Kirjandusvoolude ja perioodide üldiseloomustus

Tiiu Kruus

Antiik 8.saj.eKr – 476 maj Üh. ord: Kreeka- Rooma

orjanduslik ühiskond Filosoofia, kunsti, teatri,

kirjanduse, teaduse areng

Ajastu kirjandusest Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia” Aristoteles “Luulekunst” Anakreon Sappho Sophokles

                      

Filosoofe Sokrates (470-399 eKr) Ateena filosoofiakoolkonna isa Ei ole enda publikatsioone, vaid tema

vaated on fikseeritud teiste tema õpilaste, eriti Platoni, töödes

Kõige tuntumad on Platoni varased tööd Eesti keeles on avaldatud valik Platoni

töid (2003), mis edastavad Sokratese vaateid

Huvi inimese olemuse vastu Gnothi seauton – Nosce te ipsum – Tunne

iseennast “Ma tean, et ma midagi ei tea” --

kahtlemine ja hoolikas küsitlus ning dialoog kui tõe ja teadmise hankimise meetodid

Mis on õiglus? Kui me teaksime, mis on õiglus, siis me käituksime kindlasti õiglaselt

Aristoteles (384-322 eKr) Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja Ilmselt suurima haardega õpetlane läbi aegade Lõi paljude teaduste alged ja mõisted, mis

vähemalt osaliselt kehtivad tänapäevalgi Kogu Lääne filosoofia ajalugu tavatsetakse

mõnikord vaadelda kui kommentaare Platoni ja Aristotelese vaadetele

Eesti keeles on vähe ilmunud, kuid internetis on inglise keeles saadaval enamik töid, vt http://classics.mit.edu

Inimene on jumalik olevus, st kirjutada võib kõigest

“Tunne iseennast” – tuleb mõista, kui vähe me teglikult teame, siis alles jõuame õigete teadmisteni.

Vana- Kreekas toimus mõtterevolutsioon: universumi keskpunkti asetati  INIMENE, mitte jumal.

Kreeklased lõid  jumalad oma näo järgi, selleni pole inimmõte enne küündinud.

Märksõnad

5.-15.sajand

Hiljem muutus tähtsaks usk ja kiriku mõjuJumal on harmoonia ja inimese eesmärk on hinge täiustamine

Inimene on jumala ja kiriku mõju ning kaitse all

Varasemat keskaega iseloomustabrahvaste ränne,riikide kujunemine ja kangelaseeposte loomine

Keskaeg 5-15.saj. Lääne-Rooma keisririigi langus Suur rahvasteränne Linnade ja riikide, rahvuste ja

rahvuskirjanduse teke Kloostrid kujunesid

kultuurikeskusteks

Kirjandus keskajal

Kloostrikirjandus: ladinakeelne, pühakute elulood

Rüütlikirjandus: “Tristan ja Isolde”

Linnakirjandus

Allegooriline romaan

Kirjandusest Vaimulikud laulud ja luuletused Pühakute elulood Romantilised kangelaseeposed Tõlgiti antiikkirjandust Rüütlikirjandus

Filosoofe Aquino Thomas: Mõistus ja usk peavad olema

eristatud, meie mõistusesse jõuab see, mida oleme meeltega tunnetanud

Märksõnad Inimene on patune olend, keda

ootab hukatus või kui ta on puhas, siis taevalik õndsus

Üleminek feodalismile

14.-16. sajande h k t a a s s ü n d

Algas Itaalias Harmooniline inimene

Elurõõm ja vabameelsus

HumanismToetuti antiigile

Kunstis: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael

Renessanss 14. – 16. saj Kodanluse ja proletariaadi tekkimine

linnades Maadeavastamine Teaduste ja kunstide õitseng Trükikunsti areng

Trükikunsti leiutamine

Johan GutenbergGutenbergi Piibel (1452-1455)

Dante Alighieri (1265-1321) “Jumalik komöödia”

Petrarca

(1304-1374)

sonetid

Giovanni Boccaccio (1313-1375) “Dekameron”

Itaalia renessanss

Kirjandusest Uus inimesekäsitlus: Inimene on põhiolemuselt hea Ideaaliks maapealne õnn,

harmooniline isiksus

Inglise renessansi esindaja William Shakespeare

(1565-1616)

“Hamlet” “Othello” “Macbeth”

“Kuningas Lear” “Romeo ja Julia”

“Suveöö unenägu”

Hispaania kirjanik Miguelde Cervantes Saavedra (1547-1616)

“Teravmeelne hidalgo don Quijote la Manchast”

FilosoofiaInimene kui kõigi asjade mõõt ja maailma keskpunkt

Päritolu asemel isiksuseomadused ja haritus

Seisulik ühiskond => sotsiaalne mobiilsus

Uus inimesekäsitlusJumal ütleb Aadamale:

“Ma olen asetanud su maailma, nii saad näha paremini, mis see on. Ma pole sind loonud ei taevaliseks ega maiseks, ei surevaks ega surematuks olendiks – nii võid sa ise saada oma piiride kujundajaks.”

Pico della Mirandola

MärksõnadMe peame eriti tähele panema seda jõudu ja kestvat mõju, mis on olnud mõningatel leiutistel. Ja siin on põhjust rõhutada eelkõige kolme:

trükikunst,püssirohi jakompass.

Need kolm on muutnud maailma väljanägemist ja olukorda.”

Francis Bacon(1620)

Barokk/klassitsism 17.saj Barokk Hispaanias, Itaalias Klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal Renessanslik lihtsus asendus

kontrastsete vormidega Teatraalsus, tundepaisutus,

reeglipärasus

17. sajand

Maailmatunnetuse aluseks on mõistus

Tunded ja kired tuleb tahtele allutada

Descartes:”Mõtlen, järelikult olen”

Boileau “Luulekunst”: kõrged žanrid-tragöödia, ood; madalad žanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis teos, mis arvestab kolmeühtsusnõuet

kirjandusest Moliere, Racine, Corneille, Lope de

Vega Selgus, lihtsus, vormitäius, reeglid,

kord (klassitsism) Mängulisus, mitmemõttelisus

(barokk)

filosoofia Descartes “Cogito ergo sum” Ratsionalism Loodus jaguneb vaimseks ja

materiaalseks tegelikkuseks Mõtlemine toimub inimese hinges,

mis on kehast sõltumatu Midagi ei tohi tõeks pidada enne, kui

pole selge, et see on tõsi.

tunnuslaused Carpe diem Memento mori

18. sajand

Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks

Usk inimese võimetesse

Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad

Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh

Kirjandusteoste tegelased on valgustusideede kandjad

Valgustus 18.saj. Mõistuse ülistus Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi

Kirjandus

Goethe Swift Defoe Mõistust rakendades on võimalik

õnnelikuks saada

Jonathan Swift (1667-1745)

Filosoofilis- allegooriline, satiiriline romaan “Gulliveri reisid”

Daniel Defoe(1661- 1731)

“Robison Crusoe”

Voltaire (1695-1778)

Filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik“

Zadig”, “Candide”, Kohtlane”, “Mikromegas”

Rousseau (1712-1778)

Filosoof, kirjanik, pedagoog, helilooja

Rohkem tundeid, südant

“Julie ehk uus Heloise”, “Pihtimused”

“Emilé ehk kasvatusest””

Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Peateos “Du contrat social”

(Ühiskondlikust lepingust), 1762. Olemas ka eesti keeles, 1999.

“Inimhinges ei ole kaasasündinud pahelisust”

“Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais”

“Vabadus, võrdsus, vendlus”

Märksõnad

Tagasi looduse juurde Eemale tsivilisatsioonist! Loodus on hea, nii muutub ka

inimene paremaks “Sapere aude” – Söanda olla tark(Immanuel Kant)

Immanuel Kant (1724-1804) Elas ja töötas

praktiliselt kogu oma elu Königsbergis

Lõi gigantse filosoofilise süsteemi, peateoseks ilmselt “Puhta mõistuse kriitika”

Hüpoteetilised ja kategoorilised imperatiivid