KEELEMAASTIKUST TALLINNA VANALINNAS. DIAKROONILINE …helinap/BA%20t%f6%f6d%202015%20kevad/EV/Marleen%20Kedar… · 1940nda aasta augustis kuulutati Eesti Nõukogude Liidu osaks,

TALLINNA ÜLIKOOL

EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT

Marleen Kedars

KEELEMAASTIKUST TALLINNA VANALINNAS.

DIAKROONILINE PERSPEKTIIV

Bakalaureusetöö

Juhendaja professor Anastassia Zabrodskaja

Tallinn 2015

„Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd,

põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.”

/Allkiri/

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4

1. AJALOOLINE TAUST. NÕUKOGUDE LIIDU JA SELLE LAGUNEMISE MÕJU

KEELEMAASTIKULE ......................................................................................................... 7

2. MITMEKEELNE TALLINN ............................................................................................ 9

3. KEELEMAASTIKU OLEMUSEST ............................................................................... 12

4. INGLISE KEEL KEELEMAASTIKUS .......................................................................... 14

5. KEELESEADUS 2011 .................................................................................................... 16

6. UURIMISMEETOD ........................................................................................................ 18

7. KVANTITATIIVNE ÜLEVAADE TALLINNA VANALINNAS KOGUTUD

MATERJALIST ................................................................................................................... 19

8. KVALITATIIVNE ÜLEVAADE TALLINNA VANALINNA KEELEMAASTIKUST

............................................................................................................................................. 25

8.1 KEELEMAASTIK TALLINNA VANALINNAS 27.12.2013 ................................. 26




8.5 DIAKROONILINE PERSPEKTIIV. PILDISTAMISKORDADE VÕRDLUS........ 71

9. UURIMISTULEMUSED JA JÄRELDUSED................................................................. 73

KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 75

KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................. 77

SUMMARY ......................................................................................................................... 80

4

SISSEJUHATUS

Anastassia Zabrodskaja (2007: 6) järgi näitab keelemaastik, millise maailma kohaga on

tegemist, kuidas konkreetsed keeled ja tähestikud koos eksisteerivad ning on omavahel

segatud. Durk Gorteri sõnul (2013: 190) on sildid osa tekstuaalsest ’kaunistusest’, mis

ümbritsevad meid iga päev, kui me kõnnime või sõidame läbi linnakeskkonna.

Ka keeleteadlased ei ole keelemaastikku Eestis väga palju uurinud ning selle tõttu pakub

antud ala rohkeid võimalusi ja väljakutseid lähedasemaks uurimiseks. Samas on Tallinna

Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudis kaitstud magistritöid, mis käsitlevad Eesti

keelemaastikuga seonduvat.

Liisi Kahu magistritöö (2011) käsitleb alt-üles ja ülevalt-alla keelekorralduse võrdlust

Tallinna kesklinna keelemaastikul ning on järeldanud, et ülevalt-alla ja alt-üles vaated

keelemaastiku kujunemisele ei vasta teineteise ootustele. Reklaaminduses kasutatakse ära

seaduses olevaid nõrku kohti, et luua omapärasemaid ja silmatorkavamaid tulemusi.

Reklaami põhieesmärk on toodete ja teenuste müümine mitte keeleline korrektsus.

Diana Kübard (2011) on uurinud keelekeskkonna ja keelemaastiku rolli keelehoiakute

väljakujunemisel Tartu, Tallinna ja Narva venekeelsete üliõpilaste näitel. Tartu venekeelsed

tudengid viibivad pigem eesti-vene kakskeelses keskkonnas, Tallinna tudengid eesti-vene

kakskeelse ja pigem venekeelse piiril ning Narva tudengid valdavalt venekeelses

keskkonnas. Nii Tartu, Narva kui ka Tallinna venekeelseid tudengeid ümbritsev

keelemaastik on uurimistulemuste põhjal enamasti eestikeelne, kuid kõik nad sooviksid näha

selle kõrval ka veidi rohkem venekeelset visuaalset keelepilti. Kübard on järeldanud, et

üleüldine narvalaste keelehoiak kõigub mõnevõrra venekeelse ja eesti-vene kakskeelse

vahel, tartlaste eesti-vene ja eesti-inglise vahel ning tallinlaste mõnevõrra tugevamalt eesti-

vene ja eesti-inglise vahel. Võrreldes teistega tunnevad tartlased kõige vähem ebaõiglust

venekeelse kultuuri- ja keelelise olukorra osas Eestis.

Deniss Jegorov (2011) on võrrelnud Ida-Virumaa ja Tallinna keelemaastikku, ning välja

toonud piirkondlikke sarnasusi ja eripärasid. Kõige rohkem kasutatakse eesti keelt Jõhvis,

Kohtla-Järvel ja Lasnamäel, kus Jegorov on järeldanud, et keelemaastikku võib käsitleda kui

etnolingvistilise vitaalsuse markerina (näitab, et olenemata rangest keelepoliitikast ja

derussifitseerimise poliitikast, vene keel esineb kindlate piirkondade tänavatel), mis aitab

5

etnolingvistilisele vitaalsusele kaasa. Lisaks sellele, et keelemaastik esineb etnolingvistilist

vitaalsust toetava faktorina, näitab keelemaastik ka inimeste keeleoskust kindlatel

piirkondadel.

Eesti on oma asukoha tõttu väga huvitav paik nii ajalooliselt kui ka geograafiliselt. Kui

vaadata keelemaastikku, siis on näha, et kasutusel on palju erinevaid keeli. See on täiesti

loomulik, et Eesti keelemaastik on nii mitmekeelne, kuna lisaks Eesti ajaloolisele taustale

toimub ka üleilmastumine, mille üheks protsessiks on ka kultuuridevahelise suhtluse

tihenemine. Erinevate rahvuste vahelise ühise suhtlemiskeelena on inglise keel muutunud

lingua franca’ks nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses, inglise keelest on saanud globaalne

suhtluskeel (Cenoz ja Gorter 2008: 269).

Bakalaureusetöös soovitakse koguda empiirilist keeleainest, mis on väärtuslik, selgitada ja

kirjeldada vanalinna mitmekeelsete avalike siltide, tänavareklaamide jms funktsioone, et

Eesti ei jääks kõrvale keelemaastike uuringute üldisemast diskussioonist. Lisaks on teema

oluline ka siinkirjutaja eriala seisukohast, sest eesti keelt teise või kolmanda keele rääkijate

või eesti keele õppijate jaoks on oluline näha enda ümber korrektset keelekasutust.

Primaarse eesmärgina on bakalaureusetöös vaadeldud, mis keeli, milliseid tekstiliike ja

väljendusvahendeid keelemaastikul leidub, ning kas need täidavad informatiivset või pigem

sümboolset funktsiooni. Esimese sekundaarse eesmärgina on uuritud keelemaastiku keelelisi

muutusi Tallinna vanalinnas detsembrist 2013 kuni märtsini 2015. Kuna 2009. aasta

jaanuarist kuni 2013. aastani kasvas turismiinfo andmetel Tallinna saabuvate Venemaa

turistide hulk järjest, siis materjali kogumisel lähtuti bakalaureusetöö esimesest hüpoteesist,

et detsembri lõpul suureneb vene keele kasutamine Tallinna vanalinnas asuvatel siltidel

seoses Venemaa turistide saabumisega katoliku jõulunädala ja õigeusklike jõulude vahelisel

perioodil. 2014. aastast aga langes vene turistide külastatavus märgatavalt, kuna toimus rubla

langus ning ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhted muutusid pingelisemaks. Sellest lähtuvalt

on seatud teine hüpotees, et vene keele kasutamine väheneb siltidel Tallinna vanalinnas.

Teise sekundaarse eesmärgina on vaadeldud, mis keelsed on sildid ning kas sildil olev tekst

on kooskõlas keeleseadusega. Kuna keelemaastikku vaadeldes võib tihti leida ka tekste, mis

ei ole kooskõlas keeleseadusega 2011 võõrkeeles antud info poolest, siis töös on üritatud

leida ka põhjendusi sellele, miks eelistatakse sellistel juhtudel võõrkeele kasutamist eesti

keelele.

6

Bakalaureusetöö eesmärkide saavutamiseks on:

1) valitud turismirohke koht – Tallinna vanalinn, mis on 1966. aastast riiklik

muinsuskaitseala ning 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirjas;

2) tehtud välitööd Tallinna vanalinnas neljal korral: 27.12.2013, 22.02.2014,

27.12.2014, 22.02.2015. Kokku on eri vanalinna tänavatelt kogutud 637 pilti;

3) analüüsitud kogutud fotosid, otsides vastuseid uurimusküsimustele: 1) Kellele on

tekst suunatud? 2) Kuidas tekst on kirjutatud? 3) Mis keeles on tekst kirjutatud? 4)

Kas tekst on kooskõlas keeleseadusega 2011? 5) Kas ja kuidas tekst mõjutab? 6)

Milliseid tekstiliike/žanreid ja väljendusvahendeid on kasutatud?;

4) vaadeldud keelemaastikul ajas toimunud muutusi

Uurimistöös on põimunud kvalitatiivne ja kvantitatiivne lähenemine: kogutud sildid on

tänavate järgi gruppidesse jaotatud, üle loetud, analüüsitud kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt

ning tehtud järeldused.

Bakalaureusetöö teoreetilistes peatükkides on antud ülevaade Eesti ajaloolisest kujunemisest

ning selle mõjust keelemaastikule, keelemaastiku kujunemisest läbi ajaloo, mõiste

ʻkeelemaastik’ tekkimisest, inglise keele kasutamisest keelemaastikus, multimodaalsest ja

mitmekeelsest Tallinnast ning keeleseadusest 2011, mille ülesanne on arendada, säilitada ja

kaitsta eesti keelt.

Bakalaureusetöö empiirilises osas on analüüsitud Tallinna vanalinna keelemaastikku

kogutud pildimaterjali põhjal. Analüüsi aluseks võetud materjal on jagatud tänavate kaupa

nelja pildistamise korral: nii 27.12.2013, 22.02.2014, 27.12.2014 kui ka 22.02.2015. Nelja

pildistamise korra keelelisi muutuseid on võrreldud vastavalt eesmärgile ja hüpoteesidele.

7

1. AJALOOLINE TAUST. NÕUKOGUDE LIIDU JA SELLE

LAGUNEMISE MÕJU KEELEMAASTIKULE

Peatükis on antud ülevaade keelemaastiku olemusest Nõukogude Liidus ja selle

kujunemisest peale Nõukogude Liidu lagunemist ning uute keelte tekkimisest

keelemaastikku. Selline ajalooline kujunemine on Eesti keelemaastiku seisukohalt oluline,

samuti on ka Tallinna vanalinnas näha olnud ajas toimunud muutusi.

1940nda aasta augustis kuulutati Eesti Nõukogude Liidu osaks, mis tõi Eestile terve hulga

sotsiaalseid muudatusi, mille tagajärjel eestlaste arv ja osakaal Eesti territooriumil vähenes

ja põhiliseks asjaajamis- ja suhtlemiskeeleks sai vene keel, seoses millega langes eesti keele

staatus.

Nõukogude Liidu lagunemine 1991. aastal viis 15 riigi iseseisvumiseni. Enamus olid osa

Vene Impeeriumist ja kõik nendest jagavad ajalugu Venemaa ja NSVLiga. Liidu lagunemine

viis teiste keelerollide õppimise ja katsetamiseni uues poliitilises ja kultuurilises identiteedis.

(Muth 2012: 1) Neil G. Jacobs (2005: 271) on poeetiliselt väitnud, et sotsiolingvistilises

„supis“ esindatud keeltenimekiri jäi samaks, kui „retsepti“ muudeti (viidatud Zabrodskaja

2009: 16 järgi).

Sebastian Muth, Aneta Pavlenko ja Alexei Yurchak on uurinud keelemaastikku endistes

Nõukogude Liidu maades. S. Muth (2012) on uurinud Chisinau ja Vilniuse keelemaastikku

ning leidis, et Nõukogude Liidu mõjutused on tänapäevani olemas, väljendudes

tänavasiltidel ning väga suur roll on ka regulatiivsusel, mis on seadusega sätestatud. A.

Pavlenko (2009) on uurinud endistes Nõukogude Liidu maades toimunud keeleliste ja

sotsiaalsete muutuste mõju keelemaastikule ja keelelise identiteedi väljendamisele. A.

Yurchak (2000) on analüüsinud Venemaa äridele antud uusi või asendatud nimesid peale

Nõukogude Liidu lagunemist.

Nõukogude Liidu ajal oli kõik kontrolli all, samuti ka keelekasutamine. Tänavate, linnade,

tehaste, kinode ja poodide nimesid kontrolliti, et need vastaks ettekirjutatud ideoloogilistele

mustritele. (Yurchak 2000: 406). Pärast kontrolli kadumist ja kultuurilist vahetust muutus

kõik vabamaks, ka võimalus äride nimesid muuta ja asendada. Leedu ja Moldova iseseisvuse

järel hakkas tõusma mõlema riigi rahvuskeelte prestiiž (Muth 2012: 3). Sama protsess

iseloomustab ka teistes rahvusriikides toimunud keelelisi arenguid, sealhulgas ka Eestit.

8

Endised Nõukogude Liidu maad pakuvad mahlakaid kontekste diakroonilisele uurimusele

keelemaastikust. Viimase kahe dekaadiga on endised nõukogude sümbolid kadunud ja uute

riikide keelemaastikud on läbi elanud drastilisi muutuseid, peegeldades nii riigi rahvuse-

ehitamise pingutusi kui üleminekut uuele kapitalistlikule ja globaalsele majandusele

(Pavlenko 2009: 253). Läbi selle on keelemaastik jõudnud seisu, kus keelekonfliktid on

muutunud praktiliselt nähtamatuks (Pavlenko 2009: 254).

Ka Eesti kuulus Nõukogude Liitu, millest vabanemine edendas riigi kultuurielu, avardas

piire ja mitmekesistas ka keelemaastikku. Tänaseks ei ole Tallinna vanalinnas Nõukogude

Liidu mõjusid enam väga palju tunda, kuid need on siiski olemas. Võime leida ainult

üksikuid venekeelseid silte – lingua franca’ks on hoopis saanud inglise keel, mis on

toimunud tänu keele asendamisele (vt Zabrodskaja 2014). Keele asendamisel võtab uus keel

elimineeritud keele funktsioonid üle. Nõukogude Liidu lagunemisel asendati vene keel

inglise keelega. (Pavlenko 2009: 257–258)

Selle tõttu, et keelemaastikule tuli lisaks kahele kohalikule keelele, s.o eesti ja vene, ka nö

uus keel, milleks oli inglise keel, hakkas aset leidma mitme keele (kohati loov) kasutamine

(nagu koodivahetus ja koodisegu). Eestikeelsed, ingliskeelsed ja venekeelsed laused

hakkasid segunema, samuti kirillitsa ja ladina tähestik. Eesti, eriti Tallinna, keelemaastikus

on põhiliselt segunenud eesti, soome, inglise ja vene keel (vt Zabrodskaja 2014).

Keelemaastiku keelelises mitmekesisuses peitubki selle võlu.

9

2. MITMEKEELNE TALLINN

Peatükis on antud ülevaade multikultuursest ja mitmekeelsest Tallinnast. Tallinn on pealinn

ning Eesti mõistes suurlinn, mille tõttu on loomulik, et koos elavad erinevad rahvused, kellel

on erinevad tavad ja kombed ning kes kõnelevad erinevaid keeli.

Eesti on de jure ükskeelne, kuid de facto kakskeelne (resp mitmekeelne) riik. Seda tõestavad

2011. aasta rahvaloenduse andmed: Eestis loendati püsielanikke 1 294 455, millest eestlasi

889 770, venelasi 321 198; vene keelt emakeelena kõneleb 29,6 % elanikkonnast. Lisaks on

veel ka teistest rahvustest püsielanikke (vt tabel 1):

RLE06: LOENDATUD

PÜSIELANIKUD, 31. DETSEMBER

2011 --- emakeel ning sugu

Emakeel Mehed ja naised

eesti 886 859

vene 383 062

ukraina 8 012

soome 2 617

valgevene 1 663

läti 998

leedu 904

inglise 881

tatari 807

armeenia 719

aserbaidžaani 655

saksa 522

poola 435

mustlaskeel 362

rootsi 285

gruusia 261

moldova 237

10

itaalia 216

hispaania 188

tšuvaši 151

prantsuse 124

mari 116

ungari 115

hollandi 110

Tabel 1. Loendatud püsielanike rahvus, 31.12.2011

Kõikidel nendel rahvustel on võimalik kujundada Eesti keelemaastikku, kuid reaalsuses

näeme me väga vähe vähemuskeelseid silte avalikus ruumis.

Kuna bakalaureusetöös on vaadeldud Tallinna vanalinna, siis selle siltide keelsuse

kirjeldamiseks on oluline teada ka Tallinna rahvastiku rahvuskoosseisu (vt tabel 2):

TALLINNA RAHVASTIKU

RAHVUSKOOSSEIS 2013

Rahvus Kokku

Eestlased 221 612

Venelased 160 986

Ukrainlased 14 841

Valgevenelased 7 974

Soomlased 2 520

Juudid 1 558

Tatarlased 1 312

Teised rahvused 9 026

Tabel 2. Tallinna rahvastiku rahvuskoosseis, Eesti Siseministeerium, rahvastikuregister

Lisaks püsielanike keelelisele mitmekesisusele külastavad Eestit igal aastal arvukad eri keeli

kõnelevad turistid. Uurimisalaks on Tallinna vanalinn, mida võib pidada üheks

turistirohkemaks paigaks Tallinnas, sest tegemist on kohaga, millel on suur ajalooline

väärtus. Ka turism mõjutab keelemaastikku, sest sildid peavad olema välisturistidele

arusaadavad, mis on eri teenuseid pakkuvate asutuste omanike huvides.

11

Eesti ametliku turismiinfo www.puhkaeestis.ee kodulehe andmetel ööbis 2013. aastal Eesti

majutusettevõtetes 1,94 miljonit välisturisti. Võrreldes 2012. aasta rekordilise tulemusega

kasvas nende arv 3,6% ehk 66 611 võrra. Majutatud välisturistide ja nende ööbimiste arv oli

rekordiline juba neljandat aastat järjest.

Välisturismi kasvu oluliseks pidurdavaks teguriks oli 2013. aastal lennuühenduste

vähenemine, eriti negatiivselt mõjutas see turistide arvu Suurbritanniast, Saksamaalt ja

Hollandist. 2013. aasta sissetuleva turismi kasv tulenes eelkõige lähiriikide – Soome,

Venemaa, Läti, Leedu ja ka Poola – turistide ööbimiste lisandumisest. Lisaks kasvas

märkimisväärselt turism Aasiast: Hiina turistide ööbimised kasvasid 48% ja Jaapani turistide

ööbimised 23%.

2014. aastal peatus majutusettevõtetes 3,1 miljonit sise- ja välisturisti, mis oli 3,6% rohkem

kui seni rekordilisel 2013. aastal. Majutatud välisturiste oli 1,98 miljonit (+ 2%). Kui kolmel

eelneval aastal kasvas välisturistide ööbimiste arv kõige rohkem tänu Vene turistide

ööbimiste kiirele lisandumisele, siis 2014. aastal oli Venemaa absoluutarvudes suurimat

langust näidanud välisturg. Langust kompenseeris kasv muudelt turgudelt: absoluutarvudes

kõige rohkem kasvas Saksamaa turistide ööbimiste arv. Absoluutarvudes suuremat kasvu

näitas veel Läti, USA ja Jaapani turistide ööbimiste arv.

Tallinna võib pidada kõige suuremaks turismiobjektiks Eestis, kuna tegemist on pealinnaga.

Nii rahvaloenduse ja rahvastikuregistri andmetest kui ka turismiinfost saab järeldada, et

Eestis elab ja Eestit külastab väga palju erinevaid rahvuseid. Tänu sellele on Eesti de facto

mitmekeelne ja mitmekultuuriline riik, kus kindlasti on õpetlik uurida keelemaastikku, eriti

pealinna avalikus ruumis leiduvaid silte. Seetõttu soovitakse antud uurimuse raames koguda

empiirilist keeleainest, mis on iseenesest väärtuslik, selgitada ja kirjeldada vanalinna

mitmekeelsete avalike siltide, tänavareklaamide jms funktsioone, et Eesti ei jääks kõrvale

keelemaastike uuringute üldisemast diskussioonist.

http://www.puhkaeestis.ee/

12

3. KEELEMAASTIKU OLEMUSEST

Peatükis on avatud erinevate keeluurijate definitsioone terminile ʻkeelemaastik’ ning

keelemaastiku erinevaid olemusi. Keelemaastiku defineerimine on aja jooksul muutunud,

kuna ühiskonnas on toimunud arenguid – põhiliseks arenguks on tehnikaareng, mis on

keelemaatikku palju mitmekesisemaks muutnud, tuues kaasa uusi võimalusi ja

väljendusvahendeid.

Sõnastiku järgi on nimisõnal ʻkeelemaastik’ kaks tähendust. Ühest küljest, sõnasõnaline

tähendus: tükk või väli maastikust, mida saab näha ühel ajal ühes kohas. Teisest küljest, pilt,

mis esitab nii vaadet naturaalsest maatükist, kui ka tajutavat merepildist või portreest.

(Gorter 2006: 1)

Rodrigue Landry ja Richard Y. Bourhis (1997: 24) on esimesed keelemaastikuuurijad, kes

märkasid olulist seost territooriumi ja keelekasutuse vahel ning võtsid kasutusele termini

ʻkeelemaastik’. Nende järgi on keelemaastik teatud alal asuvate liiklusmärkide, reklaamide,

tänavasiltide, reklaamsiltide, kohanimesiltide jm avalike siltide keel. Durk Gorter (2013:

191) täiendab Rodrigue Landry ja Richard Y. Bourhis’e „definitsiooni“, sest toimunud on

tehnikaareng, lisades sinna veel erinevate siltide tüüpe, nagu elektroonilised lamekuvarid,

LED neoonvalgustid, vahttahvlid, elektroonilised infopunktid, interaktiivsed puuteekraanid,

täispuhutavad graafilised kujundid, kokkukeritavad loosungid.

Peter Backhaus (2007: 1) on defineerinud keelemaastikku kui linnakeskkonda, kus suur hulk

kirjutatud tekste on avalikud: büroode ja poodide sildid, reklaamtahvlid ja neoonreklaamid,

liiklusmärgid, topograafiline informatsioon ja kaardid, hädaabi juhised ja poliitiliste

kampaaniate plakatid, kivile raiutu ja mõistatusliku grafiti diskursus.

Kõik keelemaastiku uurijad on defineerinud terminit ʻkeelemaastik’ erinevalt, kuid

kollektiivselt mõistetakse silte ruumis kui sotsiolingvistilist maastikku, sest siltide

disainimine, tootmine, esitamine, kokku põrkumine ja interpreteerimine on loomupäraselt

inimese taotlus. Sildid ei ilmu ega muutu ilma inimesteta. (Laitinen, Zabrodskaja 2015: 12)

Inimesi ümbritsevad sildid täiendavad tänavapilti. P. Backhause (2007: 55) järgi oleks linn

ilma siltideta rohkem kui ebamugav – see oleks ebaintelligentne. See on ka tõsi, sest sildid

võivad olla harivad – andes infot selle kohta, mis arutlusteemad on riigis antud hetkel

aktuaalsed või mis repertuaar teatrites on. R. Landry ja R. Y. Bourhise (1997: 25–29)

13

arvamusel täidab territoriaalne keelemaastik kahte põhilist funktsiooni: informatiivset ja

sümboolset. Informatiivse funktsiooni eesmärk on edastada informatsiooni ja teavitada ning

sümboolse funktsiooni eesmärk on mõjutamine.

Jasone Cenoz ja Durk Gorter’i (2008: 267) järgi on keelemaastik multimodaalne, kuna see

on kombineeritud visuaalsetest ja trükitud tekstidest, ning mitmekeelne, kuna kasutatakse

erinevaid keeli. Multimodaalsel keelemaastikul on kasutatud erinevatest materjalidest

objekte – nagu sildid, reklaamitahvlid, kleepsud, plakatid, poodide vaateaknad või

müügiautomaadid. Materjali olemuse kombineerivad tekstid ja pildid. (Cenoz, Gorter 2008:

278)

Ron Scollon ja Suzanne Wong Scollon (2003, viidatud Backhaus 2007: 38 järgi) on öelnud,

et ka kirjastiil ja tekstisuurus kannavad edasi erinevaid tähendusi ning sildi materjal näitab

selle kestvust. Kui teksti jaoks on kasutatud kalleid materjale või on raiutud kivisse, siis see

näitab sildi permanentsust.

Tallinna vanalinnas on näha, kuidas kõik eelnimetatud erinevad keelemaastiku olemused

sulanduvad kokku. Vanalinna keelemaastikul on kasutatud palju visuaalseid ja trükitud

tekste ning erinevaid keeli.

14

4. INGLISE KEEL KEELEMAASTIKUS

Peatükis on lahti seletatud inglise keele olulisus keelemaastikus. Inglise keel on muutunud

lingua franca-ks ka Tallinna vanalinnas, kuna tegemist on globaalse suhtlusekeelega, mida

laialdaselt kasutatakse just välisturistide tähelepanu püüdmiseks.

Gorteri (2013: 191) järgi on keelemaastiku uurimused palju paljastavamad, kui tegemist on

mitmekeelsusega – variatsioonide ja konfliktidega erinevate keelekontaktide vahel.

Kaubanduse, turismi ja migratsiooni suurenemine on panustanud mitmekeelsuse tekkimisele

linnakeskkonna keelemaastikul (Bruyel-Olmedo, Juan-Garau 2009: 388).

Eurobaromeetri 2012 (Special Eurobarometer 386) uuringu järgi on inglise keel kõige

laialdasemalt kõneletud võõrkeel Euroopas ning samuti keel, mida enamik inimesi suudavad

kõnelda. Eestis on kõige laialdasemalt levinud vene keel (56%), seejärel inglise keel (50%)

ja soome keel (21%).

Inglise keelest on saanud globaalne keel ning see on muutunud lingua franca-ks. Inglise

keele kasutamine avalikus sfääris, eelkõige kaubandusreklaamides, rõhutab üha enam

inglise keele kasvu ja mõju olulisust globaalse keelena, või isegi üleilmastumise keelena.

(Kasanga 2010: 181)

Inglise keelt seostatakse modernsuse, internatsionalismi ja tehnikaarenguga (Gorter 2013:

202). Inglise keel on kutsuvam reklaamipsühholoogilistel põhjustel: „inglise keel kõlab

seksikamalt, lahedamalt ja palju atraktiivsemalt“ – sellest tuleb inglise keele fetiš ja

kommertslik sümbolism, nö „power of English“ (Kasanga 2010: 186–187). Rosenbaum

(1977) nimetab inglise keele ülekaalukat esinemist snoobi köitvuseks „snob appeal“

(viidatud Gorter 2013: 192 järgi).

Kasanga (2010: 181) järgi on maailmas kõige rohkem kasutatud inglise keelt brändide

reklaamimisel, eriti kasutavad seda kohalike poodide omanikud, et paista haritumad ja

modernsemad. Gorter (2013: 204) on öelnud, et kui mitmekeelne keelemaastik saaks

muutuda ükskeelseks, siis oleks see ilmselt ingliskeelne, kuna inglise keel on keel, mida

inimesed eelistavad lugeda.

Inglise keel on reklaaminduses ülemaailmselt levinud fenomen. Inglise keel on laialt levinud

ka Tallinna vanalinnas, et näida modernse ja harituna ning lisaks on inglise keele kasutamine

15

hea müüginipp, sest rõhutakse sellele, et inglise keel on laialdaselt tuntud ja levinud.

Vanalinnas on enamus reklaame mõeldud välisturistidele, mille tõttu kasutatakse

rahvusvahelist suhtluskeelt, rõhutades kosmopoliitsust ja üleilmastumist.

16

5. KEELESEADUS 2011

Peatükis on tsiteeritud keeleseaduse 2011 paragrahvi 4, mis puudutab keelemaastikku.

Keeleseaduse järgimine Tallinna vanalinnas on keele säilitamise seisukohalt väga oluline,

mille tõttu on töös vaadeldud kooskõlastatust keeleseadusega 2011.

Mitmekeelse keelemaastiku puhul võib tekkida küsimusi, kas kõik tekstid on kooskõlas

praeguse keeleseadusega, mis on jõustunud 01.07.2011 ja mille eesmärk on arendada,

säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena

kõikides avaliku elu valdkondades.

Keelemaastikku puudutava kohta on keeleseadus sätestanud:

„§ 4. Ametlik ja avalik keelekasutus ning eesti kirjakeele norm

(1) Ametlik keelekasutus on riigi ametiasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse

(edaspidi riigiasutus) ning kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ja kohaliku omavalitsuse

ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi kohaliku omavalitsuse asutus), notari, kohtutäituri

ja vandetõlgi ning nende büroo või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutuse,

kogu või isiku dokumentide, veebilehe, siltide, viitade ja teadaannete keelekasutus. Ametlik

keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile (edaspidi kirjakeele norm). Murdekeele

põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas

murdekeeles.

(2) Kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste

normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele normi rakendamise korra kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega.

(3) Muudes avalikkusele suunatud tekstides, millele ei kohaldata ametliku keelekasutuse

nõuet, sealhulgas eesti keele kasutamisel meedias, järgitakse keelekasutuse head tava.

§ 16. Teabekeel

(1) Avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam,

sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku

teadaanded peavad olema eestikeelsed.

17

(2) Avalikku kohta paigaldatud viitadele, siltidele, ettevõtte liiginimetusele ja välireklaamile

võib lisada teksti tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi

olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

(3) Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi

võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta,

esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet ja kohaldamata

käesoleva paragrahvi lõiget 2. Nimetatud teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu

juures.

(4) Kui Eestis registreeritud asutusel, äriühingul, mittetulundusühingul, sihtasutusel või

füüsilisest isikust ettevõtjal on avalikkusele suunatud võõrkeelne veebileht, peab see

sisaldama vähemalt kokkuvõtvat eestikeelset teavet tema tegevusvaldkonna või pakutavate

kaupade või teenuste kohta.

(5) Avalikel üritustel peab korraldaja tagama olulise võõrkeelse teabe tõlke eesti keelde.“

Bakalaureusetöö empiiriliste andmete analüüsis on toetatud tsiteeritud paragrahvidele, et

sildi kooskõlastatust keeleseadusega 2011 määratleda

18

6. UURIMISMEETOD

Peatükis on seletatud, kuidas etnograafilise välitöö käigus on kogutud empiirilist keeleainest

Tallinna vanalinnas.

Bakalaureusetöö uurimismaterjali kogumiseks on tehtud etnograafilist välitööd Tallinna

vanalinna tänavatel ja kogutud pildimaterjali siltidest avalikus ruumis, kus pildistamine ei

ole keelatud. Avaliku koha mõiste on defineeritud korrakaitseseaduse §-s 54: „avalik koht

on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses

olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.“

Isikuandmete kaitse seaduse § 11 lg 8 kohaselt: kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus

kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul avalikustamise eesmärgil

andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või

pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida.

Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil

jäädvustamist võib mõistlikult eeldada.

Tallinna vanalinnast on valitud 10 tänavat, mis viivad turistide jaoks tähtsamatesse

suundadesse: sadamasse, Balti jaama, Raekoja platsile, Vabaduse väljakule ja Viru keskuse

poole. Nendeks tänavateks on seega Harju tänav, Kinga tänav, Kullassepa tänav, Mündi

tänav, Nunne tänav, Pikk tänav, Raekoja plats, Vanaturu kael, Viru tänav.

Etnograafilist välitööd on teostatud nutitelefoni kaameraga. Pärast etnograafilise välitöö

sooritamist on:

1) pildid lahterdatud kuupäevade ja tänavate järgi kaustadesse ning nummerdatud ja üle

loetud;

2) koostatud Exceli tabel, kus on vastatud uurimisküsimustele: 1) kellele on tekst

suunatud?; 2) kuidas tekst on kirjutatud?; 3) mis keeles on tekst kirjutatud?; 4) kas

tekst on kooskõlas keeleseadusega 2011?; 5) kas ja kuidas tekst mõjutab?; 6)

milliseid tekstiliike/žanreid ja väljendusvahendeid on kasutatud?;

3) analüüsitud pildimaterjali kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt ning tehtud järeldused;

4) vaadeldud keelemaastikul ajas toimunud muutusi.

19

7. KVANTITATIIVNE ÜLEVAADE TALLINNA VANALINNAS

KOGUTUD MATERJALIST

Peatüki eesmärk on anda kvantitatiivne ülevaade Tallinna vanalinnas etnograafilist välitööd

tehes kogutud materjalist.

Bakalaureusetöö eesmärkide saavutamiseks on Tallinna vanalinnas käidud pildistamas neli

korda: 27.12.2013, 22.02.2014, 27.12.2014 ja 22.02.2015. Kokku on kogutud 244 + 167 +

163 + 63 = 637 pilti (vt tabel 3):

Tänav 27.12.2013 22.02.2014 27.12.2014 22.02.2015

Harju 42 36 18 7

Kinga 6 3 4 0

Kullassepa 20 12 8 5

Mündi 10 8 3 4

Nunne 16 11 10 7

Pikk 68 55 66 17

Raekoja plats 38 12 10 2

Vanaturu kael 1 4 9 3

Viru 43 26 35 18

KOKKU 244 167 163 63

Tabel 3. Piltide arv kokku, kuupäevade ja tänavate kaupa

Bakalaureusetöö primaarse eesmärgi saavutamiseks on empiirilises osas vastatud

küsimustele: 1) Mis keeles on tekst kirjutatud? 2) Kas tekst on kooskõlas keeleseadusega

2011? 3) Teksti žanr/liik. Üritatud on vastata küsimustele: 4) Kellele tekst on suunatud? 5)

Kas ja kuidas sildil olev tekst mõjub/mõjutab?

Tallinna vanalinna keelemaastik on mitmekeelne ning seda on näha ka tabelitest 4, 5, 6 ja

7, kus on välja toodud erinevate keelte kasutamine siltidel. Vanalinna keelemaastiku iseloom

on valdavalt mitmekeelne, mille tõttu ei ole siltidel tihti kasutatud ainult vaid ühte keelt.

Ühel sildil on tavaliselt kasutatud kahte või kolme keelt. Tabelid 4, 5, 6 ja 7 näitavad seda,

mitu korda üks keel on ühe tänava siltidel esinenud. Tabel 8 näitab keelte esinemissagedusi

pildistamiskordadel.

20

27.12.2013 Harju Kinga Kullassepa Mündi Nunne Pikk Raekoja

plats

Vanaturu

kael Viru

eesti keel 32 5 13 7 11 49 28 1 31

inglise keel 35 3 14 9 10 47 25 1 37

prantsuse

keel 3 2 3 3 1

rootsi keel 1 1 1

saksa keel 1 1

soome keel 5 7 2 1 8

vene keel 7 4 2 3 17 5 7

itaalia keel 1

kreeka keel

leedu keel

Tabel 4. Keelte kasutamine siltidel, 27.12.2013


plats

Vanaturu

kael Viru

eesti keel 32 2 6 2 8 36 11 3 13

inglise keel 28 1 8 7 5 40 7 3 13

prantsuse

keel 4 1 1 2

rootsi keel 1

saksa keel 1 1

soome keel 2 3 2

vene keel 5 1 2 10

itaalia keel 1

kreeka keel 1

leedu keel 1



plats

Vanaturu

kael Viru

eesti keel 14 1 3 2 7 41 7 9 15

inglise keel 10 2 5 3 6 45 10 8 18

prantsuse

keel 2

rootsi keel 1

21

saksa keel 1 1

soome keel 1 1 2 4 1 3

vene keel 5 1 4 4 3 3

itaalia keel 1

kreeka keel 1

leedu keel

jaapani keel 1

hispaania

keel 1



plats

Vanaturu

kael Viru

eesti keel 7 4 2 5 8 3 15

inglise keel 2 2 6 10 1 2 10

prantsuse

keel 1 1 2

rootsi keel

saksa keel 1

soome keel 1 2

vene keel 2 3 2

itaalia keel 1

kreeka keel 1

leedu keel

jaapani keel 1

hispaania

keel 1


22

27.12.2013 22.02.2014 27.12.2014 22.02.2015 KOKKU

eesti keel 177 113 99 44 433

inglise keel 181 112 107 33 433

prantsuse keel 12 8 2 4 26

rootsi keel 3 1 1 5

saksa keel 2 2 2 1 7

soome keel 23 7 12 3 45

vene keel 45 18 20 7 90

itaalia keel 1 1 1 1 4

kreeka keel 1 1 1 3

leedu keel 1 1

jaapani keel 1 1 2

hispaania keel 1 1 2

Tabel 8. Keelte esinemissagedused pildistamiskordadel

Tallinna vanalinna mitmekeelsuse tõttu on olukordi, kus võõrkeelse info edastamisega

minnakse vastuollu keeleseadusega 2011. Tabelid 9, 10, 11 ja 12 näitavad, kui palju silte on

kooskõlas keeleseadusega 2011 ja kui palju silte mitte. Tabel 13 näitab mitu protsenti

kogutud piltidest on kooskõlas keeleseadusega 2011 ja mitu protsenti on mitte kooskõlas

keeleseadusega 2011.


plats

Vanaturu

kael Viru

Kooskõlas

keeleseadusega

2011

22 2 6 1 9 34 21 22

Mitte

kooskõlas

keeleseadusega

2011

20 4 14 9 7 34 17 1 21

Tabel 9. Kooskõlastatus keeleseadusega 2011, 27.12.2013

23


plats

Vanaturu

kael Viru

Kooskõlas

keeleseadusega

2011

27 2 3 1 7 29 10 1 11

Mitte

kooskõlas

keeleseadusega

2011

9 1 9 7 4 26 1 3 15



plats

Vanaturu

kael Viru

Kooskõlas

keeleseadusega

2011

15 1 4 2 8 43 4 3 28

Mitte kooskõlas

keeleseadusega

2011

3 3 3 1 2 23 6 6 7



plats

Vanaturu

kael Viru

Kooskõlas

keeleseadusega

2011

8 2 2 3 8 1 3 10

Mitte kooskõlas

keeleseadusega

2011

0 3 2 4 9 1 0 8


24

Tabel 13 näitab mitu protsenti kogutud piltidest on kooskõlas keeleseadusega 2011 ja mitu

protsenti on mitte kooskõlas keeleseadusega 2011.

Kooskõlas keeleseadusega 2011 Mitte kooskõlas keeleseadusega 2011

55% 45%

Tabel 13. Siltide kooskõlastatus keeleseadusega 2011, protsentides

Bakalaureusetöö sekundaarsete eesmärkide saavutamiseks on tehtud neli külastust Tallinna

vanalinnas ning kogutud fotosid, mida hiljem on omavahel võrreldud, toetudes ka

bakalaureusetöö primaarsele eesmärgile.

25

8. KVALITATIIVNE ÜLEVAADE TALLINNA VANALINNA

KEELEMAASTIKUST

Peatüki eesmärk on anda kvalitatiivne ülevaade Tallinna vanalinnas etnograafilist välitööd

tehes kogutud materjalist.

Kirjutatud teksti väljendusvahendid on sõnad, fraasid ja laused, lõigud, grammatika,

kirjavahemärgid jne (Aava ja Salumäe 2013: 14). Kirjalikku teksti liigitatakse seotud ja

sidumata tekstiks. Seotud tekst koosneb harilikult lausetest, mis omakorda moodustavad

lõike. Lõigud moodustavad veelgi mahukamaid struktuure nagu jaotised, peatükid ja

raamatud. Sidumata tekstid järgivad kõige sagedamini maatriksi struktuuri, mille aluseks on

erinevate loendite kombinatsioonid. (Puksand 2011: 180) Keelemaastik koosneb enamasti

sidumata tekstidest, sest öelda tahetut väljendatakse konkreetselt, lühidalt ja arusaadavalt.

Kõige enam on kasutatud Tallinna vanalinna keelemaastikul sidumata tarbetekste ehk fraase

ja sõnu.

J. Cenoz ja D. Gorter (2008: 267) on öelnud, et keelemaastik on multimodaalne, kuna see

on kombineeritud visuaalsetest ja trükitud tekstidest, ning mitmekeelne, kuna kasutatakse

erinevaid keeli – see leiab tõestust ka Tallinna vanalinna puhul.

Tallinna vanalinna võib jagada üldiselt neljakeelseks: eesti, soome, vene, inglise (vt näide

1). Lisandub ka muid keeli, kuid kõige levinumalt kasutatakse eesti, soome, vene ja inglise

keelt. Selline keelte kombinatsioon on selle tõttu, et 1) eesti keel on riigikeel; 2) soomlased

on Eesti naaberrahvas ning just Soome turistide arv on kõrgeim; 3) vene keel, sest Eestis

elab suur hulk venelasi (ja vene emakeelega elanikke) ning ka turistide arv Venemaalt on

arvukas; 4) inglise keel, kuna see on muutunud lingua franca’-ks üleilmastumise tõttu.

Näide 1. Pilt prügikorvist, 27.12.2013

26

8.1 KEELEMAASTIK TALLINNA VANALINNAS 27.12.2013

Alapeatükis on antud kvalitatiivne ülevaade 27.12.2013 kogutud piltidest. Kokku on sel

päeval kogutud 244 pilti.

Harju tänav

Kokku on kogutud 42 pilti. Kõige enam on kasutatud eesti ja inglise keelt (näited 2, 3), kuid

üks raamatupood (Raamatukoi) on kasutanud lausa kuute erinevat keelt: eesti, inglise, saksa,

prantsuse, soome, vene (näide 3).

Näide 2. Club Prive´ sildist, Harju tänav

Näide 3. Raamatupood Raamatukoi silt, Harju tänav

27

Need kaks näidet 2 ja 3 on ülevaatlikud keeleseaduse 2011 seisukohast õige ja vale

keelekasutamise selgitamiseks. Näitel 3 on eesti keel esimesel kohal (loeme teksti vasakult

paremale), kuid näitel 2 on inglise keel esimesel kohal ning tekstikirjad on samasuurused.

Mõlemate piltide puhul on väljendusvahendiks sõna(d). Sildid on oma välimuselt

permanentsed, see tähendab, et neid kasutatakse pikema aja jooksul. Raamatupoe

mitmekeelsus viitab sellele, et seal on ka võõrkeelset kirjandust (antud teave võib huvi

pakkuda turistidele). Club Prive´ sildi puhul viitab keelepaari järjekord TICKETS | PILETID

sellele, et inglise keel on ülemaailmne suhtluskeel, millest kõik lugejad peaksid aru saama.

Võimalik, et antud klubi külastajateks on valdavalt välismaalased või klubiomanikud on

välismaalased

Harju tänaval on ka palju reklaame, kus on kasutatud eesti, vene, prantsuse ja inglise keelt

(näide 4).

Näide 4. Titanicu näituse reklaam, Harju tänav

Titanicu reklaami (näide 4) puhul on kasutatud nii eesti, inglise, prantsuse kui ka vene keelt.

Ainult eesti keeles on kirjutatud LUGU, LEIUD, LEGENDID, mida ei ole tõlgitud ühtegi

võõrkeelde. Sõnade puhul on kasutatud trükitähti, mis näitab sõnade olulisust – tegemist on

näituse nimega TITANIC: LUGU, LEIUD, LEGENDID. Selline sõna nagu premier tuleb

28

prantsuskeelsest sõnast première ning on mugandatud teistesse keeltesse. Sõna premier on

reklaamis kasutatud, sest see sõna on prestiižne, kuna tegemist on ülemaailmselt tuntud

võõrkeelse sõnaga.

Eestikeelne näituse informatsioon: Suurejooneline näitus Tallinna Lennusadamas: üle 200

eseme ookeani põhjast, laevaruumide rekonstruktsioonid ja kunagiste reisijate lood on

tõlgitud nii inglise kui ka vene keelde. Tõlge on väga täpne ning erinevates keeltes antud

informatsioon ei erine.

Kinga tänav

Kokku on kogutud 6 pilti, kus põhilisteks keelteks on eesti, vene ja inglise.

Näide 5. Restoran D.O.M silt ja menüü, Kinga tänav

Piltidel (näide 5) on väljendusvahendiks üksikud sõnad. Restoran, baar D.O.M on oma

menüüs esikohale seadnud ingliskeelse sõna menu, siis eestikeelse sõna menüü ning siis vene

keeles меню. Sellise keelte järjekorra valikuga rikutakse keeleseadust 2011, sest eesti keel

peab olema esimesel kohal. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab sõna restoran

’esinduslikku söögi-, joogi- ja ajaviitekohta’ ning baar ’väikest restorani’. Seetõttu on sõnad

baar ja restoran oma olemuselt sarnased ning võiks kasutada ka lihtsalt sõna restoran.

Restorani nimi D.O.M köidab vene keelt oskava lugeja tähelepanu, kuna дом tähendab vene

keeles ’kodu’. Ilmselt võivad selle restorani omanikud olla vene rahvusest ning see nimi on

taotluslik – soovitatakse viidata restoranis valitsevale hubasele, lausa „kodusele“

atmosfäärile.

29

Kullassepa tänav

Kokku on kogutud 20 pilti ning enamasti on kasutatud eesti ja inglise keelt ning ühel asutusel

(vahakujumuuseum) ei olnud eesti keelt üldse kasutatud, mis on täiesti vastuolus

keeleseadusega 2011 (näide 6).

Näide 6. Vahakujumuuseumi sildid, Kullassepa tänav

Muuseumi vaateaknal ja tänavareklaamil (näide 6) on kasutatud väljendusvahendina fraase:

Дом восковых фигур |Välkommen till vår utställning av vaxfigurer historiska och moderna

„stjärnor“| House of wax figures. Illusion. Operating time: without weekends from 11:00 to

22:00. Rootsikeelset teksti võib ka juba lauseks nimetada, kuigi tal puudub lauselõpumärk.

Eri keeltes info tähendab:

(a) Vene keeles: Дом восковых фигур (Vahakujude maja)

(b) Rootsi keeles: VÄLKOMMEN TILL VåR UTStällning av VAXFIGURER

HISTORISKA OCH MODERNA „STJÄNOR (Tere tulemast meie vahakujude

näitusele, kus on nii ajaloolisi kui ka tänapäeva „staare“ (tähti))

(c) Inglise keeles: HOUSE OF WAX FIGURES (vahakujude maja). ILLUSION

(illusioon). Operating time: without weekends from 11:00 to 22:00 (tegutsemisaeg:

ilma nädalavahetusteta alates 11st kuni 22ni).

30

Vahakujudemuuseumi kohta on reklaamsiltidel kõige enam rootsikeelset informatsiooni

(näide 6). Selle tõttu võib arvata, et muuseumi omanikud on rootslased. Siiski on ingliskeelse

informatsioonina esitatud vahakujudemuuseumi nimi Illusion, mida rootsikeelsel infol ei

ole, ning ka avamisajad Operating time: without weekends from 11:00 to 22:00. Samas

puudub siltidel igasugune eestikeelne info, mis on vastuolus keeleseadusega 2011.

Mündi tänav

Kogutud on 10 pilti, kus suur osa pilte on söögi- ja joogikohtadega seotud (näide 7).

Kasutatud on palju võõrapäraseid sõnu, arvatavasti mõeldes välisturistidele või soovisid

omanikud edasi anda moodsat stiili ja taotleda kosmopoliitsust.

Näide 7. Toidukohtade sildid, Mündi tänav

Väljendusvahenditeks on sõnad, mis on igapäevases elus väga tuntud ja nö „sisse kulunud“

eesti keelde: laenatud ja ajaga ka foneetiliselt mugandatud. Tegelikult on need

„rahvusvahelised sõnad“, mis on eesti keelde laenatud ja mugandatud ning piltidel oleva

kirjapildi poolest on siiski vastuolus keeleseadusega 2011.

Sõna pizza tuleb itaalia keelest ning selle asemel võiks kasutada eestikeelset sõna pitsa. Pitsa

ja pizza on sarnased sõnad ning Eestis võiks kasutada sõna pitsa ja välisturistidel ei tekiks

küsimust, mida see sõna tähendab.

Sõna bistro tuleb prantsuse keelest ning tähendab väikest, kiire teenindusega joogi- ja

einestuskohta. Eesti keeles kasutatakse antud sõna juba mugandatud kujul – bistroo. Ka selle

sõna puhul ei tekiks segadust kui kasutada eestikeelset sõna bistroo.

31

Sõna grill tähendab eesti keeles ’grillimisseadet’, kuid seda sõna on hakatud kasutama

viidates sellele, et restoranis pakutakse grillitud toitu.

Nunne tänav

Pilte on kokku kogutud 16 ning peamisteks keelteks on eesti, inglise ja vene. Piltide puhul

on väljendusvahenditeks sõna ja fraasid (näide 8).

Näide 8. Kommipoe silt/teade, Nunnu tänav

Kommipood on eesti keeles sõna, kuid inglise ja vene keelde on KOMMIPOOD tõlgitud

kirjeldavate fraasidena Estonian Sweets ja эстонскиe конфeты ning juurde on lisatud

kommide päritolumaad rõhutav omadussõna: eesti, mida eestikeelsel variandil pole. Vene ja

inglise keeles on omadussõna juurde lisatud, kuna tahetakse rõhutada välisturistidele, et

tegemist on Eesti kohalike toodetega.

Eestikeelne sõna KOMMIPOOD ei ole küll esimesel kohal, kuid on kõige märgatavam, sest

on kirjutatud trükitähtedega ja on paksus kirjas. Selle tõttu ei ole see teade vastuolus

keeleseadusega, kui just mitte vaadata keelte esinemisjärjekorda ülevalt alla, kus esikohal

on inglise keel (kõige üleval).

32

Näide 9. Kübarate ja mantlite poe sildid, Nunne tänav

Poe vaateaknal olevate siltide (näide 9) sõnad on tõlgitud eesti keelest vene keelde

üksüheselt KÜBARAD – шляпы, MANTLID – пальто ning eesti keel on suurem ja esimesel

kohal, mille tõttu ei ole keeleseadusega 2011 sildid vastuolus.

Pikk tänav

Pilte on kokku kogutud 68 ning enamasti on sildid eesti- ja ingliskeelsed.

Pikalt tänavalt on leitud üks reklaam (näide 10), mis on provokatiivne. Pildile on pandud

sulajuust nimega „Merevaik“, kuid tegemist võib olla kahemõttelise keelemänguga: a) kas

protesteeritakse merevaigust tehtud ehete vastu, mida rohkesti müüakse Tallinna vanalinnas

või b) väljakutsuvalt reklaamitakse sulajuustu nimega „Merevaik“.

Näide 10. Merevaigu reklaam, Pikk tänav

33

Pildil (näide 10) on kasutatud sõna ja fraase, mille kaudu on antud infot üpris kavalalt

peidetud. Antav põhiinfo on kooskõlas keeleseadusega 2011 ning on kirjutatud eesti keeles:

Ettevaatust! SÖÖME VANALINNAST MEREVAIGU VÄLJA. Väiksemas kirjas, kuid siiski

trükitähtedega on lisatud ingliskeelne info: KICK THE AMBER OUT OF OLD TOWN

(lööme merevaigu vanalinnast välja).

Turistidele võib see reklaam selgusetuks jääda, kuna nad ei pruugi sulajuustust „Merevaik“

midagi teada, kuigi seda illustreerib pilt – et tegu on toiduainega ehk juustuga, mida

määritakse leiva/saia peale. Merevaigust ehted on aga turistidele tuntavamad, kuna terve

Tallinna vanalinn on väikeseid poekesi täis. Selle tõttu võib oletada, et turistid mõistavad

seda reklaami nii, et vanalinnast tahetakse välja lüüa poed, mis müüvad ohtralt merevaigust

ehteid.

Eesti Meremuuseumi teavet andev silt (näide 11) on sobiv eeskuju sellest, kuidas eesti keel

saab esineda kõige tähtsamal kohal, mistõttu on silt keeleseadusega 2011 kooskõlas.

Näide 11. Eesti Meremuuseumi silt, Pikk tänav

Pildil (näide 11) on kasutatud fraase, mis on tõlgitud üksüheselt nii inglise kui ka vene

keelde:

(a) Eesti keeles: EESTI MEREMUUSEUM

(b) Inglise keeles: ESTONIAN MARITIME MUSEUM

(c) Vene keeles: ЭCTOHCKИЙ MOPCKOЙ MУЗEЙ

Eesti keel on kõige tähtsam, sest on kõige suuremalt kirjutatud. Teised keeled on kirjutatud

küll trükitähtedega, kuid väiksemalt. Inglise keel tuleb enne vene keelt, mis näitab, et inglise

34

keel on levinuma rahvusvahelise suhtluskeelena olulisemal kohal. Muuseumi lahtiolekut

kirjeldav info on antud kolmes keeles võrdselt.

Raekoja plats

Kokku on kogutud 38 pilti ning kõige rohkem on kasutatud eesti ja inglise keelt.

Näide 12. Loomade toitmist keelav silt/teade, Raekoja plats

Pildil (näide 12) olev teade on selleks, et teavitada põhjapõtrade toitmise keelust. Teatel

olevad laused on kooskõlas keeleseadusega 2011 selle poolest, et eestikeelne info tuleb

kõigepealt (kui lugeda ülevalt alla), kuid info ise on eesti ja inglise keeles erinevalt edasi

antud. Pildil (näide 12) on inglise keeles konkreetsemalt ja karmimalt kirjutatud. Ei ole

lisatud viisakussõna palun nagu seda on tehtud eesti keeles, vaid on lihtsalt keelatud loomade

toitmine. Eesti keeles on esimene fraas sõnastatud viisakamalt.

(a) Eesti keeles: PALUME LOOMI MITTE TOITA! MEIL ON VIDEOVALVE!

(b) Inglise keeles: ANIMAL FEEDING FORBIDDEN! VIDEO SURVEILLANCE!

(Loomade toitmine keelatud! Video järelvalve!)

Pilt (näide 13) näitlikustab seda, kuidas sama sõnum erinevates keeltes, antud juhul eesti ja

inglise keeles, kõlada võib.

35

Näide 13. Põdrasupi reklaamsilt, Raekoja plats

Eesti keeles viidatakse kulbitäis supile, inglise keeles aga kausitäis supile. Seda võib

põhjustada see, et eesti keeles tavaliselt räägitakse kulbitäitest, kuna just kulbitäitega

pannakse suppi kaussi.

(a) Eesti keeles: TUBLI KÜLBITÄIS PÕDRASUPPI

(b) Inglise keeles: DECENT BOWL OF ELK SOUP (Korralik kauss põdrasuppi)

Vanaturu kael

On kogutud 1 pilt, kus on kasutatud inglise, soome ja eesti keelt.

Näide 14. Restoran Estlanderi teade, Vanaturu kael

36

Teatel (näide 14) on eesti keel aga kõige viimasel kohal, mis ei ole keeleseadusega 2011

kooskõlas. Selle teate puhul on tegemist seotud tekstiga, mis annab informatsiooni restorani

sulgemise kohta ning soovitab selle tõttu külastada teist restorani.

Viru tänav

Kokku on kogutud 43 pilti. Enim on kasutatud siltidel inglise keelt. Kumbki piltidest (näited

15 ja 16) ei ole kooskõlas keeleseadusega 2011, sest ei ole kasutatud eesti keelt.

Näide 15. Gourmet Clubi silt, Viru tänav Näide 16. Gourmet Clubi reklaam, Viru tänav

Piltidel (näited 15 ja 16) on kasutatud info edasiandmiseks sõnu ja fraase. Reklaamil (näide

16) on näha, kuidas on kasutatud lühikesi fraase, et info oleks selge ja arusaadav.

Sildil (näide 15) tuleb sõna gourmet prantsuse keelest ning tähendab ’gurmeerestorani’, mis

on eriti rikkaliku veinivaliku ja valitud roogadega eliitrestoran. Sõna club tuleb inglise

keelest, tähendab sõna ’klubi’. Sõna Deli tuleb inglise keelest ja tähendab ’delikatessi’. &-

sümbol tuleb inglise keelest, mis tähistab sidesõna ’and’ lühendit ehk eesti keeles sidesõna

’ja’. Sõna café tuleb prantsuse keelest ja tähendab ’kohvikut’.

Reklaamis (näide 16) on kasutatud ainult inglise keelt:

Trust Your Senses (usalda oma meeli)

37

Holiday Special (pühadeeri)

NELICIOUS CAKES & PASTRIES (maitsvad koogid ja kondiitritooted)

COFFEE & MULLED WINE (kohv ja hõõgvein)

WARMING SOUPS (soojendava supid)

To go (kaasa võtmiseks)

Gourmet Club (gurmeeklubi)

Kõiki neid sõnu ja fraase tuleks kasutada eesti keeles, kuid võõrkeelt eelistatakse eesti

keelele, kuna sõnad on võõrkeeltes filigraansemad, millega luuakse ka suure pealinna

mainet. Lisaks võidakse arvata, et mitte eesti keele kasutamine viitab koha kosmopoliitsusele

ja „peensusele“. Eriti reklaami puhul võib mõelda, et see on välisturistidele suunatud ning

selle tõttu on kasutatud ainult inglise keelt, sest inglise keel on lingua franca.

38



kuupäeval kogutud 197 pilti.

Harju tänav

Kokku on kogutud 36 pilti, mis on mitmekeelsed – enamasti eesti- ja ingliskeelsed, kuid on

üks reklaamtahvel (näide 17), millel on kasutatud viite keelt: eesti, vene, inglise, kreeka ja

soome, ning kuulutus, millel on kasutatud ainult inglise keelt.

Näide 17. Kreeka restoran Artemise reklaamsilt, Harju tänav | Näide 18. Kreeka restoran Artemise kuulutus,

Harju tänav

Restoran Artemise reklaamtahvel (näide 17) on sobiv näide mitmekeelsusest ja tähestiku

kombineerimisest. Tegemist on Kreeka restoraniga, mistõttu on kasutusele võetud ka kreeka

tähestikku, muude keelte kirjutamisel püütakse ε-tähte nö stiliseerida kreeka keelega

sarnasemaks:

(a) Eesti keeles: TεRε TULεMAST

(b) Vene keeles: Добро пожаловать

39

(c) Inglise keeles: WεLCOMε

(d) Kreeka keeles: Kaлωϛ ηpθaτε

(e) Soome keeles: TεRVεTULOA

Kõikides fraasides, mis ei ole kreeka keeles ning sisaldavad ’e’ tähte on võetud kasutusele

kreeka täht ε ’e’. Lähemal vaatamisel on näha, et kreekakeelsel väljendil kasutatakse

venepärast ’l’ tähte л, kuid kreeka keeles peaks kasutusel olema täht λ. Kreekakeelne fraas

on kokku pandud nii vanakreeka tähestikust, arhailistest tähtedest kui ka uuskreeka

tähestikust.

Reklaamtahvlit vaadates (näide 17) on näha, et eestikeelne fraas ’tere tulemast’ on kõige

esimene, kuid ingliskeelne fraas ’WεLCOMε’ on kirjutatud trükitähtedega ja rasvases kirjas,

mille tõttu on inglise keel palju märgatavam ja pilkupüüdvam – seetõttu ei ole reklaamtahvel

kooskõlas keeleseadusega 2011.

Kreeka restorani Artemise aknal oleval kuulutusel (näide 18) on kasutatud ainult inglise

keelt: STAFF WANTED ’töötajaid tahetakse/otsitakse’. Ka see kuulutus ei ole kooskõlas

keeleseadusega 2011, kuna eesti keeles infot ei anta üldse.

Restoran Artemise kodulehte vaadates saab teada, et tegemist on restoraniga, mille

omanikud on kreeklased. See seletab osaliselt ka seda, et kuulutus (näide 18) on ingliskeelne,

kuna saab oletada, et kreeklastest omanikud ei oska eesti keelt või arvavad, et ingliskeelsest

kuulutusest saadakse niigi aru.

Kinga tänav

Kokku on kogutud 3 pilti ning enim on kasutatud eesti ja inglise keelt.

Näide 19. Suveniiri poe silt ja kleebised, Kinga tänav

40

Pildil (näide 19) oleva poe nimi SUVENIIRID on eesti keeles, kuid vaateaknal olevad

kleebised on kakskeelsed – inglise ja eesti. Sõnad on tõlgitud üksüheselt:

(a) LINEN – LINA

(b) AMBER – MEREVAIK

(c) WOOL – VILL

(d) CERAMICS – KERAAMIKA

Selle tõttu, et me loeme vasakult paremale on vaateaknal olevad kleebised vastuolus

keeleseadusega 2011, sest eesti keel peaks tulema esimesena, ehk peaks olema vasakul pool.

Kullassepa tänav

On kokku kogutud 12 pilti, kus ülekaalus on eesti ja inglise keel.

Näide 20. Kohviku silt, Kullassepa tänav

Pildil (näide 20) on kohviku reklaamsilt, kus väljendusvahenditena on kasutatud sõnu. Sõnad

on inglise keeles ja eesti keeles ühesugused oma tähenduse poolest:

(a) COFFEE – KOHV

(b) CAKE – KOOK

41

Keelseadusega 2011 läheb vastuollu see, et eesti keel ei ole esimesel kohal. See on

arvatavasti selle tõttu nii, et reklaamtahvel on suunatud turistidele.

Turistidele suunatud turistiinfo on aga ainult ingliskeelne (näide 21), mis läheb vastuollu


Näide 21. Turistiinfo silt, Kullassepa tänav

Kuigi turismiinformatsioon (näide 21) on mõeldud pigem välisturistidele, külastavad seda

ka kohalikud (siseturistid) ning infokeskus asub Eestis, keset pealinna. Selle tõttu peaks sildil

esinema kõigepealt eestikeelne fraas Tallinna turismiinfo ning seejärel Tallinn Tourist

Information Centre.

Mündi tänav

Kokku on kogutud 8 pilti, mis enamasti on eesti- ja ingliskeelsed.

Näide 22. Restoran Spice silt, Mündi tänav

42

Pildil (näide 22) on esindatud nii eesti keel sõnaga restoran, kui ka inglise keel sõnaga spice.

Inglise keelde on sisse toodud jällegi kreeka ’e’ ehk ε, kuigi tegemist on India restoraniga.

Tavalise ’e’ asendamine kreeka ε-ga on ilmselt taotluslik, sest tahetakse restoran muuta

ahvatlevamaks. Selline silt on keeleseadusega 2011 kooskõlas, sest restorani nimi on Spice,

kuid on lisatud eesti keeles, et tegemist on restoraniga.

Lisaks kreeka ε-le on sildil kasutatud ka ’i’ tähe asemel piprakauna, mis on jällegi selleks,

et muuta silt pilkupüüdvamaks ja atraktiivsemaks. Piprakuju viitab ka sellele, et restoranis

on tegemist vürtsikate toitudega.

Nunne tänav

Kokku on kogutud 11 pilti, kus põhiliseks kasutatud keeleks on eesti, inglise ja vene keel (vt

lisaks näiteid 8 ja 9).

Näide 23. Kohviku silt/kleebis, Nunne tänav

Pilt (näide 23) on sobiv kasutusnäide sellest, kuidas ka ainult eestikeelne silt võib

eksisteerida vanalinna keelemaastikul. Pilt on keeleseadusega 2011 kooskõlas. Kleebisega

on kirjutatud aknale Kohvik ning lisatud pilt auravast kohvitassist. See on hea lahendus,

kuidas seletada seda, mida sõna kohvik tähendab. Selline ükskeelne pilt võib mõnikord olla

kutsuvamgi, kuna vaeva on nähtud illustreerimisega, mis köidab möödakäijate tähelepanu

43

(aurav tass võib näiteks meelitada kohvikut külastama mõnel sügisesel vihmasel õhtul või

talvisel pakasesel päeval).

Pikk tänav

Kokku on kogutud 55 pilti ning kõige enam kasutatakse eesti ja inglise keelt.

Näide 24. Poe aknal olev silt, Pikk tänav

Tegemist on pildiga (näide 24), mis informeerib sellest, et poes olevad tooted on valmistatud

Eestis.

(a) Inglise keeles: MADE IN ESTONIA (valmistatud Eestis)

(b) Eesti keeles: VALMISTATUD EESTIS

Silt on vastuolus keelseadusega 2011, kuna inglise keel on väljapaistvam kui eesti keel. Sildi

keskel on rõhutatud sõna ESTONIA, mis annab turistidele märku sellest, et tegemist on

kohaliku toodanguga. Fraas VALMISTATUD EESTIS tundub vähem tähtsamana, sest on

kirjutatud väiksemalt kui ingliskeelne MADE IN ESTONIA.

44

Näide 25. Brewery mees, Pikk tänav

Pildil (näide 25) on Brewery õlleklubisse kutsuv puidust mees, kelle põllele on kirjutatud

inglise keeles sõna WELCOME „tere tulemast“. Tegemist on keeleseadusega 2011 vastuolus

oleva kutsega, sest eesti keeles ei ole ühtegi sõna kirjutatud. Lahendus maskotina on hea,

kuhu WELCOME on kirjutatud, sest maskott on tähelepanuhaarav ja kutsuv.

Lisaks on keelemaastikul ka liiklusmärke, mis ikooni ja tekstiga annavad teada

liikluskorraldusest (näide 26).

Näide 26. Liiklusmärk, Pikk tänav

45

Märkide tundmine on väga oluline liikluses. Selle tõttu peab autojuhil olema eelteadmisi,

mistõttu ongi oluline osa autokoolil. Pildil (näide 26) on liiklusmärk, mis keelab peatumist

ning selle mõjuala kehtib tööpäeviti seitsmest kuueni. Peatuda võib seal ainult eralubadega.

Liiklusmärk on sobiv näide sellest, kuidas ka lihtsalt märgiga seostub oluline teadmine.

Selleks ei pea tundma riigikeelt, et orienteeruda liikluses, mistõttu liiklusmärk omab

rahvusvahelist tähtsust. Samas on pildil (näide 26) täiendav tekst ainult eestikeelne, mistõttu

välismaalane seda ei mõista.

Raekoja plats

Kokku on kogutud 11 pilti, mis suuremal hulgal on eesti- ja ingliskeelsed.

Näide 27. Restoran Rae reklaam, Raekoja plats

Pildil (näide 27) on Rae restoran terrassi reklaam. Rae-d on iseloomustatud sõnadega

restoran ja terrass, mis ei moodusta tervikut. Õllereklaamil on kasutatud sõnu ÕLU | BEER.

Reklaam on kooskõlas keeleseadusega 2011, kuna eestikeelne sõna ÕLU tuleb enne

ingliskeelset sõna BEER. Seda, et reklaamitakse õlut on kaugele näha, sest reklaamil seisab

suur õlleklaas, ka suurelt on kirjutatud hind 2.90 (arvatavasti soovitakse rõhutada

taskukohasust).

46

Näide 28. Nukupoe reklaamsilt, Raekoja plats

Pildil (näide 28) on nukupoe reklaamsilt, mis on hea näide õigest eesti keele kasutusest, mis

on kooskõlas keeleseadusega 2011. Eesti keeles on tekst suurem ning väljapaistvam.

(a) Eesti keeles on kasutatud liitsõna: NUKUPOOD

(b) Inglise keeles on tegemist kahe sõnaga: DOLL SHOP

Vanaturu kael

Kogutud on 4 pilti, kus kasutatakse eesti ja inglise keelt.

Näide 29. Merevaigu poe reklaamsilt, Raekoja plats

47

Pildil (näide 29) on reklaamsilt poest, kus müüakse merevaiku ja merevaigust ehteid.

Kasutatud on fraase:

(a) Inglise keeles: BALTIC AMBER (Balti merevaik)

(b) Eesti keeles: MEREVAIGU EHTED

Eestikeelsel fraasil MEREVAIGU (mille?) EHTED on grammatikaviga, tegelikult peaks

kirjutama MEREVAIGUST (millest?) EHTED. Lisaks erinevad eestikeelne ja ingliskeelne

fraas oma sisu poolest: inglise keelest tõlgituna oleks BALTIC AMBER „Balti merevaik“,

kuid eestikeelsel tekstil on kirjas MEREVAIGU EHTED.

Keeleseadusega 2011 on pilt samuti vastuolus, sest teksti loetakse ülevalt alla. Tundub nagu

eestikeelne tõlge oleks reklaamsildile kui peale kleebitud, et oleks olemas tõlge, vaatamata

sellele, et tõlge on vale.

Reklaamile on pandud illustreerivad pildid ehetest, mis poes on müügil. Samuti tekib

küsimus, miks on pandud reklaami keskele kass, kellel on kaelakeeks merevaigust ehe.

Tundub, et tahetakse kassipojaga mõjutada inimesi ostma merevaigust ehteid näidates

kassipoja armsust.

Viru tänav

Kokku on kogutud 26 pilti, kus on kõige rohkem kasutatud eesti, inglise ja soome keelt.

Näide 30. Restoran Talukõrtsi menüü reklaamsilt, Viru tänav

48

Pildil (näide 30) on kasutatud kolme keelt: eesti, soome ja inglise:

(a) Eesti keeles: Piprapihv

(b) Soome keeles: Pippuripihvi

(c) Inglise keeles: Pepper Steak

On näha, et eesti keeles ja soome keeles kasutatakse liitsõnu (piprapihv, pippuripihvi), kuid

inglise keeles on tegemist kahe sõnaga (pepper steak).

(a) Eesti keeles: Viini snitsel

(b) Soome keeles: Wieninleike

(c) Inglise keeles: Wiener Schnitzel

On näha, et eesti ja inglise keeles kasutatakse fraase (Viini snitsel, Wiener Schnitzel), kuid

soome keeles liitsõna (Wieninleike). Eesti keeles on aga šnitsel kirjutatud valesti ja jäetud

kasutamata ’š’ täht. Ingliskeelsel fraasil on saksa keele mõjutused, sest Schnitzel on

kirjutatud suure algustähega. Fraas Wiener Schnitzel on saksakeelne väljend ning inglise

keeles kasutatakse Austria rahvuskööki kuuluva toidu nime originaalkeeles muutmatul

kujul.

Eesti keel on esimesel kohal ning siis sellele järgnevad soome ja inglise keel – selle tõttu on

keeleseadusega 2011 Talukõrtsi menüü kooskõlas.

49



päeval kogutud 163 pilti.

Harju tänav

Kokku on kogutud 18 pilti. Enim on reklaamsilte, kus on kasutatud eesti ja inglise keelt.

Näide 31. Eesti Tervishoiu Muuseumi reklaamsilt, Harju tänav

Eesti Tervishoiu Muuseumi reklaam on näide sellest, kuidas eestikeelne ja ingliskeelne tõlge

fraasides on erinevad:

(a) Eesti keeles: AVAMEELSELT SINU KEHAST

(b) Inglise keeles: A HEART TO HEART ABOUT YOUR BODY (Südamelt südamele

sinu kehast)

Tõlkeerinevus fraasides võib tulla sellest, et näituse nimi „Avameelselt sinu kehast“ on

tahetud tõlkida inglise keelde, kuid inglise keeles kõlab paremini fraas „A heart to heart

about your body“. Samas, on ka eesti keeles olemas väljend südamelt südamele.

Kuna eesti keel esineb enne inglise keelt on reklaam keeleseadusega 2011 kooskõlas.

50

Kinga tänav

Kokku on kogutud 4 pilti siltidest, kus peamiseks kasutuskeeles on inglise keel.

Näide 32. Aksessuaaripoe reklaamsilt, Kinga tänav

Tegemist on aksessuaaripoega (näide 32), mis kasutab reklaamsiltidel ainult võõrkeelt.

Sildile, millega reklaamitakse allahindlust oleks võimalik lihtsalt kirjutada 50% ilma

ingliskeelse lisandita up till (kuni). Kuna sildil on kasutatud ainult inglise keelt, on silt

keelseadusega 2011 vastuolus.

Kullassepa tänav

Kokku on kogutud 8 mitmekeelset pilti, kus enim on kasutatud inglise ja eesti keelt.

Mõlemad sildid (näited 33, 34) ei ole kooskõlas keelseadusega 2011, sest inglise keelt on

kasutatud esimesena.

Näide 33. Teater NO99 reklaam, Kullassepa tänav

51

Näide 34. Veta vaateakna reklaamkleeps, Kullassepa tänav

Kuigi tegemist on Eesti kaubamärgiga, siis näitel 34 on kasutatud inglise keelt esimesena

(loeme teksti vasakult paremale):

(a) Inglise keeles: ESTONIAN BRAND

(b) Eesti keeles: EESTI BÄRND

Selline keelevalik viitab sellele, et mõeldud on rohkem välisturistidele.

Mündi tänav

Kokku on kogutud 3 pilti, kus on kasutatud põhiliselt inglise keelt.

Näide 35. Restoran „Spice“ menüü, Mündi tänav

52

Restoran „Spice“ menüü reklaamtahvel (näide 35) on valdavalt ingliskeelne, mistõttu ei ole

see kooskõlas keeleseadusega 2011. Valitud on ainult osad pakutavad joogid ja söögid, mida

on tõlgitud eesti keelde. Näiteks:

(a) ÕLU – BEER

(b) SIIDER – CIDER

(c) GRILLITUD LÕHE – GRILLED SALMON

(d) PIPRAPIHV – PEPPER STEAK

Grillitud lõhe ja piprapihv on eesti keeles kirjutatud palju väiksemalt kui inglise keeles.

Alkohoolsed joogid on aga kirjutatud mõlemas keeles enamvähem võrdse suurusega. Seda

võib põhjustada alkoholile rõhumine, sest sellest huvituksid ka kohalikud rohkem.

Lisaks on menüüs vead:

(a) Ilmselt on tahetud menüüsse kirjutada VANA TALLINN, kuid on eksitud

õigekirjaga – tulemuseks on VANNA TALLINN.

(b) Reklaamtahvlil on kirjas CAR BONARA – mõeldud on ilmselt pasta

CARBONARAt.

Kuna tegemist on kriidiga kirjutatud tahvelsildiga, mis ei ole permanentne, siis oleks

selliseid vigu väga kerge parandada.

Nunne tänav

Kokku on kogutud 10 pilti, kus enamasti on kasutatud eesti ja inglise keelt.

Näide 36. Restoran ja baar Avatar’ silt, Nunne tänav

53

Restoran & Baar Avatar’ i (näide 36) sildil on kasutatud & märki. &-sümbol tuleb inglise

keelest, mis tähistab sidesõna ’and’ lühendit ehk eestikeelset sidesõna ’ja’. Avatar’ i ukse

juures oleval reklaammenüül (näide 37) on kasutatud ainult inglise keelt, mis ei ole

kooskõlas keeleseadusega 2011.

Näide 37. Restoran ja baar Avatar’ menüü, Nunne tänav

Pikk tänav

Kokku on kogutud 66 pilti. Enamasti on kasutatud eesti ja inglise keelt.

Näide 38. Suveniirikaupluse uksed, Pikk tänav

54

Suveniirikaupluse ustel (näide 38) on kasutatud esmalt (vasakult) inglise keelt ja siis eesti

keelt, mis on keeleseadusega 2011 vastuolus. Eesti keeles on mõlemal uksel ainult:

(a) LINA – LINEN

(b) VILL – WOOL

Ülejäänud info on edastatud vasakul inglise keeles ja paremal tõlge eesti keeles:

(a) SOUVENIRS – SUVENIIRID

(b) HANDCRAFT – KÄSITÖÖ

(c) AMBER – MEREVAIK

(d) SHOP OPEN – KAUPLUS AVATUD

(e) MO-SU – E-P

Eestikeelne tõlge on olemas, kuid see on teisel kohal. Arvatavasti ei ole poe omanik

arvestanud sellega, et eestikeelne tekst peab olema esikohal mitte ainult tõlkevormis

esindatud. Eeldatavalt on pood mõeldud turistidele, mis seletab ka inglisekeele primaarset

kasutamist.

Näide 39. Illy kohviku aknakleeps, Pikk tänav

Kohviku aknal on kleebitud fraas LIVE HAPPILLY (näide 39), mis viitab „illy“ kohvile.

Osavalt on kasutatud ingliskeelset fraasi live happily (ela õnnelikult), sest see on tähelepanu

köitev.

Fraas ei ole vastuolus keeleseadusega 2011, kuna „live happilly“ on „illy“ kohvi tunnuslause,

millega nad ennast reklaamivad.

55

Näide 40. Reklaam, Pikk tänav

Etenduse PURE MIND (näide 40) plakat on kaheti mõistetav, kuna tekst võib olla nii

eestikeelne kui ka ingliskeelne:

(a) Eesti keeles: PURE MIND

(b) Inglise keeles: PURE MIND (puhas mõistus)

Välisturistidele tähendab silt arvatavasti ’puhast mõistust’, kuna nemad mõistaksid inglise

keelset varianti ja ei oskaks arvatagi, et fraas PURE MIND on kahemõtteline.

Raekoja plats

Kokku on kogutud 10 pilti, kus on kasutatud eesti ja inglise keelt ning soome keelt.

Näide 41. Restoran ja terrass Rae reklaamsilt, Raekoja plats

56

Rae restoran terrassi reklaamil (näide 41) on kasutatud eesti, inglise ja soome keelt:

(a) Eesti keeles: Piprane veisesisefi lee pipra kastmega

(b) Inglise keeles: Peppery beef tenderloin with green pepper sauce

(c) Soome keeles: Pippuripihvi ja viherpippurikastiketta

Eesti keeles on tehtud trükiviga: veisefi lee, mida oleks võinud parandada enne reklaami

väljapanekut.

Silt on keeleseadusega 2011 kooskõlas, kuna eesti keel on esimesel kohal.

Vanaturu kael

Kokku on kogutud 9 pilti.

Näide 42. Merevaiguehete pood, Vanaturu kael

Pildil (näide 42) on reklaamsilt poest, kus müüakse merevaiku ja merevaigust ehteid.

57

Kasutatud on fraase:

(a) Inglise keeles: BALTIC AMBER (Balti merevaik)

(b) Eesti keeles: MEREVAIGU EHTED

Eestikeelsel fraasil MEREVAIGU (mille?) EHTED on grammatikaviga, tegelikult peaks

kirjutama MEREVAIGUST (millest?) EHTED. Lisaks erinevad eestikeelne ja ingliskeelne

fraas oma sisu poolest: inglise keelest tõlgituna oleks BALTIC AMBER „Balti merevaik“,

kuid eestikeelsel tekstil on kirjas MEREVAIGU EHTED.

Reklaamile on pandud illustreerivad pildid ehetest, mis poes on müügil. Lisatud on 4 pilti

kassist, kellel on kaelas merevaigust ehe – tahetakse mõjutada klienti.

Näide 43. Söögikoha reklaamsilt, Vanaturu kael

Pildil (näide 43) on Olde Hansa reklaam, kus on kasutatud kaheksat erinevat keelt: inglise,

eesti, soome, vene, saksa, jaapani, hispaania, itaalia. Kõikides keeltes on kirjutatud:

„Söögitegu on mu kirg ja armastus“. Kõiki keeli tähistavad riigilipud, mis on aga ekslik,

kuna näiteks inglise keelt ei kõneleta ainult Suurbritannias.

(a) Inglise keeles: „Cooking is the love and passion of my life“

(b) Eesti keeles: „Söögitegu on mu kirg ja armastus“

(c) Soome keeles: „Ruanlaitto on elämäni rakkaus ja intohimo“

(d) Vene keeles: „готовить – это любовь и страсть всей моeй жизни“

(e) Saksa keeles: „Kochkunst is die Liebe und die Leidenschaft meines Lebens“

(f) Jaapani keeles: 料理は私の生活の愛と情熱です。

(g) Hispaania keeles: „La cocina es el amor y la pasion de mi vida“

(h) Itaalia keeles: „La cucina e l’amore e la passioone della mia vita“

58

Eesti keel on aga teisel kohal, mistõttu ei ole reklaam kooskõlas keeleseadusega 2011.

Reklaam on väga mitmekeelne. Esimest korda on välitöö käigus kasutusele võetud jaapani

keel – seda seletab turismiinfo, mille andmetel on Jaapanist saabuvate turistide hulk

märgatavalt suurenenud aastast 2014.

Viru tänav


Näide 44. Restoran CRU reklaamtahvel, Viru tänav

Restoran CRU soovitahvlil (näide 44) on soovitud ilusat jõuluaega nii eesti kui ka inglise

keeles ILUSAT JÕULUAEGA – HAPPY HOLIDAYS – on kooskõlas keeleseadusega 2011.

Lisaks on joonistatud väike päkapikk ja lumehelbed tähelepanu köitmiseks.

Kuna reklaamtahvlile on kirjutatud kriidiga, siis see näitab, et silt ei ole permanentne ning

kuulub varsti eemaldamisele.

59

Näide 45. Karaokebaari reklaamsilt, Viru tänav

Karaokebaar Helsink’i silt (näide 45) on kakskeelne – kasutatud soome- ja eestikeelseid

fraase:

(a) HEAD JOOGID – HYVAT JUOMAT

(b) HEAD SÖÖGID – HYVÄT RUOAT

(c) KARAOKE

(d) TERVE PÄEVA – KARAOKE KOKO PÄIVÄN

(e) RÖÖVLIPADA – ROSVONPAISTI

60

Kuigi tegemist on karaokebaariga, mis on mõeldud soomlastele, on korrektselt järgitud

keeleseadust 2011 ja eesti keel on esikohal. Lisaks on sõna karaoke puhul tegemist

internatsionalismiga – karaoke on eesti keeles kui ka soome keeles samad.

61


Alapeatükis on antud kvalitatiivne ülevaade 22.02.2015 kogutud piltidest. Kokku on

kogutud sel päeval 63 pilti.

Harju tänav


Näide 46. Caffeine reklaam, Harju tänav

Kohvipood Caffeini reklaamsilt (näide 46) on hästi tehtud, kuna koosneb nii kõnekast pildist

kui ka trükitud tekstist. Kella 11-ni igasse kohvisse tasuta espresso + haigutav kohvitops.

Selline reklaamsilt võib olla mõjutav, kuna haigutav kohvitops annab märku sellest, et kohvi

ostes saab lahti väsimusest ja unest.

Reklaam on hea näide eestikeelsest ükskeelsest sildist ning on kooskõlas keeleseadusega

2011.

62

Näide 47. Reklaam, Harju tänav

Reklaam (näide 47) on kakskeelne – kasutatud eesti ja vene keelt.

(a) Eesti keeles: KAS MA TOHIKS OLLA MOZART?

(b) Vene keeles: МОЖНО Я БУДУ МОЦАРТОМ?

Kuigi tegemist on vene lavastusega on reklaamis eesti keel esimesel kohal, mille tõttu on

reklaam keeleseadusega 2011 kooskõlas.

Kullassepa tänav

Kogutud on 5 pilti.

Näide 48. Restorani reklaamtahvel, Kullassepa tänav

63

Tahvelreklaamidel (näide 48) on kriidiga kirjutatud restoranis pakutavad road üksikute

sõnade ja fraasidega, lisaks on ka illustreerivad pildid.

Vasakpoolsel tahvlil:

(a) Grill

(b) PASTA

(c) PIZZA

(d) GOURMET

(e) DESSERT

(f) KOHV

(g) Chocolate

(h) GLÖGI

(i) Irish Coffee

Sõna grill tähendab eesti keeles ’grillimisseadet’, kuid seda sõna on hakatud kasutama

viidates sellele, et restoranis pakutakse grillitud toitu.

Sõna pasta ja pizza tulevad itaalia keelest ning sõna pizza asemel võiks kasutada eestikeelset

sõna pitsa. Pitsa ja pizza on sarnased sõnad ning ka välisturistil ei tekiks segadust. Sõna

pasta kasutatakse ka eesti keeles.

Sõna gourmet tuleb prantsuse keelest ning tähendab ’gurmeerestorani’, mis on eriti rikkaliku

veinivaliku ja valitud roogadega eliitrestoran.

Sõna dessert tuleb prantsuse keelesest sõnast desservir, mis tähendab ’laudu koristama’.

Eesti keeles tähendab sõna dessert ’lõuna- v. õhtusöögi lõpul pakutav magusroog,

maiustused, puuvili vms’(Eesti keele seletav sõnaraamat). Sõna dessert asemel võiks

kasutada sõna magustoit, kuid dessert on peenem ja rahvusvaheline, lisaks on inglise keeles

olemas sõna dessert, mille tõttu soodustab see veel enam sellise sõna kasutust.

Sõna chocolate ja fraasi Irish coffee asemel saaks kasutada ka eestikeelseid vasteid: šokolaad

ja iiri kohv.

Eestikeelseid sõnu ei ole kasutatud ilmselt sellepärast, et neis ei ole piisavalt modernsust ja

prestiiži.

64

Parempoolsel tahvlil:

(a) Inglise keeles: ITALIAN coffee from 2,8€ / FRESH CAKES from 2€ (Itaalia kohvi

alates 2, 8 eurost / värsked koogid alates 2 eurost)

(b) Eesti keeles: Tulge sisse / Küsige pakkumisi

Reklaamtahvlid ei ole keeleseadusega 2011 kooskõlas, kuna vasakpoolsel tahvlil ei ole

kasutatud eesti keelt ning parempoolsel tahvlil on esmajärjekorras kasutatud inglise keelt

ning siis eesti keelt. Lisaks on info erinevates keeltes erinev.

Mündi tänav

Kogutud on 4 pilti.

Näide 49. Suveniiripoe vaateaken, Mündi tänav

Kleebitud sildil (näide 49) on kasutatud eesti ja inglise keelt korrektselt (kooskõlas

keeleseadusega 2011)

(a) Eesti keeles: SUVENIIRID

(b) Inglise keeles: SOUVENIRS

65

Nunne tänav

Kokku kogutud 7 pilti.

Näide 50. Baari reklaam, Nunne tänav

Reklaam (näide 50) on kakskeelne – eesti- ja ingliskeelne.

(a) Hõõgvein – Hot Wine

(b) Vana Tallinn

(c) coffee (kohv)

Sõna hõõgvein tõlgitakse inglise keelde tavaliselt mulled wine mitte hot wine. Reklaamil on

mõlemas keeles ainult hõõgvein ja hot wine, teistest pakutavatest jookidest üks on kirjutatud

eesti keeles ’vana tallinn’ ja teine inglise keeles ’coffee’.

66

Pikk tänav


Näide 51. Merevaiguehete poe reklaamsilt, Pikk tänav

Merevaigupoe reklaam kassiga (näide 51) on Tallinna vanalinnas laialt levinud.

BALTIC AMBER (Balti merevaik) – BALTI MEREVAIK

The best choice & prices in Tallinn for amber jewelry are in our shop (Parima valiku ja

hindadega merevaigust ehted Tallinnas on meie poes).

Reklaam ei ole keeleseadusega 2011 kooskõlas, kuna eestikeelne info on peaaegu olematu.

67

Raekoja plats


Näide 52. Baari reklaam, Raekoja plats

Valgustatud reklaamsildid Tallinna vanalinnas ei ole väga levinud, aga siiski mõni üksik

leidub (näide 52). Reklaamitud spordi otseülekannete näitamist baaris: Live sport. Sildil on

kasutatud ainult inglise keelt, mille tõttu ei ole silt kooskõlas keeleseadusega 2011.

Lisaks on kasutatud aknal tuntud kleepsu WIFI, mis näitab tasuta interneti külastamise

võimalust.

68

Vanaturu kael


Näide 53. Baariuks, Vanaturu kael

Baariuksel olev silt (näide 53) on kakskeelne. Esimesel kohal on eesti keel ja teisel kohal

inglise keel (kooskõlas keeleseadusega 2011):

(a) Avatud

(b) Open (avatud)

Lisaks on kasutatud aknal kleepsu WIFI, mis näitab tasuta interneti külastamise võimalust.

69

Viru tänav


Näide 54. Gourmet Club’ reklaamsilt, Viru tänav

Gourmet Club’i esinduskaupluse reklaamsilt (näide 54) on valdavalt eestikeelne, kuid

lisatud on ka prantsuse ja inglise keelt.

Gourmet Club

Esinduskauplus

Alati Parim Kvaliteet – Allways Premium Quality

Hõrgud koogid ja küpsetised

Delicious cakes & pastries

VÕTA To Go KAASA

Usalda Oma Maitset – Trust Your Senses (usalda oma meeli)

70

Inglise keele kasutamisel on tehtud grammatikaviga: Sõna always on kirjutatud allways.

Fraas Deli & Cafe’ on segu prantsuse ja inglise keelest. Sõna Deli tuleb inglise keelest ja

tähendab ’delikatessi’. &-sümbol tuleb inglise keelest, mis tähistab sidesõna ’and’ lühendit

ehk eesti keeles sidesõna ’ja’. Sõna café tuleb prantsuse keelest ja tähendab ’kohvikut’.

71

8.5 DIAKROONILINE PERSPEKTIIV. PILDISTAMISKORDADE

VÕRDLUS

Alapeatükis on võrreldud alapeatükke 8.1–8.4 diakroonilises perspektiivis, et vaadelda ajas

toimunud muutusi Tallinna vanalinna keelemaastikul. Kokku on kogutud nelja

pildistamiskorra peale 637 pilt.

Kõik pildistamiskorrad tõestavad seda, et Tallinna vanalinna keelemaastik on mitmekeelne

ja multimodaalne. Tallinna vanalinna keelemaastik on ajas muutunud, kuid kasutatavad

keeled on jäänud siiski samaks. Võõrkeelte kasutamine on väga sagedane (vt tabel 8, 13),

mis läheb vastuollu keeleseadusega 2011.

Tallinna vanalinna keelemaastikule on omane, et on olemas nii permanentseid silte kui ka

kiirelt eemaldavaid silte – seda tõestavad ka pildistamiskorrad. Üheks jäävaks kuid

muutuvaks reklaamiks on näiteks reklaamsilt poeuksel, kus pakutakse merevaigust ehteid

(vt näide 29, 42, 51). See reklaam on olnud olemas kolmel pildistamiskorral, nii 22.02.2014,

27.12.2014 kui ka 22.02.2015, kuid on natuke muutunud ja edasi arenenud. Algselt oli

reklaam kassiga ainult ühe poe uksel, siis oli sellel reklaamil samas kohas juba neli kassi

ning siis oli reklaam edasi kandunud ka teisele tänavale.

Neljandal pildistamiskorral (22.02.2015) on kõige enam näha tehnikaarengut (vt näide 52),

mis viitab ka Durk Gorter’i uuenenud keelemaastiku definitsioonile, mille järgi on tekkinud

uuenenud siltide tüübid, nagu elektroonilised lamekuvarid, LED neoonvalgustid,

vahttahvlid, elektroonilised infopunktid, interaktiivsed puuteekraanid, täispuhutavad

graafilised kujundid, kokku keritavad loosungid (Gorter 2013: 191). Enne ei kasutatud väga

palju LED valgustusega reklaame, mida oleks ka pimedas näha – nüüd on kasutusele võetud

ka sellised mõjutusvahendid.

Viimastel pildistamiskordadel (27.12.2014, 22.02.2015) on sagedasemaks muutunud ka

tahvelreklaamid, kuhu saab kirjutada kriidiga. Need sildid (vt näide 35, 37, 44, 48) on kiiresti

eemaldatavad (kustutatavad) ja muudetavad.

Sarnaseks kõikide pildistamiskordade juures võib pidada seda, et populaarsed on paberist

reklaamsildid, mida kleebitakse akendele, et kiirelt infot edastada (vt näide 16, 18, 32, 54).

Need on samuti sildid, mida saab kiiresti eemaldada.

72

Tallinna vanalinna keelemaastiku mitmekeelsus väljendub enamjaolt inglise keele, eesti

keele, vene keele, soome keele ja prantsuse keele kasutamises. Kõige sagedamini

kasutatakse võõrkeelena inglise keelt, kuna tegemist on ikkagi lingua franca-ga. Inglise keelt

on kasutatud 433 korral, mis on võrdväärne eesti keele kasutamisega (vt tabel 8).

Vene keele kasutamine on stabiilselt vähenenud pildistamiskordade jooksul ning prantsuse

keele kasutamine on küllaltki stabiilne. Prantsuse keelt kasutatakse enamasti poodide ja

restoranide toiduainete nimetamisel, et tunduda modernsem (vt näide 54). Soome keele suur

ja pidev kasutamine on põhjendatud soome turistide külastatavusega (vt näide 45). Esimest

korda kasutati jaapani keelt Tallinna vanalinna keelemaastikul 27.12.2014 (vt näide 43),

mida põhjendab Jaapanist tulevate välisturistide suurenemise hulk. (vt tabel 8)

Tallinna vanalinna keelemaastik on uuritud ajaperioodil muutunud veelgi mitmekülgsemaks

ja mitmekeelsemaks. Seda on soodustanud tehnikaareng ja Eestisse saabuvate erinevate

päritolumaadega välisturistide arvu suurenemine (n Jaapani välisturistide külastatavuse

suurenemine detsembrist 2014).

73

9. UURIMISTULEMUSED JA JÄRELDUSED

Primaarse eesmärgina on bakalaureusetöös kvalitatiivselt vaadeldud, mis keeli, millised

tekstiliike ja väljendusvahendeid keelemaastikul leidub ning, kas keelemaastik täidab

informatiivset või pigem sümboolset funktsiooni. Lisaks on vaadatud kooskõlastatust


Tallinna vanalinna puhul on tegemist multimodaalse ja mitmekeelse keelemaastikuga. On

näha, et keelemaastik täidab nii informatiivset kui ka sümboolset funktsiooni. Teavitatud on

sellest, kus maailmapaigas asutakse, viidates kohalikule koloriidile (vt näide 8, 34) ning,

millised on söögi- ja joogikohad ning poed. Poodidel ja söögi-joogikohtadel olevate siltidega

tahetakse mõjutada kliente otsustamaks, kuhu minna. Selleks on kasutatud armsa pilguga

kassipoegi (vt näide 30, 42, 51), maskotte (vt näide 25), pilkupüüdvamat kirjastiili (vt näide

17).

Väljendusvahenditena on peamiselt tegemist sidumata tarbetekstidega – kasutatud sõnu ja

fraase, harvemal juhul ka üksikuid lauseid. Liiklusmärgid on küll ikoonid ja märgid, kuid

nende tähendused on autojuhile sõnade ja fraasidega teada.

Sekundaarse eesmärgina on uuritud keelemaastiku keelelisi muutusi Tallinna vanalinnas

detsembrist 2013 kuni märtsini 2014. Materjali kogumisel lähtuti hüpoteesist, et suureneb

vene keele kasutamine Tallinna vanalinnas (detsember 2013) seoses õigeusklike jõuludega

(kui Tallinna saabub traditsiooniliselt päris palju turiste Venemaa Föderatsioonist, kus aasta

alguses on pikad vahenädalad). Lisaks on lähtutud hüpoteesist, et detsembris 2014 väheneb

vene keele kasutamine siltidel, kuna vähenes vene turistide arv.

Tallinna vanalinna puhul ei pidanud siinkirjutaja hüpoteesid paika, sest 1) vene keele

kasutamise hulk ei suurenenud, kuigi turismiinfo andmetel vene turistide külastatavuse hulk

suurenes iga aastaga; 2) vene keele kasutamise hulk ei vähenenud, kuigi turismiinfo

andmetel vene turistide saabumise hulk Eestisse vähenes detsembril 2014. Vene keele

kasutamine on olnud enamvähem võrdne kogu ajaperioodi (detsember 2013 – märts 2015)

vältel. Stabiilselt jäi selle ajaperioodi kõige kasutavamaks keeleks eesti keele kõrval inglise

keel, mis on tänapäeval lingua franca’ks kujunenud, ning antud asjaolu leiab tõestust ka

Tallinna vanalinna keelemaastikul.

74

Tallinna vanalinn on turismiobjekt, kus enamus pakutud teenuseid on ikkagi suunatud

välismaalastele ja/või välisturistidele. On võimalik tõdeda, et eesti keele kasutamine ei ole

sageli esmatähtis (vt tabel 8, 13) – see tähendab seda, et eesti keel on tavaliselt sildil

tähtsuselt teisel kohal, sest esimesel kohal on inglise keel. Inglise keele liigne esinemine

läheb aga vastuollu keeleseadusega 2011, mille eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta

eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu

valdkondades.

Inglise keele liiga sagedane (kohati prioriteetne) kasutamine võib viia aga ka eesti keele

järkjärgulise hääbumiseni siltidel – nii nagu on juhtunud vähemuskeeltega paljudes

maailmakohtades (vt Gorter jt 2012). Vähemuskeeli ei ole enam keelemaastikul võimalik

leida, sest põhiliseks keelemaastikukeeleks on kujunenud inglise keel. Lisaks kasutatakse

prantsuse keelt, mis oli enne inglise keelt lingua franca, et välja paista moodsam ja

peenutseda.

75

KOKKUVÕTE

Keelemaastikku ei ole Eestis diakrooniliselt palju uuritud, mille tõttu on antud uurimuse

raames kogutud empiirilist keeleainest, mis on iseenesest väärtuslik, selgitatud ja kirjeldatud

vanalinna mitmekeelsete avalike siltide, tänavareklaamide jms funktsioone, et Eesti ei jääks

kõrvale keelemaastike uuringute üldisemast diskussioonist.

Bakalaureusetöö primaarne eesmärk on vaadelda, mis keeli, milliseid tekstiliike ja

väljendusvahendeid keelemaastikul leidub ning, kas need täidavad informatiivset või pigem

sümboolset funktsiooni. Esimese sekundaarse eesmärgina on uuritud keelelisi muutusi

Tallinna vanalinnas detsembrist 2013 kuni märtsini 2015. Teise sekundaarse eesmärgina on

vaadeldud, mis keelsed on sildid ning kas sildil olev tekst on kooskõlas keeleseadusega.

Bakalaureusetöö teoreetiline osa keskendub keelemaastiku ajaloolisele kujunemisele,

keelemaastiku olemusele ja inglise keele kasutamisele keelemaastikul ning turismindusele

Tallinnas. Lisaks on defineeritud keeleseadust 2011 töö jaoks vaja minevast aspektist.

Bakalaureusetöö eesmärkide saavutamiseks on välja valitud 10 tänavat Tallinna vanalinnas,

mis viivad turistide jaoks tähtsamatesse suundadesse: sadamasse, Balti jaama, Raekoja

platsile, Vabaduse väljakule ja Viru keskuse poole. Nendel tänavatel on tehtud etnograafilist

välitööd, mille käigus on kokku kogutud 637 pilti.

Töö koosneb kombineeritult kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest uurimusest. Kvantitatiivne osa

annab ülevaate etnograafilise välitöö tulemustest arvudes ja kvalitatiivne osa analüüsib

pikemalt siltidel kasutatavaid keeli ja nende muutusi ajas ning kooskõlastatust

keeleseadusega 2011. Lisaks on välja toodud keelemaastiku diakrooniline perspektiiv, et

näha toimunud muutusi kogu uurimuse vältel.

Uurimustulemused näitavad, et keelemaastik Tallinna vanalinnas on mitmekeelne,

multimodaalne ning nii informatiivne kui ka sümboolne. Kasutatud on palju visuaalseid ja

trükitud tekste ning erinevaid keeli. Tallinna vanalinna kõige kasutatavam keel on inglise

keel, mis on ka muutunud globaalseks suhtluskeeleks. Inglise keelt kasutatakse

kosmopoliitsuse rõhutamiseks, mille tõttu eesti keel jääb aga sageli teisele kohale (vt Bolton

2012).

76

Tehtud uuringu võimaliku edasiarenguna näeb siinkirjutaja vanalinnas olevate siltide

autorite intervjueerimist, et teada saada, mis konkreetselt ajendab kasutama võõrkeelt ning

miks ei tehta silte kooskõlas keeleseadusega 2011.

77

KASUTATUD KIRJANDUS

AAVA, Katrin; SALUMÄE, Ülle. 2013. Meedia ja mõjutamine. Tallinn. Künnimees.

BACHMANN, Talis. 2009. Reklaamispsühholoogia. Tallinn. Ilo.

BACKHAUS, Peter. 2007. Linguistic Landscapes. A Comparative Study of Urban

Multilingualism in Tokyo. Clevedon: Multilingual Matters Ltd.

BOLTON, Kingsley. 2012. World Englishes and linguistic landscapes. World Englishes

31:1, 30–33.

BRUYEL-OLMEDO, Antonio; JUAN-GARAU, Maria. 2009. English as a lingua franca in

the linguistic landscape of the multilingual resort of S’Arenal in Mallorca. International

Journal of Multilingualism. 6 (4), 386–411.

CENOZ, Jasone; Durk GORTER. 2008. The Linguistic Landscape as an Additional Source

of Input in Second Language Acquisition. IRAL 46, 267–287.

GORTER, Durk. 2006. Introduction: The Study of the Linguistic Landscape as a New

Approach to Multilingualism. International Journal of Multilingualism 3 (1), 1–6.

GORTET, Druk. 2013. Annual Review of Applied Linguistics. Cambridge University Press.

33. 190–212.

GORTER, Durk, Heiko F. MARTEN ja Luk Van MENSEL (eds.). 2012. Minority

Languages in the Linguistic Landscape (Palgrave Studies in Minority Languages and

Communities). Basingstoke: Palgrave Macmillan.

JACOBS, Neil. G. 2005. Yiddish. A Linguistic Introduction. Cambridge: Cambridge

University Press.

JEGOROV, Deniss. 2011. Tallinna ja Ida- Virumaa keelemaastiku võrdlus. Magistritöö.

Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.

KAHU, Liisi. 2011. Alt-üles ja ülevalt-alla keelekorralduse võrdlus Tallinna keelemaastikul

läbi keeletoimetaja pilgu. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.

KASANGA, Luanga A. 2010. Streetwise English and French advertising in multilingual DR

Congo: symbolism, modernity, and cosmopolitan identity. 206. 181–205.

78

KÜBARD, Diana. 2011. Keelekeskkonna ja keelemaastiku roll keelehoiakute

väljakujunemisel Tartu, Tallinna ja Narva venekeelsete üliõpilaste näitel. Magistritöö.

Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.

LAITINEN, Mikko; ZABRODSKAJA, Anastassia. 2015. Dimensions and dynamics of

sociolinguistic landscapes in Europe. Mikko Laitinen, Anastassia Zabrodskaja (Toim.).

Dimensions of Sociolinguistic Landscapes in Europe: Materials and Methodological

Solutions (11 - 25). Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien:

Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften

LANDRY, R., BOURHIS Richard Y. 1997. Linguistic Landscape and Ethnolinguistic

Vitality: An Empirical Study. Journal on Language and Social Psychology, 16 (1), 25–29.

MUTH, Sebastian. 2012. Language, Power and Representation in Contested Urban Spaces:

The Linguistic Landscapes of Chisinau and Vilnius. Doktoritöö. Greifswald: University of

Greifswald.

PAVLENKO, Aneta. 2009. Language Conflict in Post-Soviet Linguistic Landscapes.

Journal of Slavic Linguistics 17, 253–258.

PUKSAND, Helin. 2011. Eesti koolinoorte lugemisharjumused meedia näitel. Eesti

Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 27, 179–195.

SCOLLON, Ron; SCOLLON Suzanne Wong. 2003. Discourses in Place: Language in the

Material World. London and New York: Routledge.

ZABRODSKAJA, Anastassia. 2007. Keel meie ümber ehk mida võib Eesti keelemaastik

pakkuda sotsiolingvistile. – Oma Keel 2, 6–14.

ZABRODSKAJA, Anastassia. 2009. Russina-Estonian Language Contacts: Grammatical

Aspects of Language Use and Change [Vene-eesti keelekontaktid. Keeletarvituse ja -

muutuse grammatilised aspektid] Doktoritöö. Tallinna Ülikool humanitaarteaduste

dissertatsioonid 16. Tallinn University dissertations on humanities.

ZABRODSKAJA, Anastassia. 2014. Tallinn: monolingual from above and multilingual

from below. – Anastassia Zabrodskaja, Tommaso Milani (guest editors). Signs in Context:

Multilingual and multimodal texts in semiotic space (Special Issue), International Journal of

the Sociology of Language 228, 105–130.

79

YURCHAK, Alexei. 2000. Privatize Your Name: Symbolic Work in a Post-Soviet

Linguistic Market. Journal of Sociolinguistics 4 (3), 406–434.

Veebiallikad

ARTEMIS http://artemis.ee/tutvustus/ [02.04.2014]

EESTI KEELE SELETAV SÕNARAAMAT http://www.eki.ee/dict/ekss/ [15.03.2014]

ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS https://www.riigiteataja.ee/akt/12909389

[29.03.2014]

KEELESEADUS, RT I, 18.03.2011 https://www.riigiteataja.ee/akt/KeeleS [16.03.2014]

KORRAKAITSESEADUS RT I, 22.03.2011, 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/KorS

[29.03.2014]

LIIKLUSSEADUS

(http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/sites/default/files/LM_F_M_130211.pdf)

[01.01.2014]

PUHKA EESTIS https://d37vo8xv2lfdcj.cloudfront.net/docs/1478847_eesti-

turism2013.pdf [17.03.2014]

SPECIAL EUROBAROMETER 386

http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_386_en.pdf [17.04.2015]

SPICE http://www.spicerestoran.ee/ [29.03.2014]

STATISTIKAAMET (http://pub.stat.ee/px-

web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE04&lang=2) [06.02.2014]

http://artemis.ee/tutvustus/

http://www.eki.ee/dict/ekss/

https://www.riigiteataja.ee/akt/12909389

https://www.riigiteataja.ee/akt/KeeleS

https://www.riigiteataja.ee/akt/KorS

http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/sites/default/files/LM_F_M_130211.pdf

https://d37vo8xv2lfdcj.cloudfront.net/docs/1478847_eesti-turism2013.pdf

https://d37vo8xv2lfdcj.cloudfront.net/docs/1478847_eesti-turism2013.pdf

http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_386_en.pdf

http://www.spicerestoran.ee/

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE04&lang=2

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE04&lang=2

80

SUMMARY

LINGUISTIC LANDSCAPE IN TALLINN OLD TOWN: A DIACHRONIC

PERSPEKTIVE

According to Anastassia Zabrodskaja (2007: 6) the linguisitic landscape shows which part

of the world we are dealing with, how certain languages and alphabets are combined and co-

existing with eachother. According to Durk Gorter (2013: 190) the signs are part of the

textual decoration, which surround us every day as we walk or drive through the urban

environment.

Rodrigue Landry and Richard Y. Bourhis (1997: 24) are the first researchers of the linguistic

landscape, who discovered a remarkable connection between language usage and territory

and started using the term „linguistic landscape“. According to them the linguistic landscape

is the language of public road signs, advertising billboards, street names, place names,

commercial shop signs, and public signs on government buildings combines to form the

linguistic landscape of a given territory, region, or urban agglomeration.

Linguists have not researched the linguistic landscape of Estonia very throughly and because

of that this subject offers a lot of opportunities and challenges for a closer research. Due to

its location, Estonia is historically and also geographically very interesting. While taking a

look at the estonian linguistic landscape, it can be seen that there are a lot of languages in

use here. It is totally natural for this landscape to be so multilingual because in addition to

Estonia’s historical background globalisation is taking place and one of its processes is the

increase of intercultural communication. As a common communication language between

diffrent nations, english has turned into a „lingua franca“ in oral and written communication

– english has become a global communication language (Cenoz ja Gorter 2008: 269).

The aim of this bachelor thesis was to collect empirical language material which is valuable,

explain and describe the functions of Tallinn’s Old Town multilingual public signs,

streetadvrtising etc. so that Estonia would not be excluded from the general discussion about

linguistic landscapes.

81

As the primary purpose of this bachelor thesis, different languages, type of texts and means

of expressions, which are found in the linguistic landscape were observed to find out if they

fulfill informative or rather merely symbolic function.

As the first secondary purpose, linguistic changes in Tallinn Old Town from december 2013

to march 2015 were observed. Taken into consideraton that according to tourism information

data the amount of Russian tourists increased from january 2009 to 2013, the collecting of

the material was based on the first hypothesis of this bachelors thesis, which stated that „At

the end of December the usage of the Russian language on Tallinn old town streetsigns will

grow due to the arrival of the Russian tourists between the catholic christmas week and

orthodox christmas“. From 2014 the amount of Russian tourists decreased due to the

inflation of ruble and also due to the reason that the relationship beetween Russia and the

European Union became more intense. On this basis, the second hypothesis was formed,

which states that the usage of Russian language will decrease on the streetsigns in tallin old

town.

As the second secondary purpose it has been observed, which language is used on the signs

and if it is in compliance with the language Act. As observing the linguistic landscape there

can also be found texts that are not in accordance with the Language Act 2011, so this

bachelor thesis has also tried to find out reasons why using foreign language is preferred to

using our own native language.

To achieve the purposes of this bachelor thesis:

1) a place with a big tourists flow was chosen – Tallin Old Town which is a national

Heritage Conservation Area since 1966 and in the UNESCO’s World Heritage List

since 1997;

2) field work was performed four times in Tallin Old Town: 27.12.2013, 22.02.2014,

27.12.2014, 22.02.2015. Alltogether 637 pictures have been collected from the

different streets of the Old Town;

3) collected photos were analysed to search the aswers to the questions: 1) To whom

the text is directed? 2) How is the text written? 3) In which language the text is

written? 4) Is the text in compliance with the language Act of 2011? 5) If and how

the text is affecting people? 6) Which types of texts/genres and means of expressions

are used?;

82

4) the changes taken place over time in the linguistic landscape were observed

To achieve the purposes of this bachelor thesis 10 streets of Tallin Old Town were selected

which lead to the most important places for the tourists: the Port, Baltic Station, Town Hall

Square, Freedom Square and Viru center. On these streets etnographic field work took place,

whereby 637 pictures were collected.

This thesis' methodology combines quantitative and qualitative research. The quantitative

part gives an overview of the result of the etnograpic field work in numbers and the

qualitative part analyses throughly the languages used on the signs and the changes of them

taken place over time and also the accordance of them with the Language Act of 2011. In

addition the diathronic perspective of the linguistic landscape has been brought out to see

the changes taken place throughout all the research.

In case of Tallin Old Town the author’s hypotheses were rejected because 1) the usage of

Russian language did not increase even though according to the tourism information data the

amount of visiting Russian tourists increased with every year; 2) usage of the Russian

language did not decrease even though according to the tourism information data the amount

of visiting Russian tourists decreased in December 2014. The overall usage of the Russian

language in streetsigns have been decreasing in the period of December 2013 til March 2015.

In this time period the most usable language next to the Estonian language was English,

which nowadays has developed into a lingua franca and this case also finds proof in the

linguistic landscape of Tallin Old town.

The research results show that the linguistic landscape in Tallin Old Town is multilingual,

multimodal as well as symbolic. A lot of visual and printed texts and also different languages

are in use. It is clearly brought out, in which part of the world we are while referring to the

local colourite and which are the eating an drinking places and also the stores. The signs on

shops and eating and drinking places are trying to affect the customers choice of where to

go. To do so, cute pictures of kittens, mascots and eye-catching font styles are used.

The most used language in Tallin Old Town is English which has also become the global

language of communication. English is used to emphasize cosmopolitanism, due to which

the Estonian language often remains secondary (Bolton 2012). Too frequent use of the

English language might lead to extinction of using the Estonian language on signs – as has

happened to a lot of minority languages in different places in the world (Gorter et al 2012).

83

It is not possible to find minority languages in the linguistic landscape anymore, because

English has turned into the main linguistic landscape language. In addition to French, which

was lingua franca before english is used to appear more modern.

During the time period of the research, the linguistic landscape of Tallin Old Town has

become even more versatile and multilingual. It has been encouraged by the development of

technology and the increase in the amount of foreign tourists with different countries of

origin that visit Estonia (for example the increase of Japanese tourists in Estonia in

December 2014). Due to the development of technology Durk Gorter has renewed the

definition of the linguistic landscape, according to which renewed types of signs have

occured such as electronical flat panel displays, LED neonlights, foam boards, electronical

message centers, interactive touchscreens, inflatable signage and scrolling banners (Gorter

2013: 191). Previously LED lightning advertisements, which can easily be seen in dark were

not used so widely – now these forms of affecting people have been taken in use.

Documents

KEELEMAASTIKUST TALLINNA VANALINNAS. DIAKROONILINE …helinap/BA%20t%f6%f6d%202015%20kevad/EV/Marleen%20Kedar… · 1940nda aasta augustis kuulutati Eesti Nõukogude Liidu osaks,