33
KEHALISE KASVATUSE VAHENDID JA MEETODID Marion Piisang, MA TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituut

KEHALISE KASVATUSE VAHENDID JA MEETODID

  • Upload
    dian

  • View
    86

  • Download
    4

Embed Size (px)

DESCRIPTION

KEHALISE KASVATUSE VAHENDID JA MEETODID. Marion Piisang, MA TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituut. Mõiste “kehalise kasvatuse vahendid”. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

KEHALISE KASVATUSE VAHENDID JA

MEETODID

Marion Piisang, MATLÜ Terviseteaduste ja Spordi

Instituut

Page 2: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Mõiste “kehalise kasvatuse vahendid”

Kehalise kasvatuse vahendid – tegevused ja abinõud, mida kasutatakse kehalise kasvatuse eesmärgi saavutamiseks

Kehalise kasvatuse vahenditeks on kehalised harjutused (= kehalise kasvatuse

põhivahend); hügieenitegurid; looduse tervistavad mõjud

Page 3: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Hügieenitegurid kehalises kasvatuses

Hügieeninõuete täitmine – tervise säilitamise eeldus

Isikliku hügieeni nõuete järgimine - sportimisel spetsiaalse riietuse kasutamine, pesemine kehaliste harjutuste sooritamise järgselt jne

Ühiskondliku hügieeni nõuete (puudutavad tööd,

olmet, ümbritsevat keskkonda jne) järgimine - sportimispaikade hügieenilisuse (puhtus, õhutatus, piisav valgustus jne) tagamine

Page 4: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Looduse tervistavad jõud

Looduse tervistavad jõud – vahend inimese tervise tugevdamiseks ja tema töövõime tõstmiseks

Karastamine – õhu-, vee- ja päikese- protseduuride kasutamine organismi adaptatsioonimehhanismide treenimiseks

Eesti oludes on peamiseks karastamise-vahendiks õhk (= rohke väljas viibimine)

Page 5: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Liikumine looduses

Spordipedagoogika seisukoht: liikumisümbrus võimaldab kujundada suhteid

loodusega

Kaasaja probleem: võõrandumine loodusest on muutnud inimese suhtumist ümbritsevasse keskkonda

Kaasajal on noorte inimeste liikumisharrastus küllalt vähe seotud loodusliku ümbrusega

Halb perspektiiv:kasvavad üles inimesed, kes ei tunne ega väärtusta

loodust

Page 6: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Liikumisümbrus

Inimene saab liikuda/ sportida

tõelises looduslikus ümbruses (nn puutumatu loodus)

kujundatud looduslikus ümbruses (tervise-rajad, staadionid, välisujulad jne)

tehiskeskkonnas (sisehallid, siseujulad jms)

Page 7: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Kehalised harjutused kehalise kasvatuse vahendina

Kehalised harjutused kujutavad endast liigutuste ja/või liikumise teadlikku sooritamist sportliku tegevuse/ kehalise kasvatuse eesmärkide saavutamiseks

Kehalised harjutused on kehalise kasvatuse ja sporditreeningu põhiliseks vahendiks

Page 8: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Kehaliste harjutuste õpetamine – liigutusvilumuse kujundamine

Liigutusvilumuse kujundamine toimub tegevuse/ harjutuse paljukordse kordamise teel

Liigutusvilumuse kujunemisele kaasneb vastavate kehaliste võimete ja tahteomaduste areng; parem kehalise võimekuse tase soodustab liigutusvilumuse kujundamist

Liigutusvilumuse kujunemise kiirus oleneb tegevuse / harjutuse raskusest, mõju avaldavad ka õpilaste ealised ja individuaalsed iseärasused

ning pedagoogi meisterlikkus

Page 9: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID
Page 10: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Liigutusvilumuse kujunemine

Ajutisi tagasilangusi liigutusvilumuse kujunemises võivad põhjustada

pikaajaline treeningpaus (eelnevalt kujunenud reflektoorsed seosed kustuvad);

subjektiivsed põhjused (väsimus, kartus jms);

objektiivsed põhjused (halb varustus, halb ilm jne);

vajadus ümber õppida vääralt omandatud

tehnika

Page 11: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Meetodi mõiste

Sporditreeningu meetodite all mõistetakse treeneri ja sportlase töö viise, mille abil omandatakse teadmisi, oskusi ja vilumusi, arendatakse vajalikke võimeid (Loko 1996: 68)

Metoodika – mingi tegevuse edukat omandamist tagav erinevate vahendite, meetodite ja tegevuse korraldamise vormide kogum

Page 12: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Kehalise kasvatuse meetodid(alus: Isop 1992)

Eesmärk Õppemeetodid

Kehaliste harjutuste

tutvustamine

Sõnalised meetodid (seletus, jutustus, vestlus, loeng jms); näitlikud meetodid (harjutuse demonstratsioon jm)

Kehaliste harjutuste õppimine

Osa- ja tervikmeetod; vigade ennetamise ja parandamise meetodid; abistamise meetodid;

kordusmeetod; kontrollimeetodid

Kehaliste harjutuste kinnistamine,

kehaliste võimete arendamine

Kordusmeetod, ühtlusmeetod, vaheldusmeetod; mängumeetod; võistlusmeetod; kontrollimeetodid

Page 13: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Sõnalised meetodid

Seletus (instrueerimine) Tegevuse (tehnika vms) täpne selgitamine

NB! Seletus olgu oskussõnaline, konkreetne, hästi kuuldav; rõhutada tuleb olulist

Saatev selgitusTegevust saatvad (olulisi momente rõhutavad)

lakoonilised kommentaarid. Saatelugemine – võimlemisharjutuste sooritust saatev rütmi lugemine

Page 14: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Sõnalised meetodid

Korraldused (juhised) ja käsklusedKäsklus – kindla sõnastusega; korraldus – vaba

sõnastusegaNB! Vältida me-vormis korraldusi

Sõnalised aruandedÕpilase poolt antav informatsioon oma tegevuse

kohta – pedagoog saab (vajalikku) teavet treeningu käigu kohta, õpilasel areneb enesejälgimise oskus

NB! Vältida lobisemist !

Page 15: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Sõnalised meetodid

JutustusJutustust võib kasutada laiema ettekujutuse loomiseks

õpitavast harjutusest/ tegevusest; seda tuleks kasutada väljaspool praktilisi kehalise kasvatuse tunde

VestlusAktiivne õppemeetod, mis võimaldab kiirest õppijate teadmisi

ja ootusi selgitada, nende hoiakuid ja arusaamu korrigeerida. Teadmiste edastamise meetodina jääb vestlus alla loengule (isegi keskpärasele!)

LoengAkadeemilise õppe meetod, mis võimaldab teadmisi edastada

paljudele inimestele korraga

Page 16: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Näitlikud meetodid

TEGEVUSE VAHETU DEMONSTREERIMINE

Harjutuse ettenäitamineNB! Demonstratsioon peab looma harjutusest/ tegevusest õige ettekujutuse! Harjutus näidatakse ette tervikuna, õiges tempos

Näitlike vahendite demonstreerimine

NB! Kasutada edasijõudnutega; näidata olulist …

Page 17: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Harjutuste ettenäitamine

Page 18: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Harjutuste ettenäitamine

Page 19: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Näitlikud meetodid

LIIGUTUSTE TUNNETAMISE MEETODID

Orientiiride kasutamineEsemeliste või sümboolsete orientiiridega võib

tähistada liigutuste suunda, amplituudi, trajektoori, pingutuse momenti jms

Liidri kasutaminePartneri, liikuva objekti vms kasutamine tegevuse

stimuleerimiseks

Page 20: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Liigutuste tehnika õpetamise meetodid

Tervikmeetod

Tegevuste õppimist tervikuna kasutatakse harjutuste puhul, mida pole võimalik osadeks jagada

NB! Õppimist lihtsustab → keskendumine tegevuse/ harjutuse konkreetse-

tele osadele (nn tervik - osa - tervikmeetod); → tegevuse sooritamine kergendatud tingimustes

või aeglasemas tempos

Page 21: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Liigutuste tehnika õpetamise meetodid

OsameetodHarjutuskombinatsioone ja pikki või paljudest

erinevatest (keerulistest) osadest/ elementidest koosnevaid harjutusi õpitakse osade kaupa

NB! Tagada harjutuse kõigi osade võrdselt kindel omandamine

Osameetodi kasutamise võimalused: Osa- tervikmeetod Progresseeruv osameetod; kordav osameetod

Page 22: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Ühtlusmeetod

Ühtlusmeetod – konstantse iseloomu ja intensiivsusega tegevuse sooritamine suhteliselt pikka aega; kasutatakse aeroobvastupidavuse arendamiseks

Page 23: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Vaheldusmeetod

Vaheldusmeetod – tegevuse kestev ( puhke-pausideta ) sooritamine vahelduva intensiivsuse või iseloomuga pikka aega

Page 24: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Kordusmeetod

Kordusmeetod – ühe ja sama tegevuse mitmekordne kordamine vahelduvalt puhkepausidega, mis tagavad organismi valmisoleku järgmiseks

pingutuseks

Page 25: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Võistlusmeetod

Võistlusmeetod – treeningprotsessi efektiivsuse tõstmiseks spetsiaalselt organiseeritud võistlustegevus

Võistlusmeetodi kasutamise eesmärk – sportlase tehnilis- taktikaliste, kehaliste ja psüühiliste võimete maksimaalse rakendamisega kutsuda sportlase organismis esile olulisi nihkeid

Võrreldes reaalse võistlusega kasutatakse võistlus-meetodi korral raskendatud või kergendatud

tingimusi

Page 26: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Mängumeetod

Mängumeetod – kindla eesmärgiga mänguline tegevus, mis võimaldab arendada kehalisi võimeid, lahendada ja/või kinnistada

tehnilis- taktikalisi kombinatsioone jne

Mängumeetod põhineb spordiala-spetsiifilistel liikumismängudel, mängulistel situatsioonidel jms

Mängumeetodi pluss - kõrge emotsionaalsus

Page 27: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Vigade vältimine ja parandamine

Vigade tekke põhjused:

ettekujutus õpitavast harjutusest on vale (halb demonstratsioon, arusaamatu seletus jms);

õpilase kehalised võimed ei vasta õpitavale tegevusele;

halvad harjutuse sooritamise tingimused: korrast ära harjutuspaik, ebasobiv varustus;

psüühiline barjäär ja/või tervislikud põhjused: julguse puudumine, haiglane olek

Page 28: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Vigade parandamise meetodid

KorrektiivmeetodVea kõrvaldamine toimub sõnaliselt juhendeid andes

Parandav saatelugemineKasutatakse üldarendavate võimlemisharjutuste puhul;

paranduseks kasutatavad sõnad loetakse harjutuse saatesse

EraldusmeetodKasutatakse osameetodil õpitavate harjutuste puhul; vigane

osa harjutusest eraldatakse, õpitakse ümber ja seejärel ühendatakse muu harjutusega

Page 29: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Vigade parandamine

VõrdlusmeetodVeast ettekujutuse loomiseks näidatakse harjutus vigaselt

ette, seejärel demonstreeritakse harjutus õigesti

NB! Vältida vea teinud õpilase halvustamist või harjutuse ettenäitamist vigasemalt kui seda tegelikult tehti

KontrastmeetodÕpilasel lastakse tegevust sooritada rõhutatult/ liialdatult

õigesti

Page 30: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Abistamine

Nõuded abistamisele Abistamisega ei tohi liialdada, õpetada õpilasi abi

küsima

Abistajal peab olema piisavalt jõudu, reageerimis-kiirust, liigutuskoordinatsiooni jms

Abistaja peab tundma sooritatava harjutuse tehnikat, eeskätt harjutuse osi, kus õpilane võib abi vajada

Abistaja peab tundma õpilaste individuaalseid iseärasusi ja oskama hinnata nende soorituse kulgu

Page 31: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Abistamise meetodid

HoidmineAbistaja on harjutuse sooritajaga pidevas kontaktis. Hoidmise

eesmärgiks harjutuse sooritamise kergendamine, kartuse kõrvaldamine

ToetamineAbistaja liigub koos harjutuse sooritajaga ning on valmis

sooritaja hetkeliseks abistamiseks (näiteks tasakaalu kaotamise korral)

JulgestamineAbistaja paikneb kohas, kus harjutuse sooritamisel õpilane

võib abi vajada; ta sekkub tegevusse vaid äärmisel vajadusel

Page 32: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Kontrollimeetodid

VaatlusKindla plaani alusel läbiviidav ja kindlaid

parameetreid (nt hinnatavad näitajad, hinnangu kriteeriumid jms) arvestav tegevus

KüsitlusVt. sõnalised aruanded ja vestlus

Kontrollharjutuste / -testide sooritamineKontrollharjutused ja testid võivad olla

standardiseeritud (kindla metoodika ja hinnangu-skaalaga) või spordipedagoogi enda loodud

Page 33: KEHALISE  KASVATUSE  VAHENDID  JA  MEETODID

Lugemissoovitus:

HEIN, V. (2011). Spordipedagoogika. Tartu: TÜ Kirjastus, lk 21- 44, 83- 90, 101- 120

ISOP, E. (1992). Kehaliste harjutuste õpetamise üldised alused. Tallinn: TPÜ, lk 5- 58

ISOP, E. (1990). Kehalise kasvatuse teooria üldised alused. Tallinn: TPedI, lk 38- 57

LOKO, J. (1996). Sporditeooria. Tartu: AS Atlex, lk 64- 78; 109- 115