Kõrghariduspoliitika suunad lähiaastatel LÜKKA seminar, 21.04.06 Tartus

Heli Aru

Kõrgharidusstrateegia lähtekohad

Riikidevaheline konkurents survestab Euroopa positsioonide parandamiseks rahvusvahelisel areenil teadus- ja arendustegevuse kontsentreerimist suurtesse keskustesse, see avaldab täiendavat survet väikeriigile nagu Eesti ajude äravooluks jõukamatesse liikmesriikidesse;

Eesootav tudengite arvu langus (2016 – langeb sisseastujate arv 60% võrreldes 2004.a.) ning

Euroopa tõukefondidega loodavad uued võimalused eeldab kokkulepitud strateegiat ressursside parimaks ärakasutamiseks.

Üldine kontekst Eesti kõrghariduse jaoks

ACA study – large-scale survey in China, India, Mexico, Brazil, Russia, and Thailand.

“Knowledge of Europe is limited to a very few countries, namely the UK, Germany and France. The number of students who were well informed about other countries was negligible. Especially knowledge of higher education opportunities in the new member states was extremely limited. The interviews revealed little or no interest in cooperating with or going to the new member states or less “prominent” countries, though with regard to the Nordic countries and the Netherlands this appears to be starting to change.”

Eesti KH põhinäitajad võrreldes valitud riikidega

kolmanda taseme haridusega inimeste % rahvastikust 25-64, 2002

Hõivatus kolmanda taseme hariduses,

% 18-24 a. earühmas, 2002

Välistudengite % kogu üliõpilaskonnast, 2002

Rahastamine tudengi kohta, PPS tuh eurodes, 2001

Avaliku sektori kulutuste osakaal SKP-st kõrgharidusele, 2001

Holland 24.9 26.5 3.7 12.0 1.0

Iirimaa 25.4 25.8 5.2 9.1 1.1

Ühendkuningriigid 29.4 23 10.1 9.7 0.8

Taani 27.4 19.1 7.4 13.6 1.8

Rootsi 26.4 22.6 7.5 14.0 1.5

Soome 32.4 29.8 2.4 8.6 1.7

Eesti 29.6 … 0.7 5.1 1.0 (2004 – 1.2)

Leedu 44 … 0.5 3.1 …

EL, 25 riigi keskmine

20.7 … 5.5 8.6 1.0

Ameerika Ühendriigid

38 39 3.7 20.1 0.9Allikas: Commission of the European Communities, “European Higher Education in a Worldwide Perspective”, 2005

Hariduskulud ja elatustase

Avaliku sektori hariduskulude võrdlusEesti 2002

OECD 2000

EL 2000

Hariduskulud osakaaluna SKPst, % 6,1 5,2 5,4Hariduskulud avaliku sektori eelarvest, % 15,7 13,0 11,6

SKP elaniku kohta (ostupariteetuse alusel, USD) 12 850 23 317 26 182Avaliku sektori kogukulud osakaaluna SKPst, % 38,5 40,8 45,9

Kogukulutused haridusele avaliku sektori eelarvestKulutused kõrgharidusele, % SKPst 1,2 1,2 1,3Kulutused üldharidusele ja kutseharidusele, %SKPst 4,3 3,5 3,6

Kõrgharidus avaliku sektori eelarvest, % 3,1 2,9 2,9Üld- ja kutseharidus avaliku sektori eelarvest, % 11,2 8,9 7,8

Kõrghariduse rahastamine OECD ja Eestis

Kulutused 1 kh-üliõpilasele OECDs 2000.a. olid 34% SKPst elaniku kohta (42% koos T&A-ga), sellest 21,8% maksis erasektor Kulutused üliõpilase kohta Eestis 2004.a. olid ca 28% (1,2x vähem),

2004.a. oli erasektori osakaal 31% (ca 1,4x OECDst kõrgem) Ostujõu pariteetsuse alusel kh üliõpilast rahastati OECD maades 2001.a.

10724 ppp USD ja Eestis 4670 ppp USD (s.t. 2,3 korda vähem) (NB! kh ja T&A pariteetsuse arvestamine ei sobi, seega vahe suurem!)

Eestis jaotatakse ümber väiksem osa rahvuslikust rikkusest, kulutades samal ajal sellest suurema osa haridusele (tänu SKP väiksusele!). Rahastamise puudujääk ca 250-400 milj. kr.aastas pluss vajadus panustada infrastruktuuri 400 milj kr. järgneval kõigil 10 aastal

Potentsiaalsete sisseastujate arv langeb ligi 60% aastaks 2016 (16-18 aastaste vanuserühm)

64 102 64 726 64 53662 537

58 790

53 827

48 961

44 389

41 17338 942

37 65336 686

33 151

27 104

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

50 000

55 000

60 000

65 000

70 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Kõrgharidust andvate õppeasutuste arv Eestis

6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6

7 7 8 9 8 8 7 7 7 7 8

15 4 4 7 9 9 9 9 9 6

1

1 45

89 10 8 6 6

5

7 8

1213

13

11

11 10 14 18 17

135

4

3 7

8 8

11

1

1

1 1

1

5

4

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

90/91 93/94 94/95 95/96 96/97 97/98 98/99 99/00 00/01 01/02 02/03 03/04 04/05 05/06

avalik-õiguslikud ülikoolid riigirakenduskõrgkoolid riigikutseõppeasutused eraülikoolid erarakenduskõrgkoolid erakutseõppeasutused

Kõrgharidusstrateegia

Tegevusraamistik

Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjoni moodustamine, 27.02.04 otsuse nr. 139-k alusel;

Komisjon 21-liikmeline, esindajad Riigikogust, ministeeriumitest, ülikoolidest, rakenduskõrgkoolidest, Kõrghariduse Hindamise Nõukoda, EÜL, Universitas, Tööandjate Keskliit;

Komisjoni töö vahetulemuste esitlus Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil 1.02.05, põhimõtteline toetus väljatöötatud seisukohtadele.

Strateegia teksti põhimõtteline heakskiit VV kabinetiistungil 16. märtsil 2006.a.

Eesti kõrghariduse probleemid 2005

– Kõrgharidussüsteem on üle paisutatud ega arvesta piisavalt tööturu vajadustega.

– Kõrghariduse kvaliteet on kõrgkooliti ja õppesuuniti ebaühtlane.– Doktoriõppe väljund ei kata Eesti ühiskonna vajadusi.– Rahvusvaheline koostöö ja akadeemiline liikuvus on ebapiisavad.– Kõrghariduse rahastamise tase on ebapiisav ega ole suutnud kaasas käia

tudengite ja õppekavade arvu kasvu ning elu kallinemisega.– Kõrghariduskorraldus on hägustunud, õppetasemete ja -asutuste eesmärgid

ning rollid pole selgelt määratletud.– Puudub järjekindel kõrghariduspoliitika, enamik huvigruppe on kujunenud

olukorraga mitmesugustel põhjustel rahulolematu.

Üldised seisukohad

Vajalik pikaajaline perspektiiv, sest mõõdetavate tulemusteni jõutakse pigem 2008-2012, seda ka kahe mõjukama otsuse osas

– üleminek 3-aastastele tulemuslepingutele– koolituslitsentside rakendamine kõrgkoolide uue põlvkonna tegevuslubadena

Eestikeelse kvaliteetkõrghariduse jätkusuutlikkus eeldab tugeval õiguslikul alusel toimuvat evolutsioonilist arengut, mis arvestab ühiskonna ootusi, turusituatsiooni ja arenguid Euroopa kõrgharidusruumis;

Üleminekuperioodil vajalik säilitada riikliku koolitustellimuse stabiilsus, mis võimaldab ümberkorralduste ettevalmistamist;

Ümberkorralduste aluseks uuringud, analüüsid, võrdlus rahvusvaheliste arengutega.

Strateegias püstitatud eesmärgid

Tagada meie kõrghariduse rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kvaliteet;

Kõrgharidus peab teenima Eesti arenguhuvisid ja innovatsiooni;

Kindlustada ühiskonna vajadustele vastav kõrgkooliõppe maht;

Kujundada kõrghariduse otstarbekas struktuur; Tagada eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi areng; Edendada kõrghariduse sotsiaalset dimensiooni.

Kõrghariduse seostamine Eesti ühiskonna vajaduste ja tööturu ootustega

Koolitustellimus ja vajadusprognoos – mida kõrgem õppetase, seda vähem täpne saab olla prognoos

(õppeaja kestvus, lai rakendatavus, EL tööturg)– tõhustumas on MKM üld- ja sektorprognoosid– HTM on algatanud kõrgkooli lõpetajate seire – milline rakendus

leitakse tööturul?– Vajalik ettevõtete partnersuhted õppeasutustega– OECD riikides valdavalt puudub õppekohtade riigipoolne täpne

plaan

Koolitustellimus ja vajadusprognoos II

Arvestatakse inimeste valikuid, mis põhinevad kompetentsil ja motivatsioonil

Vajadus säilitada tehnika (laiemalt loodusteaduste) ja tehnoloogia eelisseisund

– Riiklik poliitika peab toetama huvi äratamist tehnoloogiavaldkonna vastu juba varajases koolieas

Panustada hoiakute mõjutamisele tagamaks informeeritud (kutse)valik.

Kvaliteedikindlustus

Riikliku kvaliteedijärelevalve kõrval suurem roll õppeasutuse sisesele kvaliteedikindlustusele;

Kõrghariduslike diplomite väljastamise õigus kõrgkoolidel; Kõigi tegutsevate kõrgkoolide relitsentseerimine 1.09.08 –

eesmärgiks jõuda nn. Soome mudelini, kus riiklikult otsustatakse kõrgkooli poolt pakutavate õppesuundade ning –astmete nomenklatuur.

Kvaliteedikindlustus, II

Ülikoolina tegutsemise nõudeks positiivselt evalveeritud teadustöö. Doktoriõppekavade litsentsi eelduseks vastava valdkonna positiivne teadusevalvatsioon;

Kõrghariduse Hindamise Nõukogu registreerimine üle-Euroopalises Kõrghariduse Kvaliteedikindlustamise registris tagamaks kvaliteedi hindamise- ja otsustusprotsesside tunnustamine rahvusvaheliselt.

Õppekavaarendus ja rahvusvahelistumine

Juhindumine Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku põhimõtetest

– Õpitulemuste põhine õppekava ülesehitus;– Kõigil tasemetel õppekavad peavad kindlustama väljundi

tööturule;– 2010 – tähtaeg kvalifikatsiooniraamistiku hindamiseks (ingl.

self-certification) Ühisõppekavade pakkumist ja ühisdiplomite väljastamist

võimaldava seadusandluse väljatöötamine.

Läbilöögipotentsiaali kujundamine ja süvendamine

Nõrkadel, kuid vajalikel aladel saata doktorande välisülikoolidesse ja tuua sisse õppejõude;

Läbilöögialadel kaasata noori tippteadlasi üle maailma eesmärgiga pika-ajaliseks töösuhteks Eesti ülikoolides;

Toetada Eesti õppejõudude, teadurite ja tudengite osalemisvõimalusi rahvusvahelistes võrgustikes;

Doktoriõppes avada õppekohad välismaalastele võrdsetel tingimustel Eesti doktorantidega.

Rahastamissüsteemi uuendamine

Eesmärgiks saavutada aastaks 2008 ühe üliõpilase kohta OECD maade suhtelise keskmisega võrreldav rahastamise tase;

Iga-aastaste eelarve läbirääkimiste kaudu jõuda 2008.a. kõrghariduse rahastamiseni avaliku sektori poolt 1.3% Eesti SKP-st (v.a. riigi poolt makstavad subsiidiumid);

21

Etapid

Aastani 2008:– riigieelarveliste vahenditega kaetud õppekohad arvestuslikult kuni 50%-le

üldkeskhariduse ning 10% kutsekeskhariduse omandanule – vähemalt 6300 õppekohta I astmel.

Alates 2007.a aastast prioriteediks investeeringud (sh välisvahendid):

– baasmaksumuse komponent– Investeeringute programm 10 aastaks

Alates 2008 uus skeem:– Õppurite arvu langus -> pearaha kasv selle arvelt– Kvaliteedi tagamiseks ja paindlikkuse soodustamiseks baasrahastamise

suunas liikumine

Rahastamissüsteemi uuendamine, II

Kõrghariduse kulutuste hulgast antakse SM-le üle kulud, mis ei kuulu rahvusvahelistes statistikas hariduskulude hulka;

Analüüsitakse alternatiivsete rahastamismudelite võimalusi, mis võimaldavad erakapitali suuremat kaasamist;

Üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra analüüs ning meetmed, mis kindlustavad õppuritele võrdsed võimalused ligipääsuks kõrgharidusele. Hinnatakse avaliku sektori eelarvest rahastatava õppelaenu kustutamise otstarbekust.

Ootused LÜKKA projektile

Õpitulemuste põhised õppekavad– Dublini deskriptorite eestindamine kõrgharidusstandardi jaoks;– Keelenõuete lisamine?

VÕTA rakendamise põhimõtted– Ühtsete põhimõtete väljatöötamine rakendamiseks vastuvõtul ning

osaprogrammi arvestamiseks kutse- ja kõrghariduse tasemel;

Õppejõudude vajaduse hinnang, strateegiliste niššide kaardistamine

ACA study - Decision making

Motivation to study abroad: mostly career-oriented, plus personal and professional growth

Preference to study a Master‘s degree abroad Destination choice:

– World region least important– Prestige, quality of education and reputation of degrees most

important criteria– Ideal and final destination country did not match for a quarter of the

respondents

How to make Europe more attractive?

Bologna measures / Erasmus Mundus-type models are good but not sufficient

Most essential:– information portal – Europe-wide rankings– financial support for non-European students

ACA Recommendations

Clear potential for a European brand – challenge: create perception of entire Europe– brand: elements common to all European countries– one brand worldwide necessary for clear identity;

umbrella for tailor-made campaigns– selling points:

quality education, tradition, internationally compatible degrees other attributes (safety, accessibility, etc.) in specific campaigns

ACA Recommendations (2)

Importance of concise information campaign with a clear message Clearly identifiable European “sender” essential Set-up:

– a highly visible Internet portal- implementation of a marketing campaign in cooperation with member

states- a European coordination office

Uuringu täistekst

Final Report “Perceptions of European Higher Education in Third Countries”

– soon to be published at http://europa.eu.int/comm/education/