Tiraaz 9320v nr 23 (422) 28. detsember 2015

Kokkuvõtteid lõppevast aastast loe lk 10–13

Viimsi valla taasasuta-mise 25. aastapäev: vaatame tagasi viimasele 25 aastale ja aastapäeva tähistamisele. Loe lk 5–10

Viimsi Teataja 2016 2016. aastal ilmub Viimsi Teataja järg-mistel kuupäevadel: 15. ja 29. jaanuar; 12. ja 26. veebruar; 11. ja 25. märts; 8. ja 22. aprill; 6. ja 20. mai; 10. ja 24. juuni; 12. ja 26. august; 9. ja 23. september; 7. ja 21. oktoober; 4. ja 18. november; 2., 16. ja 30. detsember.

Pühapäeval, 20. detsembril tähistas Viimsi vald valla-õiguste saamise 25. aasta-päeva.

Taasasutamispäevale pühendatud aktusel EELK Viimsi Püha Jaako-bi kirikus tunnustati silmapaistva-maid viimsilasi. Lisaks tervitus-sõnadele vallavanem Alvar Ildilt ja volikogu esinaiselt Mailis Al-tilt andis vallale tervitused üle ka Viimsi aukodanik Siim Kallas. Ak-tusele ja vastuvõtule järgnes kont-sert Viimsi Keskuses, kus astusid üles mitmed viimsilased ja Viim-siga seotud kollektiivid.

Aastapäevale pühendatud pi-dulikul aktusel tunnustati taasasu-tamispäeval ka valla silmapaistva-maid elanikke.

Viimsi valla autasu “Viimsi vaalapoeg“ ja tänukirja pälvis noo-ruke Li Lirisman, kes pälvis maa-ilmameistri tiitli karates Indonee-sias toimunud juunioride maailma-meistrivõistlustel 12.–15. novemb-ril 2015. aastal. Spordiklubis Budo treener Aleksander Zõkovi käe all treeniv Li Lirisman on ka Eesti ja Põhjamaade omaealiste seas pal-jukordne meister karates.

Viimsi valla 25. taasasutamise aastapäeval said tänukirjad:

MAIME LInhoLM – pika-ajalise eeskujuliku ja tubli töö eest Prangli saare heaks;

CArMEn oTT – südamega teh-tud töö eest Prangli inimeste heaks;

MAILE KAhro – pikaajalise eeskujuliku ja tubli töö eest Prang-li postkontoris;

KALEV PõLdSAAr – tubli töö eest Prangli Põhikooli direkto-rina ja “pranglimise” väljamõtle-mise eest;

MArIKA SAuL – pühendu-nud töö eest eralasteaias Pääsu-poeg rõõmsameelse ja laste poolt väga armastatud õpetajana;

MErLE rAudAM – pühen-dunud töö ja lapsesõbraliku kesk-konna loomise eest eralasteaias Pää-supoeg;

AIME SALMISTu – aktiivse tegevuse eest randvere Päevakes-kuses;

VLAdIMIr KALLIon – suu-re panuse eest Viimsi valla eakate igapäevaelu kaunistamisel;

ELInA-LEhTA KAASIK – Viimsi valla eakate tervisekäitu-mistrendide kujundamise ja pro-fessionaalse treeneritöö eest;

AuguST SArrAP – pikaaja-lise töö eest rahvamuusikaansamb-li Pirita juhendajana ja seoses 70. juubeliga;

AArE KIMMEL – Viimsi val-la ja randvere küla usuelu eden-damise ning randvere koguduse pikaajalise teenimise eest;

MArIKA MATVErE – hea ja tulemusliku töö eest Viimsi valla elanike raamatukogunduslikul tee-nindamisel;

PEEP PärnAMAA – kohuse-tundliku töö eest Leppneeme – Kel-nase parvlaevaliini laevade teenin-damisel Leppneeme sadamas;

SIrJE TooMLA – haabnee-me Kooli eduka käivitamise eest;

LEELo TIISVELT – randve-re Kooli eduka käivitamise eest;

AdhELE-MEELIKE TuuLAS – Viimsi noortevolikogu moodus-tamise, käivitamise ja meeskonna suurepärase juhtimise eest aastatel 2013–2015;

Egon ErT – eestvedamise ja panuse eest Prangli Kooli ja Prang-li kirikuhoone heategevuslikel vär-vimistalgutel 2014.–2015. aasta su-vel;

TõnIS KAdArIK – eestveda-mise ja panuse eest Prangli Kooli ja Prangli kirikuhoone heatege-vuslikel vävimistalgutel 2014.–2015. aasta suvel;

Argo oTSMA – eestvedami-se ja panuse eest Prangli Kooli ja Prangli kirikuhoone heategevus-

Palju õnne, Viimsi vald!likel vävimistalgutel 2014.–2015. aasta suvel;

PrIIT rInK – panuse eest hea-tegevuslikus korras Prangli kiriku torni metallosade restaureerimise eest 2015. aasta suvel;

TAAVI LInhoLM – panuse ja abi eest Prangli Kooli ja Prangli kirikuhoone heategevuslikel värvi-mistalgutel 2014.–2015. aasta su-vel.

Viimsi vallavalitsus tänas ka oma teenistujaid. Viimsi abivalla-vanem Mati Mätlik sai tunnustuse suure panuse eest Viimsi staadioni ehitustööde teostamisel 2015. aas-tal. Viimsi valla sporditöö koordi-naatorit remo Merimaad tunnus-tati aktiivse ja silmapaistva tegut-semise eest 2015. aastal. Pikaajali-se ja tulemusliku töö eest said tun-nustuse klienditeenindusjuht Irja roots, rahvastikuregistri spetsia-list Katrin Jalast, raamatupidaja Silva Trell, planeeringute koordi-naator Anne Siitan, planeerimis-spetsialist Velly Sild, ehitusameti ju-hataja Juhan Kuller, sotsiaaltöö-spetsialist Eldi Pärdi ja halduss-petsialist Ants Vitsut.

Viimsi vallavalitsus

Vaata galeriid lk 8.-9.

Vallavanem Alvar Ild õnnitlemas Li Lirismani – “Viimsi vaalapoeg“.

Vastuvõtul Rannarahva muuseumis musitseeris Margus Veenre. Koguperekontserdil sai kaasa elada nii viimsilastele kui Viimsiga seotud kollektiividele.

Viimsi Keskus 20.detsembril – esinejad kontserdimelus. Fotod Annika Haas

Püünsi küla üldkoosolek28. jaanuaril kell 18 toimub Püünsi Koo-lis küla üldkoosolek.

Koosoleku päevakorras on:1. külavanema aastaaruanne;2. ülevaade MTÜ Roheline Poolsaar te-

gevusest;3. loome- ja huvitegevus Püünsi küla

stuudios 2.KODU; 4. kuidas tuua külarahvale tervislikku

talutoitu otse tootjalt ilma vahendajateta;5. jooksvad küsimused.Koosolekule tulles võtke palun kaasa pil-

diga isikut tõendav dokument – ID-kaart või autojuhiluba.

Jüri Kruusveekülavanem

Püünsi külavanema valimised28. jaanuaril 2016 toimub pärast Püün-si küla üldkoosolekut Püünsi külavane-ma valimine.

Külavanema kandidaadiks võib olla Püünsi küla täisealine isik. Kandidaadid registreeri-takse Viimsi vallavalitsuses hiljemalt 1 nädal enne valimiste toimumist. Kandidaadil esitada kirjalik nõusolek.

Külavanema täpsemad õigused ja kohustu-sed on sätestatud Viimsi valla põhimääruse 4. peatüki 1. jaos §-des 61-66.

Külavanema valimised viiakse läbi Viimsi valla põhimääruse § 66 ja § 68 sätteid arves-tades.

Valimistel saavad hääletada rahvastikure-gistri andmetel Püünsi külas elavad vähemalt 18-aastased isikud. hääletamisel osalemiseks peab kaasas olema isikut tõendav dokument.

Volituste alusel teiste isikute eest hääletada ei saa!

Viimsi vallavalitsus

2 28. detsember 2015

Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil vt@viimsivv.ee. Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu.

Peatoimetaja: Liina Rüütel, tel 6028 840, liina.ryytel@viimsivv.eeToimetaja: Annika Koppel, tel 6028 833, annika.koppel@viimsivv.ee

Väljaandja: Viimsi VallavalitsusTrükki toimetanud: Meedium OÜ

Ajalehe järgmine number ilmub 15. jaanuaril 2016.

Alates 01.01.2016 muutub maakonna bussiliini nr 114 Tallinn – Haabneeme – Rohuneeme teenindaja.

MTÜ harjumaa Ühistranspor-dikeskus viis 2015. aastal läbi

Alates 01.01.2016 viiakse sisse muudatused Viimsi valla siseliinide V1, V3, V4 ja V5 sõiduplaa-nides. Sõiduplaanid on alates 17.12.2015 avali-kustatud www.peatus.ee lehel.

Muutub V1 hommiku-ne väljumine Seni väljus tööpäeva hommiku-ti V1 peatusest Viimsi keskus 7:20 ja peatusest rohuneeme 7:36.

Kuna täna väljub rohunee-mest liin 114 kell 7:35 ja V1 kell 7:36, siis kuni Viimsi kes-kuseni sõidavad 114 ja V1 ühte marsruuti. Alates 01.01.2016 hakkab V1 tööpäeva hommi-kuti väljuma Viimsi keskusest 7:30 ja rohuneemest 7:50. Muu-datuse läbi saavad rohuneeme piirkonna lapsed parema aja Püünsi kooli jõudmiseks. ro-huneeme piirkonna lapsed, kes käivad Viimsi koolis, saavad kooli jõudmiseks kasutada lii-ni 114 teenust.

Toyota RAV-4 võõrandamine Viimsi vallavalitsus võõrandab avalikul kirjalikul enam-pakkumisel Toyota RAV-4.

Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakku-mise Viimsi valla vara vähe-väärtusliku vara all oleva Toyota RAV-4 (esmane registreerimine 25.02.2005, mootori töömaht 110 kW, registrimass 1825 kg,

laius 1,785 m ja pikkus 4,265 m) võõrandamiseks alghinnaga 1980 (tuhat üheksasada kaheksakümmend) eurot.

Pakkumise tagatisraha 198 (sada üheksakümmend kahek-sa) eurot kanda Viimsi Vallavalitsuse arveldusarvele IBAN: EE182200221010936477 Swedbank, selgituseks märkida “Toyo-ta RAV-4“.

Pakkumine tuleb esitada kirjalikult ja kinnises ümbrikus, millele on märgitud “Toyota RAV-4“ koos märkega “Mitte ava-da enne 14.01.2016 kell 13:10“ aadressil Viimsi vald, Viimsi alevik, Nelgi tee 1, Viimsi vallamaja, I korrus, teenindussaal.

Pakkumises peab sisalduma:-pakutav hind (sõnade ja numbritega);-andmed pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isiku-

kood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht), kontaktisiku sidevahendi num-ber ja e-posti aadress;

-füüsilise isiku puhul koopia isikuttõendavast dokumendist;-nõusolek müüdava vara ostmiseks enampakkumisel keh-

testatud tingimustel;-pakkumise tegemise kuupäev, (esitaja) allkiri ja esindaja

puhul ka volikiri.Pakkumise esitamise tähtaeg on 14. jaanuar 2016 kell 13:00.Sõiduki nägemiseks võtta ühendust e-posti aadressil kom-

munaal@viimsivv.ee. Kommunaalamet

Viimsi Vallavolikogu poolt 15.12.2015 vastu võetud otsused:108 – Viimsi Vallavolikogu 27.10.2015 otsuse nr 93 “Sihtasutuse Rannapere Sotsiaalkeskus tegevuse lõpetamine“ muutmine109 – Viimsi valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine110 – Preemia maksmine111 – Preemia maksmine112 – Haabneeme alevikus asuva Teeristi ja Väike-Teeristi kinnis-tute omandamine113 – Haabneeme alevikus asuvate teemaade omandamine (Nirgi tee ja Nurme põik L2)114 – Volituste andmine kokkuleppe sõlmimiseks (sademeveeto-rustike üleandmine vallale)115 – Viimsi Vallavalitsuse 16.03.2010 korraldusega nr 127 keh-testatud „Pärnamäe küla, Pärnamäe tee ja Mäealuse tee vahelise ala detailplaneeringu Aiandi tee ja Vehema tee vahelisel lõigul“ osaline kehtetuks tunnistamine116 – Haabneeme alevikus, Tammepõllu teega põhjas piirneva reformimata riigimaa detailplaneeringu kehtestamine

Viimsi Vallavolikogu 15.12.2015 otsus nr 115 – Viimsi Valla-valitsuse 16.03.2010 korraldusega nr 127 kehtestatud “Pär-namäe küla, Pärnamäe tee ja Mäealuse tee vahelise ala de-tailplaneeringu Aiandi tee ja Vehema tee vahelisel lõigul“ osaline kehtetuks tunnistamine

Otsusega tunnistati osaliselt kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 16.03.2010 korraldus nr 127 ja sellega kehtestatud “Pärnamäe külas, Pärnamäe tee ja Mäealuse tee vahelise ala detailplanee-ring Aiandi tee ja Vehema tee vahelisel lõigul“, detailplaneeringu kruntide pos. nr 1, pos. nr 2 ja pos. nr 3 osas.

Viimsi Vallavolikogu 15.12.2015 otsus nr 116 – Haabneeme alevikus, Tammepõllu teega põhjas piirneva reformimata rii-gimaa detailplaneeringu kehtestamine

Otsusega kehtestati Viimsi vallas Haabneeme alevikus, Tam-mepõllu teega põhjas piirneva reformimata riigimaa detailplanee-

ring (Optimal Projekt OÜ töö nr MPA 15-01), millega tehakse ette-panek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmi-seks maatulundusmaast sotsiaalmaaks (üldmaaks ja üldkasuta-tavate hoonete maaks), ärimaaks ja transpordimaaks, jagatakse maa-ala kruntideks, moodustades ühe üldmaa sihtotstarbega krundi pargile, ühe ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krun-di riigigümnaasiumile, kaks ühiskondlike ehitiste maa (80%) ja ärimaa (20%) sihtotstarbega krunti arengukeskuse hoonele ja spordihoonele, kaks ärimaa sihtotstarbega krunti ärihoonetele ja kaheksa transpordimaa krunti teedele ja parklatele. Ehitusõigus määratakse ühiskondlike ehitiste maa krundile järgmiselt: güm-naasiumihoone suurim lubatud ehitusalune pindala on 2500 m2, suurim lubatud maapealne kõrgus 11 meetrit (3 maapealset kor-rust ja 1 maa-alune korrus), arengukeskuse hoone suurim lubatud ehitusalune pindala on 2000 m2, suurim lubatud maapealne kõr-gus 9 meetrit (2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus), spor-dihoone suurim lubatud ehitusalune pindala on 11 000 m2, suurim lubatud maapealne kõrgus 14 meetrit (3 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus), Põldheina tee poolse ärihoone suurim luba-tud ehitusalune pindala on 1200 m2, suurim lubatud maapealne kõrgus 9 meetrit (2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus) ja Tammepõllu tee poolse ärihoone suurim lubatud ehitusalune pindala on 1000 m2, suurim lubatud maapealne kõrgus 11 meetrit (3 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus).

Viimsi Vallavolikogu poolt 15.12.2015 vastu võetud määrused:15.12.2015 määrus nr 22 – Viimsi valla 2015. aasta lisaeelarve15.12.2015 määrus nr 23 – Viimsi vallas avaliku ürituse korralda-mise ja pidamise kord15.12.2015 määrus nr 24 – Munitsipaalasutuse Viimsi Raamatuko-gu kasutamise eeskiri15.12.2015 määrus nr 25 – Viimsi valla kohanimede määramise kord

NB! Kõigi otsuste ja määruste terviktekstidega on võimalik tutvu-da Viimsi vallamajas ja valla veebilehel www.viimsivald.ee, mää-rustega täiendavalt Riigi Teataja võrguväljaande veebilehel.

Märkame kodu-valla tublimaidViimsi valla kultuuri ja spordi aastapreemia ning elutööpreemia kandidaatide saad esitada 31. detsembrini.

Kultuuri ja spordi aastapreemia eesmärk on tunnustada ja innustada Viimsiga seotud isikut või organisatsiooni, kes 2015. aasta jooksul on kultuuri ja spordi valdkonnas silma paistnud ning kes on panustanud oluliste sündmuste aren-gusse või saavutanud oma tegevuses kõrge taseme.

Viimsi valla elutööpreemia eesmärk on tunnustada Viimsiga seotud isikut tema pikaajalise väljapaistva kul-tuuri- või spordialase tegevuse eest.

Kandidaate saavad esitada nii eraisikud kui ka organi-satsioonid-ettevõtted.

Ettepanekuid Viimsi valla aasta kultuuri ja spordi aas-tapreemia ja elutööpreemia kandidaatide osas palume saa-ta e-posti aadressile aastapreemia@viimsivv.ee või kirja teel Viimsi vallavalitsusele aadressil nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, harju maakond 74001.

Preemiad antakse üle Viimsi valla kultuuri- ja spordi-valdkonna tunnustamise pidulikul vastuvõtul, mis toimub 21. jaanuaril 2016.

Loe lisa https://www.riigiteataja.ee/akt/428112015005 ja 11. detsembri Viimsi Teatajast.

Viimsi vallavalitsus

V3 saab hommikused lisaväljumisedLiinil V3 avatakse kaks hom-mikust lisaringi väljumisega töö-päeviti peatusest Viimsi kes-kus kell 7:20 ja 8:03 ning pea-tusest Soosepa 7:35 ja 8:20. Muudatuse läbi saavad Soose-pa piirkonna lapsed parema aja Viimsi kooli jõudmiseks.

Liin V4 lõunane lisareisJaanuarist lisame tööpäevadel liinile V4 lisareisi peatusest Viim-si keskus väljumisega 14:30. Buss sõidab marsruudil Viimsi keskus – Tammneeme – rand-vere – hansunõmme – Metsa-

kasti – Mähe – Vehema – Val-lamaja – Viimsi keskus. Buss ei sõida Leppneeme ringi. Lisaringi läbi saab randvere koolist peale 6. tundi üle Mähe otse Viimsi keskusesse, samuti loob see lisavõimaluse Metsa-kasti lastele koju saamiseks.

Liin V7 väljub kell 14:20 ja sõidab Viimsi keskus – Lepp-neeme – Tammneeme – rand-vere – hansunõmme – Muuga – Laiaküla – Mähe – Vehema – Vallamaja – Viimsi keskus. See väljumine jääb samasse ae-ga, Viimsi koolis käivatel las-tel tuleb otse randverre saami-seks üks lisaaeg juurde.

Liin V5 õhtused väljumisedLiinil V5 muutuvad tööpäeva-õhtused väljumisajad. Kui se-ni väljus liin Viimsi keskusest kell 15:54 ja 16:42 ning peatu-sest Leppneeme lasteaed 16:13 ja 17:01, siis alates jaanuarist muudetakse väljumisi hilisemaks. V5 tööpäevased õhtused välju-mised hakkavad Viimsi keskusest olema 16:00 ja 16:50, Leppneemelasteaia juurest 16:20 ja 17:10.

Seeläbi on tagatud randve-re suunalt sõitvatele lastele üm-beristumine, et saada Viimsi muusikakooli.

Kommunaalamet

2016. aastast muutuvad siseliinide sõiduplaanid

Vallavolikogus

Muudatused liinil 114riigihanke “Avaliku bussiliini-veo korraldamine harju maa-konna põhjasuuna bussiliini-del”, mille tulemusel on alates 1. jaanuarist 2016 maakonna avaliku bussiliini nr 114 (Tal-linn – haabneeme – rohuneeme)

teenindaja AS TEMPTrAnS.Tulenevalt hankele on lii-

nide teenindamine kohustuslik valget värvi normaalbussidega.

Liini 114 sõiduplaanis ja pi-letimüügisüsteemis muudatusi ei toimu ning graafikut saab

vaadata peatustest ning veebist www.peatus.ee.

AS TEMPTrAnS: infote-lefon 6024 300 ja e-posti aad-ress temptrans@temptrans.ee.

Harjumaa Ühistranspordikeskus

28. detsember 2015 3

Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehi-tisregistrisse kandmata ehitiste väljaselgitamine.

Vallavalitsuse ehitusamet alus-tab uuest, 2016. aastast tõhusa-malt seni ehitisregistrisse kand-mata ehitiste väljaselgitamist. Kontrolli teostamisel lähtub ehi-tusamet korrakaitseseaduses ja ehitusseadustikus kehtestatud riikliku järelevalve sätetest. Ehi-tiste kontrollimise käigus sel-gitatakse eelkõige välja ehitise ehitamise õiguslik alus; ehitise ehitisealune pind; ehitise kasu-tamise otstarve; ehitise ehita-mise aeg; vajaduse korral ehi-tise varasema ümberehitamise, laiendamise või lammutamise-ga seonduv teave; vajaduse kor-ral eluruumide loendusega seon-duvad andmed ja muud järele-valvemenetluseks olulised as-jaolud. Kui kinnisasja omanik ei suuda esitada piisavaid tõen-deid ehitamise aja kohta, eel-datakse, et ehitis on ehitatud pä-rast ehitusseaduse jõustumist. Ehitusamet otsustab kontrolli tu-lemusel täiendavate riikliku jä-relevalve meetmete rakendami-se või täiendavate andmete ko-gumise vajaduse.

Ehitiste ehitisregistrisse kand-misel eristatakse ajaliselt:

1) enne planeerimis- ja ehi-tusseadust (edaspidi PES) või ehitusseadust (edaspidi EhS) ehi-tatud ehitistele sätestatavaid nõu-deid – see tähendab kõik ehi-tised enne 1.01.2003. aaastat;

2) enne ehitusseadustiku jõus-tumist ehitatud ehitistele sätes-tatavaid nõudeid – see tähendab kõik ehitised enne 1.07.2015. aastat.

Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitisEnne 2003. aasta 1. jaanuari ehi-tatud ehitisele võib anda ehi-tus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutami-ne teavitatuks, lähtudes ehitus-seadustikus sätestatust ja arves-tades järgnevalt toodud erisusi. nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lu-geda ehitamine või ehitise ka-sutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule. Kui eespoolnime-tatud ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehi-tusteatis. Kui ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloa-kohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasu-tusloa või kasutamisest teavi-tada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2. Kui ehitisregistrisse kandmata ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õi-guslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis kantak-se ehitis ehitisregistrisse ehi-tusseadustiku § 60 lõikes 5 sä-

Ehitiste ehitisregistrisse kandmine

testatud ehitisregistrile andme-te esitamise teatise alusel. Ka-sutatav ehitis peab vastama ehi-tise ohutusele esitatavatele nõue-tele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt. Ehitise ohutu-se hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohu-tuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tellib ja selle eest tasub ehitise omanik. Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ja käesoleva seaduse jõustumi-se ajal kasutatav ehitis tuleb ehi-tisregistri kande puudumisel kan-da ehitisregistrisse.

Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kand-mata ehitisPärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne ehitusseadustiku jõus-tumist ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise ka-sutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades alljärgnevalt toodud erisusi. Ehitisele võib anda ehi-tus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasuta-mine teavitatuks vastavalt ehi-tusseadustiku lisas 1 või 2 sä-testatule. Kui ehitis ei ole val-mis, siis antakse sellele vaja-duse korral ehitusluba või esi-tatakse ehitusteatis. Kui nime-tatud ehitis on valmis ja ehitus-teatise või ehitusloakohustus-likke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vasta-valt ehitusseadustiku lisale 2.

Kasutatav ehitis peab vas-tama ehitusseadustiku § 11 lõi-kes 2 ja §-s 12 sätestatud nõue-tele.

Kui ehitise ehitamise ajal oli ehitusprojekti koostamiseks nõutav detailplaneeringu ole-masolu, siis võib kohaliku oma-

valitsuse üksus asendada detail-planeeringu ehitusseadustiku §-s 26 sätestatud projekteerimis-tingimuste andmisega. Projek-teerimistingimuste andmisel ra-kendatakse avatud menetlust. Juhul, kui projekteerimistingi-muste andmine ei ole võimalik vastuolu tõttu üldplaneeringu või muude olulisest avalikust huvist tulenevate tingimustega, tuleb koostada detailplaneering planeerimisseaduse kohaselt. Terve detailplaneeringu menet-luse tagantjärele läbiviimine ei ole halduskoormuse mõttes mõist-lik, kuid samas ei saa jääda kol-mandate isikute õigused täieli-ku kaitseta. Seega on kompro-missina sätestatud, et asukoha tingimuste määratlemiseks tu-leb läbi viia projekteerimistin-gimuste avatud menetlus. Me-netluse tulemusel antakse hal-dusakt, mida on vajaduse korral võimalik vaidlustada. Samutivõidakse sellega täpsustada tin-gimusi olemasolevale ehitise-le. Sellele võib järgneda ette-kirjutus, nõudega viia ehitis pro-jekteerimistingimustele vasta-vaks.

Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel te-hakse ehitise ohutuse hindami-seks ehitise audit. Ehitise audi-ti tulemusel peab olema võima-lik kanda ehitise olulisemad teh-nilised andmed ehitisregistris-se ning vajaduse korral tuvas-tada ehitise vastavus detailpla-neeringule või projekteerimis-tingimustele. Ehitise auditi tel-lib ja selle eest tasub ehitise omanik.

Ehitusamet otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riik-liku järelevalvemeetmete vaja-duse, arvestades eelkõige ehi-tisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või kõrgen-datud ohu esinemise võimalik-kust; ehitise ehitamise aega; ehi-

tise kasutamise otstarvet; kin-nisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kait-set. Kui ehitise auditi tulemusel selgub ehitise ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, teeb ehitusamet ette-kirjutuse ehitise nõuetega vas-tavusse viimiseks. nimetatud kohustuse täitmiseks sundimi-seks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 10 000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.

Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseadus-likult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kand-mineKui eelnevalt kirjeldatud me-netlus on läbitud, siis tuleb en-ne planeerimis- ja ehitussea-duse või ehitusseaduse jõustu-mist ehitatud ja käesoleva sea-duse jõustumise ajal kasutatav ehitis ehitisregistri kande puu-dumisel kanda ehitisregistris-se. Kui kirjeldatud ehitist ka-sutatakse aktiivselt, siis on sel-le ehitisregistrisse kandmine va-jalik. Kui ehitis ei ole enam ak-tiivses kasutuses, hindab ehi-tusamet, mida ehitisega teha – võimalik on teha lammutus-ettekirjutus või nõuda ehitise konserveerimist. Enne ehitus-seadustiku jõustumist ebasea-duslikult ehitatud ehitise ehi-tisregistrisse kandmise eest ta-sutakse riigilõivu 500 eurot. See-ga tuleb riigilõiv tasuda ainult nende ebaseaduslike ehitiste kandmise puhul, mis on ehi-tatud alates 1. jaanuarist 2003. riigilõiv rakendub selliste ehi-tiste puhul, mis on püstitatud ilma igasuguse loata ning mil-lel pole mingit õiguslikku alust.

Kasutusloa taotlemine ja kasutustaotluse esitamine Arvestades, et ehitusseadusti-kust tulenevalt on omaniku ko-hustus tagada ehitise, ehitami-se ja ehitise kasutamise vasta-vus õigusaktidest tulenevatele nõuetele, tuleb edaspidi selli-sel omanikul, kes ehitab või koostab ehitusprojekti ise või teeb muid käesoleva seadusti-kuga reguleeritud töid, esitada koos kasutusloa taotlusega ka ehitise audit. Sama nõue keh-tib juhul, kui kasutusloa taot-lusele ei ole omanikul lisada ehitusseadustiku § 52 lg 2 p 10 nõutavaid ehitusdokumen-te või kui ehitamise üle ei ole teostanud järelevalvet pädev isik. Ehitusdokumendid pea-vad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ja ehitise kont-rollimiseks asjakohast teavet ehi-tamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -ma-terjalidest ning kui neid ei ole, siis on võimalik lisada ehitise audit.

Ehitusamet

Jõuluks koju – seekord päriselt!Viimsi vallas on käesoleva aasta 1. detsembri seisuga registreeritud 18 386 inimest, ent täna 10 aastat tagasi oli vallaelanikke koguni 7556 võrra vähem.

1. jaanuari 2015 seisuga on Viimsi alevikus 2325, haab-neeme alevikus 5441, randveres 1664, Pärnamäel 1446, Pringis 1037, Metsakastis 575, Muugal 548, Leppneemes 526, Laiakülas 525, Kelvingis 463, Lubjas 505, Tammnee-mes 449, rohuneemes 441, Miidurannas 346, äigrumäel 140, naissaarel 9 ja Prangli saarel 169 viimsilast.

novembri viimases Viimsi Teatajas kirjutasime, mida kõike saab vallas ette võtta 1 miljoni euro eest, et vallaela-nike eluolu paraneks. näiteks rajada kümneid uusi bus-siootepaviljone, pinnatud ja valgustatud teid, korrastada koolisüsteemi ja luua juurde lasteaiakohti jne. Juhul, kui vallal see miljon veel enne aasta lõppu elanikeks regist-reerunute tulumaksu näol oleks. Täna on vallas veel um-bes paar tuhat inimest, kes küll elavad Viimsis, kuid ei ole valda sisse kirjutatud. Kui Sina oled veel üks nendest ja registreerid end veel enne aastalõppu, laekubki Sinu tulu-maks Viimsi valda. Selle eest saab Viimsis ehitada, luua, korrastada, remontida jne, aga… märgatavalt!

Tule koos perega ka jõuluks koju – seekord lihtsalt nii-sama ja päriselt, sest siin ongi ju Sinu kodu!

Sinu Viimsi

Viimsi noor, millisena näed Viimsit?Viimsi vallavalitsus kutsub kõiki valla lapsi ja noori joonistus- ja esseevõistlusel kaasa rääki-ma, millisena näevad meie lapsed Viimsit nii täna kui ka tulevikus. Noored ongi meie valla tulevik!

Kui oled vanuses 12–18 aastat… …esita võistlusele vabas vormis kirjutis (kirjand, ju-

tustus, essee jne) teemal, miks Sinu arvates on Viimsis hea elada ja millisena näed oma koduvalda tulevikus. Kirjutise pikkus on kuni 3 A4 lehekülge. Lisa tööle kindlasti ka oma nimi, vanus, klass ja kool, kus õpid.

Kui oled noorem kui 12 aastat……saada oma mõtted, mida Sina koos sõprade, las-

teaiarühma, klassikaaslaste või perega Viimsis märkad, miks Sinu pere või kaaslaste arvates on Viimsis hea elada ja milline võiks olla Viimsi tulevik, kas joonistuse, klee-pimistöö või muude loovate vahenditega tehtud pildina. Pildi võid kokku panna nii üksi kui ka pere või kaaslastega koos.

Töid ootame hiljemalt 2. veebruaril 2016:- e-posti aadressil press@viimsivv.ee;- posti teel (aadressil Viimsi vallavalitsus, nelgi tee 1,

Viimsi alevik, 74001 harjumaa); - Viimsi vallamaja (nelgi tee 1) infolauda, kuhu selle

võib tuua. Lisa tööle kindlasti ka pildi allkiri, autori(te) nimi/ni-

med ja vanus(ed). Töödes ei hinda me niivõrd kunstilist teostust kui loo-

vust ehk mõtet/sisu ja kaasahaaravust. Kaasahaaravamad kirjatööd ja pildid avaldame järgmise aasta jooksul Viimsi Teatajas, valla veebilehtedel jm ning parimatele kaasalöö-jatele loomulikult ka auhinnad! Lisainfo www.viimsivald.ee.

Seega, kõigile noortele head sulejooksu ja loovat mõt-telendu!

Viimsi vallavalitsusViimsi Teataja

Meie arvamus loeb! Foto Fotolia

Ehitusamet hakkab tõhusamalt kontrollima ehitiste ehitisregistrisse kandmist. Foto Matton

4 28. detsember 2015

Viimsi valla noortevoli-kogu on Viimsi vallavo-likogu juures tegutsev Viimsi noortest koosnev nõuandva õigusega esin-duskogu, mis esindab Viimsi noorte huve.

noortevolikogu eesmärk on esindada noorte huve vallas, rää-kida kaasa valla noorsootöö kor-ralduslikes küsimustes, tutvus-tada noortele demokraatia põ-himõtteid, julgustada noorte kodanikualgatust ning kaasata noori vallaelu korraldamist puu-dutavatesse otsustusprotsessi-desse.

Aasta vältel toimusid ak-tiivselt noortevolikogu ja valla juhtkonna vahelised kohtumi-sed.

21. septembrist 11. oktoob-rini oli kõigil Viimsi noortel võimalus kandideerida noorte-volikogu uude koosseisu.

Aasta viimased kuud on noortevolikogu pühendanud üks-teise tundma õppimisele ning tulevikusuundade seadmisele.

Järgnevalt teeme ülevaate 2015. aasta tegemistest.

ÖöbussiliiklusTallinna ja Viimsi vahel ööbus-si käimapanek on olnud kõne all varemgi. Tallinna Transpor-diamet on proovinud liini alga-tada, kuid nende silmis ei ol-nud asi seda väärt. Et nõudlust välja selgitada, viis Viimsi noor-tevolikogu kevadel läbi küsit-

Kahekordne Põhjamaade meisterViimsi Koolis õppiv ja Viimsi Veeklubis harjutav Armin Evert Lelle võitis Norras Bergenis toimu-nud Põhjamaade meistrivõistlustel kaks kulda.

Võit tuli 100 m seliliujumises Eesti noorterekordit tähista-va 54,81-ga, lisaks 4x100 m kombineeritud teateujumises 3.38,60 Eesti juunioriderekord. hõbeda võitles Armin väl-ja tugeva lõpuspurdiga 200 m seliliujumises 2.00,76-ga, mis on ühtlasi Eesti noorterekord.

100 m liblikujumises 54,91-ga sai ta 4. koha ja abso-luutarvestuses pääses finaali 50 m liblikujumises 24,64-ga, mis andis 7.-8. koha.

Rinel Pius võitles end finaali 400 m kompleksujumi-ses, kus sai igati tubli 8. koha 4.43,57-ga. Lisaks ujus ri-nel isiklikud rekordid 50 m, 100 m ja 200 m rinnuliujumi-ses ning 200 m kompleksujumises.

Võistlusel osalesid 9 riigi ujujad: rootsi, Soome, Taani, Island, Fäärisaared, Eesti, norra, Läti ja Leedu. Palju õnne tublidele ujujatele ja nende treenerile Bruno nopponenile!

Viimsi Kool

Palju õnne!Viimsilane jõudis üleriigilisel etluskonkursi finaali!

12. detsembril toimus Pärnus Koidula Gümnaasiumis ülerii-gilise noorte etluskonkursi finaal. Viimsi Kooli 9f klassi õpilane Heleriin Lass (juhendaja õpetaja Külli Täht) võitis III koha ja Koidula Gümnaasiumi eripreemia. Palju õnne tublile etlejale ja tema juhendajale!

Viimsi Kool

Aasta noortevolikogus

luse, mille käigus koguti infot inimeste vajaduste kohta. In-formatsioon edastati valda ning vallast tuli vastukaja, et suvel sellega ka tegeletakse. Enne suve vahetus vallavalitsuse koos-seis, mis tähendab, et teemaga tuleb edasi tegeleda. Suur töö on noortevolikogu poolt tehtud ja infot ootavad paljud Viimsi elanikud.

Noortevolikogu populaarsus2014/2015 oli Viimsi noorte-volikogu esimene ametlik töö-aasta. noortevolikogu popu-laarsuse tõstmiseks tuleb teha pidevat tööd ning hoida sidet valla elanikega läbi Facebooki ning ka isiklikul tasandi.

Projekt VIId kutsuti ellu ees-märgiga koguda sisendit tööks, kuid ka noortevolikogu lähe-malt tutvustada. Iga tegevuse-ga, mis kajastub Facebookis, näitab noortevolikogu, et on aktiivne ja olemas. Küll aga tuleks teha rohkem lobitööd, ka isiklikul tasandil, et noored oleksid organisatsioonist pa-remini teadlikud. See on väga oluline nii noortevolikogu tööks kui ka tulevikus püsima jäämi-seks.

Tänavaspordi arengTänavasporditeema tuli lauale tänu TLnV-le, kellega koos sai korraldatud projekt ETPW (Ekst-reemne Tänavasport Problee-midest Wabaks). Ehkki pro-

jekti raames keskenduti suures osas Tallinnale, on Viimsi tee-mas sees tänu kooli juures asu-vale skatepargile. Teema läheb korda paljudele noortele, sest tänavaspordi areng on Eestis pigem seiskunud. Siiski läbi ak-tiivse tegutsemise saavad noo-red olukorda muuta.

StreetWorkoutStreetworkouti ideega pöördu-sid noortevolikogu poole kaks noort, kellel oli idee ehitada Viimsisse Eesti esimene korra-lik streetworkouti plats. Poistel oli endal kontseptsioon, plaan ja detailid paigas. noortevoli-kogu kiitis idee heaks ja poisid said seda vallas esitleda.

Aastal 2016 peaks platsi ehitusega olema algust tehtud. See on hea näide, kuidas noor-tevolikogu saab noorte ideede elluviimisele kaasa aidata.

Varivalimised2015. aastal toimusid Eestis va-limised ning EnL korraldas üle-eestilisi varivalimiste de-batte. Varivalimised on noorte võimalus oma arvamus esitada ja hääl anda ning see treenib ka noorte üldist poliitilist aktiiv-sust. Viimsi noortevolikogu sai anda oma panuse, korral-dades Viimsi Koolis variva-limiste debati, kus tuli jutuks noorte poliitikaga ühendamine ning meetodid, kuidas noortele poliitika valdkonnas lähemale jõuda.

NoortefondValla esindajad tegid noortevo-likogule ettepaneku luua noor-tefondi komisjon, mis toetaks rahaliselt/auhindadega tublisid valla noori. noortevolikogu esi-tas vallale oma ettepanekud.

Aastal 2016 peaks noorte-fondi komisjon esmaselt kok-ku tulema. Sinna on vaja noorte poolt kahte esindajat.

2016JAKS (Järgmised Algatused Kompetentselt ja Stiilselt).Ühi-ne suurkoolitus projektide ja ürituste läbi viimise teemal koos Tartu, Viimsi ja Tallinna noor-tevolikogu liikmetega.

Kohvik VIID (Viimsi In-nukate Ideede Diskussioon). Kohvik VIId korraldati ees-märgiga koguda Viimsi noor-telt ideid, millega Viimsi noor-tevolikogu edasi tegeleda saaks. Ehkki osavõtt oleks võinud ol-la suurem, oli tegemist VnV esimese suurüritusega, mida võib lugeda edukaks.

ETPW (Ekstreemne Tä-navasport Probleemidest Wa-baks). ETPW oli koostööpro-jekt Tallinna noortevolikogu-ga ning selle käigus valmis tä-navaspordi probleemide kaar-distus. Tegemist oli TLnV üri-tuse kontseptsiooniga – visioo-nikonverents –, millesse Viim-si noortevolikogu esimest kor-da panustas.

10. detsembril andis EV President Toomas Hendrik Ilves üle preemiad Eesti Teadusagentuuri korralda-tud riikliku õpilasleiuta-jate konkursi parimatele ning nende juhendajatele. Teiste seas said preemiad ka Haabneeme Kooli õpi-lased.

Õpilasleiutajate preemiad ka ViimsissePresidendi sõnul on Eesti rii-gi valitsemise nutikate lahen-duste ja juba tuntud Skype’i, TransferWise’i ning tänaste uute idufirmade edulugude taga just õpilasleiutajate konkurss, mis oma kaheksandat hooaega lõ-petab. “nuputamisest, originaal-susest ja leiutamisest on saa-nud Eestis omamoodi rahvus-

sport ning koolide teadusringi-desse on kuuldavasti suur tung. nupumees pole meil üksi nur-gas nokitsev nohik, vaid klas-si kõige kõvem tegija,” ütles Toomas hendrik Ilves.

riikliku õpilasleiutajate kon-kursi II preemia vääriliseks tun-nistati haabneeme Koolist Ak-sel Martin Porroson (4A) ja III

preemia vääriliseks Mia-Maria Loigom (1A).

õpilasleiutajate riiklikku konkurssi ja auhindade üleand-mist korraldab Eesti Teadus-agentuur, konkurssi rahastab ha-ridus- ja Teadusministeerium.

Margit LehisEesti Teadusagentuur

8. detsembril kohtus vallavalitsus noortevolikogu uue koosseisu esindusega. Palju jõudu, jaksu ja häid ettepanekuid! Foto Viimsi noorsoo- ja haridusamet

Viimsi valla noortevolikogu

28. detsember 2015 5

Viimsi valla 25. taasasu-tamise aastapäeva puhul on paslik meenutada val-la ajalugu läbi 25 aasta Viimsi Teataja.

199020. detsembril sai Viimsi vald esimese vallana harjumaal val-la õigused – taassündis Viimsi vald.

1990. aasta juulist alates ha-kati vallavalitsuse ja volikogu teavet edastama rahvale Viimsi rahvarinde häälekandja Viim-si Teataja kaudu. Et aga rah-varinne kaotas juba aktuaal-sust ja vallale oli vaja oma leh-te, registreeriti Viimsi Teataja ümber ja alustas valla lehena ilmumist aprillis 1991. Esime-seks toimetajaks sai volikogu liige hillar Pappel.

1991Juulis tähistas Viimsi oma 750. aastapäeva ja randvere kirikus pühitseti valla lipp.

Alustati haabneeme alevi-ku kanalisatsiooni ja veetrassi rajamist.

Valla vanim elanik Eliide Tomingas tähistas 23. augustil 100. sünnipäeva.

Sõlmiti esimene sõprusle-ping rootsi kuningriigi Täby kommuuniga, hiljem ka norra Ski kommuuniga.

20. detsembril pandi nur-gakivi Püünsi 6-klassilise alg-kooli ehitamiseks.

1992Aprillis alustab tööd Viimsi raadio sagedusel 100,0 Mhz.

Mais avati valla muuseum ja tööd alustas Lions Club Viim-si sõprusvalla Täby kaasabil. Esimene president oli Aleksan-der Stern.

Viimsi vallamajale pandi nurgakivi. Leht ei ütle kohta, kus see toimus, küll aga seda, et maja ehituse tellib Finest hotel group ja see peaks ole-ma valmis aasta lõpus.

199313. jaanuaril külastas valda pea-minister Mart Laar.

harukordset tähtpäeva – bril-jantpulmapäeva – tähistasid põ-lised Lubja küla elanikud Ida ja Martin-Voldemar Kristjuhan. 28. jaanuaril möödus 60 aastat nende ühise elutee algusest.

1. aprill – Viimsi valla muu-seumi avamine.

2. aprill – AS Viimsi haig-la asutamine.

24. aprill – randvere pere-

keskuse avamine (avas Marju Lauristin, õnnistas Jaani kiriku õpetaja Toomas Paul).

14. juuni – mälestusmärgi avamine Keri saarel (1941. aas-tal nõukogude sõjaväe poolt al-la tulistatud lennukis hukkunu-tele).

15. juuni – Muuga sadamas Transoili terminaali avamine.

17. juuni – pagaritööstuse Viimsi Pagar avamine.

Laidoneri mõisas peeti kind-ral Johan Laidoneri mälestus-üritus.

1. septembril avati Püünsi Kool – hoone õnnistas sisse Tallinna Jaani kiriku õpetaja Toomas Paul, lindi lõikasid lä-bi sotsiaalminister Marju Lau-

ristin, maavanem Mati Zer-nand, peaehitaja Wiklari direk-tor Priit Vilba ja vallavanem Ants-hembo Lindemann.

1994Sündis EELK Viimsi Püha Jaa-kobi kogudus.

naissaar kuulub nüüd Viim-si vallale. 20. juunil kirjutati Viimsi vallavalituses alla ak-tile Vene Föderatsioonilt sõja-väeobjektide ülevõtmise koh-ta. Alla kirjutasid Vene Föde-ratsiooni sõjaväeosa komandör Sergei Kozlov, Viimsi vallava-nem Ants-hembo Lindemann ja harju Maavalitususe riigi-kaitse osakonna ülem Ahti Põld-maa.

Soome Mänttä linna tuletõr-jeamet kinkis naissaarele tule-tõrjeauto.

12. veebruaril tähistati kind-ral Laidoneri 110. sünniaasta-päeva ja Laidoneri muuseumis avati esimesed väljapanekud.

Poola Vabariigi president Lech Walesa külastas oma Ees-ti visiidi ajal koos Eesti Vaba-riigi presidendi Lennart Meri-ga Johan Laidoneri muuseumi.

Vald sõlmis sõpruslepingu Porvoo maavallaga Soomes.

Väljavõtteid rubriigist: Mis juhtus? Kus juhtus?

Jaanuari- ja veebruarikuus tihenesid randvere ja Lepp-neeme vahelisel rannalõigul ka-lavõrkude vargused.

haabneemes asuvast laost varastati lihakonserve. 250-gram-miseid toose viidi laost välja 9136 tk koguväärtusega 53 900 krooni.

Tabati kaks moosivarast, kes Viimsi alevikus roosi teel ühe maja keldrist varastasid 20 purgi ringis moosi.

1995“Kuidas hoida raha pangas? omada pangaarvet ei ole nii-võrd popp, kui muutumas iga-päevase elu üheks vajaduseks,” kirjutas Jaan Seppel, EVEA Pan-ga Viimsi filiaali juhataja.

Toimus mereohvrite mäles-tuskiriku arhitektuurivõistlus.

Leht avaldas maa asenda-mise ja maa erastamise juhendi.

Arutuse all oli Viimsi kütu-sebaasi saatus – selle tuumiku moodustavad maa-alused kü-tusehoidlad, 35–45 m sügavu-sel sinisavi kihis asuvad kolm 800 m pikkusega ja 5,5 m lä-bimõõduga “metrootunnelit”. Igal hoidlal on autonoomne pum-bajaam ja spetsiaalsed tehno-süsteemid. Pumbajaamad on omavahel ühendatud teenindus-galeriiga, mida omakorda maa-pealsega ühendab vertikaalne teenindusšaht. Kütusehoidlate üldmaht on 52 500 m3 ning koos maa-aluste teenindusga-leriidega on kaeviste üldmaht 75 000 m3. Eesti Vabariigi Va-litsus andis juba 1992. aastal AS-ile n-Terminaal õiguse hal-lata Viimsi kütusebaasi, et hoi-da seda töökorras ja vältida keskkonnareostuse edasist suu-renemist.

Möödus 125 aastat Prangli kooli asutamisest.

Tähistati viit aastat Viimsi valla taasasutamisest.

Poola kaitseminister Zbig-niev okonski külastas oma Eesti visiidi ajal ka Johan Laidoneri memoriaalmuuseumi.

haabneemes asuv Concor-dia rahvusvaheline Ülikool, kes rentis ruume AS Esmarilt, tut-vustas oma tulevikukavasid, kus oli plaan avada ka õigus-teaduskond.

1996Valla vanim elanik Pauline Vess-mann Miidurannast tähistas oma 100. sünnipäeva

Tähistati kindral Laidoneri 112. sünniaastapäeva, muuseu-mi külastas krahv Carlisle, kes tegi muuseumile ka annetuse. Selle andis üle president Len-nart Meri, kes ka ise tegi an-netuse.

1997Prangli postipaat sai endale ni-meks helga.

Kindral Laidoneri 113. sün-niaastapäeva tähistati näituse-ga “Eesti ja läti sõjajõud Lan-desveeri sõjas” ja peeti Eesti-Läti ühiskonverents.

Stress, stress… “Maarefor-mi oodatust aeglasem kulg ei ole kellelegi uudis,” kirjutab Madis Saretok.

Viimsi Soojuse katlamaja uuenes.

MTÜ Viimsi huvikeskus suurendas liikmeskonda.

Muusikakool sai uue maja.

1998Valla prioriteediks said inves-teeringud haridusse.

Viimsi Teataja hakkas val-mima koostöös Concordia üli-kooli meediakateedriga, mille dekaaniks oli hagi Šein.

Eesti Vabariik sai 80 ja Prang-li rahvamaja uuenes kammer-saali võrra.

Viimsi Farmeri laudas olid veel vissid! Sõnnikumuld on tasuv äri, kui ainult lehmi roh-kem oleks.

Arutleti Prangli lõunasada-ma üle – kas võtta kurss uuele sadamale või mitte, selles on küsimus.

1999Vana koolimaja läks taas valla teenistusse – vallarahva raha-dega kahekümnendate aastate lõpus ehitatud Viimsi vana koo-limaja, mida viimastel aasta-tel Mainori koolituskeskusena tunti, on taas valla omaduses.

Viimsi vald teenis transiidi pealt miljoneid. AS Milstrand investeeris keskkonnakaitses-se ja valla arengusse.

1999 – teede suurehituse aasta. Viimsi vallas: rohunee-me maantee kapitaalremont, Leppneeme – Tammneeme ring-tee, teeuuendused haabnee-mes, Lubja ja Pärnamäe tee, Kelvingi külast Leppneeme jne.

2000Viimsi vald kinkis uue aasta esimesele lapsele krundi – sel-le sai tänu sünnimomendile 2000. aasta esimene laps Siim raudsepp. Krunt asub Lubja külas Metskitse tee 1.

Viimsi – kiire sammuga tegusaks vallaks

1992. aastaaprillis alustab tööd Viimsi raadio sagedusel 100,0 MHz.

“

1993. aasta1. aprillil avati Viimsi muuseum.“

1994. aasta12. veebruaril avati Laidoneri muuseumis esimesed välja-panekud.

“1992 – vallavalitsus kolib Rohuneeme tee 5 majast Nelgi tee 1:(eest vasakult) Hannes Arro, Rita Pappel, Virke Koppel, Rut Tsiu-gand, Ants-Hembo Lindemann, Tiiu Jaansalu, Viivika Elmi, Jaan Kurm sen ja Jaan Kurm jun. Tagareas vasakult: Vello Leis, Olev Kõdar, Harald Roosve, Hillar Pappel, Avo Mägi, Kai Realo.

1990 – esimene volikogu: (eest vasakult) Mare Kasela, Anne Vahemäe, Ants-Hembo Lindemann, Enn Vann, Aet Lass, Kalev Peet. Tagareas vasakult: Meinhard Eunel Ainuvee, Lembo Võõsa, Jaan Kurm, Vello Rand, Arvi Piirsalu, Hillar Sepp, Kalju Helisalu, Paul Nagel, Hillar Pappel.

1993 – Püünsi Kooli avamine.

Piilupesa lasteaed.

1994. aastaltabati kaks moo-sivarast.“

1995. aastaloli arutluse all Viimsi kütuse-baasi saatus.

“

1997. a sai Prangli posti-paat endale nimeks Helga.

“

1999 oli teede suur-ehituse aasta,“

Jätkub lk 6

6 28. detsember 2015

Sõlmiti koostööleping Mil-strandiga. 21. märtsil kirjuta-sid Viimsi vallavanem Kaido Metsma ning AS-i Milstrand esindaja alla lepingule, mille järgi kohustub Milstrand täit-ma kõiki tervise- ja keskkon-nakaitse seadusi, tagama ümb-ritseva elukeskkonna kvalitee-di säilimise ja sõlmima kesk-konnariskide vähendamiseks vas-tutuskindlustuslepingu miini-mumsummas 50 miljonit krooni.

Karjalasekpäev Viimsi val-las – Viimsi farmer palus au-tojuhtidelt kannatlikkust, kui kari hommikul karjamaale ja õhtul lauta läks.

Kauaoodatud rohuneeme maantee avamise hetk oli 30. septembril. Toimus ka suur spor-dipidu, mille käigus peeti Eesti esimesed rulluisutamise meist-rivõistlused maratonidistantsi-del ning rohuneeme jooks.

Avati Viimsi Pritsumaja.

2001Piilupesa lasteaial täitus 30 te-gutsemisaastat.

Pandi nurgakivi lasteaiale Pargi ja Aiandi tee nurgal, sin-na saab koha 80 mudilast.

Viimsi keskkool sai 20-aas-taseks.

2002 Valmis Pargi lasteaed, milles saab koha 80 last. Vahur Sova projekteeritud hoone on üsna ainulaadne.

uksed avas Viimsi Tervi-sekeskus. Linti lõikasid olüm-piakomitee asepresident Jüri Tamm, Viimsi vallavolikogu esi-mees Madis Saretok ja SPA hotell Viimsi Tervis juhatuse esimees Peeter Kukk.

raba pumbamaja varustati kaasaegsete veepuhastussead-metega.

Viimsi Muusikakool sai 25.

2003 Viimsi arendas veevärki – val-mis kahekilomeetrine trass Püün-si koolimaja juurest läbi metsa rohuneeme tippu.

Esimese valla autasu “Viim-si vaala” pälvis randvere kogu-duse nõukogu juhataja urmas Kiviselg, kes on ümbruskonna kirikuelu eest hoolitsenud roh-kem kui veerandsada aastat.

Viimsisse tuli oma kiirabi-brigaad – paiknes see haab-neemes Viimsi haiglas ning teenindas Viimsi valda ja Pirita linnaosa. Seni oli kiirabiteenus valla elanikele aeglane ja hal-vasti kättesaadav.

raskustesse sattus vallas te-gutsev Concordia ülikool – pank-rot kuulutati välja 29. aprillil.

nurgakivi sai Viimsi Püha Jaakobi kiriku hoone – kirik keset küla.

Lõppes uue koolihoone ar-hitektuurikonkurss. Komisjoni liikmed vallavanem Enn Sau ja valla peaarhitekt haldo ora-vas kuulutasid võidutööna väl-ja projekti Päikeseratas, mille autoriteks on arhitektid raul Järg, Priit Pent ja Illimar Tru-verk.

Püünsi Põhikool tähistas 10 aastat põhihariduse andmist Püünsis.

Valmis Viimsi – randvere maantee.

detsembris möllas Viimsis torm, mis uhtus Pringi külas merre viiemeetrise kaldariba kahesaja meetri pikkuselt, lõh-kus gaasitrassi ja viis kaasa ka pooleteise meetri sügavusele liiva rajatud veetoru. Ühtlasi märgitakse, et viimase kümne-konna aasta jooksul on ranna-joon poolsaare lääneosas ka-hanenud 15 meetri võrra. Valla keskkonnaameti juhataja Sig-rid rajangu hinnangul on siin märkimisväärne mõju kliima-muutustel.

2004 Viimsi elanike arv ületas 10 000 piiri. Valla 10 000. kodanik on Esme ja Taneli poeg robin Pass. Tema vanemad said traditsioo-nilisel beebide vastuvõtul kin-gitusena 10 000 krooni ja pü-

Viimsi – kiire sammuga tegusaks vallaks

2002 avas uksed Viimsi Tervisekeskus.“

2002 – valla meistrivõistlused suusatamises.

2003. aastalViimsi arendas veevärki.“

2007 – Randveres hakkas tööle perearst Kati Paal.

2004. aastalViimsi elanike arv ületas 10 000 piiri.

“hendusega seinaplaadi, ka ootas peret valla tavapärane 5000 krooni suurune sünnitoetus.

Pandi nurgakivi Kõrgemäe II uusasumile haabneemes.

uksed avas 40-kohaline las-teaed Leppneemes.

Miljööväärtuslike aladena võeti kaitse alla Mäealuse piir-kond Lubja ja Pärnamäe külas, samuti Pärnamäe külas asuv Soosepa raba, haabneeme ran-na sanglepapuistu ja Pandju laid Püünsi külas. Valmis sai esi-mene Viimsi metsi läbiv õppe-rada randveres.

Vald andis ehitusloa uuele koolimajale, määrates selle asu-kohaks randvere tee ja pae-klindi vahelise ala haabneemes.

2005 Mõisapargi nägu uuenes.

Viimsi raamatukogu sai uued ruumid rannapere pan-sionaadi teisel korrusel.

Vald määratles rohealad.

2006 – avati Viimsi Kooli uus maja.

Algus lk 5

hakatakse rajama randve-re kooli.

Küsitlus Viimsi elanike seas näitas rahulolu kodukohaga.

201325. augustil toimus sarikapidu uues veepuhastusjaamas – kaas-aegse veepuhastusjaama ja vee-trasside rajamine toob järgmi-se aasta alguses vallaelanike kraanidesse kõikidele normi-dele vastava joogivee.

Viimsi Kool tähistas 30. sün-nipäeva ja 145 aastat kooliha-ridust Viimsis.

2014Viimsis avas uksed rMK Viim-si looduskeskus.

20 aastat EELK Viimsi Pü-ha Jaakobi koguduse asutami-sest.

Aasta haridusteoks valiti üle-riigiliselt Viimsi Kooli teadmis-keskus Collegium Eruditions

Viimsis on arenemas ärikvar-tal: Sõpruse tee 15, randvere tee 9.

riigigümnaasiumi koostöö-leping sai allkirjad. Selle koha-selt rajatakse Viimsisse 2018. aastal riigigümnaasium.

Viimsi valla kommunaal-amet pälvis Maanteeameti tun-nustuse, mis pälviti viimastel kuudel läbi viidud helkurite kontrollreidide eest koolide ja lasteaedade ümbruses, bussi-peatustes ning tänavatel.

Viimsi Teataja

agentuur dreamers ja heiki urbala. Valla sümboolika allu-tati ühtsetele reeglitele.

randveres hakkas tööle pe-rearst Kati Paal.

ummikud Pirita teel. Tal-linn käivitas “Pargi ja reisi” süs-teemi.

Viimsi kõige ohtlikum rist-mik sai korda – vald investee-ris teedevõrgu arendusse ja liiklusohutuse suurendusse 30 miljonit krooni. Pool sellest ku-lus Aiandi – Vehema – Pargi tee ristmiku ja Aiandi kergliik-lustee ehituseks.

Valmis randvere kergliik-lustee – tegemist oli Viimsi val-las esimese ISPA ehk Ühtekuu-luvusfondi abirahaga rahasta-tud ühisveevärgi ja -kanalisat-sioonitorustiku ehitusega, mil-le käigus valla finantseerimisel rajati ka kergliiklustee koos välisvalgustusega.

Kunstikoolil täitus 30 aas-tat.

2008Martin reim avas Viimsis jalg-pallikooli.

Viimsi vald sai jäätmepunkti.

Soosepas avati uus laste-aed-pereklubi.

Sündis Viimsi 15 000. valla-kodanik, kelle nimeks saab Luu-kas Lajal.

Metsakasti külas valmis vee ja kanalisatsioonitorustik.

naissaarel valmis jäätme-jaam.

2009 uksed avas Karulaugu laste-aed-algkooli uus õppehoone, vastvalminud hoones alustas õppetööd 290 õpilast ja 144 lasteaialast.

Uuringufirma Geomedia lä-bi viidud uuringu järgi on Eesti kõige võimekam omavalitsus Viimsi vald, mille indeks väär-tus on 83,6 punkti 100 võima-likust.

2010 10. juunil taasavati renoveeri-tud rannapere pansionaat.

Viimsi raamatukogu tähis-tas 5. novembril 90 aastat asu-tamisest.

2011 Sõlmiti sõprussidemed Iisrae-lis asuva ramat Yishai linnaga.

nurgakivi sai uus lasteaed Lille tee nurgal, mis mõeldud 120 lapsele.

2012Valmis film „Viimsi saa-

red“ valla sünnipäevaks. rannarahva muuseum 40Valmis Viimsi uue skate-

pargi esimene etapp.Väikesaarte laulupidu jõu-

dis Pranglile.

28. detsember 2015 7

Korda sai haruldaste ränd-rahnude ümbrus, nt rohunee-me rändrahn.

Viimsi vald tähistas 15. taas-asutamise aastapäeva – Viim-sist on saanud Eesti kõige elu-jõulisem omavalitsus.

Kiriku torn valmis viimsi-laste ühisel nõul ja jõul.

2006 Viimsis sündis tänavu rekordi-liselt lapsi – 1. detsembriks oli Viimsis sündinud 200 last, mis on viimaste aastate rekordarv.

Veebruar – Viimsi vallavo-likogu otsustas võtta menetlus-se rohuneeme maastikukaitse-ala asutamise. Viimsilased olid andnud eelmisel aasta selle toe-

tuseks üle tuhande allkirja.Eesti Vabariigi presiden-

di konkursi Kauni Eesti kodu 2006 võitja on Kelvingi küla.

Tänu Tõnu Kaljustele sai eluõiguse omari küün nais-saarel ja nargen Festival.

Valmis ülimoodne Viimsi koolimaja, kus hakkas õppima 1300 õpilast.

2007 uhke unistus 700-kohalisest kont-serdimajast, mida valla lehes tutvustas kultuuriameti juha-taja ott Kask, kelle sõnul on hoone juurde kavandatud ska-tepark, koerte jalutamise aed, promenaad ja piisavalt parki-misalasid.

Tallinna ja Viimsi vahel hakkasid sõitma koolibussid.

Viimsi vald sai uue tunnus-graafika, praegugi kasutusel ole-va vapi, mille tegi reklaami-

2005 sai korda haruldaste rahnude ümbrus, nt Rohuneeme rändrahn.

“

2006 sündis rekordiliselt lapsi.“

2007. aastal hakkasid Tallinna ja Viimsi vahel sõitma kooli-bussid.

“

2008. aastal valmis Naissaarel jäämejaam.“

2013. aastal tähistas Viimsi Kool 30. sünni-päeva. ja 145 aastat kooli-haridust Viimsis.

“

2007 – Viimsi vald sai uue tunnusgraafika, praegugi kasutusel oleva vapi, mille tegi reklaamiagentuur Dreamers ja Heiki Urbala.

2014 – avati RMK Viimsi looduskeskus.

8 28. detsember 2015

Sünnipäevapidu kirikus, muuseum is ja Viimsi Keskuses

Ita-Riina suuremad ja... ... ja väiksemad laululapsed.

Viimsilane on ka Pearu Paulus, kes esines koos Birgiti ja Swingersiga.

Suvel avatud Viimsi Keskusesse jagus kuulajaid kogu kontserdiks. Fotod Annika Haas

Aktusest võttis osa ka valla aukodanik Siim Kallas.

Tunnustuse Randvere Kooli eduka käivitamise eest sai Leelo Tiisvelt.

Kaljo Alaküla, Viimsi valla aukodanik.

Tunnustuse said ka mitmed vallavalitsuse töötajad.

EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse kammerkoor ja Tallinna Piiskop-liku Toomkiriku koguduse kammerkoor Laudate Dominum.

Viimsi “Väike vaal“.

Mõni hetk on ilusam kui teine.

Viimsi volikogu esinaine Mailis Alt ja Viimsi vallavanem Alvar Ild õnnesoove vahetamas.

28. detsember 2015 9

Sünnipäevapidu kirikus, muuseum is ja Viimsi Keskuses

Koguperekontserdi eel ütles avasõnad abivallavanem Margus Talsi.

Üles astusid ka viimsilane Kelli Uustani ja Margus Vaher.

Kitarrivirtuoos Jorma Puusaag.

Kas autogramm Jarek Kasarilt või sünnivad hoopis uued laulusõnad?

Segakoor Viimsi.

Muusika haaras mõttes kaasa. Õhtujuht Arlet Palmiste eestvedamisel toimusid tegevused kõigile.

Jõuluvana kullapai.

Esinemas ViiKerKoor.

Kaasa sai elada ka tantsides. Aastapäevasündmustele pani punkti ilutulestik.

Kontserdikülalised. Lastelgi jagus rõõmu.

10 28. detsember 2015

Vaatame tagasi – 2015

Üldiselt on ju elus ikka nii, et 25-aastaseks saades on inime-sest saanud juba tegija. Selleks hetkeks teatakse juba üsna täpselt, millise tuleviku poole pürgida ja mis eesmärgid püs-titada. Loomulikult, nagu ikka elus, kõik nii ei lähe – mõni asi läheb oluliselt paremini, teine jääb üldse tegemata.

Meie vald pidas detsemb-rikuus 25-aastast taasiseseis-vumise juubelit. Kui korraks heita pilk minevikku, siis võib ju kokkuvõttena öelda, et aegu on olnud igasuguseid. Valla areng on olnud kiire ja palju on tehtud otsuseid, mis on kaugeleulatuvad.

Volikogu ja vallavalitsu-se töö ei ole kindlasti olnud kerge. Kui õigeid otsuseid ei tee, siis kogevad seda ju meie oma valla elanikud, kes an-navad oma hinnangu tehtud tööle valimistel.

Tehes aasta lõpul kokkuvõtet volikogu tööst, pean tun-nistama, et oleme teinud sisukat tööd ja vastu on võetud otsuseid, mis tagavad meie valla arengu ka tulevikus.

Meie volikogu käis koos 12 korral, vastu on võetud 25 määrust ja 116 otsust. Siinkohal toon välja olulisimad neist.

Jaanuarikuus kinnitas volikogu tasuta koolilõuna korra kõikides Viimsi koolides õppivatele lastele. õigel toitumi-sel on lapse arengus väga tähtis roll, mida tuleb kindlasti väärtustada.

oleme seadnud üheks prioriteediks meie inimeste tunnustamise, motiveerimise ja väärtustamise. Valla jät-kusuutlikkus ja edukus sõltub just meie oma inimestest. Volikogu on sel aastal kinnitanud kaks määrust tublide inimeste märkamiseks ja motiveerimiseks:

“Viimsi valla noorte toetamise ja tunnustamise tingi-mused ja kord ning Viimsi valla kultuuri ja spordi aasta-preemia ning elutööpreemia statuut.” Esimese määruse eesmärk on tunnustada ja innustada Viimsi noori vanu-ses 7–26 või noorte gruppe, keda võib pidada eeskujuks erinevates valdkondades. Aktiivsed noored, kes on aasta jooksul panustanud oluliste sündmuste arengusse või saa-vutanud oma tegevuses väga kõrge taseme. Kultuuri ja spordi aastapreemia eesmärk on tunnustada ja innustada Viimsiga seotud isikut või organisatsiooni, kes on aasta jooksul kultuuri- ja spordivaldkonnas silma paistnud ning panustanud oluliste sündmuste arengusse või saavutanud oma tegevuses kõrge taseme. Samuti anname välja elutöö-preemia, et tunnustada Viimsiga seotud isikut tema pika-ajalise väljapaistva kultuuri- või spordialase tegevuse eest.

Ees ootab veel töö õpetajate motivatsioonipaketi välja-töötamiseks ja tugeva süsteemi loomiseks, et kindlustada Viimsile parimad võimalused tugevaks haridussüsteemiks.

Sel aastal oleme samme eesmärgi nimel teinud. Maikuus alustati Viimsi staadioni ehitamisega. Tänaseks on esimene etapp staadionist valmis, ees ootab tribüünide ja halli ehitus.

Samuti laiendas volikogu oma otsusega huvikoolide tegevuskulude katmise lepinguid. Sellest õppeaastast saa-vad valla lapsed ja noored võimaluse ennast arendada ka Tallinna linna munitsipaalhuvialakoolides.

oktoobrikuus otsustas vald omandada Lubja külas asu-va nurme IV kinnistu, mis annab vallavalitsusele lõpuks võimaluse rajada Lubja klindiastangule Viimsi suusakes-kus. Lisaks suusanõlvadele soovib vald ehitada antud alale ka suusamäe teenindushoone ning rajada mäesuusatamise algõppe jaoks vajaliku koolitusnõlva ja lumerõnga raja.

Jõuliselt liigume edasi ka riigigümnaasiumi ehitusega. Volikogu on detailplaneeringu kehtestanud, järgmisel aas-tal tuleb läbi viia arhitektuurikonkurss ja siis saabki juba ehitama asuda. Tulevikus saame kampusesse juurde rajada veel spordihoone ja võimaliku ärihoone.

Aasta kokkuvõtteks võin öelda, et on olnud raske aas-ta. Loodan, et uus aasta toob ka poliitiliselt meie volikogu töösse rahulikumad ajad ja saab oluliselt rohkem kesken-duda sisulistele teemadele.

Võimalusterohket uut aastat!Mailis Alt

volikogu esimees

Sotsiaal- ja tervishoiu-ametile sai lepinguliseks partneriks EELK Perekes-kus, kes osutab peretraa-pia, perelepitus- ja nõus-tamisteenust ning täiene-nud on ka meeskond.

Lastekaitse Vallavalitsuses tegelevad las-tekaitseküsimustega 3 lastekait-sespetsialisti. nende peamiseks kliendiks on laps ja põhiüles-andeks on toetada lapsevane-mat või last kasvatavat isikut lapse õiguste ja heaolu tagami-sel. Viimsi vallas on valdavaks probleemiks lahus elavate või lahutavate vanemate koostöö kor-raldamine lapsega kohtumiste ning suhtlemise küsimuses. Pa-hatihti jääb vanemal oma prob-leemide lahendamisel märka-mata väikese inimese toime-tulek selles keerulises olukorras. Siin ongi lastekaitsetöötaja koht esindada last ja suunata lapse heaolust lähtudes vanemaid koostööle. Lastekaitsevaldkon-na juhtumite arv on aastatega aina kasvanud. Ühe põhjusena võib kindlasti välja tuua ini-meste ja ka spetsialistide kas-vanud teadlikkust ja abi vajava lapse märkamist.

Viimsi valla eestkostel on hetkel 3 alaealist. Perest on eral-datud 1 laps, kes vajas asendus-kodu teenust. uusi juhtumeid

võeti 2015. aastal töösse kokku 190 – eelmise aastaga võrreldes 67 võrra rohkem.

Eakad Viimsi vallas tegutseb juba viie-teistkümnendat aastat eakate-le huvitegevust pakkuv MTÜ Viimsi Päevakeskus. Jaanuaris tähistasime ühekoos just seda tähtpäeva. Päevakeskuses te-gutseb kahes kohas: haabnee-mes (Kesk tee 1) ja randveres (Kibuvitsa tee lasteaiaga sa-mas hoones). Kokku tegutseb 17 huvialaringi ning osaleda saab veel 4 klubis.

Jätkuvalt on toetatud MTÜ Viimsi Pensionäride Ühenduse tegevust kokku summas 10 000 eurot.

Ööpäevaringset hooldustee-nust osutav AS rannapere Pan-sionaat on osutanud hooldustee-nust Viimsi valla kaasfinantsee-rimisel kokku 10 isikule. hool-dusteenuse toetust on makstud ka teistes hoolekandeasutustes teenusel olevatele 11 isikule.

ToetusedPerede toimetuleku parandami-seks ja neile teenuste võimal-damiseks on Viimsi valla eel-arveliste vahendite maht kas-vanud ligi 14%. Peamine kasv on tulnud lastekaistevaldkonna klientidele nõustamis- ja teraa-piateenuste võimaldamisest.

2015. aasta detsembri kesk-paiga seisuga on riiklikku toi-metulekutoetust välja makstud19 000 eurot, mis on pea 10 000 eurot vähem kui eelmisel aas-tal. Loodame, et sellise ten-dentsi on tinginud Viimsi pe-rede toimetulekuvõime kasv. Vähenenud on ka Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste taot-luste arv, mis 2015. aastal on 401, eelneval aastal oli vastav arv 475. Samas on välja maks-tud ühekordsete toetuse sum-ma suurenenud 30% võrra.

2015. aasta esimesel poolel tõsteti järgmiste Viimsi valla eelarvest makstavate sotsiaal-toetuste suurusi: matusetoetust tõsteti 64 eurolt 120 euroni; eakate tähtpäevatoetus juube-liks jäi samaks (20 eurot), kuid tõstetakse kuld- või briljant-pulmadeks makstavat toetust 50 euroni; puudega isiku trans-porditoetus tõsteti 65 eurole varasema 52 euro asemel; ras-ke puudega 16-aastase ja va-nema isiku hooldajale toetus on 30 eurot kuus varasema 16 euro asemel; keskmise, raske või sügava puudega 3–16-aas-tase lapse hooldajale 34 eurot varasema 20 euro asemel; sü-gava puudega 16-aastase ja va-nema isiku hooldajale 50 eurot kuus varasema 26 euro asemel; ravimitoetus tõsteti 200 eurole aastas varasema 128 euro asemel.

Puudega isikutele teenus-te ja toetuste maksmiseks oli 2015. aastal kasutada 30% suu-rem eelarve kui 2014. aastal.

Kindlasti parandas puude-ga laste haridusasutuses toime tulemist kasvanud tugiisikute arv. Kui 2014. aasta lõpus oli meil tugiisik 11 lapsel, siis 2015. aasta lõpuks on nende arv kas-vanud 14-ni.

Vallavalitsus tõstis 2015. aastal pensionäride toimetule-ku parandamiseks makstava ühe-kordse toetuse suuruse 32 eurolt 40 eurole ja detsembri keskpai-gaks on toetust välja makstud juba 2270 pensionärile. Koa-litsioonileppe kohaselt kasvab toetus ka 2016. ja 2017. aastal.

Statistika Pensionäride arv on 2015. aas-ta lõpuks 3146, neist vanadus-pensionäride arv 2634. Puude-ga isikute arv on kasvanud ka sel aastal – kokku on Viimsi vallas täna 619 puudega isikut, neist 149 on lapsed. Vastavad arvud 2014. aastal olid 574, neist lapsi 117.

Suurem kahju sündis mai-kuus toimunud elumaja põlen-gust, kus kaotas kodu neli ini-mest. Peret on toetanud nii vald kui ka omaksed.

Reet Aljassotsiaal- ja tervishoiuameti

juhataja

Järgneval neljal lehel vaatavad Viimsi valla-valitsuse ametid tagasi lõppevale, 2015. aastale.

Sotsiaal- ja tervishoiuameti ülesanne on isikule või pere-konnale toimetulekuraskuste en-netamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja erivajadustega isikute sot-siaalsele turvalisusele, arengu-le ja ühiskonnas osalemisele kaa-saaitamine. Lastekaitsevaldkon-nas laste õiguste kaitse korral-damine ja eestkostetoimingud.

Kultuuri- ja spordiameti põhiülesanne on kultuuri- ja sporditegevuse valdkondade töö korraldamine vallas. Tingimus-te loomine kultuuri- ja spordi-tegevuse töö korraldamiseks val-la hallatavates asutustes; vaba aja veetmise võimaluste loomi-sele ja arendamisele kaasaaita-mine valla lastele, noortele ja täiskasvanutele; valla kultuuri- ja sporditegevuse valdkonnas tegelevate mittetulundusühin-gute ja teiste organisatsiooni-de tegevusele kaasaaitamine, finantstoetuste andmine; valla kultuuri- ja spordivaldkonna hoonete ja rajatistevõrgu aren-damisele kaasaaitamine; kul-tuuri- ja sporditegevuse vald-

kondade koostöö arendamine ja koordineerimine valla hari-dus-, noorsootöö ning sotsiaal-töö valdkondadega koostöös valla haridus- ja noorsootöö ametiga, sotsiaalametiga ning valdkondade allasutustega.

Noorsoo- ja haridusamet korraldab noorsootööd ning ha-ridus- ja huvihariduse vald-kondade tööd Viimsi vallas, arendab ja koordineerib vald-kondade koostööd vallas ja eri tasanditel, kaasa arvatud rahvusvahelisel tasandil. Kor-raldab valdkonna ümarlauda-de tööd, koostab valdkondade arengukavad, planeerib noor-sootöö ja haridusvõrgu eelar-ve. Ka määrab amet koostöös hallatavate asutustega lasteaia kohad ja 1. klasside õpilastele koolid ning korraldab hariduse saamise võimalused erivaja-dustega lastele. Lisaks korral-dab noorsoo- ja haridusamet tasaarveldused teiste omavalit-sustega, teeb koostööd eralas-teaedadega, koordineerib ala-ealiste komisjoni tööd ning õpi-lasmaleva tegevust.

Keskkonnaameti peamised ülesanded on keskkonnaluba-de (jäätme-, vee-, erikasutus-, vä-lisõhusaate, keskkonnakomp-leks-maa-ainese kaevandamis-

lubade) kooskõlastamine ning vajalike materjalide ja seisu-kohtade esitamine, keskkonna-mõju hindamise ja keskkonna-mõju strateegilise hindamise vajalikkuse algatamise üle ot-sustamine ning vajadusel hin-damise korraldamine, detail-planeeringute lähteülesannete koostamine, üldplaneeringu ja teemaplaneeringute elluraken-damise jälgimine. Samuti väl-jastab valla keskkonnaamet raie-lubasid, kooskõlastab kohali-ku kaitse all olevate metsade metsateatisi, koordineerib kor-raldatud jäätmeveo valdkonda, käivitab erinevaid keskkonna-projekte ning korraldab loodus-kaitse ja kaitsealadega seotut.

Ehitusameti põhiülesanded on riikliku järelevalve teosta-mine ehitamise ja ehitiste üle, ehituslubade ja kasutuslubade taotluste, ehitusteatiste ja ka-sutusteatiste, ehitiste andmete teatiste, andmete esitamise tea-tiste menetlemine, projekteeri-

Ametite ülesanded

l 1. detsembri 2015 seisuga on Viimsi valla kantseleis regist-reeritud 190 sündi ja 94 surma. Viimsi valla registreeris oma elukohaks 1052 inimest, samas lahkus Viimsist 987 inimest.l Seisuga 15. detsember on olnud 75 vallavalitsuse istungit, mille käigus on vastu võetud 2098 korraldust ja kehtestatud 23 määrust.

mistingimuste taotluste menet-lemine ning aadresside ja ko-hanimede määramine.

Maa- ja planeerimisameti põhiülesanne on valla üldpla-neeringu, teemaplaneeringute ning detailplaneeringute alase töö korraldamine vastavalt keh-tivale seadusandlusele.

Lisaks tegeleb amet planee-ringute arhiveerimise ja pla-neerimisalase kirjavahetuse kor-raldamisega ning teostab järe-levalvet.

Kommunaalameti ülesan-ne on osutada esmatarbeteenu-seid, alates teehooldest kuni hea-korrani, tagada ühistransport ja liikluskorraldus, valgustada teid, hooldada parke, kalmistuid ja haljakuid, edendada elu saar-tel ja hallata randasid, tegele-da kohalike maksudega, väär-teomenetlustega ja kõige muu vallamajanduse seisukohast olu-lisega, koondades seeläbi üle 20 erineva tegevusvaldkonna.

Viimsi Teataja

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

2015. AASTA VOLIKOgUS

Otsused tulevikuks

Mailis Alt, Viimsi volikogu esimees.

28. detsember 2015 11

Vaatame tagasi – 2015

Kultuuri- ja spordiameti lõppeva aasta olulisim saavutus on kahtlemata kauaoodatud Viimsi staa-dioni valmimine.

AastapreemiadEsmakordselt määrati Viimsi parimatele kultuuri- ja spordi-tegijatele rahalised aastapree-miad: juba möödunud aasta lõ-pus parimatele sportlastele ning 2015. aasta alguses kultuurite-gijatele. 24. novembril kinni-tas Viimsi Vallavolikogu “Viim-si valla kultuuri ja spordi aas-tapreemia ja elutööpreemia sta-tuudi”, mille alusel tunnusta-takse igal aastal valdkonnas sil-ma paistnud inimesi ja organi-satsioone. Preemiafond kokku on 10 000 eurot. Selle aasta lõ-puni ootame ettepanekuid pree-mia saajatele. Loe lisa 11. det-sembri Viimsi Teatajast lk 16!

Prangli kiriku restau-reerimineSel suvel restaureeriti 1848. aastal ehitatud Prangli Lau-rentsiuse kirikutorni katuse- ja tornitipu osad. Asjatundliku ja kvaliteetse tulemuse tegi Puit-katused oÜ. Tornikiivri me-tallosad tegi kiriku heaks tasu-ta korda Priit rink. restauree-rimistööd rahastas kiriku ko-gudus ja Viimsi vallavalitsus,

ehitustöid ja sellega seondu-vaid kulusid tehti kokku 7800

euro eest. Lisaks teostati sel su-vel firmade Expolio, Sadolini,

Värvikeskuse ja heade inimes-te abil heategevuslikus korras kirikuhoone värvimine. Juba mõ-ned aastad tagasi sai kiriku-hoone ka uue saaliosa katuse.

Prangli rahvamaja korrastamineParendustöid tehti sel aastal ka Prangli rahvamaja juures. Teos-tati peamiselt hoone fassaadi- ja soojustustöid. Väike osa fas-saaditöödest on aga vaja rah-vamaja hoone juures edaspidi veel teostada. Loodetavasti on võimalik allesjäänud vana fas-saadiosa tööd ära teha 2016. aasta jooksul.

Viimsi raamatukogu 95Aastast 1920 tegutsenud Viim-si raamatukogu tähistas 6. no-vembril väärikat 95. juubeli-tähtpäeva.

raamatukogu kasutuses on 467,6 m2 kasulikku pinda, mil-lel paiknevad ilu-, noorte- ja lastekirjanduse ala, teleriruum, teadmiskirjanduse ja perioodi-ka ala, teabetuba, avalik inter-netipunkt, seminariruum, hoid-la ja personali tööruum. raa-matukogus töötab 6 inimest (di-rektor, 2 vanembibliograafi ja 3 bibliograafi).

Täna töötab raamatukogu Haabneemes ning filiaalid Rand-veres ja Prangli saarel.

Lõppeval aastal oli noor-soo- ja haridusameti üheks suurimaks saavutuseks Euroopa vabatahtliku teenistuse akrediteeringu saamine.

Tänavu üheks keerulisemaks ülesandeks oli haridusasutuste toitlustushanke läbiviimine.

MedalistidKäesoleval aastal lõpetas kuus Viimsi noort 12. klassi medali-ga. Kuldmedaliga lõpetas Viim-si Kooli henry härm ning hõ-bemedaliga Triin Trempi ja Me-rit Lauri. Gustav Adolfi Güm-naasiumi lõpetas hõbemedali-ga Martin Melnikov, Tallinna Laagna gümnaasiumi lõpetas hõbemedaliga dajana Sai ja Au-dentese Spordigümnaasiumi lõ-petas hõbemedaliga Alan Joo-natan rebane.

Viimsi Vallavalitsuse 4. juu-ni korraldusega premeeriti kuld-medalisti 1000 ning hõbeme-daliste 500 euro suuruse sti-pendiumiga.

Haridus vallasViimsi lastest käib lasteaeda-des kokku 1371 last, kellest MLA Viimsi Lasteaedades 737 last, Püünsi Kooli lasteaias 36 last ning eralasteaedades lapsi

kokku 598 (357 Viimsis). Le-pingujärgseid eralasteaedu on kokku 28, neist kuus Viimsis.

Viimsi koolides õpib kok-ku 2593 last ning väljaspool Viimsit õpib 717 õpilast (161 õpilast õpib erakoolides).

noortel on võimalik osaleda ja kaasa rääkida näiteks noor-tevolikogus (aastakokkuvõtet saab lugeda lk 4) ja noortekes-kustes. Viimsis tegutseb Viim-si noortekeskus (nelgi tee 1) ja randvere noortekeskus (Ki-buvitsa tee 1) ning Kelvingi noortetuba (Meresihi tee 4).

Vabatahtlik teenistus2015 on saadud Viimsi valla-valitsuse noorsoo- ja haridus-ametile European Voluntary Service – EVS saatev ja koor-

dineeriv organisatsioon (4 aas-tat), PIC 948285678 akredi-teering. See tähendab, et läbi ameti on Viimsi vallal võima-lus saata noori välismaale va-batahtlikeks. huvilised noored alates 18. eluaastast saavad võt-ta otse ühendust noorsoo- ja haridusametiga ning koostöös saab esitada taotluse ning ot-sida sobiv vastuvõtja maa ja organisatsioon.

Rahvusvaheline koostööTänavu osales noorsoo- ja ha-ridusameti kaudu 6 noorsoo-töötajat ja üle 20 noore viies rahvusvahelises projektis, semi-naridel ja noorsoovahetustel, mis andsid osalejatele võima-luse praktiseerida keelt, saa-

da uusi kogemusi, tutvustada Viimsit ja Eestit ning tutvuda teiste riikide kultuuridega. Igal noorsoovahetusel on oma tee-ma ja kasutatakse erinevaid mee-todeid, kuid eesmärk on see, et noored saavad kogemusi, saa-vad suhelda oma eakaaslastega teistest riikidest – kultuuride-vaheline õppimine jne.

Projektides osalenud noo-red on kindlasti sallivamad ja tolerantsemad, avatumad, ak-tiivsemad ja enesekindlamad.

Viimsi ja randvere noor-tekeskustes ning MLA Viimsi Lasteaedades oli tänavu viis vabatahtlikku (sotsiaaltöö eri-alalt, pädevuseks asuda tööle lasteaedades ja noortekeskus-tes ja noorteühingutes) Saksa-maalt Kölnist (4 nädalat – 6 nädalat), kes sooritasid Viim-sis oma praktika.

Praktika raames said noo-red võimaluse võrrelda Eesti ja Saksamaa alusharidust ja selle korraldust ning noorsootööd.

ÕpilasmalevViimsi õpilasmalev toimus tä-navu kahes vahetuses ning kok-ku anti tööd 92 noorele. Esi-mene vahetus toimus 15. juu-nist 30. juunini ja teine vahetus 3.–14. augustini. õpilasmalev töötas eelkõige heakorrarühma-

des (kommunaalameti koordi-neerimisel), aga ka muuseumis ja lasteaedades. Lisaks tööle toimusid 2–3 korda nädalas va-ba aja tegevused.

Tunnustamise ja toetamise kordoktoobrikuu istungil võttis Viim-si vallavolikogu ühehäälselt vastu määruse “Viimsi valla noorte toetamise ja tunnusta-mise tingimused ja kord“. An-tud määrus lubab toetada ja tunnustada kõiki Viimsi valla noori vanuses 7–26. noorte toe-tamiseks ja tunnustamiseks on valla eelarves ette nähtud kuni 20 000 eurot. otsuse noorte toetamise ja tunnustamise koh-ta teeb vallavalitsuse poolt moo-dustatud komisjon, kuhu kuu-lub noortevolikogu esindaja, õpilasesinduste esindaja, noor-tekeskuse esindaja ning kaks vallavalitsuse esindajat. Taot-lusi komisjonile võivad esitada kõik soovijad, nii eraisikud kui ka organisatsioonid. Toetust antakse nii üksikule noorele kui ka noortegrupile, tähtis on ettepanekut põhjendada, miks rahalist tunnustust või toetust vääritakse. Taotlusvorm on lei-tav Viimsi valla kodulehel ha-riduse või noorsootöö rubriigi alt. Kõik täidetud taotlused tu-

leb saata e-posti aadressile ha-ridus@viimsivv.ee. Viimsi val-la noorte toetamise ja tunnus-tamise abil saame senisest pa-remini ja rohkem meie valla silmapaistvaid noori tänada.

Noortepäev ja -nädal12. august tõi jalgpallimurule kokku noored ja vallavalitsu-se, lavale ja lava ette andekad Viimsi noored ning vabatahtli-kena tegutsema malevlased.

noortepäeva korraldasid randvere ja Viimsi noortekes-kused.

2.–8. novembrini toimus üle-eestiline noorsootöönädal, mil-le raames andis Viimsi vallava-litsus üheks päevaks võimu ko-halikele noortele. 3. novembril oli vallavalitsuse liikmeteks: vallavanem (Alvar Ildi asenda-ja) Christin Liis Krass, abival-lavanem (Margus Kruusmägi asendaja) Mark-Kennert Vild-maus, abivallavanem (Mati Mät-liku asendaja) Martin Luts, abi-vallavanem (oliver Liideman-ni asendaja) Teet Simson, abi-vallavanem (Margus Talsi asen-daja) Signe Parts, rahandus-ameti juhataja (randar Lohu asendaja) Martin reinok.

Janek Murakasnoorsoo- ja haridusameti

juhataja

Kultuuri- ja spordiametFestivalid ViimsisAastatega on Viimsis ellu kut-sutud mitmed traditsioonid – haabneemes toimuv JazzPop-Fest, naissaarel toimuv nar-gen Festival ja Pringi külas toi-muv Valgete ööde Festival. Tä-navu korraldati esmakordselt ka Viimsi happyJazzFestivali!

Huvikoolis Tallinnas6. novembril sõlmisime Tallin-na linnaga lepingu vastastiku huvialakoolide koolituskulude katmiseks, mis võimaldab ala-tes käesolevast õppeaastast Viim-si vallas elavatel lastel ja noor-tel õppida Tallinna linna mu-nitsipaalhuvialakoolides.

nüüdsest on Viimsi valla registris olevatel elanikel või-malus kasutada Tallinna linna huvialakoolide mitmekesiseid võimalusi Viimsi noorte aren-damiseks. Samas on ka Tallin-na linn võtnud antud lepinguga kohustuse koolituskulude kat-miseks oma registrijärgsete ela-nike õppimise korral Viimsi val-la munitsipaalhuvialakoolides.

Staadion5. novembril avasime Viimsi staadioni, mida Viimsi valla koo-lid ja spordiklubid aastaid oo-tasid. nüüdsest on harrastajate käsutuses täismõõtmetega kunst-muru jalgpalliväljak ja 400-

Prangli kirikutorni tipuosade restaureerimine. Foto arhiiv

meetrine tartaankattega jook-surada, võimalused kaugus-, kõr-gus- ja teivashüppe ning kuuli-tõuke treenimiseks.

Staadioniga külgnevale kin-nistule on aga kavas järgmisel aastal rajada spordihall, mis ma-hutaks tenniseväljakud, palli-mängude väljakud ja vajalikud abiruumid staadioni teeninda-miseks ning ruumid spordiklu-bidele ja teistele seonduvatele teenustele (suusalaenutus jne).

1 300 000 eurot maksnud staadion ehitati valla eelarvest.

Sporditegevus2015. aastal toetas Viimsi vald 68 erineva spordiklubi tege-vust, kus treenib kokku 1880 noort. Tänavu maksti spordi-tegevuse toetust 1554 noorele.

2016. aasta sporditegevuse toetust maksab vald 1374 õpi-lasele.

Viimsi laste seas on kõige populaarsemaks sporditegevu-seks ujumine, kus ringitegevu-sest võtab osa 329 õpilast, neist Viimsi Veeklubis 138 ja Viimsi SPA Tervises 135. MTÜ Mar-tin reimi Jalgpallikooli tege-vusse on end registreerinud 320 ning Korvpalliklubi Viim-si tegevusesse 200 noort.

Ott Kaskkultuuri- ja spordiameti

juhataja

Noorsoo- ja haridusamet

Õpilasmaleva II rühm. Foto Liina Rüütel.

12 28. detsember 2015

Vaatame tagasi – 2015

Ehitusamet väljastas kasutuslubasid mitmele uuele kaubanduskesku-sele.

2015. aastal laekus Viimsi val-la ehitusametisse 1027 erinevat menetlustaotlust, peamiselt ehi-tus- ja kasutuslubade taotlu-sed, ehitusteatised, kasutustea-tised ning andmete esitamise teatised ehitiste kandmiseks ehi-tisregistrisse ja ehitisregistri andmete täpsustamiseks. Sa-muti menetleti mitmeid taot-lusi korduvalt, et ehitiste oma-nikud või projekteerijad likvi-deeriksid vead.

Kokku vormistati 443 ehi-tusluba, nendest 243 hoonetele ja 200 rajatistele. Kasutuslu-basid hoonetele väljastati 124, tehnovõrkudele ja rajatistele 51. Ehitise alustamise teatisi vor-mistati 155, ehitise lammuta-mise teatisi 38, andmete esita-mise teatisi 65. Vallavalitsuse korraldusi ehituslubade ja kir-jalike nõusolekute väljastami-seks vormistati 354.

Amet koostas ja väljastas projekteerimistingimusi 51 hoo-ne ning 50 tehnovõrgu ja raja-tise tarbeks. Arhitektuurseid ja ehituslikke lisatingimusi väl-jastati 74.

Veel on menetluses hoone-te osas peale üksik- ja kaksike-lamute ning suvilate ehituslu-bade taotlus ärihoone (kohvik) eskiislahendus rohuneeme tee 43a kinnistule ning nelgi tee 5 ja 5a kahe kolmekordse korter-elamu ehitusprojekt.

EhitusjärelevalveEhitusjärelevalve teostab ehi-tiste ülevaatusi ja vajadusel tel-lib ekspertiisi. Lisaks kontrol-

lib järelevalveinspektor ehita-mise seaduslikkust ning ehitis-te vastavust ehitusprojektidele ja detailplaneeringutele.

Lõppeval aastal teostati 246 hoone ning 51 tehnovõrgu ja ra-jatise ülevaatus.

Väärteomenetluse korras ehk eeskirjade rikkumise kohta koos-tatud otsustega seoses on valla eelarvesse 7. detsembri seisu-ga laekunud trahviraha 1040 ning sunniraha 5000 eurot. Sun-niraha määratakse haldusme-

netluse korras ettekirjutuse täit-miseks ja puuduste õigeaeg-seks likvideerimiseks. Juhul, kui puudused ei ole likvidee-ritud õigeaegselt, on kohali-kul omavalitsusel õigus nõuda asendustäitmist.

Suurimad uued objektid17. juunil avati ajaloolise Viim-si Marketi asukohas, randvere tee 9, uus moodne kaubandus-keskus, mis on kordades suu-rem varasemast hoonest. Ava-tud kaubanduskeskuses on ka-sulikku pinda üle 8500 m2. Li-saks on kaubanduskeskuse alla loodud 170 kohaga parkla, et vähendada maapealset autode parkimisvoogu. Viimsi Marke-ti suurimaks rentnikus on ri-mi, samuti ehitus- ja sisustus-kauplus decora koos suvekau-

pade terrassiga, ajalooline Viim-si Marketi BEnu apteek, lille-pood orhidalia, kontoritarvete pood Charlot, prillipood Efekt optika, toitlustuskohad Peet-ri Pizza ja aasiapäraseid toite pakkuv Bollywood.

6. augustil avati randvere tee 6 asuvas Viimsi Kaubandus-keskuses endise Comarketi asu-kohas laienenud ja uue kauba-valikuga delice toidupood.

13. augustil avati Sõpruse tee 15 aadressil haabneeme piirkonna suurim kaubandus-keskus Viimsi Keskus. Kesku-se suurimateks üürnikeks on Selver ning spordiklubi MyFit-ness, ka asuvad seal erinevad söögi- ja meelelahutuskohad, kauplused ja teenusepakkujad. Lisaks leiab mitmeid toitlustus-kohti (hesburger, Mademois-elle, new York Pizza, onu Es-kimo Jäätisekohvik, Subway, BabyBack ribs & BBQ, Chi, Silk Sushi), meelelahutusvõi-malusi (Ku:lsa:l, MuuuV) ning kauplusi (Apollo, Apotheka, Bio-market, Cyber shop, delicato, Eesti Post, goldtime, Itella SmartPoST, Jahonts, Jardin lil-

2015. aastal kehtestati Viimsi vallas kokku 20 detailplaneeringut, millest valdav enamus on sotsiaalse, hariduse, vaba aja või ärisuunit-lusega planeeringud.

Kokku loodi 2015. aastal Viim-si vallas läbi detailplaneerin-gute kehtestamise võimalus

Maa- ja planeerimisametehitada 40 uut elamuüksust. Kõik 2015. aastal kehtestatud detailplaneeringud on leitavad valla kodulehelt www.viimsi-vald.ee.

Metsakasti külarahvas võib rõõmustada, et nüüd on vallal olemas Jäätma tee ääres maa-tükk, kuhu koostöös Metsa-kasti külaseltsiga on võimalik rajada küla vabaõhukeskus, mil-

le juurde kuulub kindlasti nii jaanituleplats kui ka külakiik, aga kindlasti ka palju muud vajalikku ja põnevat.

Tammepõllu detail-planeeringMaa- ja planeerimisameti suu-rimaks kordaminekuks 2015. aastal võib kahtlemata pidada Tammepõllu detailplaneeringu

Kokku loodi 2015. aastal Viimsi vallas läbi detailplaneerin-gute kehtesta-mise võimalus ehitada 40 uut elamuüksust.

“ valmimist, mis on eelduseks, et juba 2018. aasta sügisel avab õppetööks uksed Viimsi riigi-gümnaasium. Suurepärane koos-töö kohalike elanike, elanike esindajate, arhitektide ja riigi vahel annab meile võimaluse luua Tammepõllule nii pargi-ala kui ka ehitada hooned, mis ennekõike hakkavad teenima vallaelanikke.

Mölgisilla detail-planeeringPrangli saare elanikud ja küla-lised võivad tunda suurt rõõmu kehtestatud Mölgisilla detail-planeeringu üle, millega on nüüd antud võimalus rajada ja-hisadam ka saare lõunaküljele.

Erik Vestmaa- ja planeerimisameti

juhataja

2015. aasta oli kesk-konnaametil töine.

Rohuneeme kaitsekor-ralduskavaKeskkonnaameti 2015. aasta üks olulisim töö oli rohunee-me kaitsekorralduskava hanke läbiviimine. Järgmise aasta jook-

Keskkonnaametsul valmib kaitsekorralduska-va, millele tuginedes on võima-lik hakata rohuneeme maasti-kukaitseala korrastama.

Mürauuringu hange 2015. aastal viisime läbi Muu-ga sadama piirkonna mürauu-ringu hanke, mille eesmärk on

välja selgitada, kas Muuga sa-dama piirkonnas ületatakse sot-siaalministri 04.03.2002 mää-rusega nr 42 “Müra normtase-med elu- ja puhkealal, elamu-tes ning ühiskasutusega hoo-netes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud elualade müra norme või mitte. olemas-

oleva olukorra leevendamiseks koostatakse mürakaart ning esi-tatakse võimalikud leevendus-meetmed.

JäätmejaamadViimsi valla jaoks on oluline ka koostöölepingu sõlmimine Pärnamäe jäätmejaamaga, mil-

le tulemusena saavad vallaela-nikud samadel tingimustel Tal-linna linna elanikega anda jäät-mejaama üle nii ohtlikke kui ka taaskasutatavaid jäätmeid. Lisaks jätkab tööd Viimsi valla jäätmejaam (Püünsi küla, Va-napere põik).

Keskkonnaamet

Keskkonna-ameti 2015. aasta üks olulisim töö oli Rohuneeme kaitsekorraldus-kava hanke läbi-viimine.

“

20. augustil avati Ravi tee 1 Atlantis H2O. Foto erakogu

Ehitusametled, Juustukuningad, Kinga-prof, Kodu ja Köök, Koduekst-ra, Koo ja Loo, Krugeri veini-pood, L’Cosmetics, nice ’n’ Clean, õlleköök, Pro optika, Selver, Sokisahtel, Sportland, Tubli rätsep, urr & nurr, XS Mänguasjapood).

5. novembril avati Karu-laugu tee 15 Viimsi kergejõus-tiku- ja jalgpallistaadion. Staa-dioni ehitamisel pandi lisaks kergejõustiku harrastajatele või-maluste loomisele suurt rõhku kaasaegse kunstmurukattega jalgpalliväljaku ehitamisse, mis vastab mõõtmetelt ja kattema-terjalilt Eesti Jalgpalliliidu staa-dionite hindamise kriteeriumi-tes sätestatud 3. kategooria nõue-tele.

20. augustil avati ravi tee 1 Eesti unikaalseim veeavas-tuskeskus Atlantis h2o.

Väljastati ehitusload Aian-di teele väljuva Paevälja tee kin-nistutele 11, 13, 15 ja 17 rida-elamute ning kaubanduskesku-se ehitamiseks Laiakülas Pär-namäe tee 4a, Lilleoru tee 4.

Ehitusamet

13. augustil avati Sõpruse tee 15 Viimsi Keskus. Foto Meeli Küttim

17. juunil avati Randvere tee 9 Viimsi Market. Foto Liina Rüütel

28. detsember 2015 13

Vaatame tagasi – 2015

Lõppeval aastal oli kom-munaalametis põhirõhk teehooldusel, haljastusel ja heakorral ning sademe-veesüsteemide korrasta-misel.

TeehoidVeebruarikuust kehtivad vallas uued eeskirjad: Viimsi valla tee-de ja tänavate sulgemise maksu määrus ning Viimsi valla teede ajutise sulgemise eeskiri. do-kumentide eesmärk on täpsus-tada ja senisest selgemini re-guleerida teedega seotud töid. Kevadel alustas tööd oPIS in-fosüsteem (teede sulgemised ja kaevetööd), teede sulgemise lubasid on väljastatud ühte-kokku 74. Veolubasid on käes-oleval aastal väljastatud 131.

Kevadel ja suvel koostati uue teehoolde hankedokumen-te, suvel viidi läbi uus hange ja sügisel sõlmiti 5 aastaks leping AS-ga Teede rEV-2. uus hool-dehange on senisest selgem, seab hooldajale rohkem nõu-deid kvaliteedi osas, Viimsisse rajatakse kaks teeilmajaama – Pärnamäe külla ja rohuneeme külla, kasutusele on võetud e-hooldepäevik, jälgimissüsteemid ja kavas on tuua see info valla kodulehele, et teha kõikidele kättesaadavaks.

Aastaga on Viimsi teedele kantud 530 m2 uut teekattemär-gistust (maksumus 7400 eurot); pinnatud on 7900 m2 valla teid (maksumus 38 000 eurot); li-saks eeltoodule sai pinnatud Kel-nase tee (maksumus 116 295 eurot); remonditud sai Lepp-neeme sadama parkla (maksu-mus kokku 33 000 eurot). As-faldiauke lapiti sel aastal kok-ku 7033 m2 (maksumus ligi-kaudu 120 000 eurot), võrrel-duna eelnevate aastatega suu-reneb maht aastas ca 1600 m2.

Valla teedele on tellitud eri-nevaid liiklusmärke ja liiklus-korraldusvahendeid 7000 euro eest. Pärnamäe teele rajati tee-ületuskoht, et Pärnaõie tee asu-mi elanikud saaksid kergteede võrgustikule (maksumus 7700 eurot). Koostöös kaubandus-keskustega rajati Viimsi kau-banduskeskuse ette randvere tee jalg- ja jalgrattatee lõik, koostöös Maanteeametiga ra-jati Viimsi Kooli ja Karulaugu tee vahele jalg- ja jalgrattatee lõik, sügisel sai valmis Pargi tee jalg- ja jalgrattatee ja täna-vavalgustus, detsembris valmis uus-Pärtle jalgtee I etapp koos valgustusega. Aasta lõpus alga-vad eeltööd haabneeme staa-dioni parkla ehitamiseks (mak-sumus 95 238 eurot). Käesole-val aastal alustati teede ruumi-kujude inventuuri valla mand-riosas ja saartel, et tuleval aas-tal edasi minna aadressiand-mete korrastamisega ja teede-registri täisinventuuriga.

HeakorratöödKäesoleval aastal on kokku lan-getatud ohtlikke puid üle 100, tööd on läinud maksma ligi-kaudu 10 000 eurot. Lisaks on teostatud kändude freesimis-töid ligikaudu 2500 euro eest. Kõigele lisaks tuleb juurde ar-vestada ka detsembrikuu tor-mikahjude likvideerimine sum-mas 1400 eurot.

Aasta jooksul paigaldati val-da 20 uut prügikasti mandrile ja 20 uut prügikasti Prangli saa-rele. Lisaks on teostatud prügi-kastide renoveerimist, värvimist, betoneerimist, vandalismi järg-set remonti – kogusumma üle-tab 8000 eurot. Vallas on kok-ku ligikaudu 200 avalikku prü-gikasti, mida hooldatakse kolm korda nädalas.

Kevadel toetas vald “Tee-me ära” talguid, lisaks korral-dati veel aasta jooksul mitmeid talguid ja kampaaniaid. Suu-rim oli sügisene lehtede äraveo kampaania, mille käigus veeti ära ligikaudu 40 tonni puulehti – kampaania kulud koos veo ja tööjõuga kokku 7000 eurot.

niitmise osas kasvas valla poolt niidetavate haljasalade ja spordiväljakute kogumaht üle 200 000 m2, mistõttu on suu-renenud ka suviste niitjate arv ning uuenenud on masinapark. Suuremate ja keerukamate töö-de jaoks tuli platside niitmi-seks tellida tööd väljastpoolt. Jätkuvalt olid probleemiks niit-mata kinnistud, mille osas sai

taaskord saadetud rohkesti et-tekirjutusi.

Kommunaalamet korraldab ka ühiskondlikult kasulikku tööd isikutele, kelle on vastav asu-tus valda suunanud – kokku osales 2015. aastal heakorra-töödel 40 ÜKT töölist.

Asendusistutustega on val-da istutatud juurde 100 puud.

Haabneeme randrannainventari osas soetati uued rannakabiinid (5 tk), hind kok-ku 4170 eurot, paigaldati uued prügikastid, tehti istepinkide ja tribüünide laudade vahetus ja värvimine ning liiva sõelu-mine kogumaksumusega üle 5000 euro.

Lemmikloomadhulkuvate lemmikloomade püüd-mise, ravi, hoiu jm teenuste peale on käesoleval aastal ku-lunud ca 12 000 eurot. Lisaks vaktsineeriti lemmikloomi 350 euro eest. Kokku viidi kass