Eesti majanduse hetkeolukord ja trendid lähiaastatel · Eesti Pank Bank of Estonia Eesti majanduse hetkeolukord ja trendid lähiaastatel 19. mai 2009 Natalja Viilmann, PhD

Eesti PankBank of Estonia

Eesti majanduse hetkeolukord ja trendid

lähiaastatel

19. mai 2009Natalja Viilmann, PhD

Natalja Viilmann, 19. mai 2009 2

Maailmamajandus on loodud kasvama


Eesti viimase 10 aasta majanduskasv EL kiiremaid

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

EE IE LV LT LU SK PL SI

GR FI ES

HU

CY

BE CZ

SE

US

UK NL

EU

25 AT

PT

DK

EA

12 EA FR MT

DE IT JP

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

1995-2007 2007


2007: hea aasta

Allikas: IMF WEO Database


2008. aasta algus: proloog kriisile

Majanduskasv ja prognoosid 2008.a jaanuari seisuga (%)

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

8

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Jaapan USA Euroala Soome Rootsi Ida-Euroopa Aasia

Allikas: Consensus Forecast


2009: teistmoodi tegelikkus


Milline on maailm meie ümber?

• Arenenud riikidest alanud finantskriis on segi löönud maailma viimase 10 aasta kasvumudeli

• Pankade ja finantsettevõtete kahjud on ületanud USD 1,2 triljonit

• Börsidel noteeritud ettevõtete turuväärtus on kukkunud alates augustist 2007 enam kui € 16 triljonit (ca 1.5 korda EL SKP)

• Kannatavad nii toorainete eksportijad kui ka kaupade väljaveole orienteeritud riigid

• Üldine riskikartlikkus

• Rahvusvaheline tööjaotus on muutumas, ümberkorraldusi toetabintresside alandamine ja fiskaalstiimul


Maailmamajandus vabalanguses


Suuremahulised riiklikud abipaketid

• Kuni USD 5 triljonit majanduskasvu taastamiseks– G20: USD 1 triljon, sh IMFile 750 mld ning kaubanduse

elavdamiseks 250 mld

• EL abiprogrammid reaalmajanduse toetamiseks üle € 400 mld– Lisaks ulatuslikud garantiid finantssektorile


Fiskaalstiimul toob eelarvepuudujäägi (% SKPst)


OECD: majanduskasvu taastumist ei ole oodata enne 2010. a


Praegused põhiküsimused Eesti jaoks:

• Olukord maailma majanduses on halb. Kui halb?

• Kuidas selle halva olukorraga kohaneda?

• Mida valitsus peaks tegema?


Eesti eksport käitub väga sarnaselt Põhjamaade ekspordiga

Eksport (mln EUR)

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

2006 2007 2008 20090100200300400500600700800900

Soome Rootsi Eesti (ps)


Eesti ja ELi tööstustoodang on langenud ülijärsult. Kas uus tase jääb püsima?

Tööstustoodang (2005=100)

60

70

80

90

100

110

120

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009020406080100120140

EL 27 EESTI (ps)


Majanduse mõned ohud on vähenenud

-30%-25%-20%-15%-10%

-5%0%5%

10%15%20%

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

2005 2006 2007 2008

Sisemajanduse nõudluse kasv, % a/a Jooksevkonto defitsiit, % SKPst

• Kiiresti alanenud tarbimine ja investeeringud on vähendanud jooksevkonto puudujääki


0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 20090%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

Brutopalga nominaalkasv, % a/a (vs)Alusinflatsioon, % a/a (ps)

Palgad ja hinnad näitavad paindlikkust

• Hinnad on pool aastat järjest alanenud

• Palgad on maksu-ameti andmetel veebruaris vähenema hakanud


Eurostati hinnang töötuse määra kohta

Töötuse määr märtsis 2009, % (Eurostat)

18,1 17,616,7

11,3 11,210 9,5 9,1 9 8,7 8,6 8,3 8,3 8,2

6,9 6,55,5 5,3

4,63,1

10,5

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

ES LV LT EE SK IE HR HU FR US EU27 PT FI SE PL MT LU CY SI AT NL


Registreeritud töötuse kasvu kiirus alaneb

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2008 20090

1

2

3

4

5

6

7

8

9

Registreeritud töötus (tuh), vs Reg.töötute arvu suurenemine, tuh (ps) Töötuks jäämise kartus, EKI (vs)


Usaldamatus finantsturgudel esialgu siiski püsib

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

06.2

000

12.2

000

06.2

001

12.2

001

06.2

002

12.2

002

06.2

003

12.2

003

06.2

004

12.2

004

06.2

005

12.2

005

06.2

006

12.2

006

06.2

007

12.2

007

06.2

008

12.2

008

6-kuu Talibor 6-kuu Euribor


Praeguse olukorra mõju majanduse väljavaatele

• Väliskeskkond kujundab suuresti Eesti arengu kulgu. Paraku on seal veel palju ebakindlust

• Mitmed haavatavust põhjustavad tegurid on vähenenud ja majandus tõestamas oma paindlikkust, kuid samas on usaldamatus Eesti majanduse vastu jätkuvalt suur

• Euro aitab oluliselt kaasa majanduskeskkonna paranemisele, suurendades eeskätt usaldust Eesti majanduse vastu


• Eesti jooksevkonto defitsiit on järsult vähenenud• Pangandussektori kapitali ja likviidsus on piisav• Eesti välisvõlgnevus on jätkusuutlik – Eesti võlakoormus suhtena

SKPsse ei ületa ELi keskmist• Tööturu paindlikkust iseloomustab palgakulude kiire vähenemine ja

tööpuuduse kasv• Euroalaga ühinemine on poliitilise tahte korral reaalne 2011. aastal

Riskid Eesti majanduses on märkimisväärselt vähenenud


Eesti Panga prognoos

SKP reaalkasv

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

2008 2009 2010 2011

Optimistliku väliskeskkonna stsenaariumPõhistsenaariumPessimistliku väliskeskkonna stsenaarium

Inflatsioon

-6%-4%-2%0%2%4%6%8%

10%12%

2008 2009 2010 2011

Optimistliku väliskeskkonna stsenaariumPõhistsenaariumPessimistliku väliskeskkonna stsenaarium


Väiksem nominaalne SKP tähendab, et probleemid ei lahene iseenesest

140

160

180

200

220

240

260

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

SKP (mld EEK)

PõhistsenaariumOptimistliku väliskeskkonna stsenaariumPessimistliku väliskeskkonna stsenaarium

140

160

180

200

220

240

260

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

SKP (mld EEK)

PõhistsenaariumOptimistliku väliskeskkonna stsenaariumPessimistliku väliskeskkonna stsenaarium


Rahasüsteem toetab muutunud oludega toimetulemist

• Euroopa Keskpanga rahapoliitika on toonud kaasa eurolaenude intresside alanemise ka Eestis, mistõttu laenuteenindamise kulud on oluliselt vähenenud

• Valuutakomitee aitab majanduse ümberkujundamisele kaasa, pakkudes kindla raha näol tuge erinevatele otsustele

• Viimase aja suur ebakindlus majanduses tõestab veel kord, et euro suunas liikumine väärib igasugust lühiajalist hinda


Tagantjärele tarkus?Valitsus ei suutnud 2008. a kulude kasvu piisavalt kiirelt ohjeldada ja kohanduda muutunud oludega

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

05 06 07 08 09 10 11

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

Tulude kasv (vs)Kulude kasv (vs)Koondeelarve tasakaal (ps)

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

05 06 07 08 09 10 11

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

Tulude kasv (vs)Kulude kasv (vs)Koondeelarve tasakaal (ps)


Avaliku sektori kassavood on miinustes (2009)

Valitsussektori kassavoogude põhine kumulatiivne tasakaal

-2 000 000

-1 500 000

-1 000 000

-500 000

0

500 000

Jaanuar Veebruar Märts

tuha

t kro

oni

KESKVALITSUS KOV HAIGEKASSA TÖÖTUKASSA


Krooni fikseeritud kurss toetab muutunud oludega toimetulemist

• Valuutakomitee aitab majanduse ümberkujundamisele kaasa, pakkudes kindla raha näol tuge erinevatele otsustele

– Nii hinnad kui ka tööturg on juba reageerinud muutustele, mis viitab Eesti majanduse kohanemisvõimelisusele

– Uus tõus hakkab põhinema tootlikkusel ja uutel investeeringutel;ulatuslikul laenuvõtmisel põhinev kasv on selleks korraks möödas


Praegune rahasüsteem toetab eurole üleminekut nii ruttu kui võimalik

• Euroalaga liitumise peamine eesmärk on garanteerida stabiilsus, millest sõltuvad:

– Eestisse tehtavate investeeringud– Intressimäära tase– Riigireiting

St raha kogus ja raha hind


• Euro kasutuselevõtuks vajalike nn Maastrichti kriteeriumite täitmisel mängivad 2009. aastal põhirolli:

A. InflatsioonikriteeriumB. Eelarve puudujäägi kriteerium

Euroalaga liitumine on võimalik 2011. aastal


Hinnatõus alaneb kiiresti - suurenenud on võimalus täita inflatsioonikriteerium

8.0%

3.6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2008 2009 2010

EP kevadprognoosMaastrichti kriteerium (Euroopa Komisjoni kevadprognoos)


Valitsus peab tegema kõik, et vältida üle 3% puudujääki

• Eesti Panga hinnangul on võrreldes märtsi seisuga vaja eelarvetasakaalu täiendavalt parandada 8,5 miljardi krooni võrra

• Mida enam suudetakse eelarvet muuta nii, et positiivne mõju on pikaajaline, seda parem. Järgmistel aastatel ei ole lihtsam

• Ilma eelarvetasakaalu parandamiseta ulatuks valitsussektori kulude tase SKP suhtes üle 45%!!!


Kui valitsus sel aastal piisavalt ei pinguta, tulevad järgnevad aastad veelgi raskemad

200

202

204

206

208

210

212

214

216

218

2009 2010 2011

SKP (mld EEK)

Põhistsenaarium Kui eurot ei tule

200

202

204

206

208

210

212

214

216

218

2009 2010 2011

SKP (mld EEK)

Põhistsenaarium Kui eurot ei tule

SKP küll suurem, kuid valitsuse reservid otsas!

Vahe mitu miljardit!


Eestil pole probleemi valitsussektori võlaga –kriteeriumi väärtus 60 % SKPst

0

20

40

60

80

100

120

Itaal

iaK

reek

aB

elgi

aU

ngar

iS

aksa

maa

Pra

tsus

maa

Por

tuga

lM

alta

Aus

tria

Küp

ros

Hol

land

Poo

laIn

glis

maa

Roo

tsi

His

paan

iaS

oom

eS

lova

kkia

Tšeh

hiTa

ani

Iirim

aaS

love

enia

Bul

gaar

iaLe

edu

Rum

eeni

aLä

tiLu

xem

burg

Ees

ti


• Vahetuskursikriteerium on täidetud: kehtestatud vahetuskurss euro suhtes (15,6466 krooni) on püsinud muutumatuna 16 aasta jooksul

• Eestil puudub kroonides kaubeldavate valitsuse võlakirjade turg,kuid hetkel ei ole alust arvata, et pikaajalise intressimäära kriteerium saaks negatiivse hinnangu

• Õigusaktid on vastavuses euroala omadega ja keskpanga sõltumatusega probleeme ei ole

• Tehniline valmisolek euro kasutuselevõtuks on olemas

Ülejäänud kriteeriumite täitmine:


Mis on Eesti konkurentsieelis tulevikus?

• Väikeettevõtetele tuginev majandus suudab muutustele paindlikumalt reageerida

• Kriitilise tähtsusega on tööturu paindlikkus, tugev riigieelarve, panganduse usaldusväärsus ning ühinemine euroalaga

• Põhjamaade suunal on suur potentsiaal nii tootmise kui ka teenuste vallas


Substantial labor cost competitive advantage is stillon our side

Allikad: Riiklikud Statistikaametid

Eestil on oluline konkurentsieelis tööjõukulude osas

Kuupalk (EUR, IVQ 2008)

0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500

FI

SL

CZ

EE

PL

SK

LT

LV


Konvergents

Allikas: A. Beyaert, 2003


Järgnev kümnend – konvergents jätkub

Allikad: Eurostat, Eesti Pank

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

1995 1998 2001 2004 2007 2010 2013 2016 2019-5%-3%-1%1%3%5%7%9%

Growth gap between Estonia and EU (rs)GDP per capita (% EL27, PPS, ls)

Eesti ja EL kasvu erinevus, parem telg

SKP inimese kohta, % EL keskmisest, PPS, vasak telg

Eesti PankBank of Estonia

Aitäh!

www.eestipank.info

Documents

Eesti majanduse hetkeolukord ja trendid lähiaastatel · Eesti Pank Bank of Estonia Eesti majanduse hetkeolukord ja trendid lähiaastatel 19. mai 2009 Natalja Viilmann, PhD