Keava piirkonna arengukava2014 – 2019

Arengukava on koostatud MTÜ Keava Haridus- ja Kultuuriselts eestvedamisel 2014

SISUKORD

1. EESSÕNA ..............................................................................................................................................3

2. SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE........................................................................................................4

3. PIIRKONNA ISELOOMUSTUS.......................................................................................................5

3.1 Asukoht...................................................................................................................................................5

3.2 Looduslikud olud................................................................................................................................6

3.3 Elanikkond .........................................................................................................................................6

3.4 Seltsitegevus.........................................................................................................................................6

3.5 Piirkonna majanduslikud olud ja infrastruktuur.........................................................7

3.6 Piirkonda kuuluvate asulate ajalugu................................................................................7

4. PIIRKONNA OLUKORRA ANALÜÜS............................................................................................9

4.1 Tugevuste-nõrkuste-võimaluste- ohtude analüüs................................................................9

4.2 Kogukonna vajadused.....................................................................................................................9

5. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA.........................................................................11

6. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISE TEED.........................................................................12

6.1 Keava piirkonna tulevikupilt.......................................................................................................12

6.2 Võtmevaldkonnad, eesmärgid, tegevused..............................................................................12

7. TEGEVUSKAVA.....................................................................................................................................15

8. ARENGUKAVA SEIRE JA HINDAMINE....................................................................................17

LISAD:

Lisa 1 TEGEVUSKAVA SEIRE MAATRIKS .....................................................................................................18

Lisa 2 ARENGUKAVA EESMÄRKIDE TÄITMISE MAATRIKS.....................................................................19

2

1. EESSÕNA

Käesolev Keava piirkonna arengukava on koostatud aastateks 2014 – 2019. Arengukavaga on paika pandud Keava piirkonna tulevikuvisiooni ning sellest lähtuvad arengueesmärgid. Arengukava koostamisel on lähtutud Kehtna valla arengukavas 2013 – 2020 välja toodud arusaamast, et “Arengukavad on peamised külaelanike kokkulepete ja ühisnägemuste kandjaid ning külaelu arengusuundumuste näitajad.“

Tegemist on järjekorras teise Keava piirkonna arengukavaga. Neist esimene „Keava aleviku arengukava 2003-2008“ on valdavas osas edukalt ellu viidud.

Arengukava on koostatud piirkonna elanike koostööl ja koostamist on vedanud MTÜ Keava Haridus- ja Kultuuriselts. Metoodiliselt on arengukava protsessi toetanud MTÜ Partnerlus.Arengukava koostamisest on olnud võimalik osa võtta kõigil piirkonna elanikel läbi koosolekute ja veebiküsitluste. Arengukava projekti on tutvustatud piirkonna koosolekul, kus soovijatel on olnud võimalus teha ettepanekuid ning vajadusel parandusi. Kokku on arengukava koostamisel osalenud ligi 50 inimest.

Kasutatud on kohaliku omavalitsuse ja statistikaameti informatsiooni piirkonna elanike kohta.

3

2. SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE

Allolev peatükk võtab lühidalt kokku arengukava sisu ehk kogukonna poolt sõnastatud visiooni, valitud võtmevaldkonnad ning püstitatud eesmärgid.

KEAVAS on mõnus, turvaline ja korrastatud elukeskkond, kus on elujõulised ma -japidamised, stabiilne rahvaarv ja traditsiooniline maaelu ning kus elab sõbralik ning ühtehoidev kogukond. Piirkonnas toimib aktiivne külaliikumine, millesse on haaratud suurem osa piirkonna elanikkonnast ja ka inimesed väljastpoolt küla.

TEENUSED ja ETTEVÕTLUSKasutada ära piirkonna turismipotentsiaalSäilitada piirkonna jaoks olulised teenusedTõsta elanike ettevõtlikust ja koostöövõimet

KÜLAKESKKOND ja HEAKORDTagada piirkonnas liikumise mugavus ja turvalisusTagada piirkonna kaunis välisilme ning heakord

VABA AEG ja ÜHISTEGEVUSLuua kohad, kus on mõnus koos käia ja vaba aega veetaTagada kogukonnas tihe suhtlus ja ühistegevus

4

3. PIIRKONNA ISELOOMUSTUS

Keava piirkonna peamisteks eelisteks on tema logistiliselt soodne asukoht (Tallinn‐Rapla-Türi maantee ning raudtee Viljandi, Pärnu, Tallinna suunal), aktiivne elanikkond, hea koostöö, kaunis loodus ning tegev haridus- ja kultuuriselts.

3.1 AsukohtKeava piirkonna all mõistetakse käesolevas arengukavas Keava aleviku, Koogimäe, Linnaaluste ja Põrsaku külade territooriumi. Piirkond asub Rapla maakonnas Kehtna vallas. Piirkonna keskus on Keava alevik. Valla keskusesse Kehtnasse on Keavast 3 ja maakonnakeskusesse Raplasse 10 kilomeetrit. Viljandi maanteest jääb Keava 1 km kaugusele. Keavat läbib Tallinn Viljandi raudtee. Tallinna on Keavast ca 70 kilomeetrit.

5

3.2 Looduslikud oludKeava alevik piirneb idast Keava rabaga, põhjast metsaga kaetud Keava – Esku jääaegsete servamoodustistega, mis kuuluvad Kõnnumaa maastikukaitseala koosseisu. Keava raba põhjaosas toodetakse freesalusturvast, kolmveerand rabast kuulub aga Keava sookaitsealasse (LKv, 1577 ha), mille peaeesmärk on heade jõhvika-kasvukohtade säilitamine. Keava rabas on fikseeritud maakonna suurim turbalasundi tüsedus - 8,8 m. Keava rabast saavad alguse Vigala ja Velise jõed. Maastik on piirkonnas laugjas. Keava ümbruskonna vaatamisväärsuseks on Keava mäed, kuhu on rajatud jalgrattarada. Samuti Keava raba, kuhu on rajatud laudtee, mis hetkel vajab renoveerimist. Keava lähedal paikneb Pae karstiala.

3.3 Elanikkond Keava piirkonnas elab 468 inimest. Seisuga 01.01.2014 oli elanike arv asulate kaupa järgmine (Kehtna valla elanikeregistri alusel):

Keava

alevikPõrsaku küla

Koogimäeküla

Linnaalusteküla

Kokku

Elanike arv 260 41 49 118 468

Sh mehi 138 19 26 56 239

Sh naisi 122 22 23 62 229

Sh lapsi 0 7 ‐ 24 5 5 8 42

Sh noori 8 - 18 19 2 7 19 47

Elanikke kokku (01.01.2014)

Kokku vallas 4567 (01.08.2014 seisuga 4514)

3.4 Seltsitegevus

MTÜ Keava Haridus- ja Kultuuriselts on moodustatud 04.11.2001 Keavas. Ühing ühendab piirkonna haridusest, kultuurist, külaelu arendamisest ja muinsuskaitsest huvitunud inimesi. Ühing seisab Keava aleviku ning seda ümbritsevate külade arengu ja heaolu eest

Keavas tegutseb klubi “Videvik”, mis ühendab Keava ümbruskonna eakaid elanikke. Piirkonna inimesed on aktiivsed ja tegusad. Ühiselt korraldatakse erinevaid sündmusi ja ettevõtmisi.

Keava piirkonnas on mitmeid traditsioonilisi ettevõtmisi nagu kevadised suveaia ja muude avalike kohtade koristamise talgud, jaanipäev, Keava kodukandipäev. Veel on tähistatud emadepäeva, ühist uusaasta vastuvõtmist ja jõulupühade tähistamist. 2014 kevadel valmis kogukonna koostööl Keava lipp.

Keava aleviku arengukava 2003-2008 raames on koostöös Kehtna vallavalitsusega elluviidud järgmised tegevused:

6

1. Valminud on bussiootepaviljon2. Õpilastransport sõidab Inglisteni välja ja sealt Kaereperre3. Avatud on avalik interneti punkt raamatukogus, koos paljundamise võimalusega4. On valminud laululava koos tantsuplatsiga5. Paigaldatud on tänavate nimesildid, ja suunaviidad6. MTÜ-l on sõlmitud vallaga rendileping kahe katastriüksuse peale

(29202:002:1616, 29202:002:1615)7. Pajud aleviku tänavad on tolmuvabad8. Omavoliline prügiauk Põrsaku tee, Rohelise tänava ja Paemurru vahelisel alal

likvideeritud

3.5 Piirkonna majanduslikud olud ja infrastruktuur Keava on areneva majandusega piirkond. Majanduse elujõulisusele aitab kaasa väikeste ettevõtete rohkus ja mitmekesisus, mis on nii Keava piirkonna kui tänapäeva Raplamaa majanduselu tugevus. Suurematest ettevõtetest ja tööandjatest paikevad piirkonnas:• Keawa OÜ (põllumajandus);• Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu; • Rey AS (seakasvatus, liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine ja

säilitamine); • Vindor OÜ (männipuidust liistude ja lengide tootmine); • Rapla Tarbijate Ühistu kauplus .• United Loggers OÜ ( metsatöötlemine) Läheduses asuvad veel AS Ingle, OÜ Kehtna Mõis, OÜ Valtu Aed Lisaks paikneb piirkonnas mitmeid mikroettevõtteid ja talusid, kes on tööandjaks nii oma piirkonna elanikele kui ka elanikele väljastpoolt piirkonda. Tööl käiakse Kehtnas, Raplas, Tallinnas ja kaugemal. Keava piirkonna infrastruktuur on rahuldavas olukorras. Kõik hooned on varustatud elektriga ning telefoniühendusega. Ühisvee‐ ja kanalisatsiooni süsteem, mis eelmist arengukava kirjutades probleemiks oli, on välja ehitatud, põhitänavad on mustkattega, tänavavalgustust vajab täiendavat välja arendust. Korraldatud olmejäätmete vedu toimib, pakendi, klaastaara ja vanapaberikonteinerid on olemas, samuti võimalus ohtlike jäätmete äraandmiseks. Tänavasildid on paigaldatud. Mured seonduvad postiteenusega: postkontori sulgemine on halvendanud postiteenuse kättesaadavust, lisaks valmistavad kohalikele elanikele muret ühispostkastid. 3.6 Piirkonda kuuluvate asulate ajalugu Keava alevik asub Rapla maakonnas Kehtna vallas. Vanim teade Keavas asunud linnuse kohta on Vene kroonikates 1054. aastast (Kedipiv). See on üldse esimene kirjapanek Rapla maakonna paikade kohta. Keava (mägede lõunapiiril vastu põlde on üksik järskude nõlvadega küngas (kõrgus merepinnast 82 m). See on

7

Linnamägi - muistne Keava linnus. Siinne kants oli Muinas-Harju lõunapoolseim kaitseehitis, mis leidude järgi otsustades rajati selle aastatuhande alguses. Keava küla kohta on esmamainimine 1410. (Kedempe). Praegu varemeis olev Keava mõis ehitati ühtedel andmetel 1486. aastal, teistel andmetel eksisteeris ta vähemalt 60 aastat varem. Linnaalustel asub ka Võnnumägi, mis on samuti muinsuskaitse all.Praeguse Keava aleviku ehitamine algas Tallinn-Viljandi raudtee ehitamisega. 1902 aastal valmis Keava raudteejaam, mis töötas reisi -ja kaubajaamana. Esimene maja ehita-ti Keavasse 1920.a. 1925 oli Keavas juba 15 maja. 1926.a. valmis meierei, mis töötas kuni 1970.a-ni. Aastal 1928 valmis Tarbijate Ühistu kauplus, mis tegutseb siiani. 1932.a. val-mis Keava spordiplats, millel toimusid Keava ümbruse noorsoo ühiskondlikud ettevõt-mised.

Kooliharidust on Keavas antud alates 1872.a. Esimene koolimaja asus Linnaaluste külas. Praegune koolimaja, kus hetkel tegutseb rahvaraamatukogu, ehitati 1931.a. Keava kool suleti 1976.a. sügisel. Uuesti avati Keava kool 1990.a., kuid suleti taas juba 2000.a. Raamatukogu on Keavas tegutsenud aastast 1926.a.

1951.a. rajati Keavasse puidutsehh, mis 1969.a. nimetati ümber “Tarmel” ja 1998.a. “Lemrat”. Kuni 2008 töötas selles asukohas OÜ Keava Liimpuit ja alates 2010 -st aastast tänapäevani OÜ Vindor. 1950.a. avati Keavas haigla, mis tegutses aastani 2000 Keava hooldekoduna. Tööd on andnud Keava rahvale 1920.a. tegutsenud Keava metskond, mis 1925.a. liideti Kuusiku metskonnaga. Taas moodustati Keava Metskond 1964.a., kuid 1997.a. liideti Vahastu metskonnaga. Praegu Keava metskonda enam ei ole.

Veel on tööpakkujateks olnud 1953.a. loodud kolhoos Edu, mis hiljem liideti Kehtna sov-hoosiga ning 1976.a. loodud Mustakirju Karja Arenduskeskus, mis tänaseks päevaks kannab nime Eesti Tõulooma Kasvatajate Ühistu.

Keavas on tegutsenud seltsid “Edu” ja “Keava Seltskondlik Ühing”, Keava Spordiklubi, eakate klubi Videvik, Keava Kapell, Kodutütred, Noored Kotkad, Naiskodukaitse, Kaitse-liit.

Linnaaluste küla jääb Keava alevikust ida poole. Vanim teade külas asunud Keava Iinnuse kohta on vene kroonikates 1054. aastast (Kedipiv), see on üldse esimene kirjapanek Rapla maakonna paikade kohta (Tallinna mainiti esmakordselt täpselt sajand hiljem). Linnaaluste küla kohta on esmateade 1241. (Litnanas). Linnaaluste küla on seni Baltimaades teada olevaist suurim viikingiaegne asula.

Koogimäe küla paikneb Keava aleviku lõunaservas. Koogimäe rajati eelmisel sajandil vabadikukülana. Põrsaku küla asulakohalt leitud savinõukillud (TÜ 1070) pärinevad rauaaja lõpust ja keskajast. Põrsaku küla ei mainita Taani Hindamisraamatus, küll aga on seal mainitud 10 adramaaline Hertu küla (Hermet). Hertu või Härtu olevat olnud algselt Valtu mõisale kuulunud küla, mis 1639 ja 1663 vahel mõisastati, kuid jäi Valtu kõrvalmõisaks

8

4. PIIRKONNA OLUKORRA ANALÜÜS

4.1 Tugevuste-nõrkuste-võimaluste- ohtude analüüsProbleemide ja vajaduste tuvastamiseks viidi läbi SWOT analüüs, mille sisend koguti piirkonna elanikelt koosolekute ning veebiküsitluse käigus.

Tugevused Nõrkused

• Rahulik elukeskkond • Kaunis loodus ja raba • Logistiliselt hea asukoht (kerge

ligipääsetavus, Tallinna ja Rapla suhteline lähedus)

• Tugev väikeettevõtlus piirkonnas • Aktiivne ja arenev

kogukonnaliikumine ning hea koostöö piirkonnas

• Tugev turismipotentsiaal • Elanikkonna noorenemine

• Kehv ühistranspordi lahendus • Teenuste kadumine• Lagunenud hoonete ja rajatiste rohkus

piirkonnas • Vähe tegevusvõimalusi noortele ja

lastele • Toitlustuskohtade puudus• Harrastusvõimaluste vähesus koha

peal

Võimalused Ohud

• Siseturismi kasv Eestis • Euroopa Liidu toetuste võimaluste

mitmekülgsus• Noorte perede huvi maal elamise

vastu on kasvamas ja seetõttu tuleks Keava piirkonda enam nendeni viia kui üks võiamlustest maal kodu loomiseks

• Elanike lahkumine piirkonnast suurematesse keskustesse hariduse ja töökohtade otsingule

4.2 Kogukonna vajadused

Keava piirkonna elanike vajadused on grupeeritud kolme valdkonna alla – teenused ja ettevõtlus; külakeskkond ja heakord ning vaba aeg ja ühistegevused.

Vajadused valdkonnas „teenused ja ettevõtlus“• teenuste säilimine piirkonnas (eelkõige raamatukogu, kauplus)• laste päevahoid• sobiva ajagraafikuga ühistransport;• toitlustuskoht piirkonnas;• turismiteenuste arendamine piirkonnas;• keskkonna loomine külastajatele (viidad, kaardid, rajad, ujumiskohad)• piirkonna tuntust tõstvate ürituse käivitamine

9

Vajadused valdkonnas „külakeskkond ja heakord“• lagunenud ja ohtlike hoonete likvideerimine• objektide väljanägemise parandamine• avalike kohtade korrastamine • puhkealade loomine • prügi vähendamine keskkonnast• teeäärte ohutumaks muutmine• ühispostkastide väljavahetamine• tänavalgustuse täiendamine• tugevam koostöö vallaga

Vajadused valdkonnas „vaba aeg ja ühistegevus“ • tegevusvõimalused noortele ja lastele• rohkem harrastusvõimalusi täiskasvanutele • koos tegemise harjumuse taastamine• tugevam koostöö vallaga• parem info liikumine piirkonnas toimuva kohta• piirkonna identiteedi tugevdamine

10

5. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA

Keava piirkonna arengukava koostamisel on vaatluse all olnud ka teised arengukavad, mis toetavad ja soodustavad antud dokumendis seatud eesmärkide ja tegevuste täitmist:

1. Kehtna valla arengukava aastateks 2013 – 2020 (kinnitatud 19.03.2013 määrusega nr. 73)

• Külade, alevike, valla asutuste, ettevõtete ja valdkondade arengukavade koostamine koos vastava valdkonna asjatundjatega ning laialdane läbiarutamine elanikega.

• Laste- ja noortesõbraliku keskkonna kujundamine.• Tervisespordi objektide välja arendamine.• Noorte sportimisvõimaluste mitmekesistamine• Avalike puhkekohtade korrastamine ja ajakohastamine.• Toimiv ettevõtlusalane koostöö kõigil tasanditel• Külade harmoonilise ja tasakaalustatud arengule kaasaaitamine lähtudes külade• arengukavadest• jne

2. Eesti maaelu arengukava 2014- 2020 eelnõu (http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020 )

Maapiirkonna elukvaliteedi ja majanduse parandamiseks, sealhulgas maaelanike tulutaseme tõstmiseks, püsiva majandusliku baasi loomiseks ning maainimeste tööga hõivamise eesmärgil sobivate ja atraktiivsete töökohtade arvu suurendamiseks tuleb arendada ning mitmekesistada maapiirkonna ettevõtlust tervikuna. Üheks peamiseks maamajanduse arendamise võimaluseks on maaettevõtluse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, kaasates seejuures ka rohkem linnadest tulevaid investeeringud. Maa ja linn on Eestis töö ja hariduse osas tihedalt läbi põimunud ning maa-asulad ja maapiirkonnad (sh ääremaad) ja nende elanikud sõltuvad linnadest väga olulisel määral. Samal ajal on ka maaelu areng olulise tähtsusega mitte ainult maale vaid ka linnale. Eesti edukaks arenguks peavad ka maapiirkonnad olema konkurentsivõimelised nii oma inimkapitali kvantiteedi kui kvaliteedi poolest. Elanikkonna vähenemine suurendab avalike teenuste osutamise kulusid ja seab seetõttu surve alla teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi nendes piirkondades. Uute oludega kohanemiseks tuleb linnapiirkondadest kaugematele maapiirkondadele ja hõrealadele pöörata omaette tähelepanu, kasutades võimalusel uudseid ja ebatraditsioonilisi lahendusi. Erinevate piirkondade kuvand on sageli seotud regioonis toimuva kultuuri- või spordieluga, samuti mõjutab kohalik kultuuriruum elanike motivatsiooni piirkonda jäämisel või sealt lahkumisel, seega kultuuri poolt pakutavate võimaluste tark kasutamine maandab ka mitmeid regionaalarenguga seotud riske.

11

6. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISE TEED

6.1 Keava piirkonna tulevikupilt Keava piirkonnas on aastal 2019 mõnus, turvaline ja korrastatud elukeskkond, kus on elujõulised majapidamised, stabiilne rahvaarv ja traditsiooniline maaelu ning kus elab sõbralik ning ühtehoidev kogukond. Piirkonnas toimib aktiivne külaliikumine, millesse on haaratud suurem osa piirkonna elanikkonnast ja ka inimesed väljastpoolt küla.

6.2 Võtmevaldkonnad, eesmärgid, tegevused

Keava piirkonna tugevusi ja vajadusi analüüsides jõuti 3 võtmevaldkonnani, mille raames püstitati 7 eesmärki. Nende saavutamiseks on vajalikud eesmärkide all nimetatud tegevused. Neid teostatakse vastavalt avanevatele võimalustele.

VÕTMEVALDKOND „TEENUSED ja ETTEVÕTLUS“Kogukonnale on ühelt poolt oluline, et piirkonnas oleksid kättesaadavad olulised teenused nagu raamatukogu, pood, lastehoid, toitlustus, ühistransport jne. Teiselt poolt on Keava piirkonnal eeldusi turismi arendamiseks, mis muudab siinsed teenused jätkusuutlikumaks. Piirkonna elujõu säilitamiseks vajab kogukond uusi oskusi, teadmisi ja koostööd.

Eesmärk 1: Kasutada ära piirkonna turismipotentsiaal, pakkudes külalistele võimalust loodust nautida, kohalikke üritusi külastada ja teenuseid kasutada .Vajalikud tegevused: Keava tunnusürituse välja töötamine Linnaaluste küla raba laudtee taastamine

Eesmärk 2: Säilitada ja välja arendada piirkonna jaoks olulisi teenuseid (raamatukogu, laste-vanadehoid, pood, toitlustusasutus, ühistransport jne).Vajalikud tegevused: Kirbuturu rajamine/ traditsiooniliste sügisandide laatade korraldamine Teavitustöö posti ja panga teenuste kohta piirkonnas (Säästukaart + ja postiljon) Sobiva ajagraafikuga ühistranspordi võrgu läbirääkimised koostöös vallavalitsusega Kohaliku kaupluse hoidmine Toitlustuskoha loomine piirkonda Lastepäevahoiu avamise toetamine Lastelaagrite korraldamine koostöös piirkonna teiste MTÜ-dega, seltsidega ja Kehtna

valla Avatud Noortekeskusega

Eesmärk 3: Tõsta piirkonna elanike ettevõtlikust, teadlikkust ja koostöö võimet. Vajalikud tegevused: Piirkondliku ettevõtlusklubi ja koolituste käivitamine

12

Uute eestvedajate leidmine, motiveerimine, koolitamine Piirkonna infokandjate arendamine (kodulehekülg, FB, ajaleht)

VÕTMEVALDKOND „KÜLAKESKKOND ja HEAKORD“Keava kogukonna jaoks on oluline elada kaunis ja heakorrastatud keskkonnas, kus on mugav ja turvaline liikuda. Lisaks kogukonna jõupingutustele on mitme investeeringu puhul vajalik omavalitsuse tegevus ja rahaline panus.

Eesmärk 4Tagada piirkonna kaunis välisilme ning heakorrastatus. Vajalikud tegevused: Bussijaama ala korrastamine ja korrashoidmine – soov edastada valla heakorraplaa-

ni sisendiks Talgute korraldamine suveaias Puhkepinkide paigaldamine Keava alevikku Soetada murutraktor rendile võetud haljasalade korrashoiuks Luua uued lahendused prügi käitlemiseks – okste põletamispäevad, vana mööbli ko-

gumisringid Ühiskondlike prügikastide arvu suurendamine asulates ja nende tühjendamise

sageduse optimeerimine Keava kodukandipäevadel istutatud tammed varustada infotahvlikestega

Eesmärk 5Tagada piirkonnas liikumise mugavus ja turvalisus.Vajalikud tegevused: Tänavavalgustuse ja kergliiklustee rajamine Keava ja Viljandi maantee vahele Tänavavalgustuse täiendav rajamine asulatesse

VÕTMEVALDKOND “VABA AEG ja ÜHISTEGEVUS“ Kogukond vajab kohti, kus oleks mõnus koos olla ja ühiselt aega veeta. Eriti suurt puudust tunnevad sobilikust mängukeskkonnast piirkonna lapsed ja noored. Kogukonna soov on kujundada ajalooline suveaia piirkonna multifunktsionaalseks puhkealaks. Eesmärk 6Luua kõikidele elanike gruppidele kohad, kus on mõnus koos käia ja vaba aega veeta. Vajalikud tegevused: Keava multifunktsionaalse puhkeala rajamine Keava raamatukogumaja veevärgi korrastamine Laste atraktsioonide rajamine Suveaeda Rannavõrkpalli väljaku väljaehitamine

Eesmärk 7Tagada kogukonnas tihe suhtlus ja ühistegevus. Vajalikud tegevused: Külapidude traditsiooni taastamine ja hoidmine Kinoõhtute korraldamine

13

Suhtlusklubi loomine 1-2 korda aastas koostöös Kehtna klubiga suuremate tantsupidude korraldamine

14

7. TEGEVUSKAVA 2014-2016

Tegevus/ tähtaeg 2014 2015 2016 Vastutaja/ kaastäitjad

Võimalik rahastus-allikas

TEENUSED ja ETTEVÕTLUSKirbuturu ja tra-ditsiooniliste sügisandide laatade korraldamine

X X X MTÜ Keava HKS/ külaaktiiv

Kohaliku omaalgatuse programm (KOP)

Koosoleku tegemine posti ja panga teenus-te kohta piirkonnas

X MTÜ Keava HKS/ külaaktiiv

-

Piirkonna infokandjate arendamine (ajaleht, kodulehekülg, FB,)

X X MTÜ Keava HKS

-

Piirkondliku ettevõt-lusklubi ja koolituste käivitamine

X X MTÜ Keava HKS/ Kehtna MTK, vallvalitsus

Kodanikuühis-konna sihtkapital (KÜSK), Leader, valla eelarve

Uute eestvedajate leid-mine, motiveerimine, koolitamine

X MTÜ Keava HKS

KOP, KÜSK

KÜLAKESK-KOND ja HEAKORD

2014 2015 2016 Vastutaja/ kaastäitjad

Võimalik rahastus-allikas

Bussijaama ala kor-rastamine ja korras-hoidmine (infotahvel, aleviku kaart)

X X MTÜ Keava HKS, Vallavalitsus

Vallavalitsus, Leader

Talgute korraldamine suveaias

X X X MTÜ Keava HKS/ külaaktiiv

KOP, Leader

Luua uued lahendused prügi käitlemiseks – okste põletamispäe-vad, vana mööbli ko-gumisringid

X MTÜ Keava HKS/ külaaktiiv,vallavalitsus

Vallavalitsus

Soetada murutraktor rendilepinguga võetud haljasalade hool-damiseks

X MTÜ Keava HKS

KOP või Leader

Puhkepinkide paigaldamine Keava alevikku

X MTÜ Keava HKS

KOP või Leader

15

Keava kodukandipäe-vadel istutatud tam-med varustada info-tahvlitega

X MTÜ Keava HKS

KOP või Leader

VABA AEG ja ÜHISTEGEVUS

2014 2015 2016 Vastutaja/ kaastäitjad

Võimalik rahastus-allikas

Keava multifunkt-sionaalse puhkeala rajamise 1. etapp

X X MTÜ Keava HKS

Leader

Keava raamatukogu-maja veevärgi kor-rastamine

X X Raamatukogu direktor

Valla eelarve

Laste atraktsioonide rajamine Suveaeda

X MTÜ Keava HKS/ külaaktiiv

Leader, sponsorlus

Külapidude tra-ditsiooni taastamine ja hoidmine

X külaaktiiv / Klubi Videvik

KOP, Kultuurkapital, omavahendid

Kinoõhtute korral-damine

X X X külaaktiiv Kultuurkapital

Suhtlusklubi loomine X külaaktiiv/ Klubi Videvik

Omavahendid

Rannavõrkpalli väl-jaku väljaehitamine

X X Külaaktiiv Projekt Võrguplatsid korda, omavahendid

16

8. ARENGUKAVA SEIRE JA HINDAMINE

Keava piirkonna tegevuskava vaadatakse üle kord aastas. Selleks kutsutakse kokku piirkonna üldkoosolek Keava HKS eestvedamisel.

Koosolekul viiakse läbi tegevuskava ja eesmärkide täitmise analüüs.

Tegevuskava osas vaadatakse üle: milline on planeeritud tegevuste seis, millised on üles kerkinud probleemid ja kuidas neid lahendada, milliseid muudatusi on vaja sisse viia tegevuskavasse.

Eesmärkide osas arutatakse: milline on olnud liikumine eesmärgi suunas, milliseid täiendavaid tegevusi on vaja ette võtta.

Seirekoosoleku tulemused dokumenteeritakse „Tegevuskava täitmise maatriksis“ (lisa 1) ja „Eesmärkide täitmise maatriksis“ (Lisa 2).Iga-aastasel seirekoosolekul viiakse arengukava tegevuskavasse sisse vajalikud muuda-tused.Arengukava uuendatakse hiljemalt aastal 2019. Uue arengukava koostamise otsus tehakse piirkonna üldkoosolekul.

17

LISA 1

TEGEVUSKAVA SEIRE MAATRIKS Täidavad vastutajad

TEGEVUS/ TÄHTAEG 2014

2015

2016

TÄITMISE SEIS („Alustamata“; „Ettevalmistamisel“, „Osaliselt täidetud“, „Täidetud“)

VASTUTAJA KOMMENTAAR(Kõik asjakohased märkused ja ettepanekud tegevuse osas)

TEENUSED ja ETTEVÕTLUSKirbuturu rajamine/ traditsiooni-liste sügisandide laatade korral-damine

X X X

Teavitustöö/ koosoleku tegemine posti ja panga teenuste kohta piir-konnas (Säästukaart + ja postiljon)

X

Piirkonna infokandjate loomine (kodukas, FB, leht)

X X

Piirkondliku ettevõtlusklubi ja koolituste käivitamine

X X

Uute eestvedajate leidmine, moti-veerimine, koolitamine

X

KÜLAKESK-KOND ja HEAKORD 2014

2015

2016

Bussijaama ala korrastamine ja korrashoidmine

X X

Talgute korraldamine suveaias X X XLuua uued lahendused prügi käit-lemiseks – okste põletamispäe-vad, vana mööbli kogumisringid

X

Soetada murutraktor MTÜ-le XPuhkepingid suurte teede kõrvale XKeava kodukandipäevadel istuta-tud tammed varustada infotahv-likestega

X

VABA AEG ja ÜHISTEGEVUS 2014

2015

2016

Keava raamatukogumaja veevärgi korrastamine

X X

Laste atraktsioonide rajamine Su-veaeda

X

Külapidude traditsiooni taastami-ne ja hoidmine

X

Kinoõhtute korraldamine X X XSuhtlusklubi loomine X

Rannavõrkpalli väljaku rajamine X x

18

LISA 2

ARENGUKAVA EESMÄRKIDE TÄITMISE MAATRIKS

EESMÄRK SAAVUTUSED (Milline on olnud liikumine eesmärgi suunas?)

KOMMENTAAR (Milliseid täiendavaid tegevusi on vaja ette võtta? Kes vastutab? )

1. Kasutada ära piirkonna turismipo-tentsiaal, pakkudes külalistele või-malust loodust nautida, kohalikke üritusi külastada ja teenuseid kasu-tada.

2. Säilitada ja välja arendada piirkonna jaoks olulisi teenuseid (lastehoid, pood, kohvik, ühistransport jne)

3. Tõsta piirkonna elanike ettevõtlikust, teadlikkust ja koostöö võimet.

4. Tagada piirkonna kaunis välisilme ning heakorrastatus.

5. Tagada piirkonnas liikumise mu-gavus ja turvalisus.

6. Luua kõikidele elanike gruppidele kohad, kus on mõnus koos käia ja vaba aega veeta.

7. Tagada kogukonnas tihe suhtlus ja ühistegevus.

19