TALLINNA ÜLIKOOL

Informaatika instituut

PARIIS JA BERLIINReferaat

Koostaja: Kirsti Lepp

Rühm: atv27

Tallinn 2012

Kirsti Lepp

SISUKORD

SISUKORD.................................................................................................................................2

SISSEJUHATUS........................................................................................................................4

1. PARIIS................................................................................................................................5

1.1 Ajalugu.........................................................................................................................5

1.2 Kliima...........................................................................................................................6

1.3 Demograafia.................................................................................................................7

1.4 Arhitektuur ja vaatamisväärsused................................................................................8

1.5 Majandus......................................................................................................................9

1.6 Sport.............................................................................................................................9

KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................10

2 BERLIIN...........................................................................................................................11

2.1 Nimi............................................................................................................................11

2.2 Asend..........................................................................................................................12

2.3 Kliima.........................................................................................................................12

2.4 Haldusjaotus...............................................................................................................13

2.4.1 Berliini linnarajoonid..........................................................................................14

2.5 Ajalugu.......................................................................................................................14

2.6 Elanikkond.................................................................................................................16

2.7 Transport....................................................................................................................19

2.7.1 Metroo.................................................................................................................19

2

Kirsti Lepp

2.7.2 Linnaraudtee.......................................................................................................19

2.8 Sõpruslinnad...............................................................................................................19

KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................20

KOKKUVÕTE.........................................................................................................................21

3

Kirsti Lepp

SISSEJUHATUS

Antud referaat räägib kahest erinevast riigist. Esimeses osas tutvustatakse Pariisi ja teises

referaadi osas Berliini.

4

Kirsti Lepp

1.PARIIS

Joonis 1. vaade Pariisile 1

1.1 Ajalugu

Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, mis asus Seine'i jõe saarel. Hõim oli rikas ja

tuntud kullast müntide vermijana.

Caesari ajal vallutasid selle roomlased, aga pärismaalased osutasid neile visa vastupanu.

Roomlased nimetasid asulat Lutetia Parisiorumiks. Rooma ajast on Pariisis muistiseid säilinud

vähe.

508 sai Pariis Merovingide riigi pealinnaks ja 987 Prantsusmaa pealinnaks, keskajal

oli see Euroopa suurim linn.

17.-18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks.

1900. aasta Pariisi maailmanäituseks ehitati näiteks Orsay raudteejaam, millest 1986.

aastal sai Orsay muuseum, ja Aleksander III sild.

19. juulil 1900 avati Pariisi metroo, mis on vanuselt neljas metroo maailmas.

19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber.

1 Vaade Pariisile Paris | Flickr - Photo Sharing!

5

Kirsti Lepp

1944. aasta augustis käskis Adolf Hitler jätta Pariisi varemetesse. Ta ütles: "Linn ei

tohi langeda vaenlase (lääneliitlaste) kätte, välja arvatud täieliku rusuna." Pariisi

sõjaväekuberner kindral Dietrich von Choltitz jättis aga Hitleri käsu täitmata.

Pariisi linna vapikirjaks on Fluctuat nec mergitur Deviis pärineb umbes 13. sajandist,

kaupmeeste gildilt, mis kontrollis Seine'il toimuvat liiklust ja tehinguid. Algselt oli sellel

ainult laeva kujutis, ent pärast Pariisi kaupmeeste mässu ja nende juhi Etienne Marceli

mõrvamist 1385 andis dofään (hilisem Charles V Hea) käsu, et vapile lisataks prantsuse

kuningate heraldiliste liiliatega väli.

Tänapäeval on Pariis üks maailma juhtivatest äri- ja kultuurikeskustest. Tal on suur mõju

poliitika, hariduse, meelelahutuse, ajakirjanduse, moe ja kunsti vallas. Pariisis on paljude

rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter ja nendest on tähtsaimad UNESCO,

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Rahvusvaheline Kaubanduskoda ning Euroopa

Kosmoseagentuur. Pariisi peetakse üheks maailma kõige rohelisematest ja elamisväärsematest

linnadest Euroopas, kuid ühtlasi kuulub ta kõige kallimate linnade hulka.

1.2 Kliima

Pariisi aastane keskmine temperatuur on +8,5 °C. Kõige palavamad kuud on juuli (+15,5 °C)

ja august (+15,4 °C), kõige külmemad jaanuar (+2,5 °C) ja veebruar (+2,8 °C).

Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid on mõõdetud juulis (+40,4 °C) ja augustis (+39,5

°C), aga jaanuariski on mõõdetud +16,1 °C ja detsembris +17,1 °C, teistel kuudel veelgi

rohkem.

Kõige madalamad absoluutsed temperatuurid on mõõdetud detsembris (-23,9 °C) ja

veebruaris (-14,7 °C). Augusti miinimum on +6,3 °C ja juulis +6,0 °C. Juunist septembrini

pole kunagi öökülma registreeritud.

Aastas sajab 650 mm. Sademed jaotuvad aasta peale ühtlaselt. Kõige rohkem sajab mais (65

mm) ja juulis (63 mm), kõige vähem augustis (43 mm) ja veebruaris (44 mm). Aastas on 112

sajupäeva, neist kõige rohkem detsembris (10,7) ja märtsis (10,4), kõige vähem augustis (6,9)

ja juulis (8).

6

Kirsti Lepp

Aastas paistab päike keskmiselt 1748 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (239

tundi) ja august (220 tundi). Kõige vähem päikest paistab detsembris (50 tundi) ja jaanuaris

(56 tundi).

1.3 Demograafia

Aasta Elanikke

1801 547 756

1851 1 053 262

1881 2 269 023

1921 2 906 472

1946 2 725 374

1999 2 125 246

Pariisi linnastu elanike arvu kohta on andmeid alates aastast 59 eKr (25 tuhat). Aastaks 510

oli Pariisi elanikkond kasvanud 80 tuhandeni. Edaspidi langes see aastaks 1000 viikingite

sissetungide tõttu madalaima tasemeni (20 tuhat). Edaspidi on elanike arv kasvanud mõnest

vahepealsest mõõnast hoolimata ja on 1999. aasta ametlike andmete järgi 11 174 743.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kasvas Pariisi elanike arv eriti kiiresti ja saavutas

1921. aasta loendusel 2,9 miljonit elanikku. Pärast seda on elanike arv pea iga loendusega

vähenenud, välja arvatud 1954. aasta loendus, mis näitas elanike arvu kasvu 125 tuhande

7

Kirsti Lepp

inimese võrra, võrreldes eelmise loendusega 1946. aastast. Viimase hinnangu (veebruar 2005)

järgi oli Pariisis 2004. aastal 2 142 800 elanikku.

1.4 Arhitektuur ja vaatamisväärsused

Linna ajalooline südamik on Cité saar.

Selle vanimad ehitised:

endine piiskopi- ja kuningaloss;

Sainte-Chapelle (Püha kabel);

Notre-Dame (Jumalaema kirik)

Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks.

Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad:

kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum);

Concorde'i väljak;

peatänav Champs-Élysées;

Charles de Gaulle'i väljak;

Arc de Triomphe (triumfikaar), 1920. aastast asetseb selle all tundmatu sõduri haud.

Paremal kaldal paikneb Montmartre, omal ajal vaimuelu-, nüüd eeskätt

meelelahutuslinnaosa.

Seine'i vasakul kaldal asuvad:

teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal;

endine kunstnike linnaosa Montparnasse.

Üle Seine'i viib 33 silda. Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i ja Vincennes'i mets.

Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri- jm. kunstimälestiste linn. Peale Notre-Dame'i

väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik Saint-Germain-des-Prés (10.-12.

saj.), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules Hardouin-

Mansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i

kirik, Saint-Sulpice ja Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud Sacré-Cœuri

8

Kirsti Lepp

kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik

Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak, kus kõrgub Pariisi sümbol

Eiffeli torn (vt. Joonis 1. vaade Pariisile ).

Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou

kultuurikeskus, mis ehitati 1975–1977 turuhallide kohale, UNESCO hoone ja uued

elamupiirkonnad.

Pariisi suurimale kalmistule Père-Lachaise'i kalmistule on maetud kuulsaid poliitika- ja

kultuuritegelasi, sealhulgas eesti kunstnik Eduard Viiralt.

Linna kõrgeim hoone on 210 meetri kõrgune Tour Montparnasse.

Pariisi ärirajoon La Défense asub linna läänepiiril.

1.5 Majandus

2009. aastal oli Pariisi sisemajanduse kogutoodang 552,1 miljardit eurot. Kui Pariis oleks riik,

oleks ta riikide SKP nimestus 17. kohal. See on peaaegu sama suur kui terve Hollandi SKP.

1999. aasta andmetel töötas Pariisi linnastus 5,089 miljonit inimest, nendest 16,5%

äriteenuste, 13,0% kaubanduse, 12,3% tootmise, 10,0% avaliku halduse ja sõjaväe, 8,7%

tervishoiu, 8,2% transpordi ja side ning 6,6% hariduse valdkonnas. Tootvas sektoris oli kõige

suurem osakaal elektroonika- ja elektritööstusel (17,9%) ning kirjastamisel ja trükitööstusel

(14,0%). Turismi ja sellega seotud tegevusaladega tegeles 6,2% töötajatest.

Pariisi immigrantide getodes on töötus 20–40%.

1.6 Sport

Pariisis toimunud tähtsaimad spordisündmused on 1900. ja 1924. aasta suveolümpiamängud

ning 2003. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus.

Jalgpalliklubidest on tuntuim Pariisi Saint-Germain.

9

Kirsti Lepp

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Pariis pühapäev, 21. oktoober 2012. a.

Paris | Flickr - Photo Sharing! pühapäev, 21. oktoober 2012. a.

10

Kirsti Lepp

2 BERLIIN

Pindala: 891,85 km²

Elanikke: 3 490 400 (2011)

Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn, liidumaa (1. järgu haldusüksus) ja suurim

linn. Oma 3,5 miljoni elanikuga on Berliin Kesk-Euroopa suurim linn ja suuruselt teine linn

Euroopa Liidus. Berliin on jaotatud 12 linnarajooniks. Linna pindaala on 892 km² ning sellele

jäävad Spree ja Haveli jõed ning mitmed väiksemad vooluveekogud ja järved.

Berliin asub Põhja-Saksa tasandikul 70 km kaugusel Poola piirist. Ta asub Brandenburgi (vt.

Joonis 2. Berliini Branderburgi väravad) liidumaa keskel, ent alates 1920. aastast ei kuulu

selle koosseisu.

Joonis 2. Berliini Branderburgi väravad2

2 Berliini Brandenburgi väravad. Berlin | Flickr - Photo Sharing!

11

Kirsti Lepp

2.1 Nimi

Nimi Berlin ei ole etümoloogiliselt seotud karuga, mis on Berliini vapil. Oletatavasti tuleb see

slaavi sõnast berl, mis tähendab sood.

2.2 Asend

Ida-lääne suunal on Berliini ulatus kõige laiemast kohast umbes 45 km ja ning põhja-lõuna

suunal ligikaudu 38 km. Linna pindala on umbes 892 km². Berliini ümbritseb täielikult

Brandenburgi liidumaa. Linn asub Ida-Saksamaal, umbes 70 km kaugusel läänes Poola piirist.

Berliin-Brandenburgi linnastu on üks Saksamaa kõige tihedamalt asutatud piirkondi.

Berliin asub liustikulise tekkega pinnasel. Linna ajalooline keskus asub Varssavi-Berliini

liustikuoru kõige kitsamas kohas. Org läbib linna kagu-loode suunaliselt ning Spree jõgi

voolab orust läbi ida-lääne suunaliselt. Berliini kirdeosa asub Barnimi lavamaal ning umbes

pool linna pindalast asub selle edelaservas oleval Teltow’ lavamaal. Berliini kõige

läänepoolsem linnarajoon Spandau asub korraga nii Berliini liustikuorus kui ka linna

lääneserval asuval Nauener Platte lavamaal. Berliini maastik tekkis viimase jääaja ehk

Weichseli jäätumise ajal ning liustikuorg kujunes jää taandumisel umbe 18 000 aastat tagasi.

Berliinis voolavad Spree harujõgedest veel Panke, Dahme, Wuhle ja Erpe. Spandau

linnarajoonis suubub Spree Haveli jõkke, mis läbib Berliini lääneserva põhja-lõuna

suunaliselt. Oma voolu poolest meenutab Havel sageli hoopis järve ning suuremad paisud

sellel on Tegeler See ja Große Wannsee järved. Berliini linna jäävad veel Havelisse suubuvad

Tegeler Fließi ja Bäke ojad.

Berliini kõrgeimaks looduliku tekkega punktiks Große Müggelberg (114,7 meetrit üle

merepinna), kõrgeimad inimtekkelised kohad on Teise maailmasõja purustustest pärinevast

kiviprügist kokku kuhjatud Teufelsberg (114,7 meetrit üle merepinna) Charlottenburg-

Wilmersdorfi linnarajoonis ning Ahrensfelder Berge (114,5 meetrit üle merepinna) Marzahn-

Hellersdorfis. Madalaimad paigad Berliinis on Haveli paisud linna edelaoas, mis asuvad 32

meetrit merepinnast allpool.

12

Kirsti Lepp

2.3 Kliima

Berliin jääb mõõduka kliima piirkonda, mis asub merelise kliima ja kontinentaalse kliima

üleminekukohal. Berliini aasta keskmine temperatuur on 8,9 °C ja keskmine sademete hulk on

581 mm. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil keskmine temperatuur on vastavalt 18,5

ja 17,7 °C. Kõige külmemad on jaanuar ja veebruar, mil on keskmiselt vastavalt -0,6 ja -0,3

°C külma. Kõige sademeterikkam on juuni, mil keskmine sademete hulk on 70 mm. Kõige

väiksem on keskmine sademete hulk märtsis (keskmiselt 31 mm).

Kõige sagedamini puhuvad Berliinis edela- ja loodetuuled, mis eriti talvel on tugevad ja

toovad kaasa merelisele kliimale omaseid õhumasse. Kirde- ja kagutuulega kaasnevad sageli

kõrgrõhkkonnad, mis vastavalt aastaajale toovad kas väga kuuma või väga külma õhku.

Kuna linnas on maapinna kõrguse erinevused väikesed, on kliima kogu Berliinis üsna

sarnane. Mõningad temperatuurierinevused on siiski täheldatavad tihedalt täisehitatud

piirkondade ja suuremate rohealade vahel. Eriti suveöödel on mõõdetud kuni 10 °C

küündivaid temperatuuri erinevusi.

2.4 Haldusjaotus

Berliin jaguneb 12 linnarajooniks, mis omakorda jagunevad 95 linnaosaks. Linnaosad ei ole

iseseisvad haldusüksused, kuid neil on kindlad piirid. Kolmanda taseme moodustavad

üksused (saksa keeles Ortslagen), millel pole kindlaid piire ning mis märgivad vaid

igapäevakõnes tuntud geograafilisi piirkondi. Igapäevakõnes on linnaosadel ja väiksematel

piirkondadel tähtsam roll, samas kui linnarajoonid on eelkõige kunstlikult loodud

administratiivüksused.

1920. aastal loodi mitme linna, maa-asula ja mõisa liimise tulemusel nn Suur-Berliin, mis

mõningate muudatustega püsib tänaseni. Esialgu oli äsjaloodud linnas 20 linnarajooni oma 94

linnaosaga, mille piirid vastasid varasemate eraldiseisvate asulate piiridele. Pärast linna

jagamist Ida- ja Lääne-Berliiniks jäid 12 linnarajooni lääneossa ning 8 Berliini idaossa.

Seoses uute elamupiirkondade ehitamisega kasvas ajavahemikus 1979–1989 Ida-Berliinis

linnarajoonide arv 11-le, samas kui Lääne-Berliinis püsis arv muutumatuna. Taasühendatud

Berliinis oli 1990. aastal kokku 23 linnarajooni.

13

Kirsti Lepp

1. jaanuaril 2001 läbiviidud haldusreformiga liideti senised linnarajoonid 12-ks enam-vähem

võrdse elanike arvuga linnarajooniks. Ka linnaosade arva ja nende piirid on viimase

kümnendiga oluliselt muutunud.

2.4.1 Berliini linnarajoonid

Berliinis on 12 linnarajooni:

Mitte

Friedrichshain-Kreuzberg

Charlottenburg-Wilmersdorf

Lichtenberg

Marzahn-Hellersdorf

Neukölln

Pankow

Reinickendorf

Spandau

Steglitz-Zehlendorf

Tempelhof-Schöneberg

Treptow-Köpenick

2.5 Ajalugu

Pärast Suurt rahvasterändamist jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. 6. sajandil asusid sinna slaavi

hõimud havelaanid, kes said nime Haveli jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja sprevljaanid, kes

said nime Spree jõe järgi.

Brandenburgi alistas 948 Otto I Suur. Aastal 983, mil ta suri, kihutasid slaavlased sakslased

sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid paganateks veel

14

Kirsti Lepp

poolteiseks sajandiks, kuni 12. sajandi algul saksid piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba

lõplikult ristisid. Slaavlased aeti osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral

säilinud tänapäevani (sorbid).

Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist, mida esmamainiti vastavalt

1244 ja 1237. Nende linnaõigusi on esmamainitud vastavalt 1251 ja 1261, kuid eeldatavasti

olid nad juba varem linnad. 1307. aastal ühinesid selleks ajaks linnastunud asulad

teineteisega. Ehitati ühine raekoda, milles valitses ühine raad. Linnaeelarved olid eraldi.

Samal aastal sai Berliin hansalinnaks.

Tänapäeva Berliini alal paiknevaid Spandaud (1197) ja Köpenicki (1209) on mainitud

varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga alles 1920.

1415. aastal sai Brandenburgi markkrahviks ja kuurvürstiks Hohenzollernite suguvõsast pärit

Friedrich I, kes valitses seal oma surmani 1440. Hohenzollernid püsisid Berliinis võimul

1918. aastani: algul Brandenburgi markkrahvidena, siis aastast 1701 Preisimaa kuningatena ja

lõpuks aastast 1871 Saksa keisritena.

1448 mässasid linlased Friedrich II Raudse vastu ega tahtnud talle lossi ehitada. Ülestõus

suruti maha ning linn jäeti ilma hulgast poliitilistest ja majanduslikest vabadustest. 1451

kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide residentsiks ja kaotas hansalinna

staatuse. Linna majandus orienteerus ümber luksuskaupade tootmisele õukonna jaoks.

Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (Saksa Keisririigi ehk nn Teise Riigi

asutamisest) 1871. aastal välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega

esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud Riigipäevahoone (taastatud

1990ndatel muudetud kujul), Brandenburgi väravad jt ehitisi.

Natside võimuloleku ajal 1930dnate aastate teisel poolel tehti arhitekt Albert Speeri juhtimisel

kava Berliini ümberehitamiseks pompöösses stiilis. Berliinist kavandati tollal teha maailma

pealinn Germania, mis näitaks kujukalt Natsi-Saksamaa võimsust. 1939. aastal alanud Teise

Maailmasõja tõttu tollaseid plaane ellu ei viidud. Ühena vähestest kavandatud suuerhitistest

valmis Speeri projekti järgi vaid Riigikantselei hoone (1937–39, jäi sõjas 1945.a. varemeisse

ja hiljem lammutati).

Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 1943–45 ning

arvukad tänavalahingud 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude

15

Kirsti Lepp

vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures

osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud.

Potsdami konverentsi otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks (Briti,

USA, Prantsuse ja Nõukogude Liidu) sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid

tritsooniks pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest. 7.

oktoobril 1949 kuulutati Ida-Berliin Saksa DV pealinnaks. Aastal 1961 eraldati Ida- ja Lääne-

Berliin teineteisest kivimüüriga (Berliini müür). 9. novembril 1989 avati taas piir Ida- ja

Lääne-Saksamaa vahel. 3. oktoobril 1990 ühinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt. Berliini

müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on natuke mälestuseks alles jäetud.

2.6 Elanikkond

Berliinis elab praegu umbes 3,5 miljonit inimest, mida on rohkem, kui Saksamaa suuruselt

järgmistes linnades Hamburgis ja Münchenis kahepeale kokku. Koos linnaliste asulatega, mis

jäävad Berliini liidumaa piiridest välja, küündib elanike arv umbes 4,35 miljonini ning

Berliin-Brandenburgi linnastus, mis hõlmab täielikul mõlemat liidumaad, elab kokku ligi 6

miljonit inimest.

Kuni 17. sajandi keskpaigani oli Berliini ümbrus hõredalt asustatud. Kolmekümneaastase sõja

käigus vähenes Berliini elanikkond umbes poole võrra. Kui kuurvürts Friedrich Wilhelm

1640. aastal valitsemise oma isalt üle võttis, tõi ta muuhulgas piirkonda endama rohkelt

Prantsuse hugenotte. Seeläbi tõusis elanikearv 1648. aasta umbes 6000-lt 1709. aastaks

ligikaudu 57 000-le. Pärast seda jätkas elanike arv püsivalt kasvamist ning 1875. aastal sai

Berliinist miljonilinn.

Elanikkonna kasv kiirenes eriti pärast industrialiseerimisele suunatud reformide

ellurakendamist. 19. sajandi viimasel veerandil oli vaid 40% linna elanikest Berliinis

sündinud. Suurem osa sisserännanutest olid 1900. aastal pärit erinevatest Preisimaa

provintsidest, välismaalt saabunuid oli 1,5% linna elanikkonnast ning enam kui 98%

berliinlaste emakeel oli saksa keel. Nn Suur-Berliini loomisega 1920. aastal kasvas linna

elanike arv tänu uute asulate liitmisele ligi 4 miljonini. 1920. ja 1930. aastatel oli Berliin

seega Mandri-Euroopa suurim ning Londoni ja New Yorgi järel maailma suuruselt kolmas

16

Kirsti Lepp

linn. Oma kõrgpunkti saavutas Berliini elanike arv 1942. aastal, kui linnas elas 4,48 miljonit

inimest.

Teise maailmasõja ajal elanike arv langes ning on sellest alates püsinud 3,1 ja 3,5 miljoni

vahel. Alates 1991. aastast on nii linna kolijate kui sealt lahkujate arv püsinud aastas 100 000

ja 145 000 vahel. Berliin on üks Saksamaa suurima rahvastiku mobiilsusega linn. Ainuüksi

2010. aastal kolis Berliini 147 769 inimest, neist 61 462 olid välismaalased. Samal ajal lahkus

130 951 inimest, kellest 59 091 olid välismaalased.

Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel tuli Lääne-Berliini rohkelt välistööjõudu Lõuna-

Euroopast ja Türgist ning Ida-Berliini saabusid lepingulisi töid tegema eelkõige välistöölised

Vietnamist. Alates 1980. aastatest asusid linna ümber paljud Venemaa sakslased ning

taasühinemise järel Ukraina ja Venemaa juudid. Berliini elanikkonna hulka kuulub praegu

umbes 190 riigi kodanikke.

Suurimad rahvusgrupid Berliinis lisaks sakslastele:

Türklased - umbes 180 000–210 000;

Poolakad - umbes 100 000;

Venelased - umbes 50 000;

Palestiinlased - umbes 30 000;

Serblased - umbes 26 000;

Liibanonlased - umbes 25 000;

Itaallased - umbes 22 000;

Vietnamlased - umbes 21 000;

Ameeriklased - USA päritolu, umbes 20 000;

Prantslased - umbes 20 000;

Kasahhid - umbes 20 000;

Bulgaarlased - umbes 16 000;

Ukrainlased - umbes 16 000;

Britid - umbes 15 000;

Bosnialased - umbes 14 000;

Kreeklased - umbes 13 000;

Austerlased - umbes 13 000;

Horvaadid - umbes 12 000;

17

Kirsti Lepp

Hiinlased - umbes 12 000;

Iraanlased - umbes 11 000;

Tailased - umbes 11 000;

Süürlsed - umbes 11 000;

Rumeenlased - umbes 11 000;

Egiptlased - umbes 10 000;

Ghanalased - umbes 10 000;

Iisraellased - umbes 10 000;

Brasiillased - umbes 10 000;

Indialased - umbes 10 000;

Korealased - umbes 10 000.

Sisserännanute osakaal rahvastikus:

Mittevälispäritolu

elanikudVälispäritolu

elanikud või

välismaalased

Moslemid/Lähis-

Ida päritoluEuroopa päritolu

Ülejäänud (Ida-

Aasia, Aafrika,

USA, Iisrael,

Ladina-Ameerika

jne)

~ 73% (~ 2 500 000) ~ 27% (~ 900 000–

1 000 000

~ 9,0% (~ 300 000) ~ 9,0% (~ 300 000) ~ 9,0% (~ 300 000)

18

Kirsti Lepp

2.7 Transport

2.7.1 Metroo

Berliini metroo (U-Bahn Berlin)

2.7.2 Linnaraudtee

Berliini linnaraudtee (S-Bahn)

2.8 Sõpruslinnad

Los Angeles, USA (1967)

Pariis, Prantsusmaa (1987)

Madrid, Hispaania (1988)

İstanbul, Türgi (1988)

Moskva, Venemaa (1990)

Varssavi, Poola (1991)

Budapest, Ungari (1991)

Brüssel, Belgia (1992)

Jakarta, Indoneesia (1993)

Toshkent, Usbekistan (1993)

México, Mehhiko (1993)

Peking, Hiina (1994)

Tōkyō, Jaapan (1994)

Buenos Aires, Argentina (1994)

Praha, Tšehhi (1995)

Windhoek, Namiibia (2000)

London, Suurbritannia (2000)

19

Kirsti Lepp

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Berliin pühapäev, 21. oktoober 2012. a.

Berlin | Flickr - Photo Sharing! pühapäev, 21. oktoober 2012. a.

20

Kirsti Lepp

KOKKUVÕTE

Antud referaadis on kirjeldatud kahe riigi tähtsamat informatsiooni.

21