1

Lisa

KINNITATUD

Eesti Töötukassa juhatuse

27. veebruari 2020

otsusega nr 31

JUHEND

töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmiseks

2

SISUKORD

1. MÕISTED ………………………………………………………………………………….…….. 4

2. TÖÖVÕIME HINDAMISE METOODIKA KIRJELDUS ……………………………………6

2.1 Metoodika lühitutvustus ………………………………………………………………………...6

2.2 Töövõime hindamise üldised alused …………………………………………………………….8

2.3 Töövõime hindamine ………………………………………………………………………… 10

2.3.1 Töövõime hindamise viisid .................................................................................................. 10

2.3.2 Töövõime hindamise alusandmed ........................................................................................ 11

2.3.3 Töövõime hindamise sisu ja toimingud .............................................................................. 13

2.4 Töövõime hindamise metoodika. Valdkonnad ja võtmetegevused ………………………….15

2.5 Tegutsemisvõimet toetavad abivahendid ja kõrvalabi ……………………………………….18

2.6 Ajutise terviseseisundi käsitlus töövõime hindamisel ………………………………………...19

2.7 Töövõimet välistavad seisundid ja erijuhtum ………………………………………………..20

2.8 Töövõime piirangu raskusastme ja töövõime ulatuse määramine ning arvestamine ………21

2.8.1 Raskusastmete määramine ja skoorimine ............................................................................ 21

2.8.2 Töövõime ulatuse määramine .............................................................................................. 22

3. VALDKONDADE JA VÕTMETEGEVUSTE HINDAMINE ……………………………...25

3.1 Kehalise võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused …………………………………………25

3.1.1 Valdkond „Liikumine“ ......................................................................................................... 25

3.1.2 Valdkond „Käeline tegevus“ ................................................................................................ 31

3.1.3 Valdkond „Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine“ ............................................................. 34

3.1.4 Valdkond „Teadvusel püsimine ja enesehooldus“ .............................................................. 38

3.2 Vaimse võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused …………………………………………..42

3.2.1 Valdkond „Õppimine ja tegevuste sooritamine“. .............................................................. 44

3.2.2 Valdkond „Muutustega kohanemine ja ohu tajumine“ ...................................................... 47

3.2.3 Valdkond „Suhtlemine“ ...................................................................................................... 51

3.3 Sõltuvust tekitavate ainete mõju või ravimite kõrvaltoimed ………………………………...53

3.4 Muud tervisehäired …………………………………………………………………………….54

4. TÖÖTINGIMUSTE SOOVITUSED JA TÖÖVÕIME TOETAMISE VAJADUS ……….55

Lisa 1 - TÖÖVÕIMET VÄLISTAVAD SEISUNDID ……………………………………………58

Lisa 2 - ABIVAHENDITE ISO KLASSIFIKAATORI JA TÖÖVÕIME HINDAMISE SEOSED

………………………………………………………………………………………………………..60

Lisa 3 „KUULMIS- JA NÄGEMISFUNKTSIOONI HÄIRETE (B) NING TEGUTSEMIS- JA

OSALUSPIIRANGUTE (D) TÕLGENDAMINE JA HINDAMINE TAOTLUSES JA

TERVISEANDMETES LEIDUVA INFORMATSIOONI ALUSEL“ ………………………….61

3

EESSÕNA

Töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmise (edaspidi ekspertiisi) juhendi eesmärk on selgitada

töövõime hindamise põhimõisteid ja üldiseid aluseid ning abistada ekspertarsti töövõime hindamise

läbiviimisel vastavalt töövõime hindamise metoodikale.

Töövõime hindamise ekspertiisi läbiviimise juhendi koostas Eesti Töötervishoiuarstide Selts 2015.

aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel. Juhendit on parandatud ja täiendatud, võttes arvesse 2015.

aastal toimunud metoodika testimise tulemusi. Lisaks on Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa)

juhendit täiendanud tuginedes töövõime hindamise praktikale ja ekspertarstide tagasisidele.

Juhend on jaotatud järgmisteks osadeks:

Mõisted

Töövõime hindamise metoodika kirjeldus

Üldised juhised ekspertiisi tegemiseks ning ekspertiisivormi täitmiseks

o Valdkondade ja võtmetegevuste hindamine

4

1. MÕISTED

Töövõime hindamine – pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatuse tuvastamine, mille

käigus võetakse arvesse isiku terviseseisundit, tema hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust ja tehakse

otsus töövõime ulatuse kohta ning vajaduse korral antakse soovitusi töötingimuste, abivahendite

kasutamise ja töövõime toetamise kohta.

Pikaajaline tervisekahjustus – püsiv seisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältel

oluliselt ei muutu.

Töövõime ei ole vähenenud (isik on töövõimeline) - isiku töötamine ei ole takistatud, võttes

arvesse tema terviseseisundit ning neist tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende

prognoosi ja eeldatavat kestust.

Osaline töövõime – isiku töötamine on osaliselt takistatud, võttes arvesse tema terviseseisundit ja

ning neist tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.

Puuduv töövõime – isik ei ole võimeline töötama, võttes arvesse tema terviseseisundit ning neist

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.

Ekspertarst – töövõime hindamise pädevusega arst, kes lähtub eksperdiarvamuse andmisel

kehtivast töövõime hindamise metoodikast ja peab olema läbinud selle kasutamise koolituse.

Ekspertiisimeeskond – töövõime hindamise pädevusega arstidest (sh vajadusel psühhiaater,

taastusarst, töötervishoiuarst) ja/või spetsialistidest (nt füsioterapeut, tegevusterapeut, eripedagoog,

logopeed, psühholoog) koosnev meeskond, keda eksperdiarvamuse andja kaasab vajaduse korral

eksperdiarvamuse (edaspidi ekspertiis) andmiseks.

Eksperdiarvamus – töövõime hindamisel tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud

töötukassa töötaja antud arvamus isiku kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades piirangute

esinemise või puudumise kohta, töövõime ulatuse, seisundi muutumise prognoosi ja töövõimet

välistava seisundi või erijuhtumi esinemise kohta koos asjakohaste põhjenduste ning töötingimusi,

abivahendeid ja töövõime toetamist puudutavate soovitustega.

Valdkond – vastastikuses seoses olevate füsioloogiliste funktsioonide, anatoomiliste struktuuride,

tegevuste, ülesannete või elualade praktiline ja tähenduslik kogum. Igas valdkonnas hinnatakse

isiku tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa.

Võtmetegevus – töösoorituseks oluline ja vajalik tegevus.

Taotlus – taotlus on isiku või tema esindajaga koostöös täidetud standardne küsimustik, kus isik

annab hinnangu oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes.

Arsti vastuvõtt – kui isik ei ole kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist

perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti (edaspidi arst) vastuvõtul käinud,

teavitab töötukassa isikut töövõimetoetuse seaduse § 6 lõike 5 alusel arsti vastuvõtul käimise

vajadusest ja määrab selleks tähtaja. Kui isik on kuue kuu jooksul enne töövõime taotluse esitamist

mõne arsti vastuvõtul käinud, siis teda andmete täpsustamise vajaduse tõttu arsti vastuvõtule ei

saadeta.

5

Täiendavad terviseandmed – töötukassa poolt töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 6 alusel arstilt

taotletud isiku terviseandmed, kui isiku töövõime hindamise taotlusel märgitud arst ei ole andmeid

tervise infosüsteemi sisestanud või tervise infosüsteemi sisestatud andmed on töövõime

hindamiseks ebapiisavad, sealhulgas juhul, kui olemasolevad terviseandmed vajavad täpsustamist

või on sisult vastuolulised. Töötukassa võib isiku piirangute täpsustamiseks andmeid taotleda ka

töövõime hindamise taotlusel märgitud spetsialistilt.

Dokumendipõhine ekspertiis – töövõime hindamine isiku taotlusel esitatud ja tema kohta tervise

infosüsteemis olemasolevate terviseandmete alusel, isikuga kohtumata.

Visiidipõhine ekspertiis – töövõime hindamine, kus lisaks isiku taotlusel esitatud ja tema kohta

tervise infosüsteemis olemasolevatele terviseandmetele võetakse arvesse ekspertarsti visiidil isikuga

silmast silma kohtumisel saadud andmed (isiku selgitused, vaatluse ja vajadusel tegutsemis- ja

osalemisvõime testide tulemused).

Tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtt – töötukassa võib suunata isiku töövõimetoetuse seaduse § 7

lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule visiidipõhisele hindamisele, et hinnata isiku

tegutsemis- ja osalusvõimet isiku selgituste, vaatluse ja testide abil. Visiidipõhine hindamine

tehakse juhul, kui töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangud ja terviseandmed erinevad

üksteisest olulisel määral või arstide poolt tervise infosüsteemi sisestatud terviseandmed on sisult

vastuolulised. Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui isik ei ole seoses töövõime hindamise taotlusel

välja toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud või taotluses välja toodud piiranguid kirjeldavad

terviseandmed on olemas ja terviseandmetes vastuolud puuduvad, samuti uute diagnooside

püstitamiseks või ägenemiste ja remissioonidega kulgevatest haigustest tulenevate piirangute

tuvastamiseks.

Töövõimet välistavad seisundid – eriti rasked ja muutumatud terviseseisundid, mille mõju isiku

töövõimele on üheselt mõistetav ning üldjuhul sellise tervisekahjustuse olemasolul töövõime

puudub (vt. Lisa 1).

Lihtsustatud korras ekspertiis töövõimet välistava seisundi korral – töövõime hindamine

töövõimet välistava seisundi esinemise korral, isikul ei ole sel juhul kohustust kehalise ja vaimse

võimekuse valdkonna küsimustele vastata.

Erijuhtum – erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates

on isiku tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ega vasta osalise või puuduva

töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult

takistatud.

6

2. TÖÖVÕIME HINDAMISE METOODIKA KIRJELDUS

2.1 Metoodika lühitutvustus

Töövõime hindamise metoodika koostas Eesti Töötervishoiuarstide Selts 2013. aastal

Sotsiaalministeeriumi tellimusel. Metoodikat on järgnevatel aastatel täiendatud ja parandatud

arvestades testimise tulemusi, puuetega inimeste ja eri haigusi põdevate inimeste ühenduste

ettepanekuid ja töövõime hindamise metoodika rakendamisel selgunud kitsaskohti. Töövõime

hindamise metoodika järgib Euroopa Meditsiini- ja Sotsiaalkindlustuse Ühenduse (EUMASS1)

soovitusi ja on kooskõlas mitmete teiste Euroopa riikide töövõime hindamise põhimõtetega.

Töövõime hindamise metoodika põhineb rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja

tervise klassifikatsioonil2 (RFK). Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise

klassifikatsioon on Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) välja töötatud ja 2001. aastal vastu

võetud klassifikatsioon, mille eesmärk on anda ühtne standardkeel ja -raamistik tervise ja tervisega

seotud seisundi kirjeldamiseks, mis sisaldab struktureeritud kujul kirjeldusi inimese

funktsioneerimisvõimest. Seda klassifikatsiooni soovitatakse kasutada koos rahvusvahelise haiguste

klassifikatsiooniga (RHK-10), mille järgi saab kodeerida haigust või tervisehäiret, lisades RFK järgi

kodeeritud infot organismi funktsioneerimisvõime, struktuuride, inimeste tegutsemise ja osaluse

ning kõike eelnevat mõjutavate keskkonnategurite kohta. RHK-10 annab haiguste, tervisehäirete või

muude terviseolukordade diagnoosi, mida saab täiendada RFK järgi lisainfoga organismi

funktsioneerimisvõime kohta. Teave diagnoosi kohta (dokumenteeritud RHK 10 alusel) ning teave

funktsioneerimisvõime kohta (dokumenteeritud RFK alusel) annavad koos laiema ja

tähenduslikuma pildi inimeste tegutsemispiirangutest ning seda infot kasutatakse töövõime

hindamisel.

RFK koosneb erinevatest valdkondadest (nt liikuvus, suhtlemine, enesehooldus, õppimine ja

teadmiste rakendamine) ja valdkonna alakategooriatest. Töövõime hindamisel kasutatava EUMASS

soovitusliku Core Set’i 20 kategooria põhjal on loodud 18 võtmetegevust, mis hõlmavad 27 RFK

kategooriat.

Järgnevalt on välja toodud töövõime hindamise metoodika seisukohast olulised RFK definitsioonid

ja töövõime hindamise metoodilised mõisted, millel on seos RFK vastavate peatükkide ja jaotistega.

Tegutsemine – ülesande täitmine või tegevuse sooritamine. Tegutsemispiirangud on raskused, mida

inimene võib tegevuste ajal kogeda.

Osalus – inimese kaasatus elulisse situatsiooni. Osaluspiirangud on probleemid, mis võivad

inimesel tegeliku elu olukordades tekkida.

Suutlikkus – tegutsemise ja osaluse määraja isiku tegutsemisvõime väljendamiseks

standardiseeritud ehk tüüpilises keskkonnas.

1 European Union of Medicine in Assurance and Social Security 2 http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/E-tervis_ja_e-

tervisetoend/rfk_icf_sissejuhatus.pdf

7

Sooritus – tegutsemise ja osaluse määraja isiku tegutsemisvõime väljendamiseks tema tegelikus

elulises situatsioonis, soorituse määraja võtab isiku tegutsemisvõime väljendamisel arvesse temal

olemasolevaid (piiranguid mõjutavaid) abivahendeid, kompenseerivaid meetodeid ja ravimeid.

Organismi funktsioonid – elundsüsteemide füsioloogilised talitlused, kaasa arvatud psüühilised

funktsioonid. Kõrvalekallet organismi funktsioonides nimetatakse funktsioonihäireks.

Organismi struktuurid – keha anatoomilised osad, nagu elundid, jäsemed või nende osad.

Kõrvalekallet organismi struktuurides nimetatakse struktuurikahjustuseks.

Tegutsemisvõime (või sooritusvõime või võimekus) – inimese võime täita ülesannet või sooritada

tegevust.

Piirang – fikseerib erinevuse (ilma tervisolukorrata isikute puhul esineva) eeldatava ja tegeliku

soorituse vahel.

Tegutsemise ja osalemise piirangud (tegutsemispiirangud) – takistused, mida inimene kogeb

tegevuse sooritamisel või igapäevaelu olukordades. Tegutsemise ja osalemise piirangud toob

ekspertarst välja ekspertiisivormil vastavates valdkondades ja võtmetegevustes ning kodeerib

metoodika aluseks oleva RFK vastava alajaotuse „tegutsemine ja osalus“ alusel. Tegutsemis- ja

osaluspiirangud tuuakse ekspertiisis välja koos vastavate raskusastmetega. Tegutsemis- ja

osaluspiiranguid hinnatakse üldjuhul koos, ekspertiisis võetakse aluseks tegutsemis- ja

osaluspiirangud koos abivahenditega/kompenseerivate meetoditega/ravimitega ehk hinnatakse

taotleja sooritusvõimet.

RFK kasutab tähtede ja numbrite süsteemi, milles tähti b, s, d kasutatakse organismi:

funktsioonide (b),

struktuuride (s),

tegutsemise ja osaluse (d)

ja tähte e keskkonnategurite (e) kirjeldamiseks.

Neile tähtedele järgneb 3–5-numbriline kood, mis täpsustab käsitletava valdkonna funktsiooni.

Näide: b230 kuulmisfunktsioonid; b210 nägemisfunktsioonid; b160 mõtlemisfunktsioonid; s750

alajäseme struktuur; s760 kehatüve struktuur; s710 pea ja kaela piirkonna struktuur; d450 käimine;

d415 kehaasendi säilitamine; d330 rääkimine; d350 vestlus.

Töövõime hindamisel kasutatakse ainult funktsioonide ja struktuuride ning tegutsemise ja osaluse

koode, keskkonnategurite koode ei kasutata.

Näide: kui taotlejal on nägemishäire tõttu raskusi käimisel ebatasasel pinnal, siis kodeeritakse

piirang: d450 käimine, d460 mitmesugustes kohtades liikumine, b2102 nägemise kvaliteet, b2100

nägemisteravuse funktsioonid, s220 silmamuna struktuur.

RFK põhjal on inimese tõhusaks toimimiseks olulised funktsioonid ja tegevused töövõime

hindamise (edaspidi TVH) taotlusel ja eksperdiarvamuses jaotatud seitsmesse valdkonda:

1) liikumine;

2) käeline tegevus;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine;

7) suhtlemine.

8

Töövõime hindamise metoodika alusel hinnatakse pikaajalise tervisekahjustusega inimese

tegutsemisvõimet igas nimetatud valdkonnas.

Iga valdkond hõlmab võtmetegevusi ehk tegevusi, mis annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust ja

olulisest funktsioonist (nt teatud kaaluga eseme tõstmine, erinevatel tasapindadel liikumine, teise

inimesega kontakti loomine).

Vaatamata sellele, et taotluse küsimused ei ole otseselt seotud inimese tööalaste või tema

igapäevaste olukordade ja tegevustega, on vastused neile ülekantavad inimese üldisele

funktsionaalsele tegutsemisvõimele nii kehalises kui vaimses valdkonnas. Töövõime hindamisel on

põhirõhk inimese tegelikul tegutsemisvõimel, mida hindamise käigus seostatakse

terviseandmetega.

Hindamise aluseks on:

isiku enda kirjeldatud tegutsemisvõime,

tema terviseandmed ja

andmed tegutsemisvõime kohta, mis on saadud teda ravinud arstidelt ja spetsialistidelt ning

tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt.

Isiku töövõimet hindab vastava koolituse saanud ekspertarst. Ekspertarst koostab ekspertiisi üksi

või vajadusel koos teiste arstide või spetsialistidega (näiteks füsioterapeut või tegevusterapeut,

psühholoog, eripedagoog või logopeed) (ekspertiisimeeskond). Kvaliteetse ekspertiisi koostamise

eest vastutab ekspertarst.

2.2 Töövõime hindamise üldised alused

Töövõime hindamine on pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse tuvastamine,

mille käigus võetakse arvesse isiku terviseseisundit, tema enda hinnangut oma tegutsemisvõimele

ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele

ametikohale sobivusega. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et

sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida.

Töövõime hindamise õiguslikuks aluseks on Töövõimetoetuse seadus ning tervise- ja tööministri

07.09.2015 määrus nr 39 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu.

Seaduse ja määruse töövõime hindamise sätted tuginevad töövõime hindamise metoodika

kirjeldusele (https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/metoodika_28_04_2016.pdf),

mille osaks on töövõime hindamise taotlus ja töövõime hindamise ekspertiisi vorm.

Ekspertarst on ekspertiisi teostamisel kohustatud aluseks võtma isiku (edaspidi taotleja)

tegutsemispiiranguid kinnitavad terviseandmed.

Töövõime hindamiseks on õigus saada päringule eelneva viie (5) aasta kohta tervise infosüsteemist järgmisi isikuandmeid:

patsient – nimi, isikukood;

diagnoosid – päringule eelneva viie aasta jooksul diagnoositud haigused ja nende koodid.

Nimetatud diagnoosidest valitakse ekspertiisiks need, millest tingitud tervisehäired

eeldatavalt põhjustavad töövõime vähenemist.

9

Kui isiku arstide, diagnooside, uuringute ja operatsioonide kohta andmed päringule eelneva viie

aasta kohta puuduvad või on ebapiisavad, on kohustus nimetatud andmeid pärida pikema perioodi

kohta.

Valitud diagnoosidega seotud epikriiside alusel päritakse järgmisi andmeid:

analüüsid – päringule eelneva ühe aasta jooksul tehtud analüüside tulemused;

uuringud – päringule eelneva viie aasta jooksul tehtud uuringute tulemused;

operatsioonid – päringule eelneva viie aasta jooksul tehtud operatsioonid;

ravimid ja meditsiiniseadmed – päringule eelneva kahe aasta jooksul välja kirjutatud ravimid

ja meditsiiniseadmed;

töövõimetuslehed – päringule eelneva kahe aasta jooksul koostatud töövõimetuslehtede

algus- ja lõppkuupäevad koos töövõimetust põhjustavate diagnoosidega;

raviarstid – päringule eelneva viie aasta jooksul tervise infosüsteemi andmeid edastanud

arstide nimed, koodid, erialad, tervishoiuteenuse osutajate (TTO) nimetused, TTO kontaktid

(telefon, e-post);

töökorralduse või töökeskkonna muutmise vajadus ja põhjus – päringule eelneva viie aasta

viimane epikriis, kus on kirjeldatud töökorralduse või -keskkonna muutmise vajadust.3

Töövõime hindamise käigus selgitatakse välja isiku terviseseisund ja sellest tulenevad piirangud,

mida teades ja arvestades saab inimest aidata tööelus osalemisel, sh töö leidmisel ja töö hoidmisel.

Töövõime hindamise tulemusena määratakse üks järgnevatest töövõime ulatustest:

töövõime ei ole vähenenud;

osaline töövõime;

puuduv töövõime.

Terviseseisundi hindamisel töövõime aspektist on põhirõhk inimese kehalisel ja vaimsel

tegutsemisvõimel, mis võib ühe ja sama diagnoosi puhul olla erinevatel inimestel väga erinev.

Näide: kahel erineval taotlejal, kellel mõlemal on jalg amputeeritud põlvest allpool, võivad

tegutsemispiirangud olla väga erinevad, kuigi nende diagnoos on sama. Üks taotlejatest on

proteesiga hästi kohanenud, liigub oma töö iseloomu tõttu palju ja osaleb isegi rahvaspordi

üritustel. Teine taotleja on pärast jala kaotust kaalus oluliselt juurde võtnud, samuti on taastusravi

käigus osutunud probleemiks madal lihasjõudlus. Seetõttu pole ta proteesiga kohanenud, liigub

valdavalt ratastooli kasutades ja lisaks esinevad taotlejal fantoomvalud.

Seisundi kompenseerimine

Tegutsemisvõimet hinnatakse koos adekvaatse raviga. See tähendab, et taotleja tervisehäire

kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodeid (ravimid,

protseduurid jms) rakendatakse vastavalt arsti ettekirjutatule. Tervisehäire hinnatakse raviga

kompenseerituks, kui raviskeemi järgimisel ja ravimite manustamisel ei ilmne isikul piiranguid, mis

tavapäraselt tulenevad antud haigusest.

Näide: kui taotlejale on tema raviarst määranud astmaravimid, mis hoiavad ära hingelduse ja

õhupuuduse käimisel, hinnatakse tema tegutsemisvõimet koos ravimitega, mitte ravimeid

kasutamata.

3 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määrus nr 15 Töövõime hindamiseks, puude raskusastme

tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute

perioodid, https://www.riigiteataja.ee/akt/129052018011

10

Kui taotleja nimetab ravimid, mis raviarst on talle välja kirjutanud, kuid mida ta ei ole erinevatel

põhjustel (nt tõsiselt väljendunud ravimi kõrvaltoime, koostoime olulise ravimiga tema raviskeemis

vms) saanud tarvitada, siis hindab ekspertarst taotleja tegutsemisvõimet konkreetse ravimita. Kui

taotleja ei ole osanud seda välja tuua/kirjeldada, siis on ekspertarstil ikkagi kohustus (kui tervise

infosüsteemi (edaspidi TIS) andmed seda kinnitavad) arvestada piirangute raskusastme hindamisel

asjaoluga, et taotlejal on raviskeemi mittejärgimiseks olemas objektiivsed põhjused.

Kui taotleja terviseandmetest ei selgu objektiivset põhjendust raviskeemi mittejärgimiseks (või

abivahendi mittekasutamiseks), siis kasutab ekspertarst piirangute hindamisel kaalutlusõigust.

Tegutsemisvõimet hinnatakse koos abivahenditega, kompenseerivate meetoditega/

kommunikatsioonivahenditega, mida isik oma terviseseisundist põhjustatud tegutsemispiirangute

tõttu kasutab. Kui taotleja ei kasuta abivahendeid objektiivsetel põhjustel, siis peab ekspertarst

piirangute hindamisel sellega arvestama.

2.3 Töövõime hindamine

Töötukassa hindab inimese töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse

osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamise eksperdiarvamuse saab anda vastava koolituse

läbinud ekspertarst. Isik märgib oma töövõime hindamise taotlusel arstid, kes teda põhiliselt

ravivad; samuti võib ta taotlusel märkida spetsialistid (nt sotsiaaltöötaja, psühholoog), kes saavad

anda lisainfot tema töövõime hindamiseks.

Et ekspertarstile oleksid kättesaadavad võimalikult objektiivsed terviseandmed, peab isik kuue (6)

kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist olema käinud perearsti, teda põhiliselt

raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Kui isik arstil käinud ei ole, teavitab töötukassa

taotlejat arsti vastuvõtul käimise vajadusest ning määrab selleks tähtaja. Kui isik on kuue kuu

jooksul enne töövõime taotluse esitamist mõne arsti vastuvõtul käinud, siis teda andmete

täpsustamise vajaduse tõttu arsti vastuvõtule ei saadeta.

2.3.1 Töövõime hindamise viisid

1) Dokumendipõhine ekspertiis viiakse läbi dokumentide põhjal. Ekspertarst hindab taotleja

töövõimet tema taotluses täidetud standardse küsimustiku alusel ja tervise infosüsteemis olevate

andmete alusel, küsides vajadusel täiendavaid andmeid ja selgitusi taotleja raviarstilt või taotlusel

nimetatud teistelt spetsialistidelt. Ekspertiisi põhjal koostatakse kokkuvõttev arvamus.

2) Visiidipõhine ekspertiis viiakse tervishoiu teenuse osutaja vastuvõtul läbi dokumentide ning

taotlejaga kohtumise põhjal, kui töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangud ja

terviseandmed erinevad olulisel määral või arstide poolt tervise infosüsteemi sisestatud

terviseandmed on sisult vastuolulised st taotleja kirjelduse ja terviseandmete põhjal kogutud info

vajab objektiviseerivaid teste hinnangu andmiseks. Lisaks taotleja poolt esitatud ja tema kohta

olemasolevatele terviseandmetele on sel juhul hindamise aluseks taotlejaga silmast-silma

kohtumisel saadud andmed (isiku täiendavad selgitused, vaatluse ja vajadusel funktsionaalsete

tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused).

11

Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui isik ei ole taotlusel välja toodud piirangutega seoses arsti

vastuvõtul käinud või taotluses välja toodud piiranguid kinnitavad terviseandmed on olemas ja

terviseandmetes puuduvad vastuolud. Samuti ei korraldata visiidipõhist hindamist uute diagnooside

püstitamiseks või ägenemiste ja remissioonidega kulgevatest haigustest tulenevate piirangute

tuvastamiseks.

3) Lihtsustatud korras koostatud ekspertiis töövõimet välistava seisundi puhul

Lihtsustatud korras ekspertiis viiakse läbi juhul, kui terviseandmed kinnitavad töövõimet välistavat

seisundit. Välistava seisundi puhul esinevad taotlejal eriti raske(d) ja muutumatu(d)

terviseseisund(id), mille mõju tema töövõimele on üheselt mõistetav ning üldjuhul sellise

tervisehäire olemasolul töövõime puudub. Ekspertiisis töövõimet välistava seisundi kinnitumisel

koostatakse kokkuvõttev arvamus, milles loetletakse kinnituse aluseks olevad diagnoosid ja

seisundid ning antakse hinnang isiku töövõime ulatusele (koos diagnoosiga); seisundi muutumise

prognoos; puuduva töövõime eeldatav kestus koos põhjendusega.

Välistava seisundiga taotlejal ei ole kohustust kehalise ja vaimse võimekuse valdkonna küsimustele

vastata. Taotleja terviseandmetele tuginedes ekspertarst kas kinnitab või lükkab ümber töövõimet

välistava seisundi. Kui töövõimet välistav seisund ei leia kinnitust, tuleb taotlejal töövõime

hindamiseks täita kogu taotluse küsimustik, mille alusel teostatakse dokumendi- või visiidipõhine

ekspertiis.

Kui taotleja on täitnud töövõime hindamise taotluse täismahus, kuid terviseandmete kohaselt on

taotlejal diagnoos või terviseseisund, mis kuulub töövõimet välistava seisundi loetellu, siis annab

ekspertarst eksperdiarvamuse lihtsustatud korras, st ilma tegutsemispiiranguid hindamata.

2.3.2 Töövõime hindamise alusandmed

Töövõime hindamisel kasutatakse:

taotleja hinnangut oma terviseseisundile (töövõime hindamise taotlus);

taotleja terviseandmeid;

vajadusel täiendavaid terviseandmeid taotleja raviarstidelt ja/või lisaandmeid taotlusel

nimetatud teistelt spetsialistidelt;

vajadusel visiidipõhise hindamise käigus saadud andmeid.

Taotluse andmed

Taotlus koosneb viiest osast:

üldosa (taotleja andmed; taotleja esindaja andmed; otsuste ja toetuste kättesaamise viisid;

arstid ja teised spetsialistid); töövõimet välistavad seisundid ja taotleja nõusolek, et

hindamisel kasutatakse tema tervise infosüsteemi andmeid;

töötamine;

kõrvalabi, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenused;

kehaline ja vaimne võimekus (valdkondade kaupa).

Taotluse V osa sisaldab küsimusi kehalise ja vaimse tegutsemisvõime kohta. Selles osas

selgitatakse välja, kuidas taotleja hindab oma võimekust erinevaid tegevusi sooritada, arvestades

tema kehalist ja vaimset seisundit. Kõik enda kohta kirjutatu on taotleja töövõime hindamisel

niisama oluline kui terviseandmetes sisalduv.

12

Kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade küsimustele eelneb iseseisev küsimus („Kas Teil on

tahet igapäevaelus osaleda?“), millele vastates taotleja hindab enda tahet (motivatsioon, valmisolek

jne) vaimseteks ja kehalisteks tegevusteks. Küsimused kehalise ja vaimse võimekuse kohta on

jagatud valdkondadeks, mille all on sarnaseid tegevusi koondavad võtmetegevused. Iga

võtmetegevuse juures on taotlejal võimalus esinevat piirangut täpsustavalt kirjelda ja nimetada

kasutatavaid abivahendeid või tehtud keskkonnakohandusi.

Taotleja terviseandmed

Ekspertiisi kohustuslikuks sisendiks on tegutsemispiiranguid ja terviseseisundit kinnitav

terviseinfo, sh

taotleja diagnoosid;

välja kirjutatud retseptiravimid ja meditsiiniseadmed;

teostatud analüüsid, uuringud ja operatsioonid;

haiglas viibimised;

visiidid;

töövõimetuslehed (kestused kuupäevaliselt) ning väljastamise aluseks olevad diagnoosid;

andmed tervise infosüsteemi andmeid edastanud arstide kohta;

andmed töökorralduse või keskkonna muutmise vajaduse ja põhjuste kohta.

Juhul, kui isiku töövõime hindamise taotlusel märgitud arst ei ole andmeid tervise infosüsteemi

sisestanud või andmed on töövõime hindamiseks ebapiisavad, sealhulgas juhul, kui olemasolevad

terviseandmed vajavad täpsustamist või on sisult vastuolulised, on vaja pärida täiendavaid

terviseandmeid. Töötukassa võib taotleja piirangute täpsustamiseks andmeid küsida nii arstidelt kui

ka töövõime hindamise taotlusel märgitud spetsialisti(de)lt.

Juhul, kui taotluses kirjeldatud tegutsemispiiranguid ja terviseseisundit kinnitavad andmed tervise

infosüsteemis puuduvad või on töövõime hindamiseks ebapiisavad:

a) pöördub ekspertarst töötukassa menetleja poole ning annab võimalikult konkreetselt teada,

millise arsti või spetsialisti käest ja millise ajaperioodi kohta on vaja andmeid juurde küsida

ning kirjeldab soovitud andmete sisu (kas vajatakse konkreetset epikriisi, uuringute tulemusi

jne).

Näide ekspertarsti päringust perearstile: E-tervise andmetel on F.T. käinud Teie vastuvõttudel

diabeediga seotud probleemidega. Kuna TIS-is olemasolevatel andmetel ei ole F.T. välja kirjutatud

ühtegi ravimit ning ülevaade analüüsidest puudub, siis palume Teil võimalusel täpsustada, kas F.T.

analüüsid kinnitavad veresuhkru ainevahetuse häiret? Kas F.T. kasutab igapäevaselt

tablettravi/insuliini diabeedi raviks? Milline on diabeedi kompensatsioon? Kas esineb diabeedi

kaugtüsistusi?

Näide: Teie 25.11.2016 epikriisi andmetest nähtub, et T.T. on tehtud lülisamba röntgenuuring, kuid

samas ei ole selle uuringu tulemuste kirjeldust. Palume lisada lülisamba röntgeni kirjeldus

25.11.2016 epikriisi juurde.

b) töötukassa menetleja esitab kirjaliku päringu ekspertarsti nimetatud arstile. Kui vaatamata

päringu(te)le terviseandmeid ei lisandu, siis palub töötukassa ekspertarstil anda hinnang

olemasolevate andmete põhjal või kinnitada, et andmete puudumise tõttu pole võimalik

hinnangut anda või kutsuda taotleja visiidipõhisele hindamisele.

13

Ekspertarst võib vajadusel ise täpsustada inimese terviseandmeid, pöördudes taotlusel märgitud

arsti või muu spetsialisti poole telefoni või e-posti teel:

a) telefoni teel saadud andmed tuleb ekspertarstil sisestada töötukassa töövõime hindamise

infosüsteemi;

b) e-postiga või paberkandjal saadud info tuleb ekspertarstil laadida töötukassa töövõime

hindamise infosüsteemi või saata krüpteeritult töötukassa töötajale, kes selle ise

infosüsteemi lisab.

Selliste pöördumiste puhul tuleb arvestada andmekaitse nõuetega eriliigiliste andmete (so

terviseandmete) töötlemisel.

2.3.3 Töövõime hindamise sisu ja toimingud

Töövõime hindamise sisuks on:

tegutsemisvõime vähenemise seostamine piirangu objektiivse põhjusega, so

terviseseisundiga;

tegutsemispiirangu raskusastme hindamine võttes arvesse haiguse kulgu, taotleja kohanemist

piirangutega ning piirangute kompenseeritust ravi, abivahenditega ja/või kõrvalabiga.

Ekspertiisi käigus ei ole võimalik suunata taotlejaid uutele uuringutele, eriarstide vastuvõttudele,

püstitada diagnoose ega korrigeerida ravi.

Taotleja hindamisel lähtub ekspertarst objektiivsetest asjaoludest, andmata subjektiivset hinnangut

nt taotleja sõltuvushäirete, üleliigse kehakaalu või halva ravisoostumuse kohta. Samuti ei anna

ekspertarst hinnangut taotleja raviarstide töö kvaliteedile või pädevusele.

Ekspertarstil ei ole õigust anda hinnangut ainult taotleja ütluste alusel, ütlusi peavad toetama

terviseandmed. Samuti ei saa anda hinnangut ainult terviseseisundi alusel (va töövõimet välistava

seisundi korral), vaid arvesse tuleb võtta ka taotleja enese antud hinnangut.

Dokumendipõhise ekspertiisi raames ekspertarst:

analüüsib isiku täidetud taotlust;

teeb elektroonseid päringuid tervise infosüsteemi taotleja ambulatoorsete visiitide ja haiglas

viibimiste kohta ning diagnooside, retseptiravimite, meditsiiniseadmete ja

töövõimetuslehtede kohta;

vajadusel küsib täiendavat terviseinfot taotluses nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt (info

sisestatakse tervise infosüsteemi või edastatakse töötukassale kümne tööpäeva jooksul

töötukassalt asjakohase päringu saamisest);

hindab arstlikku kompetentsi kasutades taotleja töövõimet puudutavaid asjaolusid kõigi

saadaolevate andmete põhjal;

täidab töötukassa infosüsteemis isiku töövõime hindamise ekspertiisi vormi (metoodika

LISA 4).

Visiidipõhise ekspertiisi raames ekspertarst, lisaks dokumendipõhisele hindamisele:

lepib taotlejaga kokku visiidi aja ja toimumise koha;

hindab taotleja töövõimet mõjutavaid asjaolusid vaatluse ning taotleja täiendavate selgituste

põhjal;

14

kaasab vajadusel ekspertiisimeeskonna liikmeid, viib ise läbi teste või kasutab spetsialisti

läbi viidud funktsionaalsete tegutsemisvõime testide tulemusi ja hindab nende alusel

tegutsemispiiranguid;

täpsustab taotlejaga tema tegutsemisvõimest lähtuvalt sobivad ja mittesobivad

töötingimused. Vajadusel annab soovitused abivahendi/tegutsemisvõimet kompenseeriva

vahendi või meetodi kasutamiseks;

täidab töötukassa infosüsteemis isiku töövõime hindamise ekspertiisi vormi (metoodika

LISA 4), lisades taotleja ütlused ja enda selgitused (mida visiidil täpsustas või millised testid

tegi ja millised tulemused sai, lisades ekspertiisile visiidipõhise hindamise protokolli).

Eksperdiarvamuses tuuakse võtmetegevuste kaupa välja:

piirangu raskusaste vastavalt taotleja enesehinnangule;

ekspertarsti hinnang, kas taotleja terviseandmete alusel tema tegutsemisvõime vastab või ei

vasta taotleja enda hinnatud piirangu raskusastmele;

piirangu raskusaste koos ekspertarsti põhjendusega juhul, kui ekspertarst on muutnud

taotleja antud piirangu raskusastet; kirjutatakse põhjendus ja selgitus eriarvamuse kohta

terviseandmete alusel (haigusjuhtude sissekanded ja/või viide asjakohaste diagnooside

puudumisele);

diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb.

Lisaks sisaldab eksperdiarvamus valdkondade hindamise kokkuvõtteid ning taotleja

tegutsemisvõimet kokkuvõtvat arvamust (sh hinnangut taotleja töövõimele).

Valdkonna kokkuvõttes kirjeldatakse, millised on piirangud eksperdiarvamuse andja hinnangul,

ning see sisaldab järgmist teavet:

piirangu(te) raskusaste võtmetegevuste kaupa;

piirangu avaldumine (RFK-koodide valikuna);

piirangu avaldumine, mõju tegutsemisvõimele ja põhjus;

objektiivne staatus ja uuringutulemused;

piirangu põhjustanud haiguse kulg;

taotleja kohanemine piiranguga;

valdkonna piirangute põhjused RHK-10 alampeatükkide järgi.

Eksperdiarvamuse kokkuvõttesse koondatakse töövõime hindamisel kogutud ja analüüsitud

oluline teave:

peamine piiranguid põhjustav diagnoos ja ilmsed seisundid, mis tuvastati hindamise käigus;

valdkonnad, kus esines piiranguid (sh piirangu raskusaste; piirangu avaldumine, mõju

tegutsemisvõimele ja põhjus; objektiivne staatus ja uuringutulemused; piirangu põhjustanud

haiguse kulg; taotleja enesehinnang; taotleja kohanemine piiranguga; tegutsemisvõime

koondkokkuvõte;

välistatud/takistatud/piiratud tegevuste loetelu;

hinnang isiku töövõime ulatusele;

15

prognoos seisundile (osalise või puuduva töövõime korral);

hinnangu kehtivusaeg ja kehtivuse põhjendus (osalise või puuduva töövõime korral);

soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste ning hindamise käigus selgunud

abivahendi või töövõime toetamise vajaduse kohta;

hinnang töövõime lühiotsuse vajalikkusele (vt p 3.3) .

Hindamisel koostatud eksperdiarvamus on aluseks töötukassale kaalutletud otsuse tegemisel, kas

taotleja töövõime:

ei ole vähenenud;

on osaline või

puudub.

Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime kuni viieks aastaks, kuid mitte

kauemaks kui vanaduspensionieani. Töövõimet välistava seisundi korral võib puuduva töövõime

määrata kuni vanaduspensionieani, kui töövõimet välistav seisund, arvestades isiku

tervisekahjustuse iseloomu ja eeldatavat kestust, ei muutu või on halvenev. Ekspertarst peab

põhjendama osalise või puuduva töövõime kehtivusaega. Kirjutatakse põhjendus ja selgitus

terviseandmete alusel. Ei piisa, kui kehtivusaja põhjendamisel kasutatakse sõnastusi, nagu „ Seisund

on tõenäoliselt vähemuutuv“ jne. Põhjendus peab olema sõnastatud nii, et taotleja mõistab selle

tähendust.

Ekspertiisi kokkuvõtte osa, mis algab alapealkirjast "Hinnang töövõime ulatusele (taotlejale ja

töötukassale)", on nähtav töötukassa spetsialistidele (menetlejatele ja juhtumikorraldajatele) ega

tohiks seetõttu sisaldada terviseandmeid.

2.4 Töövõime hindamise metoodika. Valdkonnad ja võtmetegevused

Töövõime hindamisel kasutatavad valdkonnad põhinevad RFK valdkondadel, kuid neid on

arusaadavuse huvides kohandatud.

Taotleja annab taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute

esinemise või puudumise kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes.

Töövõime hindamise metoodika kohaselt on hinnatavad valdkonnad:

1) liikumine;

2) käeline tegevus;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine;

7) suhtlemine.

Küsimused võtmetegevuste kohta ei kajasta taotleja konkreetse tööga seotud või kõiki igapäeva

olukordi, seega peab ekspertarst suutma nende sisu üle kanda teistele sarnastele tegevustele.

Igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste lõikes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega

seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

16

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega

seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja

joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Isik annab taotlusel hinnangu valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta:

1) sõltuvust tekitavate ainete mõju või ravimite kõrvaltoimed;

2) muud tervisehäired.

Igas valdkonnas kasutatakse RFK alusel kindlaid d- valdkonna võtmekoode.

VALDKONDADE, VÕTMETEGEVUSTE JA RFK KOODIDE VASTAVUSTABEL

RFK valdkonnad Valdkonnad

metoodikas Valdkondadele võtmetegevused RFK valdkonna ning tegutsemise ja

osaluse koodid Kehalised sooritused d4 Liikuvus 1. Liikumine 1.1. Liikumine eri tasapindadel

d450 Käimine d465 Abivahenditega liikumine d455 Muul viisil liikumine:

1.2. Ohutu ringiliikumine b210 Nägemisfunktsioonid* b156 Tajufunktsioonid*

1.3. Seismine ja istumine d420 Enda ühest kohast teise nihutamine d415 Kehaasendi säilitamine

2. Käeline

tegevus

2.1. Käte sirutamine d445 Käte ja käsivarte kasutamine:

d4452 Küünitamine;

d4553 Käte või käsivartega pööramine

või keeramine 2.2. Asjade liigutamine d430 Esemete tõstmine ja kandmine

2.3. Käteosavus d440 Käte täppisliigutused

d3 Suhtlemine 3.Teabe

edasiandmine

ja vastuvõtmine

3.1. Teabe edasiandmine d349 Teisiti täpsustatud (TT) ja

täpsustamata (Tta) suhtlemine –

sõnumite edastamine d398 TT suhtlemine

d330 Rääkimine

d350 Vestlus

b156 Tajufunktsioonid*

b167 Keele vaimsed funktsioonid* b210 Nägemisfunktsioonid*

3.2. Teabe vastuvtõmine d310 Suuliste sõnumite vastuvõtmine

d329 TT ja Tta suhtlemine – sõnumite

vastuvõtmine d325 Kirjutatud sõnumite vastuvõtmine

suhtlemisel

b210 Nägemisfunktsioonid* b156 Tajufunktsioonid* b230 Kuulmisfunktsioonid

17

d5 Enesehooldus 4. Teadvusel

püsimine ja

enesehooldus

4.1. Teadvusel püsimine d570 Oma tervise eest hoolitsemine

b110 Teadvuse funktsioonid*

4.2. Tualettruumi toimingud

d530 Tualettruumitoimingud b620 Urineerimisfunktsioonid*

4.3. Söömine ja joomine d550 Söömine d560 Joomine

b510 Toidu manustamise funktsioonid*

Vaimsed sooritused d1 Õppimine ja

teadmiste

rakendamine

d2 Üldised

ülesanded ja nõuded

5. Õppimine ja

tegevuste

sooritamine

5.1. Tegevuste õppimine

d155 Oskuste omandamine d1550 Põhioskuste omandamine d1551 Keeruliste oskuste omandamine

5.2. Tegevuste alustamine ja

lõpetamine d175 Probleemide lahendamine d1750 Lihtsate probleemide lahendamine

d230 Igapäevatoimingute tegemine

6. Muutustega

kohanemine ja

ohu tajumine

6.1. Väljaskäimine

d240 Stressi ja muude psüühiliste

koormustega toimetulek

b164 Kõrgemad kognitiivsed

funktsioonid* 6.2. Riski või ohu tajumine d210 Ühe ülesande täitmine

d2100 Lihtsa ülesande täitmine 6.3. Toimetulek muutustega

d240 Stressi ja muude psüühiliste

koormustega toimetulek d2303 Oma

aktiivsuse reguleerimine d7 Inimestevaheline

lävimine ja suhted 7. Suhtlemine 7.1. Suhtlemisega

hakkamasaamine d730 Võõrastega kontakteerumine d750 Mitteametlikud sotsiaalsed suhted

7.2. Kohane käitumine d710 Elementaarne inimestevaheline

lävimine

Kõik valdkonnad

b130 Vaimse energia ja tungifunktsioonid**

* RFK klassifikatsiooni alusel organismi funktsioon, mida tuleb vaadata seotuna tegutsemise ja osalusega

** RFK klassifikatsiooni alusel tuumkood, kasutatakse üle kõikide valdkondade võtmetegevuste

Ekspertarst võib täiendada tegutsemispiirangute loetelu antud peatüki teiste d-koodidega.

Töövõime hindamiseks kasutatavate tegutsemispiirangute raskusastmete 0, 1, 2, 3 ja 4 (metoodika

LISA 5) aluseks on RFK määratlus:

0 EI OLE piirangut (puudub, tühine, ...) 0 – 4%

1 KERGE piirang (väike, nõrk, ...) 5 – 24%

2 MÕÕDUKAS piirang (keskmine, tuntav, ...) 25 – 49%

3 RASKE piirang (suur, tõsine, ...) 50 – 95%

4 TÄIELIK piirang (vaieldamatu, sügav, ...) 96 –100%

Võttes arvesse taotleja hinnangut oma seisundile ja objektiivseid terviseandmeid, hinnatakse

tegutsemisvõime piirangu raskusaste numbriliselt. Kui taotleja hinnangu alusel pole piirangu

raskusastet määratletud, sest taotleja on märkinud, et tema seisund on muutlik, peab ekspertarst

määrama tegutsemisvõime piirangu raskusastme taotleja kirjelduse ning tervise infosüsteemi

andmete alusel.

18

Näide: kui valdkonnas „Liikumine“ vastab taotleja erineval tasapinnal liikumise võtmeküsimuses,

et ta suudab läbida rohkem kui 200 meetrit ilma probleemideta, ei ole tema liikumisvõimes

piirangut (raskusaste 0). Kui taotleja vastab, et tema liikumisvõime on muutlik (9) ja kirjeldab, et

tal esineb tugev õhupuudus ja väsimus, mis takistab tema liikumist, ning terviseandmete alusel on

taotlejal diagnoositud krooniline südamepuudulikkus ja kopsuhaigus, hindab ekspertarst

tegutsemispiirangu mõõdukaks (2) või raskeks (3).

Abiks võib olla järgnev raskusastmete kirjeldus:

Kerge piirang – ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30

päeva jooksul või esineb alla 25% ajast.

Mõõdukas piirang – häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–49% ajast, tegevus on

ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel.

Raske piirang – takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt,

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav. Reeglina

on vaja kasutada mõnes tegevuses abivahendit või kõrvalabi.

Täielik piirang – takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse

võimalik teostada, isegi abivahendit kasutades.

Töövõime hindamise valdkonnad ja võtmetegevused ning nende vastavus RFK koodidele on toodud

metoodika dokumendis (LISA 5).

2.5 Tegutsemisvõimet toetavad abivahendid ja kõrvalabi

Taotleja tegutsemisvõimet hinnatakse koos abivahendiga, mida taotleja oma terviseseisundist

põhjustatud piirangute kompenseerimiseks kasutab. Abivahendite loetelu on taotlejale töövõime

hindamise taotluse iga valdkonna juures ära toodud. Loetelu on ISO klassifikaatori põhine ja

sisaldab enimkasutatavaid abivahendeid või nende gruppe. Abivahendite kasutamise kohta on

ekspertarstil võimalik anda eksperdiarvamuse lõpuosas soovitusi, kui on selgunud, et konkreetne

abivahend võib taotleja tegutsemispiiranguid vähendada.

Taotleja kirjeldab taotluse vastava võtmetegevuse juures kõiki abivahendeid, mida ta igapäevaselt

kasutab. Taotleja võib loetleda ka need abivahendid, mis on talle määratud või ta on endale

soetanud, aga mida ta erinevatel põhjustel ei kasuta. Sel juhul hindab ekspertarst tegutsemisvõimet

abivahendita. Objektiivsed põhjused, mis isik abivahendit ei kasuta, on sageli seotud muutunud

terviseseisundiga, nt taotleja ei saa kanda enam aasta tagasi soetatud seljaortoosi, kuna skolioos on

süvenenud ja ortoosi kandmisel tekib valu.

Näide: taotleja on liiklusavariis saadud lülisamba ja alajäsemete hulgivigastuste tõttu liikunud 10

aastat ühe küünarkarguga. Eelmisel aastal on taotlejal diagnoositud reumatoidartriit, mis ei allu

hästi ravile ning põhjustab ägenemisperioodidel sõrmedes ja labakätes turseid ja valulikkust. Seega

periooditi ei saa taotleja kasutada küünarkarku ja tema liikumise valdkonna piirang on raske (3),

samal ajal kui küünarkargu kasutamisel oleks olnud piirang mõõdukas (2).

Kõrvalabi

Taotleja tegutsemisvõimet hinnatakse koos vajamineva kõrvalabiga. Kui taotleja vajab oma

tegevuste sooritamiseks kõrvalabi, märgib ta selle vastavate võtmetegevuste juures, kirjeldades

võimalikult detailselt, millise tegevuse või tegevuse osa teostamiseks ja mis ulatuses ta teise

inimese abi vajab (vajab osalist kõrvalabi, sõltub täielikult kõrvalabist).

19

Tugiisikut (vaimse ja psüühilise häire korral) või isiklikku abistajat (kehaliste piirangute korral)

võib taotleja vajada näiteks kaupluses käimisel, küttepuude ja vee tuppa kandmisel, eluruumide

kütmisel, pesupesemisel, toidu valmistamisel, ravimite toomisel apteegist, arsti juures käimisel jms.

2.6 Ajutise terviseseisundi käsitlus töövõime hindamisel

Töövõime hinnang antakse tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja püsivale seisundile.

Töövõime hindamisel ei võeta arvesse ajutist/akuutset terviseseisundit, mis paraneb eeldatavasti

vähemalt kuue (6) kuu jooksul.

Ekspertiisi läbiviimisel hinnatakse võtmetegevusi, kus piiranguid põhjustab ainult ajutine

haigestumine, raskusastmega „0“. Antud juhul ei tähenda raskusaste „0“ seda, et isikul piiranguid

ei ole, vaid taotleja piirang ei ole hinnatav püsiva töövõime kontekstis. Siinjuures on väga oluline

arsti põhjendus. Põhjendus sisaldab viidet piirangu(te) ajutisele iseloomule terviseseisundi

dünaamikat ja eeldatavat paranemist arvestades. Ekspertarst kirjutab põhjenduse ajutise iseloomuga

terviseolukorra kohta vastava võtmetegevuse põhjenduse väljale ning sõnastab põhjenduse

üldistatult (terviseandmeteta) ka valdkonna kokkuvõtte osasse.

Näide: taotlejal oli trauma 3 kuud enne töövõime hindamise taotlemist, diagnoositud sääre

külgmise pekse murd ja pindluu murd. Kaasuvaid haigusi ei ole. Tegemist on 30-aastase mehega,

kelle puhul pole põhjust eeldada, et paranemine luumurdudest oleks mingil põhjusel aeglustunud.

Ortopeed hindab 2 kuud pärast traumat: kaebusi ei esita, liikuvus rahuldav, konsolidatsiooni

tunnused olemas. Soovitatud RKK lokaalne ravi (salvid, geelid), NSAID vajadusel. Raske füüsiline

töö pole soovitav veel ~ 4 nädalat.

Selgitus: terviseandmeid arvesse võttes hindab ekspertarst, et tegemist on ajutiste piirangutega.

Taotleja liikumise valdkonnas välja toodud piirangutega võtmetegevused hinnatakse skooriga „0“.

Põhjendus: Taotlejal esinevad hetkel piirangud, kuid need on seotud akuutse haigestumisega.

Trauma leidis aset kaks kuud tagasi, traumajärgne periood on kulgenud tüsistusteta. Ortopeedi

soovitusel tuleb vältida rasket füüsilist tööd veel umbes 4 nädalat. Piirangud antud valdkonnas on

ajutised ega põhjusta püsivat töövõime langust.

Seisundit, mis on oma loomu poolest püsiv, kuid ei pruugi põhjustada pikaajalist tegutsemisvõime

langust, hinnatakse vastavalt töövõime prognoosile ja seisundi eeldatavale kestusele.

Näide: põlveliigese III astme kulumine osteoartroosi tõttu on krooniline haigus. Kui aga taotleja

on operatsiooni järjekorras, siis eelduslikult on tema seisund operatiivse raviga korrigeeritav ja

tegutsemisvõime paraneb seejärel oluliselt. Töövõime on sellisel juhul vähenenud, kuid eeldatavalt

on töövõime vähenenud lühiajaliselt, arvestades operatsiooniks ja taastumiseks vajaminevat aega.

Näide: taotlejal diagnoositi depressioon esimest korda kümmekond aastat tagasi. Esimese

pooleaastase ravikuuri järel püsis haigus remissioonis 4 aastat. Seejärel toimus taotleja

perekonnas mitmeid psüühiliselt traumeerivaid sündmusi lühikese ajaperioodi jooksul, depressioon

ägenes uuesti. Viimastel aastatel on perioodid, kus taotleja saab raviga päris hästi hakkama,

jäänud lühemaks. Depressiooni episoodide ägenemist ei saa antud juhul hinnata ajutise

terviseseisundina, sest taotlejal on nüüdseks diagnoositud mõõdukat korduvat depressiooni

somaatiliste sümptomitega. Piiranguid vaimse võimekuse valdkonnas tuleb hinnata püsivaks.

20

2.7 Töövõimet välistavad seisundid ja erijuhtum

Töövõimet välistavad seisundid on eriti rasked ja muutumatud terviseseisundid, mille mõju isiku

töövõimele on üheselt mõistetav ning selline tervisehäire põhjustab taotlejal töövõime puudumise.

Töövõimet välistava seisundi puhul määratakse puuduv töövõime ainult diagnoosi või

haigusseisundi alusel. Tegutsemispiiranguid täiendavalt ei hinnata.

Kui töövõimet välistav seisund ei leia ekspertiisi käigus kinnitust, palutakse taotlejal täita töövõime

hindamise taotlus täismahus, kui seda ei ole varem tehtud.

Kui töövõimet välistav seisund on leidnud kinnitust, koostatakse ilma valdkonnapõhiseid piiranguid

hindamata kokkuvõttev arvamus, milles loetletakse kinnituse aluseks olevad diagnoosid ja

seisundid ning antakse hinnang, milles sisaldub:

isiku töövõime ulatus koos põhjendusega (diagnoos);

seisundi prognoos;

puuduva töövõime eeldatav kestus koos põhjendusega.

Töövõimet välistavate seisundite loetelu on koostatud arstide erialaseltside ja ekspertgruppide

ettepanekuid ja soovitusi arvestades. Töövõimet välistavad seisundid on (vt käesoleva juhendi Lisa

1):

1) pahaloomulise kasvaja vaevusi leevendav ehk parim toetav ravi, kui onkospetsiifilist ravi ei

ole võimalik rakendada;

2) dialüüsravi;

3) juhitav hingamine või pidev hapnikravi hingamispuudulikkuse tõttu;

4) dementsus;

5) mõõdukas või raske või sügav vaimne alaareng;

6) püsivalt voodihaige (ööpäevaringne kõrvalabi vajadus).

Töövõimet välistava seisundi kinnitumisel ei ole alati tegemist tähtajatu seisundiga,

eksperdiarvamuse andja määrab puuduva töövõime tähtaja olenevalt terviseseisundi prognoosist.

Samuti võib ka töövõimet välistava seisundiga taotleja väikese (osalise) koormusega töötada või

periooditi töötada, kui tema terviseseisund seda võimaldab.

Kui taotleja on täitnud töövõime hindamise taotluse täismahus, kuid terviseandmete kohaselt on

taotlejal diagnoos või terviseseisund, mis kuulub töövõimet välistava seisundi loetellu, siis koostab

ekspertarst kokkuvõtva arvamuse lihtsustatud korras, st ilma tegutsemispiiranguid hindamata.

Erijuhtum on erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates

on inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ja ei vasta osalise või puuduva

töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult

takistatud või on olemas reaalne risk taotleja tervise halvenemisele juhul, kui inimene jätkab

töötamist tavapärases mahus.

Erijuhtumina käsitlemist võivad vajada korduvate ägenemistega kulgevad haigused, kiire

progresseerumise riskiga haigused, sagedast päevaravi vajavad haigused jne.

21

Näide: taotlejal on mitmes valdkonnas tegutsemisvõime kergelt piiratud ja võtmetegevuste

koguskoor on alla 4 (st skoori alusel „töövõime ei ole vähenenud“). Taotlejal on mõõduka

depressiooni tõttu periooditi tahte alanemine, I tüüpi diabeet on reeglina kompenseeritud ja

tegutsemisvõimet ei piira, kuid depressiooni ägenedes halveneb diabeedi kontroll ja taotleja on

vajanud korduvalt hospitaliseerimist hüpoglükeemiate tõttu. Mitme teguri koostoimel on inimese

töövõime osaliselt vähenenud.

Näide: taotlejal on ainult ühes võtmetegevuses (liikumine eri tasapindadel) raske piirang,

koguskoor jääb alla 4 (st skoori alusel „töövõime ei ole vähenenud“). Kopsutuberkuloosist

tulenevalt on taotleja liikumise valdkonnas raske piirang hingamisfunktsiooni languse tõttu. Tal on

piiratud lühikeste vahemaade läbimine, kodust ja hoonetest väljaspool käimine üldise

vastupidavuse languse ja hingamisraskuste tõttu. Multiresistentse tekitajaga tuberkuloosi tõttu

vajab statsionaarset ravi üle 6 kuu, tegemist on puuduva töövõimega.

Näide:taotlejal on siirdatud neer ja aastaid tagasi tehtud ka südameklapil operatsioon

(mitraalkomissurotoomia). Ravi foonil on tegutsemispiirangud kerged, kuid immunosupressiivse

ravi tõttu on taotleja vastuvõtlikum erinevatele infektsioonidele, peab vältima suuri füüsilisi

pingutusi, rahvarohkeid kohti, kontakti ägedasse respiratoorsesse infektsiooni haigestunutega.

Samuti esinevad ravimite kõrvaltoimed. Tegemist on vähenenud töövõimega.

Erijuhtumi kohta koostatakse kokkuvõte dokumendipõhise eksperdiarvamuse põhimõtete järgi.

Lisaks peab ekspertarst põhjendama, miks ta valis erijuhtumina hindamise.

2.8 Töövõime piirangu raskusastme ja töövõime ulatuse määramine ning

arvestamine

2.8.1 Raskusastmete määramine ja skoorimine

Võtmetegevuste piirangute raskusastmed määratakse sarnaselt RFK tegutsemis- ja osaluspiirangu

raskusastmetele:

0 – puudub (0 – 4%)

1 – kerge (5 – 24%)

2 – mõõdukas (25 – 49%)

3 – raske (50 – 95%)

4 – täielik (96 – 100%)

Taotluse küsimustes esinev sõnaline piirangu kirjeldus ja raskusaste ei ole vastavuses RFK

tegutsemis- ja osaluspiirangu raskusastmega, st võtmetegevustes ja neid kirjeldavates küsimustes on

piirangu raskusastme punktiväärtused erinevad (metoodika LISA 5).

Näide: võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“ on küsimuse „Kas suudate ohutult tänaval liikuda,

sh kohtades, kus pole varem käinud?“ vastus „Mõõdukate raskustega“ hinnatud punktiga 2 ehk

mõõdukas piirang, aga küsimuse „Kas suudate liikuda ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole

varem käinud?“ vastus „Mõõdukate raskustega“ on hinnatud punktiga 1 ehk kerge piirang.

Valdkonnapõhise tegutsemispiirangu raskusaste (töövõime hindamise eksperdiarvamuse

kokkuvõttes) määratakse sama valdkonna suurima punktiväärtusega võtmetegevuse alusel.

Võtmetegevuste punktide väärtus ja töövõime ulatuse hindamisel aluseks võetav punktide summa

on erineva tähendusega.

22

Võtmetegevuste punktide väärtus määrab piirangu raskusastme (kerge, mõõdukas, raske,

täielik), aga punktide summa ehk skoor määrab töövõime ulatuse (töövõime ei ole vähenenud,

osaline töövõime, puuduv töövõime).

Näide: kui võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“ on raske piiranguga (3) ja võtmetegevus

„Seismine ja istumine“ on mõõduka piiranguga (2), siis on liikumise valdkonna piirang raske ehk

3. Võtmetegevuse „Seismine ja istumine“ skoori arvestamisel võetakse aluseks suurema

punktiväärtusega küsimuse vastus.

Skoorimine on kõikide võtmetegevuste punktide, so raskusastmete summeerimine.

Ühe võtmetegevuse kahe küsimuse raskusastmeid ei summeerita, raskusastmena arvestatakse

suurimat punktiväärtust. o

Raskusastmeid 0 ja 1 skoorimisel ei liideta ehk summeeritakse ainult raskusastmed 2, 3 ja 4.

Juhul, kui arsti hinnang piirangule erineb taotleja hinnangust, peab ekspertarst põhjendama

taotleja punktiväärtusega mittenõustumist. Kirjutatakse põhjendus ja selgitus eriarvamuse kohta

terviseandmete alusel (kasutades haigusjuhtude sissekandeid). Mõnikord on vajalik viidata taotleja

asjakohaste diagnooside puudumisele tervise infosüsteemis. Ei piisa, kui piirangu raskusastme

põhjendusena kasutatakse sõnastusi, nagu „Taotlejal on liikumine piiratud“, „Terviseandmete alusel

on tegemist kerge piiranguga“ jne. Kui hinnangud piirangutele on taotlejal ja ekspertarstil erinevad,

siis peab põhjendus olema sõnastatud nii, et ka taotleja mõistab, miks antud võtmetegevuses on

piirangut niimoodi hinnatud.

Näide hästi sõnastatud põhjendusest piirangule „Liikumise valdkonnas“ (võtmetegevuses

„Liikumine eri tasapindadel“): Mõõdukas piirang esineb taotlejal selja- ja liigesvalust ning

peapööritustundest lühikeste ja pikkade vahemaade läbimisel. Piirang on põhjustatud kulumuslikest

muutustest liigestes ja lülisambas. Paremas põlveliigeses – II staadiumi artroos. CT uuringul on

näha spondüloosi tunnused kogu lumbaalpiirkonnas. Kõige rohkem ahenenud L1-2 ja L4-L5 lülide

vahemikud ja fassettliigestes on artroosi tunnused. Piirangud väljendunumad valuepisoodide

ägenemiste ajal.

2.8.2 Töövõime ulatuse määramine

Töövõime ulatust hinnatakse vastavalt otsustustingimustele (metoodika LISA 6).

Töövõime ulatuse määramise aluseks olev skoor on kõigi võtmetegevuste skooride ehk

punktiväärtuste summa (va 0 ja 1).

Näide: kui võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“ on raske piiranguga (3) ja võtmetegevus

„Seismine ja istumine“ on mõõduka piiranguga (2), siis on skoor 5. Tabeli „Otsustustingimused“

(metoodika LISA 6) alusel on sellise koguskooriga inimese töövõime kas osaline või puuduv. Kumb

see on, selle määrab arsti kaalutlusotsus.

Näide: kui võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“ on raske piiranguga (3) ja võtmetegevus

„Seismine ja istumine“ on kerge piiranguga (1), siis on koguskoor 3, kuna punktiväärtust 1

skoorimisel ei arvestata. Tabeli „Otsustustingimused“ (metoodika LISA 6) alusel ei ole sellise

skooriga inimese töövõime vähenenud. Olukord, kus hinnanguks jääb „töövõime ei ole vähenenud“,

ei tähenda, et taotlejal ei ole üheski võtmetegevuses piiranguid. Esinevad piirangud tuleb ka sellisel

juhul kirjeldada eksperdiarvamuse kokkuvõttes.

23

Kasutades kaalutlusõigust arvestab ekspertarst taotleja tegutsemisvõimet mõjutavaid asjaolusid.

Kaalutlusotsuse tegemisel lähtub ekspertarst metoodikas välja toodud kaalutlusotsuse

kriteeriumitest. Nii osalise kui puuduva töövõime korral põhineb eksperdi otsus töövõime ulatuse

kohta järgmistel kaalutluskriteeriumitel:

erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju;

tervisekahjustuse/haiguse kulg;

tervisekahjustuse/haiguse raskusaste;

haiguse ägenemiste sagedus;

tervisekahjustuse/haiguse ulatus;

taotleja haiguskriitika ja -teadlikkus;

ravisoostumus;

tegutsemispiirangute mõju taotleja igapäevategevustele.

1) Ekspertarst hindab taotleja töövõime puuduvaks, kui on tuvastatud töövõimet välistav

seisund või vähemalt üks võtmetegevustest on hinnatud punktiga 4.

Näide: taotlejal esineb täielik (4) piirang liikumise valdkonnas ja raske (3) käelise tegevuse ja

enesehoolduse valdkonnas. Piirangud on põhjustatud kesknärvisüsteemi kahjustusest tulenevast

tetrapleegiast, funktsioonivõime jätkuvat vähenemist põhjustavad liikumatusest tingitud tüsistused

(lihasatroofiad, osteoporoos, lamatised). Taotleja kätel on vähenenud sirutus- ja haardejõud,

seega kõik käelised tegevused on piirangutega. Taotleja seisund on tõenäoliselt halvenev.

Taotlejal on puuduv töövõime.

2) Ekspertarst hindab taotleja töövõime osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui:

kõigi võtmetegevuste piirangute raskusastmete punktiväärtuste summa on neli või suurem;

erijuhtumi esinemisel (mille punktiväärtus on alati 4);

teabe edasiandmise või vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangute raskusaste on

hinnatud punktiväärtusega neli (4).

Näide: kui võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on raske piirang (3) ja võtmetegevus

„Tegevuste õppimine“ on raske piirang (3), samuti on võtmetegevuses „Toimetulek muutustega“

raske piirang (3), siis on piirangute koguskoor 9. Tabeli „Otsustustingimused“ (metoodika LISA 6)

alusel on sellise skooriga inimese töövõime kas osaline või puuduv. Kumb see on, selle määrab

ekspertarsti kaalutlusotsus ja põhjendus, mis peab tuginema objektiivsetele terviseandmetele.

Arvestades valdkondade talitlusliku võimekuse koosmõju - raskused tegutsemisvõimes nii vaimsetes

valdkondades kui liikumise valdkonnas - on taotlejal puuduv töövõime.

Näide: kui võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on raske piirang (3) ja võtmetegevuses

„Ohutu ringiliikumine“ on mõõdukas piirang (2) ning „Teabe vastuvõtmise“ võtmetegevuses on

mõõdukas piirang (2), siis on koguskoor 7. Tabeli „Otsustustingimused“ (metoodika LISA 6) alusel

on sellise skooriga inimese töövõime kas osaline või puuduv. Kumb see on, selle määrab

ekspertarsti kaalutlusotsus ja põhjendus, mis peab tuginema objektiivsetele terviseandmetele.

Arvestades valdkondade talitlusliku võimekuse koosmõju - raskused liikumises, sh ohutus

liikumises tulenevalt kuulmislangusest ning piirangud ka teabe vastuvõtmisel, on taotleja osalise

töövõimega, vajab tõenäoliselt kohandatud töötingimusi.

3) Ekspertarst hindab taotleja töövõimet erijuhtumina. Erijuhtumi punktiväärtus on alati 4, kuid

erijuhtumi puhul ei tähenda see skoorile 4 vastavat raskusastet (täielik piirang), vaid ekspertarst

kasutab kaalutlusõigust ning langetab otsuse töövõime ulatuse (osaline või puuduv töövõime)

kohta, toetudes terviseandmete analüüsile.

24

4) Taotleja piirangute koguskoor on 3, kuid taotleja toob taotluses välja ja terviseandmed

kinnitavad, et ta ei suuda skooriga 3 hinnatud võtmetegevust sooritada iseseisvalt, kõrvalise

abita. Sel juhul ekspertarst kasutab kaalutlusõigust ja hindab taotleja töövõime osaliseks.

Näide: taotlejal on raske piirang (3) võtmetegevuses „Tualettruumi toimingud“. Taotleja põeb

polüskleroosi (S.M.). Esimese haigusataki järgselt saab taotleja põit tühjendada vaid kateetri abil.

Mõnikord vajab selle protseduuri juures ka kõrvalabi. Kuigi ravi foonil praegu teistes

valdkondades taotlejal piiranguid ei ole, võib ekspertarst kaalutlusõigust kasutades hinnata taotleja

töövõime osaliseks. Juhinduma peab sellest, kas võtmetegevus on iseseisvalt sooritatav.

5) Ekspertarst hindab taotleja töövõimeliseks, kui mistahes võtmetegevuste raskusastmete

punktiväärtuste summa eri valdkondades kokku on kolm või väiksem.

Näide: kui võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on mõõdukas piirang (2) ja

võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“ on kerge piirang (1), võtmetegevuses „Käteosavus“ on

kerge piirang (1) ning võtmetegevuses „Toimetulek muutustega“ on kerge piirang (1), siis on

piirangute koguskoor 2 (punktiväärtusi 1 ei summeerita). Tabeli „Otsustustingimused“ (metoodika

LISA 6) alusel ei ole sellise skooriga inimese töövõime vähenenud.

25

3. VALDKONDADE JA VÕTMETEGEVUSTE HINDAMINE

Taotleja tegutsemisvõime hindamisel eri valdkondades tuleb arvestada abivahendite kasutamist

ning taotluse sissejuhatavas osas küsitud taotleja tahet erinevaid tegevusi sooritada. Tegevused

peavad olema sooritatud korduvalt, mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult, muuhulgas

ilma tegevust häiriva valuta. Ekspertarst peab iga võtmetegevuse hindamisel eeltoodud infot arvesse

võtma ning väljendama seda tegutsemispiirangu põhjendamisel.

Ekspertarstil ei ole õigust anda hinnangut ainult taotleja ütluste alusel, ütlusi peavad toetama

terviseandmed. Samuti ei saa anda hinnangut ainult terviseseisundi alusel (va töövõimet

välistava seisundi korral), vaid arvesse tuleb võtta ka taotleja enese antud hinnangut.

3.1 Kehalise võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused

Kehalise võimekuse all mõistetakse lihas-skeletisüsteemi abil tehtavaid tegevusi, arvestades tahet,

üldist jõudu ja vastupidavust. Samuti hinnatakse nägemis- ja kuulmisfunktsiooni langusega ja

kõnehäiretega seotud piiranguid ning käsitletakse teadvushäiretega ja enesehooldustegevustega

seotut. Kehalist võimekust võivad mõjutada keha ehituslikud iseärasused, mis on tekkinud

arenguhäire, vigastuse või haiguse tõttu, näiteks jäseme puudumine, liigeste moondumine, lihaste

kõhetumine. Siia kuuluvad ka organsüsteemide funktsioonihäiretest tingitud seisundid, mille puhul

tegutsemisvõime on häiritud motoorika juhtimise häire või üldise jõudluse languse tõttu. Samuti

võivad kehalised haigused põhjustada ülemäärast väsimust, mis piirab paljusid tegevusi.

RFK koodide valimisel tuleb pöörata tähelepanu d-koodide sisu seletustele. Klassifikatsiooni

struktuuris järgneb koodide nimetustele detailne sisu selgitus ning tegevuste täpsustused kahes

kategoorias “kaasa arvatud“ ja „välja arvatud“. Veendumaks, milliseid tegevusosasid peetakse

silmas antud d-koodi raames ja millistel tegevustel on olemas eraldi koodid, on vajalik alati koodi

sisu seletus läbi lugeda. Vajadusel on võimalik kasutada 4. taseme koode kui 3. tasandi kood jääb

liiga üldsõnaliseks.

Kehalised haigused võivad põhjustada piiranguid ka vaimse võimekuse valdkondades. Sellistel

juhtudel tuleb neid hinnata vaimse võimekuse valdkondades skooriga 1 ehk kergeteks piiranguteks,

kui psüühika-ja käitumishäirete diagnoose TIS-is ei leidu.

3.1.1 Valdkond „Liikumine“

Liikumise valdkonnas käsitletakse piiranguid, mis esinevad liikumisel eri tasapindadel, keha asendi

säilitamisel, keha asendi muutmisel ja ohutul ringiliikumisel. Normaalse liikumise eelduseks on

motoorsed komponendid: asendi-, tasakaalu- ja kaitsereaktsioonide esinemine,

normvariatsioonidega lihastoonus ning motoorse kontrolli mehhanismide töötamine. Niisama

tähtsad on sensoorsed komponendid: auditoorne, visuaalne, taktiilne, propriotseptiivne ja

vestibulaarne tundlikkus.

Kehalise sooritusvõime hindamisel annavad inimese liikumisvõime kohta informatsiooni vaatlus,

palpeerimine, kõnnitestid (koormustaluvus), lihasjõu testid (üksikute lihaste ja lihasgruppide

26

funktsioonid ja jõud), valu skaala, tasakaalu testid, skriiningtestid (keha pehmete kudede

funktsioneerimine ja liikuvus).

1.1 Liikumine eri tasapindadel

Eri tasapindadel liikumise all mõistetakse mingi vahemaa läbimist samal tasapinnal, takistuste

ületamist ja liikumist astmetel. Liikumine on piiranguteta, kui ei esine valu, nõrkust, väsimust,

õhupuudust, tasakaalukaotust vms. Tegevus peab olema sooritatud korduvalt, mõistliku aja ja

jõupingutusega.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatüki „Liikuvus“ d4 kategooriatest:

d450 käimine

d465 abivahenditega liikumine

d455 muul viisil liikumine

Muul viisil liikumise all mõeldakse teisi liikumisviise peale käimise, nagu jooksmine, takistuste

ületamine jne.

Liikumisvõimet võib piirata valu, lihasnõrkus, lihastoonuse muutused, jõudluse alanemine,

koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired või kaitsereaktsioonide puudulikkus. Siin hinnatakse kehatüve,

alajäsemete, lülisamba ja ülajäsemete seisundit, kardiopulmonaalset seisundit, üldist jõudlust.

Lisaks taotluses küsitud vahemaa läbimisele ja astmetest üles-alla liikumisele tuleb hindamisel

arvestada eri tasapindadel, erineval maastikul liikumist, samal tasapinnal liikumise võimekust

laiemalt ning takistuste ületamist (nt tänava äärekivid). Hinnang antakse sellele, kui vabalt saab

taotleja eri tasapindadel ja erinevates ilmastiku- ja maastikutingimustes liikumisega hakkama.

Ülajäsemete seisund (nt haardejõud, piiratud liigesliikuvus) võib oluliselt mõjutada abivahendi

(ratastool, kargud) kasutamist. Vahemaa läbimisel arvestatakse tulemusena distantsi, mille taotleja

suudab läbida liikumist oluliselt takistava valuaistingu, hingelduse ja jõuetuse tekkimiseta. Kui

vahemaa läbimiseks on vaja peatuda ja puhata, ei ole võtmetegevuse sooritamine piiranguteta.

Liikumisel hinnatakse võimekust liikuda ilma teise inimese abita – näiteks, kui taotleja vajab

pidevalt teise inimese abi ratastooli siirdumisel ja selle kasutamisel, on tal liikumises täielik

tegutsemispiirang. Kui taotleja kasutab ratastooli kõrvalise abita, tuleb arvestada, milline on tema

võimekus läbida ratastoolis vahemaid puhkamata ja väsimust/valu tundmata. Astmetel liikumise

puhul tuleb arvestada, et see peab toimuma ilma teise inimese abita, kasutades vajadusel

trepikäsipuud. Kui kulutatud jõuvaru ei luba seda tegevust korrata, on sooritus piirangutega. Oluline

on ka tempo, millega taotleja liigub - kas see on võrreldav tavalise, terve isiku tempoga või on tal

vaja vahemaa läbimiseks ja takistuste ületamiseks tunduvalt rohkem aega. Liikumise vahemaa

hindamisel võib abistada kõnni keskmise kiiruse teadmine: tavapärane keskmise kiirusega

kõndimine on 61–90 m/min, jalutamine 40–60 m/min ning väga aeglane kõndimine vähem kui 40

m/min.

27

Kõndi mõjutavad muutused sammupikkuses või toepinna laiuses. Tavaline täiskasvanud inimese

sammupikkus on naistel 66 cm ja meestel 76 cm, arvestada tuleb ka asjaolu, et kõnd on

piiranguteta, kui mõlema jala sammud on ühepikkused. Kui esineb erinevus sammupikkuses,

nimetavad inimesed seda tavaliselt „lonkamiseks“. Ebavõrdseid sammupikkusi tingivad paljud

ortopeedilised ja neuroloogilised haigused. Toepinna laiuse muutused viitavad ortopeedilist või

neuroloogilist laadi kahjustustele, mis võivad esineda ka pärast liigeste endoproteesimist.

Raskusastmete määramisel peab arvestama piiranguid põhjustavate terviseprobleemide esinemise

sagedust ja ulatust, nt kas piirangud esinevad igapäevaselt, kord-kaks nädalas/kuus või

ööpäevaringselt. Siinkohal võib abi olla RFK piirangute raskusastmete selgitustest, kus mõõduka

piirangu puhul esinevad probleemid 1-2 korda nädalas ja raske piirangu korral praktiliselt

igapäevaselt.

Kui taotleja suudab kõrvalabita või abivahendita liikuda kodu ja aia piires/maja ümbruses, on tema

liikumisvõime tõenäoliselt üle 200meetri. Kui taotleja liigub ainult oma kodu piires, siis on

võimalik piiranguteta läbitav vahemaa tõenäoliselt alla 200 meetri.

Näide: taotleja kirjeldab: „Suudan läbida 100 meetrit, rohkem ei jõua, süda hakkab kloppima ja

pean leidma koha, kus istuda“.

Selgitus: kirjeldatud probleem võib viidata mitmele haigusseisundile, mis põhjustavad jõudluse

alanemist ja tekitavad füüsilisel koormusel hingeldust ja südamekloppimist, nt südame-

veresoonkonna haigused või kopsuhaigused. Arvestades taotleja terviseandmeid hinnatakse

objektiivse seisundi kirjelduse ja/või uuringutulemuste olemasolul (EKG, koormustestid vms)

piirang mõõdukaks (2) või raskeks (3).

Näide: taotleja kirjeldab: „Suudan kaks trepiastet ilma abita läbida mõõdukate raskustega,

astun paremaga sammu ja siis toon vasaku jala juurde.“

Selgitus: kirjeldatud viisil liikumine viitab sellele, et eri tasapindadel liikumine ja takistuste

ületamine, mis nõuab vahelduvat keharaskusega jalgadele toetumist, ei ole tavapärast

liikumismustrit kasutades võimalik valu vms piirangu tõttu. Taotlejal on olnud hüppeliigese

sidemete vigastus sporditrauma järgselt ning dislotseerunud malleolaarmurd. Selle tagajärjel

on välja kujunenud hüppeliigese artroos. Hüppeliigese liikuvus oluliselt vähenenud, piirangu

saab terviseandmeid arvestades hinnata kergeks (1) või mõõdukaks (2).

NB! Siin ja edaspidi tuleb silmas pidada, et taotlusel olev sõnastus „mõõdukate raskustega“

ei pruugi otseselt kokku langeda RFK mõistes „mõõduka“ raskusastmega. Antud näite puhul

on taotluse valikvastuses olev taotleja enesehinnang „mõõdukate raskustega“

tegutsemispiirangu mõistes „kerge piirang“ ehk 1 (metoodika Lisa 5).

Näide: taotleja valib vastuse „muutlik“(9) ja kirjeldab: „Kui tunnen ükskõiksust ja tekib

minnalaskmise meeleolu, ei jõua isegi tööle minna, kuhu on 1 kilomeeter ja nii võib kuu aega

järjest olla.“

Selgitus: tegemist ei ole kehalise tegutsemisvõime piiranguga, kuna terviseandmete alusel

puudub taotlejal kehaline haigus, mis võiks üldist väsimust või lihasjõudluse langust

põhjustada. Seega, arvestades terviseandmeid ja muud taustainfot, tuleb seda piirangut

käsitleda vaimse võimekuse valdkondade juures (nt „Õppimine ja tegevuste alustamine ja

lõpetamine“). Kui arst on kirjeldanud sarnaseid kaebusi epikriisis, saab hinnata

28

tegutsemispiirangu kergeks (1)..

Liikumise valdkonna hindamisel on ekspertarstil soovitav kaaluda taotleja visiidipõhisele

hindamisele kutsumist juhul, kui taotleja terviseandmed on vähesed või nendes esineb vastuolusid.

Liikumise valdkonnas on füsioterepeudil ja/või tegevusterapeudil võimalik taotlejaga läbi viia

mitmeid erinevaid funktsionaalseid teste, mis võivad olla abiks liikumise piirangute raskusastemete

määramisel.

1.2 Ohutu ringiliikumine

Ohutu ringiliikumise all mõistetakse raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta,

kukkumiseta) ning mõistliku ajaga eri tasapindadel soovitud kohta liikumist. Siin on mõeldud

nägemis- ja kuulmisraskuste ning luu- ja lihaskonna haiguste poolest ohutut liikumist. Hirmust

või ärevusest põhjustatud ringiliikumise raskusi siin ei käsitleta.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatüki „Liikuvus“ d4 kategooriatest:

d450 käimine

d460 mitmesugustel pindadel liikumine

d465 abivahenditega liikumine

d470 liiklusvahendi kasutamine

Mitmesugustel pindadel liikumise all mõeldakse kaldpinnal, ebatasasel või liikuval pinnal käimist,

nagu rohul, kruusal, jääl ja lumel, või eskalaatoril, bussis, rongis ja teistes sõidukites ringi liikumist.

Ohutu ringiliikumise hindamisel tuleb arvestada nägemisfunktsiooni langust ja ulatust, vaateväljade

kadu, mida ei ole võimalik abivahenditega kompenseerida, samuti kohanemist nägemishäiretega.

Progresseeruvate silmahaiguste korral ei pruugi isik kohaneda. Nägemisfunktsiooni kõrval tuleb

võtta arvesse ka teisi aspekte, nt kognitiivset võimekust, mis võib mõjutada tugevalt kohanemist

piiranguga. Nägemisfunktsioonide langusega inimese liikumisvõimet tuleb hinnata koos tema

tavapärase abivahendi (prillid, kontaktläätsed, valge kepp, juhtkoer vm) kasutamisega.

Abivahendite kasutamine võimaldab osaliselt kompenseerida piiranguid (parandada tasakaalu ja

koordinatsiooni, vähendada kukkumisriski).

Ohutu ringiliikumise hindamisel tuleb arvestada kuulmislangusest tingitud orienteerumise häirega.

Kuulmislangusega inimesel võib esineda tinnitust ja/või pearinglust, mida võib tekitada peaasendi

muutus ning visuaalse infoga üleküllastunud keskkondades viibimine. Kuulmislangusega inimeste

liikumisvõimet hinnates tuleb arvestada, et teatud situatsioonides (nt sagedaste kõrvapõletike tõttu)

ei saa kuulmislangusega inimesed alati kasutada kuuldeaparaati. Kuuldeaparaadita ringi liikumisel

ei orienteeru aga inimene liiklusmüras. Neurosensoorse kuulmislanguse korral ei ole kuulmislangus

kuuldeaparaadiga täielikult kompenseeritav.

29

Ohutu ringiliikumise piirangut võivad põhjustada ka rasked luu-lihaskonna häired, näiteks

lülisamba kaelaosa liikuvuspiiratus, mille tõttu inimene pole võimeline pead pöörama ja tema

vaateväli on piiratud. Vaateväljad on järgmised: horisontaalne vaateväli 150 ° (60°sisse ja 90°

välja) ja vertikaalne vaateväli 130 ° (70° alla ja 60° üles).

Kui tegemist on kognitiivsete võimete häirest tingitud ohutu liikumise piiranguga, hinnatakse seda

vaimse võimekuse valdkondades (nt valdkonna „Muutustega kohanemine ja ohu tajumine“

võtmetegevuses “Väljaskäimine“ ).

Näide: taotleja kirjeldab: „Valgustuse puudumine piirab liikumist, kui valgus puudub, on ka 100

m raske liikuda. Liikuvad objektid, näiteks autod tänaval, panevad pea ringi käima“.

Selgitus: taotlejal esineb astigmatism, mille põhjuseks on silma sarvkesta ja/või -läätse kuju

deformatsioon, kujutised on ähmased ja moonutatud ning nägemisteravus on vähenenud nii

kaugele kui lähedale. Taotleja ei ole suuteline liikuma pimedas, võõras kohas, ebatasasel pinnal,

liikuvad objektid vaateväljas halvendavad nägemisfunktsiooni, põhjustades piirangu ohutus

liikumises. Arvestades taotleja terviseandmeid võib tegemist olla kas mõõduka (2) või raske (3)

piiranguga.

Näide. Taotleja kirjeldab:“Raske on tänaval liikudes inimesi ja autosid üksteisest eristada, mul on

vaadates häguseid kohti, mistõttu ma pean pidevalt silmi pilgutama ning keerama pead nii, et

silmadega nähtav muutuks selgemaks“.

Selgitus: taotlejal esineb traumaatilise ajukahjustuse järgselt posttraumaatiline nägemissündroom

(PTNS), mis avaldub diploopias (kaheli nägemine), okulaar-motoorses düsfunktsioonis (silmade

liigutamise raskused) ja konvergentsi puudulikkuses (võime suunata mõlemad silmad ühel hetkel

samale objektile). Arvestades taotleja terviseandmeid ja ütlusi võib tegemist olla kas mõõduka (2)

või raske (3) piiranguga.Näide. Taotleja kirjeldab: „Tänaval liikudes ma ei erista liiklusmüras

üksikuid autosid ega taju, kui kaugel need on, ma kuulen ainult üldist mürinat“ ja „üks raskemaid

asju on liiklemine hämaras ja tundmatus kohas, kus ei oska ohtusid oodata ning ei kuule, kustpoolt

miski müra läheneb“.

Selgitus: taotlejal esineb bilateraalne neurosensoorne kuulmislangus, taotleja sisekõrva

struktuurid on saanud pideva müra tõttu kahjustada (taotleja on aastaid töötanud kaevurina).

Paar kuud tagasi ordineeritud kuuldeaparaat. Arvestades, asjaolu, et taotleja on hiliskurdistunud,

vajab ta kuuldeaparaadiga kohanemiseks pikemat aega ning arvestama peab, et ka edaspidi ei

kompenseeri kuuldeaparaat piirangut täielikult. Taotleja terviseandmeid ja ütlusi arvesse võttes,

saab piirangu hinnata mõõdukaks (2).

Näide. Taotleja kirjeldab: „Kodunt väljumine ja iseseisvalt nt poodi minemine on minu jaoks

välistatud, kuna tänavatel või kaubanduskeskuses liiklust või inimesi jälgida on võimatu, pead

pöörata on väga valus, saan ainult natuke ja see on väga valus. Lisaks hakkab mul pea ringi

käima, tekib tunne, et kohe kukun.“.

Selgitus: taotlejal esineb diskogeenne radikulopaatia, mis on põhjustatud C6 tasandil

lülivaheketta väljasopistusest koos närvijuure kompressiooniga L4 tasandil foraameni

kitsenemisest. Esineb valu ja tuimustunne lokalisatsiooniga C6-C7 ja L4-L5 innervatsiooni

piirkonnas. Taotleja hindab subjektiivselt valu VAS skaalal päeviti 8 pallile ja öösiti 6-8 pallile.

Kirjeldatud on taotleja sundasendit – pea on pööratud vasakule ehk valu piirkonnast

vastaspoolele, palpatoorset valulikkust esineb enamikus kaela- ja õlavöötme lihastes. KT-

uuringul on sedastatud kaelaosa C6 diski protrusioon ja MRT uuringul lülisamba spinaalstenoos

L4-L5 vahemikus. Arvestades taotleja terviseandmeid ja ütlusi, on taotleja võimekus ohutult ringi

30

liikuda mõõdukalt (2) piiratud.

1.3 Seismine ja istumine

Seismise all mõistetakse ühel kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või

millelegile toetudes (nt laud, tool). Teise inimese abi siinkohal ei arvestata.

Istumise all mõistetakse käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist. Piirangu hindamisel selles

võtmetegevuses tuleb arvestada asjaoluga, et istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk

seismise vahel võib istuda 2-3 minutit ja ka vastupidi.

Kehaasendi säilitamine ja vahetamine on piiranguteta, kui ei esine ebamugavustunnet, valu,

nõrkust, väsimust, peapööritust, tasakaalukaotust vms.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatüki „Liikuvus“ d4 kategooriatest:

d410 keha põhiasendi muutmine

d4101 kükitamine

d4105 kummardumine

d415 kehaasendi säilitamine

d420 Enda ühest kohast teise nihutamine

Keha põhiasendi muutmise all mõeldakse ühest kehaasendist teise üleminekut ja liikumist ühest

kohast teise, nagu toolilt tõusmine, voodisse pikali heitmine, põlvili või kükki laskumine, püsti

tõusmine, kummardumine või muul viisil keha raskuskeskme nihutamine.

Kehaasendi säilitamise all mõeldakse olukorrale vastavalt iste- või püstiasendis püsimist.

Istumise, püsti tõusmise, seismise, kummardamise, kükitamise piirangu puhul on enamasti

põhjuseks lülisamba, puusa- või jalaliigeste, lihaste või teiste pehmete kudede kahjustused.

Seismise ja istumise puhul hinnatakse tegevust ilma teise inimese abita, üht kätt vabana hoides, st

ühe käega võib toetuda/kinni hoida.

Näide. Taotleja kirjeldab: „Suudan istuda umbes 25 minutit, siis aegajalt isiklik abistaja aitab

asendit muuta. Istumine sõltub abivahendist, mulle kohandatud ratastoolis suudan veidi kauem

püsida, tavalises lihtsas ratastoolis mitte.“

Selgitus: taotlejal esineb seljaaju kahjustusest tulenev parapleegia ehk alakeha ja -jäsemete

kahjustus. Kuna hindamisel tuleb arvestada, et tegevused peavad olema sooritatud ilma teise

inimese abita, on taotlejal võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ vähemalt raske (3) või täielik

piirang (4).

Näide. Ttaotleja kirjeldab.: „Nii tõusta kui ka põrandale kukkunud eseme järele kummarduda on

väga raske, pean kusagilt kätega kinni saama, et end toetada ja tihti lööb ka puusa ja jalga nii

suur valu, kui üritan püsti tõusta, nii et parem ei üritagi“

Selgitus: taotlejal esineb lülisambakanali nimmeosa ahenemise tõttu spinaalstenoos ning

närvikahjustusest tulenev valu ja jala tundlikkuse häire. Kuna asendimuutused istuvast asendist

31

püsti ja tagasi ning vajadus kummarduda on igapäevategevuste juures väga sagedased, on

taotlejal ilmselt antud võtmetegevuses mõõdukas (2) kuni raske (3) piirang.

3.1.2 Valdkond „Käeline tegevus“

Käelise tegevuse valdkonnas käsitletakse piiranguid, mis on seotud käte peen- ja jämemotoorikaga,

käte ja ülakehaga teostavate tegevustega. Hinnatakse, kas taotlejal on võimalik igapäevategevuste

teostamiseks käsi välja sirutada, suuremaid, aga kergeid esemeid haarata ja liigutada ning

sõrmedega täpseid liigutusi teha. Käeliste tegevuste piiranguteta sooritamise eelduseks on

kahjustuseta sensoorsete ja motoorsete komponentide olemasolu. Motoorsed komponendid on

asendi-, tasakaalu- ja kaitsereaktsioonide esinemine, normilähedane lihastoonus ning motoorse

kontrolli mehhanismide töötamine. Sensoorsed komponendid on näiteks taktiilne ja

süvatundlikkus.

2.1 Käte sirutamine

Käte sirutamise all mõistetakse mõlema käe endast eemale sirutamist eri kõrgustele, käte

painutamist õla- ja küünarliigesest, kaasa arvatud millegi järele küünitamist või eseme

viskamist.

Käte sirutamine on piiranguteta, kui ei esine käte õlast liigutamisel valu, nõrkust, käte

värisemist, liikumispiiratust vms.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatüki „Liikuvus“ d4 valdkonna kategooriatest:

d445 käte ja käsivarte kasutamine

d4452 küünitamine

d4453 käte või käsivartega pööramine või keeramine

d4454 viskamine

Antud võtmetegevuse juures hinnatakse võimet käsi tõsta õlaliigestest erinevatele kõrgusele, käte

painutamist küünarliigesest ning sisse-välja pööramist õla- ja küünarliigesest. Siin arvestatakse käte

liikuvust, jõudlust ja võimalikku valuaistingu teket. Enamiku käte sirutamisega seotud tegevuste

teostamine eeldab õlaliigeses fleksiooni, adduktsiooni, abduktsiooni, õlavarre siserotatsiooni

liigutusi ja küünarliigeses fleksioonliigutusi. Samuti võib esineda käte tundlikkusehäiretest

tulenevaid piiranguid, mis põhjustavad keha puute-, valu- ja temperatuuritundlikkuse, aga ka

süvatundlikkuse (asendi- ja vibratsioonitundlikkuse) vähenemist või vääraistinguid.

Käte sirutamise juures hinnatakse õlavöötme (sh õlaliigese) ning küünarliigese seisundist tulenevaid

tegutsemispiiranguid. Mõjutada võivad seda lihasdüstroofiad, spastilisus, osalised või täielikud

ülajäseme amputatsioonid, traumad või tugiliikumiselundkonna ülekoormussündroomid ja

haigusseisundid jms.

Hindamisel tuleb lähtuda asjaolust, et kui ühe käe tegevust on vaja teise käega toetada, on tegemist

piiranguga. Ekspertarstil on objektiivsetele näitajatele tuginedes kaalutlusõigus, kas tegemist on

mõõduka või raske piiranguga.

32

Silmas tuleb pidada, et kui tegevust piirab sõrmede haardefunktsioon, kuid õlaliigese/küünarliigese

funktsioonihäire puudub, ei esine piirangut „Käte sirutamise“ võtmetegevuses ja seda piirangut

hinnatakse p.2.2 „Asjade liigutamine“ ja/või p.2.3 „Käteosavus“ all.

Näide.Taotleja kirjeldab: „ Ma saan oma paremat kätt õlast tõsta ainult natuke, õla kõrgusele mul

käsi lihtsalt ei tõuse, jääb kinni“.

Selgitus: taotlejal esineb „külmunud õla“ sündroom, tuntud ka adhesiivse kapsuliidina. Taotleja

haigusseisund on läbinud valufaasi ja hetkel avaldub liigese jäikusena. Kontraktuurid antud

piirkondades põhjustavad liigutuste ulatuse vähenemise. Arvestades asjaolu, et taotlejal ei esine

valu, vaid ainult liikumispiiratus, hindab ekspertarst piirangu mõõdukaks (2).

Näide. Taotleja kirjeldab: „Ma ei saa kõrgemalt ühtegi asja kätte, saan küll kätt liigutada mööda

lauda, aga tõsta ei saa, kuna ma ei tunne oma käsi hästi.“

Selgitus: taotlejal esineb seljaaju trauma järgselt osaline läbilõike sündroom ja selle tulemusel

spastiline tetraparees ehk nelja jäseme halvatus, taotleja ei ole võimeline sooritama kätega

sihipäraseid liigutusi ning tal esineb raske (3) või täielik piirang (4) antud võtmetegvuses.

2.2 Asjade liigutamine

Asjade liigutamise all mõistetakse esemetest kätega kinni haaramist ja soovitud kohta tõstmist

vöö kõrgusel (keha ühelt poolelt teisele) või nihutamist keha lähedal.

Asjade liigutamine on piiranguteta, kui ei esine eseme haaramisel ja selle liigutamisel õla-,

küünar- või randmeliigestes valu, nõrkust, liikumispiiratust, käte värisemist vms.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatüki „Liikuvus“ d4 kategooriatest:

d430 esemete tõstmine ja kandmine

d4300 tõstmine

d4301 kätega kandmine

d4302 käsivartel kandmine

d4305 esemete maha panemine

Antud võtmetegevuses hinnatakse ülajäsemete jõudu, õla-, küünar- ja randmeliigeste liikuvust ning

käte koordinatsiooni ehk kahe käe koostööd. Samuti võib esineda käte tundlikkusehäiretest

tulenevaid piiranguid, mis põhjustavad keha puute-, valu- ja temperatuuritundlikkuse, aga ka

süvatundlikkuse (asendi- ja vibratsioonitundlikkuse) vähenemist või vääraistinguid. Seda tegevust

võivad mõjutada lülisamba kaelaosa haigusseisundid (nt diski prolaps, väljendunud spondüloos

jms), neuroloogilised haigused, muuhulgas tugevalt väljendunud treemor.

Eeldatakse suhteliselt kergete asjade haaramist mõlemat kätt kasutades ja ümberpaigutamist

enam-vähem vöö kõrgusel, mitte asjade ülestõstmist põranda tasapinnalt. Näiteks: toiduainete ja

toiduriistade tõstmine ja asetamine tööpinnale, kaupade asetamine ja teisaldamine laoriiulitel,

koristustööd majutusasutustes või isiklikus majapidamises, välised koristus- ja aiatööd jms. Siin ei

33

hinnata võimekust kükitada või kummarduda eseme tõstmiseks maapinnalt üles, neid tegevusi

hinnatakse vastavalt „Liikumise“ valdkonna 1.3. võtmetegevuse „Seismine ja istumine“ all.

Näide. Taotleja kirjeldab: „Mul on vasak käsi õlast allapoole täitsa tundetu ja jõuetu, kui keegi

tõstab mu kätt, lööb õlga jube valu, sõrmed kisuvad ka krampi ja ei lähe lahti!“

Selgitus. Taotlejal esinevad isheemilise insuldi järgne vasaku kehapoole, sh ülajäseme parees ja

sellega seotud funktsionaalsed häired. Taotlejal esineb madal lihastoonus ülajäseme

proksimaalsetes osades (õla- ja küünarvarre lihastes), millest on põhjustatud eesmine alumine

õlaliigese subluksatsioon, liikuvuspiiratus ja valu käe tõstmisel. Distaalsetes osades ehk sõrmedes ja

labakäes esineb spastiline lihastoonus ja patoloogiliselt avalduv haarderefleks, mille tõttu ei ole

tahteliselt võimalik sõrmi avada asjade haaramiseks, hoidmiseks ja teisaldamiseks. Arvestades

asjaolu, et taotlejal on piiratud nii esemete teisaldamine, nende haaramine kui vabastamine, leiab

kinnitust raske piirang (3).

Näide. Taotleja kirjeldab: „Ma ei saa hästi asju tõsta, kuna tihti on kätes suremistunne ja käed on

tuimad, ma pean käsi raputama, et valu ja suremistunne kaoks.“

Selgitus. Taotlejal esineb lateraalne epikondüliit ja karpaalkanali sündroom, mis on kestnud üle 2

aasta ja mille kirurgiline sekkumine on planeeritud 2 kuu pärast. Terviseandmetes on viited

motoorsetele häiretele, samuti käte nõrkusele. Tegevuspiirangu saab hinnata kergeks (1) või

mõõdukaks (2).

Näide. Taotleja kirjeldab: „Vahel ei saa esemeid kätte, asjade haaramisel tekib ebakõla käe ja

nägemise vahel, käsi haarab esemest mööda, eriti väikeste esemete puhul.“

Selgitus. Taotlejal esineb intratserebraalse hemorraagia järgne nägemisvälja defekt ja diploopia,

nägemishäire häirib silma-käe koostööd jämemotoorsetes tegevustes. Igapäevastes tegevustes on

taotleja siiski iseseisev, terviseandmetes on tegevusterapeudi sissekande kohaselt kätega

manipuleerimise oskus paranenud ning rehabilitatsiooni tulemusena on oodatav positiivne

dünaamika. Arvestades iseseisvalt igapäevaste tegevustega hakkamasaamist ja terviseandmeid

leiab kinnitust kerge piirang (1).

2.3 Käteosavus

Käteosavuse all mõistetakse labakäte ja sõrmedega tehtavaid käte täppisliigutusi. Käteosavus on

piiranguteta, kui sõrmedega tehtavate liigutuste juures ei esine randmes ega sõrmedes valu,

nõrkust, värisemist, liikumispiiratust, kohmakust vms.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatüki „Liikuvus“ d4valdkonna kategooriatest:

d440 käte täppisliigutused

d4400 ülesvõtmine

d4401 haaramine

d4402 käsitsemine

d4403 lahtilaskmine

34

Käte täppisliigutuste all mõeldakse koordineeritud tegevuse sooritamist esemete puudutamisel, kätte

võtmisel, käsitsemisel ja lahti laskmisel, kasutades labakäsi, sõrmi ja pöialt ning väikeste asjade

liigutamist, hoidmist ja nende sõrmitsemist.

Antud võtmetegevuses hinnatakse randmete, labakäte ja sõrmede funktsioone (liikuvus, jõudlus).

Ühe käe probleem selle tegevuse juures üldjuhul olulist piirangut ei põhjusta, eeldatavalt põhjustab

piirangu bilateraalne funktsioonihäire. Arvestada tuleb võimalikku tugevalt väljendunud treemorit

ning käte koordinatsiooni häireid. Sõrmedega ja labakäega tehtavate tegevuste sooritamise

eelduseks on normaalne pigistusjõud (meestel ja naistel erinevates vanustes erinevad näitajad),

randmeliigese ja sõrmelülide vaheliste liigeste vabad liikumisamplituudid ning küünarliigese ja

labakäte lihaste normilähedane jõudlus. Näiteks: pliiatsiga kirjutamine, arvuti klaviatuuriga

töötamine, telefoni kasutamine, sularaha või maksekaartide kasutamine.

Näide. Taotleja kirjeldab: „Mul asjad ei püsi käes, kuna mu parema käe pöial ei liigu, on pidevalt

paistes ja valutab.“

Selgitus. Taotlejal esineb kroonilisest esimese dorsaalse kõõluseümbrise tendiniidist (tuntud kui de

Quervaini tendiniit) põhjustatud valu ja tundlikkuse häire haaramisliigutuse teostamisel pöidlas ja

sõrmedes. Põletik põhjustab kõõluseümbrise (katte või tupe) paistetust ja suurenemist, muutes pöidla

ja randme liigutamise valulikuks. Käe rusikasse tõmbamine, esemete haaramine ja hoidmine

muutuvad de Quervaini tendiniidi korral sageli valusaks. Terviseandmete alusel intensiivistuvad

taotlejal nimetatud sümptomid 2-3 korda nädalas, eriti pärast füüsilist tööd kätega. Kinnitub

mõõdukas (2) tegutsemispiirang.

Näide. Taotleja kirjeldab käte ja sõrmede kasutamisel: „Mul on raske võtit keerata lukuaugus, kuna

näpud on kohmakad ja ei suuda väikest asja hoida, lisaks on raske randmest kätt pöörata.“

Selgitus. Taotlejal esineb krooniline haigus reumatoidartriit, mille tõttu on kahjustatud

interfalangeaalliigeste struktuur ja liigeselähedased pehmed koed ehk kõõlustuped ja lihased.

Haigus kulgeb ägenemiste ja vaibumistega, kuid vaatamata ravile on põletikuliste liigeste

moondumine juba aset leidnud mõlema labakäe luulistes ja pehmetes kudedes. Arvestades

terviseandmeid, saab piirangu siin hinnata kergeks (1) või mõõdukaks (2).

Näide. Taotleja hindab enda võimekust käsi ja sõrmi kasutada muutlikuks (9), kirjeldab: „Mul kogu

aeg käed värisevad, asjad ei püsi käes.“

Selgitus. Taotlejal esineb vaimse tervise häire, millega kaasnevad ärevus ja emotsionaalne

labiilsus. Terviseandmetest lähtuvalt on taotlejal pikaajaline sõltuvushaigus. Ilmselt on tegemist

psühho-emotsionaalsel foonil tekkiva (kerge) käte treemoriga, kuna alkohoolset polüneuropaatiat ei

ole diagnoositud. Arvestades asjaolu, et taotlejat see siiski segab, võib hinnata piirangu

raskusastme kergeks (1).

3.1.3 Valdkond „Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine“

Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas käsitletakse nägemise, kuulmise ja

kõnelemisega seotud funktsioonide häirumise tõttu välja kujunenud tegutsemis- ja

osalusvõime piiranguid suulise ja kirjaliku teabe vahetamisel teiste inimestega.

Struktuurihäiretena käsitletakse selles valdkonnas silma-, kõrva-, peaaju- jt haigusi.

Terviseolukorrad, mis tekitavad piiranguid, võivad olla nt erineva etioloogiaga nägemis-, kuulmis-

või kõnelemishäireid põhjustavad haigusseisundid, sh ka peaajukahjustused või neuroloogilised

haigused (nt parkinsonistlikud sündroomid, motoneuroni haigused jt). Eeltoodud tervisehäirete

35

tagajärjel võib nt taotleja kõne olla segane/takistatud/arusaamatu ja/või esinevad piirangud

kirjutamisel või teisel moel teabe edastamisel ja/või vastuvõtmisel.

Selles valdkonnas ei arvestata psüühikahäirest või intellektipuudest tulenevat teabe vahetamise

raskust või keeleoskuse puudumise tõttu tekkivat suhtlustakistust ega vaimse tervise probleemidest

tingitud kõnelemise takistust. Näiteks kontaktiloomise kartust antud valdkonnas ei hinnata.

Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise hindamisel võetakse arvesse suhtlus- ja teabevahetuse

abivahendite ja/või kommunikatsioonivahendite ja kõrvalabi kasutamist, kuid oluline on arvestada,

et neist mõnede (nt viipekeel) kasutamine ühiskonnas laiemalt on vähene, seega ei muuda see

oluliselt piirangu raskusastet.

Nägemis- ja kuulmisfunktsioonide ning kõnelemisega seotud funktsioonide häired võivad taotlejale

põhjustada täiendavaid tegutsemispiiranguid ka teistes valdkondades (vt. Lisa 3). Vastavalt

metoodika üldistele põhimõtetele, tuleb taotleja puhul, kellel on selles valdkonnas piirangud,

hinnata teistes valdkondades esinevad piirangud kerge(te) (1) piirangu(te)na.

3.1. Teabe edasiandmine

Teabe edasiandmise all mõeldakse kõnelemise ja kirjutamise teel sõnumite edastamise

võimekust ehk enese iseseisvalt teistele inimestele arusaadavaks tegemist, kasutades

selleks nägemise- ning kõnega seotud funktsioone.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatüki „Suhtlemine“ d3 kategooriatest.

d330 rääkimine

d335 mitteverbaalsete sõnumite edastamine

d345 kirjalikud sõnumid

d350 vestlus

d349 teisiti täpsustatud (TT) ja täpsustamata (Tta) suhtlemine-sõnumite edastamine

d398 TT suhtlemine

Teabe edastamise võtmetegevuse juures hinnatakse eneseväljendamise võimekust teiste

inimestega suhtlemisel ehk enda arusaadavaks tegemist erinevate sõnumite edastamisel. Siin

hinnatakse kõnelemist ja võimet end kirjutades või märkide-sümbolite keeles ja

abivahendite/kompenseerivate meetodite/ kommunikatsioonivahendite abil selgeks teha.

Teabe edastamisega seotud piirangud võivad esineda seoses takistusega rääkimisel või kõne

selgusega, ka sõnade/häälikute segistamisega vms.

Näiteid valdkonna tegevustest: sõprade, töökaaslaste või lähedastega vahetu suhtlemine;

suhtlemine telefoni teel või sotsiaalvõrgustikke kasutades; avalikes kohtades teenuste kasutamine,

kus on vajalik eneseväljendamine; kõneldes või kirjutades abi küsimine võõrastelt jne.

Kirjalikus kõnes väljendumise hulka kuuluvad nt ankeetide, maksekorralduste täitmine, avalduste

esitamine, kaebuste või kuulutuste, õnnitluste ja tänukirjade ning erakirjade kirjutamine.

Kuna kõne on väga kompleksne funktsioon, haarates nii intellektuaalset, neuroloogilist kui luu- ja

lihaskonna komponenti, võib seda tegevust piiravaid haiguslikke põhjusi olla suhteliselt palju.

36

Kui on olemas vähemalt üks sõnumi edastamist toetav funktsioon (kas kõnelemine või

kirjutamine), siis ei saa lugeda 3.1. võtmetegevuses esinevat tegutsemispiirangut täielikuks.

Näide. Taotleja abikaasa hindab tema tegutsemispiirangu võtmetegevuses „Teabe edasiandmine

“ raskeks (3) ja kirjeldab: „Suhtleb aktiivselt, aga veidi raskesti arusaadavalt, täpset sõnalist

infot edasi anda ei saa ja kirjutamine ei õnnestu pärast haigust.“

Selgitus. Taotlejal esineb ajuhemorraagia järgne afaasia ja düsartria, mille tõttu on kõnes

väljendumine raske, korrata on võimalik vaid mõnesilbilisi sõnu. Taotleja suudab kirjutada oma

nime ja lühikesi sõnu, pikkade sõnade lõppu välja ei kirjuta, kirjutades küsib üle: „Mis siia kirja

sai?“. Siin saab teabe edastamise hinnata raske piiranguga (3).

Näide. Taotleja kirjeldab: „Kirjutada näen ma väga halvasti, kodus kasutan arvutit ja erilist

klaviatuuri, aga lihtsalt pastaka ja paberiga küll ilma abita hakkama ei saa.“

Selgitus. Taotlejal esineb enneaegsusest tingitud retinopaatia ja vaegnägevus lapseeast.

Taotlejal on raske nägemisteravuse langus ja mõlema põhivaatevälja osaline kahjustus. Taotleja

kuulmisfunktsioonides probleeme ei esine. Antud võtmetegevuses on raske (3) piirang,

arvestades, et nägemisteravus on abivahenditega (prillid, luup, nägemisteler, arvuti) osaliselt

kompenseeritud, kuid vaateväljade kahjustust ei ole võimalik kompenseerida.

3.2. Teabe vastuvõtmine

Teabe vastuvõtmise all mõeldakse erinevate sõnumite vastuvõtmist. Arvestatakse taotleja

võimet teiste isikute edastatavaid sõnumeid vastu võtta kuulmise teel ja kirjapandut

lugedes. Teabe vastuvõtmise piiranguid põhjustavad selles võtmetegevuses kuulmis- ja

nägemisfunktsioonide häired.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatüki „Suhtlemine“ d3 kategooriatest

d310 suuliste sõnumite vastuvõtmine

d325 kirjutatud sõnumite vastuvõtmine

d329 TT ja Tta suhtlemine – sõnumite vastuvõtmine

d350 vestlus

Teabe vastuvõtmise võtmetegevuse all hinnatakse teiste inimeste kirjaliku ja/või suulise kõne

kaudu edastatud teate/sõnumi vastuvõtmist, suure teksti nägemist, huultelt lugemise võimet,

kommunikatsioonivahendite kasutamist. Kirjaliku sõnumi all mõistetakse ka sümboleid, jooniseid,

piltjuhendeid. Antud võtmetegevuse tegutsemispiirangud on põhjustatud kuulmis- ja/või

nägemisfunktsiooni häiretest.

Näiteid valdkonna tegevustest: suhtlemine töökaaslaste, lähedaste ja sõpradega; tööülesannetest

või muudest korraldustest arusaamine; erinevate meediakanalite kasutamine uudistega kursis

olemiseks.

37

Kui on olemas vähemalt üks sõnumi vastuvõtmist toetav funktsioon, siis ei saa hinnata 3.2.

võtmetegevuses esinevat tegutsemispiirangut täielikuks.

Normaalse kuulmisfunktsiooniga taotlejal, kelle nägemisteravus on langenud, tuleb võtmetegevuse

hindamisel arvestada taotleja nägemisvõimet nii päevavalges kui hämaras ja pimedamates oludes,

ruumilist nägemist, võimet eristada esemete vormi ja kuju jms.

Kui normaalse nägemisteravusega taotlejal esineb vaateväljade kahjustus, tuleb tema töövõime

hindamisel arvestada, kas tal esineb vaateväljade kitsenemist, ebaühtlast vaatevälja, vaatevälja

osade kadu, silmade kohanemishäiret erinevate valgustingimustega ning milline on tema võime

hinnata tasapinnalisi muutusi või objektide kaugusi. Kui isikul on nägemisfunktsiooni häire

põhjuseks vaatevälja kahjustused, siis ei ole abivahenditega võimalik tema võimet teavet vastu

võtta ja edastada oluliselt parandada.

Normaalse nägemisfunktsiooniga taotlejal, kellel on märkimisväärne kuulmisfunktsiooni häire, kuid olemas

oskus suult lugeda, võib antud võtmetegevuses olla mõõdukas piirang. Tõsise kuulmisfunktsiooni häirega

taotlejal, kellel puudub huultelt lugemise oskus võib aga piirang olla ka raske. Hindamisel tuleb arvestada

inimese tegutsemisvõimega nii kodus kui avalikus ruumis, võttes arvesse võimalikke segavaid taustafaktoreid

nagu nt mürarikas keskkond, vestlus kahe või enama inimesega ja distants.

Nägemisfunktsiooni tugeva languse korral nõuab suhtlemine inimeselt palju puudespetsiifilisi

oskusi ja abivahendite kasutamist, kompenseerivate oskuste omandamisel on olulised nii

nägemisrehabilitatsiooni metoodikate õige valik kui õppija isiksuslikud eripärad. Suhtlemises

esinevateks raskusteks võivad olla vestluspartneriga kontakti loomine, hoidmine ja lõpetamine.

Kuulmise hindamisel arvestatakse kuulmisabivahendi kasutamist või mittekasutamist ja samuti

abivahendiga kohanemist. Oluline on arvestada, et kuulmisabivahendi kasutajal esineb tihti

probleeme heliallika lokaliseerimisel, distantsilt ja taustamüras kuulmisega jne.

Suult lugemise võimaluse puhul arvestatakse kindlasti nägemisfunktsiooni - väljendunud

nägemisfunktsiooni langusel ei saa seda kasutada.

Nägemis- ja kuulmisfunktsiooni langus või kadumine võib põhjustada inimesele erinevaid

piiranguid ka vaimse võimekuse valdkondades, mida saab neis hinnata kerge piiranguna (1).

Näide. Taotleja kasutab kuuldeaparaati ja märgib, et tal ei ole piiranguid teabe

vastuvõtmisega. Valdkonna lisaväljal 3.3 („Kui Teil on nägemise, kuulmise või kõnelemise tõttu

suhtlemisega raskusi, mida eespool esitatud küsimused ei võimaldanud kirjeldada, siis

kirjeldage neid raskusi siin“) kirjeldab: „Kõnest arusaamine on mõnedes kohtades

raskendatud ka kuuldeaparaadiga, näiteks kajavad ruumid, ja mõne inimese jutust ei saa

midagi aru.“

Selgitus. Hindamisel tuleb arvestada, et erinevates ümbritsevates keskkondades (taustamüra,

kajav ruum, suur suhtlemiskoormus või suured distantsid omavahelises suhtlemises,

telefonivestlused jms) ei ole piirangud alati kompenseeritavad kuulmisabivahendi(te)ga.

Seetõttu tuleb hinnata 3.2 võtmetegevuses sõltuvalt taotleja täpsustustustest ja ekspertarsti

kaalutlusest suhtlemispiirang mõõdukaks (2) või raskeks (3).

Väljendunud kuulmislangusega inimestel, kelle emakeel on eesti viipekeel ning kellele on eesti

kirjakeel võõrkeeleks (viipekeelsed kurdid), võib esineda olulisi piiranguid teabe kirjalikul

edastamisel. Põhjuseks on asjaolu, et kuna eesti keele ja eesti viipekeele grammatika erinevad

oluliselt, võib viipekeelsete kurtide eesti kirjakeeles väljendumine olla grammatikavigadega.

38

Näide viipekeelse kurdi kirjast: „Tere, mul on Teile taotlus palve! Sotsiaalabi raha kannab nüüd

mulle kätte ja seejärel annab mu eksnaise Teelele raha anda. Seetõttu soovin mu eksnaise mitte

sotsiaalabi raha anda ja nõudakse likvideerida! Sotsiaalabi raha vastustus kannab vaid minule,

mitte Teelele! Seetõttu Teelel on jätkuvalt oma riigis (Lätis) sotsiaalabi saada. Kas on võimalik

Teelele meie sotsiaalabi raha likvideerida ja jääb minu vastustusele?“

Selgitus. Antud võtmetegevuses hindame kuulmislangust, eesti keele ja viipekeele grammatika

erinevusi tuleb arvestada vaimse võimekuse valdkondades, nt „Õppimine ja tegevuste

sooritamine.“

3.1.4 Valdkond „Teadvusel püsimine ja enesehooldus“

Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas käsitletakse elementaarsete põhitegevuste

(virgeseisund, toitumine ja enesehooldus) piiranguid. Igapäeva põhitegevused (ingl. k. Basic

Activity of Daily Living e. BADL), eesti keeles nimetatud ka enesehooldustegevused“ on igale

inimesele kõige isiklikumad ja olulisimad tegevused, mille sooritamine annab esmase sõltumatuse,

võimaluse iseseisvalt toime tulla ja oma elu üle otsustada. Siia kuuluvad tegevused, mille

sooritamine on vajalik elus püsimiseks ja mida ravi- ja rehabilitatsioonitöös piirangutega

inimestega alati esimesena peab hindama, käsitlema ja toetama.

Hoolimata sellest, et need on kõige elementaarsemad enese eest hoolitsemise tegevused, esineb ka

siin erinevusi ja variatsioone viisis, kuidas neid tegevusi sooritatakse. Erinev võib olla tegevuste

sooritamise sagedus, laad, järjekord või kasutatavad võtted.

4.1 Teadvusel püsimine

Teadvusel püsimise all mõistetakse tavapärast virgeseisundit ja kontaktivõimet ärkvelolekus.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuste alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatüki „Enesehooldus“ d 5 kategooriatest.

d570 oma tervise eest hoolitsemine

Antud võtmetegevuse all hinnatakse situatsioone, kus igapäevaste tegevuste ohutu teostamine on

ärkveloleku ajal takistatud teadvusehäirete või teadvuse kaotuse tõttu. Oluline on teadvusehäirete

esinemise sagedus: raske piirangu põhjustavad vähemalt üks kord kuus esinevad

haigusepisoodid. Teadvusehäireid ja/või teadvuse kaotuse episoode peavad kinnitama

terviseandmed. Oluline on siin arvesse võtta ka ravimite võimalikke kõrvaltoimeid taotluse 8.

küsimuse „Sõltuvust tekitavate ainete mõju või ravimite kõrvaltoimed“ vastustest.Teadvusel

püsimise häireks loetakse teadvuse, käitumise, motoorsete funktsioonide, tundlikkuse ja/või

tunnetuse häiret. Piiranguid põhjustavad terviseolukorrad võivad antud võtmetegevuses olla

generaliseerunud krambid, aju verevarustuse häirest või südame rütmihäiretest tingitud teadvuse

häired või sünkoobid, epilepsia erinevad vormid, hüpo- ja hüperglükeemiast põhjustatud teadvuse

häired.

Pearinglus või uimasus ei klassifitseeru teadvusehäire alla ning neid selles võtetegevuses

tegutsemispiirangu põhjusena ei arvestata. Kui nimetatud seisundid põhjustavad piiranguid,

näiteks liikumisel, tuleb neid käsitleda „Liikumise“ valdkonna võtmetegevustes.

39

Näiteid tegevustest, mida teadvusehäire ja -kaotus mõjutavad: potentsiaalselt ohtlikud kodused

tööd, näiteks kuuma vee/vedelikega või lahtise tulega tegevused köögis; ujumine,

kontaktspordialadega tegelemine; auto ja teiste sõidukite juhtimine; jalakäijana liiklemine.

Näide. Taotleja kirjeldab: „Need hood tulevad ilma ette hoiatamata ning mina ise ei tunne

neid, võin poole lause pealt maha kukkuda ja värisema hakata. Pärast seda ei ole ma

teadvusel kuni 30 minutit ja seejärel on mul ligi 12 tundi väga raske süvenenult mingit tööd

teha.“

Selgitus. Terviseandmete alusel esineb taotlejal ravi foonil generaliseerunud epilepsiahooge

üks kuni kaks korda kuus. Teadvusehäire esinemise sageduse tõttu on tegemist raske (3)

piiranguga.

Näide. Taotleja on märkinud lisaväljal 4.4 (Kui Teil on muid enesehooldusega seotud raskusi,

mida eespool esitatud küsimused ei võimaldanud kirjeldada, siis kirjeldage neid raskusi siin.):

„Ma olen väga hajameelne, ma kasutan letsitiini, siis on mu tähelepanu parem.“

Selgitus. Hajameelsus, uimasus, pearinglus jms kaebused ei ole käsitletavad teadvusel

püsimise häirena, kuid võivad mõjutada tegutsemisvõimet mõnes teises valdkonnas, kus neid

tuleks vajadusel hinnata, nt pearinglust „Liikumise“ valdkonnas, hajameelsust ja uimasust

„Õppimise ja tegevuste alustamise ja lõpetamise“ valdkonnas jne.

4.2 Tualettruumi toimingud

Antud valdkonnas käsitletakse tahtele alluvat soole ja põie sisu kinnipidamist ja väljutamist.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatüki „Enesehooldus“ d 5 kategooriatest:

d530 tualettruumi toimingud

Antud võtmetegevuse all hinnatakse põie ja soole kontrollimise võimet ja abivahenditega

seonduvaid probleeme nagu näiteks riiete sagedane määrdumine või vahetamise vajadus..Lisaks

kehalisele funktsioonile on siin oluline arvesse võtta ka sotsiaalseid aspekte ning inimese

väärikustunnet, samuti probleemi esinemissagedust. Väikeste (pesukaitsetega kontrollitavate)

lekete korral, mis ei nõua riiete vahetamist, on selles võtmetegevuses kerge piirang või piirangut ei

ole. Hindamisel tuleb arvestada ka soole- või põiesisu peetusest tingitud piiranguid.

Soole või põie kontrolli ja talitluse piiranguid võivad põhjustada neuroloogilised haigused, seljaaju

traumad, urogenitaal- ja seedetrakti pahaloomulised kasvajad jne.

Võtmetegevuse hindamisel tuleb arvestada, et põie ja soole kontrollimisega seotud raskused

peavad esinema teadvusel/ärkvel olles. Taotlejal, kellel esineb pidamatust alkoholi või

narkootiliste ainete toimega seonduvalt, ei hinnata probleemi antud võtmetegevuses piiranguna.

Arvestama peab ka ravimitega, mis mõjutavad soole ja põie kontrollimist. Näiteks opioidide

tarvitamisest tingitud kõhukinnisus võib põhjustada märkimisväärset valu ja raskusi soolesisu

väljutamisel.

40

Kui õigeaegselt tualetti jõudmist takistab liikumisfunktsiooni piirang, peab seda käsitlema

„Liikumise“ valdkonnas.

Näiteid tegevustest, mida mõjutavad probleemid tualettruumitoimingute sooritamisel: avalikes

kohtades liikumine; sotsiaalne suhtlemine; erinevatel üritustel (seminarid, konverentsid jne)

osalemine; töötamine ametikohtadel, mis nõuavad palju ringiliikumist jne

Näide. Taotleja kirjeldab: „Muidu saan hästi hakkama, kuid vahel võib olla mitu päeva kestvat

kõhulahtisust, siis vajan ka mähkmeid.“

Selgitus. Taotlejal esineb Crohni tõbi, haigus on enamjaolt rahuldavalt kontrollitud medikamentoosse

raviga, ägenemised tekivad keskmiselt kord kuue kuu jooksul. Ägenemiste ajal on nädala-kahe jooksul

diarröa lima ja vereeritusega, esineb roojapidamatust. Sellise haiguse kulu korral on tegevuspiirang

mõõdukas (2).

Näide. Taotleja kirjeldab: „Iga kord, kui aevastan või köhatan, tuleb tilk püksi, seetõttu kasutan kogu aeg

pesukaitset.“

Selgitus. Antud juhul ei ole tegemist tegutsemispiiranguga, kuna abivahenditega on uriini leke kontrollitav,

ilma et peaks riideid vahetama või ennast pesema.

4.3 Söömine ja joomine

Söömise ja joomise all mõistetakse etteantud toidu iseseisvat söömist ja joomist, kasutades

vajadusel selleks söömise ja joomise (abi)vahendeid.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemisese ja osaluse peatüki „Enesehooldus“ d 5 kategooriatest:

d550 söömine

d560 joomine

Antud võtmetegevuse all hinnatakse võimekust suuga toitu haarata, mäluda ja neelata.

Söömise ja joomise piirangu põhjuseks võivad olla pea- ja kaelapiirkonna probleemid

(suuremahulised näo või kaela anatoomiat muutvad operatsioonid), rasked gastrointestinaalsed

häired, motoneuroni haigused, seljaaju traumad, progresseeruvad lihashaigused.

Kui taotlejal on raske käte tegevuse häire, mille tõttu on takistatud toidu ja joogi suhu viimine,

siis tuleb ka seda antud võtmetegevuses arvestada. Eri haigustega kaasnevat isu langust ja

eridieetide vajadust ei tuleks käsitleda selle võtmetegevuse all.

Terviseandmetes peab olema kajastatud häire sisu ja põhjus: näiteks söögitoru striktuuri tõttu

nasogastraalse sondi abil toitmise vajadus vms.

Näide. Taotleja kirjeldab: “Kui üksi olen, söön keele abil – koera ja kassi moodi, joon

joogikõrrega, nii et see pole vist raskus, nälga ei jää igatahes.“

41

Selgitus. Taotlejal on oluliselt raskendatud toidu ja joogi suhu viimine traumajärgse

tetrapareesi tõttu, kuid piirang selles võtmetegevuses ei ole täielik, taotleja saab koduses

keskkonnas hakkama. Arvestades vajadust hakkama saada erinevates (töö)keskkondades,

tuleks hinnata piirang mõõdukaks (2) või raskeks (3).

Näide. Taotleja sõnul ei saa ta abistajata igapäevaseid tegevusi teha, muuhulgas „isiklik

abistaja valmistab toidu ette (püreestab) ja aitab toidu suhu panna, neelamistakistuse tõttu

läheb toit sageli kurku.“

Selgitus. Taotlejal esineb peaaju kasvaja postoperatiivne komplikatsioon, taotleja ei suuda

kõrvalabita toitu haarata ega suhu viia, samuti esineb neelamistakistus, seega on taotlejal

täielik tegutsemispiirang (4) selles võtmetegevuses..

4.4. Teadvusel püsimisega ja enesehooldusega seotud muud piirangud.

Siin hinnatakse riietumise, enda pesemise ja kehaosade muu hooldusega hakkamasaamist.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatüki „Enesehooldus“ d 5 kategooriatest:

d510 enda pesemine

d520 kehaosade hooldus

d540 riietumine

Erinevalt teistest „muude piirangute“ küsimustest valdkondade juures, tuleks siin hinnata

riietumisega, enda pesemisega ja kehaosade muu hooldusega seotud piiranguid, kui taotleja

neid kirjeldab.

Kui taotlejal on käelises tegevuses ja liikumises kerged (1) kuni mõõdukad (2) piirangud, mis

võivad osaliselt mõjutada ka riietumist, pesemist ja muid enesehooldustegevusi, siis

enesehooldustegevustes piiranguid ei hinnata või hinnatakse kergeteks (1).

Mõõdukaid või raskeid piiranguid võivad põhjustada enesehoolduse toimingutes rasked (3)

või täielikud (4) käelise tegevuse ja/või liikumise valdkonna funktsiooni häired.

Oluline on punktis 4.4 enesehooldusega seotud probleemid välja tuua, et vastavad

tegevuspiirangud (d-koodid) jõuaksid ekspertiisi kokkuvõttesse ja annaksid seega taotleja

tegutsemisvõimest tervikliku pildi.

Enesehoolduse piirangute hindamisel võetakse samuti arvesse abivahendite/kompenseerivate

vahendite ja/või kõrvalabi kasutamist.

Näide. Taotleja kirjeldab, et paremast õlast on käe liigutused piiratud ja väga valulikud, selle

tõttu on tal raskusi pea pesemise ja juuste kammimisega. Terviseandmete alusel on tegemist

traumajärgse õlaliigese kontraktuuriga, parema õlavarre lihased kõhetunud, liigutuste

amplituud liigesest piiratud. Punktis 4.4 hinnatakse piirang kergeks, valitakse piiranguga

seotud enesehoolduse koodid (nt d510 enda pesemine) ja piirangu raskusastme põhjendusse

42

lisatakse selgitusena, et piirangu põhjuseks on käte sirutamisega seotud valu ja liigutuste

piiratus, mida on hinnatud käelise tegevuse valdkonna esimeses võtmetegevuses „käte

sirutamine“ (p.2.1) mõõduka piiranguna.

Näide. Taotleja kirjeldab, et kasutab kodus duši all käies spetsiaalset tooli (seista kardab

tasakaaluhäirete tõttu) ja nii saab ise enda pesemisega hakkama. Piirang antud

võtmetegevuses on abivahendiga kompenseeritud (piirang hinnatav puuduvaks (0) või kergeks

(1)).

Näide. Taotlejal on 10 aastat tagasi juhtunud tööõnnetuse tagajärjel amputeeritud vasak käsi

küünarliigese kõrguselt. Aasta tagasi läbi põetud insuldi tagajärjel on tal parempoolne

hemiparees. Parema käe sirutusfunktsioon, jõudlus ja sõrmede tundlikkus tugevalt langenud

(käelise tegevuse valdkonnas rasked piirangud kõikides võtmetegevustes), taotleja sõnul vajab

ta kõrvalabi pea pesemisel, riietumisel (eriti kui riideesemeid on vaja üle pea selga panna),

nööpide kinni panemisel jne. Samas kirjutab, et kannab laiade varrukatega ja peamiselt

lukkudega riideid, kasutab sokkide ja jalanõude jalgapanekuks temale kohandatud

abivahendeid. Taotleja piirangud enesehooldustegevustes (pesemine, riietumine, kehaosade

hooldus) on eeltoodut arvestades rasked (3).

Näide. Taotleja tugiisik kirjeldab, et taotleja saab küll riided kõrvalabita selga, kui need talle

riietumisel õiges järjekorras kätte anda, aga riiete valikuga vastavalt ilmaoludele või

olukorrale ta hakkama ei saa. Siin hinnatakse piirang kergeks (1), d-koodina valitakse d5404

„Sobiva riietuse valimine“ ja lisatakse selgitus põhjendusse, et terviseandmete alusel on

piirangu põhjuseks ajuinsult, mille tagajärjel on taotlejal mäluprobleeme ja raskusi ka

tuttavate tegevuste sooritamisel, ning seda on hinnatud ka vaimse võimekuse 5.valdkonnas

„Õppimine ja tegevuste sooritamine“.

3.2 Vaimse võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused

Vaimse tervise häired võivad põhjustada paljude funktsioonide langust. Need võivad olla selgelt

väljendunud, aga ka väga raskelt tuvastatavad. Viiteid vaimse tervise probleemidele võib saada

lisaks terviseandmetele näiteks välja kirjutatud ja/või kasutatavatest ravimite infost, kuid võivad

esineda ka juhtumid, mille puhul ekspertarsti käsutuses olev informatsioon on väga piiratud ning

otsust töövõime ulatuse kohta on raske teha.

Vaimse tervise häiretega taotlejate tegutsemisvõime kohta tuleb vajadusel küsida lisainfot

taotlejaga tegelevatelt teiste valdkondade spetsialistidelt (näiteks tegevusterapeudilt, logopeedilt,

eripedagoogilt, sotsiaaltöötajatelt jne).

NB! Vaimse tervise häiretega taotlejate puhul tuleb arvestada, et taotluses esitatud hinnang

(sh isegi enesehinnanguliselt piirangute puudumine) võib olulisel määral erineda tegelikust

tegutsemisvõimest. Seetõttu tuleb hoolikalt vältida piirangute üle- või alahindamist.

Terviseandmed ning lisainfo on määrava tähtsusega talitlusliku võimekuse hindamisel.

Vaimse võimekuse valdkondade võimalikele piirangutele tuleb alati mõelda, kui tegemist on:

- isikuga, kes tarvitab kognitiivseid võimeid mõjutavaid ravimeid;

- alkoholi/narkootiliste ainete sõltuvusele viitava infoga;

43

- kroonilise väsimuse ja kroonilise valuga;

- õppimisraskustele viitava infoga, sh õppimine erikoolis;

- taotlejaga, kellel varasemates ekspertiisides on hinnatud piiranguid vaimse võimekuse

valdkondades.

Lisaks vaimse tervise häiretele võivad kaasuvalt vaimsete funktsioonide häiret põhjustada mitmed

neuroloogilised ja rasked kehalised haigused.

On terve rida haigusi, mille puhul on lubatud hinnata vaimse võimekuse valdkondades piirangute

raskusastmeid suurema skooriga kui kergeteks vaatamata sellele, et terviseandmetes ei ole F-

koodiga (psüühika-ja käitumishäired) diagnoose välja toodud. Piiranguid peavad olemasolevad

terviseandmed siiski kinnitama. Nende haiguste puhul on isikutel sageli mäluhäireid, kognitiivsete

funktsioonide häireid, käitumishäireid jne. Sageli kirjeldavad neid probleeme epikriisides erinevad

eriarstid, perearstid ja spetsialistid, mitte psühhiaatrid. Näiteks ajuinfarktide ja -hemorraagiate

puhul neuroloogid, logopeedid, tegevusterapeudid; peaaju pahaloomuliste kasvajate aktiivravi

perioodis neurokirurgid jne.

Nende hulka kuuluvad:

1. ajukelmete, peaaju, seljaaju, kraniaalnärvide ja kesknärvisüsteemi muude osade pahaloomulised

kasvajad (C 70, C 71, C 72);

2. Alzheimeri tõbi (G 30);

3. närvisüsteemi alkoholdegeneratsioon (G 31.2);

4. toksiline entsefalopaatia (G 92);

5. Downi sündroom (Q 90);

6. koljusisene vigastus (S 06);

7. koljusisese vigastuse jääknähud (T 90.5);

8. peaajuveresoonte haigused, sh ajuhemorraagia, ajuinsult jne. (I 61, I 63, I64, I 69).

Psüühikahäired võivad põhjustada piiranguid ka kehalise võimekuse valdkondades. Kui TIS-is

puuduvad vastavate kehaliste haiguste diagnoosid, siis saab neid piiranguid hinnata üksnes

skooriga 1 ehk kergeteks.

Näide. Taotleja põeb reumatoidartriiti, mille tõttu on välja kujunenud püsivad liigesmuutused,

krooniline valu. Valuvaigistite suuremate dooside kasutamisel tekivad kõrvaltoimed (näiteks on

tekkinud NSAID-ide kasutamisel erosiivne gastriit, tramadooli kasutamisel püsiv iiveldus), mille

tõttu on taotlejal kroonilise valu foonil tekkinud ärrituvus, mure tervise halvenemise ja edaspidise

hakkamasaamise ees, samas ka tahte langus. Meeleoluhäireid ei ole pere- ega eriarstidele

kurtnud, samas taotluses toob need välja. Vaimse võimekuse valdkondades saab vajadusel

kehalisest haigusest (reumatoidartriit) põhjustatud piiranguid hinnata kergeteks (skoor 1).

Ekspertiisi tulemuste avaldamine psüühikahäirega taotlejale

Vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse § 4 lg 2 on isikul õigus saada teavet oma psüühikahäire ja

kasutatavate ravi- ning diagnostikameetodite kohta ning tutvuda temasse puutuvate

ravidokumentidega, välja arvatud juhul, kui see võib osutada kahjulikuks tema vaimsele tervisele

44

või teiste isikute julgeolekule. Otsuse isikule teabe edastamise kohta teeb ja annab õiguse tutvuda

ravidokumentidega tema raviarst, kes teeb sellekohase kande ravidokumenti.

Töövõime hindamisel otsustab ekspertarst isiku taotluse ja tema terviseandmete põhjal, kas

ekspertiisi tulemuste avaldamine võiks kahjustada inimese vaimset tervist või teiste isikute

julgeolekut ning teeb vastavasisulise märke töövõime hindamise infosüsteemi. Ekspertarsti märge

tähendab, et töövõime hindamise otsuses kasutatakse lühipõhjendust (nt taotlejal esinevad

mõõdukad piirangud õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas, mis on põhjustatud

üldhaigestumisest).

Aluse selle märke tegemiseks annab psüühika- ja/või käitumishäire diagnoos ja isiku raviarsti

otsus, kuid siiski tuleks igal juhtumil kaaluda, kas ekspertiisi tulemuste avaldamine täismahus

kahjustaks inimest või mitte.

3.2.1 Valdkond „Õppimine ja tegevuste sooritamine“.

Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas hinnatakse lihtsate ja keerulisemate tegevuste

omandamist ja selgeksõpitu korduvat kasutamist, tegevuste alustamise ja lõpetamise all

mõistetakse võimet alustada ja loogilises järjekorras teostada ning lõpetada igapäevaseid rutiinseid

tegevusi arvestades ka motivatsiooni ja tahet. Siin ei arvestata inimeste haridustaseme ega vaimse

võimekuse erinevusi, nagu näiteks võõrkeele omandamise lihtsust ja kiirust.

Antud valdkonnas ei hinnata liikumise, nägemise, kuulmise või käelise tegevuse piirangutest

lähtuvaid tegutsemisraskusi.

5.1. Tegevuste õppimine

Tegevuste õppimise all mõistetakse tavaelus ettetulevate lihtsate ja keeruliste tegevuste

selgeks õppimist. Lihtsaks tegevuseks võib lugeda ühest-kahest etapist koosnevat tegevust,

näiteks põranda pühkimine, toidunõude lauale asetamine. Keeruline tegevus on mitmest

järjestikusest osast koosnev tegevus, näiteks poest toidu ostmine ja toidu valmistamine,

pesuvahendite ostmine ja pesumasina kasutamine, pangaautomaadi kasutamine.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatükkide „Õppimine ja teadmiste rakendamine“ d1 ja „Üldised

ülesanded ja nõuded“ d2 kategooriatest:

d115 kuulamine

d120 muu sihipärane tajumine

d130 jäljendamine

d135 kordamine

d140 lugema õppimine

45

d145 kirjutama õppimine

d150 arvutama õppimine

d155 oskuste omandamine

d1550 põhioskuste omandamine

d1551 keeruliste oskuste omandamine

Antud võtmetegevuse all hinnatakse taotleja võimet selgeks õppida ning teostada lihtsaid ja

keerulisi tegevusi. Ei ole oluline, kuidas õppimine toimub, kas lugemise, ettenäitamise või

selgitamisena, oluline on võime õpitut korrata ja õpitut rakendada. Seega on tähtis hindamisel

arvestada ka mäluprobleeme. Kui taotleja edaspidi ei suuda iseseisvalt tegevust korrata, on

taotlejal tegutsemispiirang.

Piirangu raskuse määratlemisel tuleb arvestada õppimisele kuluvat aega - kui taotlejal kulub

näiteks laua katmise või pangaautomaadi kasutamise õppimiseks mitu nädalat või kuud, on

tegemist täieliku piiranguga.

Seda võtmetegevust võivad mõjutada erinevad vaimse tervise seisundid ning orgaanilised

ajukahjustused.

Näited lihtsate igapäevaste tegevuste (üks kuni kaks etappi) õppimise võimest: hammaste

pesemine (panna pastat harjale ning hambaid puhastada); pea pesemine (šampooni kasutamine,

pesemine, juuste loputamine); televiisori sisse lülitamine ja telekanalite vahetamine, kasutades

pulti; telefonikõnedele vastamine.

Näiteid keerulisemate tegevuste (kolm kuni neli etappi) õppimise võimest: vajalike toiduainete

poest valimine, ostmine ja koju toomine; toidu valmistamine; arvuti sisselülitamine ja meili

saatmine, lihtsamate arvutiprogrammide kasutamine; sobivate riiete valimine lapsele ja lapse

lasteaeda saatmine.

Näide. Võtmetegevuses „Tegevuste õppimine“ vastab vaegnägemisega taotleja, et ta suudab

keerulisema tegevuse selgeks õppida suurte raskustega (skoor 2, mõõdukas piirang). Täpsustab, et

kohandatud asjad teeksid elu lihtsamaks, kuid kuna neid ei ole, tekivad raskused.

Selgitus. Hindamisel peab arvesse võtma, et terviseandmete alusel vaimsete võimete piirangut ei

esine. Isikul on nägemisfunktsiooni langus, mille tõttu on teabe edastamine ja vastuvõtmine

piiratud. Abivahendite kasutamisel ja kohandatud keskkonnas ei oleks taotlejal olulisi probleeme

õppimisel. Tegutsemispiirangu saab hinnata raskusastmega 1 (kerge piirang). Kerge piirang

esineb, kuna tegevuste omandamine võib võtta tavalisest kauem aega, taotlejal puuduvad

abivahendid ja ta vajab õpitu rakendamiseks õpikeskkonnaga sarnaseid tingimusi.

Näide. Taotleja kirjeldusel on nii lihtsate kui keerulisemate tegevuste õppimisel mõõdukas piirang

(2): „Õpin kergemini, kui juhendid on kirjalikud, suulise juhendamise ja üldse suulise kõne

mõistmine on raske.“

Selgitus. Terviseandmete alusel on taotleja autistlike joontega ja õpib lihtsustatud õppekava järgi

46

eraõpetajaga. Tal on kõikuv vaimse võimekuse profiil, „headel“ päevadel omandab teadmisi

lihtsamalt. Taotlejal esineb mõõdukas piirang (2) tegevuste õppimise võtmetegevuses.

5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine

Tegevuste alustamise ja lõpetamise all mõistetakse võimet alustada ja loogilises järjekorras

teostada ning lõpetada igapäevaseid tegevusi, näiteks hommikune voodist tõusmine,

pesemine ja riietumine, toiduvalmistamine või poes käimine. Vastamisel on taotlejal palutud

kirjeldada ka raskusi mälu ja keskendumisvõimega, tahet, energiat ja motivatsiooni tegevuste

alustamiseks ja sooritamiseks.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatükkide „Õppimine ja teadmiste rakendamine“ d1 ja „Üldised

ülesanded ja nõuded“ d2 kategooriatest:

d160 tähelepanu koondamine

d163 mõtlemine

d175 probleemide lahendamine

d1750 lihtsate probleemide lahendamine

d177 otsuste tegemine

d230 igapäevatoimingute tegemine

Antud võtmetegevuses hinnatakse taotleja võimet tegevusi juhendamiseta/kontrollimiseta alustada

ja tulemuslikult lõpule viia. Piiranguid antud valdkonnas võivad põhjustada näiteks psühhoosid,

obsessiiv-kompulsiivsed häired, autismi erinevad vormid, raske depressiooniga kaasnev sügav

apaatia ja energia vähenemine. Bipolaarse häire korral võib taotleja küll tõusta, riietuda ja välja

minna konkreetse eesmärgiga toitu osta, kuid siis kulutada kogu raha muudele ostudele, pööramata

tähelepanu toiduvajadusele vms. Piirangu raskuse määratlemisel tuleb hinnata, kas inimene on

võimeline tegevust sooritama korduvalt ja tulemuslikult.

Näiteid planeerimist ja loogilises järjekorras teostamist vajavatest tegevustest: hommikune

tõusmine, pesemine ja riietumine kodust lahkumiseks; tööle minek ja töölt koju tulemine; söögiaja

planeerimine, toiduainete ostmine ja toidu valmistamine; kodutööde vajaduse märkamine ning

tegemine (tubade koristamine, pesu pesemine jms); arvete õigeaegne tasumine; raviskeemi

järgimine.

Näide. Taotleja kirjeldab võtmetegevuses „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ mõõdukat piirangut.

Taotleja täpsustab, et vajab tegevusjuhendaja abi poes käimisel, söögi tegemisel. Taotlusele lisatud

tegevusjuhendaja hinnagus on kirjeldatud järgmist:taotleja ei suuda oma tegevusi ette mõelda, tegevuste

käigus tähelepanu hajub, mõnikord jääb alustatu lõpetamata. Üldandmetes on välja toodud, et taotleja

töötab, tal on enda hinnangul tahet oma tegevuste sooritamiseks: „Kui varasem töö ära lõppes, ei olnud

palju tahtmist üles ärgata. Nüüd, kui on töö, tõusen parema meelega. Ainult ravimid teevad uniseks.“ On

näha, et erinevatel töökohtadel on taotleja siiski olnud vaid lühikest aega.

Selgitus. Terviseandmete alusel on tegemist püsikululise skisofreeniaga, millega kaasneb ka

47

tahteaktiivsuse alanemine, periooditi apaatia, tegevusetus. Arvestades haiguse iseloomu ja taustainfot võib

eeldada, et tegemist on mõõduka (2) piiranguga tegevuste alustamisel ja lõpetamisel).

Näide. Taotleja kirjeldab: „Minu võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on muutlik“ (9). Täpsustusena

lisab, et kui ta võtab ravimeid korralikult, saab ta mõnel päeval kodust väljas käia, ent kui ta ravimeid ei

tarvita, on ta päevade ja nädalate kaupa ainult voodis.

Selgitus. Terviseandmete alusel on tegemist raske korduva depressiooniga (psühhootiliste sümptomiteta)

ja muu spetsiifilise isiksusehäirega. Ravisoostumus on olnud halb. Arvestades haiguse iseloomu ja kulgu

ning ravisoostumust on piirang raske (3). Ei sobi planeerimist ja otsustamist nõudvad, stressirohked ega

vastutusrikkad tööd.

Näide. Taotleja kirjeldab, et „minu võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on muutlik“ (9), täpsustades,

et peamiselt tekivad raskused tegevuste sooritamisel sügisel ja talvel, kui on libe ja kuna ta kasutab

liikumisel keppi, siis on tal hirm kukkumise ees, tahtepuudus tavaliselt probleemiks ei ole.

Selgitus. Taotlejal on III staadiumi koksartroos. Siin ei ole tegemist vaimse võimekuse piiranguga, vaid

taotlejal on kehaline haigus, mis põhjustab piiranguid liikumise valdkonnas.

NB! Tegevuste alustamise ja lõpetamise võtmetegevuses piirangute hindamisel on väga oluline veelkord

vaadata, kuidas vastas taotleja küsimusele „Kas Teil on tahet igapäevaelus osaleda?“.

3.2.2 Valdkond „Muutustega kohanemine ja ohu tajumine“

Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas käsitletakse eelkõige tunnetuse ja

emotsioonidega seotud takistusi ringiliikumisel väljaspool kodu; reageerimist tavapärastele

muutustele keskkonnas; arusaamist, millised on ohuolukorrad ja kuidas neis käituda. Antud

valdkonnas ei käsitleta nägemis- ja kuulmispiirangutest tulenevaid raskusi ohu tajumisel, neid

käsitletakse p.1.2. „Ohutu ringiliikumise“ võtmetegevuses.

6.1. Väljaskäimine

Väljaskäimise all mõistetakse emotsionaalse ja vaimse pingeta, ärevuseta ja hirmu tundmata

väljaspool kodu liikumist ja seejuures tekkida võivate pingeliste olukordadega

hakkamasaamist.

Näiteks, kui inimene on eksinud ja otsib teed või peab leidma sihtkoha aadressi järgi.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatükkide „Õppimine ja teadmiste rakendamine“ d1 ning

„Üldised ülesanded ja nõuded“ d2 kategooriatest:

d175 probleemide lahendamine

d177 otsuste tegemine

d240 stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek

48

Siin käsitletakse võimekust väljas käia, minna tuttavatesse ja tundmatutesse kohtadesse

arvestades vaimset ja emotsionaalset seisundit, mitte kehalisi piiranguid. Vaimseteks

probleemideks võivad olla näiteks orienteerumisfunktsioonide häired ajas, kohas ja endas või

teistes isikutes. Emotsionaalseks takistuseks võib olla hirm.

See võtmetegevus peegeldab võimekust planeerida tegevusi ja lahkuda kodust saatjata. Võimekust

mõjutavad õppimis- ja keskendumiraskused, agora- ja sotsiaalfoobia, erinevad autismi vormid jms.

Nii foobseid ärevushäireid (ehk foobiaid) kui muid ärevushäireid (sh paanikahäire), mis takistavad

väljaskäimist, peavad kinnitama terviseandmed.

Näiteid igapäevategevustest, mis on seotud väljaskäimisega: poes käimine; ametiasutusse (kool,

pank, postkontor vms) minek; perearsti, eriarsti või hambaarsti vastuvõtul käimine; sõprade või

tuttavate külastamine; koosolekutel, seminaridel või konverentsidel osalemine.

Näide. Taotleja kirjeldab: „Minu võimekus minna tundmatutesse kohtadesse on muutlik“ (9),

sest liikumine sõltub valgustusest. Tundmatusse kohta saab minna ainult väga hea valgustuse

korral, kui seda ei ole, siis ei suuda ega taha minna kuskile.

Selgitus. Terviseandmete alusel on taotlejal nägemislangus mõlemas silmas. Kui piirangu

põhjuseks on üksnes nägemislangus, peab seda hindama võtmetegevuses „Ohutu

ringiliikumine“(p.1.2). Kui väljas liikumisega kaasneb taotleja kirjelduse alusel märgatav hirm

või ärevus, saab võtmetegevuses „väljaskäimine“ hinnata piirangu kergeks (1). Kui

terviseandmetes on ka ärevushäire diagnoos, mis kinnitab taotleja kaebusi, saab piirangu

hinnata vastavalt terviseandmetele mõõdukaks (2) või raskeks (3).

Näide. Taotleja kirjeldab, et tal on väljas käimisel raske piirang (3). Taotleja abistaja on

kirjeldanud, et taotleja ei oska hinnata ajakulu, kaugusi ega liikumisvõimalusi

ühistranspordiga, sageli eksleb sihitult ringi, kui on kodust välja läinud.

Selgitus. TIS andmete alusel on taotlejal diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire, millega

kaasnevad tahteaktiivsuse vähenemine, planeerimis- ja analüüsioskuste puudulikkus;

maniakaalses faasis tahab pidevalt kuskile minna, eksib sageli teelt ega jõua sihtmärgini.

Seega antud võtmetegevuses esineb mõõdukas (2) või raske (3) tegutsemispiirang.

6.2. Riski või ohu tajumine

Ohu tajumise all mõistetakse arusaamist sellest, millised igapäevategevused võivad taotleja

enda või teiste tervisele ohtlikud olla ja kuidas oma käitumisega ohtlikke olukordi ära hoida.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatükkide „Õppimine ja teadmiste rakendamine“ d1 ja

„Üldised ülesanded ja nõuded“ d2 kategooriatest.

d120 muu sihipärane tajumine

d210 ühe ülesande täitmine

49

d2100 lihtsa ülesande lahendamine

d220 paljude ülesannete täitmine

Selles võtmetegevuses hinnatakse taotleja võimet aru saada igapäevategevuste ohtudest. Näiteks

ohtudest, mis võivad esineda elektriliste kodumasinate kasutamisel majapidamises, vee keetmisel,

teravate tööriistade kasutamisel aia- või remonditöödel jne. Võimekust ohust aru saada võivad

mõjutada erinevad vaimse arengu häired, neuroloogilised haigused, ajukahjustused, teatud

kõrvaltoimetega ravimite kasutamine vms. Tähelepanu- ning keskendumisvõimet võivad oluliselt

halvendada ka näiteks raske depressioon ning psühhoosiga kulgevad haigused, samuti mäluhäired.

Siin ei käsitleta hajameelsusest tingitud väikeste õnnetustega seotud ohte, näiteks tähelepanu

hajumisel sõrme lõikamist juurvilju tükeldades – inimesel peab puuduma/olema häiritud arusaam

ohust.

Kui taotleja vajab igapäevaste tegevuste sooritamiseks teise inimese pidevat järelevalvet, on

tegemist täieliku tegutsemispiiranguga selles võtmetegevuses.

Näiteid tegevustest, mille sooritamisel on oluline ohu tajumine: liiklemine linnas, asulates;

liikumine looduses (metsas, rabas jm); veesõidukite kasutamine; koduste majapidamismasinate

/tööriistade kasutamine.

Näide. Taotleja vastab küsimusele „Kas vajate ohu vältimiseks kedagi enda kõrvale?“ :

“Vajan järelevaatajat üksikute tegevuste juures, mitte iga päev (2, mõõdukas piirang).

Täpsustusena lisab: „Tihti lõikan endale sõrme.“

Selgitus. Terviseandmete alusel on tegemist hulgiskleroosi põdeva taotlejaga, kelle puhul ei

ole tegemist ohust arusaamise raskusega, vaid käelise tegevusega seotud piiranguga. Piirangut

hinnatakse „Käelise tegevuse“ valdkonnas.

Näide. Taotleja kirjeldab: “Kui pean poodi minema ja maja ees valgusfoor ei tööta, võin nii

närvi minna, et lähen koju tagasi.“

Selgitus. Taotlejal esinevad terviseandmete põhjal paanikahood ja ärevushäired, millega

kaasneb võimetus ohuolukordades adekvaatseid otsuseid langetada ja lahendusi leida.

Taotlejal on vastavalt esinemissagedusele ja raskusele kas mõõdukas (2) või raske (3)

tegutsemispiirang riski või ohu tajumise võtmetegevuses.

Näide. Taotleja kirjeldab, et tal piirangud puuduvad (0). Täpsustusena lisab, et rohtu võtab,

kui masendus väga peale tuleb.

Selgitus. Taotlejal on diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire. Taotleja terviseandmetest

nähtub, et meeleolu ning energia ja aktiivsuse alanemise episoode esineb, kuid rohkem on

probleemiks maniakaalsed episoodid. Depressiooni episoodidel on taotleja ravisoostumus

parem. Maniakaalsed episoodid algavad järsku, kestavad 3-4 nädalat. Nendel perioodidel

keeldub taotleja kõikidest ravimitest, käitub ettearvamatult, sageli ennast ohtu seades, nt võtab

loata vanemate auto ja sõidab öösiti ringi või piirab suurel määral unetunde, sööb

minimaalselt ja tarbib suures koguses energiajooke. Haigusepisoodidele toetudes saab

50

piirangu hinnata mõõdukaks (2) kuni raskeks (3).

Näide. Taotleja kirjeldab: „Suure liiklusega tänaval ei pruugi ma isegi kuuldeparaadiga

eristada autosignaali, mis on tänava ületamisel just mulle mõeldud.“

Selgitus. Taotlejal on terviseandmete põhjal mõõdukas kuulmislangus mõlemast kõrvast

(kuulmisteravus vastavalt 45 ja 50 detsibelli HL), mille tõttu esineb taotlejal raskusi

taustamürast mingi kindla heli või signaali eraldamisega. Riski või ohu tajumisega taotlejal

probleeme ei ole, tegutsemispiirangut hinnatakse võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“

(p.1.2.). Kui kuuldeaparaat piiranguid hästi ei kompenseeri, võib soovitada, et spetsialist

vaataks abivahendi üle.

6.3. Toimetulek muutustega

Muutustega toimetuleku all mõeldakse kohanemist igapäevaharjumusi segavate muudatuste

ja ootamatute olukordadega

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuste alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatükkide „Õppimine ja teadmiste rakendamine“ d1 ja

„“Üldised ülesanded ja nõuded“ d2 kategooriatest:

d175 probleemide lahendamine

d177 otsuste tegemine

d230 igapäevatoimingute tegemine

d2303 oma aktiivsuse reguleerimine

d240 stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek

Antud võtmetegevuses hinnatakse toimetulekut igapäevaharjumuste muutustega.

Võtmetegevuses võib piiranguid olla inimestel, kellel on ajukahjustus, mõõdukas kuni raske

õppimishäire, erinevad autismi vormid, obsessiiv-kompulsiivne häire, ärevushäire, psühhoosid

jne. Seisundi raskus ning teatud juhtudel (nt ärevushäired, meeleoluhäired) ka esinemissagedus on

olulised faktorid, mida arvestada piirangu raskusastme määratlemisel.

Täieliku piirangu puhul on tegemist seisundiga, mille puhul muudatus igapäevaharjumustes

kutsub inimesel esile nii tugeva vastureaktsiooni, et tema edasine toimetulek igapäevaeluga

katkeb.

Näide. Isik on täitnud taotluse koos tegevusjuhendajaga. Taotleja vastab küsimusele „Kas tulete

toime muutustega oma igapäevaelus?“- „Ei, kui muutus on ootamatu.“ (2, mõõdukas piirang).

Tegevusjuhendaja täpsustab, et taotleja vajab ootamatutes olukordades tugiisiku abi, ei saa

enda emotsioonidega hakkama, tekib ärevus. Esinevad kohanemisraskused. Kui asus elama

uude hooldekodusse, oli algus raske.

Selgitus. Terviseandmed kinnitavad taotleja vaimse tervise häiret (traumajärgset ajukahjustuse

sündroomi), millega kaasnevad emotsioonide kontrollimise häired, tahteelu häiritus, ärevus.

Samas saab tugiisiku abita hakkama lihtsamate rutiinsete (töö)ülesannetega, suudab

51

pikemaajalisel juhendamisel ka igapäevarutiini muudatustega suuresti kohaneda. Esineb

mõõdukas piirang (2).

Näide. Taotleja kirjeldab: „Minu võimekus muutustega toime tulla on muutlik. Soovin

muudatusi ette teada ja nendega seotult kõik üksikasjad läbi mõelda. See oleks mulle kõige

parem.“

Selgitus. Terviseandmete alusel ei esine taotlejal vaimse tervise häireid, mis võiksid

ebaadekvaatset reaktsiooni muutustele põhjustada. Taotlejal esineb peaaju kasvaja

eemaldamise järgselt ajuti teadvuse hämardumise episoode, mistõttu taotleja tunneb end

kindlamalt, kui teab täpselt, kuhu läheb, kellega kohtub jne. Antud juhul hinnatakse taotleja

tegutsemispiirangut võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“(p.1.2) ning võtmetegevuses

„Teadvusel püsimine“ (p.4.1).

Näide. Taotleja kirjeldab: „Olen harjunud poes leidma oma hommikusöögihelbed kindlalt

riiulilt ja kui ma ühel päeval neid sealt ei leia, tuleb tahtmine poest ostuta lahkuda.“

Selgitus. Taotleja terviseandmetes puudub info vaimse tervise probleemide kohta. Kuna

kirjeldatud käitumisel puudub haiguslik alus, siis piirangut ei hinnata .

3.2.3 Valdkond „Suhtlemine“

Suhtlemise valdkonnas hinnatakse valmisolekut inimestega kohtumiseks, inimestevaheliste

kontaktide loomise suutlikkust, arusaamist teiste inimeste tunnetest, suutlikkust oma tundeid ja

reaktsioone kontrollida. Suhtlemine hõlmab kontakte tuttavate ja võõraste inimestega ning

hakkamasaamist tavapärast suhtlust nõudvates ja ka konfliktsetes olukordades.

7.1 Suhtlemisega hakkamasaamine

Suhtlemisega hakkamasaamise all mõistetakse valmisolekut inimestega kohtumiseks, nii

tuttavate kui võõrastega suhtlemiseks.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatüki „Inimestevaheline lävimine ja suhted“ d7

kategooriatest:

d730 võõrastega kontakteerumine

d740 ametlikud suhted

d750 mitteametlikud sotsiaalsed suhted

Siin hinnatakse võimekust suhelda teiste inimestega näost näkku, ent raskusi võib esineda ka

suhtlemisel telefonitsi, skaibi vms teel. Sageli esineb suhtlemise võime langust raskete

ärevushäirete, autismi, psühhoosidega kulgevate häirete ning ka ajukahjustuste korral. Piirangut

põhjustav ärevus/hirm on normaalsetest reaktsioonidest tugevam (kuni surmahirmuni), kutsudes

esile ka märgatavaid füüsilisi reaktsioone. Tegutsemisvõime täielikku piirangut iseloomustab

elamine sotsiaalses isolatsioonis.

52

Näiteid tegevustest, mis nõuavad suhtlemisega hakkamasaamist: ühistranspordi kasutamine;

pangas, postkontoris või teistes ametiasutustes asjaajamine; kollektiivis töötamine; poes käimine;

naabritega suhtlemine; perekonnaliikmetega suhete hoidmine ja lävimine.

Näide. Taotleja vastab küsimusele „Kas saate võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset

ärevust või hirmu?“- „Suurte raskustega, peaaegu võimatu.“ (2, mõõdukas piirang). Täiendab

oma hinnangut: „Hirm tekib alati, kui pean kohtuma uue arstiga ja ka tööharjutustel käies, aga

hiljem kui kohanen, saan inimestega tuttavaks, mul enam ei ole probleemi.“

Selgitus. Terviseandmete alusel on taotlejal depressiooni sümptomitega ärevushäire (segatüüpi)

(dokumenteeritud perearsti epikriisis, retseptikeskuse andmetel on ordineeritud vastavad

ravimid ja need on ka välja ostetud). Arvestades, et taotlejal on ka kroonilised haigused

(generaliseerunud HIV, C-hepatiit), on ärevushäire ja depressiooni sümptomite esinemine ning

võõraste inimestega suhtlemise takistus tõenäoline.Raskusaste võib olla mõõdukas (2) –

tuttavate inimestega suhtlemisel takistust ei ole, võõrastega suhtlemisel tekib hirm ja ärevus,

kuid tegevusi ei väldi.

Näide. Taotleja vastab küsimusele „Kas saate võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset

ärevust või hirmu?“ - „Minu võimekus kohtuda võõraste inimestega ärevust või hirmu tundmata

on muutlik.“ (9) Taotleja täpsustab: „Tänaval võõrad inimesed naeravad minu üle ja peatavad

mind, kuna ma ei näe. Ma ei saa ennast kaitsta, kuna mina ei näe ja nemad näevad.“

Selgitus. Terviseandmete alusel on tegemist nägemisteravuse olulise langusega ning ühe silma

vaatevälja kontsentrilise vähenemisega glaukoomi tõttu. Nägemishäire põhjustab ebakindlust ja

ärevust, mis piirab sotsiaalset suhtlemist. Viimased 9 aastat on töötanud kojamehena,

suhtlemisvajadus on olnud vähene, kuid taotlejal on olnud häirivaid kokkupuuteid

möödakäijatega, kes on teinud ebameeldivaid ja ka agressiivseid märkusi taotleja

nägemisvaeguse kohta. Samas ei ole taotlejal diagnoositud haigust, mis viitaks vaimse tervise

probleemidele. Arvestades tervise- ja taustaandmeid võib hinnata tegutsemispiirangu siin

kergeks (1). Nägemishäirest tingitud probleeme hinnatakse võtmetegevustes „Ohutu

ringiliikumine“ (p.1.2) ja kolmanda valdkonna „Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine“

võtmetegevustes.

7.2. Kohane käitumine

Kohase käitumise all mõeldakse emotsioonide kontrollimist ja olukorrale vastavat sobivat

käitumist. Siin hinnatakse seda, kuidas inimene oma tundeid väljendab ja kas inimese

käitumine (tahtlik või tahtmatu) häirib teisi inimesi.

Ekspertarst juhindub metoodika lisas 1 toodud võtmetegevuse alla kuuluvatest RFK

tegutsemise ja osaluse peatüki „Inimestevaheline lävimine ja suhted“ d7

kategooriatest:

d710 elementaarne inimestevaheline lävimine

d720 komplitseeritud inimestevaheline lävimine

53

Antud võtmetegevuses hinnatakse kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist

igapäevastes situatsioonides; olukordi, kus isiku käitumine inimestevahelises suhtluses ei vasta

üldtunnustatud normidele. Ebakohase käitumise episoodide iseloom ning sagedus peavad olema

terviseandmetes täpsustatud, et hinnata piirangu raskusastet.

Näide. Küsimusele „Kui sageli kaotate kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle?“ on

vastatud: vahetevahel mõõdukas piirang (2). Taotleja tugiisik kirjeldab: „Kiiresti muutuvad

emotsioonid väljenduvad ka käitumises. Ei hinda teiste käitumist ratsionaalselt ja võib üle

reageerida, nt tähtsusetu märkuse peale vastab ründavalt või süüdistavalt.“

Selgitus. Terviseandmetel on tegemist orgaanilise asteeniaga (välja kujunenud läbipõetud

insuldi järgselt), esineb emotsionaalne labiilsus ja pidurdamatus, kohati ekstsentriline

käitumine, harvem agressiivsust. Pidurdusmehhanismid on puudulikud. Kuna taotleja tugiisiku

hinnangul on ebakohase käitumise episoodide sagedus „vahetevahel“ (mitte „sageli“), saab siin

võtmetegevuses hinnata mõõduka piirangu (2).

Näide. Taotleja vastab väitele „Suudan kontrollida enda emotsioone ja käitumist“ - JAH (0).

Selgitus. Terviseandmete alusel on taotlejal tegemist luululise (paranoidse) häirega. Taotleja on

viibinud 3 aastat tagasi psühhiaatrilisel sundravil seoses teiste inimeste ründamisega. Juba

aastaid varem on pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, kahtlustatud luululisi häireid, kuid

taotleja on jätnud uuringud ja ravi pooleli. Viimasel kahel aastal püsiravil, ravisoostumus on

paranenud. Arvestades haiguse ägenemise episoodide sagedust (üks kord viimase aasta jooksul)

on piirang siin mõõdukas (2).

3.3 Sõltuvust tekitavate ainete mõju või ravimite kõrvaltoimed

Siin analüüsitakse sõltuvust tekitavate ainete (nt alkohol ja teised uimastavad ained) ja ravimite

kasutamisest tingitud dokumenteeritud kõrvaltoimete põhjustatud tegutsemispiiranguid.

Tegutsemispiiranguid tuleb hinnata selles valdkonnas, kus sõltuvus ja/või ravimite kõrvaltoimed

tegutsemispiiranguid põhjustavad.

Näide. Taotleja märgib, et tal ei ole probleeme sõltuvust tekitavate ainete või ravimite tarvitamise tõttu,

täpsustab, et „alkohol midagi ei sega“.

Selgitus: Terviseandmetes on info diagnoositud sõltuvushäire kohta, epikriisides tsiteeritud

sotsiaaltöötaja selgitused taotleja kohta („kodutu“) viitavad korduvatele alkoholi tarvitamisest tingitud

probleemidele. Uuringutulemustes on MRT-l üldine aju atroofia. Tegutsemispiiranguid tuleks käsitleda

eeldatavalt „Õppimise ja tegevuste sooritamise“ , „Muutustega kohanemise ja ohu tajumise“,

„Suhtlemise“ valdkonna juures.

Näide. Taotleja kirjeldab: „Mul on päris tihti pearinglust ja iiveldust.“

Selgitus. Terviseandmete alusel on taotlejal diagnoositud epileptiline sündroom, mille kontrollimiseks

kasutab tugevatoimelisi krambivastaseid ravimeid. Taotleja puhul leiab kinnitust kerge (1) või mõõdukas

(2) piirang, sõltuvalt pearinglus- ja iiveldushoogude sagedusest, kestvusest ning ulatusest „Liikumise“

valdkonnas.

54

3.4 Muud tervisehäired

Antud jaotises kirjeldatud tegutsemisvõime piirang tuleb hinnata selle valdkonna all, milles piirang

avaldub.

Käesolev jaotis võimaldab taotlejal kirjeldada tegutsemispiiranguid, mis ei pruugi avalduda

eelpool nimetatud valdkondades või on taotlejal tunne, et ta pole saanud oma tegutsemispiiranguid

piisavalt täpselt väljendada. Põhirõhk on endiselt tegutsemispiirangutel.

Näide. Taotleja kirjeldab, et tal on raskekujuline atoopiline dermatiit, mis ägenedes haarab suures

ulatuses nahapinna, on väga valulik ega lase riideid selga panna.

Selgitus. Antud juhul hinnatakse taotleja töövõimet erijuhtuminal, kuna erinevate valdkondade all

ei ole võimalik välja tuua taotleja tegutsemispiirangu põhjuseid ja raskust, kuna tegemist on ajuti

esineva ja esinemise korral laiaulatuslikke tegutsemispiiranguid põhjustava haigusega, mis

remissiooniperioodis ei põhjusta taotlejale mingeid tegutsemispiiranguid.

Näide. Taotleja kirjeldab: „Mul hakkab süda puperdama ja mu vererõhk läheb kõrgeks, kui pean

kiiresti kusagile minema.“

Selgitus. Terviseandmete alusel esineb taotlejal kõrgvererõhutõbi ja südame arütmia, samuti on

terviseandmetega tõendatud ülekaalulisus. Kuna tegemist on mitme haiguse koosmõjust tuleneva

kehalise soorituse piiranguga, siis hindame seda

„Liikumise“ valdkonnas vastavalt terviseandmetele kerge (1) kuni mõõduka (2) piiranguna.

55

4. TÖÖTINGIMUSTE SOOVITUSED JA TÖÖVÕIME TOETAMISE

VAJADUS

Antud osas saab ekspertarst soovitada taotlejale võimalikke sobivaid töötingimusi või -keskkonda ja

vajadusel töövõimet toetavaid tegevusi. Töötingimuste soovitused võivad sisaldada juhiseid töö

laadi, tööülesannete, tegutsemispiiranguid vähendavate sekkumiste või töökeskkonna kohanduste/

muutmise vajaduse kohta. Töövõimet toetavate tegevuste soovituste andmisel tuleb lisada

põhjendus, millise funktsiooni parandamiseks või säilitamiseks sekkumist soovitatakse.

Töötukassa nõustajad tegelevad vähenenud töövõimega ja/või terviseprobleemidega inimestele

tööpakkumiste vahendamise ning tööle saamist ja töötamist toetavate teenuste korraldamisega.

Nõustajad vajavad ekspertarstilt eelkõige juhiseid, mis aitavad hinnata töökohtade sobivust ja

teenuste asjakohasust, arvestades tervisekahjustuse iseloomu ja/või tegutsemispiiranguid.

Osalise töövõimega inimeste puhul on vajalik välja tuua töökeskkond ja -tingimused, mis kindlasti

ei sobi antud tervisekahjustusega inimesele.

Puuduva töövõimega inimeste puhul on soovitav välja tuua töökeskkond- ja tingimused, mis

võiksid sobida antud tervisekahjustusega taotlejale.

Ekspertarst annab võimalusel soovitusi ka töövõimelistele taotlejatele, kes võivad vajada juhiseid,

kuidas vältida terviseseisundi halvenemist.

Soovituste andmiseks valida ekspertiisi võtmetegevustes põhjalikult kaalutletud d- ning b-koodid.

D- ja b-koodide sisu seletus võimaldab näha seoseid tegutsemispiirangute/ funktsioonihäiretega ja

terviseriskidega seotud töötingimuste, -laadi või -keskkonna vahel. Näiteks on RFK täisversioonis

koodi d 410 „kehaasendi muutmine“ kirjeldus järgmine: ühest kehaasendist teise üleminek ja

liikumine ühest kohast teise, nagu toolilt tõusmine, et voodisse pikali heita, põlvili või kükki

laskumine ning püstitõusmine. Olulised on ka tegevuste täpsustused kahes kategoorias „kaasa

arvatud“ ja „välja arvatud“, mis aitavad mõista antud koodi all hinnatavaid tegevusi.

Näide.Koodi d410 selgitusest saab järeldada, et taotlejale ei sobi tööülesanded, mille puhul on

vaja kasutada vaheldumisi püstist ja istuvat asendit, samuti tööülesanded, mis on seotud

vajadusega põrandalt või maapinnalt esemeid tõsta või neid ümber paigutada.

Eeltoodu kehtib ka b-koodide sisuseletuste kohta.

RFK koodi b310 „hääle funktsioonid“ kirjeldus on: mitmesuguste helide tekitamise funktsioonid

õhu kõrist läbimineku ajal. Funktsiooni täpsustusena on toodud: k.a. hääle tekitamise ja selle

kvaliteedi funktsioonid; hääle moodustamise, hääle kõrguse, tugevuse ja muude omaduste

funktsioonid; sellised puuded nagu häälekadu e afoonia, häälehäire e düsfoonia, kähehäälsus, liig-

või vaegnasaalsus.

Näide:

Kood b310 selgitusest saab anda töö osas järgmisi soovitusi: taotlejale ei sobi tööülesanded, mille

puhul on vaja pidevalt rääkida, häält pingutada, teha telefonitsi müügipakkumisi või esineda

erinevate kuulajate ees.

56

Kui d- ja b-koodide alusel koostatav töötingimuste soovitus ei anna taotlejast ülevaatlikku pilti, on

võimalik lisada vaba sõnastusega soovitusi.

Vältida tuleks üldsõnalisi soovitusi (sobib kerge füüsiline töö, ei sobi vaimne töö) ja soovituste

seostamist konkreetse ametiga (sobib laohoidja töö, ei sobi juhi töö).

Järgnevate sihtgruppide puhul vajavad töötukassa nõustajad eriti sisukaid töötingimuste ja

töövõime toetamise vajadust puudutavate soovitusi: epilepsiaga, psüühikahäiretega ja

nägemisfunktsiooni langusega taotlejad ning noored täiskasvanud, kes õpivad või on lõpetamas

õpinguid.

Näide:

Taotleja on 33-aastane mees, tal on hinnatud mõõdukad (2) piirangud „Õppimise ja

tegevuste sooritamise“, „Muutustega kohanemise ja ohu tajumise“ ning kerge (1) piirang

„Suhtlemise“ valdkonnas. Taotlejal on osaline töövõime.

Taotleja kirjeldab taotluse III osas „Töötamine“: „Ma proovisin üle pika aja minna tööle,

kuid see tõestas, et ma siiski ei suuda tööd teha. Mul puudus tööks vajalik kiirus, olin tööl

ebamugavustundega, olin pidevas paanikas ja ärevuses, mida püüdsin pidevalt varjata, kuid

see omakorda suurendas ärevustunnet minu sees, tundsin et ma ei saa millegagi hakkama ja

12.päeval ma enam tööle minna ei suutnud Ideaalis töötaksin kodus, kus tunneksin kodus,

kus tunneksin ennast turvaliselt ja tegeleksin arvutitega, nt kaugtöö vormis“.

Taotleja kirjeldab valdkonnas „Suhtlemine“: Ma ei suuda olla inimestega pikalt koos, ma

vajan ise võimalust valida, kellega koos olen. Pean saama vahepeal inimestest puhkamist.

Vajan aega, et olla iseendaga. Ma ei saa olla sundolukorras, teha midagi aja peale, olla

sõltuv kellestki või et keegi on minust sõltuv, ei suuda teha tööd, kui keegi pealt vaatab“.

Selgitus:

Ekspertarst lähtub ekspertiisis välja toodud d- ja b-koodidest:

d160 tähelepanu koondamine, d175 probleemide lahendamine, d177 otsuste tegemine, d 210

ühe ülesande täitmine, d240 stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek, d720

komplitseeritud inimestevaheline suhtlemine, b130 vaimse energia ja tungifunktsioonid, b1349

Tta unefunktsioonid, b1409 Tta tähelepanufunktsioonid, b1479 Tta psühhomotoorsed

funktsioonid.

Ekspertarst annab töötingimuste osas järgmised soovitused: taotlejale ei sobi töised tegevused,

kus esineb vajadus hoida pikemat aega tähelepanu ühel tegevusel või langetada iseseisvalt

otsuseid töö protsessi, tingimuste või tulemuste osas; vastutada teiste töötajate või üksuste töö

eest; suhelda klientidega otse või telefoni teel; alluvaid juhendada; konfliktsituatsioone

lahendada. Ekspertarst annab töövõime toetamise osas järgmise soovituse: taotleja sotsiaalse

suhtlemise oskusi aitaks läbi tähelepanu ja psühhomotoorsete funktsioonide mõjutamise

parandada psühhoteraapia.

Näide:

Taotleja on 45-aastane naine. Taotlejal on raske (3) piirang „Liikumise“ ning „Teadvusel

püsimise ja enesehoolduse“ valdkonnas, mõõdukas (2) piirang „Muutustega kohanemise ja

ohu tajumise“ ning „Suhtlemise“ valdkonnas. Taotlejal on puuduv töövõime.

57

Taotleja kirjeldab taotluse „Liikumise“ valdkonnas:„Ma ei saa seista ega pikemat maad

käia kui 50 m, üldse käin ma kõndimisraamiga. Mu jalad on tundetud ja kogu aeg paistes,

vahel külmad ja sinised“.

Taotleja kirjeldab taotluse valdkonnas „Teadvusel püsimine ja enesehooldus“: „Kui mul

see

suhkruhaiguse hoog peale tuleb, siis ma tegelikult aru ei saa, kus ma olen või kaua ma „ära“

olen olnud“.

Taotleja kirjeldab taotluse valdkonnas „Suhtlemine“: „Mind ajab väga närvi kui teised

midagi mu tervise kohta ütlevad, vahel tuleb nutt peale ka ilma põhjuseta. “

Selgitus:

Ekspertarst lähtub ekspertiisis välja toodud d-ja b-koodidest:d410 keha põhiasendi muutmine,

d4154 püstiasendi säilitamine, d450 käimine, d460mitmesugustes kohtades liikumine, d570 oma

tervise eest hoolitsemine, d240 stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek, d720

komplitseeritud inimestevaheline suhtlemine,

b110 teadvuse funktsioonid, b147 psühhomotoorsed funktsioonid, b280 valuaisting, b410 südame

funktsioonid, b455 koormustaluvuse funktsioonid, b710 liigesliikuvuse funktsioon, b830 naha muud

funktsioonid.

Ekspertarst annab töötingimuste osas järgmised soovitused: taotleja vajab ümberõpet, sest diabeet

on viimastel aastatel halvasti kontrollitud (sagedased hüpoglükeemia episoodid). Taotlejale ei sobi

liiklusvahendi juhtimisega seotud töö; pidevat tähelepanu ja keskendumist vajavad tööd;

kehaasendi vahetusega ning pikemate ja lühemate vahemaade läbimisega seotud tööd. Taotlejale

võivad sobida ilma ajalise surveta või väiksemas kollektiivis konkreetse ülesandega seotud tööd.

Taotlejal peab olema võimalus päeva jooksul veresuhkru väärtuste kontrollimiseks ja söögipauside

tegemiseks.

Ekspertarst annab töövõime toetamise osas järgmised soovitused: taotleja terviseseisundit võib

parandada pöördumine jalakabinetti (nahahoolduse nõuannete saamiseks) ja toitumisnõustaja

vastuvõtule (diabeediga seotud teadvuse funktsioonihäirete vähendamiseks/ärahoidmiseks) .

58

Lisa 1

Lisa 1 - TÖÖVÕIMET VÄLISTAVAD SEISUNDID

1. Pahaloomulise kasvaja vaevusi leevendav ehk parim toetav ravi, kui onkospetsiifilist ravi ei

ole võimalik rakendada

Eesti Onkoloogide Seltsi hinnangul ei ole kindlasti suutelised töötama need inimesed, kellele ei ole

võimalik kas haiguse leviku või kaasuvate haiguste tõttu rakendada spetsiifilist onkoloogilist ravi.

Töövõimet välistava seisundi alusel lihtsustatud viisil puuduvat töövõimet hinnatakse juhtudel, kus

raviarsti ja patsiendi vahelise kokkuleppe tulemusel või konsiiliumi otsuse alusel pahaloomulise

kasvaja diagnoosiga isikule onkospetsiifilist ravi haiguse leviku või üldseisundi tõttu ei rakendata ja

rakendatakse ainult sümptomeid (valu, väsimus, oksendamine jne) leevendavat ehk parimat toetavat

ravi. Teistel vähi diagnoosiga inimestel hinnatakse töövõime ulatus (töövõimeline, osaline

töövõime, puuduv töövõime) lähtuvalt tegutsemispiirangute ulatusest ja raskusastmest.

2. Dialüüsravi

Dialüüsravi (ka kunstneeruravi) ehk neeruasendusravi rakendatakse isikutele, kellel krooniline

neeruhaigus on põhjustanud IV või V staadiumi neerupuudulikkuse. Dialüüs on meetod, mille abil

eemaldatakse neerupuudulikkusega haige vereringest mürgiseid jääkaineid ja üleliigset vedelikku.

Dialüüsravi kasutatakse kroonilise neerupuudulikkuse korral, kui neerude funktsioonist on säilinud

alla 20% ja verre on kogunenud ohtlikul hulgal mürgiseid jääkaineid ning sageli ka liigset

vedelikku. Üldjuhul ei ole tegemist neerusiirdamise ootelehel oleva patsiendiga, neerusiirdamise

ootelehel on ca 20% dialüüsravi saavatest haigetest

Dialüüsi on võimalik teostada kahel meetodil: hemodialüüsina ja peritoneaaldialüüsina. Dialüüsi

planeerimisel valitakse üks meetoditest vastavalt individuaalsele sobivusele, kaasuvatele haigustele

ja patsiendi enda soovile.

3. Juhitav hingamine või pidev hapnikravi hingamispuudulikkuse tõttu

Juhitav hingamine ehk kopsude mehhaaniline ventilatsioon ehk kopsude kunstlik ventilatsioon on

vajalik, kui patsiendil puudub iseseisev hingamistegevus ning kogu töö teeb kunstliku hingamise

aparaat. Juhitaval hingamisel inimene viibib enamasti pikemaaegselt ravil haiglas.

Pidev hapnikravi määratakse hingamispuudulikkuse raviks (pO2 alla 60 mmHg). Pidev hapnikravi

tähendab isikule hapnikukontsentraatori omamist ja selle kasutamist ööpäevas 16 tundi või enam.

Osadel inimestel on lisaks olemas väikesed kaasaskantavad balloonid (täidetakse kontsentraatori

pealt), mis võimaldavad paariks tunniks kodust lahkuda. Lisaballooni kasutamine ei viita haiguse

kergemale kulule vaid on elukvaliteedi parandamise vahendiks.

Pidev hapnikravi ei tähenda alati lisahapniku vajadust nö elu lõpuni, koduse hapnikravi tinginud

põhihaigus võib pika raviperioodi vältel nii palju stabiliseeruda, et hapnikravi on võimalik lõpetada,

kuid sellised juhud on kindlasti vähemuses (nt onkoloogilistele haigetele palliatiivsel eesmärgil).

Sagedamini on hingamispuudulikkust põhjustavad haigused progresseeruva iseloomuga ja

hapnikravi vajadus jääb.

59

4. Dementsus

Dementsus on kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on peaaju haigus.

See sündroom esineb Alzheimeri tõve, tserebrovaskulaarsete haiguste ja teiste kahjustuste puhul,

mis primaarselt või sekundaarselt kahjustavad peaaju. Dementsuse puhul on häiritud mitu kõrgemat

kortikaalset funktsiooni, sealhulgas mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus,

arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara ja otsustusvõime. Kognitiivsete funktsioonide

häiretega kaasneb harilikult emotsionaalne pidurdamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni

halvenemine. Dementsus väljendub intellektuaalsete funktsioonide tunduvas languses ja tavaliselt

on häiritud ka igapäevased toimingud - pesemine, riietumine, söömine, isiklik hügieen, tualeti

kasutamine jne.

Siia alla kuuluvad diagnooside grupid: F00 – F03; samuti järgmiselt kodeeritud

dementsusündroomid: F05.1 Dementsusega deliirium; F10.73 Alkoholi tarvitamisest tingitud

psüühika- ja käitumishäired, dementsus; F11.73 Opioidide tarvitamisest tingitud psüühika- ja

käitumishäired, dementsus; F12.73 Kannabinoidide tarvitamisest tingitud psüühika- ja

käitumishäired, dementsus; F13.73 Rahustite või uinutite tarvitamisest tingitud psüühika- ja

käitumishäired, dementsus jne.

5. Mõõdukas või raske või sügav vaimne alaareng

Vaimne alaareng on mõistuse peetunud või puudulik areng, mis iseloomustub oskuste

kahjustumisega arengu vältel, millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse, kõne,

motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase.

Siia kuuluvad diagnooside grupid: F 71 Mõõdukas vaimne alaareng, F 72 Raske vaimne alaareng

ja F 73 Sügav vaimne alaareng.

Mõõduka vaimse alaarenguga (F71) isikute mõistuse areng ja kõne kasutamine formeeruvad

aeglaselt ning nende saavutused nimetatud valdkondades on piiratud. Ka enese-teenindusoskused ja

motoorsed võimed on arengus maha jäänud ning mõned isikud vajavad hooldajat kogu elu vältel.

Verbaalse arengu tase varieerub: mõned neist võivad osa võtta lihtsast vestlusest, teised on

võimelised teatavaks tegema vaid oma põhilisi vajadusi. Täielikult iseseisev elu täiskasvanueas on

harva saavutatav.

Raske vaimse alaarenguga (F72) isikud on oma kliinilise pildi avalduste, orgaanilise etioloogia

olemasolu ja lisanduvate häirete poolest üldjoontes sarnased mõõduka vaimse alaarenguga

isikutega. Enamusel neist on olulisi motoorikahäireid või muid kaasnevaid puudeid, mis viitavad

kesknärvisüsteemi kliiniliselt olulisele kahjustusele või arengu häirele.

Sügava vaimse alaarenguga (F73) isikutel on oluliselt piiratud võime aru saada või täita nõudmisi ja

korraldusi. Enamus neist isikuist ei suuda liikuda või on tugevasti piiratud liikumisega, võimetud

kontrollima oma põie ja pärasoole tegevust ning võimelised ainult väga algelistes vormides

mitteverbaalselt suhtlema. Nad on vähesel määral või ei ole üldse võimelised hoolitsema oma

põhivajaduste eest ning vajavad pidevat abi ja hooldust.

6. Püsivalt voodihaige (ööpäevaringne kõrvalabi vajadus)

Püsivalt voodihaigete inimeste puhul on enamasti tegemist terminaalfaasis olevate haigetega, kellel

puudub prognoos paranemisele, kes vajavad ööpäevaringselt kõrvalabi (sh ka

enesehooldustegevustes). Nende puhul on töövõime puudumine üheselt mõistetav. Selline raske

seisund võib välja kujuneda paljude erinevate haiguste lõppstaadiumis (nt ulatuslikud ajuinfarktid

või -hemorraagiad, seljaaju kahjustusega traumad, kasvajad, neurodegeneratiivsed haigused jne).

60

Lisa 2

Lisa 2 - ABIVAHENDITE ISO KLASSIFIKAATORI JA

TÖÖVÕIME HINDAMISE SEOSED

Allpool on nelja töövõime hindamise kehalise valdkonna all välja toodud peamised abivahendite

kategooriad ISO 9999 klassifikaatori alusel.

Valdkond Koodi nr Kategooria

Liikumine 04 abivahendid kehafunktsioonide mõõtmiseks, toetamiseks,

treenimiseks või asendamiseks

05 abivahendid oskuste treenimiseks

06 ortoosid ja proteesid

12 personaalse liikumise ja transpordiga seotud abivahendid

18 sisustus jt abivahendid toetamaks tegevusi sise- ja väliskeskkondades

28 töö ja kutsekoolituse abivahendid

Käeline tegevus 04 abivahendid kehafunktsioonide mõõtmiseks, toetamiseks,

treenimiseks või asendamiseks

05 abivahendid oskuste treenimiseks

06 ortoosid ja proteesid

12 personaalse liikumise ja transpordiga seotud abivahendid

15 abivahendid kodusteks tegevusteks ja osaluseks selles

24 seadmete juhtimise, kandmise, liigutamise ning käsitsemise

abivahendid

30 abivahendid harrastustegevusteks

Teabe

edastamine ja

vastuvõtmine

05 abivahendid oskuste treenimiseks

09 abivahendid enesehoolduseks ja osaluseks enesehoolduses

12 personaalse liikumise ja transpordiga seotud abivahendid

15 abivahendid kodusteks tegevusteks ja osaluseks selles

18 sisustus jt abivahendid toetamaks tegevusi sise- ja väliskeskkondades

28 töö ja kutsekoolituse abivahendid

30 abivahendid harrastustegevusteks

Teadvusel

püsimine ja

enesehooldus

04 abivahendid kehafunktsioonide mõõtmiseks, toetamiseks,

treenimiseks või asendamiseks

06 ortoosid ja proteesid

09 abivahendi enesehoolduseks ja osaluseks enesehoolduseks

15 abivahendid kodusteks tegevusteks ja osaluseks selles

61

Lisa 3

Lisa 3 „KUULMIS- JA NÄGEMISFUNKTSIOONI HÄIRETE (B) NING TEGUTSEMIS- JA

OSALUSPIIRANGUTE (D) TÕLGENDAMINE JA HINDAMINE TAOTLUSES JA

TERVISEANDMETES LEIDUVA INFORMATSIOONI ALUSEL“

Tegutsemispiirangute koostoime hindamine kuulmis- ja nägemisfunktsiooni häiretega

taotlejate korral.

Vajalik on arvesse võtta ja kaasuvalt hinnata kõigi olemasolevate haigusseisundite ja häirete tõttu

esinevate tegutsemispiirangute koostoimet.

Näitena võib välja tuua tasakaaluhäired/pearinglused, mida esineb kuulmislangusega inimestel

suhteliselt sageli. Mitme erineva haiguse koostoime tõttu esineva piirangu näitena võib tuua

kuulmisfunktsiooni häirumisega inimestel kaasuvana esinevad kroonilise kuluga väliskuulmekäigu,

väliskõrva ja/või keskkõrva põletikulised haigused, mille korral kuulmisabivahendite kasutamine ei

ole võimalik.

Väga oluline on siinkohal eraldi välja tuua kuulmislanguse ja nägemishäire koosesinemise juhud

(ingl.k. dual sensory impairment), mis on suhteliselt sagedased nt vanemaealiste inimeste ja diabeeti

põdevate inimeste hulgas. Oluline on arvestada võtmetegevuse raames koostoimena kujunevat

tegusemispiirangute raskusastet.

NB! Tabelites 2 - 5 toodud kuulmis- ja nägemishäirete (b) raskusastmed EI VÕRDU

automaatselt vastava võtmetegevuse või valdkonna tegutsemispiirangute raskusastmetega,

vaid näitavad terviseuuringute tulemuste alusel esinevate nägemis- ja kuulmisfunktsiooni

häirete ulatust RFK kategooriate keelde tõlgituna.

Tegutsemispiirangu skoori määramiseks kasutab ekspertarst kompetentsipõhist kaalutlusõigust,

võttes aluseks struktuurikahjustuste (s), funktsioonihäirete (b) raskusastmed ning arvestades

tegutsemispiirangute kaalutluskriteeriumeid.

Kaalutluskriteeriumid tegutsemispiirangute hindamisel on alljärgnevad:

erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju

tervisekahjustuse/ haiguse kulg

tervisekahjustuse/ haiguse raskusaste

haiguse esinemise sagedus

tervisekahjustuse / haiguse ulatus

taotleja haiguskriitika- ja teadlikkus, ravisoostumus

tegutsemis- ja osalemispiirangute mõju taotleja igapäevategevustele

Näide: kui taotleja nägemisteravus (b) on OS 0,03 ja OD 0,08, mille alusel (vt. abimaterjalist tabel 4) on

1.2. võtmetegevuses nägemisteravuse funktsiooni (b) häire täielik (4), siis taotleja tegutsemispiirang (d) 1.2.

võtmetegevuses võib olla raske (skoor 3), kuna taotleja kasutab nägemise abivahendeid ja on osaliselt

kohanenud piiranguga.

Tabel 1. Kuulmis- ja nägemishäirete (b) ja tegutsemispiirangute (d) avaldumine TVH võtmetegevustes ja RFK valdkondades, funktsiooni (b) ning tegutsemise-

ja osaluse (d) koodid

TVH valdkonnad ja

võtmetegevused

RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu

kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel

Kuulmisfunktsiooni häired (b)

tegutsemispiirangud (d)

Nägemisfunktsiooni häired(b)

tegutsemispiirangud (d)

3. Teabe edastamine

ja vastuvõtmine 3.1. Teabe

edastamine

3.2. Teabe

vastuvõtmine

d3 Suhtlemine

Teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas hinnatakse nägemis-

ja kuulmisfunktsiooni häirete olemasolu ja suurust ning

suhtlemispiirangu kujunemist nägemis- ja kuulmishäirete

koostoimel. Hindamisel võetakse arvesse kõik taotlejal

olemasolevad nägemis- ja kuulmisrehabilitatsiooni abivahendid ja

nende kompensatsioonivõime. Piirangu raskusaste oleneb taotleja

suhtlemisvõimest koos abivahenditega.

Hinnatakse taotleja eneseväljendamise ja arusaadavaks tegemise

võimekust. Tegevus hõlmab teiste inimeste poolt edastatud

teate/sõnumi raskusteta ja ilma kõrvalise abita vastuvõtmist

(kuulmise, nägemise teel või taktiilselt), kaasa arvatud

lugemisoskust, suult lugemise võimet või suure teksti nägemist.

Kurtide keelekasutust mõjutavad kuulmislanguse sügavus; kurtuse

tekkeaeg (kõne-eelne või kõnejärgne kurtus); arengukeskkond

(pärilik või omandatud kurtus) ja õpetuskeele valik hariduse

omandamisel (suuline või viipekeelne). Kurtidel on üldjuhul

kirjalikus keeles väljendamise ja kirjutatud sõnumite vastuvõtmise

võimekus nõrk ning oleneb sellest, kas ja kuidas on vastav õpe

läbitud. Valdavalt puudutab see viipekeelseid kurte, nende emakeel

on eesti viipekeel ning neile on eesti kirjakeel võõrkeel. Kuna eesti

keele ja eesti viipekeele grammatika erinevad olulisel määral, siis

võib viipekeelsete kurtide eesti kirjakeeles väljendumine olla

paljude grammatikavigadega. Samuti võib emakeelena eesti

viipekeelt kasutavatel kurtidel olla raskusi eesti kirjakeeles

kirjutatu täieliku mõistmisega, kuna see pole samuti nende

emakeel. Näiteks võib neil esineda kirjaliku teksti osas

vääritimõistmisi.

b167 keele vaimsed funktsioonid

(k.a suult lugemine, viipekeele

mõistmine)

b1670 keele mõistmine

b16700 suulise kõne mõistmine

b16701 kirjaliku kõne mõistmine

b16702 viipekeele mõistmine

b1671 keele väljendamine

b16710 suulises kõnes

väljendumine

b16711 kirjalikus keeles

väljendumine

b16712 viipekeeles väljendumine

b230 kuulmisfunktsioonid

b310 häälefunktsioonid

b3100 hääle tekitamine

b3101 hääle kvaliteet

b320 hääldamis- e

artikulatsioonifunktsioonid

b330 kõne ladususe ja rütmi

funktsioonid

b3300 kõne ladusus

b3301 kõne rütm

b3302 kõne kiirus

b3303 kõne meloodia

d310 suuliste sõnumite

vastuvõtmine

d350 vestlus

d355 arutelu

b210 nägemisfunktsioonid

b215 silmamanuste

funktsioonid

b2101 nägemisvälja

funktsioonid

b2102 nägemise kvaliteet

b21020 valgustundlikkus

b21021 värvuste nägemine

b21022 kontrastitundlikkus

d315 mitteverbaalsete sõnumite

vastu võtmine

d325 kirjutatud sõnumite

vastuvõtmine

d335 mitteverbaalsete sõnumite

edastamine

d345 kirjalikud sõnumid

d360 kommunikatsiooni-

vahendite ja -tehnikate

kasutamine

d3601 kirjutamismasinate

kasutamine

d3602 kommunikatsiooni-

vahendite kasutamine

TVH valdkonnad ja

võtmetegevused

RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu

kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel

Kuulmisfunktsiooni häired (b)

tegutsemispiirangud (d)

Nägemisfunktsiooni häired(b)

tegutsemispiirangud (d)

Kõige raskemas olukorras on kombineeritud nägemis- ja

kuulmispuudega inimesed (pimekurdid), sest neil ei ole võimalik

kasutada ainult nägemispuudega või kuulmispuudega inimestele

mõeldud teenuseid. Pimekurt vajab spetsiaalseid meetodeid

kommunikatsiooniks ja toimetulekuks.

Kuulmispiiranguga inimesel hinnatakse taotleja kõnet. Arvesse

võetakse taotleja alternatiivse kommunikatsioonivahendi

kasutamise vajadus ja sagedus.

Kõnelemise piirangud võivad kaasneda märkimisväärse

kuulmispiiranguga, sagedamini viipekeelsetel kurtidel ja noorest

east alates raske-sügava kuulmislangusega vaegkuuljate puhul,

juhul kui neil olemasolevad kuulmisabivahendid ei kompenseeri

kuulmisfunktsiooni häirest põhjustatud piirangut vajalikul määral.

Kuulmislangus võib mõjutada kõiki kõne ja keele valdkondi ning

hääle omadusi.

d360 kommunikatsiooni-

vahendite kasutamine

d315 mitteverbaalsete sõnumite

vastuvõtmine

d320 viipekeeles edastatud

sõnumite vastuvõtmine

d325 kirjutatud sõnumite

vastuvõtmine

d330 rääkimine

d340 sõnumite edastamine

viipekeeles

d910 ühendustes osalemine

TVH valdkonnad ja

võtmetegevused

RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu

kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel

Kuulmisfunktsiooni häired (b)

tegutsemispiirangud (d)

Nägemisfunktsiooni häired(b)

tegutsemispiirangud (d)

1. Liikumine.

1.1.Liikumine eri

tasapindadel.

1.2.Ohutu

ringiliikumine.

1.3.Seismine ja

istumine.

d4 Liikuvus

Hinnatakse visuaalse informatsiooni puudumise või puudulikkuse

tõttu liikumisega seotud raskendatud tegevusi. Abivahendite

kasutamine võimaldab osaliselt kompenseerida piiranguid

(tasakaal, koordinatsioon, kukkumisrisk). Siia liigituvad: täpse

nägemise, värvide nägemise, päevavalguses nägemise häire,

hämaras nägemise ning liikumise ja kujutiste täheldamise häire,

vaatevälja häire – vaatevälja kitsenemine, ebaühtlane vaateväli,

kujude, vormide ja detailide mitteeristamine, mis põhineb

kontrastide tajumisel, silmade võimetus kohaneda valgustaseme

muutusega pupillide suuruses, puudulik võime hinnata kaugusi ja

objektivahelisi suhteid, tasandivahe muudatusi, ruumilise nägemise

häire.

Nägemishäiretega inimesed vajavad paljudes tegevustes avalikus

ruumis kõrvalist abi, individuaalset õpetamist, juhendamist. Kõik

nägemishäiretega inimesed ei omanda iseseisva avalikus ruumis

liikumise oskusi, mistõttu vajavad täielikult saatja abi või

lisateenuseid.

Kuulmislangusega inimesel võib olla takistatud kodunt väljumine

ja tööle minek mitte otseselt kuulmislanguse tõttu, vaid

kuulmislangusest tingitud ruumis orienteerumise häire ja/või

ärevuse ja meeleolu häirumise tõttu.

Kuulmislangusega inimesel võib esineda pearinglust, mille teke

võib olla seotud peaasendi muutustega ning visuaalse infoga

üleküllastunud keskkondades viibimisega.

b230 kuulmisfunktsioonid

b235 tasakaaluelundi

funktsioonid

b240 kuulmise ja tasakaaluelundi

funktsiooniga seonduvad

aistingud

b2400 tinnitus

b2401 peapööritustunne

b2402 kukkumistunne

b2403 peapöörituse või

tasakaaluhäirega seotud iiveldus

b2404 ärritus kõrvas

b2405 surve kõrvas

d415 kehaasendi säilitamine

d450 käimine

d455 muul viisil liikumine

d460 mitmesugustel pindadel

liikumine

d470 liiklusvahendi kasutamine

d410 keha põhiasendi muutmine

b210 nägemisfunktsioonid

b215 silmamanuste

funktsioonid

d410 keha põhiasendi

muutmine

d415 kehaasendi säilitamine

d450 käimine

d455 muul viisil liikumine

d460 mitmesugustel pindadel

liikumine

d465 abivahenditega liikumine

d470 liiklusvahendi kasutamine

d475 liiklusvahendi juhtimine

2. Käeline tegevus

2.1. Käte sirutamine

2.2. Asjade

liigutamine

2.3. Käteosavus

d4 Liikuvus

Nägemisteravuse langusega inimestel on käelise tegevuse

sooritamisel piirangud seotud raskustega määratleda esemete

asukohta, suurust, kaalu jne. Samuti on raskendatud või võimatu

sooritada täppisliigutustega seotud tegevusi.

b210 nägemisfunktsioonid

b215 silmamanuste funkts.-id

d430 esemete tõstmine ja

kandmine

d440 käte täppisliigutused

TVH valdkonnad ja

võtmetegevused

RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu

kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel

Kuulmisfunktsiooni häired (b)

tegutsemispiirangud (d)

Nägemisfunktsiooni häired(b)

tegutsemispiirangud (d)

4. Teadvusel

püsimine ja

enesehooldus.

4.1. Teadvusel

püsimine

4.2.Tualettruumi

toimingud.

4.3. Söömine ja

joomine.

d5 Enesehooldus

Hinnatakse enda keha pesemist, kehaosade hooldust, tualettruumi

toimingute teostamist, riietumist, söömist, joomist ja oma tervise

eest hoolitsemist. Enesehoolduse tegevuste sooritusvõime sõltub

palju nägemisteravusest ning häirete tekkimise ajast, vähem

vaatevälja häiretest. Hügieeni- ja tualetitegevused nõuavad tihti

abivahendite kasutamist või ruumide kohandamist ja eeldavad

antud oskuste spetsiifilist õpetust. Põhiliseks tegutsemispiiranguks

on vajaminevate hügieenitarvikute leidmine majapidamises ning

nende kasutamine ilma visuaalse kontrollita. Ka abivahendite

kasutamise korral säilivad mõningad piirangud, võib esineda

nägemishäirest tulenevaid hügieeniprobleeme (riiete määrdumine

jne).

d570 oma tervise eest

hoolitsemine

b210 nägemisfunktsioonid

b215 silmamanuste

funktsioonid

d510 enda pesemine

d520 kehaosade hooldus

d530 tualettruumi toimingud

d540 riietumine

d550 söömine

d560 joomine

d570 oma tervise eest

hoolitsemine

5. Õppimine ja

tegevuste

sooritamine. 5.1.Tegevuste

õppimine.

5.2. Tegevuste

alustamine ja

lõpetamine.

d1 Õppimine ja teadmiste rakendamine Nägemis- või kuulmislangusega inimese tegevuste õppimine põhineb väga suurel määral kas ainult auditiivsel meetodil või ainult visuaalsel matkimisel. Seetõttu esineb meelepuudega inimestel õppimise valdkonnas piiranguid ja nad vajavad väga palju tugimeetmeid (kohandusi, abivahendeid, tugiteenuseid). Hinnatakse nägemis- ja kuulmishäiretega inimese õppimisvõimet (teadmiste ja oskuste omandamist) ja tegevuste iseseisva sooritamise võimeid. Taotleja enesehinnang tegevuste sooritamiste osas võib olla nii üle- kui ka alahindav. Hindamisel peab arvestama, et nägemis- ja kuulmishäiretega inimeste sooritusele avaldavad mõju erinevad tegurid (võõras keskkond, emotsionaalne pinge), samuti võib pikaajalise nägemis- või kuulmislangusega inimene olla harjunud lähedaste kõrvalise abiga, mistõttu võib ta oma tegutsemisvõimet üle hinnata.

b1560 kuulmistaju

b1670 keele mõistmine

b16700 suulise kõne mõistmine

b16701 kirjaliku kõne mõistmine

b16702 viipekeele mõistmine

b1671 keele väljendamine

b16710 suulises kõnes

väljendumine

b16711 kirjalikus keeles

väljendumine b16712 viipekeeles

väljendumine

d115 kuulamine

d140 lugemaõppimine

d175 probleemide lahendamine

b210 nägemisfunktsioonid

d110 vaatamine

d130 jäljendamine

d135 kordamine

d140 lugemaõppimine

d145 kirjutamaõppimine

d150 arvutamaõppimine

d155 oskuste omandamine

d1550 põhioskuste

omandamine

d1551 keeruliste oskuste

omandamine

d160 tähelepanu koondamine

d166 lugemine

d170 kirjutamine

TVH valdkonnad ja

võtmetegevused

RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu

kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel

Kuulmisfunktsiooni häired (b)

tegutsemispiirangud (d)

Nägemisfunktsiooni häired(b)

tegutsemispiirangud (d)

6. Muutustega

kohanemine ja ohu

tajumine. 6.1.Väljaskäimine.

6.2.Riski või ohu

tajumine.

6.3. Toimetulek

muutustega.

d2 Üldised ülesanded ja nõuded

Nägemis- ja kuulmisfunktsiooni häiretega taotleja piiranguteks

antud valdkonnas võivad olla psühholoogilised probleemid,

emotsioonide ja omaaktiivsuse reguleerimine ning suhtlemishirm.

Hinnatakse piiranguid igapäevategevuste planeerimises,

korraldamises ja sooritamises, mis on põhjustatud tajude ja

emotsioonide funktsioonihäirest ning kõrvalise abi vajadust.

Hinnatakse ühe või mitme ülesande sooritamist, samuti lihtsate (1-

2 osast koosnevate) kui keeruliste (mitmest osast koosnevate ja

kognitiivset võimekust eeldavate) ülesannete täitmis ning

juhendamise vajadust ülesannete täitmisel. Antud valdkonnas

hinnatakse ka taotleja võimekust stressi ja meeleolumuutustega

toimetuleku osas, samuti võimekust tajuda, ära tunda ja ennetavalt

reageerida ohtlikele olukordadele. Tugiteenuste olemasolu korral

on vajalik hinnata tegutsemisvõimet tulenevalt piirangutest koos

taotlejal olemasolevate tugiteenustega (nt isikliku abistaja

olemasolul võetakse arvesse isikliku abistaja poolne piirangut

kompenseeriv toime).

b230 kuulmis- ja

tasakaalufunktsioonid

d210 ühe ülesande täitmine

d2103 ühe ülesande täitmine

rühmas

d2203 paljude ülesannete

täitmine rühmas

d240 stressi ja muude psüühiliste

koormustega toimetulek

d230 igapäevatoimingute

korraldamine.

b210 nägemisfunktsioonid

d210 ühe ülesande täitmine

d2100 lihtsa ülesande täitmine

d2101 keerulise ülesande

täitmine

d2102 ühe ülesande täitmine

üksinda

d230 igapäevatoimingute

tegemine

d240 stressi ja muude

psüühiliste koormustega

toimetulek

7.Suhtlemine. 7.1. Suhtlemisega

hakkamasaamine.

7.2. Kohane

käitumine

d7 Inimestevaheline lävimine ja suhted

Hinnatakse võimekust suhelda vahetult teiste inimestega või

kasutades tavapäraseid kommunikatsioonivahendeid. Suhtlemise

võimekust pärsib meelepuudega inimesel tihti ärevus ja hirm uute

olukordade ning inimeste ees. Piirangut põhjustav ärevus/hirm võib

väljenduda kergest ärevusest kuni märkimisväärselt väljendunud

hirmuni, võib kutsuda esile märgatava kehalise reaktsiooni.

Funktsiooni täielik piirang põhjustab sotsiaalset isolatsiooni.

Igapäevastest tegevustest võivad põhjustada raskusi nt

ühistranspordi kasutamine, poes käimine, võõraste ja lähedastega

suhtlemine, tihti on keerulised perekondlikud suhted.

b230 kuulmis- ja

tasakaalufunktsioonid

d720 Kompleksne

inimestevaheline lävimine

d730 võõrastega kontakteerumine

d740 ametlikud suhted

d750 mitteametlikud sotsiaalsed

suhted

d760 perekondlikud suhted

b210 nägemisfunktsioonid

d720 Kompleksne

inimestevaheline lävimine

d730 võõrastega

kontakteerumine

d740 ametlikud suhted

d750 mitteametlikud

sotsiaalsed suhted

d760 perekondlikud suhted

KUULMISFUNKTSIOONI (b) HÄIREGA (KFH) INIMESE TÖÖVÕIME HINDAMINE

Tabel 2. KFH (b) hindamine RFK alusel (kuulmisabivahendi olemasolu korral on vajalik kuulmisfunktsiooni häiret hinnata koos abivahendiga)

KFH (b) hindamine VAIKSES kuulmiskeskkonnas KFH (b) hindamine MÜRARIKKAS kuulmiskeskkonnas

<20, kuid

≥35 dB HL

halvemini

kuulvas

kõrvas

20-40 dB

HL

paremini

kuulvas

kõrvas

41-70 dB

HL paremini

kuulvas kõrvas

71-95 dB

HL paremini

kuulvas

kõrvas

≥95 dB

HL paremini

kuulvas

kõrvas

<20,kuid ≥ 35 dB

HL halvemini

kuulvas kõrvas

20-40 dB

HL

paremini

kuulvas

kõrvas

41-70 dB

HL

paremini

kuulvas

kõrvas

71-95 dB

HL paremini

kuulvas kõrvas

≥95 dB

HL paremini

kuulvas

kõrvas

KFH (b) RASKUSASTMED1

Puudub Kerge Mõõdukas Raske Täielik Puudub Kerge Mõõdukas Raske Täielik

0 1 2 3 4 0 1 2 3 4

Üldjoontes

kuulmishäire

id ei ole,

kuid häired

võivad

esineda, kui

heliallikas on

halvemini

kuulva kõrva

läheduses.

Heliallika

lokaliseerimi

se võime

häiritud.

Üldjoon-

tes

kuulmis-

häireid ei

ole.

Võib esineda

probleeme

tavakõne

kuulmisega, aeg-

ajalt peab

vestluspartner

üks-ühele

vestlemisel

valjemalt rääkima,

et kõne oleks

selgesti kuuldav.

Võivad esineda

probleemid

telefoni teel

edastatud sõnumi

kuulmisel.

Kuuleb

valjemat

kõne, mis on

öeldud

inimese

vahetus

läheduses.

Esineb väga

suuri

probleeme

telefoni teel

edastatud

sõnumi

kuulmisel.

Märkimisväär-

sed probleemid

kõne kuulmisel

Võib esineda

probleeme vestluse

jälgimisel ja/või

selles osalemises;

kuulmisprobleemid

on väljendunumad

grupivestlustes.

Vajadus tugineda

visuaalsetele

vihjetele (suu

liikumise jälgimine)

suurem.

Heliallika

lokaliseerimise

võime häiritud.

Võib esineda

probleeme

vestluse

jälgimisel

ja/või selles

osalemises.

Probleemid on

väljendunu-

mad

grupivestlustes

Vajadus

tugineda

visuaalsetele

vihjetele (suu

liikumise

jälgimine)

suurem.

Võib

esineda

märkimis-

väärseid

probleeme

vestluse

jälgimisel

ja selles

osalemises.

Vajadus

tugineda

visuaalsete-

le vihjetele

(suu

liikumise

jälgimine)

suurem.

Esineb väga suuri

probleeme vestluse

jälgimisel ja selles

osalemises.

Vajab visuaalsetele

vihjetele (suu

liikumis jälgimine)

tuginemist.

Võib esineda

probleeme

olmehelide (sireenid,

telefonihelin, auto

signaal)

äratundmisel/kuulmi

sel.

Ei suuda

kõnet kuulda/

eristada

Kuulmislanguse määra arvutamisel kasutatakse paremini kuulva kõrva kuulmislävesid neljal helisagedusel (500Hz, 1kHz, 2kHz, 4kHz). Erandiks on KFH

vahemikus <20, kuid ≥35 dB HL, kus võetakse arvesse halvemini kuulva kõrva kuulmisläved. Kuulmisrehabilitatsiooni vahendite (kuulmisimplantaadid,

kuuldeaparaadid jt) kasutamise korral on kuulmispuudega isik endiselt vaegkuulja, kelle kuulmislanguse määr on võrreldav vähemalt kerge kuulmislangusega

inimese omaga. Auditoorse neuropaatia spektri häire ja tsentraalse auditoorse info töötlemishäire puhul on patsiendi kuulmisprobleemid äärmiselt varieeruvad.

Eelnimetatud häirete puhul ei saa kuulmisprobleemide kirjeldamisel lähtuda puhastoonaudiomeetria tulemustel, sest antud häirete puhul halveneb

kuulmisfunktsioon drastiliselt mürarikkas keskkonnas ja grupivestluse jälgimisel. Lisaks kuulmisläved puhastoonaudiomeetria alusel fluktueerivad .

Puhastoonaudiomeetrial mõõdetavad kuulmisläved (hearing threshold) igal testitud helisagedusel väljendatakse dB HL-s (hearing level). Kuulmislävede

hindamine põhinevad referentsväärtustel. dB SPL (sound pressure level) on helirõhu tase. Helirõhu taset mõõdetakse logaritmilisel skaalal ning esitatakse

detsibellides dB.

Tabel 3. Täiendav abimaterjal KFH (b) hindamisel koos abivahendiga (allikas: Danish Hearing Disability Assessment System)

KFH (b) RASKUSASTMED1

Puudub Kerge Mõõdukas Raske Täielik

0 1 2 3 4

Kuuleb kõnet selgesti

ilma kuulmisabivahendita

situatsioonides A, B, C *.

Kuuleb kõnet selgesti ilma

kuulmisabivahendita

situatsioonis A, aga mitte

situatsioonides B ja C.

Kuuleb kõnet selgesti koos

kuulmisabivahenditega

situatsioonides A, B, aga

mitte situatsioonis C.

Kuuleb kõnet selgesti koos

kuulmisabivahenditega

situatsioonis A, aga mitte

situatsioonides B ja C.

Ei kuule kõnet isegi koos

kuulmisabivahenditega

situatsioonides A, B või C. Puudub

igasugune kõne tajumine isegi koos

kuulmisabivahenditega.

*Situatsioonid:

A: optimaalsed kuulmistingimused. Kõne signaal on optimaalsel vestlustasemel, keskkonnas on vaid vähene taustamüra.

B: rahuldavad kuulmistingimused. Kõne signaal on optimaalsel vestlustasemel, taustamüra on kõnest vähemalt 10dB SPL (sound pressure level) vaiksem.

C: puudulikud kuulmistingimused. Kõne signaal on võrdne või vaiksem kui taustamüra.

1 RASKUSASTMETE MÄÄRAMINE RFK ALUSEL: sama skeemi alusel nii terviseuuringute tulemuste „linkimisel“ struktuurikahjustuste (s) ja

funktsioonihäirete (b) ulatuse arvestamisel kui tegutsemis- ja osalusvõime (d) piirangute raskusastmete määramisel tegutsemispiiranguga võtmetegevustes

NÄGEMISFUNKTSIOONI (b) HÄIREGA (NFH) INIMESE TÖÖVÕIME

HINDAMINE

Tabel 4. NFH (b) raskusaste1 nägemisteravuse languse (Visus) korral „Teabe

edasiandmine ja vastuvõtmine“ ja „Ohutu ringiliikumise“ võtmetegevuse hindamisel.

Nägemisteravuse hindamise kriteeriumid on järgmised:

1) normaalse nägemisteravuse (1,0) ja proportsionaalselt olemasoleva nägemisteravuse

suhe;

2) täpne nägemine;

3) värvide nägemine;

4) päevavalguses nägemine;

5) hämaras nägemine;

6) liikumise ja kujutiste täheldamine;

7) binokulaarne ja stereonägemine.

Antud kriteeriumeid on soovitav kasutada nii nägemisteravuse funktsiooni määramiseks kui

funktsioonihäire raskusastme vahemiku (n 2-3) määramiseks. Kui silmaarsti epikriisis ei ole

antud kriteeriumeid mainitud, on soovitav tähelepanelikult üle lugeda taotleja vastused ja kui

objektiivne leid viitab antud funktsioonihäirete olemasolule, leida taotleja ütlustest vastavad

osad. Kui ei ole võimalik funktsioonihäiretele kinnitust saada taotleja ütlustest, on

ekspertarstil võimalik antud kriteeriumite alusel küsida ise või töötukassa menetleja kaudu

lisainformatsiooni taotleja eriarstilt (oftalmoloog).

3. VALDKOND: „ Teabe edasiandmine ja

vastuvõtmine“

Liikumise valdkonna 1.2. võtmetegevus:

„Ohutu ringiliikumine“

OS/ OD 0,3 0,2 0,1 0,08 0,03 0 OS/ OD 0,3 0,2 0,1 0,08 0,03 0

0,3 2 2 2 2 2 2 0,3 3 3 3 3 3 3

0,2 2 2 2 2 2–3 2–3 0,2 3 3 3 3 3 3

0,1 2 2 2–3 3 3 3 0,1 3 3 3 3 3 3

0,08 2 2 3 3 4 4 0,08 3 3 3 4 4 4

0,03 2 2–

3 3 4 4 4 0,03 3 3 3 4 4 4

0 2 2–

3 3 4 4 4 0 3 3 3 4 4 4

Tabel 5. NFH (b) raskusaste1 vaatevälja muutuste korral „ Teabe edasiandmine ja

vastuvõtmine“ ja „Ohutu ringiliikumise“ võtmetegevuse hindamisel.

Vaateväljade hindamise kriteeriumid on järgmised:

1) horisontaalse vaatevälja 150 ° (60°sisse ja 90°välja) ja vertikaalse vaatevälja 130 °

(70°alla ja 60°üles) normaalväärtustest protsentuaalne osa, mis taotlejal on säilinud;

2) tsentraalsete ja perifeersete skotoomide (tumendite) esinemine;

3) vaatevälja kontsentriline vähenemine;

4) funktsionaalselt ebaühtlaste vaateväljade esinemine.

Antud kriteeriumeid on soovitav kasutada nii vaateväljade funktsiooni määramiseks kui

funktsioonihäire raskusastme vahemiku (n 2-3) määramiseks. Kui silmaarsti epikriisis ei ole

antud kriteeriumeid mainitud, on soovitav tähelepanelikult üle lugeda taotleja vastused ja kui

objektiivne leid viitab antud funktsioonihäirete esinemisele, leida taotleja ütlustest vastavad

osad. Kui ei ole võimalik funktsioonihäiretele kinnitust saada taotleja ütlustest, on

ekspertarstil võimalik antud kriteeriumite alusel küsida ise või töötukassa menetleja kaudu

lisainformatsiooni taotleja eriarstilt (oftalmoloog).

3. VALDKOND“ Teabe edasiandmine ja

vastuvõtmine“

Liikumise valdkonna 1.2. võtmetegevus

„Ohutu ringiliikumine“

OS/

OD

No

rm 50° 30° 10° 5° 0

OS/

OD

Nor

m 50° 30° 10° 5° 0

Norm 0 1 2 2 2 2 Norm 0 1 2 2 2 2

0 2 2–3 3–4 4 4 4 0 2 3 3 4 4 4

50 ° 1 2–3 2–3 3 3 2–3 50 ° 1 2–3 2–3 3 3 3

30 ° 2 2–3 3 3–4 3–4 3–4 30 ° 2 2–3 3 3–4 3–4 3

10 ° 2 3 3–4 4 4 4 10 ° 2 3 3–4 4 4 4

5° 2 3 3–4 4 4 4 5° 2 3 3–4 4 4 4

NB! Peamiselt hinnatakse nägemis- või kuulmisfunktsiooni (b) häiretega inimese

tegutsemisvõimet (d) „Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine“ valdkonnas ja „Liikumise“

valdkonnas ohutu ringiliikumise võimet. Töövõime hindamise metoodika kohaselt saab

taotlejal teistes valdkondades tegutsemispiirangute esinemise korral hinnata

tegutsemispiirangut "kerge" piiranguga (skoor 1).