Tänaseks on Võhma linna päevadest möödas üle

kuu ja aeg on meenutada, millega siis sel aastal korral-dajatena hakkama saime? Te-gelik ürituse organiseerimine sai alguse juba jaanuaris, mil esimest korda istus koos kor-ralduskomisjon. Kuigi komis-jonis esines rohkesti erimeel-susi, saime siiski oma linna oodatuima sündmuse korral-damisega hakkama.

Tänu projekti „Connec-ting Stende and Võhma“ toe-le said lõpuks valmis meie peaplatsil piirdeaed, tänava-valgustus ja tualetid – seega saime oma ürituse läbiviimist oluliselt kvaliteetsemalt kor-raldada.

Ega linnapäevade prog-rammis erilisi muudatusi teh-tud ei ole, kui ehk Riine Anti poolt läbi viidud võistlused laste miniolümpia, skatepar-gis ja terviserajal toimunud noorteürituste näol. Muud ettevõtmised olid ikka enam-vähem samad, mis traditsioo-niliselt olnud igal aastal. Läti päevad projekti „Connecting Stende and Võhma“ raames toimusid viimast korda. Loo-dan siiski, et kultuurisidemed meie ja Stende kollektiivide vahel jäävad aastateks kest-ma. Siinkohal tahan tänada kõiki esinejaid ja nende ju-hendajaid tiheda kultuuri-programmi ettevalmistamise ja esitamise eest! Aitäh!

Linnapäevade spor-diprogramm on alati tihe ol-nud, nii ka seekord.

Riine Anti eestvedamisel korraldati staadionil laste mi-

niolümpiat kuni 12-aastastele lastele. Meeleolukal võistlusel võitjaid polnud ja igale osale-jale jäi mälestuseks toetajate poolt väljapandud meened ja mälestusmedalid.

Traditsioonilise võrkpalli-võistluse (Kuuno Tiituse eest-vedamisel) parimaks mees-konnaks osutus võistkond Ansambel koosseisus Ricki Tikas, Mart Vingissar ja Tauri Tiirmaa.

Kiirmales oli osalejaid sel aastal vähevõitu, kuid pari-maks kuulutati Üllar Tamm. Tänan kohtunikku Rein Vaht-rat.

Saskuturniir (Villu Ojas-salu eestvedamisel) seevastu oli osalejaterohke, samuti ve-teranide jalgpall, mille võitsid seekord Võhma veteranid 1:0. Värava lõi Ahti Klamp.

Teisel päeval toimusid Vello Lehtla eestvedami-sel koroonavõistlused, kus parimaks osutusid Rainer Ahjupera–Ruve Koska ning puusaagimises Andrus Väs-ter–Mati Kongas.

Lauatennise viisid läbi Aleksandr Kirpu ja Indrek Valo. Parimateks osutusid meestest Kuido Põder Pär-nu LTK Vint-90-st ja naistest Getter Põru Viljandi LTK Sa-kala.

Alati on Indrek Kiik ol-nud abiks rammumehe kon-kursi läbiviimisel, nii ka see-kord hästi läbi viidud. Võhma Rammumees 2012 tiitli või-tis Jõgeva mees Romet Velt. Kahju, et Võhma noored „jõujuurikad“ pole viimasel ajal osa võtnud.

Viimastel aastatel on Kesk-Eesti Peavallavanema konkursi läbiviimise enda peale võtnud Peter Paul Wüt-hrich, kes koos Olev Rassiga selle seekordki meeleolukalt läbi viis. Võitjaks osutus sel aastal värskelt Suure-Jaani vallavalitsuse haridus- ja kul-tuurinõunikuna tööle asunud Kadri Pulk.

Tahan linnavalitsuse poolt tänada kõiki lauljaid-tantsijaid, sportlasi, nende

juhte-juhendajaid ja üritustes osalejaid!

Nüüdseks on ka rahaline pool kokku löödud ja võib öelda, et kõik läks hästi – eks oleneb ju kordaminek pea-esinejatest, kes toovad rahva peole.

Järgmise aasta linnapäe-vadel tähistame linna 20. sün-nipäeva ja loodan, et jõuame valmis ka lihakombinaadi teemalise vabaõhuetenduse, mille ettevalmistused juba hoogsalt käivad.

Kulla linnarahvas, oota-me Teie ettepanekuid linna-päevade paremaks läbivii-miseks. Palun andke teada aare@vohma.ee või 5286574. Suur tänu juba saabunud soo-vituste eest.

Parimat soovides,Aare Järvik

AbilinnapeaKorralduskomisjoni

esimees

Nr. 171 September 2012

Kokkuvõtvalt linnapäevadest Aitäh linnapäevade toetajatele!

Eckerö Line EestiToila Spa Hotell

AS LargoOÜ PrentonAS Wendre

OÜ Eesti ValgusOÜ Gift LineOÜ Revisanel

Second-Hand Land OÜ Võhma kirbuturgKohvik Võhma

FIE Ants PetersonFIE Jüri Kalistratov

Martin Männikja paljud teised

Võhma Linnavalitsus

Koorejäätis – mega hea!

Tantsi-tantsi-keeruta, ole viisakas ja kummarda! Fotod Alar Sügiste.

Mängi, pillimees, mängi sa! Kutsu õuele hõiskama! Laval toimuv läks korda kõigile - publik elas täiel rinnal kaasa.

Võhma LinnalehtNR. 171. September 20122

„Pehmed“ sõnad ja „kõvad“ numbrid

Luule Tiirmaavolikogu liige

Volikogu istungitel olen omavalitsuse ühe või

teise alusdokumendi aru-tamisel mitmel korral põr-kunud möödarääkivuse või ehk mõttemugavuse otsa. Humanitaarpoolele kaldu-va, kuid siiski alati kahe ja-laga maa peal olevana (seda ei suudeta alati uskuda) tunnen tihti, et planeerides tegevusi või tegevusvahen-deid on niinimetatud „peh-me pool“ kusagile kadu-nud. Või ehk vaevu nähtav. Ega keegi pole muidugi ka selgelt öelnud, mida sel-le „pehme“ ja mida „kõva“ all silmas peetakse. Laias laastus nimetatakse kõvaks seda, millesse raha pan-nes pärast midagi silmaga näha saab. Omavalitsustes selle poole eest vastutavad spetsialistid tegelevad ma-jandusega, planeerimisega (seda peaks muidugi kõige juures tegema), ehitamise-ga, …. – rahvakeeli betoon, asfalt, torud, juhtmed. Füü-silise keskkonnaga seonduv. Pehme poolena peetakse silmas haridust, sotsiaal-valdkonda, sporti, noor-sootööd, kultuuri. See, mis seostub otsemini inimese-ga. Sellesse panustamine ei pruugi silmaga nähtav olla või saab nähtavaks-tunne-tatavaks kunagi oluliselt hil-jem. Selle poole arengutest/arenematusest teavad need, kellel sellega rohkem otsest kokkupuutumist. Sel poolel on võimalikest arengusuun-dadest rääkides vaja oluli-selt rohkem sõnu kasutada. Kõval poolel piisab, kui pai-

galdatava trassi nimetus tä-navanimedega kirja panna ja arvestatav summa järele märkida. Nö kõva poole ini-mestele näikse eriti meeldi-vat, kui kogu elu saaks vaid numbrites kirja panna.

Kui kurdan selle üle, et pehme poole arengusuunad tihti kõrvale jäävad, ei pea ma sugugi silmas vaid nen-de sektorite töötajate per-sonalikulusid (nagu linna esindajatele näib paistvat), vaid hoopis enamat.

Arengukavasse on kord (viimati 2009) saanud vald-konniti kirja arendusvaja-dused ja -võimalused, ees-märgiks jätkusuutlik areng. Nende hulgas ka hulk selli-seid, mille juures vajalik vaid hea tahe. Aga loomulikult ka need, mis vajaksid rahalisi vahendeid. Võhma linna ela-nik tahab peale välises pildis toimuvate muutuste näha, et teda kui inimest märgatakse, et ta on siin vajalik, et tema lapsed saavad siin hea alus- ja põhihariduse, et huvihari-dus on koordineeritud, sot-siaal- ja arstiabi olemas, et

tööd oleks, ja kõik nimetatu ajaga edenemas. Inimene ta-hab toimuvast ja teda ümb-ritsevast infot – õigeaegset ja õiget. Kui see kõik on ole-mas, on ühtlasi ka linna mai-ne kujundatud. See on siis rahulolevate elanike poolt positiivse „aurana“ nähtav ja kaugemalegi kiirguv.

Arengukavas on mis-siooniks seatud tagada ko-halike elanike igakülgne heaolu. Eesmärkideks on seatud soodustada igati noorte linnajäämist ja uute, ettevõtlike inimeste elamaa-sumist piirkonda. Konkreet-sed tegevused selleks peak-sid tulema iga valdkonna juures planeeritust. Võtame arengukavast mõned ees-märgid (järgnevalt tume-dalt trükitud ja kaldkirjas) ja vaatame, kuidas kolme aasta möödudes nende poo-le rühitud on. Ütlen kohe, et ei ole nende täitmise kohta käinud eraldi kelleltki kü-simas, sest sellist osa, kus tegevused ja nende täidevii-mise eest vastutajad kirjas oleksid, arengukavas ei ole. Nii ei oska ma tõesti arvata, kuidas ja kelle vahel ülesan-ded täpselt jagunevad. Aga kipun kahtlustama, et kuni me seda täpselt ei tea, ei saa ka asi tehtud saada.

Tõsta linna ja piirkon-na mainet. Selle eesmägi täitmiseks on võimalik pla-neerida erinevaid tegevusi. Aga kas võiks maine muu hulgas kujuneda kaugemal-olijaile näiteks linna kodu-lehte silmates? Tõenäoliselt. Miks siis küll on seal sep-

tembri algul „värskeimana“ leitav juunikuine nädalain-fo? Eks enne sedagi kippus see olema pigem väljavõte abilinnapea märkmeleh-tedelt, mitte terviklik info toimuvast. Miks ripub seal septembris veel info 2011. a tuludeklaratsioonide esita-mise või ammu olnud rah-valoenduse, kohta? Kuidas saab olla, et linnapäevade eel on inimestel võimalik lei-da kodulehelt eelmise aasta linnapäevade kava, aga mit-te midagi tänavuse kohta? Oma inimesed informeeri-tud ja maine kujundatud?

Ettevõtjale vajalik in-formatsioon kodulehele. Milline see on? Võib-olla mõni ettevõtja tunneb selle ära, kui suudab leida. Ma pole ju ettevõtja ka, kust ma aru saaksingi. Võib-ol-la see on teave ettevõtjale, et Võhma paikneb Viljandi maakonna põhjapiiril vastu Järvamaad ja Võhma linna läbivad põhja-lõuna suuna-lised magistraalid: Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee ja Tallinna-Viljandi maantee.

Konkurss sõbralikuma ettevõtja ja teenindaja leidmiseks. See tähendab, et on peetud vajalikuks sel-list konkurssi hakata läbi viima. Mis küll on takista-nud seda kolme aasta jook-sul teha? Või polnud see hea mõte? „Aasta Isikut“ pole meil ka juba kahel viima-sel aastal, parima üliõpila-se stipendiumist me enam ei räägi, paremate õpilaste vastuvõtt linnapea poolt on olemata jäänud….

Luua tingimused uuenduslike ideede toe-tamiseks. Millised need tingimused peaksid olema? Kas need on nüüd olemas? Kuidas me nad ära tunnek-sime? Kui me lihtsalt käigu-pealt sellest aru ei saa, siis tuleks võib-olla neid loodud tingimusi ka inimestele tut-vustada.

Kultuuriseltsi loomi-ne, professionaalsete rin-gijuhtide leidmine, rin-gijuhtide motiveerimine koolitustega, arendada välja kultuurikeskuse ko-dulehekülg. Mis on muutu-nud? Mida on tehtud? Mis on takistanud?

Tervist edendavate programmidega liitumi-ne. Kas ja millistega on lii-tutud? Mida see on muut-nud? Millised on järgmised suunad?

Spordi administreeri-mise struktuuri väljatöö-tamine, linna spordi- ja kultuurikalendri koosta-mine. Ei näe. Või ei tea ma, kuhu vaadata? Kui mina ei tea, järsku ei tea teised ka?

See on vaid tolmuraas, mille nende näidetega õhku puhusin. Kindlasti saab öelda, et nende „üksiku-te“ asjade puudumine ei aja veel linna hukka, need pole ehk kõige olulisemad jne. Jah. Aga kui need on kord kirja pandud, järeli-kult on vähemalt sel hetkel midagi mõeldud ja neid va-jalikuks peetud. Kui need jäävad aga tegemata aas-tateks ja kümneteks, ja kui linn kord tõepoolest ei ole

enam jätkusuutlik, siis …. Võib ju rääkida vähestest rahadest (tulumaksu laeku-mine jne), aga rääkida tu-leks ka nähtavasti kehvast planeerimisest-juhtimisest-kontrollimisest, ülesannete ebaselgest jaotumisest, te-gevuse efektiivsuse vähesu-sest, …, mugavusest, üks-kõiksusest?

Selleks, et saaks valida sobivat tuult, peab teadma, millisesse sadamasse teel ollakse. Arengukava täien-dades ja uusi sihte seades tuleb vähemalt iseendale see selgeks teha.

Ma ei saa kellelegi mida-gi ette heita ennast kõrvale jättes. Olen volikogu liige. Ja volikogu peaks, kui mit-te enamat, siis priske pind valitsuse toolile-toetuva kehaosa all olema. Priskest pinnust pole aga paraku juttugi. Ja eks selle kehaosa nahk ole aja jooksul paksuks ka saanud. Isegi priskest pinnust vähe – kohe kor-ralik ora peaks olema. Aga vaat ei ole. Ja kuigi üheks eesmärgiks arengukavas on, et ülesannete jaotus lin-navalitsuse töötajate vahel oleks võimalikult selge ja arusaadav, tegevus konk-reetne ja tõhus, pööritavad valdkondade koordineeri-jad ikka silmi: mida ta küll mõtleb „pehme“ poole all?

Ja neil on õigus: üks-ki teema linna arengus ei saa olla pehme. Kõik tahud on ühtviisi olulised. Ees-märgiks on ju jätkusuutlik areng.

Päästeamet annab teadaAhjud ja pliidid korda –

hoiad ära tuleõnnetused ja säästad kütt ekulusid!

Päästetöötajad juhivad tähelepanu, et enne kütte-perioodi algust on viimane aeg kütteseadmed üle vaa-data ning puhastada.

Kogu küttesüsteem tu-leb kriitilise pilguga üle kontrollida – ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõri-des, pliitides, soemüürides, ahjudes ja korstnates po-leks pragusid. Samuti tuleb kontrollida, ega korsten pole pigitunud, kas tahma-luugid on kindlalt kinni jms. Aastaringse puiduga kütmi-se korral tuleb kütteseadet ja lõõre puhastada kaks kor-da, hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütteperioo-di algust ja gaasiküttesead-meid üks kord aastas. Igal viiendal aastal peab korstna puhastama ja kütteseadme ohutust kontrollima kut-seline korstnapühkija, kes annab puhastamise ja kont-rolli kohta akti. Regulaarne seadmete puhastamine on vajalik tuleohutuse tagami-

seks ning aitab kokku hoida talviseid küttekulusid, sest suitsulõõridesse ladestunud pigi muudab need tuleohtli-kuks ning vähendab kütte-kolde kasutusiga ja suuren-dab soojakadu.

Puhastamata korstnast või katkisest kütteseadmest alguse saanud tulekahju on kütteperioodil kodudes juhtuvate tuleõnnetuste sagedaseim põhjus. Viljan-dimaal oli käesoleval aastal 17 tuleõnnetust, mille põh-justasid valesti paigaldatud, katkised või hooldamata kütteseadmed.

Aita ära hoida kulupõlenguid!

Päästjate meeldetuletus maaomanikele: hoolda ja hari oma maad sügisel ning aita ennetada kevadisi kulu-põlenguid!

Kulupõletamine on Ees-tis keelatud ja kulutuli hävi-tav ning ohtlik! Ometi süttib hooletult tehtud lõkkest või hoolimatult visatud suit-sukonist igal kevadel küm-neid kulupõlenguid. Mööda kuluheina kiiresti levivates

leekides satuvad ohtu ümb-ritsevad hooned ja metsad. Käesoleva aasta aprilli ühel nädalavahetusel said pääst-jad Lõuna-Eestis kulupõ-lengutele väljakutseid 24 korral. Jõgevamaal sai lõk-kest süttinud kulupõlengus viga naisterahvas, Valga-maal hävis kõrvalhoone.

Hoolikad maaomani-kud, kes hilissuvel viimase heina maadelt niidavad ja oma maavaldused korras-tavad aitavad ennetada oht-likke tuleõnnetusi looduses ning säästavad elukeskkon-da.

Astra Pintson-KäoLõuna päästekeskuse

pressiesindaja

Võhma linnas on KORSTNAPÜHKIJA15. ja 16. oktoobril.

Kes soovib korstnapühkija teenust,

andke endast teada linnavalitsusse

hiljemalt 10. oktoobriks.

Viljandimaa Arenduskeskus kutsub osalema:27. septembril noorte ettevõtlikkuse päeval „Unistused ellu“, mis toimub Sakala Kesku-ses. Tule kuula häid esinejad ja võta osa ENTRUM programmi Viljandimaa avaüritusest!Noori vanuses 14–18 aastat ootame osalema ettevõtlikkuse arendamise programmis ENTRUM, mis kestab oktoobrist 2012 maini 2013.

28. septembril Viljandimaa ettevõtluspäeval, mis toimub TÜ Viljandi Kultuuriakadee-mias. Kui Sul on mõttes oma ettevõtte loomine või otsid selleks väärt ideed, siis on see päev just Sulle mõeldud!

Viljandimaa kodanikeühenduste ümarlaual Viljandimaa arengustrateegia täiendamiseks:27. septembril teemal Keskkond, turism, majandustegevus, infrastruktuurid ja turvalisus

11. oktoobril teemal Väärtused ja põhimõtted

Kõik üritused on osalejatele tasuta.Lisainfo www.viljandimaa.ee/arenduskeskus, e-postil save@viljandimaa.ee või telefonil 433 0592.

“Sööme ära!” Valla- linna-elanik liitu „Sööme ära!“ aktsiooniga tee oma ko-dupaik kõige puu- ja köö-givilja sõbralikumaks kogu Eestis. Liitumine ärgitab sind teemal - „suveks sa-ledaks“! Aktsiooniga saab liituda alates 17. septemb-rist www.toitumine.ee kam-paanialehel.

TERVISETUBA Viljandi Maavalitsus

Vabaduse plats 2, VILJANDI tervisetuba@viljandimaa.ee http://viljandimaa.ee/tervis/

VÕISTELGE OMA KODUVALD- VÕI LINN KÕIGE JUURIKALEMBELISEMAKS!

Võhma Linnaleht NR. 171. September 2012 3

Lugeda ka

Mõtelda on mõnus. Kingitud hobuse haiged hambadEile tegin oma kodus sü-

gispuhastust. Siludes käte vahel noorima tütre imearmsaid, aga kukekaks jäänud pükse, silmitsesin mõtlikult toanurka kogune-nud kraami. Roosa nukukä-ru tagant piilusid punase-mummuline piimakann ja käbidega kohviserviis, nagu oodates, et annaksin neile uue elu. Mõte läks sõpra-dele-tuttavatele, kes sageli minu poole pöörduvad, loo-tes leida asjadele, mida endal enam vaja pole, uus õnnelik omanik: „Prügikasti ju ka ei raatsi visata, aga sa ju suht-led lastekodudega, neil on kindlasti kõigest puudu …“

Olen harjunud naabri-tele, kolleegidele ja niisa-ma headele inimestele selle küsimuse peale vastama, et jah, ikka on ka neil va-hel üht-teist vaja, täpsusta-des pisut vaiksemalt: „Aga tooge kindlasti asju, mis on puhtad ja terved!“ Olgu siis kevadine suurpuhastus või harras jõulumeeleolu, milles inimesed oma uute-le jõuluvana toodud kingi-tustele ruumi teevad, istun mina tihtipeale kastide ja kottide otsas, mis paraku vajavad enne edasi saatmist eelsorteerimist. Kogemus ütleb, et „kingitud hobuse suhu vaatamine“ on häda-vajalik, sest pahatihti leidub annetuste hulgas ka vali-

matult edasi saadetud vana kola – kulunud riideid, lää-patallatud jalanõusid ja kat-kisi mänguasju.

Arvan, et oma vana rämpsu kaelast ära sokuta-mine näitab tõelist lugupi-damatust abivajaja vastu. Kahjuks on mul oma tööst tuua omajagu näiteid, kus innukad abistajad on turva- ja asenduskodudes peatu-vatele lastele saatnud asju, mille õige koht on prügikas-tis. Jaanuaris kirjutas üks pereema, et neil on pöö-ningul suusad, mida keegi pole juba aastakümneid ka-sutanud, et ta annaks need lastekodusse ära … Mäletan üht meest, kes tõi lasteko-dudele mitme suure prügi-kotiga riideid ning üle andes lisas kommentaari: „No siis nad näevad, et me selle žesti tegime!“ Mul polnud enam võimalust küsida, mis on selle žesti mõte täpsemalt, kui kottide sisuga tutvudes leidsin eest auklikke dressi-kaid, viledaks kantud sukk-pükse, katkise lukuga jope-sid, kulunud varrukatega kampsuneid, pleekinud pil-di ja väljaveninud kaelusega T-särke … Tõepoolest – ko-tis leidusid ka mõned täitsa tutikad poiste pikad püksid, mis teinuks kandjale rõõ-mu küll 90-ndate lõpus, ent tänases päevas sobiks vaid stiilipeol kandmiseks. Mee-

nub ka kõne, kus üks ema rääkis, et oli oma lapsega tuba koristanud ja küsis, kas võib laste turvakodule män-guasju tuua. Võtsin need lahkelt vastu, aga enne üle-andmist leidsin, et olin las-tekodusse edasi andmiseks saanud kotitäie legoklotse ja detaile, millel nurgad katki ja seinad küljest.

Kevadel lugesin lehest, et Kuressaare Rimi kauplus kogus kolmenädalase taas-kasutuskampaaniaga seitse konteineritäit kasutatud rii-deid lasterikastele peredele ning kaupluse juhataja oli õnnelik, et kogumine läks üle ootuste hästi: “Inimesed olid aktiivsed, tulid ja tõid kraami suurte kottidega. Eks nad tegid oma kappides kevadist suurpuhastust.” Paraku polnud suurpered kogutud kraamist eriti hu-vitatud, sest kolme esimese konteineri sorteerimise jä-rel selgus, et kasutamiskõlb-likke lasteriideid oli neis äärmiselt vähe.

Miks kiputakse arvama, et kapinurgas tolmu kogu-vad asjad peavad tingimata minema teisele ringile neile, kes on ühiskonnas nõrge-mal positsioonil? Kui asen-duskodud ja suurperede emad võtaksid vastu kõik saadetised, millest tavako-dudes lahti tahetakse saada, oleksid nende prügiveo-

arved nii suured, et mõni muu elutähtis teenus jääks perele tellimata. Olen kuul-nud robustset ütlust „Mina saan sitast lahti, teine saab hea asja“ – aga miks peaksid teised meie prahist rõõmu tundma või kuidas see abi-vajaja elukvaliteeti paran-dab? Märkamine ja aitami-ne ei tohiks seisneda enda jaoks vana ja tarbetu asja ära andmises. Taaskasutu-ses peaks lähtuma sellest, et uuele ringile antakse as-jad, mida võib ka oma heale sõbrale või kolleegile anda või ülemusele soovitada. Kui sügispuhastust tehes on valida, kas panen päevi näinud asjad heategevusse või kolitaksosse, siis peaks valima viimase.

Minu tütre imearmsad püksid leiavad tee perre, kus on aasta jagu noorem tüdruk kasvamas. Käbide-ga kohviserviisile ja roosale nukukärule uue elu otsimi-sega läheb mul veel natuke aega, aga punasemummu-list piimakannu soovitaksin heal meelel nii heale kollee-gile kui ka peaministrile, kui vaid teaksin, et nende peres on hommikukohvi joomisel au sees suurte mummudega serviis.

Triin Lumi3 tütre ema

MTÜ SEB Heategevusfond tegevjuht

Loeme luuletusiKasvatusteadustes on räägitud sellest, et väikelastele

tasub muinasjuttude kõrval lugeda ette ka luuletusi. Luulekeel arendab fantaasiat, avardab sõnavara, mõjutab emotsionaalset arengut. Küsisin hiljaaegu enda emalt, kas ta oli sellest kasvatustarkusest teadlik, et mulle tihti luule-tusi ette luges. Selgus, et pigem luges siiski seetõttu, et talle endale ka luuletused meeldisid.

Loodan väga, et mõni väikeste laste vanem siin järgmi-sel korral soovitab luuleraamatuid, mida lastele ette lugeda.

Mina soovitan aga luuleraa-matut täiskasvanuile. „Elu kui keermes lõng“. Meie raama-tukogust leitav.

Kindlasti on luulega nii nagu muusikaga – igaühele meeldib erinev stiil. Need luuletused on lihtsad ja ladusad ja päris elust en-dast. Hea kerge lugeda ja teinekord ehk hea sõbra sünnipäevakaardilegi kir-jutada.

Autor on Jaan Täna-vots, selle aasta augustis meie hulgast lahkunud botaanik. Luulekogu il-mus selle aasta kevadel.

Hallahommikuti punavahernutab kastet minu akna all.Sügisel on päike loid ja jahe, nagu poleks südant enam tal …

Luule Tiirmaa

Koguduse aastapäev tõi kokku inimesi kau-gelt ja lähedalt. Tähtsündmus oli kindlas-

ti kirikukontsert, kus laulis Pilistvere Noorte ansambel koos Tõnis Mägiga. Kõneles vaimulik Jaan Tammsalu. Rahvalik jätk kulges Pilistvere rahvamaja hoovil, kus tantsumemmed õnnista-sid jalakeerutamisega sisse värskelt valminud lava. Päeva sisse mahtusid lasteteater, rongisõit, loterii, Ingli kohvik koos tõhusama kehakinni-tusega. Elevust tõi noorte meeste puhkpillibänd Brassical. Kogudus ja küla saavad rõõmustada, et Looja õnnistas heitlikule suvele vaatamata ettevõtmist ilusa ilmaga. Päev lõppes sumedas suveöös muinastulede süütamisega Pilistvere paisjärvel. Aitäh kõigile, kes käe külge panid et-tevalmistustes ning kõigile, kes seda päeva täht-saks pidasid.

Pilistvere küla ja kogudus

Pilistvere kogudus 790 ja külapäev

Viimasel kahel aastal oli Viljandi maakonna

õpilastel võimalik õpilaspi-letiga kooli ja kodu vahel tasuta sõita. Kahjuks kasu-tasid mõned lapsed tasuta sõidu võimalust muudeks käikudeks, seepärast võe-takse kasutusele kiipkaar-did.

Alates 01. oktoobrist 2012 hakkavad maapiir-konnas sõitvad õpilased kasutama kooli, koolist koju, huviringidesse ja õp-

petööga seotud üritustele sõitmiseks kiipkaarte.

Kiipkaardi väljastajaks on kohalik omavalitsus koostöös kooliga. Praegu valmistab Viljandi maava-litsus koos bussifirmadega ette õpilastele nimelised kiipkaardid.

Kiipkaardile on kantud vedaja nimi (ATKO, AU-TOMEN) ja õpilase nimi. Kiipkaart kehtib koos isi-kuttõendava dokumendiga (õpilaspilet, ID-kaart).

Bussi sisenedes tuleb õpilasel iga kord kiipkaart bussijuhi juures registree-rida (ehk valideerida) vas-tavas seadmes. Juhul kui õpilasel ei ole kiipkaarti kaasas või piletikontrolli-mise käigus osutub võima-tuks kiipkaardi omaniku isikut tuvastada, peab ta ostma bussipileti.

Kaartide kasutuselevõtt võimaldab teada, kui palju ja millistel aegadel bussides tegelikult inimesi sõidab.

„Õpilaspileti kasutamisest ei jäänud vajalikku jälge ning see ei võimaldanud koguda transpordikorral-duse analüüsiks hädava-jalikke andmeid“, rõhutas Viljandi maavalitsuse aren-gu- ja planeeringuosakon-na juhi Kaupo Kase süstee-mi uuendamise vajalikkust.

Kiipkaardid kehtivad õppeaasta lõpuni ehk 2013. aasta suveni.

Viljandi Maavalitsus

Maapiirkondade õpilased sõidavad 1. oktoobrist alates bussides nimeliste kiipkaartidega

Võhma LinnalehtNR. 171. September 20124

Kuigi kahe aasta eest Un-garist Europeade’ilt tul-

les (pärast kaheteistpäevast kodust äraolekut + suus pin-gimaitse) oli mõte, et niipea pikale bussireisile ei tahaks, võis ometi ühel sumedal su-veõhtul 7. juulil koolimaja esisel parkimisplatsil taas näha Pilistvere Pillimehi en-nast reisile asutamas.

Nii sõidetigi taas kord Europeade’i festivalile, mis toimus Itaalia linnas Pado-vas.

Pärast14-tunnist sõitu jõudsime esimesse peatus-paika Poolas, kuhu kogunes ka ülejäänud festivalist osa-võtjate seltskond, kokku viis bussitäit ehk ligi 250 isete-gevuslast Eesti erinevatest paikadest. Õhtul jõudsime hotelli kõrval muruplatsil proovi teha koos rahvatant-sijate Avitaguste ja Kaera Maridega, kellega koos pidi-me festivalil esinema.

Varahommikul jätkus meie teekond väikese vahe-peatusega Krakowis (endine Poola pealinn) Waweli linna-mäe juures Visla jõe kaldal. Teated inimeste tegevusest pärinevat juba 2. sajandist. Vaatamata laastavatele sõda-dele on kaunis kuningaloss suuremalt jaolt säilinud. Ee-malt vaadates meenutab lin-namägi Revali müüre, ainult et need on hulga suuremad.

Pärast lossikülastust jät-kub sõit Austria 2500-aasta-sesse pealinna Viini [valge], kuhu jõuame vastu õhtut. Asula on tekkinud merevai-gutee ja Doonau ristumispai-ka. Ilusat „sinist“ Doonaud nähes vakatavad me laulud suul, sest Doonau on pigem porikarva (arvatavalt varem sinna suunatud linna kana-lisatsioonist, mida viimastel aastatel on hakatud projek-tide käigus ümber ehitama). Pärast pikka sõitu ja ühist tantsu- ja pilliproovi ei soovi keegi siiski minna magama. Pärast väikest kehakinnitust ühes kiirrestoranis on väljas juba päris pime. Seda salapä-rasem tundub väikesel jalu-tuskäigul õhtune valget värvi vanalinn.

Kolmandal reisipäeval saavad soovijad külastada Sloveenias asuvaid Postdoj-na lähedal mägedes asuvaid Adelsbergi karstikoopaid. Satume muinasjutulisse ja ebareaalsena näivasse kohta sügaval maa all, kus vaated stalaktiitidest ja sta-lagmiitidest moodustunud sammastele ja kujutistele on pööraselt lummavad. Samuti võib kohata nii elus (väiksed värvitud ja valged sisalikud ilma silmadeta) kui elutuid olendeid, kes või mis pole kunagi ilmavalgust näinud. On siiski veidi kah-ju, et koopakülastus kuju-tab endast metrooliini, kust sõidab ja kappab läbi iga paari tunni järel kuussada inimest.

Õhtuks jõuame kõrgele mägedes asuvasse Sloveenia pealinna Ljubljanasse, mis on väikseimaid Euroopa pealinnu (272200 elanikku), kus on samuti väike armas vanalinn ja päris oma raha-pada. Iga lõuna poole sõide-tud päevaga on muutunud ilm soojemaks. Staadionil planeeritud tantsu- ja pilli-proovi peame tegema äike-setormi tõttu siseruumides.

Neljandal päeval pärast 3000 km teekonda jõuame Itaalia põhjaosas asuvasse Padova linna. Esinemislava on üles seatud Prato della Valle väljakul Basilica ka-tedraali kõrval. Meie maju-tus on Padova lähedal pro-vintsis 10 km eemal mägede jalamil asuvas Abano Terme vallas, mis on tuntud tervi-sekuurordina. Nii möödub neli tihedalt sisustatud päe-va vahelduvalt edasi-tagasi festivalilinna Padova ja öö-bimis- ning toitlustamisko-ha Abano vahet sõites proo-vide ja kontsertide andmise ja kuulamisega. Peale fes-tivali põhikontsertidel et-teastumistega on meil veel igal päeval võimalus anda ka iseseisvaid kontserte eri-nevatel linnaväljakutel koos meiega bussis reisivate eel-poolnimetatud rahvatantsi-jatega. Väga meeldejäävaks kujunesid tervituskontsert,

rongkäik koos sellele järg-nenud simmaniga ning lõpukontsert. Et üürike vaba aeg selle kõige va-hel oli enda sisustada, siis ühel õhtupoolikul pärast keskpäevakuumuses (kui kõik normaalsed itaallased siestat peavad) esinemist suutsime end kokku võtta ja sõita rongiga Padovast ainult 40 km kaugusel asu-vasse maailma omapärasei-masse linna Veneetsiasse, mis asub 18 Venezia saarel ja kus on võimalik liikuda kas jalgsi või mööda vee-teed. Väikeste ja kitsaste tänavate ning kanalite vahel möödus kiiresti paar tundi ja juba pidimegi tagasiteele asuma, et jõuda eelviimase-le rongile. Jõudsime põgu-salt näha tänavatel asuvaid kohvikuid, väikesi armsaid poekesi suveniiridega, kus põhilisteks meeneteks olid maskid. Miks see nii on, sel-gus alles hiljem: Veneetsias kandsid kunagi ammu kur-jategijad maske, mis hiljem ametlikult ära keelati. Tä-napäeval on maskid luba-tud vaid paar korda aastas toimuvatel traditsioonilistel maskiballidel. Nägime lä-hedalt ka Veneetsia põhilisi liiklusvahendeid, püstiste ninadega gondleid. Ja mui-dugi ehe arhitektuur oma iidses liikumatuses: aknad ripakil luukide ja rikkalike lilleamplitega, majade vahe-le tõmmatud pesunööridel kuivava pesuga, kus ühel hetkel tekkis tunne, et siin

Kuidas Pilistvere Pillimehed Padovas Europeade’il käisid

1. päev Eestist Poolasse2. päev Edasi Austriasse Viini3. päev Sõidame Sloveeniasse Ljubljanasse ja

käime Postojna koobastes4. päev Saabume Paduasse5. päev Paduas Europeade kohalik tervitusõhtu6. päev Europeade avapäev7. päev Europeade muusikapäev8. päev Europeade rongkäigupäev9. päev Europeade lõpetamispäev10. päev Viini. Viinis jääb aega ringi

ekskurseerimiseks11. päev Tagasisõit Poolasse. Tagasi kodus

Kas hülgenahast püksid kaitsevad palavuse eest?

Peo lõpetamine.

Rongkäigu ootel.

Rahvaste paabel, täis noori ja ilusaid. Pärast rongkäiku.

võib kaela sadada kausitäis pesuloputusvett...

Tagasiteel rongis olles meenub ühe silla käsipuul lebanud punane roos: tead-mine, et Veneetsia on pal-jude armastajapaaride mee-lispaigaks, kus peig palub mõrsja kätt.

Tänu palavusele ja sa-muti esinemis- ja ööbimis- ning toitlustamiskohtade vahel mitu korda päevas edasi-tagasi sõitmisele õn-nestus meil Padovast näha vaid väga väikest osa ja suuremad vaatamisväärsu-sed jäidki nägemata. Pärast seda, kui nägime enda ees rongkäigus marssivaid hül-genahast pükstes eskimoid, me enam palavuse üle ei kurtnud.

Mis veel jääb festivali meenutama? Uhkustunne Eesti esindamisel festiva-likontserdil, pidev rahva-muusika ja rahvaste paabel, kaunis loodus, ritsikate (või koide) lakkamatu sirin, soo-jus, sumedad õhtud ja ööd, itaallaste avatus, sõbralik-kus, heatahtlik uudishimu ja ilu, koristamata linna-tänavad ja mustus, lilled, hispaanlased ja fl amenko, „Hispaanialikud silmad“, hea reisiseltskond ning rei-si- ja festivalikorraldus.

Tagasiteel koju on veel-kord võimalus veeta terve päev Viinis ja selle lähistel asuvas tohutus ja võrratult kaunis Schönbrunni lossi-kompleksis. Siit kantaksegi üle TV ja raadio vahendusel

kuulsate heliloojate poolt loodud sümfooniaid.

Pärast ärasõitu Viinist kodu poole avastame ühes peatuspaigas öösel kell pool neli, et … soojakraade on 28 asemel vaid 8!...

Pärast kaheteistpäevast kodust eemalolekut koju jõudes, võtab meid vastu ammu igatsetud Eesti suvi mõnusa karguse, jaheduse ja vaikusega...

Täname Võhma linna-valitsust, kes Pilistvere Pilli-meeste festivalil osalemist/käimist toetasid.

Pilistvere Pillimeeste nimelAsta Laas,

akordionimängijaFotode autorid Asta Laas

ja Teele Vahtra

Võhma Linnaleht NR. 171. September 2012 5

Ko2l ikoorem September 2012

Kooli tegemised:www.kool.vohma.ee

Seekord lehes

Uued lapsedUued õpetajadSuvised tegemisedJa muudki

Kolm sooviKooliaastat alustatakse

alati soovidega, sest see on igasügisene uus al-gus. Iga alguse puhul soovib eestlane minejale/tulejale midagi kaasa. Nii teeb seda ka Võhma Gümnaasium, kes annab sel õppeaastal igale õpilasele, lapsevane-male, kooli töötajale kaasa kolm soovi.

Esiteks – JULGUS. Omadus, mida meis kõigis olema peab ja mis viib õp-pimises kaugele. Julgus esi-tada küsimusi, julgus proo-vida seda, mida varem pole

proovitud, ja julgus vajadu-sel isegi rumal näida. Üht-lasi aga soovime kõigile ka julgust oma arvamus välja öelda ja seeläbi kooli ja lin-na elu parendamisele kaasa aidata.

Teiseks – ÕPPIMINE! Iial ei saa ükski meist nii targaks, et targem olla ei anna. Tänases maailmas on iga hetk uus ja kannab endas informatsiooni, mida me varem ei pruukinud omada. Seega ÕPPIGE koos, ükstei-selt ja kui võimalus avaneb, siis ka ÕPETAGE.

Ja kolmandaks soovime midagi, mis aitab kaasa nen-de kahe esimese soovi ellu-viimisele: NAERATAGE! Iga naeratus kaotab takistu-se, mis võib Teie teele tulla, kui olete mõne arvates liialt julge või liialt õpihimuline. Loodan vaid, et neid, kes nii mõtlevad, meie koolis ja lin-nas ei ole.

Lõpetuseks veel sellest, mis on 1. septembril Võhma Gümnaasiumis uut.

Esimeses klassis alustab õppimist 15 õpilast, küm-nendas klassis 4 õpilast.

Kooliaasta alguseks on uusi õpilasi kooli (ülemine-kuklassides) juurde tulnud 11 ja nii on Võhma Güm-naasiumis 1. septembril 2012 kokku 187 õpilast.

Lisaks uutele õpilastele on juurde tulnud ka uusi õpetajaid:

Mait Rei – loodusainete ja majandusõpetuse õpeta-ja;

Virve Orgusaar – klas-siõpetaja;

Kaja Tamsar – logo-peed-eripedagoog;

Rain Aleksandrov – noormeeste kehalise kasva-tuse õpetaja.

Seni Võhma Gümnaa-siumis saksa keele õpetaja ja karjäärikoordineerijana töötanud Silva Murik alus-tab nüüd tööd õppealajuha-tajana.

Lõpetuseks soovin mei-le kõigile ilusat kooliaastat ning uusi toredaid hetki üksteisega koos olles.

Kristel VahtradirektorI klass

Corin Elizabeth BreretonSergo IvantšikGert-Marten KaupHeleri KiikMihkel KoitmäeMarkus KoksTõnis LindauRico-Rasmus LutsGuido-Kevin PajuMertel-Merleen PajuJakko PüviEgert SarvSten-Henrik SillatMariliis SooAngeelika ZahharovaKlassijuhataja Kaie Aab

X klassCarina KlausGeti KundlaKevin TiitusMarko TõnissonKlassijuhataja Kairi Ibrus

Saame tuttavaks uute õpetajatega!

Minu nimi on Kaja Tam-sar. Olen sündinud

Alatskivi vallas Tartumaal. Lõpetasin Juhan Liivi ni-melise Alatskivi Keskkooli 1972. a. Pärast seda jätkasin õpinguid Taru Meditsiini-koolis velskri erialal. 1975. a asusin tööle Viljandimaale

Vastemõisa velskripunkti

juhatajana, kus töötasin 23 aastat. Õppimine ja enese-täiendamine on mulle alati meelepärane olnud, seetõttu astusin Tartu Ülikooli logo-peediat ning eripedagoogikat õppima. Ülikooli lõpetamise järel alustasin pedagoogi- ja logopeeditööd Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis.

Töötasin erivajadustega õpi-lastega, õpetades saksa keelt, eesti keelt ja kirjandust ning parandusõpet. Samal ajal osutasin logopeedilist abi nii koolis kui ka lasteaias.

Mulle meeldib töötada inimeste-ga, sest teiste eri-nevusi arvestades saad ka ise pidevalt areneda. Lastega töö valmistab rõõ-mu ja annab või-maluse olla kursis uuendustega.

Olen kahe täis-kasvanud tütre

ema ja ühe toreda tütretirt-su vanaema.

Mulle meeldib kirjutada luuletusi, lugeda raamatuid, külastada teatri- ja kontser-dietendusi, reisida.

Kaja Tamsar (erakogu)

Õpetaja Virve Or-gusaar on sündinud

ja kasvanud Viljandis, kus alustas ka haridusteed tollases Viljandi 5. Kesk-koolis (praegu Viljandi Paalalinna Kool). Pärast keskkooli lõpetamist sa-

mas koolis asus ta õppima Tallinna Pe-dagoogilisse Instituuti ning õppis algklassi-õpetajaks. 1984. aastal asus ta tööle õpetajana

oma kodukoolis Viljandi 5. Kesk-koolis. Kümme aastat hiljem ot-sustas ta oma ha-ridust täiendada, omandades klas-siõpetaja kutse. Kuni 2012. aasta kevadeni töötas Virve Orgusaar Viljandi Paala-linna Gümnaa-siumis.

Alates uuest õppeaastast töö-tab õpetajana Võhma Güm-naasiumis 4. klassi klassiõpe-tajana, samuti

õpetab inimeseõpetust, eesti keelt ja kirjandust ning ajalugu 5. klassile.

Vabal ajal armastab õpetaja Virve lugeda, aia-töid teha ja koos perega aega veeta.

Virve Orgusaar (foto Marju Roosileht)

Olen pärit Viljandist ja seal ka üles kasvanud. Küm-

nenda klassi lõpetasin Paalalin-na Gümnaasiumis, mille järel läksin õppima ja sportima Au-dentese Spordigümnaasiumi vabamaadluse erialale. Pärast Spordigümnaasiumi lõpetamist asusin õppima Tallinna Ülikoo-li kehakultuuri teaduskonda, mille lõpetasin 2008. aastal.

Olen töötanud Puiatu Eri-koolis spordiinstruktorina ja Ämmuste Koolis terviseeden-dajana ning kehalise kasva-tuse õpetajana. Aastast 2008 olen tegev ka maadlustree-nerina Viljandi Spordikoolis. Nüüdsest asusin tööle Võhma Gümnaasiumi poiste kehalise kasvatuse õpetajana ja maad-lustreenerina. Siinkohal pean mainima väga häid sportimis-tingimusi Võhma Gümnaasiu-mis. Olge agarad neid tingimu-si kasutama!

Maadlusega alustasin juba seitsmeaastaselt ja tegelen ak-tiivselt siiani. Olen noorena proovinud ka teisi spordialasid (jalgpall, judo, kergejõustik), kuid minu jaoks ei saa maad-luse vastu ükski ala. Olen Eesti maadluskoondisesse kuulunud üle kümne aasta ja esindanud

meie riiki erinevatel võistlustel nii maadlejana kui treenerina.

Eelmisel aastal asutasime Viljandi endiste ja praegus-te maadlejatega spordiklubi MTÜ FswVabamaadlus, mille eesmärk on korraldada erine-vaid spordiüritusi. Läbi nen-de ürituste toetame Viljandi noormaadlejaid nende unis-tuste täitumisel jõuda tulevi-kus parimate maadlejate selts-konda.

Ühtlasi kasutan ära võima-lust ja kutsun terveid ja julgeid poisse maadlustrenni Võhma Gümnaasiumi maadlussaali.

Rain Aleksandrov

Rain Aleksandrov (foto Marju Roosileht)

Olen üles kasvanud Tallinna lähedal Ko-

sel ja 1992. aastal lõpeta-sin Kose Keskkooli. Samal aastal alustasin ülikooli-õpinguid Tartu Ülikoo-li geograafi a osakonnas inimgeograafi a erialal. Haridusvaldkonnas alus-

tasin tööd 2002. aasta talvel Estonian Business School’is ning sama aasta sügisel ka Tallinna Teh-nikaülikoolis lektorina. 2005. aasta sügisest ala-tes töötasin gümnaasiumi õpetajana Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis ja Jõh-vi Gümnaasiumis. Lisaks

olen viinud läbi hulgaliselt regionaalse arengu alaseid koolitusi, korraldanud õp-pereise, juhendanud uu-rimistöid, tegutsenud nii projektijuhi kui ka inves-teeringuagendina.

Vabal ajal osalen vaba-tahtlikus töös, mille üks

osa on tasu-ta piibliõp-pe andmine selleks soovi avaldanutele. Mulle meel-dib reisimine, matkamine , laulmine ning mõnikord võ-tan kätte ka viiuli, et koos teistega mu-sitseerida.

2 0 1 2 . s e p t e m b -

ris alustasin tööd Võhma Gümnaasiumis geograa-fi a- ja majandusõpetajana, lisaks annan tunde uuri-mistöö aluste ja loodus-õpetuse valdkonnas.

Mait Rei

Mait Rei (erakogu)

Alanud õppeaasta tõi meie kooli päris mitu uut õpetajat. Kes nad on? Kust tulevad? Mida teevad

vabal ajal? Iga õpetaja on lubanud oma elu sisse piilu-da ja ennast tuttavamaks rääkida.

Laulan segakooris „Il-matar“ ja Vastemõisa naisansamblis. Osalen Vas-temõisa rahvamaja näiterin-gis ja naisteühenduses.

Armastan loodust, eriti sügisel, kui seene- ja mar-jaaeg kätte jõuab. Hoidiste valmistamine pakub samuti rõõmu.

Inimestes hindan ausust, viisakust, tolerantsust ja eelkõige inimlikkust. Usun, et saan seda kõike jagada ka omalt poolt. Soovin meeldi-vat koostööd õpilaste, laste-vanemate ja kolleegidega!

Kuidas eluga toime tulla?

Emadega ei tohi norida,sest nad on kasulikud.

Võhma LinnalehtNR. 171. September 20126

25.06.–30.06. olid Võhma ja Kalmetu noorkotkad ja kodutütred Lätis Kuramaal Spare mõisas ühislaagris Läti noortega (Jaunsardze).

Laagris viibisime esi-mesed kolm päeva. Toimus erinevaid sportlikke ja mili-taarseid üritusi. Toimus sel-jataha paintball-iI markerist laskmine joogipudeli pihta, gaasimaski õpe, torni ehi-tamine taburettidest, peeti maha köieveo võistlus.

Peale ühislaagrit suun-dusid Võhma ja Kalmetu noorkotkad ja kodutütred Kolka tippu ning järgmine päev Ventspilsi ning sõitsid õhtut veetma Stende kultuu-

rimajja, kus kohtuti kohalike noortega. Viimasel päeval külastasime Riia loomaaeda. Ning seejärel algas tee koju, väikese vahepeatusega Iklas.

***9.–13. augustini viibisid

kuus Sakala maleva noor-kotkast ja kodutütart Lätis ellujäämislaagris Hundi-rada. Sõit Lätti algas 9. au-gusti pärastlõunal. Väike vahepeatus oli piiripunktis, kus tehti ka ühispilt. Pärast väikest jalasirutust jätkus sõit Valmiera suunas. Kui lõpuks kohale jõudsime, toi-mus rivistus. Seejärel täideti veepudelid ja algas matk öö-

bimiskohta. Seal püstitasime telk-mantlitest varju-aluse ja panime paika valve, kes hoiaks lõkke üle-val. Hommiku-ne äratus lätlaste poolt kell pool viis oli ebameeldiv üllatus ja vihjas puuduvale dist-sipliinile Jaunsar-dze ridades. Kell seitse, kui toimus tegelik äratus, olid enamikel as-jad juba pakitud. Hommikupoolik

Noorkotkastel oli tegus suvi

Rääkides endiste Võh-ma Gümnaasiumi

õpilastega, meenutatakse aegajalt ikka seda, kuidas toimusid kunagi koolis maletunnid, -trennid ja käidi suure hulga õpilas-tega võistlustel ning tuldi tagasi medalite ja kari-katega. Head tulemused võistlustelt tekitasid veelgi suuremat huvi male vastu.

Male arendab mõtle-mist ning annab võimalu-se näha maailma ja saada uusi tutvusi. Lisaks väikse-matele võistlustele, kust ka meie kooli õpilased prae-gu osa võtavad, toimub kõrgema tasemega vaba-riiklikke turniire, Euroopa meistrivõistlusi, maailma meistrivõistlusi ning iga kahe aasta tagant korral-datakse ka maleolümpiat. Olümpia on hea näide sel-lest, et male kasvatab pü-sivust – mõni mäng kestab seal näiteks üle kuue tunni.

Sel aastal toimus 40. maleolümpia 27.08.–10.09. Türgis. Miks on see meie jaoks oluline? See-tõttu, et juba kolmandat korda käis Eestit maleo-lümpial esindamas meie kooli endine õpilane Tuuli

Vahtra, kelle maletee algas just Võhma Gümnaasiu-mis. Võib öelda, et Eesti naiskonnal läks hästi: 127 võistkonna hulgast saavu-tasid nad tubli 36. koha. Tuuli kogus 6,5 punkti 9-st ning tõstis selle tulemuse-ga ka oma rahvusvahelist reitingut.

Et aga nii kaugele jõu-da, on vaja teha järjepide-vat tööd ning tunda male-mängust rõõmu. Vahepeal jäi kahjuks meie koolis male soiku. Nüüd aga teeme jälle samme selle poole, et koolis male taas populaarsemaks muuta. Juba sügisel on plaanis minna proovima oma os-kusi mõttemängudes teis-te koolide õpilastega.

Seega, kellel on sugu-lasi-sõpru, kes oskavad mängida, võtke julgelt va-bal ajal mõni partii ette. Pole ka hullu, kui oskused veel puuduvad, sest nende õppimiseks pole kunagi hilja, peab ainult huvi ja tahtmist olema.

Teele Vahtra12. klass

Maletunnist olümpiale

Vahetund mänguklassis (fotod Marju Roosileht)

Kui lähen külla esimese-le klassile, satun keset

õppeprotsessi, kus õpila-sed harjutavad ootamatult klassi tuleva külalise auks püsti tõusmist. Ootamatu külalise rollis olen siis mina. Mulle vaatavad klassis vastu säravad silmapaarid ja tun-dub, et esimene koolinädal ei ole küll õppimise isu ära võtnud. Lemmiktunni äraa-rvamisega ei pea palju vae-va nägema, juba aastaid on need olnud esimese klassi jütsidel kunst ja kehaline kasvatus. Siis äkki meenub, et ka matemaatika on tore ja muusikatund samuti. Eesti keele tund tundub praegu kõige raskem, aga õpetaja Kaie Aab julgustab, et varsti läheb lihtsamaks.

Vahetunnid veedavad esimese klassi lapsed oma mängutoas, mis sai sisus-tatud lapsevanemate abiga. Koos muretseti sinna män-ge, pehmeid mänguasju, joonistustarbeid ja muudki hädavajalikku, et vahetunde sisukamalt veeta. Nii ei pea vastsed koolilapsed korido-rides muu lärmi sees eksle-ma. Neil on kindel koht ja klassikaaslased turvaliselt ümberringi.

Pärast tunde jäävad osad lapsed pikapäevarühma õp-pima ja teised lähevad koju. Kaks last käivad juba muu-sikakoolis, teised istuvad koju jõudes kas arvutisse või lähevad õue mängima.

Kui uurin, kumb siis popu-laarsem on, õuemängud või arvuti, on jõud enamvähem tasakaalus. Televiisor ei ole

Esimene klass on juba koolieluga harjunud

Töine õhkkond 1. klassis.

enam moes, seda vaatab vaid mõni üksik laps. Kui küsin, kas õpetaja neile ka hindeid paneb, kõlab üleül-

dine „jaa!“. Õpetaja selgitab, et hinded on esimesel klas-sil pisut omamoodi: „Väga hästi“, „Oled tubli“, „Pead veel püüdma“ on sõnumid, mida õpetaja päevikusse kirjutab.

Kui asutan klassist lah-kuma, saame koos harjuta-da ka seda, kuidas käituda, kui ootamatu külaline ära läheb. Ikka üksmeelselt püsti tõustes ja särasilmselt head aega soovides.

Marju Roosileht

kulus fi ltreerimissüstee-mi ja varjualuste ehitamise peale. Pärast lõunat õppisi-me lõkketüüpe ja lihvisime tuletegemisoskust. Teine öö oli külmem kui esimene. Sel ööl toimus vaenlase kal-laletung meie laagrile. Kuid sitkeid eestlasi ei suutnud lätlased alistada. Hommikul oli äratus ning algas parve-ehitusprotsess. Parvega tuli oma varustus kuivalt üle jõe saada. Ja siis valmistasime söögiks kana. Pärast kana-söömist toimus matk soisel pinnasel ja tuli suunduda läbi jõe. Muidugi said me riided märjaks, ent koti sisu

jäi kuivaks, mis tegi meie viimase ülesande väga liht-saks. Nimelt tuli lõkkesoo-juses oma riided ja varustus hommikuks ära kuivatada. Viimasel päeval oli varus-tuse kontroll, tehti ühispilt, söödi ja algas kauaoodatud sõit koju. Järele mõeldes oli tegemist väga hariva ja hu-vitava laagriga.

Lätis toimunu kohta leiab Talsu TV videoklipi netiaadressilt http://www.youtube.com/watch?v=gkY59s9bj4E&list=UUvaTz1X2eZsOVQ4wmqpbBdA&index=127&feature=plcp

Martin Remmer ja Andris Sild

11. klassJõge ületada oli päris ränk (erakogu)

Ühispilt Läti laagris (erakogu)

LASTEVANEMATE ÜLDKOOSOLEK

toimub kolmapäeval,

3. oktoobril kell 17.30 kooli aulas

Päevakord:1. Muudatused Võhma Gümnaasiumi põhikooli

õppekava üldosas 2. Muudatused kooli ja õpilaskodu kodukorras3. Lastevanemate esindajate valimine kooli

hoolekogusse4. Külalisesineja E. Laanvee teemal “Lapse (õpilase)

käitumise suunamine ja mõjutamine”

Ootame rohket osavõttu!

Võhma Linnaleht NR. 171. September 2012 7

Petangisuvele pannakse punktSPORDIST

Selle aasta petangisuvi on lõpusirgel.

• Seeriavõistlusega selgus karikavõitja, kelleks oli Raivo Ignatov. Temale järgnesid võrdse punkti-summaga Ivan Ignatov, Mati Tiirmaa ja Aare Alliksaar.

• Võhma linna meistri-võistlustel üksikmängus oli samuti parim Rai-vo Ignatov, teine Hillar Puskar ja kolmas Raivo Vares.

• Pingeliseks kujunesid võistlused triodele. Siin õnnestus võita võistkon-nal „Härrad“ koossei-sus Ruve Koska, Hillar Puskar ja Indrek Kaa-lep. Teiseks jäi võistkond „Kapo“: Ando Saar, Tiia Sepp ja Heiti Pent. Kol-

mandaks võitles end võistkond „Dünastia“ – Annika Alliksaar, Rein Alliksaar ja Aare Allik-saar.

• Koolinoorte suvised võistlused on selleks aas-taks läbi saanud. Teise etapi võitis Rainer Kon-gas Jorgen Võsa ees.

Võhma linna meistrivõistlused

HEIDETE KOLMEVÕISTLUSES30. septembril kell 14.00

gümnaasiumi staadionil.

Kavas kuulitõuge, kettaheide ja odavise.

I rida vasakult: Raivo Ignatov, Ivan Ignatov, Ilmar Roosioks, Mati Tiirmaa; II rida vasakult: Ando Saar, Ruve Koska, Aare Alliksaar, Raivo Vares, Rein Alliksaar

Koroonamängijad mälestavad lahkunud

mängijat

ARRO AILTI.

KOROONATUBA gümnaasiumis avatud laupäeval,

29. septembril kell 14.

X ümber Võhma linna jookspühapäeval, 7. oktoobril kell 12.00

Start Võhma gümnaasiumi eest (Veski tn 12)Registreerimine 10.00–11.30

Vanuseklassid:• Kuni 12-aastased poisid ja tüdrukud• 13–18-aastased noormehed ja neiud• 19–40-aastased mehed ja naised• 41–55-aastased mehed ja naised• 56-aastased ja vanemad mehed ja naised

Kolmanda etapi võitis samuti Rainer Kongas, seekord Targo Tiirmaa ees.Teistkordselt peeti maha

ka kolme omavalitsuse, Põlt-samaa, Kõo ja Võhma, pe-tangivõistlus. Kolmas koht jäi sel aastal Põltsamaale, teise koha sai Kõo ning Võh-mal õnnestus ka sel aastal esimesele kohale jääda. Väl-jas oli kolm kolmeliikmelist võistkonda (võistlejad juu-resoleval fotol).

Pidada jääb veel meist-rivõistlus paaridele ja lõpu-pidu parimate autasustami-sega.

Kiitus kõigile vapratele, kes osalesid.

Mati Tiirmaakorraldaja

Pimemassöör Lembit Roosileht teeb Kõo vallamajas

Sobiva aja saab kokku leppida tel 521 4754Sobiva aja saab kokku leppida Sobiva aja saab kokku leppida

Rootsi klassikalist ja seljavenitusmassaaži.

Teisipäeval, 11. oktoobril algusega kell 17.00Kõo kortermajade mänguväljakul (kehva ilma puhul vallamaja saalis). Lisaks tavapärasele kaubale oodatud müügileküpsetised, värsked hoidised, aiasaadused – tule kauplema ja oma saama.

Müüjad registreerige ennast Katrele (kultuur@koo.ee; 5301 2279 kuni 10. oktoobrini

KÕO TÄITURG OSTA

MÜÜ

VAHETA

Pilistvere RahvamajasReedel, 28. septembril kell 19.00

Pileti hind täiskasvanutele 4 €, pensionäridele/lastele 3 €.

XII Vabariiklike külateatrite festivali parim lavastus

6. oktoobril kell 19.00 esietendusega

Eduard Vilde PISUHÄNDPilet 2 eurot

13. oktoobril kell 19.00 etendusegaJohn Patrick

OPAL OTSIB MEESTPilet 2 eurot

Näitering Rassijad esinevad Võhma kultuurikeskuses

Vanuseklasside kolme parimat autasustatakse medalitega, võitjat karika ja eriauhinnaga.Osalema on oodatud kepikõndijad ja matkajad

Võhma LinnalehtNR. 171. September 20128

OÜ TM Energy teatab:Müüa lõhutud küttepuid, 30 ja 50 cm, lehtpuu, metsakuiv kuusk. Info 523 5877.

Müüa küttepuid: lepp, metsakuiv kuusk. Info 526 3881.

Müüa lõhutud küttepuid. Info 5336 3931.

Müüa küttepuid, lõhutud 30 ja 50 cm, kuiv, märg.Info 775 2018, 5191 8165.

Võhma LinnalehtTiraaž 950

Võhma Linnalehte esindab:Angela Härm tel. 437 7228

Aadress:Tallinna 1570603 Võhma

Küljendus ja trükk:Vali Press OÜPõltsamaa, tel. 776 8877

RistsõnaRistsõna vastus tumedalt ääristatud ruutudes.Koostas Heino Laagus.Eelmises numbris ilmunud ristsõna vastuseks oli: ”Naera-tus on kõige odavam ja kõige mõjuvam noorendav na-hakreem”. Õigeid vastuseid laekus 15. Loosiõnn naeratas Kalju Varesele. Õnnitleme võitjat ja ootame uusi lahendusi. Vastusekupongid palume tuua linnavalitsusse sekretäri kätte (samast saab kätte auhinna) või panna I korrusel asuvasse postkasti.

Võhma Linnaleht nr. 171VASTUS:

________________________________________________

________________________________________________

________________________________________________NIMI ja AADRESS:

________________________________________________

________________________________________________

________________________________________________

OÜ Prenton ostab põllu- ja metsamaad.Ago Vingissar 505 1303

ÜLLAR KOSKA06.02.1959 – 07.08.2012

LINDA KOSKA06.10.1926 – 11.08.2012

ARVI SIHV24.11.1957 – 17.08.2012

AVAR SALUMETS17.07.1963 – 07.09.2012

Mälestame

Kõik on kutsutud, kõik on oodatud. Pilistvere kogudus

PILISTVERE KOGUDUSE TEATED

Jumalateenistus Pilistvere suures kirikusigal pühapäeval kell 13.00

Iga kuu 1. pühapäeval on kaetud armulaud

Kontakt: Hermann Kalmus 55 32 789 hermann.kalmus@eelk.ee

13. oktoober, L Koguduse sügistalgud. Algus kell 11.0014. oktoober, P Lõikustänupüha Kogudus tänab häid toetajad2. november, R Hingedepäeva õhtu külalisega

pastoraadis. Algus kell 18.00

Leerikooli algus 14. oktoobril peale jumalateenistust

BALZAC

Meelespea

Liiklusees-kiri

Vanur

Indoneesiarahvuslill

Masti peel

Astaat

ETV saade

Kulturist

Suusataja

Pindala Taskukella Iriidium Naisenimi

Seade

Virgute

Täiuslik

Igapidi

Amper Kätte andma

Puhkus

Sade

Sidesõna

Astaat

Liiter

Hiiu naise peakate

Meri-saarmas

Rooma 500

Poola kirjanik

Jorjen

Sammuk-sin

LaborSocialist

International

Baikalimaa mäed

Tarbetu

Avatud

Pood

Amper

KaelasideLäänemere soomlane

Asutav Kogu

Kuldmünt

Püstol

Laulja

Kala

Tesla

Nigeeria linn

Ahel El 92

Pilge

Ese Audiovideo

Rooma 1000

Asimovi jutt

Kress

Pruudisõlg

Pärilikkuse kandja

Maailma pikim jõgi

SõsarSuur ruum

Lõuna-laius

LambertKonna-kuusk

Hapnik IstikÖrstedRumeenia

linnMangaan

Ülistus-laul

Aasia riik Sina

Moor

Uuen-dada

Eos

TallinnPeenike makaron

Rooma500

Ohvrilaud

Tantaal

Trans-pordi

Siiras

Naise-nimi

Roll

Sama vokaal

Arseen

Alaspidi

Viisakas...

Trapido

Stardi-ülesanne

La- bemoll

Rooma 500

Tallium

Väävel

Naksu-mine

Kondid

Üles-kutse

Suli

Suur kulp

Raadius

Kuld

Elunema

Kosin

Näitle-janna

Luteet-sium

Floks

Taigen

Aar

Belgia linn

Õietolm

Müürsepa tööriist

Uulits

El 92

Posti-indeks

Kohuse-täitja

Teritus-riist

Koraani peatükk

Üür

Näo jumestus

Noot

Onn

Lesesõlg

Aar

Alustate

Amper

Personal

Gramm

Saksa kunstnik

Erbium

Üksluine

Suple

Tantaal

Rooma 50

Astaat

Läm-mastik

Spordi-vahendEuroopa

riik

Austria Presse Agentur

Arvata-vastiMoon

Aktuse-saalLiiter

AstumisedTuule-hoog

Seniidi vastas-punkt

Naatrium

Soome rahvuslillVäärikus

Taand-rida

Noot

India rahvuslill

Ilupõõsas

Cilly ja Marco Sarvel sündis11. juulil tütar GERDA

Mare Õunapuul ja Ülar Puskaril sündis12. juulil poeg MÄRT

Piret Strool ja Jaanis Mikul (Mikk) sündis23. juulil poeg MARKUS

Radne Bengelil ja Ants Juhandil sündis20. augustil poeg HENRY

Aina vuravad aastate read –ühed neist paremad,mõnel on vead.Kuid need, mis tulevad –Olgu Teil head.

ÕNNITLEME SEPTEMBRIKUU SÜNNIPÄEVALAPSI!

89 12.09 MINNA VEIBER87 03.09 PETR CHIMOV 24.09 LYDIA VÄLJAK85 29.09 NADEZHDA KORZHINSKAYA83 02.09 VILHELMINE LAAMAN 10.09 VOLDEMAR OLESK 27.09 ÕILME-LISETTE KOPPEL82 09.09 ALIIS VAHTRA81 05.09 MAIMO VARES 06.09 EVI TURRO75 21.09 ARVI MALKEN 05.09 HELJO SAGUR65 04.09 MAAJA VAAKS60 06.09 HELVE KAUKVER 20.09 KALEV VESPER

Võhma Ekraan näitab neljapäeval,

27. septembril kell 18.00

filmi „Võhma sajand“

Head filmi nautimist!