JUULI 2018. AASTA TÄISKOGU ISTUNGJÄRK ... · Web viewRapporteur: - Original language: FR, EN - Date of document: 27/08/2018 - Date of meeting: 11/07/2018 - External documents: -

JUULI 2018. AASTA TÄISKOGU ISTUNGJÄRK - KOKKUVÕTE VASTUVÕETUD ARVAMUSTEST

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Brüssel, 27. august 2018

11.–12. JUULI 2018. AASTA

TÄISKOGU ISTUNGJÄRK

KOKKUVÕTE VASTUVÕETUD ARVAMUSTEST

Käesolev dokument on kättesaadav ELi ametlikes keeltes komitee kodulehel:

http://www.eesc.europa.eu/et/our-work/opinions-information-reports/plenary-session-summaries

Dokumendis nimetatud arvamustega saab tutvuda internetis, kasutades komitee otsingumootorit:

http://dm.eesc.europa.eu/EESCDocumentSearch/Pages/opinionssearch.aspx

EESC-2018-02821-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 1/27

Sisukord

1.Majandus- ja rahaliit ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus3

2.Ühtne turg, tootmine ja tarbimine10

3.Transport, energeetika, infrastruktuur ja infoühiskond13

4.Põllumajandus, maaelu areng ja keskkond16

5.Tööhõive, sotsiaalküsimused ja kodakondsus22

11.–12. juulil 2018 toimunud täiskogu istungjärgul võeti vastu järgmised arvamused.

Majandus- ja rahaliit ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus

· „Viivislaenude pakett“

Raportöör:Juan Mendoza Castro (töötajate rühm – ES)

Viide:COM(2018) 134 final – 2018/0060 (COD)

COM(2018) 135 final – 2018/0063 (COD)

EESC-2018-01109-00-00-AC-TRA

Põhipunktid


· kiidab heaks komisjoni paketi, mis on kesksel kohal ELi püüdes lahendada viivislaenude jätkuv probleem ja tähtis samm pangandusliidu loomise suunas liikumisel;

· juhib tähelepanu finantskriisi sotsiaalsetele tagajärgedele seoses tõrjutuse, sotsiaalse õigluse ja siseturu väljakujundamise takistustega;

· nõuab krediidiasutustelt vastutustundlikku laenuandmist;

· nõustub kohustuslike usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanismide kohaldamise kui ennetava meetmega, et kindlustada piisavate reservide loomine viivislaenude tulevase krediidikahju jaoks;

· märgib aga, et kõigile sobiva ühtse lahenduse põhimõte ei võta arvesse endiselt eksisteerivaid erinevusi riiklikus tsiviilõiguses ja tsiviilkohtumenetluste pikkuses;

· juhib tähelepanu sellele, et uute viivislaenude jaoks reservide loomise ajakava võib sundida pankasid neid kiiresti müüma;

· kutsub komisjoni üles võimaluse korral võtma arvesse vähem keeruka varade struktuuriga väiksemate ja spetsialiseerunud ettevõtete olukorda;

· teeb ettepaneku algatada eraldi mõjuhinnangu koostamine eesmärgiga hinnata, milline on kavandatud määruse võimalik mõju pankadele, kodumajapidamistele laenamisele, VKEdele ja SKP kasvule;

· leiab, et rahvusvaheline finantsaruandlusstandard IFRS 9 peaks olema kohustuslik kõigile ELi pankadele, et veelgi vähendada reservide moodustamise erinevusi, mis on tingitud erinevatest raamatupidamistavadest;

· võtab teadmiseks, et komisjon annab vastuse paljudele viivislaenude killustunud järelturgudest tulenevatele probleemidele ELis;

· on aga arvamusel, et reguleerivad asutused ei tohi viivislaenude müüki soodustada;

· rõhutab, kui oluline on arvestada tarbijate ja töötajate kaitsega seoses krediidi üleandmise tagajärgedega;

· väljendab heameelt selle üle, et on tagatud õigus õiglasele kohtumenetlusele riigi kohtus, kui see on vajalik ja kui selle menetluse kohaldamine direktiivis kavandatud kujul on piiratud;

· märgib, et kuigi kohtuvälised menetlused võivad olla krediidiandjale kasulikud, peitub viivislaenude probleemi lahendus suuresti kohtumenetluste tugevdamises üle kogu ELi.

Kontaktisik:Krisztina Perlaky-Tóth

(Tel: 00 32 2 546 97 40 – e-post: [email protected])

· „Investeerimisfondide piiriülesel turustamisel esinevate takistuste vähendamine“

Raportöör:Petr Zahradník (tööandjate rühm – CZ)

Viide:COM(2018) 89 final

COM(2018) 92 final – 2018/0041 (COD)

COM(2018) 96 final – 2018/0044 (COD)

COM(2018) 110 final – 2018/0045 (COD)

EESC-2018-01533-00-00-AC-TRA

Põhipunktid


· toetab kapitaliturgude liidu tegevuskava kõigi põhielementide 2019. aastaks kehtestamiseks tehtavaid süstemaatilisi jõupingutusi ning loodab näha kasu rohkemate investeerimisvõimaluste ja tõhusama finantsvahenduse näol;

· peab oluliseks luua tasakaalustatud suhted eri investorite kaitse nõuete vahel, mis on kõnealuses kontekstis määrava tähtsusega, andes samas investeerimistoodete loojatele ja turustajatele loovuse jaoks ka piisavalt ruumi;

· leiab, et investeerimisfondide piiriülese turustamise peamised regulatiivsed tõkked peituvad praegu turustamise nõuetes, regulatiivsetes tasudes, teavitusmenetlustes ja riigi tasandi haldusnõuetes. Siiski on komitee teadlik muudest takistustest, näiteks maksustamise eeskirjade ühtlustamine;

· leiab, et investeerimisfondide piiriülese turustamise tõkete peamised põhjused ei tulene peamiselt praegustest määrustest, vaid eeskätt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) juhiste puudumisest, mille tõttu on igal riiklikul jurisdiktsioonil erinevad eeskirjad;

· usub, et mastaabisäästu saavutamiseks tuleks teenustasude struktuuride väljatöötamisel kärpida „riikliku leidlikkuse“ ilminguid ning püüelda selgelt ja ühemõtteliselt määratletud riiklike sätete poole, mis oleksid ühtsed kogu ELis;

· tervitab ja toetab kavatsust edendada regulatiivsete tasude läbipaistvust;

· kiidab heaks ESMA andmebaasi loomise, kuid märgib, et see ei tohi sisaldada varahalduritele teavitamise lisanõuete kehtestamist;

· komitee on pigem seisukohal, et otsus investeerimisfondide edendamise ja turustamise lõpetamise kohta peaks olema vabatahtlik ja sõltuma varahalduri otsusest;

· soovitab kehtestada üksikasjalikumad eeskirjad, et tagada investeerimisteenuste pakkujate kvalifikatsioonide ja pädevuse tõendamine.

Kontaktisik: Georgios Meleas

(Tel: 00 32 2 546 97 95 – e-post: [email protected]

· „Pandikirjade Euroopa raamistik“

Raportöör:Daniel Mareels (tööandjate rühm – BE)


COM(2018) 94 final – 2018/0043 (COD)

EESC-2018-01058-00-00-AC-TRA

Põhipunktid


· tunneb heameelt pandikirju käsitlevate ettepanekute üle ja nõuab kiireid edusamme, et saavutada häid tulemusi, iseäranis kuna need ettepanekud annavad panuse kapitaliturgude liidu kiiresse ülesehitamisse ning majandus- ja rahaliidu väljakujundamisse. Sellele lisaks edendavad pandikirjad piiriüleseid rahastamistehinguid ja toetavad seega ka erasektori riskide suuremat jagamist;

· kutsub ära kasutama võimalust edendada pandikirjade üldist kasutuselevõttu ja arendada nende turge kogu ELis;

· kutsub üles tugevdama ELi praegust juhtpositsiooni pandikirjade maailmaturgudel;

· tunneb samuti heameelt nii riikide süsteemidel põhineva minimaalse ühtlustamise lähenemisviisi valimise üle kui ka ettepanekute sisu üle, millele rajasid tugeva vundamendi Euroopa Parlament, järelevalveasutused ja teised sidusrühmad;

· rõhutab, kui oluline on, et pandikirjadega loodud uusi vahendeid kasutataks valitsuste, ettevõtete ja kodumajapidamiste täiendavaks rahastamiseks;

· tunneb heameelt selle üle, et ettepanekus on pööratud tähelepanu ka sellele, kuidas muuta pandikirjad kättesaadavaks ka väiksemate pankade jaoks;

· nõuab aga, et uuritaks edasi, kuidas saaks seda võimalust maksimaalselt kasutada;

· kutsub üles mõtlema ka sellele, millised lisameetmed on vajalikud, et ka erahoiustajad ja -tarbijad sellest huvituksid;

· pooldab ka „Euroopa pandikirja“ märgistuse kasutamise kohustuslikuks muutmist;

· soovitab pikendada nende ettepanekute hindamisperioodi kolmelt aastalt viiele aastale.

Kontaktisik:Krisztina Perlaky-Tóth


· „Finantstehnoloogia“

Raportöör:Petru Sorin Dandea (töötajate rühm – RO)


EESC-2018-01056-00-00-AC-TRA

Põhipunktid


· toetab komisjoni finantstehnoloogia tegevuskava ja leiab, et finantstehnoloogia arendamine võib pakkuda Euroopa ettevõtjatele ja nende klientidele mitmeid eeliseid;

· leiab, et tegevuskavas sisalduvad meetmed küberjulgeoleku parandamiseks ja ka finantssektori vastupidavusvõime suurendamiseks on olulised, kuid neid tuleks siiski täiendada eeskirjadega, mis tagavad finantstehnoloogia ühetaolise arendamise ELis;

· märgib, et finantstehnoloogia sektoris osalejatele peaksid kehtima samad eeskirjad nagu finantssektoris, iseäranis vastupidavusvõime, küberjulgeoleku ja järelevalve valdkonnas;

· soovitab komisjoni tähelepanelikult jälgida krüptoraha ja selle märkimisväärset kõikumist, tehes koostööd Euroopa järelevalveasutustega. Vajaduse korral tuleb ELi tasandil võtta kõik vajalikud meetmed selleks, et tagada finants- ja majandussüsteemi turvalisus ja stabiilsus ei satuks hetkekski mingisse ohtu;

· soovitab liikmesriikidel töötada välja ja viia ellu aktiivsete tööturumeetmete programm, et finantssektori tehnoloogilistest uuendustest mõjutatud töötajad aidataks võimalikult kiiresti uuele tööle.

Kontaktisik:Gerald Klec

(Tel 00 32 2 546 99 09 – e-post: [email protected])

· „Ühis- ja vastastikune rahastamine“


Viide:COM(2018) 99 final - 2018/0047 (COD)

COM(2018) 113 final - 2018/0048 (COD)

EESC-2018-01108-00-00-AC-TRA

Põhipunktid


· tunneb suurt heameelt asjaomaste ettepanekute üle, millega kehtestatakse 29. režiimi loomise abil raamistik ühisrahastamisteenustele. Komitee kutsub seepärast üles kiiresti tegutsema, et jõuda rahuldava tulemuseni, eelkõige kuna see teema seostub laiema, komitee jaoks olulise raamistikuga;

· tunneb rõõmu selle üle, et tähelepanu pööratakse väikeste, noorte ja uuenduslike ettevõtete rahastamisele. Rahastamisredeli osana on ühisrahastamine nende jaoks eriti oluline ajahetkel, mil nad liiguvad käivitamisetapist edasi laienemisetappi ja traditsioonilised rahastamisviisid ei ole alati kättesaadavad. Samas luuakse investoritele rohkem ja paremaid investeerimisvõimalusi;

· tunneb heameelt selle üle, et selleks kasutatakse uuenduslikke ja moodsat tehnoloogiat kasutavaid tooteid ja lahendusi, nii et see tulevikku suunatud ettepanek sobitub suurepäraselt ka digitaalse ühtse turu loomise konteksti. Sellele antakse kohe ka piiriülene mõõde, mis aitab kaasa tõhusale integratsioonile ja kapitaliturgude süvendamisele. Esiplaanil peab olema ELis ühe ühtlustatud turu loomine, kus kehtivad ühed ja samad eeskirjad nii ettevõtjatele kui ka investoritele;

· tunneb heameelt selle üle, et tähelepanu on pööratud ühisrahastamiseteenuste ja -turgudega seotud riskidele, on aga samas seisukohal, et – vähemalt esialgu – tuleks nendele riskiga seotud aspektidele veelgi enam tähelepanu pöörata, et need veelgi paremini kindlaks teha või neid võimaluse korral piirata;

· leiab, et ühisrahastamisplatvormide konkreetsete projektide riskihindamine jäetakse liiga suurel määral turgude ja investorite kanda. Komitee on seisukohal, et tuleb võtta asjakohaseid meetmeid kõikide riskide – nii rahaliste kui ka mitterahaliste – paremaks tuvastamiseks või piiramiseks. Lõppkokkuvõttes on selle eesmärk investorite parem kaitse;

· leiab, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ülesanne näib selge, ent ebaselgeks jääb riiklike järelevalveasutuste roll. Komitee on seisukohal, et selles küsimuses tuleks luua enam selgust. Lisaks tõstatub komitee jaoks küsimus, kas ei tuleks ette näha olulist rolli riiklikele järelevalveasutustele, kuna nemad on riiklikele turgudele lähemal ja oskavad kohapealset olukorda paremini hinnata.

Kontaktisik:Georgios Meleas


· „Hargmaiste ettevõtjate digitaalmajandusest saadud kasumi maksustamine“

Raportöör:Krister Andersson (tööandjate rühm – SE)

Petru Sorin Dandea (töötajate rühm – RO)

Viide:COM(2018) 147 final - 2018/0072 (CNS)

COM(2018) 148 final - 2018/0073 (CNS)

EESC-2018-01556-00-00-AC-TRA

Põhipunktid


· tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon käivitab digitaalmaksu algatusi ning annab sellega uut hoogu rahvusvahelistele aruteludele, tuues selge näite sellest, kuidas võiks muuta praeguseid maksustamispõhimõtteid;

· on veendunud, et lõpuks peab lahendus olema ülemaailmne, et kasutada üleilmse juhtimise ja üleilmsete eeskirjade abil paremini ära globaliseerumise eeliseid, ning kiidab heaks komisjoni, liikmesriikide ja OECD tiheda koostöö rahvusvahelise lahenduse väljatöötamise toetuseks;

· on seisukohal, et väga tähtis on töötada välja uued põhimõtted selle kohta, kuidas koostöös kaubanduspartneritega äriühingu tulusid ELi liikmesriigile omistada ja neid maksustada;

· on seisukohal, et mõjuhinnangut tuleks täiendada analüüsiga selle kohta, milline on ajutise meetme mõju investeeringutele, idufirmadele, töökohtadele ja kasvule. Samuti tuleb selle käigus tuua esile ettepaneku mõju VKEdele;

· rõhutab, et komisjoni väljapakutud teatud digiteenuste maksustamise ajutise meetmega ei maksustata mitte äriühingu tulusid, vaid käivet, ning leiab, et see lähenemisviis erineb ülemaailmsest äriühingu maksusüsteemist, mis põhineb kasumi maksustamisel, ent tunnistab, et füüsilise kohaloluta digitaalsetelt ettevõtetelt ei laeku müüjariigile äriühingu tulumaksu;

· on mures, et selline nihe maksustamises on kasulik paljude tarbijatega suurematele majandustele väiksemate eksportivate majanduste arvelt, ning toonitab, et igasugune digitaalsete ärimudelite maksustamise lahendus, olgu lühi- või pikaajaline, peab andma õiglaseid ja võrdseid majanduslikke tulemusi kõigi Euroopa Liidu majanduste jaoks;

· nendib, et ette ei ole nähtud ühtki aegumisklauslit ega muud mehhanismi, mis tagaks selle, et ajutine maksumeede tühistatakse siis, kui on leitud pikaajalisem lahendus, ning innustab nõukogu tungivalt selliseid eeskirju sisse viima, kui vahemeede peaks kehtestatama;

· rõhutab, et käibelt arvestatava maksu kohaldamise ettepanek on käivitanud intensiivse rahvusvahelise arutelu, mis oli üks algatuse eesmärk. Nüüd peab Euroopa jõudma ühisele seisukohale OECDs käimasolevates aruteludes.

Kontaktisik:Jüri Soosaar


· „ELi tolliterritoorium – muutmine“

Viide:COM(2018) 261 final – 2018/0124 (CNS)

EESC-2018-02930-00-00-AC-TRA

Kuna komitee nõustub komisjoni ettepaneku sisuga ega soovi teha selle kohta ühtegi märkust, otsustas komitee esitada kõnealuse ettepaneku kohta pooldava arvamuse.



· „Käibemaks – vabatahtliku pöördmaksustamismehhanismi ja kiirreageerimismehhanismi kohaldamisaja pikendamine“

Viide:COM(2018) 298 final - 2018/0150 (CNS)

EESC-2018-03522-00-00-AC-TRA




Ühtne turg, tootmine ja tarbimine

· „SEPA / laiendamine – ühtse euromaksete piirkonna laiendamine“



EESC-2018-01993-00-00-AC-TRA

Põhipunktid


· toetab kõnealust ettepanekut, mille eesmärk on vähendada euroalavälistes liikmesriikides eurodes tehtavate piiriüleste maksete tasusid;

· nõuab selle ettepaneku kiiret elluviimist;

· leiab, et selline ühtse turu süvendamine ja selle positiivne majanduslik mõju on väga oluline;

· peab tervitatavaks asjaolu, et sellega saavutatakse ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) esialgne eesmärk – käsitleda kõiki eurodes tehtavaid makseid ELis riigisiseste maksetena;

· palub pöörata rohkem tähelepanu kõnealusest ettepanekust pankadele tekkivatele kuludele;

· leiab, et uued, täiendavad läbipaistvuskohustused on asjakohased, kuna võimaldavad tarbijatel teha nende tehingute osas õigeid valikuid õiglase hinna eest;

· juhib tähelepanu sellele, et siin peitub kahtlemata suurepärane võimalus tõhusaks ja selgeks suhtluseks liidu kõigi kodanikega, selgitamaks, kuidas viib Euroopa Liit ellu positiivseid muudatusi igaühe jaoks ja esitab lahendusi igapäevaprobleemidele.

Kontaktisik:Claudia Drewes-Wran


· „Euro 5 taseme kohaldamine kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite tüübikinnituse suhtes“

Raportöör:Gerardo Larghi (töötajate rühm – IT)


EESC-2018-02263-00-00-AC

Põhipunktid


· väljendab heameelt ettepaneku üle, sest sellega leitakse tasakaal väiksema keskkonnamõjuga tehnoloogia arendamise vajaduse (Euro 5 taseme kohaldamine tüübikinnituse suhtes) ja ettevõtjate tegeliku võime vahel muudatusi ettenähtud ajal rakendada (tehnoloogiline teostatavus);

· leiab, et õigusaktil on positiivsed tagajärjed ettevõtjate ja seega ka tarbijate kuludele;

· toetab ettepanekut pikendada komisjoni volitusi võtta vastu delegeeritud õigusakte veel viieks aastaks;

· peab seda tingimust otsustavaks, et kehtivaid õigusakte õigel ajal kohandataks vastavalt selle sektori tehnoloogia ja turu arengule;

· soovitab komisjonil esimesel võimalusel teostada täiendav uuring L1e-A- ja L1e-B-kategooria sõidukite energiatarbe kohta, et tagada sektori ettevõtjatele kindel õigusraamistik;

· nõustub komisjoni ettepanekuga lükata edasi Euro 5 heitkoguste piirväärtuste kohaldamine neljarattaliste kergsõidukite (miniauto – L6e-B), kolmerattaliste mopeedide (L2eU), Trial-mootorrataste (L3e-AxT) ja Enduro-mootorrataste (L3e-AxE) puhul;

· soovitab pikendada seda erandit 2024. aastani, nagu algselt oli mõjuhinnangus kaalutud.

Kontaktisik:Claudia Drewes-Wran


· „Lõhkeainete lähteainete turustamist ja kasutamist käsitleva määruse läbivaatamine“

Raportöör:David Sears (tööandjate rühm – UK)


EESC-2018-02235-00-00-AC-TRA

Põhipunktid

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee küll toetab kavandatud määrust, kuid

· märgib, et mitmes valdkonnas on tarvis suuremat selgust määruse kohaldamisala ja rakendamise osas;

· seab kahtluse alla selliste väga erinevate ainete üheainsa reguleeriva raamistikuga rühmitamise tõhususe. See raskendab õigusaktide väljatöötamist ning veelgi enam nende rakendamist;

· soovitab teistsugust, ainespetsiifilist lähenemisviisi.

Kontaktisik:Jean-Pierre Faure


· „Liidu tolliseadustik (muudatus)“

Pearaportöör:Antonello Pezzini (tööandjate rühm – IT)


EESC-2018-02825-00-00-AC-TRA

Põhipunktid


· toetab komitee kavandatud õigusraamistikku, st muudatusi liidu tolliseadustiku tehnilistes standardites ja eeskirjades; tehniliste vigade parandamist ja väljajätmiste kõrvaldamist, viies seadustiku kooskõlla Kanada ja Euroopa Liidu vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepinguga (CETA); ning Campione d’Italia haldusüksuse ja Lugano järve territoriaalvete (Itaalia eksklaavid) lisamist liidu tolliterritooriumile, nagu asjaomane liikmesriik on taotlenud;

· soovitab seoses nn territoriaalenklaavide lisamisega pöörata samal ajal erilist tähelepanu direktiivis 2008/118/EÜ (aktsiisidirektiiv) ja direktiivis 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv) vajalike muudatuste tegemisele;

· palub, et komisjon esitaks 2021. aastal liidu tolliseadustiku õigusraamistiku ettenähtud vahehindamise aruande, et hinnata kõnealuses määruses tehtud muudatuste sobivust ja ühiste digisüsteemide tõhusust, mis tuleks selleks kuupäevaks käivitada.

Kontaktisik:Jana Valant

(Tel: 00 32 2 546 89 24 – e-post: [email protected]))

Transport, energeetika, infrastruktuur ja infoühiskond

· „Uue CO2-vaba, detsentraliseeritud ja digiteeritud energiavarustuse struktuuri mõju töökohtadele ja piirkondlikule majandusele“

Raportöör:Lutz Ribbe (Euroopa mitmekesisuse rühm – DE)

Viide:omaalgatuslik arvamus

EESC-2018-00984-00-00-AC-TRA

Põhipunktid

· Arvamuse põhisõnum on see, et energiasüsteemi ümberkorraldamine CO2-vabale, detsentraliseeritud ja digiteeritud varustamisele pakub suuri võimalusi – eelkõige Euroopa struktuuriliselt mahajäänud ja maapiirkondadele. Taastuvate energiaallikate väljaarendamine võib kaasa tuua märkimisväärseid positiivseid mõjusid tööhõivele ja seda võib teha viisil, mis annab piirkondlikule majandusele uue arenguimpulsi. Seega tekib eelkõige hea võimalus selleks, et Euroopa energia- ja ühtekuuluvuspoliitika võiksid vastastikku oma positiivset mõju tugevdada. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab kahetsusväärseks, et ei komisjon ega ka liikmesriigid ei ole seda potentsiaali veel asjakohaselt tunnistanud, rääkimata selle ärakasutamisest.

· Komitee soovitab koostada nn piirkondlike energiavaldkonna ringmajanduskavade raames analüüsid, mis võimaldaksid hinnata taastuvenergia piirkondlikku majanduspotentsiaali iga piirkonna puhul eraldi. Piirkondlikud energiavaldkonna ringmajanduskavad võivad olla aluseks struktureeritud ja diferentseeritud dialoogile kohalike inimestega, mis on oluline esiteks kohalikul tasandil taastuvenergia vastu poolehoiu tekitamise ja selle säilitamise ning teiseks piirkondliku ettevõtluskeskkonna parandamise seisukohast.

Kontaktisik:Kristian Krieger

Tel: 00 32 2 546 8921 – e-post: [email protected]

· „Transpordi roll kestliku arengu eesmärkide taotlemisel ning selle mõju ELi poliitikakujundamisele“

Raportöör:Tellervo Kylä-Harakka-Ruonala (tööandjate rühm – FI)

Viide:omaalgatuslik arvamus

EESC-2018-00982-00-00-AC-TRA

Põhipunktid

· Transport aitab saavutada paljusid kestliku arengu eesmärke. See aitab oluliselt kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele majandusarengu, tööstus-, VKEde, kaubandus- ja investeerimisvaldkonnas. Nii aitab see samuti saavutada neid kestliku arengu eesmärke, mis on seotud tööhõive ja heaolu edendamise ning ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamisega. Samal ajal on transpordivaldkonnas seoses kestliku arengu eesmärkidega palju probleeme, näiteks vajadus vähendada kliima- ja keskkonnamõju, edendada transpordisüsteeme ja liiklusohutust ning tegeleda töökohtade ja inimväärse tööga seotud kitsaskohtadega.

· Komitee kutsub komisjoni üles koostama uut integreeritud poliitikaraamistikku tulevase transpordipoliitika jaoks. Samuti kutsub komitee komisjoni üles hindama kestliku arengu eesmärkide näitajaid transpordi vaatenurgast lähtudes ning edendama selliste näitajate arengut, mis on asjakohased, annavad arengust realistliku ja informatiivse ülevaate ja vastavad integreeritud lähenemisviisile.

· ELi poliitika kujundamisel peab looma soodsad tingimused, et transport vastaks inimeste ja ettevõtete liikuvuse vajadustele. Kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega nõuab see märkimisväärseid investeeringuid asjakohasesse taristusse, innovatsiooni ja hästi toimivatesse transpordisüsteemidesse, sealhulgas ühistransporti. Lisaks nõuavad digiteerimine ja robotiseerimine võimaluste ja probleemide õiget haldamist. Kuna transport mõjutab kogu ühiskonda, on esmatähtis kaasata transpordipoliitika koostamisse ja rakendamisse kodanikuühiskond.

Kontaktisik:Erika Paulinova

(Tel: 00 32 2 546 8457 – e-post: [email protected])

· „Tippdomeeninime .eu loomist käsitlevate eeskirjade ajakohastamine“

Raportöör:Philippe de Buck (tööandjate rühm – BE)


EESC-2018-02477-00-00-AC-TRA

Põhipunktid:

· Tippdomeen .eu on Euroopa Liidu ja selle kodanike domeeninimi. See on määratud ELile ja seda haldab Euroopa Komisjon. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab eesmärke, mis sisalduvad komisjoni ettepanekus võtta vastu määrus, mis käsitleb tippdomeeninime .eu rakendamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 733/2002 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 874/2002. Ettepaneku eesmärk on tegeleda ühelt poolt aegunud sätetega ning olla teiselt poolt võimeline reageerima kiiremini tulevastele arengusuundadele.

· Komitee toetab füüsiliste isikute jaoks nõuetele vastavuse kriteeriumide laiendamist, et neil oleks võimalik saada .eu domeeninimi. Elukoht Euroopa Liidu liikmesriigis ei ole enam eeltingimus. .eu domeeninime saamise võimaluse andmine mis tahes liikmesriigi kodanikule, olenemata tema elukohariigist, ei suurenda mitte ainult ELi nähtavust, vaid näitab selgelt ka sidet ELiga. Komitee toetab mitut sidusrühma hõlmava nõukogu loomist ning soovib olla selles esindatud.

· Komitee võtab teadmiseks, et register valitakse avaliku pakkumismenetluse alusel, kuid rõhutab, et tuleb teha kõik võimalik, et säilitada .eu domeeninime katkestusteta toimimine. Komitee nõuab täielikku läbipaistvust kogu protsessi ulatuses. Kõik valikukriteeriumid peavad olema juba aegsasti selgelt määratletud, eelkõige see, kas register võib olla äriühing või mitte. Komitee juhib tähelepanu sellele, et kuna interneti identifikaator on ELi kodanike, ettevõtjate ja organisatsioonide jaoks oluline, tuleb .eu domeeninime pidada üldhuviteenuseks. Seepärast peaks register olema mittetulundusühendus, mis tegeleb ainult domeeninime operatiivjuhtimisega, ning et registri tulu ülejäägid tuleb kanda üle ELi eelarvesse.

Kontaktisik:Maja Radman


Põllumajandus, maaelu areng ja keskkond

· „Määrus nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)“

Raportöör:Brian Curtis (töötajate rühm – UK)

Viide:COM(2018) 144 final – 2018-70-COD

EESC-2018-01688-00-00-AC-TRA

Põhipunktid

· Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle, mille eesmärk on püsivate orgaaniliste saasteainete määruse uuesti sõnastamine selleks, et tagada Stockholmi konventsioonist tulenevate ELi kohustuste sidus ja tõhus rakendamine.

· Komitee juhib tähelepanu sellele, et ELis on enamiku püsivate orgaaniliste saasteainete turulelaskmine ja kasutamine juba lõpetatud. Arvestades aga püsivate orgaaniliste saasteainete väga kahjulikku mõju inimestele ja keskkonnale, tuleb keelata selliste ainete tootmine ning erandeid tuleks teha üksnes konkreetse kasutusotstarbe puhul. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles kehtestama rangemaid kontrollimeetmeid kooskõlas ettevaatuspõhimõttega ning Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooniga.

· Komitee toetab ettepanekut anda osa komisjoni ülesandeid Euroopa Kemikaaliametile, et luua sobivamad tingimused rakendamisega seotud haldusliku, teadusliku ja tehnilise abi osutamiseks. Samas tõstab komitee esile vajaduse luua usaldusväärne töömeetod, millesse on kaasatud komisjon, Euroopa Kemikaaliamet, liikmesriigid ja sidusrühmad.

· Komitee soovitab kasutada delegeeritud akte nõuetekohaselt ja piiratud mahus, et säilitada avatud dialoog kõigi sidusrühmadega, pannes erilist rõhku läbipaistvusele ja üldsuse teadlikkusele.

· Komitee julgustab Euroopa Liitu asuma juhipositsioonile üleilmses võitluses püsivate orgaaniliste saasteainetega. EL peaks oma tegevuses keskenduma püsivate orgaaniliste saasteainete seiret ja kontrolli käsitlevate riiklike strateegiate ja õigusaktide ühtlustamisele. Eelkõige leiab komitee, et EL peaks edendama kestlikkust ning püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevate sätete säilitamist kahe- ja mitmepoolsetes kaubanduslepingutes.

· Komitee pooldab ettepanekut korraldada kestliku arengu raames ELi tasandil ulatuslik püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlev teadlikkuse suurendamise kampaania. Komitee leiab, et püsivate orgaaniliste saasteainete avatud andmepank võiks olla ettevõtjate ja tarbijate jaoks kasulik vahend.

· Komitee märgib, et püsivate orgaaniliste ainete alased koolituskursused peaksid olema kohustuslikud ja kättesaadavad kõigile Euroopa töötajatele, kelle töö on otseselt või kaudselt nende ainetega seotud. Eeskätt soovitab komitee ühtlustada hariduse ja koolituse algatused ning lugeda need elukestvast õppest lähtudes sama strateegia osaks.

Kontaktisik:Conrad Ganslandt

(Tel: 00 32 2 546 8275 – e-post: [email protected] )

· „Ringmajanduse seireraamistik“

Raportöör:Cillian Lohan (Euroopa mitmekesisuse rühm – IE)

Kaasraportöör:Tellervo Kylä-Harakka-Ruonala (tööandjate rühm – FI)


EESC-2018-00464-00-00-AC-TRA

Põhipunktid

· Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt teatise üle, milles käsitletakse ringmajanduse elluviimise seiret (COM(2018) 29 final), sest see on oluline jätk ringmajanduse tegevuskavale ning seda soovitati ka komitee arvamuses „Ringmajanduse pakett“[footnoteRef:2]. Kõnealune teatis on hea lähtepunkt, kuid selles puudub mitu asjakohast ja olulist näitajat: [2: ELT C 264, 20.7. 2016, lk 98.]

· ökodisain,

· (uute) ärimudelite väljatöötamine,

· koostöömajandus,

· sotsiaalnäitajad,

· heiteandmed.

· Komitee märgib, et kuigi ta on ELi institutsioonide nõuandev organ, ei konsulteeritud temaga kõnealuste näitajate väljatöötamiseks korraldatud konsultatsiooniprotsessis.

· Ringmajandus on seotud vähese CO2-heitega majanduse ja kestliku arengu eesmärkidega ning seepärast peaksid need kajastuma ka seirenäitajates. Järelevalves tuleb edaspidi vältida liigset keskendumist jäätmetele.

· „Ringmajanduse sektorite“ määratlus on kitsas ning seda tuleb edasi arendada, sest see on seotud mitme näitajaga.

· Andmete puudumine konkreetses valdkonnas ei tohiks põhjustada selle kõrvalejätmist. Andmelüngad tuleb selgelt välja tuua ning tuleb luua strateegiaid nende lünkade täitmiseks. Kui jätkuvalt piirdutakse traditsiooniliste vanade andmetega, ei ole võimalik täpselt mõõta üleminekut uuele majandusmudelile.

· Poliitikas ja eeskirjades esineb vastuolusid, mis takistavad ettevõtlussektori üleminekut ringmajanduse mudelile. Seireraamistiku ühe osana tuleb need vastuolud kaardistada.

· Avaliku sektori vahendite kasutust tuleb jälgida eriomase näitaja alusel. Spetsiaalselt ringmajanduse algatustesse tehtud investeeringutega peaksid automaatselt kaasnema andmed, mida saaks kasutada selle näitaja väljatöötamiseks. Samuti on oluline jälgida nii kulutatud raha kui ka investeeritud raha.

· Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi võiks kasutada suhtluse tagamiseks valdkonna aktiivsete sidusrühmadega ning selle saavutamiseks tuleks koostada ja ellu viia täpsete eesmärkidega teabevahetusstrateegia.

· Tuleks mõõta tarbijate ja kasutajate teadlikkuse suurendamist ja koolitamist, et tagada parem arusaam tarbija rollist ringmajanduses ja materjalivoogudes. Tuleks soodustada ja mõõta taristualast toetust, mis aitab tarbijatel oma ressursitõhususega seotud käitumisharjumusi parandada, ning tegevust, mis aitab kaasa muutumisele tarbijast kasutajaks.

Kontaktisik:Laura Broomfield


· „Vahemere lääneosas põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava“

Raportöör:Gabriel Sarró Iparraguirre (Euroopa mitmekesisuse rühm – ES)

Viide:COM(2018) 115 final - 2018/0050(COD)

EESC-2018-01373-00-00-AC-TRA

Põhipunktid

· Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub komisjoniga, et vaja on võtta vastu Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava, mis sisaldab meetmeid, millega saab lõpetada suurema osa selliste põhjalähedaste varude ülepüügi, kelle kohta on andmed olemas. Seda silmas pidades leiab komitee, et püügikoormuse reguleerimise kord, mis põhineb püügipäevade arvul ühe korraldusüksuse kohta, on traalpüügi jaoks asjakohane, ja väljendab heameelt võimaluse üle kehtestada lubatud kogupüügi süsteem, kui püügikoormuse reguleerimine ei toimi.

· Arvestades ettepaneku kavandatavat vastuvõtmise ja jõustumise kuupäeva (mitte enne 2019. aasta keskpaika), on keeruline saavutada 2020. aastaks kõigi kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus. Siiski toetab komitee ELi rahvusvahelist kohustust saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus aastaks 2020, kusjuures see on mitmeaastase kava keskne osa ning kehtib eriti kõige enam üle püütud ja bioloogilises hävimisohus liikide kohta. Seega tuleks kõigi kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus saavutada realistlikuma ja mõistlikuma ajakava jooksul.

· Komitee tunnistab küll Vahemere kalapüügi piirkondlikke eripärasid, kuid on arvamusel, et Vahemere spetsiifilised eripärad ei tohi enam olla ettekääne tegevusetusele kalanduse valdkonna reformide puhul, ning soovitab kaasseadusandjatel toetada sobivat majandamise süsteemi, mis tagab Euroopa eri merepiirkondade võrdse kohtlemise ja võimaldab Vahemere piirkonnas saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid täies ulatuses.

· Komitee tunnistab kalalaevade arvu märkimisväärset vähenemist viimastel aastatel, kuid väljendab siiski kahetsust selle üle, et kalandussektoril ei ole vaatamata jõupingutustele õnnestunud vähendada reaalset kalandussuremust põhiliste kalavarude puhul tulenevalt eelkõige struktuursest liigsest püügivõimekusest laevastiku mõne segmendi, eriti traalerite puhul, ja kalastuse tõhususe suurenemisest tänu kalanduses kasutatavate mootorite, seadmete ja tehnoloogia moderniseerimisele.

· Võttes arvesse mastaapset ülepüüki selles piirkonnas, tunnistab komitee vajadust konkreetsete ruumiliste ja ajaliste piirangute järele, mis kehtiksid traaleritele, mis on peamine kava raames kasutatav püügivahend, et teaduslikult kindlakstehtud vajaduse korral vähendada oluliselt mõju põhjalähedaste liikide soovimatule püügile, eriti noorkalade puhul, ja kalade olulistele elupaikadele (koelmute ja noorkalade kasvualad).

· Komitee soovitab kaasseadusandjatel kaotada keeld kasutada traale igal aastal 1. maist kuni 31. juulini 100 m samasügavusjoonest madalamal.

Kontaktisik:Arturo Iniguez


· „Olmevee kvaliteet (uuesti sõnastatud)“

Raportöör:Gerardo Larghi (töötajate rühm – IT)

Viide:COM(2017)753 final - 2017/0332(COD)

EESC-2018-01285-00-00-AC-TRA

Põhipunktid

· Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku ajakohastada joogiveedirektiivi ning nõustub üldjoontes selle struktuuri, eesmärgi ja meetmetega. Komitee märgib rahuloluga, et Euroopa kodanikualgatusega käivitatud õigusloome viiakse esimest korda lõpuni, kusjuures üldiselt võetakse arvesse algatuse seisukohti. Komitee viitab ka sellele, et ELis kasutatav joogivesi vastab enam kui 99 % ulatuses senise direktiivi 98/83/EÜ nõuetele.

· Komitee peab kooskõlas oma varasemate arvamustega kahetsusväärseks, et direktiivi ettepanekuga ei kehtestata sõnaselgelt kohustust tunnistada üldist õigust juurdepääsuks joogiveele ja kanalisatsioonile, nagu on üles kutsutud algatuses Right2Water ja mis on esitatud ÜRO kestliku arengu eesmärkides.

· Komitee on seisukohal, et Maailma Terviseorganisatsiooni esitatud mudel, mis põhineb ühe inimese kohta päevas kasutataval minimaalsel veekogusel, võib kasutamiseks olla hea alternatiiv. Selle teema käsitlemiseks tuleks kasutada terviklikku lähenemisviisi, kaasates kestlikkust ja ringmajandust käsitlevaid õigusakte ning samuti keskkonna-, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Komitee pooldab liikmesriikidele meetmete kehtestamist, et soodustada haavatavate isikute või eraldatud geograafilistes paikades, ebasoodsas olukorras olevates maapiirkondades või äärealadel elavate inimeste juurdepääsu joogiveele. Meetmete üksikasjalik rakendamine peaks aga vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele toimuma kokkuleppel liikmesriikidega.

· Komitee tunneb heameelt ettevaatusprintsiibi ja „kes eksib, see maksab“ põhimõtte kasutuselevõtu üle ning pooldab avalike veevarude laialdasemat ja teadlikumat kasutamist edendavate teabekampaaniate korraldamist, soovitades kõigi olemasolevate ja mitte üksnes internetipõhiste vahendite kasutuselevõttu.

· Komitee tunnistab, et direktiiv sisaldab olulisi uuendusi teabe järelevalve ja läbipaistvuse vallas. Suurendamaks kasutajate teadlikkust kraanivee tarbimise olulisusest soovitab komitee aga tagada, et edastatav teave oleks selge ja arusaadav. Komitee rõhutab VKEde olulist rolli veejaotuses. Selleks et vältida halduskoormuse tekitamist VKEdele, peavad rollid olema proportsionaalsed.

· Komitee peab muret tekitavaks asjaolu, et kontrolliks ning võrgu ajakohastamiseks ja nõuetega vastavusse viimiseks ette nähtavad suuremad kulud võivad jääda lõpptarbijate kanda selle asemel, et jagada neid ka ametiasutuste ja veetarnijate vahel.

· Komitee soovib, et liikmesriigid võtaksid väikseima sissetulekuga või allpool vaesuspiiri elavate kodanike ja samuti vähem soodsates maapiirkondades elavate inimeste jaoks kasutusele paindlikud tariifid. Samas soovitab komitee rakendada meetmeid ebaproportsionaalse kasutamise takistamiseks, soodustades niiviisi vastutustundlikku käitumist. See peaks kehtima ka vee tööstusliku ja põllumajandusliku kasutamise puhul.

Kontaktisik:Conrad Ganslandt

(Tel: 00 32 2 546 8275 – e-post: [email protected] )

· „Nimikogused, et lasta liidu turule ühekordselt destilleeritud shochu, mis on valmistatud „pot still“ meetodil ja villitud Jaapanis“

Viide:COM (2018) 229 - final 2018-109-COD

EESC-2018-02879-00-00-AC-TRA




· „Brasiilias ja Moldovas kasvatatavate seemnekultuuride põldtunnustamise samaväärsus“

Viide:COM(2017) 643 – final 2017-297-COD

EESC-2018-02319-00-00-AC-TRA

Kuna komitee on esialgse ettepaneku sisu kohta oma seisukohta juba väljendanud 14. veebruaril 2018. aastal vastu võetud arvamuses „Brasiilias ja Moldovas kasvatatavate seemnekultuuride põldtunnustamise samaväärsus“, viide: EESC-2018-00043-00-00-AC-TRA, otsustas komitee loobuda sel teemal uue arvamuse koostamisest ning viidata eelnimetatud dokumendis väljendatud seisukohale.



Tööhõive, sotsiaalküsimused ja kodakondsus

· „Ülemineku juhtimine digiteeritud töömaailmas“

Raportöör: Franca Salis-Madinier (töötajate rühm – FR)

Kaasraportöör:Ulrich Samm (tööandjate rühm – DE)

Viide:ettevalmistav arvamus eesistujariigi Austria taotlusel

EESC-2018-01730-00-00-AC-TRA

Põhipunktid


· pooldab digiüleminekut, mis on õiglane ja tugineb selliste Euroopa väärtuste austamisele, mis edendavad täielikku tööhõivet, sotsiaalset arengut, kõrget kaitsetaset ning vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamist;

· soovib, et uute tehnoloogiate pakutavad tohutud võimalused tuleksid kasuks kõigile, nii töötajatele, kodanikele kui ka ettevõtjatele. Selles arengus ei tohi olla kaotajaid. Poliitikameetmed peavad eeskätt olema suunatud individuaalse töötee toetamisele, et anda kõigile kodanikele head oskused;

· peab esmatähtsaks Euroopa töötajate oskuste täiendamist, eriti nende töötajate puhul, kelle kvalifikatsioonitase ja aegunud oskused takistavad neil uuele töökohale asumist või kelle töökohad tehnoloogia mõjul muutuvad;

· lisavahendeid võib leida tänu digiteerimisele tekkivast suuremast tootlikkusest. Komitee soovitab korraldada sektorites ja ettevõtetes sotsiaaldialoogi lisaväärtuse jagamise teemal, et leppida kokku selle kasutamises;

· tehisintellekti osas rõhutab komitee, et algoritmide toimimise läbipaistmatus ning viis, kuidas need mõjutavad valikuid, mis jäävad inimese kontrolli alt välja, kujutavad endast ELi jaoks tohutut katsumust ning tõstatavad ühtlasi põhimõttelisi küsimusi ühiskonna kohta, kus me soovime elada. Oluline on lähenemisviis, mille keskmes on inimese kontroll masina üle;

· toetab tehisintellekti teemalisi strateegilisi üldraamistikke, mis annavad ELile konkurentsieelise, ning kutsub üles arendama välja sotsiaalselt vastutustundliku ja üldist heaolu teeniva tehisintellekti;

· rõhutab, et EL peaks toetama sellist uut uurimisvaldkonda nagu kognitiivne ergonoomika, mille eesmärk on võtta meetmeid aruka tehnoloogia inimkeskse kasutuse soodustamiseks.

Kontaktisik:Triin Aasmaa

(Tel: 0032 2 546 9524 – e-post: [email protected])

· „Puuetega naiste olukord“

Raportöör:Gunta Anča (Euroopa mitmekesisuse rühm – LV)

Viide:Euroopa Parlamendi taotlusel koostatud ettevalmistav arvamus

EESC-2018-01639-00-00-AC-TRA

Põhipunktid

Arvamuses kutsutakse ELi üles tegema üheskoos kõigi liikmesriikidega järgmist:

· rakendama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni[footnoteRef:3], soovitusi, mis edastati ELile 2015. aastal seoses naiste ja tüdrukutega, ning ÜRO komitee üldist märkust nr 3 konventsiooni artikli 6 kohta; [3: ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon.]

· lisama puuete aspekti oma soolise võrdõiguslikkuse strateegiasse, poliitikasse ja programmidesse ning soolise võrdõiguslikkuse aspekti puudeid käsitlevatesse strateegiatesse, sealhulgas tulevasse puuetega inimesi käsitlevasse Euroopa strateegiasse 2020–2030 ning Euroopa sotsiaalõiguste sambasse[footnoteRef:4]; [4: UNCRPD, Concluding observations on the initial report of the EU, United Nations (ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee lõppjäreldused seoses ELi esialgse aruandega) (artikkel 6 CRPD/C/EU/CO/1).]

· algatama struktureeritud dialoogi, millele eraldatakse eraldi eelarverida, et puuetega inimesi esindavate organisatsioonide kaudu tagada sisukas konsulteerimine nendega, sealhulgas puuetega naiste ja tüdrukutega;

· kasutama ELi rahastamisvahendeid, et edendada puuetega naiste ja tüdrukute juurdepääsu ja mittediskrimineerimist;

· ühinema Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga (Istanbuli konventsioon);

· võtma kõik meetmed tagamaks, et puuetega naistel ja tüdrukutel on võrdne juurdepääs puuetega inimestele mõeldud puudespetsiifilistele tervishoiuteenustele, aga ka kättesaadavatele põhiteenustele[footnoteRef:5]. [5: 2nd Manifesto on the Rights of Women and Girls with Disabilities in the EU (Euroopa Liidu puuetega naiste ja tüdrukute õiguste II manifest), Euroopa puuetega inimeste foorum, 2011, lk 18 ja 34.]

Kontaktisik:Valeria Atzori

(Tel: 00 32 2 546 87 74– e-post: [email protected])

· „Liidu kodanike isikutunnistuste ja elamislubade turvalisus“

Pearaportöör:Jorge Pegado Liz (Euroopa mitmekesisuse rühm – PT)

Viide:COM(2018) 212 final – 2018/0104/COD

EESC-2018-02986-00-00-AC-TRA

Põhipunktid


· hindab kõnealust algatust väga kõrgelt, peab seda hädavajalikuks ja kiireloomuliseks, kiidab heaks valitud õigusliku aluse, pidades seda ettepaneku piiratud reguleerimisala raames sobivaks, ja samuti õigusakti valiku. Komitee kinnitab, et ettepanekuga austatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ja põhiõiguseid;

· nõustub kohustusega lisada dokumenti selle omaniku näokujutis ja kaks sõrmejälge, mis peavad olema salvestatud koostalitlusvõimelises vormingus, ning ka nõudega, et biomeetrilised andmed peavad olema eraldatavad kõigist muudest kõnealustel isikutunnistustel esitatud võimalikest andmetest;

· on seisukohal, et komisjoni seadusandlik valik ei ole täiel määral õigustatud ning et komisjon ei ole selgitanud põhjuseid, mis on teda takistanud tegemast ettepanekut, mis põhineks suuremal õiguslikul ühtlustamisel, rajades tõelise ja ühtse isikut tõendavate dokumentide süsteemi;

· oleks soovinud, et komisjon oleks kaalunud võimalust panna alus Euroopa isikutunnistusele, mis annab ainsa vahendina Euroopa kodanikele õiguse hääletada, kuigi selleks otstarbeks oleks tulnud kohaldada muud õiguslikku alust;

· kardab, et uute isikutunnistuste nõuete täitmisega seotud kulude suurenemine langevad kodanike kanda määramatute, sobimatute ja ebaproportsionaalsete summade näol, kuna otsuse langetamine on jäetud täiel määral liikmesriikide ametiasutustele;

· soovitab, võttes arvesse vajadust kõnealuse määruse järele ja selle vastuvõtmise kiireloomulisust, lühendada kõiki selle jõustumist ja hilisemat järelevalvet puudutavaid sätestatud tähtaegu.

Kontaktisik:Triin Aasmaa


· „Eeskirjad finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks kuritegude puhul“

Pearaportöör:Victor Alistar (Euroopa mitmekesisuse rühm – RO)


EESC-2018-02736-00-00-AC-TRA

Põhipunktid

· Komitee märgib, et direktiivi ettepaneku eesmärk on luua lisandväärtus, tagades ühtlustatud lähenemisviisi, mis tugevdab siseriiklikku ja piiriülest koostööd raskete kuritegude ning terrorismi finantsuurimisel.

· Sellegipoolest leiab komitee, et direktiivi ettepanekuga peaks komisjon püüdma parandada tasakaalu inimeste põhiõiguste ja vajaduse vahel tagada õigusaktide parem rakendamine kuritegevuse vastu võitlemisel ja selle eest vastutusele võtmisel.

· Komitee leiab, et direktiivi eesmärk peab olema üksnes kuritegude avastamine ja nende eest vastutusele võtmine ning sellega ei tohiks põhimõtteliselt järgida liiga üldiseid ennetavaid eesmärke.

· Komitee sõnastab rea konkreetseid soovitusi, muu hulgas nõuab ta komisjonilt artikli 2 punktis e sisalduva mõiste „õiguskaitsealane teave“ ja punktis l sisalduva mõiste „rasked kuriteod“ määratluste läbivaatamist, et tagada liidu kodanike finantsandmetele juurdepääsu võimaldavate mehhanismide aluseks olevate eeskirjade selgus, prognoositavus ja proportsionaalsus.

· Lisaks nõuab komitee komisjonilt pangakontode riiklikele keskregistritele juurdepääsu eesmärgi reguleerimist kuritegude ennetamise valdkonnas ja juurdepääsu võimaldamist üksnes selliste kuritegude puhul, mis ohustavad Euroopa kodanike kollektiivset ja individuaalset julgeolekut – st terrorism, inimkaubandus, uimastikaubandus, ning kui tegu on teatud raskete kuritegude avastamise, uurimise ja nende eest süüdistuste esitamisega või kuritegudega tekitatud varalise kahju tagasinõudmisega.

Kontaktisik:Ana Dumitrache


· „Tõendid kriminaalmenetluses“

Pearaportöör:Christian Bäumler (töötajate rühm – DE)

Viide:EESC-2018-02737-00-00-AC-TRA

COM(2018) 225 final – 2018/0108 COD

Põhipunktid


· kiidab heaks, et kavandatava määrusega (COM (2018) 225) kehtestatakse siduvad Euroopa vahendid andmete tagamiseks ja neile juurdepääsuks kriminaaluurimistes ja -menetlustes; rõhutab, et määrus peab olema kooskõlas põhiõiguste ja põhimõtetega, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liikmesriikide põhiseadustega;

· leiab, et praegused liikmesriikide koostöömehhanismide erinevused tõendite kogumisel teisest riigist tekitavad õiguskindlusetust ja võivad ohustada põhiõiguste kaitset;

· pooldab selles osas ühtsete Euroopa standardite väljatöötamist, arvestades asjaolu, et riikides esinevad erinevad tingimused selle kohta, kuidas leiab kriminaalmenetluses aset juurdepääs andmetele ja kes selleks loa annab;

· tervitab asjaolu, et Euroopa andmeesitamismäärust kasutatakse üksnes raskemate kuriteovormide puhul, kuid leiab, pigem tuleks juhinduda karistuse minimaalsest, 3-kuulisest pikkusest kui maksimaalsest, 3-aastasest pikkusest;

· avaldab heameelt selle üle, et andmeesitamismääruse ja andmesäilitamismääruse peab välja andma või kinnitama liikmesriigi õigusasutus; peab aga küsitavaks, et abonentide või juurdepääsuandmete korral võib määruse teha ka prokurör, ning toetab kohtuliku piirangu laiendamist kõikide isikuandmete kogumisele;

· toetab võimalust, et adressaat võib vaidlustada andmeesitamismääruse õiguspärasust, vajalikkust või proportsionaalsust;

· väljendab heameelt selle üle, et ettepanek sisaldab viiteid juba liidu õigustikus kehtestatud tagatistele, eelkõige arvestades probleeme, mis võivad tekkida, kui kolmandad riigid kehtestavad ELi teenuse osutajatele kohustused, mis ei ole kooskõlas ELi põhiõigustega;

· pooldab komisjon uusi eeskirju, mis võimaldavad politseil ja õigusasutustel saada lihtsamini juurdepääsu elektroonilistele tõenditele;

· toetab vastuolulisi kohustusi käsitleva eriklausli kasutuselevõtmist. See võimaldab teenuse osutajatel anda teada nende ees seisvatest vastuolulistest kohustustest, mis käivitab kohtuliku kontrolli;

· väljendab heameelt selle üle, et direktiiv (COM (2018) 226) kohustab teenuse osutajaid määrama liidus esindaja, kes tegeleb saadud otsustega; leiab, et see lihtsustaks teenuse osutajatel saadud otsuste järgimist, tagades samal ajal selguse selles osas, kes tegeleb kriminaalmenetluse jaoks andmete kogumise määrustega.

Kontaktisik:Sabrina Borg


_____________

EESC-2018-02821-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 2/27

Documents

JUULI 2018. AASTA TÄISKOGU ISTUNGJÄRK ... · Web viewRapporteur: - Original language: FR, EN - Date of document: 27/08/2018 - Date of meeting: 11/07/2018 - External documents: -