüpide muutused 1990. aastatel. −

Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis. Kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi

lõpust. Koost. A. Valk. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, lk 112−124

Internetiallikas

Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi,

ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine

anno). Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult

tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus.

Lehekülje või teaviku nimi. Aasta, alalehekülje pealkiri ja allika muud täpsemad andmed (kui

on). http://www.täielik.veebiaadress/nii_pikk_kui/see_ka_poleks (kasutamise kuupäev)

Näiteks:

Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia: Kolmanda laine feminism.

http://et.wikipedia.org/wiki/Kolmanda_laine_feminism (27.12.2006)

Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2004.

http://www.jogevavv.ee/files/menu/volikogu_maarused_2004/2004091711190505vk_

maarus_8_lisa_jvvkak.PDF (23.09.2007)

Järvemetsa laulik 2006. Järvemetsa laagri koduleht.

http://www.jarvemetsa.org/files/2006_Laulik.pdf (20.03.2007)

Antiscale magnetic treatment. http://www.cranfield.ac.uk/sas/water/magnets/

(17.01.2007)

Koolieluportaal. Vestlusring.

http://www.koolielu.ee/pages.php/08?teema=2025 (01.02.2007)

Eesti Seksuaaltervise Liit 2007. Soovimatu rasedus ja raseduse katkestamine.

http://www.amor.ee/47584 (29.09.2007)

Eesti Statistikaamet 2007. Statistika andmebaas: Rahvastik.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/Rahvastik.asp (29.09.2007)

20

Arhiivimaterjal

Arhiivimaterjali kasutamisel viidatakse kindlaks kujunenud lühenditega kindlas järjestuses.

Arhiivi nimetuse lühend, fondi (f), nimistu (n), säiliku (s), lehekülje (l) number kui säilik,

lehekülgede arv. Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse lühendid:

EAA - Eesti Ajalooarhiiv

EKM - Eesti Kunstimuuseum

ERA - Eesti Riigiarhiiv

Näiteks:

ERA R-1973 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Tartu Osakond

ERA R-1665 Eesti Kunstnike Liit (J. Uiga isikutoimik)

Seadused ja määrused

Eesti seadustele ja määrustele viidatakse Riigi Teataja (RT) kaudu.

Seadus Aasta. Riigi Teataja osa, väljaande number, artikli number, näiteks:

Perekonnaseadus 1994. Riigi Teataja I, 75, 1326

Vabariigi Valitsuse 23. mai 2003. a määrus nr 34 (RT 2003, 35, 226; 2004, 12, 36) § 2

lõige 3 punkt 5

E-raamat

E-raamatule laienevad raamatule viitamise nõuded. Kuna e-raamatu tekst ei jagune

klassikalises mõttes lehekülgedeks, on madalaim jaotusaste peatüki pealkiri ja viidata tuleb

sellele. Allikate loetelus lisatakse ka viide internetilehele, kus raamat on avaldatud, ja vaatamise

kuupäev.

Perekonnanimi, Eesnimi Aasta. Raamatu pealkiri. [e-raamat] Linn: väljaandja.

Kättesaadav: http://www.täielik.veebiaadress/nii_pikk_kui/see_ka_poleks, peatükk

(kasutamise kuupäev)

Näiteks:

21

Fishman, R. 2005. The rise and fall of suburbia. [e-raamat] Chester: Castle Press.

Kättesaadav: University Library/Digital Library/e-books http://libweb.anglia.ac.uk/E-

books m (5.06.2005)

Suuline allikas

Perekonnanimi, Eesnimi Aasta. Suuliselt autorile (kuupäev)

Näiteks:

Jutupaunik, Juhan 2009. Suuliselt autorile (20.11.2011)

Audiovisuaalsed allikad

Filmid, näiteks:

Jamnes, P. (Projektijuht) 2000. Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI.

CD-d, näiteks:

Agu, M. (Produtsent) 1997. Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio.

Arvutiprogrammid, näiteks:

Regio CD-Atlas. 1999. Eesti multimeedia-kaardid. [CD ROM]. REGIO.

4.4. Tabelid

Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega kas kogu töö ulatuses või

peatükkide kaupa ja pealkirjastatakse. Tabelite allikatele tuleb viidata samas stiilis nagu

teistelegi allikatele uurimistöös. Tabelitele tuleb tekstis viidata ning tabel paigutatakse teksti

kohe peale sellele viitamist. Tabeli number (võib rõhutada rasvases kirjas) ja pealkiri

kirjutatakse enne tabelit, näiteks (vt ka lisa 7):

Tabel 1. Enimnõutud statistika (väljavõte lisast 7)

Näitaja

Viimane

avaldatud

vaatlusperiood

Väärtus

Muutus võrreldes

eelmise

perioodiga, %

Muutus võrreldes

eelmise aasta

sama perioodiga,

%

Eksport sept.12 1 128,0 mln eurot 0,5 3,3

22

4.5. Joonised

Jooniste alla kuuluvad kõik diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused,

skeemid ja fotod. Iga joonis peab olema nummerdatud (joonise numbrit võib rõhutada rasvases

kirjas) ja allkirjastatud nii, et selguks joonisel kujutatu. Joonisele tuleb tekstis viidata ning

joonis on paigutatud teksti kohe peale sellele viitamist, näiteks:

Joonis 1. Silma ehitus

Allikas: www.e-ope.ee, sisu litsenseeritud Creative Commons Autorile viitamine 3.0 Eesti

(CC BY 3.0) litsentsi all.

http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1653/varv2.zip/silma_ehitus.html

(12.10.2012)

4.6. Valemid

Kõik märgid, arvud ja tähed tuleb paigutada valemis korrektselt ning kooskõlas valemi sisuga.

Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö ulatuses tuleb silmas

pidada valemite ühtset kirjaviisi. Valemid kirjutatakse kaldkirjas, näiteks:

f(x)=a0+∑(an cosnπx

L+bn sin

nπx

L)

∞

n=1

23

Lisad

Lisa 1. Kalenderplaan

Kalenderplaan:

10. klass kevad teema ja juhendaja valimine

11. klass september teema ja juhendaja kinnitamine

11. klass oktoober uurimisprobleemi sõnastamine, eesmärgi ja

hüpoteesi püstitamine, metoodika kavandamine

nov 1. nädal I KOLLOKVIUM (töö kava esitamine)

nov-aprill teoreetiline ettevalmistus

tööprotsessi jätkamine / uurimuse läbiviimine

andmete läbitöötamine

teksti kirjutamine ja töö esialgse variandi koostamine

aprilli 4. nädal II KOLLOKVIUM (eelkaitsmine ja

retsensendi kinnitamine)

mai 1. nädal töö viimistlemine

mai 2. nädal töö esitamine juhendajale

mai 3. nädal töö esitamine retsensendile

mai 4. nädal uurimistöö, retsensiooni, hinnangu- ja kinnituslehe

esitamine uurimistööde aluste õpetajale

valmistumine kaitsmiseks

juuni esimene nädal uurimistöö kaitsmine

24

Lisa 2. Juhendaja hinnanguleht

Uurimistöö juhendaja hinnanguleht

............ . klassi õpilase ....................................................................................................... uurimistööle:.

....................................................................................................................................................................

Juhendaja:

Amet:

Töökoht:

Kontakt:

Hinnang töö valmimise protsessile

(selgitus sisestage tabeli lahtrisse)

Punkte

1. Omaalgatuslikkus teema valikul ja töö koostamisel (maksimaalselt 5 punkti)

2. Aktiivsus ja asjatundlikkus juhendajaga suhtlemisel (maksimaalselt 5 punkti)

3. Töö autori isiklik panus uurimistöö kirjutamisel (maksimaalselt 10 punkti)

4. Tähtaegadest kinnipidamine (maksimaalselt 5 punkti)

Võimalikud objektiivsed takistused, mis võisid negatiivselt mõjutada töö

tulemust.

Punkte kokku

(maksimaalselt 25 punkti)

HINNANG TÖÖ PROTSESSILE

25

Juhendaja allkiri

Kuupäev

Lisa 3. Töö autori kinnitusleht

............. . klassi õpilase . ...................................................................................................

kinnitusleht

uurimistööle:

......................................................................................................................................

Kinnitan, et

koostasin uurimistöö iseseisvalt;

kõigile töös kasutatud teiste autorite töödele ja andmeallikatele on viidatud;

olen teadlik, et uurimistööd ei edastata teistele tulu teenimise eesmärgil ega jagata

teadlikult plagieerimiseks.

....................................................................................................

Kuupäev / nimi / allkiri

Tunnistan uurimistöö kaitsmisvalmiks.

Juhendajad:

....................................................................................................

Kuupäev / nimi / allkiri

....................................................................................................

Kuupäev / nimi / allkiri

26

Lisa 4. Retsensioon

Uurimistöö retsensioon

............. . klassi õpilase ........................................................................................ uurimistööle:

......................................................................................................................................................

Retsensent:

Amet:

Töökoht:

Kontakt:

Hinnang töö erinevatele komponentidele

(selgitus sisestage tabeli lahtrisse)

Punkte

1. Teema valik (maksimaalselt 3 punkti)

Teema aktuaalsus, olulisus, praktilisus.

2. Töö sisu (maksimaalselt 10 punkti)

Probleemi püstitus, eesmärgiseade, ülesanded, metoodika sobivus, uurija enda

panus, uurimistulemuste analüüs, uuringust tulenevad autoripoolsed järeldused

ja ettepanekud, töö struktuursus, terviklikkus, proportsionaalsus, korrektne

keelekasutus.

3. Viitamine (maksimaalselt 5 punkti)

Tsitaatide ja refereeringute põhjendatus ja kontrollitavus, kogu töö ulatuses

ühtse juhendile vastava viitamissüsteemi kasutamine.

4. Vormistamine (maksimaalselt 7 punkti)

Töö üldilme: tiitellehe korrektsus, jooniste, diagrammide, fotode, graafikute

selgus ja allkirjade olemasolu, tabelite loetavus ja olemasolu, sisukord ja selle

vastavus tööle, töö liigendus ja selle põhjendatus, lisade olemasolul nende

paigutus, põhjendatus ja proportsioon.

Punkte kokku

(maksimaalselt 25 punkti)

27

Töö peamised väärtused ja puudused

Küsimused ja ettepanekud autorile

Soovituslik hinne:

Retsensendi allkiri

Kuupäev

28

Lisa 5. Tiitelleht (näidis)

Jakob Westholmi Gümnaasium

MINU UURIMISTÖÖ PEALKIRI

Õpilasuurimus või praktiline töö

Autor: Nimi Perenimi

11.b klass

Juhendaja: Nimi Perenimi

Tallinn 2016

29

Lisa 6. Sisukord (näidis)

SISUKORD

Resümee ..................................................................................................................................... 2

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Esimese peatüki pealkiri ......................................................................................................... 5

1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri ............................................................................. 5

1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri .................................................................................. 8

2. Teise peatüki pealkiri............................................................................................................ 10

2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri ............................................................................... 10

2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri ..................................................................................... 12

2.2.1. Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri ..................................................... 14

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 16

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 18

Lisad ........................................................................................................................................ 20

Lisa 1. Pealkiri .......................................................................................................................... 20

30

Lisa 7. Enim nõutud statistika (näidis)

Näitaja Viimane avaldatud

vaatlusperiood Väärtus

Muutus

võrreldes

eelmise

perioodiga,

%

Muutus võrreldes

eelmise aasta

sama perioodiga,

%

Rahvaarv (arvestatud

rännet) 1.jaan.12 1 318 005 -0,2

Keskmine brutokuupalk

2011 839 eurot 5,9

II kvartal 2012 900 eurot 6,3 5

apr.12 874 eurot -1,4 9,1

mai.12 878 eurot 0,4 2,1

juuni.12 948 eurot 8 3,8

Töötuse määr, %

2011 12,5

III kvartal 2012 9,7

Tarbijahinnaindeksi

muutus, %

2011 5

okt.12 0,2 4,1

Ehitushinnaindeksi

muutus, %

2011 3,1

III kvartal 2012 1,3 5

Tööstustoodangu

mahuindeksi muutus, %

2011 16,8

sept.12 2,1 8,3

SKP jooksevhindades

2011 15 951,4 mln

eurot

II kvartal 2012 4 286,9 mln

eurot

SKP aheldatud väärtus

(referentsaasta 2005)

2011 12 194,6 mln

eurot 8,3

II kvartal 2012 3 214,7 mln

eurot 9,7 2,2

Eksport sept.12 1 128,0 mln

eurot 0,5 3,3

Import sept.12 1 161,4 mln

eurot -5,7 5,6

Allikas: Eesti Statistikaamet, uuendatud 14. november 2012 (http://www.stat.ee/pohinaitajad)