Mere kulutav mõju rannikule.Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium

http://et.wikipedia.org/wiki

Üldmaateadus gümnaasiumile. AS Bit, 2003;

Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto Tartu 2004

Rannik – maismaa ja suure veekogu üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared. Rannajoon on vee ja maismaa kokkupuutejoon

veekogu ääres.

Rannikud jaotatakse järskrannikuks ja laugrannikuks. Lainetus mõjutab

erinevalt järsk- ja laugrannikut

Lainetuse iseloom ja mõju sõltub eelkõige veealuse rannanõlva reljeefist.

Järskrannikutel läheb veekogu kiiresti sügavaks ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Järsakranniku

puhul on ülekaalus lainete purustav, kulutav tegevus

Kõige suurem on lainete purustav tegevus kaugele merre ulatuvatel neemedel.

Mere lainete kulutav Mere lainete kulutav tegevustegevus

Rannajoone õgvenemine

Laugrannik on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks Laugrannikud jagunevad omakorda järsak- ja lauskrannikuks.

Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus.

Setete edasikanne ja rannale kuhjumine on tugevam  tormilainetuse puhul.

Ranniku elemendid. Kuhjerannik.

Liiva ümberpaigutamine lainetuse mõjul laugrannikul

Maasäär Maasäär (ka säär) on ühe otsaga

maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga merre ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.

Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Nad kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all, setete pikirände tulemusena tekibki maasäär.

Wisła maasäär (läänes) ja Kura maasäär (idas) Läänemere rannikul