Embed Size (px)
Citation preview
Nr. 168 Mai 2012
Ilma laulma hakkamata ei saa undki silmast,lööme laulu lakkamata aina maast ja ilmast.Rõõmsaks end ja rõõmsaks teisi püüan muuta lauluga … (Priit Aimla)
6. mail oli Viljandi muusikakooli orkestrimajas võistluse «Laulukarussell» Viljandimaa eelvoor. Osales ligi 80 last. Igas vanuses oli kuus auhinnakohta, kaks esimest karus-sellitavad televoorus edasi.
Võhma Muusikakooli lastest olid parimad:8–10-aastaste vanuserühmas tuli teiseks Eve-Liis
Oolo ja kolmandaks jäi Vaiko Aasaküla.11–13-aastaste vanuserühmas saavutas kolmanda
koha Kaisa-Mari Lehis.
(Allikas: Sakala)
Jälgige reklaami, millal Laulukarussell teles keerlema hakkab!
... emadepäeva eelõhtul, 12. mail kultuuri-keskuses.
Kas ka leidis, teavad asjaosalised näi-teringist Rassijad ja need, kes kohal käisid. Teistele jäägu avastamisrõõm, kui lavastust mängitaks hiljem veel kord. Siinkohal vaid põgus visuaalne ülevaade etendusest, miks mitte ka huvi tekitamiseks.
Kaks eluheidikust naist, mõlemad üle 60, sellised turumutilikud ja küllalt
kesise välimusega vaesed naised. Opal (Maaja Vaaks, pildil vasakul) otsustab sõbrannale (Helvi Mihno, pildil paremal) mehe leida, sest sõbranna räägib kogu aeg surmast. Näeb kogu aeg kõigi surma unes, kaardid näitavad kogu aeg surma … ja Opal leiab, et sõbranna tuju aitab tõsta ainult me-hele saamine. Opal vastab lehe tutvumis-kuulutuse peale ja kohale ilmub 97-aastane mees (Olev Rass, istub), kelle varjunimi le-hes oli “Ilus poiss”.
Peagi on „Ilusa poisi“ kannul kohal ka tema tütar (Natalja Remmer, istub laua
taga) ja tütremees (Aino Volt, istub diivanil), kes jahivad isa varandust. Vanamees (vaata laua alla!) postitas lehte tutvumiskuulutuse sellel eesmärgil, et saaks abielluda ja oleks keegi teine (ometi mitte enda perekonnast!), kellele oma varandus jätta.
Linnalehe toimetus, kirja pannud teatri-külastaja muljete ja meenutuste põhjal
Fotod Luule Tiirmaa
Opal otsis meest
Laul teeb rinna rõõmsaks
Kultuuriinfo9. juunil kell 19.00 Võhma kultuurikeskuses Eduard Vilde „Pisuhänd“ Võhma näiteringi Rassijad ESIETENDUS. Pilet 2 eurot
25. mail kell 14.00 kultuurikeskuses eakate klubi Elulõng PUHKEÕHTU.
Karussellitajad
Maikuu 1. päeval, kevadpühal laulsid Maarika laulusõbrad kevade rõõmsaks. Kultuurikeskuse lava oli taas pisikeste laululaste päralt, üles astusid nooremad ja vanemad poisid-tüdrukud nii Võhmast kui
Viljandist ja ka ümberkaudsetest valdadest.Lauldi kevadest ja kündmisest, vihmast ja kummisäärikust, emast ja murest, miks lapsed oma vanemaid
nii vähe näevad, lohe lennutamisest ja naabrionust-muusikust, pillerpallist ja saladusest, sõprusest ja unis-tusest...
Laululaste sekka oli ära eksinud ka üks vahva väike nõid – ju ta oli alles eelmise õhtu nõidade pillerkaa-ritamise öö ehk volbriöö pidutsemisest veidike segaduses. Samuti sibas laste seas ringi üks pisipisikene hiiretüdruk.
1. mai kontsert „Kingin Sulle kevade“ oli tõeliselt rõõmus kontsert! Laps ja laul kuuluvad kokku!Ilusat kevade jätku kõigile! Palju armastust ja südamesoojust!
Toimetus, laulu ja laulmise austajaFotod Peedu Põld ja Luule Tiirmaa
Grete, Anete, Jack, Rimo, Egert (taga), Merilin, Vaiko, Kaja, Vahur, Helen, Kaile, Herta, Deivi, Sanna, Kristiina ja esireas vasakult paaris Kati-Lii ja Pihla, Heidi ja Nora...
..., Otmar, Katrina Merily, Kaisa-Mari, Vanessa, Eve-Liis. Lauljate rivist puu-dub Taavi.
Võhma LinnalehtNR. 168. Mai 20122
Tähelepanu!Võhma
Linnaraamatukogu on
4. juunist kuni 31. augustini avatud
esmaspäevast reedeni 9.00–16.00.
Suletud laupäeval ja pühapäeval.
Täname kõiki tublisid kätepaare ja nende juhendajaid,
kes olid abiks Võhma linna
heakorratöödel, mis oli korraldatud
koostöös Töötukassa ja
OÜ Puhastus-eksperdiga.
Soovime teile kõigile päikselist suve ja uusi väljakutseid!
Südamlike tänudegaAS Võhma ELKO
Täname kõiki Teeme ära talgutel
osalejaid!
Võhma linnavalitsus
Linnapäevade eelinfoOlen mitmes linnalehes
juba teada andnud, et XVI Kesk-Eesti laat ja Võhma linna päevad toi-muvad 3.–4. augustil 2012. a. Nüüdseks, kui kultuu-riprogramm veel lõplikult paigas pole, võin siiski kir-jutada sellest, mis kindlasti üritusel toimuvad.
Eelkõige huvitavad lin-narahvast peaesinejad, kel-leks sel aastal on ans Singer-Vinger ja Ott Lepland oma bändiga. Kuna tegemist on kontsertbändidega, siis tantsuks mängivad meile taas Võhma noortele popu-laarseks saanud Freddy To-mingas ja RIFF,kus sooloki-tarristina esineb meie oma poiss Ivar Lints, ja ans Elu-mees.
Kuna projekti Connec-ting Võhma and Stende raames on külas meil sõb-rad Lätist, toimuvad ka Läti päevad siin, kus lavalauda-del võib näha Stende isete-
gevuslasi üheskoos Võhma isetegevuslastega lauldes ja tantsides nii Eesti kui ka Läti laule-tantse.
Kõik traditsioonilised võistlused toimuvad ka ja loodan, et tuleb veel ideid, kuidas meie suve suurüri-tust veelgi atraktiivsemaks teha.
Erinevalt eelnevatest aastatest anname linnarah-vale võimaluse osta ürituse-le pääse eelmüügist, kus pi-let on odavam, kuid eelnev piletiost vajab veidike oma aja planeerimist. Eelmüük toimub 16.–20. juulini lin-navalitsuses. Täpsemat in-fot selle kohta annan juba järgmise kuu linnalehes.
Kena suve ja meeldivat linnapäevade ootust.
Aare JärvikAbilinnapea
Korralduskomisjoni esimees
Lõuna-Eestis on ligi 90000 inimest, kellel 2012. aas-
tal dokumendid aeguvad ning seetõttu soovitab Lõu-na prefektuuri kodakond-sus- ja migratsioonibüroo mitte jätta dokumendiva-hetust viimasele minutile. Soovitatavalt tuleks uut do-kumenti taotleda vähemalt kuus kuud enne olemasoleva dokumendi kehtetuks muu-tumist Samuti tasuks enne suvepuhkust üle vaadata laste isikut tõendavate doku-mentide kehtivusajad.
Inimestel, kel on vaja vahetada ainult ID-kaa-rt (s.t korduv ID-kaart), edastada taotlus posti teel, digitaalselt või pan-na täidetud taotlus kinni-ses ümbrikus teenindu-ses olevasse postkasti.
Uue biomeetriliste andmetega passi ja uue ID-kaardi taotlemiseks tuleb siiski ise teenindus-se pöörduda, kuna passi kantakse dokumendi ka-sutaja sõrmejäljed. Do-kumendi saab kätte tee-nindusest.
Kõikides Lõuna-Eesti teenindustes on nüüd
olemas fotoboksid
Aprillikuus paigalda-ti ka Viljandi teenindusse fotoboks, mis hoiab kokku klientide aega, võimaldades teha tasuta dokumendifo-to kohapeal. Pildistada ja taotluse esitada võib ka eri-nevates teenindustes, fotot säilitatakse fotoboksi arvu-timälus 14 päeva.
Kodakondsus- ja migratsioonibüroo soovitab dokumendivahetust mitte jätta viimasele minutile
Viljandi teenindus asub Vabaduse plats 6,
ViljandisAvatud E–R
kell 9–17
Teenindus on iga kuu viimasel reedel klientidele suletud.
Taotlemine posti teel:• Täidetud taotlusankeet• Foto• Riigilõivu tasumist tõen-
dav dokument või kirjalik märge tasumise kuupäe-va ja maksja nimega
Agressiivne veepuhas-tusseadmete müük
on tekitanud olukorra, kus paljud pered kasutavad joogiks nö surnud vett, millest on eemaldatud kõik organismile vajalikud mineraalid. Libatesti abil meelitatakse inimesi ost-ma ca 1000 eurot maksvat fi ltersüsteemi, millega pu-hastatud vee pikaajaline tarbimine võib kahjustada tervist.
„Viimastel nädalatel on üle Eesti mitmete vee-et-tevõtete poole pöördunud kliendid, kelle ukse taha ilmunud müügimehed on andnud mõista, justkui oleksid nad vee-ettevõttest ja soovivad veeproove võtta. Edasi läheb aktiivseks müü-gitööks – kiire võrdlustesti abil laidetakse kraanist tu-lev vesi maha ja soovitatak-se oma tervise säilitamiseks osta hirmkallis, kuid tege-likkuses tarbetu fi ltersüs-teem,“ selgitas tekkinud olu-korda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees.
Tarkmehe sõnul tasub esimese ohumärgina võt-ta seda, et vee-ettevõte ei saada kunagi kliendi juurde vett testima oma inimest – joogivee proove tohivad võtta üksnes vastava kut-setunnistusega spetsialis-tid ning proove uuritakse selleks volitatud laborites.
„Kohapeal tehtav kiirproov ei anna teaduslikku garan-tiid ja suure tõenäosusega näitab see lihtsalt erinevate ainete sisaldust vees – seal-hulgas organismile kasu-likke rauda, magneesiumi, kaltsiumi jm, mida joogi-vesi peabki sisaldama. Kui võrrelda seda nüüd kõiki-dest ainetest puhastatud ehk destilleeritud veega, siis loomulikult saab sealt fi ltri-müüjale sobiliku tulemuse,“ selgitas Vahur Tarkmees.
Enne kalli seadme soe-tamist soovitab Tarkmees hästi järgi mõelda, sest läbifi ltreeritud vett ei ole kontrollitud ja kui fi ltrid puhastavad vee nii puhtaks, et tegemist on sisuliselt des-tilleeritud veega, võib selle pikaajaline joomine tervist kahjustada – destilleeritud vesi ei sisalda mineraal-aineid ja rohkel joomisel viiakse paigast ära rakkude vedelikutasakaal.
ASi Põlva Vesi juhataja Olev Elmiku sõnul kasutavad fi l-tersüsteemide müü-jad ära nõukogude ajast pärit kuvandit vee halvast kvali-teedist. Tema sõnul ei teadvusta inime-sed endale ikka veel seda, kui range on tänapäeval vee-et-tevõtetelt nõutav kvaliteedikontroll. „Iga vee-ettevõtja on kohustatud kooskõ-lastama piirkondliku Terviseameti talitu-sega joogivee kont-rolli kava kolmeks aastaks. Reeglina teevad atesteeritud proovivõtjad joogiveeproove neli korda aastas ja tulemus peab mah-tuma kindlatesse normides-se – vastasel juhul järgne-vad sanktsioonid ja peame oma uksed kinni panema,“ rääkis Elmik.
Inimesed, olge ettevaatlikud! Kallis veefi lter on kasutu
Eesti Vee-ettevõtete Liit soovitab enne kuluka veefi lt-ri soetamist võtta paar päeva mõtlemisaega ja uurida toimingute tausta. Kui on kahtlusi vee kvaliteedi osas, tuleks võtta ühendust kohaliku vee-ettevõtjaga või pöörduda Terviseameti piirkondlike talituste poole, kes selgitavad, millal viidi läbi viimane veekontroll ja milli-seid tulemusi saadi. Vee-kvaliteedi andmed on saadaval ka vee-ettevõtete veebilehtedel.
Samuti võiks eelnevalt uurida fi ltrimüügifi rma tausta – näiteks ühe säärase ettevõtte vastu on esitatud kaebusi ka Tarbijakaitseametile.
• Riigilõivumäära vähen-damist tõendava doku-mendi koopia omakäeli-ne kinnitus
• Taotlus saata aadressile: Politsei- ja Piirivalve-amet, Sõle 61a, 10313 Tallinn
Teeninduse postkast:• 4 esimest punkti samad• saatmise asemel tuleb
taotlus koos lisadoku-mentidega panna kinni-sesse ümbrikusse märk-sõnaga „taotlus“ ja lasta teenindussaalis olevasse postkasti
Taotlemine e-posti teel:• Kehtiv ID-kaart• Digitaalne värvifoto ja
allkirja kujutis.jpg for-maadis
• Täidetud taotlusankeet• Riigilõivu tasumist tõen-
dav dokument või kirja-lik märge
• Riigilõivumäära vähen-damist tõendava doku-mendi koopia omakäeli-ne kinnitus
• Kõik taotlemiseks vajali-kud dokumendid peavad
olema ühes konteineris ja digitaalselt allkirjasta-tud
• [email protected] + märge pealkirjas „Passi/ID kaardi taotlus“
Riigilõivud:ID-kaardi väljaandmise taotluse läbivaatamine 6,39 eurot
Biomeetriliste andmetega reisidokumendi (pass) taot-luse läbivaatamine 14,38 eurot
ID-kaardi ja passi koos taot-luse läbivaatamine 19,17 eurot
Täpsemat infot doku-mentide taotlemise kohta saab Politsei- ja Piirivalve-ameti koduleheküljelt isikut tõendavate dokumentide rubriigist, samuti Politsei- ja Piirivalveameti kliendiin-fo telefonilt 612 3000.
Kerly PeitelPressiesindaja
„Kui probleeme siiski esineb, on mõistlik lahen-dust otsida koostöös oma vee-ettevõtjaga, kellega koos selgitakse välja põhju-sed ja võimalused olukorra lahendamiseks – võib-olla piisab üksnes torustiku lä-bipesust. Sageli tekitavad fi ltrid ise probleemi, kuna neid ei osata süsteemselt hooldada ja vesi saastub ni-melt fi ltris,“ märkis Olev El-mik. „Räägin ilmselt kõikide vee-ettevõtjate eest, kui üt-len, et enamikel juhtudel on fi ltersüsteemi kasutamine tarbetu ja tegemist on liht-salt raha väljapressimisega heausklikelt inimestelt.“
Vahur TarkmeesEesti Vee-ettevõtete Liidu
tegevdirektor
Võhma Linnaleht NR. 168. Mai 2012 3
Teades, et lapsed eriti hoolsad lehelugejad ei
ole, söandan kenas keva-des, kui kõigi pead peaksid roosasid ja valgeid mõtteid täis olema (nagu õunapuul), täiskasvanutega ka muudes toonides mõtteid vahetada.
Vabadust on alati ihatud. Kui selleks on vaja vanglast või okastraataiast vabaneda, vaenlane maatasa teha või oma riik luua, siis seda tehak-se.
Kuidas aga saada aru, millal oleme piisavalt vabad? Kuidas märgata hetke, millal me ei võida enam vabaduses juurde, vaid paneme iseen-nast lukku ümbritseva ees?
Ütlused „võta vabalt“ ja „lase vabaks“ võimaldavad end igaühel erinevalt mõista.
Kui lasteaialaps end la-val esinemiseks sisse püüab seada ja seejuures lühikese seeliku silmini kergitab, on see tore – väike asjalik tüd-rukutirts, kes paneb oma pabina seelikusaba mudimis-se. Esimestes kooliklassides võtab ta kõike veel piisavalt vabalt ja kergitab enne lava-leminemist kogu rahva ees sukkpükse. Sukkpüksid või-vad olla väga ebamugavad. Selline käitumine paistab seega normaalne. Ühel hetkel läheb aga lavale täiskasvanud naine. Ka tema jaoks pole avalik esinemine igapäevane, aga sukkpükse, mis vastikult lühikesed tunduvad, ta siiski ei sikuta. Kuigi see võiks ole-mise vabamaks teha. See, mis ühel korral oli normaalne ja „vabalt võetud“, teisel korral ei sobi.
Kui esinedes käed ülikon-napükste taskutesse saab su-ruda, on see vabadus. Suisa ameerikalik vabadus (fi lmi-des tehakse nii, ja tipp-polii-tikud teevad sedasi …). Veel suurem vabadus oleks, kui ülikonda üldse keegi meelde ei tuletaks. Vabalt saab end tunda dressipükstes. Ja vaba-dus on tõesti oluline.
Kõigil on nii palju tege-mist, et üks kontsert, loeng või koosolek vaikselt oma päeva paigutada on paras kunsttükk. Kuna arvame, et on meie vabadus olla seal, kus tahame, siis, kui tahame, kõn-nime kontserdilt mitu korda välja – alustades mobiilte-lefoniga kõnet juba saalis. Normaalne? Mille või kelle suhtes? Esineja suhtes? Kind-lasti mitte. Kuulajate suhtes? Samuti mitte. Kelle siis? Vaid iseenda. Meie käitume nii. Ja meie lapsed käituvad nii. Kust saab laps teada, et pilliloo esi-tamise ajal ei minda esineja pilli näppima? Kes ütleb lap-sele, et esinemise ajal pole sünnis risti esineja eest läbi kõndida – kordi, edasi-taga-
si? Kust saab laps teada, et kõike, mis pähe tuleb, ei pea KOHE valju häälega rääkima? Kuni me ise just nii käitume, ei saa nad seda teada. Ja varsti on juba hilja. Selleks ajaks on kujunenud kahetsusväärsed harjumused, ja meil jääb vaid tõdeda, et me ei suuda mida-gi teha. Aga mõelda, milli-sed toredalt vabad inimesed oleme kasvatanud – teevad, mida tahavad! Ja teavad, mida tahavad – nõuavad seda val-juhäälselt.
Mobiiltelefon on suu-rim vabastaja. Iga kell võime sõbrannale rääkida, mida pa-rajasti näeme ja kuuleme. Ei mingit stressi sellest, et peab uudiseid päeva või kaks enda-ga kaasas kandma. Ja lastel on ka telefone vaja. Need vabas-tavad murest, mida sinust ar-vatakse, kui sul pole mobiilte-lefoni. Kui sul pole SELLIST mobiiltelefoni.
Eelmise aasta linnapäeva-de ajal liikus laadaplatsil ema kahe koolieelses eas lapse-ga. Emal olid peod täis laste mütse, sokke, ostetud bur-gereid. Nägin eemalt, et ühel lapsel kukkus maha midagi värvilist, aga ma ei näinud, mis see oli. Hõikasin eemalt, et midagi kukkus. Lähemale jõudes nägin, et see oli peo-täis pabersalvrätte. Ema ütles, et neid pole vaja. See, et need hiljem ise üles võtsin, ei tei-nud olukorda paremaks. Lap-sed, kes saanuks need üles võtta, said kindlast allikast, emalt, teadmise, et need või-vad maha jääda. Pakendi või kasutatud taskuräti prügikas-
tini kandmisest vabastatakse end päris tihti.
Meil on vabadus mitte midagi teha, kui me ei taha. Meil on vabadus minna ja tulla. Meil on vabadus võtta ja anda. Meil on vabadus ….
See, millest arvame, et see meid vabaks teeb, seob ühel järgmisel hetkel meie käed. Kui juhtub, et kasvame ise sedavõrd, et tahame kord vaikselt kontserti kuulata, on saalis juba järgmised segajad – need, kellele „eeskujuks“ olime ja kellele meie lapsed „eeskujuks“ on. Lapsed, kel-lele jätame õigel ajal midagi keelamata, ei saagi teada, et kõik pole võimalik või sobi-lik. Siis suudame vaid tõdeda, et nad ei arvesta meiega. See ei meeldi meile. Sodi, mida järgmised südamevaevata maha loobivad, hakkab meid segama. Imestame: kust SEL-LISED küll tulevad!
Kõik teavad ütlemist „käi-tu teistega nii, nagu tahad, et sinuga käitutaks“. Vabadus ei ole vaid iseendaga arvesta-mine. Selleks, et end vabana ja vabalt tunda, tuleb end ja oma käitumist jälgida, mõ-nikord endale hoopis midagi keelata. Tuleb õppida ise ja õpetada oma lapsi MÄRKA-MA, kuidas teised end meie kõrval tunnevad.
*Kulla lugeja! Sa ju tead, et siinöeldu ei käi kõigi kohta. Aga küllap oled sinagi selliste olukordadega kokku puutu-nud ja tead, et probleeme on. Kordamine on tarkuse ema. Seepärast ka see kirjatükk.
Luule Tiirmaa
Vabadus eneses ja enese ümber
Märkamine ja tunnustamine teeb südamele headKui ütleme väiksele lapsele, kes on midagi uut õppinud
ja õpitu hästi välja tuleb, et ta on tubli, siis märkame kohe, kuidas silm särama lööb ja ta innustunult oma tege-vust jätkab.
“Nii nagu tunnustus on vajalik lapsele, on tunnustus va-jalik ka täiskasvanule,” ütleb aasta õppija 2010 tiitli omanik Egon Erkmann.
Praegu on õige aeg märgata täiskasvanuid, kes õppimi-se läbi on oma elu muutnud ning esitada neid aasta õppija kandidaadiks.
Iga inimese elulugu ongi tema õppimise lugu. Elu näi-tab, et tunnustuse saanud õppijate lood on olnud paljudele inimestele julgustuseks, et jätkata poolelijäänud õpinguid või võtta ette uus õpitee.
XV täiskasvanud õppija nädala raames (12.–19. oktoo-ber 2012) tunnustatakse silmapaistvaid inimesi ja organi-satsioone tiitlitega:
* aasta õppija* aasta koolitaja* aasta koolitussõbralik organisatsioon* aasta koolitussõbralik omavalitsusMärka Sinagi tublisid inimesi enda ümber! Kui tunnete
kedagi, kes tunnustust vääriks, siis ärge jätke võimalust ka-sutamata ning esitage ise kandidaat. Tunnustamiseks saab kandidaate esitata 15. juunini 2012.
Tunnustamise reglemendi ja esitamise vormid leiad www.andras.ee/tunnustamine.
Sirje PlaksETKA Andrase projektijuht
Eesti asenduskodudes (lastekodus) elaval 1200
lapsel on toit laual ja tuba soe, kuid võrreldes tava-peres kasvavate lastega ei ole neil kedagi, kes neist tingimusteta hooliks. Kas-vatajad ja muu asendusko-du personal lähevad oma vahetuse lõppedes päris oma koju ja nii ei teki lap-sel üldse võimalustki tur-valiseks kiindumussuhteks. Põhjamaades väga hinna-tud Soome päritolu psüh-hoterapeut Tommy Hells-ten on tabavalt öelnud, et laps saaks laps olla, peab tal olema keegi, kelle laps olla, kirjutab SEB Heatege-vusfondi tegevjuht ja kolme tütre ema Triin Lumi.
Lapsevanemana on minu roll mõelda aastate peale ette ja toetada lapse suureks saamist – innustada käima ja rääkima õppimist, teha selgeks esimesed tähed ja numbrid, viia käekõrval hu-viringi, harjutada üheskoos võõrkeele kontrolltööks, ko-guda sääste lapse tulevasteks õpinguteks jpm.
Kuidas kasvatada õnnelikku last?
Mõeldes selle peale, milli-seid oskusi oma lastele õpeta-da, et nad elus hästi hakkama saaksid, soovin ma vanemana eelkõige seda, et nad oleksid õnnelikud – targad, terved, heade sotsiaalsete oskustega ja oma tegemistes edukad.
Mu hea sõber viib oma 2-aastast poega kolm kor-da nädalas lauluringi, sest ta unistab, et näeb kümme-konna aasta pärast teda rah-vusorkestri ridades. Üks noor ema rääkis rongis, et soovib oma pooleaastased kaksikud lisaks lasteaia järjekorrale panna kohe ka jalgpallitrenni ja loovringi nimekirja. Pere-konnatuttav aga võttis end nädalaks töölt vabaks, et käia kooli mineva tütrega erine-vate koolide sisseastumiskat-setel. Naaber plaanib veeta puhkuse Euroopas, et olla saatjaks 13-aastasele tütrele rulluisuvõistlustel.
Tavapere vanematena oo-tame oma lastelt ehk liigagi palju ja seame neile suured lootused – võib-olla ihka-
me südamesopis natuke ka seda, et nad täidaksid meie endi täitumata unistused. Me teeme oma laste heaks kõik, et nad ei peaks millest-ki puudust tundma ja saaksid kasvada parimateks … Aga asendus- ja turvakodudes ela-vatelt lastelt ei oota üldjuhul mitte keegi mitte midagi. Neil ei ole hoolivat superema, kes sõbrannadega meistrivõist-lusi pidades kõik beebidele mõeldud keelekursused läbi käiks, või agarat isa, kes eile sündinud pojale kõik oma tööriistad pärandab ja ootab, et saaks koos põnniga kohe tõelisi meestetöid hakata te-gema …
Ta on ju lastekodust!Eestis on vanemliku hoo-
litsuseta lastele pahatihti hinnangulised sildid külge ri-putatud. Õpetaja teab, et see on laps, kellel on sageli kodu-tööd tegemata ja õppimisva-hendid kaasa võtmata – aga mis temast ikka tahta, ta on ju lastekodust! Naaber mõt-leb, et mida head saab sellest lapsest üldse oodata, kui ta
ema ja isa on nagunii „selli-sed“. Klassikaaslased tögavad, sest kõigile on ju ilmselge, et ta on natuke teistsugune, juba selles mõttes, et ta ei ela ju „päris“ kodus.
Nad on lapsed, kes saavad palju halbu hindeid. Nad saa-vad eelarvamuslikke hinnan-guid lähikondsetelt, kes on veendunud, et nad on halvad. Sellega aga hävib miski, mis on lapses väga oluline – tema enesekindlus. Võttes ära ene-sekindluse, kasvatame asu-tustes lapsi, kes on juba enne ellu astumist alla andnud.
Asenduskodudes on laps ümbritsetud küll headest täiskasvanutest, kes panus-tavad tema heaks 24 tundi ööpäevas, ent töötajatel on vahetustega töö, inimesed on erinevad ja vahetuvad. Päris ema ei ole ju emarollis vahetusega ega astu vahepeal rollist välja. Kui asenduskodu lapsel on lauluvõistlus kodust sada kilomeetrit eemal, siis on raske leida lapsele saatjat, kes omast vabast ajast seda teeks. See on mõistetav, sest töötaja ei taha ju oma peret millestki
Lastest, kes ei ole kellegi omadilma jätta, aga kaotajaks on ikkagi enamjaolt vanemliku hoolitsuseta laps. Oma ko-dus kasvava lapsega läheme sellistele väljasõitudele kaasa, kas või nui neljaks!
Iga laps on eriline! Igal lapsel on õigus ja vajadus
elada peres!Nii on tavapärane, et va-
nemliku hoolitsuseta laste andeid ei märgata ja neile ei anta alati võimalust õnnestu-da. Asenduskodu töötaja töö-juhendis ei ole ülesannet leida igas lapses miski, mis muudab just selle lapse eriliseks. Aga kõik lapsed on omamoodi an-dekad ja keegi neist pole siia ilma loodud kaotajaks – neil on lihtsalt puudu see ÜKS, kes oleks alati lapse jaoks ole-mas ja kellega tekiks turvaline kiindumussuhe. Kiindumus-suhtest sündinud turvatunne annab lapsele enesekindluse, julguse ja võimekuse elus eda-si minna.
Oma kodus kasvavatesse tüdrukutesse panustan ma kõik – oma usu, lootuse ja armastuse, oma soojuse ja lä-heduse, oma aja ja raha, oma tarkuse ja hoole, stabiilsuse ja järjepidevuse. Teen kõik en-dast oleneva, et tulemuseks oleks õnnelikud ja toimetule-vad ühiskonnakodanikud.
Iga Eestimaa laps on väär-tus. Ma usun, et lapsed sün-nivad südames – ühed anna-vad lapsele elu, aga mõnikord tuleb teistel vanematel õpeta-da last seda elu elama.
Kutsume kõiki 2. juunil kõndima Eestimaa südames-se – Paidesse. Nii on võima-lus anda oma panus teadlik-kuse tõstmisele, et iga laps vajab kasvamiseks turvalist ning armastavat peret.
Lisainfo 2. juuni kõnni kohta: www.omapere.ee
Triin LumiMTÜ SEB Heategevusfondi
tegevjuht
Emadepäeva perepäeval oli kõigil võimalik testi-
da oma maitse- ja toiduai-nete alaseid teadmisi. Ained pidi ära tundma vaadates (purgid) või katsudes ja nuusutades (kotid).TULEMUSED (täiskasva-nud):KotidI–II koht Cilly Sarv, Anneli TähtIII koht Astrid Valo
PurgidI koht Cilly SarvII koht Anneli TähtIII koht Astrid Valo
Õpilastest oli kõige tublim Raivo Kasepõld 3. klassist.
Aitäh osavõtjatele ja asja-osalistele! Palju õnne võitjatele!
Tiina TartKooli huvijuht
Maitse- ja toiduainete tundmine
Võhma LinnalehtNR. 168. Mai 20124
Omavalitsuste ühistegevusest Viljandimaa Omavalitsuste Liidus
Kõik Viljandimaa oma-valitsused kuuluvad
täna Viljandimaa Omava-litsuste Liitu (VOL), et kor-raldada tegevusi, mida on otstarbekam teha koostöös.
Omavalitsuste liidud ei saa tänases õigusruu-mis oma juriidilise staatuse poolest (liidud on MTÜ-d) vastu võtta maakonna elu reguleerivaid õigusakte, teostada maakondlikku hal-dusreformi, reformida hari-dusasutusi ega otsustada in-vesteeringute jagamise üle. Küll aga saame me omava-litsuste ühisorganisatsioo-nina korraldada tegevusi ja hallata asutusi, mis jäävad meie kõigi huvisfääri ja ai-tavad kaasa maakondlikule arendustegevusele.
Kindlasti ei kirjuta me käesolevas artiklis lahti kogu tegevust, aga anname mõningase ülevaate meie tegevusvaldkondadest ja eelarve tuludest/kuludest, kokkuvõtlikult maakondli-kust arendus- ja ühistege-vusest, mida korraldatakse meie kõigi ühisel finantsee-rimisel.
Maakondlik karjääri- ja kutsenõustamine
Maakondlike õpilas- ja noorteürituste toimumi-seks ning aineühenduste tegevuskuludeks korjatakse omavalitsuste vahenditest 2012. aastal 42836 eurot. Sisuliselt on Vabariigi Va-litsuse määrusega pandud meile ülesanne ühistegevusi korraldada ja tasandusfondi kaudu eraldatud vahendid selleks kokku koguda. Kok-ku on rahastatud VOL-i juurde loodud komisjoni (sinna kuulub Viljandi Maa-valitsuse esindaja, Viljandi-maa eri piirkondade juhid ja VOLi tegevdirektor) ot-susega 71 erinevat haridus-valdkonna sündmust. Tege-vustoetusena on rahastatud õppenõustamissüsteemi arendamine Viljandi maa-konnas 2600 euro ulatuses ja maakondlik karjääri- ja kutsenõustamine 2500 eu-roga, nende tegevuste koor-dineerimisel on põhiroll VOL-il.
Kuni 2013. aastani toe-tab õpinõustamise maa-kondlikku korraldust ja kar-jääri- ning kutsenõustamist riiklikust programmist osa-liselt ka SA Innove. Kuna põhikooli- ja gümnaasiu-miseaduse järgi kuuluvad need tegevused omavalit-suste ülesannete hulka, siis siin on ühisotsustuse koht,
kuidas seda maakondlikult jätkata.
Teeme omalt poolt kõik selleks, et nimetatud kes-kuste ülalpidamine ei jääks pärast programmi lõppe-mist vaid omavalitsuste eel-arvete kanda. Karjääri- ja õpinõustamiskeskuse töö korraldamine ja tegevuste arendamine toimub liidu büroo koordineerimisel ning juhatuse esimees on liidu tegevdirektor.
Turismil on maakonnas oluline koht
VOL-i eestvedamisel on rekonstrueeritud EAS-i toel Viljandi Turismiinfokeskus (TIK) ning ühisrahadega on kaetud investeeringu oma-osalus. 14207 eurot aastas finantseerime kõik ühes-koos maakondliku TIK-i ülalpidamist, millele lisan-dub EAS-i toetus ja Viljandi linna toetus. Oleme ka SA Lõuna-Eesti Turism liikmed ja sinna läheb tegevustoe-tuseks 3200 eurot. Kõikides omavalitsuste arengukava-des on turismil oluline koht ning maakonnakeskuses asuval turismiinfopunktil on suur roll infomaterjali edastamisel ja koostamisel ning tulevikus peaks kind-lasti kasvama ka turismi-arenduse osa.
VOL on Green Way (Ro-heline Tee) turismikoridori projekti I etapi algataja ja initsiaator, II etapi jätkupro-jektiga tegeleb maakondlik arenduskeskus; samuti oli-me koostööpartnerid Tour de LatEst (Eesti-Läti jalgrat-tatee) elluviimisel. Mõlema projektiga on paigaldatud hulga kaarte ja viitasid Vil-jandimaa omavalitsustesse. Mitmed aastad vedas VOL büroo maakondlikku loo-dusõppe projekti, kus said osaleda kõikide koolide lap-sed ning koordineerimisel on projekt Viljandi ja Pärnu maakonna majandusõppe õpetajatele. VOL on Läti partnerite poolt algatatud Veeteede projekti partner, millest saavad osa mitmed Viljandimaa omavalitsused.
Moodustasime sihtasutuse Perekodu
Omavalitsuste ülesanne on korraldada vanemliku hooleta laste sotsiaalhoo-lekannet. Selleks oleme üheskoos moodustanud ettevõtte SA Perekodu, mis tegelebki nimetatud vald-konnaga ja mille põhikirjas on ka maakondlik sotsiaal-valdkonna arendustegevus. Käesoleva aasta 1. maist tulevad Viljandi Lasteabi- ja sotsiaalkeskuse töötajad ja varad SA Perekodu hallata. Rahalised vahendid eralda-takse riigieelarvest aluseks võttes hoolekandel olevate laste arvu.
Turism on üks ettevõtluse valdkondi
Koos Viljandi Maava-litsusega on VOL asutanud Sihtasutuse Viljandimaa Arenduskeskuse (MAK), kelle ülesanne on tegelda maakondliku arenduste-gevusega, koondada in-formatsioon ja anda see edasi ettevõtjatele, mit-tetulundusühendustele ja omavalitsustele. 2012. aasta eelarves on omavalitsuste tugi MAK-le 7879 eurot. Kui praegu töötavad MAK-s juhataja, ettevõtluse konsul-tant ja mittetulundussek-tori konsultant, siis 2012. aasta augustist asub tööle omavalitsuste konsultant, kes lisaks Siseministeeriu-mi poolt finantseeritud ja pandud kohustustele koor-dineerib ka maakondlikke ühisprojekte, mille vastu on omavalitsustel ühishu-vi. Perspektiivis oleks va-jalik arutleda ka selle üle, kas ka turismikeskus võiks olla MAK haldusalas, koos maakondliku turismiaren-damise ülesandega ja selleks vajaliku inimressurssiga. On ju turism üks ettevõtluse valdkondi.
Paneme õla alla ühisüritustele
Enamus meist on osale-nud või vähemalt on kuul-nud Sakala mängudest, laulu- ja tantsupidudest, spordisündmustest, Mul-gi rallist jne. Kokku toetab VOL sel aastal 73 ühisüri-tust, annab tegevustoetusi ja toetab erinevate valdkon-dade projekte. Nii näiteks on spordivaldkonna tugi sel aastal 23600 eurot. VOL toe-tuste korra järgi saab taotle-da toetust ülemaakondliku tähtsusega sündmustele või organisatsioonidele, sest ka-sutame ju ühisraha.
VOL on MTÜ Viljan-dimaa Pärimusmuusika Keskuse asutaja ja toeta-nud eelmistel aastatel ka keskust. Arutelus on olnud, et püüame anda hoogu uu-tele, tuge vajavatele ettevõt-mistele ning aitame sellega kaasa nende elujõulisemaks muutmisele.
Soovime olla omavalit-suste „hääletoruks“Oluline roll on VOL-l
omavalitsuste eest seismine ja ettepanekute tegemine va-bariiklike liitude kaudu va-bariigi valitsusele. Üldjuhul ei pöördu ministeeriumid või valitsus omavalitsuste poole, vaid maakondlike või vabariiklike liitude poole seisukoha saamiseks. Kord õnnestuvad läbirääkimised paremini, kord halvemini tundudes demokraatia män-gimisena.
Soovime olla heaks part-neriks riigile ja teha ettepa-
nekuid elu paremaks korral-duseks lootuses, et neid ka arvestataks.
VOL 2012. aasta kin-nitatud eelarve on 255109 eurot, liikmemaksudena ko-gutakse Viljandimaa oma-valitsustelt vastavalt nende vabalt kasutatavate tulude ja elanike arvule 206527 eurot.
Tegevuste ilmestamiseks lisatud eelarvekulude joo-nis:
Regionaalpoliitika ja halduskorraldus
Viimasel ajal on väga aktiivselt arutelu all haldus-reformi küsimused. On sel-ge, et vajalik on otsustada, kas omavalitsused liituvad suuremateks või valitakse maakondliku koostöö tee senisest suuremas mahus ja enamates valdkondades.
Märtsi viimasel päeval oli Linnade ja Valdade Üld-kogul ettekandjate poolt välja toodud mitmeid alter-natiive sellest, kuidas tuleks jätkata Eesti regionaalpo-liitikaga ja halduskorraldu-sega. Alternatiivide rohkus tähendab seda, et ei ole ai-nuõiget lahendust, vaid see tuleb koostöös riigi ja oma-valitsustega. Hetkeolukorda silmas pidades ei saa kah-juks öelda, et riik ja omava-litsused on üks avalik sektor, sest erinevatel tasanditel on püstitatud erinevad eesmär-gid. Seetõttu ei toimi part-nerlus ja koostöö soovitult. Seega peab esimeseks sam-muks olema ühise eesmärgi välja töötamine ning see-järel tasanditevaheline te-gevuskava selle täitmiseks. Ehk siis peab olema selge, millisena me näeme tulevi-ku regionaalpoliitikat ja ole-masolevat halduskorraldust selles – laiemas mõttes kogu regionaalhaldust.
Sooviksime selgitada olemasolevate halduskor-raldust puudutavate ana-lüüside tausta, rõhutades selle valdkonna uurimise keerukust. Haldusrefor-mi on vaja, kuid seda tuleb analüüsida arvestades mitte ainult haldusterritoriaalseid muudatusi, vaid ka funkt-sioonide-, rahastamise- ja muude põhimõtete ülevaa-tamist.
Ei maksa loota, et oma-valitsused saavad liitudes väga rikkaks valitsemisku-lusid kokku hoides. Sisemi-nisteeriumi analüüs „Eestis aastatel 1996–2009 ühine-nud kohalike omavalitsus-te finantsmõjude analüüs“ näitab selgelt, et mida suu-remaks omavalitsused lähe-vad, seda väiksem on võit üldvalitsussektori kuludes. Näiteks võib tuua Viljandi-maal toimunud omavalit-suste liitumisi: Abja-Paluoja
linn ja Abja vald liitumisel kahanesid valitsemiskulud 54,8%. Olustvere valla, Suu-re-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Vastemõisa valla ühinemisel langesid valitse-miskulud 6,7%.
Võrdleme endid teiste maadega
Võrreldes Eestit Euroo-pa erinevate riikide finants-süsteemidega peab eeskuju välja toomiseks olema et-tevaatlik. KOV-de eelarve suurus võrreldes riigieel-arvega on kõige suurem Skandinaavias, varieerudes 40–60% ulatuses, kõige väiksem Lõuna-Euroopas – Küprosel, Portugalis ja Türgis ligikaudu 10%. Eesti vastav näitaja on 25%. Need numbrid aga ei näita, kas KOV-d on rahastatud õiges-ti ja õiglaselt, sest ülesanne-te jaotus erinevates riikides on keskvalitsuse ja kohaliku tasandi vahel erinev. Seega ei saa ka öelda, et Soome 68% KOV-de kulude osa-kaal riigieelarvekuludesse on piisav ja Eestis väike, sest Soome KOV-de ülesanne on ka pakkuda näiteks me-ditsiiniteenust, mis moo-dustab ligi 50% kogukulu-dest. Sama ei saa ka öelda omavalitsuste suuruse koh-ta, on riike, kus keskmine elanike arv KOV-s on väga madal (1640 Tšehhis, 1720 Prantsusmaal) ja kus on see näitaja väga suur (56570 Leedus ja 139480 Suurbri-tannias). Kui võtta arvesse Eesti hajaasustatust (rää-kimata demograafilistest muutustest, ajaloolistest teguritest ja riigi paiknemi-sega seotud iseärasustest), siis jääb alles väga vähe riike Euroopas, kellega saab meie riiki võrrelda. Tuleb leida täpsemaid ja piiritletumaid näitajaid. Nagu näiteks riiklikult eraldatava tasan-dusfondi (KOV-de tulude tasakaalustamiseks) maht Eesti SKP-sse. See näitaja on nii Skandinaavias kui ka Lõuna-Euroopas vastavalt 2–3%, Eesti vastav näitaja on 0,52%, seega saab ilmselt öelda, et regionaalsete tulu-erisuste tasandamine on ri-kaste riikide luksuskaup.
Kindlasti paraneb liitu-misel või siis ühisasutuste loomisel teenuse osutamise
kvaliteet eelkõige spetsialis-tide kompetentsi tõttu läbi spetsialiseerumise. Väikes-tes valdades on asendustega töötaja äraolekul probleeme ning sageli tegeleb üks töö-taja mitme valdkonnaga. Nii ei olegi võimalik tagada kii-relt muutuvas ühiskonnas kompetentset teenust, mida kodanik omavalitsuselt oo-tab.
Mis saab edasi?Üheks ettepanekuks va-
litsusele oleks VOL-i poolt kindlasti see sama teema, mis käis läbi Linnade ja Val-dade Üldkogul – KOV-de kaasamine tähtsate otsus-te tegemisel. Täna puudub maakondlik institutsioon maakondlike otsuste tege-miseks ja arutelu alla on võetud omavalitsusliitude-le avalik-õigusliku staatuse omistamine. On kindlasti valdkondi, kus on mõistlik ja vajalik jõuda arengu hu-vides maakondlike otsuste-ni lähtumata omavalitsuse piiridest. Avalik-õigusliku institutsiooni staatus aitaks sellele kaasa.
Samuti on olulisem re-gionaalarengu väärtustami-ne nagu näiteks väikeettevõ-tete arendamine ja suurem toetamine, Euroopa Liidu järgmise perioodi 2014–2020 struktuurivahendite jaotamisel horisontaalsete eesmärkide (sh tasakaa-lustatud regionaalareng) tähtsustamine. EAS peaks kindlasti rohkem rõhku pöörama mitte ainult pari-mate ettevõtete toetamisele, vaid ääremaadel tegutsevate ettevõtete säilitamisele, sest puhtalt teoreetiliselt ei ole neil samaväärseid eeliseid võrreldes oluliste taristute vahetus läheduses paikne-vate ettevõtetega.
Lõpetuseks – omavalit-suste liit on kutsutud ellu, et kaitsta omavalitsuste huve, seista maakondliku tasa-kaalustatud arengu eest ja korraldada maakondlikku ühistegevust. Kaasarääki-mine meie elukorralduse paremaks muutmisel on meie kõigi ühine teema.
Ene Saar, juhatuse esimees
Jaan Looga, tegevjuht
Sotsiaal 2%
Koostöö 15%
Haldus 29%
Turismiinfokeskus 17%
Haridus 17%
Projektid 10%
Kultuur/Sport 11%
Võhma Linnaleht NR. 168. Mai 2012 5
Ko2l ikoorem Mai 2012
Kooli tegemised:www.kool.vohma.ee
Seekord lehes
Põnev päev lennuväljalTantsutuurid võeti ülesLOM lustis RakkesJa muudki
Kallakuga koolInimene on vist niimoodi
loodud, et enamasti hak-kab ta tegutsema alles siis, kui teisiti enam kuidagi ei saa. Aega tundub aina jätku-vat ja järgmisel hetkel suuda-me vaid öelda „aega ei ole“.
Nii tuleb ka eksamitegija-tel arusaam sellest, et on vaja end kokku võtta ja valmis-tuda, tihti väga hilja. Ammu enne muretsevad õpetajad ja vanemad. Tavaliselt õnnes-tub igapäevaseid kohustusi ühelt päevalt teisele edasi veeretada ja kui kord on tar-vis end tõsiselt kokku võtta ja lühikeses ajas enam pin-gutada, ei osatagi seda teha. Ikka tundub, et küll kuidagi saab. Nagu varem on saanud.
Sellest, et Eesti koolides võimaldatakse oma töid tagantjärgi teha ja hindeid
aina parandada, on varem-gi kriitiliselt räägitud. Mitte iga riigi koolides ei ole nii: ülesanne tuleb täita selleks korraks, kokkulepitud ajaks. Püüame ette kujutada, kui nii oleks – ei mingit hinnete „parandamist“. Kui tegema-ta töödest saadud tärn jääb märkima negatiivset hinnet ja seda muuta ei saa. Kui kontrolltöö eest, milleks õp-pimata jäeti, saadakse „vää-riline“ tulemus, ja see jääbki nii.
Kord jäävad koolid selja-taha ja astutakse tööellu. On ametikohti, kus on võimalik mingis osas oma ülesanne-te täitmist järgmisse päeva või teisele töötajale veereta-da. Aga see ei saa nii kesta kaua. On ametikohti, kus ei ole kunagi võimalik täna-
seid toimetusi homse varna heita. Hinnatakse neid töö-tajaid, kes teevad oma tööd korralikult ja õigeaegselt.
Koolis on sellised pike-maajalised tööd, mille juu-res igaüks end ise sundima peab ning oma planeerimis- ja tegutsemisoskusi arenda-da saab, näiteks uurimistöö läbiviimine ja koostami-ne ning materjaliõpetuses praktilise töö teostamine. Kõige sagedamini saab nen-de tööde kaitsmise juures kuulda ütlust „aega jäi vä-heks“. Kuhu ta jäi? Kui prae-gu on selliseid ülesandeid täidetud eelkõige gümnaa-siumiastmes, siis edaspidi tehakse neid ka põhikoolis. Nende tööde puhul on ta-valiselt kindel tähtaeg, mis ajaks töö peab tehtud ja esi-
tatud olema. Alati on aga neid, kes sellest kinni ei pea. Ka järgmistest tähtaegadest mitte.
Seda, kuidas oma üles-annete täitmisse (kohustus-tesse) suhtutakse, nimeta-takse kohusetundeks. Selle järgi, kuidas kohusetundega lood on, jagunevad inime-sed enamasti kolmeks:
need, kellel see on ole-mas;
need, kes ei tahaks sel-lest tundest välja teha, aga keda tegemata tööd ajapik-ku siiski „närima“ hakkavad;
need, kellel kohusetun-net üldse ei näi olevat.
Teeme oma koolis kõik selleks, et meilt ellu astuvad noored oleksid esimesse või vähemalt teise gruppi kuu-luvad.
Kui keegi valib kooli, kus on keelekallak või spor-dikallak (olenevalt õppija võimetest ja eeldustest), siis meil õppides tuleks arvesta-da kohusetundekallakuga. Kui see ei sobi, siis tuleb vaadata, kus on see kool, kus kohusetunnet väärtu-seks ei peeta, ja sinna õppi-ma asuda.
Julgen seda nii öelda, sest tean, et sellist kooli ei olegi.
Soovin tahet oma üles-annetega hästi toime tulla. Me kõik unistame millestki. Unistuste täitumine nõuab tööd iseendaga.
Luule Tiirmaaõppealajuhataja,
uurimistöö aluste õpetaja
Väga populaarseks kujune-nud tantsufestival toimus
tänavu neljandat korda. Tant-sufestivalil on tavaks, et üles astuvad kõik klassid ja tavaliselt on igale klassile välja loositud tantsustiil või muusika. Seekord olid märksõnadeks taaskasutus, rahvusmotiivid, noorte mood ja tants. Kuidas õpilased selle lahendasid, jäi iga klassi enda otsustada. Tantsupäeval võiski näha väga eriilmelisi ja nuti-ka lahendusega tantsukavasid. Näiteks esinesid 6. klassi poisid militaarse kujundmarssimisega, kus taaskasutust leidsid poti-kaaned. Kolmas klass putitas tantsu käigus üles vanu kan-gejalgseid roboteid. 11. klass lähenes taaskasutusele kõige
otsesemat teed pidi ehk siis soo-jendas üles eelmise aasta tantsu. Eraldi tuleks märkida veel Argo Ploomi etteastet, sest tema tõi 9. klassi kastanid tulest välja ük-sinda. Julge poiss! Kahjuks andis kõigile teistele loobumisvõidu 10. klass. Aga nende hulgas, kes tantsupäeval esinemisega üles astusid, kaotajaid ei olnud.
Kui võistlusmoment läbi sai, oli põrand vaba külalisesi-nejatele. Publikule pakkus sil-marõõmu Lätimaalt Stendest külla sõitnud täiskasvanute rahvatantsurühm ning Ketlin Allmaa juhendatavate tantsu-ringide erinevad vanuseastmed Võhmast ja Kabalast.
Marju RoosilehtŽürii liige
Tantsupäev
Tantsupäeva tulemusedKõige lõbusam esinemine 1. kl – Lustlik tants värviliste kostüümide ja hästi valitud muusikagaKõige rahvuslikum tants 5. kl – Toredad rahvuslikud neiud Kaera-Jaani ja poisid Jaani Räppi tantsimasKõige moodsam tants 8. kl – Peentes kleitides mõisapreilid moodsaid tantsusamme võtmasParim taaskasutusidee 11. kl – Üles putitatud ja ära tuunitud oli eelmise aasta tantsupäeva tantsParimad kostüümid 3. kl – Vägevad robotid, rahvuslipu värvides tüdrukud, lukksepp Matist
rääkimataSäravaim esinemine 9. kl – Argo on tubli ja julge noormees!Põnevaim esinemine 6. kl – Noored militaristid tegid suurepärase etteasteHumoorikaim tants 7. kl – Tore, kui segiläinud tantsusammud tantsijale naeratuse näole toovadParim koostöö 4. kl – 100% osalust line-tantsus – suurepärane saavutus!Kõige stiilsem tants 2. kl – Akadeemiliselt ühtne riietus, stiilne tants
Koolide-vaheline online kabeturniir
Lühidalt26. aprillil lustisid ja trallitasid koolimajas viimast korda abiturien-did. Oli aeg koolielule joon alla tõmmata, et eksamitega 12. aas-tat kogutud teadmisi tõestada. Eksamite-tulle sukeldusid Valdo Essmann, Liis Hunt, Brenda Ilmjärv, Kevyn Mäekivi, Martin Män-nik, Siret Müür, Kermo Paju, Raili Pettai, Elmar Pärs, Manuel Riga, Ken-no Soo, Magnus Tiitus, Marek Tõnisson, Mart Vingissar.
Õhupallid, roosa värv ja lutsu-kommid on tutipäeva lahutama-tud kaaslased. (Foto Kenno Soo)
Eesti Mõttespordi Liit, Eesti Kabeliit ning
Eesti mõttespordi portaal Vint.ee korraldasid 2012. aastal esimest korda kooli-devahelist meistrivõistlust kabes interneti vahendu-sel. Samalaadset turniiri korraldati sügisel ka males. Ka meie kool võttis sellest osa, aga kahjuks jäi tehni-liste viperuste tõttu Võhma võistkonnal malevõistlus pooleli.
Online kabeturniiril osales kokku 18 kooli 94 õpilasega üle Eesti. April-likuu jooksul toimus kaks poolfi naali ja fi naal ning mängiti iga kord 11 par-tiid. Võhma Gümnaasiumi eest mängisid Raiko Valo, Rauno Valo, Rainer Valo ja Teele Vahtra. Võhma võist-les poolfi naalis koos kuue teise kooliga, kokku 31 õpi-last. Poolfi naalis kogusime võistkonnaga 72 punkti ning jäime kolmandaks. See tagas meile edasipääsu fi naali, kus osales 10 kooli 71 õpilasega. Võhma Güm-naasium jäi seitsmendaks.
Minu arvates oli see esi-mese korra kohta väga hea tulemus. Arvestades seda, et mingit otsest etteval-mistust võistluseks ja kabe-trenni ei ole. Sellist turniiri on plaanis korraldada ka järgnevatel aastatel ning siis saame loodetavasti koolist panna juba ka suu-rema võistkonna välja.
Vint.ee keskkonna kaudu saab teha ka kooli-siseseid võistlusi. Suvi on tulekul ja aega on rohkem, just paras aeg harjutada erinevaid mõttemänge puhkamisele lisaks. Uuel õppeaastal saame siis kor-raldada ka koolisiseseid võistlusi.
Teele Vahtra11. klass
maleringi juhendaja
Julge hundi rind on rasvane!(Fotod Kenno Soo)
Tantsurobotid vajasid putitamist.
Rõõmsal rivisammul.4. klassi line-tants oli üksmeelsuse musternäidis.
Võhma LinnalehtNR. 168. Mai 20126
Mina liitusin LOM-iga, sest mulle meeldib väga lugeda ja minu meelest on see mõnus. LOM-is ol-les meeldisid mulle kõige rohkem teatriskäigud, aga kevad- ja sügispeod olid ka väge lahedad!
Hanna Kata Norma
Mulle on meelde jäänud ja meeldinud kevadpeod ning teatrikülastused. LOM-ist hakkasin osa võt-ma, kuna mulle meeldib lugeda. :)
Agnes Alas
Lugeda On Mõnus projekt on andnud mulle uusi ko-gemusi, võimaluse enese-toestusele ja teiste koolide õppesüsteemidega tutvu-misele. Projekti käigus sain tutvuda teiste koolide kujundustega, tänu millele hakkasin rohkem hindama meie kooli välimuse häid omadusi. Töötubades sain tutvuda teiste koolide õpi-lastega, kellega sain hästi läbi, sest meil oli ühine huvi – lugemine.
Koolide kokkutulekuid korraldati kolm korda: ava-pidu, teatrikülastus ja ke-vadpidu.
Ava- ja kevadpidudel sai mõnikord käidud ka muuseumides, kus lisaks tavalisele muuseumielamu-
sele saime osaleda viktorii-nil, lahendada ristsõna või mängida vanu mänge. Koo-lide külastamisel tutvusime koolimaja ja klassiruumide-ga, millele järgnes kas vik-toriin koolist kuuldu kohta või töötuba. Kohtusime ka kirjanikega, kes rääkisid kir-janikutööst ja kirjatöödega toimunud äpardustest. Pi-dudel oli igal koolil kohus-tus esitada koduülesannet: kas mingi näidend või mingi meisterdus. Meie kool esitas koduülesandeid alati hästi! Kevadpeol oli lõpetuseks auhindade andmine aasta tublimatele. Nii mõnelgi aastal olid meie kooli õpila-sed parimad.
Teatrikülastustel sain lisaks teatrielamusele teada ka näitlejatööst. Avastasin, kuidas peab näitlema ja kui suuri ettevalmistusi üks etendus vajab. Teatrikülas-tus oli minu jaoks väga va-jalik, sest olen alati mõelnud etendusi vaadates, mida näitleja küll võis karakteri väljatoomisel tunda.
Projekt on olnud hea võimalus kooliväliseks te-gevuseks lugemises. Luge-mist edendavaid projekte on vähe ja ma olen väga õn-nelik, et sain olla osa ühest sellisest projektist!
Viktoria Kirpu
Ekskursioon hakkas peale kooli eest kell 8.00. Algul
sõitsime Paidesse Vallitor-ni juurde. Seal pidi keera-ma ühte ratast, et üks suur rauduks eest ära liiguks. Siis me pääsesime muinasaega. Pärast muinasaega reisisime läbi aegade tänapäeva.
Giid käis meiega kaasas ja rääkis meile erinevatest aega-dest, sest Paide vallitornis on ajakeskus. Igal korrusel on erineva ajaga seotud pildid ja väljapanekud. Meile näi-dati ka erinevate aegade elu-olu tutvustavaid fi lme. Mulle tundus ajakeskus väga huvi-tav ning mulle meeldis seal.
Kui lõpuks torni viimase-le korrusele jõudsime, saime vaadata Paide linna ülevalt. Vaatepilt oli väga kaunis. Na-tukese aja pärast läksime söö-ma lauluväljakule, mis asub otse vallitorni juures.
Järgmisena läksime bussi. Bussis oli kõigil hea tuju ja oodati juba, et näha lennu-keid.
Tallinna lennuväljale jõu-des pidime alguses kõik käi-ma läbi kontrollpunkti, et me mingeid pomme ega muid vidinaid lennujaama kaasa ei veaks.
Pärast kontrollpunkti oo-tas meid ekskursioonibuss, mis sõidutas meid üsna kaua lennuradade juures ringi. Va-hepeal saime ka bussist välja
tulla ja näha ligidalt, kuidas reisilennuk õhku tõusis.
Lennujaamas on oma tuletõrjeautod ja politsei, et kohe kiiresti reageerida, kui midagi juhtub.
Tuletõrjejaama kolm Sca-niat olid ikka palju suuremad ja ägedamad kui tavakoman-dode masinad. Näidati, kui kaugele üks tuletõrjeauto vett laseb. Ikka väga kaugele! Sai-me isegi natuke märjaks.
Meile näidati veel lennu-radade puhastamise masi-naid. Neis saime ka sees käia ja traktoriste mängida. Veel lubati meil käia lennukipa-randusangaaris. Seal oli pa-rajasti kaks lennukit, millest üks oli Estonian Airi lennuk. Meile räägiti seal, kuidas lennukid õhku tõusevad ja kuidas nad üldse lendavad. Kahju, et me lennukisse ei pääsenud, sest lennukitel olid põhjad ära võetud.
Peaks mainima, et valli-torn kõigile just ei meeldinud, aga lennujaamas meeldis küll kõikidele, seda oli näha.
Usun, et see jääb mulle pikaks-pikaks ajaks meelde ja ma tahan sinna kunagi veel tagasi minna. Kokkuvõtteks oli see päris tore päev, kus nä-gime ja saime palju uut teada.
Väljavõtted 7. klassi klassikirjanditest
Põnev päev ajatornis ja lennuväljal
Et vanemas eas terve olla, tuleb oma südame
eest hoolitsema hakata juba noorena. Selleks, et õpilas-tel kujuneksid välja tervisli-kud harjumused, tähistame koolis südamenädalat. See on aeg, kus liikumisele, toi-dule, stressile ja muule sü-dant ohustavale pööratakse tavalisest rohkem tähelepa-nu. Südamenädala tegevusi korraldasid kooli tervise-nõukogu ja õpilasesinduse liikmed.
Klassid pidid koguma infot südame tervise kohta ja oma teadmisi väljendama läbi praktiliste tööde. 1.–6. klass tegid plakateid erine-vatel liikumise ja toitumise teemadel. 7.–12. klass lasid fantaasial lennata valmista-des taaskasutatavatest ma-terjalidest esemeid teemal „Olen ise oma südame sõ-ber“. 7. klass valmistas sü-dantsoojendavate soovidega salli, 8. klass disainis huvita-va hüppenööri, 9. klass koti, millega poest südamesõb-ralikke toite koju tuua, 10. klass kauni vaasi, millesse imetlemiseks lilli pannes saab stressi maandada ning 11. klass kaktusekujuli-se nõelapadja, mis tuletab
meelde, et „okkaid“ tuleb südamest eemale hoida.
Ka tervislikku liikumist oli sel nädalal tavalisest rohkem. 9.–12. klass võtsid mõõtu võrkpallis. 1. koha saavutas 12. klass, 2. koha 9. klass, 3. koha 11. klass ja 10. klass jäi neljandaks.
1.–8. klassile pakkus lii-kumistegevusi õpilasesin-dus. Kahel päeval oli või-malik proovida täpsusviset, panna oma osavus proovile saalihoki harjutustega, tant-sida limbot ning end virgu-tada hüppenööriga hüpates ja hularõngast keerutades. Rõõm oli näha, et ka mõned vanemate klasside õpilased neid võimalusi kasutasid. Kõige populaarsem oli saa-lihoki ja 3. klassi poisid üt-lesid, et nemad teeksid hea
meelega lausa iga vahetund sporti ning lubasid teha õpi-lasesindusele ettepaneku, et nad veel taolisi tegevusi korraldaksid.
Kõik õpilased ja õpe-tajad said osaleda ka kooli tervisliku toidu konkursil „Tervislik toit igas päevas“. Esitada võis nii sooja kui külma, soolase kui magusa toidu retsepte, kusjuures 1.–3. klass pidid kasuta-ma porgandit, 4.–6. klass kapsast, 7.–9. klass punast peeti, 10.–12. klass kaalikat ning õpetajad valisid nende toorainete seast ühe. Lisaks retsepti sisule hinnati ka võistlustöö kujundust. Koo-li köögipersonal valis 1.–3. klassi parimateks Anna Lin-da Meerbachi, Tuuli Rand-mäe ja Henri Helü, 4.–6.
klassi parimateks osutusid Robin Lutsu, Kaisa-Mari Lehise ja Birgit Kondeli ret-septid. 7.–12. klass läks liht-sama vastupanu teed ja esi-tasid klasside ühisretsepte.
Südamenädala puhul oli kooli raamatukogus üleval südame- ja veresoonkonna teemaline väljapanek, kus sai näha südame maketti, kujutleda inimese kehas lei-duva vere kogust võrdluseks toodud viie piimapaki ja sa-lapärase vedelikuga kanist-ri põhjal, jooniseid ja raa-matuid. Väljapandu põhjal koostati lisaküsimused ap-rillikuu Sakala viktoriiniks.
Oluline on, et oma tervi-se eest hoolitsemine ei lõp-peks koos südamenädalaga. Inimene ei pea käima tren-nis või pidama dieete, vaid tegema väikeseid tervislikke otsuseid – sööma aeg-ajalt kommi asemel puuvilja, võimalusel autoga sõitmi-se asemel jala kõndima jne. „Sinu sammud loevad!“
Täname Maanteeametit ja Viljandi Maavalitsuse ter-visetuba auhindadeks antud kampaaniameenete eest!
Tiina TartHuvijuht
Südamesõbralikud sammud tuleviku heaks
Südamenädala sisukas vahetund.
Projekt “Lugeda on mõnus” (LOM) on Eesti koolide
õpilaste ja neid juhendava-te õpetajate vabatahtlik lii-kumine. Üritused toimuvad septembrist maikuuni.
Võhma Gümnaasiumi 8.–9. klassi õpilased jätka-sid ka sel õppeaastal luge-misühingu projektiga, mille töös osaleme juba üheksan-dat aastat ja see on mõel-dud põhikooli õpilastele. Meeskonna tegemistest võib lugeda lähemalt meie ko-dulehelt (http://vohmalom.ucoz.com/). Selle tegi valmis 9. klassi õpilane Viktoria Kir-pu. Suur aitäh talle mahuka töö eest.
Reedel, 4. mail sõitsime ühisüritusele Lääne-Viru-maal asuvasse Rakke Kesk-kooli, kus meid võttis vastu õpetaja Leonoore Meerja. Kohale olid tulnud 10 kooli esindajad üle vabariigi. Need olid Kadrina, Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium, Sikupilli, Ra-humäe, Tabasalu, Nõmme Gümnaasium, Kilingi-Nõm-me, Laagri ja võõrustajad Rakkest.
Esmalt tutvusime Rakke aleviga ja nägime, kuidas lubjatehasest tulev tolm on langenud igale poole ja kat-nud kõik hallikasvalge kihi-ga. Kui koolid olid kohale jõudnud, siis läksime giidi-de juhendamisel matkara-jale Emumäel. Vaatetornist avanes kaunis pilt Pandivere kõrgustikule. Käisime ära ka koopaonnis.
Lõunasöögile järgnes pidulik aktus ja esinemised. Tuli esitada katkend Oskar Lutsu teosest „Kevade“, sest selle jutustuse ilmumisest möödus sel aastal 100 aas-tat, aga ikkagi väga popu-laarne.
Võhma õpilased valisid esitamiseks selle koha, kus Toots viis kooli kutsika.
Sissejuhatuseks mängis Kelli Randmäe viiulipala, mille fi lmis esitas õpetaja Laur. Tubli näitlejatöö tegid Hanna Kata Norma, Vikto-ria Kirpu, Agnes Alas, Ruth-Gertrud Rass, Sandra Ilm-järv, Ines Safj anova, Lauri Sarv ja Rainer Valo.
Pärast esinemisi hak-kas projekti „Lugeda on
mõnus“ koordinaator Hele Kriisa jagama aasta jooksul tehtud töö eest tunnustust. Enamus auhindadest raa-matute kommenteerimise, küsimuste koostamise ja PowerPointi tegemise eest kuulusid meie kooli tublide-le 9. klassi õpilastele Hanna Katale, Sirlele, Viktoriale ja Agnesele.
Teiste koolide juhen-dajad ütlesid naljatades, et küll on hea, et need tublid tegijad lõpetavad kooli ja võimalus auhindu saada järgmisel aastal on ka nende õpilastel. Võhma kool tun-
Kevadpidu Rakkes
nistati parimaks projekti-töös osalemisel.
Loodan, et ka järgmisel õppeaastal meie õpilased jätkavad seda traditsiooni ja loevad raamatuid sama usi-nasti kui nende eelkäijadki.
Ürituse lõpetas Rakke gümnaasiumi poisteansam-bel Süütu Vanaema, kelle lustakas etteaste lõi eriti tüdrukutel silmad särama ja jala rütmi lööma. Järgnes kringlisöömine ja päev oligi õhtus.
Kairi Ibrusõpilaste juhendaja
Projekti Lugeda On Mõnus lapsed Rakkes. (Foto Kairi Ibrus)
Võhma Gümnaasiumis toimuvadlõpuaktused neljapäeval, 21. juunil
Põhikooli lõpuaktus algab kell 12.00
Gümnaasiumi lõpuaktus algab kell 16.00
Võhma Gümnaasiumootab sügisel 1. klassi minevaid lapsi ja nende vanemaidesmaspäeval, 28. mail kell 17.00.
Kaasa võtta lapse sünnitunnistus.Kogunemine kooli aulasse.
Lisainfo tel 437 7747 Luule Tiirmaa
Mida arvavad LOM-ist meie tublid 9. klassi tüdrukud?
Võhma Linnaleht NR. 168. Mai 2012 7
SPORDIST
Nii nagu looduses järg-neb lumesulale kevad
ja suvi, nii järgneb Võhmas saskutalvele petangisuvi. Tu-leb tuhmunud kuulid läikima lüüa ja läheb jälle võistlus-teks. Sellelgi korral püüame juurde pookida ka uut ja hu-vitavat.• Läbi suve vältab seeria-
võistlus paaridele. Paari-line tõmmatakse endale igaks võistluspäevaks loo-siga. Nii säilib pidev pinge ja võiduvõimalused üht-
lustuvad. Osalustasu ühel etapil on 2 eurot. Etapi-võitjatele on tavapäraselt väike rahaline preemia. Üldvõitja selgub sügiseks.
Esimene avaetapp paari-dele toimus 20. mail kl 10.00 kooli võrkpalliplatsi juures.
• Suve lõpul korraldame eraldi Võhma meistrivõist-lused individuaal-, paaris- ja kolmikmängus.
• Kindlasti on plaan jätkata järelkasvu koolitamisega.
Koolinoortele on võistlus vähemalt kord kuus. Esi-mene võistlus toimub 3. juunil kl 11.00 (koolinoor-te võistlused algavad alati kl 11). Noortele viiakse läbi üksikvõistlused, ei kujune võistlusseeriat. See tähen-dab, et igaühel on mõtet tulla ka siis, kui eelmisel korral osaleda ei saanud. Võistlustasu ei ole, aga ra-halised preemiad on kind-lasti. Noored võivad alati osaleda ka täiskasvanute
seeriavõistlusel, aga siis tu-leb arvestada osalustasuga.
Edaspidiste võistluste kohta leiate täpsema info teadetetahvlitelt ja Võhma Ekraanist.
Julget pealehakkamist kõigile Võhma parimate pe-tankarite väljaselgitamisel! Selle ala juures ei hoolita soost ega vanusest – olete oodatud.
Mati Tiirmaatel 517 6760
VõrkpallistPühapäeval, 29. aprillil
toimus Võhma Güm-naasiumi spordihoones sõpruskondade võrkpal-liturniir, kus peale meie võistkonna osalesid veel 4 peredest ja sõpruskonda-dest moodustatud võistkon-da. Sellist üritust peetakse
Põltsamaal juba mitmeid aastaid ja on väga populaa-rne võrkpallihuviliste hul-gas. Sel aastal kutsuti ka meie linna võrkpallihuvilisi sellest turniirist osa võtma, kuigi tulemuseks saadud kuues koht kuue võistkonna hulgast oli tõsiasi.
Võhmas toimunud võist-lusel saavutas meie linna võistkond (Maila Meltsas, Virge Saar, Kalvin Markin, Agu Ots, Ivar Avik ja Viljo Prantsus) juba kolmanda koha.
Nüüdseks on juba suvi kätte jõudmas ja gümnaa-
siumi juures on liivaväljak ootamas võrkpallihuvilisi. Järgmine võrkpallivõistlus toimub linnapäevadel, nagu aastaid traditsiooniks on ol-nud.
Head treenimist!
SK Võhma
LauatennisestKuigi meie lauatennise
treener Rein Koovit jät-tis treeneritöö ja siirdus väl-jateenitud puhkusele ei ole lauatennis siiski meie linnas välja surnud. Selle spordi-ala arendamiseks on palju ära teinud Indrek Valo, kes võttis enda kanda Võhma karikavõistluste läbiviimise ja ka kogu lauatenniseelu koordineerimise linnas.
Eile (s.o 13.05.) lõppesid Võhma karikavõistlused, kus võitjaks osutus Eesti naiste teine reket Kätlin Lätt. Meie linna sportlastest saavutas Julia Kirpu 5., Aleksandr Kirpu 10., Rainer Valo 14., Viktoria Kirpu 18. koha. Osalejate hulgas oli veel meie linna võistlejaid, kuid nende tulemused olid kok-kuvõttes pisut kehvemad.
Tänan siiralt Indrek Valo, kelle eestvedamisel osutusid need võistlused populaar-seks, sest osavõtjate nimekir-ja lugedes puudusid osavõt-jad ainult „saartelt“.
Samuti olen tänulik Alek-sandr Kirpule, kes kohtuni-kuna on aidanud sel võistlu-sel siin Võhmas edasi elada.
Loodan, et sügisel jätku-vad lauatennisetreeningud
koolis, sest selle jaoks on hea seismas Viktoria Kirpu. Tä-nusõnad ka temale kogu sü-damest!
Järgmised võistlused lauatennises toimuvad linna-päevade ajal, 4. augustil spor-dihoones.
Seniks ilusat suve ja tree-ninguindu!
Aare JärvikAbilinnapea
Ees on pikk teguderohke suvi
Võhma Ekraan näitab Reedel, 25. mail kell 18.00 näitab
Siim-Tanel Annuse lühifi lme:
„Money and Poetry“
„Mulgimaa Pealinna Akordionfest“
Head vaatamist!
Pühapäeval, 27. mail algusega 11.00
X KÕO KÜLALAATKõo vallamaja sisehoovis*Kauplejad lähedalt ja kaugelt*Rohevahetus*Laadaloterii*Taidlejate kontsert*Fotonäitus*Taidlejate kontsert
Laadal kauplemiseks vajalik registreeridaTel 5345 2548
Tule ja veeda üks tore pühapäev!
Pühapäeval, 3. juunil kell 11.00
toimub Võhma kaarhallis ja selle ümbruses
Mis küll hoiab noorust hingesveel ka siis, kui hall on juus?See, et elu suures ringisigal sammul kõik on uus.Uus on iga koiduvalgus,ükski päev ei kordu eal,uued mured jäävad jalgu,neist on üle uued head.
Õnnitleme maikuu sünnipäevalapsi!
90 13.05 MANJA JANNO88 08.05 MIRJAM IGNATENKO87 07.05 VIRVE LIBLIK86 14.05 NINA PECHENKOVA85 16.05 ELENA HARITONOVA 21.05 MARTA PEVGONEN84 08.05 LEIDA LUHT83 30.05 KARL NÕMM82 01.05 MAIE RIMMEL81 10.05 HELDUR KALLAS80 27.05 ADI KALDAMÄE75 05.05 HELGI ARULAID 28.05 LAINE OTS65 18.05 MAI ENNO 18.05 ANNE SARV 22.05 ILMAR SCHUBERT60 25.05 MAIE SUUR
KIRIVERE KOOLI 175 AASTAPÄEVA KOKKUTULEK
9. JUUNIL 2012. AASTAL
13.00 Vilistlaspäeva avamine. Vilistlaste ja õpilaste kohtumine sportmängus.16.00 Vilistlaste ja külaliste registreerimine.17.00 Aktus.20.00 Tants ansambli XXL saatel.
Osalustasu maksta Kõo Vallavalitsuse arveldusarve-le 10302005450000(maksmisel märksõnaks kokkutulek ja nimi)eelregistreerimisel 10 € ja kohapeal 15 €.
Eelregistreerimine toimub 1. juunini!Vilistlased, kes on kooli lõpetanud enne 1950. aastat, saavad peole tasuta!
Oodatud on kõik endised õpilased ja töötajad!
LASTEKAITSEPÄEVA tähistamine.
Kavas palju huvitavat!Ootame rohkelt osalejaid!
Korraldajad
Õnnitleme lapse sünni puhulMaarit Väljaotsal ja Tormis Tanil sündis
30. aprillil tütar Mia Selene
Mis küll hoiab noorust hingesveel ka siis, kui hall on juus?
Võhma LinnalehtNR. 168. Mai 20128
Kõik on kutsutud, kõik on oodatud. Pilistvere kogudus
PILISTVERE KOGUDUSE TEATED
Jumalateenistus Pilistvere suures kirikusigal pühapäeval kell 13.00
Iga kuu 1. pühapäeval on kaetud armulaud
Kontakt: Hermann Kalmus 55 32 789 [email protected]
27. mai, P Nelipüha jumalateenistus kirikus kell 13.00 LeeripühaPeale jumalateenistust avame Ingli kohviku hooaja terrassil
14. juuni, N Juuniküüditamise mälestusteenistus kivikangrul kell 13.00
RistsõnaRistsõna vastus tumedalt ääristatud ruutudes.Koostas Heino Laagus.
Eelmises numbris ilmunud ristsõna vastuseks oli: ”Tulevik kuulub sellele, kes oskab vaba aega targalt kasutada”. Õigeid vastuseid laekus 23. Loosiõnn naeratas Cilly Sar-vele.Õnnitleme võitjat ja ootame uusi lahendusi. Vastusekupon-gid palume tuua linnavalitsusse sekretäri kätte (samast saab kätte auhinna) või panna I korrusel asuvasse postkasti.
Võhma Linnaleht nr. 168VASTUS:
________________________________________________
________________________________________________
________________________________________________NIMI ja AADRESS:
________________________________________________
________________________________________________
________________________________________________
Võhma LinnalehtTiraaž 950
Võhma Linnalehte esindab:Angela Härm tel. 437 7228
Aadress:Tallinna 1570603 Võhma
Küljendus ja trükk:Vali Press OÜPõltsamaa, tel. 776 8877
OÜ Kõo Agro ostab põllu- ja metsamaad.Tel. 509 2241; 5345 9512
VASTUS
Kallasid
Jook
Itaalia
Arktika kala
Vooluallikas
VastneNarts
Koduloom
El 92
Taskukell
Põlemiseilming
Püha mets
Rooma 1000
Väärikus
Amper
Arseen Silmipimestav
Sumerilinn
Mina Kelvin
AsulakohtTartumaal
Tossati
Saksa kart
Kont
AmperSoomerahvus-
lill
Kuuluspoksija
Euroo-pium
KelvinKirjandus-teadlane
Raadius ...TVVõhmagümn
direktorSidesõna
Sukelpart
Lumm
Uushõbe
Filmitäht
Indialinn
Kastree-ritudtäkk
RiigikoguTärkav
vili
Ruumi-kas
Tuleme tagasi
Kiutaim
Kaalikas
Paabulind
Vilets
Vääris-gaas
Ruumala
Mi-diees
Liiter
Irisev
Derma
Kints
Negat-sioon
Jood
Riieteta
Minu
Eespool
El 92
Aar
Infoteh-noloogia
Vaata
Laeva pära
Papüü-ruslaev
Täiendus
Korv-pallur
ArgoonSmuuli-näidendSõnumi-
leht
Kohuse-täitja
Hulkus
Eskimo jakk
Võhma sõpruslinn
Baranka
Kapukas
Läm-mastik
Noot
Viljapek-sukaigas
Tesla
RöntgenSinaHõbe
Prokla-meeritiTeravili
JoogitootjaSina
Võhma volikogu esimees
Voodi
Kui märkad kusagil mesilassülemit või lendab Sinu aeda mesilassülem ja see on mõistlikult kättesaadavas kohas, anna sellest teada allolevale telefoninumbrile. Kui sülem õnnestub tervelt kätte saada, teenid just Sina sellise info eest 10 eurot!!!Samas ostan sümboolse hinnaga mesilasperesid, kui on soov mesindus ära lõpetada.Kuulutus ei aegu! Tel 507 7348
OÜ Prenton ostab põllu- ja metsamaad.Ago Vingissar 505 1303
Kallist ema
HILDA-MARIE KOTSALAINENIT
leinab tütar Virve
REIN ANTON04.07.1938 – 27.04.2012
JÜRI KALDA11.01.1950 – 07.05.2012
HILDA-MARIE KOTSALAINEN17.08.1923 – 15.05.2012
HARRI TULTS 22.08.1934 – 18.05.2012
Mälestame
OÜ TM Energy teatab:Müüa lõhutud küttepuid, 30 ja 50 cm, lehtpuu, met-sakuiv kuusk. Info 523 5877.Müüa küttepuid: lepp, metsakuiv kuusk. Info 526 3881.Müüa lõhutud küttepuid. Info 5336 3931.Müüa küttepuid, lõhutud 30 ja 50 cm, kuiv, märg. Info 775 2018, 5191 8165.
*Seoses töömahu suurenemisega võtab AS E-Piim tootmine Põltsamaa Meierei tööle JUUSTUPAKKIJAID.*
*CV saata (tuua) aadressile Välja 4, Põltsamaa või e-maili aadressile [email protected] . Öömaja võimalus.*
Viljandi vanakraamiturg
Viljandi raekoja platsil:27. mai24. juuni8. ja 22. juuli5. ja 19. august2., 16. ja 30. september14. oktoober
10. juunil Lastepargis(Uue ja Maramaa tn nurgal)
Algus kell 10.00Eelregistreerimiseta, tasuta!Halva ilmaga jääb ära.
Küsimused tel. 522 5296 ja 5667 5930
