Kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikkus ja seda

mõjutavad tegurid Eestis

Elvi Ulst

Eesti arengu jätkusuutlikkuse regionaalsed probleemid

Kollektiivne monograafiaTÜ Kirjastus, 2005Autorid: Janno Reiljan, Kadri Ukrainski

(toimetajad), Tiia Vissak, Kairi Ramcke, Kadi Timpmann, Elvi Ulst

pakub suure valiku mitmesuguseid indekseid regionaalse sh KOV jätkusuutlikkuse hindamiseks.

Üldine järeldus kollektiivsest monograafiastErinevad autorid on käsitlenud jätkusuutlikkuse

probleeme erinevatest aspektidest (majandus, ettevõtlus era- ja avalikus sektoris, sotsiaalprobleemid, keskkond jt.). Järeldused: (1) pole võimalik luua üht üldist jätkusuutlikkuse näitajat, mis määraks ära, kas üks või teine KOV (või ka maakond) on jätkusuutlik (elujõuline, konkurentsivõimeline) või mitte; (2) rahvastiku protsesside (migratsioon, vananemine, laste arvu kahanemine alla kooli pidamiseks vajalikku miinimumi) mõjul muutub osa KOVe ebafunktsionaalseteks, kuid ei kao kaardilt.

Regiooni mõiste monograafias (variandid) Viies monograafia osas kuuest on

regiooni all mõistetud põhiliselt maakonda, paiguti ka KOVi

Kuuendas osas (KOVe puudutav osa E.Ulstilt) on KOVid jätkusuutlikkuse indeksi alusel reastatud nn NUTSi regioonide (Nomenclature of Territorial Statistical Units) siseselt:

Põhja-Eesti, Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti

Eesti statistilised regioonid Põhja Kesk Kirde Lääne Lõuna

Elanike arv, tuhat 516 146 178 170 355

% rahvastikust,2004 38 11 13 12 26

SKP, 2002. a., mld kr 69 9 9 10 20

% kogu SKPst 59 8 8 9 17

SKP elaniku kohta, tuh kr 134 59 50 61 57

% Eesti keskmisest 156 69 58 71 66

KOV kulud, % Eesti keskmisest 131 80 74 89 81

KOV kulud % SKPst 7,7 10,5 11,6 11,4 11,1

Eesti ja Soome KOV kulude struktuuride võrdlus.

TegevusvaldkonnadEesti

(2004)Soome (2001)

Üldine avalik teenus 9,3 14,1

Avalik kord 0,9 1,7

Majandus 12,7 6,9

Keskkond 3,7 0,9

Elamu-kommunaalmajandus 6,1 1,4

Tervis 0,7 29,3

Vabaaeg, kultuur 13,2 5,3

Haridus 45,5 23,8

Sotsiaalne kaitse 7,9 25,6

Kulud kokku 100,0 100,0

Eesti ja Soome avaliku sektori suurust iseloomustavad näitajad (Soome sulgudes)

2001 2002 2003 2004Avaliku sektori kulud, %

SKPst

37,3 (47,8)

35,6 (48,2)

36,0 (48,9)

37,9 (48,7)

Maksud, % SKPst

29,2 (46,4)

31,0 (46,1)

32,9 (45,1)

33,6 (44,5)

Avalikus sektoris hõivatud (% hõivatute koguarvust)

28,7 (27,2)

26,6 (27,2)

26,1 (27,5)

25,3 (27,5)

Kui palju KOVe me vajame? Arvatakse, et Eestis on liiga palju kohalikke

omavalitsusi. See killustab vahendeid, takistab võimu detsentraliseerimist ja kokkuvõttes ka majanduse arengut.

Kas KOV optimaalne arv peaks olema 15-16 (praegused maakonnad), 60, 80 või 100, selles asjas lähevad arvamused lahku. Enne 2005.a. valimisi oli 241, valimised toimusid 227s KOVis.

Hinnanguliselt 60% KOVidest on pigem jätkusuutmatud kui jätkusuutlikud.

KOVide vabatahtliku liitumise stimuleerimise tulemused

KOVide arv Põhja Kesk Kirde Lääne Lõuna Kokku

1997 26 49 23 58 98 254

2004 25 44 23 56 93 241

2007 24 37 22 54 90 227

  -2 -12 -1 -4 -8 -27

Jätkusuutlikkuse mõiste

Jätkusuutlik areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus

Jätkusuutlikkuse märksõnad

Jätkusuutlikkus on areng, mitte taandareng.

Jätkusuutlik on areng, mis vastab praegustele vajadustele säilitades samal aja tulevastele põlvedele nende vajaduste rahuldamise võimaluse.

Jätkusuutlikkuse mõiste (2)

Jätkusuutlik on selline majandusareng, mille käigus kapitali (inim-, loodus-, ja toodetud kapitali) antakse üle järeltulevatele põlvkondadele senisest mitte vähemal hulgal ja mitte halvemas kvaliteedis.

Jätkusuutlik linn

EL linnad leppisid 1994. aastal Åalborgis kokku, et jätkusuutlik areng on kohaliku tasandi protsess, mis on orienteeritud kohalikule osalusele,informatsiooni vahetamisele ja tasakaalustatusele

ei tekitata negatiivseid mõjusid väljapoole piirkonda ega ka tulevikku

Negatiivsed ilmingud ühiskonnas

Hariduse ja arstiabi kättesaadavus halveneb (raha ja inimeste puudus). Narkomaania, alkoholism, HIV-viirus, palju vange, palju kodutuid linnades. Suure osa Eesti tänastest probleemidest võib kirjutada selle arvele, et (1) Eesti avalik sektor on liiga väike; (2) Eesti avalikus sektoris on võim liialt kontsentreerunud keskvalitsuse kätte (subsidiaarsuse printsiibi eiramine); (3) KOV ei kanna vastutust ei inimese ega loodusega toimuva eest oma territooriumil.

Reformid arenenud riikides on olnud seotud võimu ja vastutuse detsentraliseerimisega. Miks?

Teooria kohaselt peab avalikku kaupa pakkuma haldusüksus, millel on kontroll minimaalse geograafilise piirkonna üle, mis suudab internaliseerida avaliku kauba kasud ja tootmisega seotud kulud. Fiskaalse ekvivalentsuse printsiibi kohaselt on avalikule sektorile omane priisõitja probleem välditav kui poliitilise jurisdiktsiooni (haldusüksuse, maksumaksjate, kulukandjate) ja kasusaajate ruumiline piirkond langevad kokku.

KOV arvu vähenemine on ühiskonna

arenguga kaasnev nähtus Kõik arenenud riigid korraldasid eelmise

sajandi teisel poolel oma agraar- industriaalühiskonnast pärinevaid haldusstruktuure teenindus- ja infoühiskonna vajadustele vastavaks. Detsentraliseerimist võib käsitleda kui parema lahenduse otsimist lähtudes konkreetsest olukorrast antud riigis. Otsustava tähtsusega on teistes riikides olnud üleminek keskharidusele.

Piirkonna (KOVi või selle osa) arengu jätkusuutlikkuse tagab

olukord kui inimesedsellest piirkonnast ei lahku (isegi töökoha

kaugemal paiknemisel) ning kui inimestesisserändele ja uutele investeeringutele on

loodud võimalikult soodsad tingimused.Võtmeteguriteks on töö- ja elukoha vaheline

hea transpordiühendus ning avalike teenuste (haridus-, sotsiaal- ja kommunaalteenused) olemasolu ja

kättesaadavus.

Kuidas detsentraliseerida? Fiskaalföderalismi teooria kohaselt peab

funktsioonide määramisele eelnema maksustamise funktsiooni määramine või peab toimuma maksude ja kulufunktsioonide üheaegne detsentraliseerimine, et alama astme valitsuse tulud ei koosneks ainult ülekannetest, sest see vähendab nende huvi toota kohalikku avalikku kaupa kuluefektiivselt.

Eraldised riigieelarvestEraldised KOV eelarvetele

0

1000

2000

3000

4000

5000

mln

kr

Sihtotstarbelised 83 1401 1609 2377 2297 2977 2922

Tasandusfond 809 866 1002 1125 950 950 1132

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Haridusteenuse kättesaadavus halveneb Perioodil 1990 – 1995 kui kooliikka jõudsid

laulva revolutsiooniaegsed kohordid, avati või taasavati Eestis ligikaudu sada kooli. Enamasti olid need algkoolid, kuid ka paarkümmend põhikooli. 1995. aasta 196-st algkoolist oli 2003. aasta seisuga alles 107 (suleti 89 kooli), 269-st põhikoolist 235 (vähenemine 34 kooli võrra). Suhteline stabiliseerumine on toimunud (ajutiselt) keskkoolide ja gümnaasiumide arvus.

Õpingute katkestamine

Võrreldes 1980. aastatega on Eestis kasvanud nende noorte arv, kes ei ole omandanud keskharidust või isegi põhiharidust. Igal aastal katkestab õpingud mitu tuhat noort, kelle võimalused rahuldavat tööd leida on minimaalsed. Õpingute katkestamise põhjused: (1) koolikohustusliku ea lõppemine; (2) väljaheitmine, perekondlikud ja majanduslikud põhjused (Haridus 2004).

Klassi kordamise probleemMaakoolides õpib ligikaudu 25% üldhariduslike

päevakoolide õpilastest, kuid klassikordajate hulgas moodustasid maakoolide õpilased 44% õppeaastal 2003/2004 (4200-st 1880). Poiste hulgas võrreldes tüdrukutega on klassikordamise määr üle kahe korra kõrgem. Soo ja õppekeele järgi on klassikordajate arv kõige kõrgem eesti õppekeelega poiste seas. Järgnevad vene õppekeelega poisid, eesti õppekeelega tüdrukud ja kõige madalam on määr vene õppekeelega tüdrukute hulgas. Klassikordamise kõrgpunkt on vene poistel kuues, eesti poistel kaheksas klass.

Hariduskulud Eesti riigi- ja KOV eelarvetes

0

2000

4000

6000

8000

mln

kr

Keskvalitsus KOV

Õpib ja töötab

Õpib, ei tööta

Ei õpi, töötab

Ei õpi ega tööta

Eesti (2000) 6 42 33 18Läti (2000) 6 40 31 23

Taani (2001) 37 25 32 6

Soome (2001) 28 30 31 12

Rootsi (2001) 19 31 40 9

Allikas: The social situation in the European Union, 2003:124, 201

18-24 aastased õppimise-töötamise järgi (%)

Eesti ja Soome (sulgudes) konkurentsivõime edetabelis

Aasta ja (riikide arv ) 2001 (49) 2003 (59) 2005 (60)

Koht pingereas 22 (5) 22 (3) 26 (6)

Majanduse suutlikkus 29 (34) 21 (30) 16 (32)

Infrastruktuur 31 (4) 35 (4) 39 (4)

Ettevõtete efektiivsus 18 (4) 26 (2) 29 (9)

Valitsuse toimivus 15 (3) 11 (1) 13 (3)

- Riigirahandus 11 (9) 4 (8) 7 (12)

- Fiskaalpoliitika 17 (30) 24 (27) 26 (36)

- Institutsioonid 18 (2) 15 (1) 12 (3)

- Äriseadustik 21 (4) 15 (3) 16 (3)

- Sotsiaalne raamistik 21 (4) 15 (1) 26 (2)

Sotsiaalse raamistiku alla kuuluvad mitmesugused võrdsuse (ebavõrdsuse näitajad)

Sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse määra ühiskonnas iseloomustavad 20% madalaima sissetulekuga majapidamiste tulude osatähtsus kogutulus (Eestis 2002. aastal 6,1%, Soomes 9,6%) ja 20% kõrgeima sissetulekuga majapidamiste tulude osatähtsus kogu tuludes (Eestis 44%, Soomes 36,7%).

Heaolumajanduse valem

Võimalikult palju head haridust võimalikult paljudele

Globaliseeruvas maailmas toimub sissetulekute diferentseerumine sõltuvalt haridusest

Mida parem haridus, seda väiksem oht olla töötu ja vaene

Moodsad moodused jätkusuutlikkuse tõstmiseks

Tuleb leida ja välja arendada oma spetsiifika piirkondadevahelises konkurentsis. See kujundab suurel määral piirkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet nii elanike, külastajate, kui ka investeeringute seisukohalt. Spetsiifilisteks ressurssideks võivad olla konkreetsed

loodusressursid, looduslikud huviväärsused, logistilised eeldused majandustegevuseks,

piirkonnaga seotud kultuuripärand jms.

Tänan

tähelepanu eest!