märts 2012Erilehe kujundas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, 680 4603, eigo.kaljurand@lehed.ee

Korteriühistute leht

Vivateam Raamatupidamine OÜ põhitegevuseks on kvali-teetse finants- ja raamatupidamisteenuste osutamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, MTÜ-dele s.h. korteriühis-tutele ning FIE-dele. Meie professionaalne meeskond pakub kliendile täielikku nõustamist igapäevase raamatupidamistöö osana.

Meie eesmärgiks on koostöös kliendiga välja töötada Teie ettevõtte jaoks laitmatult töötav raamatupidamissüsteem, võttes seeläbi enda kanda Teie firma raamatupidamise, maksuarvestuse ja aruannete koostamise.

Meie klientideks on ettevõtted, kellel ei ole otstarbekas palgata põhitöökohaga raamatupidajat ning kes hindavad kliendisõbralikku, korrektset ning usaldusväärset teenust mõistliku hinnaga.

Meie põhiväärtusteks on usaldusväärsus, kiirus, paindlikkus ja professionaalsus.

Vivateam Raamatupidamine OÜ Keemia 19, Tallinn 10616,

vivateamrmp@gmail.com, tel 528 9386

www.sinuraamatupidaja.ee

Hinnapakkumise saamiseks võtke meiega ühendust

KORTERIÜHISTUTE RAAMATUPIDAMINERaamatupidamisteenus on kohandatud spetsiaalselt korteri- ühistutele, pidades silmas nende erisusi ja vajadusi.

Raamatupidamisteenus korteriühistutele sisaldab:� korteriomanikele igakuiste makseteadete koostamine� otsekorralduste edastamine pankadele, Itellale� pangaülekannete sooritamine� raamatupidamisregistrite pidamine� maksudeklaratsioonide koostamine ja esitamine Maksuametile� korteriühistu esindamine Maksuametis� majandusaasta aruande koostamine

Lisateenused korteriühistutele:� dokumentide korrastamine (sarjade loomine, aastakäigu dokumentatsiooni arhiveerimine)

Vivateam Raamatupidamine

2Korteriühistute leht

Korteriomanik peaks torutöödest eemale hoidma

Kristiina Viiron

Otsustas ühe nõukaaegse kor-termaja elanik oma kodus põh-jaliku remondi ette võtta: uued põrandad, tapeedid, värvid jms. Ühtlasi otsustas ta oma vanni-toas uue vastu välja vahetada ka vana siugtoru ehk toru, mida mööda voolab kuum kraanivesi ja mis ühtlasi on vannitoas ka küttekeha eest.

Kutsus korteriomanik siis torumehe, kes paigaldaski uhiuue läikiva toru. Kõik tun-dus kena ja tore, ainult et ühel päeval hakkas alumise korteri elanik kurtma, et kuumavee-toru tema vannitoas on vaevu leige, vannituba seetõttu aga lausa jahe.

Põhjus, miks see nii juhtus, polnud kuigi keeruline. Toru-mees paigaldas ülemises korte-ris uue siugtoru endisest väik-semas läbimõõdus ühendus-torudega, mistõttu takistus vee ringvool ning alumise korteri siugtoru muutuski jahedaks.

Nüüd saab majaühistu

Isepäi küttesüsteemis muuda-tusi tegema asudes võib see lõppeda kogu maja süsteemi tasakaalust väljaviimisega.

esimees igal nädalal alumise korteri elanikult kirju palvega asi korda teha, ent paraku pole ülemise korteri valdaja seda kümne kuu jooksul teinud.

Toodud lugu on hoiatav näide sellest, mis võib järgneda, kui oma korteris otsustatakse omapäi torutöid teha. Midagi sarnast võib juhtuda ka siis, kui kortermajas vahetatakse oma-voliliselt välja keskkütteradiaa-tor. Lisaks sellele, et oskamatu tööga võib nii endale kui ka teis-tele sellest ebamugavusi sün-dida, ütleb ka seadus, et korteri peremees ei või omatahtsi oma korteris küttekehasid vahetada.

„Korteris asuv radiaator on osa elamu üldisest küttesüstee-mist,” selgitas Eesti korteriühis-tute liidu jurist Margus Saulep. Elamusisene küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis ja seepärast võetakse kütte-süsteemiga tehtavate tööde, sealhulgas korteris radiaatorite vahetuse asjus otsused vastu korteriühistu üldkoosolekul. Kui ühistut moodustatud pole, siis korteriomanike üldkoosole-kul. Eelnimetatu kehtib Saulepi sõnul ühtlasi ka vee- ja kanali-satsioonitorude puhul.

Kõiki niisuguseid töid tuleb

või küttekeha muutma hakata, muutub ka vooluhulk ning see-tõttu läheb süsteem mitte üks-nes selles püstikus, vaid kogu majas paigast ära.”

Tagajärjeks võib olla, et ühes korteris on radiaatorid vaevu leiged, teises aga liiga kuumad. Kui korteri peremees asendab radiaatori senisest näiteks väik-sema võimsusega radiaatoriga, jääb ta ka ise hätta, sest liiga madala võimsusega küttekeha ei suuda tuba soojaks kütta.

Paljud nõukogudeaegsed majad on ehitatud ühetoru-süsteemis, mis tähendab, et piki soojuskandja voolamise suunda alaneb radiaatorite pealevoolu temperatuur, mida kompenseeritakse küttepinna suurendamisega ning see on projekteerimisel välja arvesta-tud. Kui siin nüüd paigaldada kas või üks vale võimsusega küttekeha, on süsteem kohe tasakaalust väljas.

Oskamatus teeb halbaKui ühetorusüsteemi paigal-datakse toatemperatuuri regu-leerimiseks termostaatventiil ning jäetakse arvestamata, et ühetorusüsteemi puhul peab kasutama just ühetoru-kütte-

süsteemile sobivat termostaat-ventiili, on tulemuseks jällegi vooluhulga piiramine, süsteem tasakaalust väljas ning naab-ritel toad jahedad. „Kui üldse paigaldada radiaatoritele ter-mostaatventiilid, tuleks teha seda korraga terves majas, sest igale ventiilile arvestatakse läbivoolu hulk eraldi välja,” lisab Hirbaum.

Tema sõnul ühendatakse küttekeha (isegi siis, kui see on õige võimsusega) tihti senisest väiksemas läbimõõdus toruga, mis samuti piirab vooluhulka ning võib naabrid külma kätte jätta.

„Juhul kui omanik on küt-tekehad omavoliliselt vahe-tanud ning selline tegevus on kahjustanud teiste omanike õigusi ja huve, tuleb arves-tada sellega, et teistel omani-kel on õigus kasutada õigus-kaitsevahendeid, muu hulgas nõuda kahju hüvitamist. Kui omaniku tegevuse tagajärjel on küttesüsteem tasakaalust välja viidud, võib korteriühistu nõuda omanikult selle tasakaa-lustamisega seotud kulutuste hüvitamist,” lisab Eesti korte-riühistute liidu jurist Margus Saulep lõpetuseks.

lasta teha asjatundjal, sest oska-matu tegutsemine võib põhjus-tada hulgaliselt probleeme.

Karuteene iseendaleEesti Küte OÜ juhatuse liige Margus Hirbaum tõdeb, et isepäi küttesüsteemis muu-datusi tegema asudes võib see lõppeda kogu maja süsteemi tasakaalust väljaviimisega, kus-

juures korterielanik võib teha karuteene ka iseendale.

„Kui korteris radiaatorit välja vahetada, peab see olema täpselt sama võimsusega, mis eelminegi,” selgitas Hirbaum. „Küttesüsteem on projektee-ritud nii, et igale püstikule arvestatakse välja vooluhulk vastavalt püstiku vajadusele. Kui nüüd iseseisvalt torustikku

Radiaatorivahetus tuleb jätta asjatundja tööks. Uus radiaator peab olema täpselt sama võimsusega, mis vana.

3 Korteriühistute leht

• 24 tundi avariidispetšerteenistus• Elamute haldamine ja hooldamine• Teenused korteriühistutele• Elektri- ja gaasitööd, vesi ja kanalisatsioon• Üldehitus, katuse- ja fassaaditööd• Elamute renoveerimise korraldamine ja ehitusjuhtimine• Ehituse omanikujärelvalve• Pangalaenu dokumentide vormistamine• Abi dokumentide vormistamisel KredEx’ile

Telefon: 614 3335 Info@maket.ee GSM: 50 45958 www.maket.ee

Unimak Grupp OÜ | Salve 7, 11612, Tallinnwww.unimak.ee | info@unimake.ee | 6563 948

Lihtne fakt on, et PUHTAD RIIDED on oluline vajadus meie elus. KORTERELAMUTE/ ÜHISTUTE PESUKÖÖK võimaldab teenida lisaraha. Korterelamu pesuköök professio-naalsete pesumajaseadmetega aitab lisaks ka sealsetel elanikel hoida kokku aega ja raha.

UNIMAK GRUPP OÜ, tööstuslike pesumajaseadmete maaletooja alates 1994. aastast - aitame Teid seadmete valikul, pesuköögi planeerimisel paigalduse ja järelhooldusega.

Aitame Teil elanike elu rõõmsamaks ja lihtsamaks muuta!

Vähima küttekulu saavutami-seks peab sisekliima jälgimine ja kütte reguleerimine olema võimalikult täpsed ja omavahel kooskõlas.

Tervislik ja sportlik eluviis on rahva hulgas järjest populaar-sem. Sama trendi on märgata meie truude kaaslaste korterma-jade puhul. Üha rohkem ühistuid tegeleb majade energiatõhusa-maks muutmise ehk treenimi-sega.

Kortermaja võib tinglikult võr-relda inimesega. Tal on keha ja lihased (majakarp ja kandekonst-ruktsioon), süda (soojussõlm), vereringe (küttesüsteem ja vesi-varustus), kopsud (ventilat-sioon), närvisüsteem (elektripai-galdis) ja isegi aju (hooneauto-maatika ja kütteregulaator). Kor-termaja, millele on hangitud ainult soojem välisvooder ja uued uksed, ei ole siiski saavuta-nud parimat füüsilist tippvormi. Sellise maja omanikud tajuvad peagi, et moekas väljanägemine

ja kallis kasukas ei taga rõõmsat rahulolu, sest paremaks ei ole muutunud maja „ajutegevus”, „süda” ikka jukerdab, „vere-ringe” vigade tõttu mõned ikka külmetavad ja teised sulavad, „kopsud” ei saa piisavalt värsket õhku.

Inimese füüsilised võimed sel-gitab arstlik tervisetest. Korter-majaga on samuti. Energiamär-gist võib siinkohal võrrelda siiski vaid vereprooviga ja energiaau-ditit arsti ühekordse koduvisii-diga, mis ei anna selget pilti maja praegusest tegelikust füüsilisest energiavõimekusest, kuna algandmed pole piisavad.

Suurem osa kortermaju on valinud hoone ja tehnosüstee-mide korrastamiseks rahuliku, etapilise treeningplaani. Võime-kamad on valinud kompleksse rekonstrueerimise, üritades saa-vutada tippvormi nii-öelda ühe suvega. Pole tähtis, millise tree-ningplaani olete oma majale vali-nud. Tippsportlasi testitakse nende hetkevormi selgitamiseks

korrapäraselt. Enamiku korter-majade füüsiline võimekus jääb kahjuks selgusetuks ja lõpuni välja arendamata ainult see-tõttu, et majades puudub testi-miseks vajalik tehnika ja abistav energiatohter, kes aitaks pide-valt tulemusi analüüsida ja õiget energeetilist treeningplaani kujundada.

Sisekliimat ja seega ka kütte-kulu mõjutab iga muudatus küt-tesüsteemis, ventilatsioonis või välispiirete tuule- ja soojapida-vuses. Kindlasti soovivad kõik treeninguid rahastanud maja-elanikud ka jooksvalt teada, kui-das nende makstud treeningud on vilja kandnud. Maja vähima soojuskulu tagab ühtlase sise-kliima hoidmine.

Millised on vajalikud testisead-med? Korteritesse paigalda-takse kaugloetavad kliimaloge-rid, mille mõõteandmete (tempe-ratuur ja suhteline õhuniiskus) ja ilmaprognooside järgi optimeeri-tud küttegraafikute alusel toi-mub kütmise reguleerimine soo-

jussõlmes. Maja on parimas het-kevormis, kui sisekliima on pide-valt soovitud tasemel ja majja ei osteta ühtki mittevajalikku MWh kütteenergiat.

Kui võimalus on, aitavad elani-kud korterites toatemperatuuri ja küttetarbimise reguleerimi-sega omalt poolt maja tulemuste paranemisele kaasa. Kuid oluline on teada, et sellest hoolimata mõjutab maja küttearve suurust alati soojussõlme töörežiim, sest lisaks radiaatoritele kütavad maja kõik küttetorustikud, mille temperatuuri määrab vaid soo-jussõlm. Ajakohane kütteregu-leerimise süsteem võimaldab muuta maja kütterežiimi väga täpselt, sammuga 0,1 kraadi.

Hea lahendus ei nõua majja suure koguse keeruliste sead-mete soetamist ja paigaldus sujub mõne tunniga. Sisekliima jälgimissüsteem aitab tuvastada ka kõik seniteadmata puudused küttesüsteemi tasakaalustami-ses. Rootsi päritolu eGain forecastingu küttereguleeri-

mise ja sisekliima jälgimissüs-teem on „võtmed kätte” tase-mel lahendus just tavalise kor-termaja energiatõhususe ehk füüsilise vormi maksimaalseks väljatimmimiseks. Juba neljan-dat aastat aitab süsteem eGain koos spetsialistide-energiatoht-ritega muuta kümnetes Eesti majades sisekliimat sobivamaks ja küttekulu vähemaks. Kutsun kõiki kortermajade omanikke suhtuma energiatõhususe parandamisse nagu tervise-sporti, mille eesmärk on võimali-kult väikeste vahenditega jõuda parima enesetundeni.

Treeningplaan – kortermaja tegeliku võimekuse avamine

Vaata: www.egain.eeMeie kontakt: info@egain.eetel.6630321

4Korteriühistute leht

PROJEKTIJUHTIMINE, OMANIKUJÄRELEVALVE,EKSPERTIISID EHITISELE JA EHITUSPROJEKTILE

TEL.+372 51 18 916info@accurato.eewww.accurato.ee

Tõnu on korteriühistu esimees. Tema sõbrad peavad kogu seda ühis-tuvärki mõttetuks ajaraiskamiseks, pensionäride ajaviiteks. Aga Tõnu usub, et ühiselt tegutsemine on kasuks kõigile. Ei kujuta ju ette, et maja värvides iga korter värviks jupi oma akende kõrvalt. Kuigi jah, mõned nii teevad…

Mõni aeg tagasi internetis surfa-tes sattus Tõnu põnevale veebile-hele. Tegemist oli veebipõhise ise-teenindusega korteriühistutele. Tõnu püüab ajaga kaasas käia, ta teeb oma maksed internetipangas, tuludeklaratsiooni esitas e-maksu-ameti kaudu ja rahvaloenduse ankeedi täitis samuti veebis. Ta sai kohe aru, milliseid võimalusi veebi-põhine iseteenindus ühistule pak-kuda võiks. Tõnu registreeris oma ühistu seal ära ja pani koridori sten-dile välja vastava teate.

Veiko on programmeerija. Juba tema eriala sunnib teda proovima iga võimalikku tehnoloogilist vidinat. Muusikat kuulab ta nutitelefonist, kinos pole juba ammu käinud, vaatab filme kodus arvutist. Loomulikult on tal ID-kaart ja kõik arved tellitud e-arvetena. Korteriühistu iseteenin-dusest kuuldes hakkasid tal näpud sügelema.

Ta logis sisse ja muutis esimese

Kuidas Tõnust sai jälle korteriühistu esimeesasjana arve ära e-arveks. Siis paran-das ta ära oma kontaktandmetes meiliaadressi ja telefoninumbri. See-järel surfas niisama ringi. Ta sai teada, mis kulud olid ühistul viimasel kuul ning milliste reeglite alusel neid jaotatakse korterite vahel. Näitude veebipõhist sisestamist plaanis ta kindlasti kasutama hakata. Statistika osa tundus põnev, aga hetkel olid seal ainult viimase kuu andmed. Lah-kudes tundus Veikole, et ta saab ühistu asjaajamistest palju paremini aru kui enne.

Tiiu on õpetaja. Ta elab koos oma emaga ja tal on kaks kassi: Albert ja Valdur. Arvuti ostis ta endale paar aastat tagasi, kui õpetajatele oli soo-duspakkumine. Tiiu on läbinud mitu arvutikoolitust ja eneselegi üllatu-seks saab paljude asjadega hak-kama.

Tiiule meeldib, kui asjad on kor-ras, oma koha peal. Segadust ta ei salli. Seetõttu meeldis talle korteri-ühistu iseteenindusest kõige rohkem kalender – millal on ühistu koosolek, millal küttesüsteemi surveproov, mil-lal ühine hoovi koristamine. Kuigi seal oli ka võimalus tellida meeldetu-letus meili peale, Tiiu märkis need kuupäevad ikkagi endale taskuka-lendrisse. Sest see on alati käepä-rast.

Lennu on kunstnik. Talle meeldib teha suuri asju ja mõelda lennukaid mõtteid. Sellest vist tema nimigi… Arvuti on Lennul selleks, et poeg mängida saaks. Rahaasjade eest hoolitseb Lennu naine. Sest milleks raisata aega ebaolulise peale?

Siiski sattus ka Lennu korteri-ühistu iseteenindusse. Nimelt, kuna maja renoveerimisega seoses oli plaanis maja värvimine, siis algatas keegi majaelanikest asjakohase teema ühistu elektroonilisel teade-tetahvlil. Kuidagimoodi sattus see ka Lennu kõrvu. Ta tundis, et see on asi, milles ka temal on oma sõna sekka öelda. Poja abiga õnnestus tal sisse logida ning see teema üles leida. Kohe näha, et seal võtsid sõna inimesed, kes kunstiajaloost ega värvikompositsioonist midagi ei teadnud. Nad vajasid harimist. Lennu veetis öö arvuti taga.

Veera on pensionär. Ots otsaga kokkutulemiseks käib ta teatris gar-deroobitädiks. Palju sealt just ei teeni, aga lapselastele kommiraha ikka. Pealegi, ostes turult on kõik veidi odavam ja lisaks värskem!

Veerale lähevad ühistu asjaaja-mised vägagi korda, ta kuulub ka revisjonikomisjoni. Sest kes muidu pensionäride eest seisab, kui mitte nemad ise? Arvutitest ja internetist

ei tea Veera midagi. Ega tahagi teada. Või siiski?

Korteriühistu esimehe jutust jäi Veerale kõrvu, et kõik viimased ühistu koosolekute protokollid on kuskil internetis olemas. Ta kirjutas koridori stendilt üles aadressi ja järg-mine kord tütrele külla sõites palus sellel uurida, mida see tähendab. Tütre abiga said nad sisse logitud ning seal need protokollid olidki. Veera lasi kõik endale välja trükkida. Hea õhtul magamajäämiseks lugeda.

Tõnu on jälle korteriühistu esi-mees. Ta valiti ka järgmiseks aastaks tagasi. Majaelanikud olid rahul mit-mete Tõnu algatustega, näiteks kevadine koristuspäev, maja reno-veerimine ja laste mänguplats hoo-vis. Ka veebipõhist iseteenindust pidasid nad oluliseks. Ehk nagu Veera ütles: „Peaasi, et need proto-kollid on kuskil olemas ja ühes kohas.”

www.korteriyhistu.netinfo@korteriyhistu.nettel 730 4116

Tigutorn on üks praeguseks 965-liikmelise korteriyhistu.net perega liitunud majast.

5 Korteriühistute leht

Pakume mitmesuguseid veearvesteid,impulss- ja raadiomooduleid, kaug-lugemis- ja andmete kogumissüsteeme, tehnilisi konsultatsioone, veearvestite taatlemist ja hooldust.

Kadaka tee 5, tuba 323, 108, 10621 Tallinntel/faks 657 9948, 525 8857, 510 7929

e-post prem@prem.ee www.prem.ee

Firma Prem Eesti OÜ on kontserni SENSUS Metering Systems AS alaline ametlik esindaja Balti riikides. Kontserni SENSUSMetering Systems AS pikaajaliseks traditsiooniks on vee ja soojuse mõõtmistehnika ning andmete lugemise ja töötlemise süsteemide täiustamine professionaalsete kasutajate nõuetest lähtudes. See tähendab, et kogu SENSUSE mõõtetehnika omab kõrget efektiivsust ja täpsust, hästi läbimõeldud ergonoomikat, ohutust ja kõlblikkust pikaajaliseks kasutamiseks. Tootmise arendamise ühe suuna moodustab selliste raadioseadmete, andmete lugemise ja kogumise seadmete väljalaskmine, mis on mõeldud korterite, ettevõtete, korteriühistute andmete kauglugemiseks. Need aparaadid võimaldavad rangelt jälgida tegelikku veekasutust ning aitavad sellega mitte ainult riigil veeressursse vaid ka tavalistel elanikel raha kokku hoida.

Üheks uudiseks on statsionaarne süsteem Sensuse-Base, juhtmeteta tsentraliseeritud süsteem vee, gaasi ja soojusenergia arvestite ning elektrooniliste küttekulu jaotusseadmete näitude võtmiseks koos nende edastamisega personaalarvutisse töötlemiseks, analüüsimiseks ja säilitamiseks.

NB! SUITSUANDURITE MÜÜK!

Enamus üle 10 aasta tagasi paigaldatud arvestitest on juba kulunud ja vanad ning vajavad väljavahetamist. Koos arves-titega tuleks kriitiliselt üle vaadata ja korrastada ka korterite mõõdusõlmed. Paljude ühistute mure on „üldvesi“ - maja arvesti näidu ja korteriarvestite näitude summa vahe.Põhilised näitude erinevuse ja „üldvee“ tekkimise põhjused on:• arvesti vale paigaldus (paigaldusest sõltub arvesti täpsus,

töövõime ja eluiga) – see on üheks põhiliseks vea tekke põhjuseks,

• näitude võtmine ja esitamine eri aegadel (sageli nädalase hilinemisega),

• võimalik arvestiga manipuleerimine, näitude „korri-geerimine“ vms elaniku poolt, või lihtsalt öeldakse vale näit,

• madala täpsusklassiga arvestite kasutamine (MID järgi R väärtus väiksem kui 63, vana tähistuse järgi täpsusklass A).

Nende probleemide vältimiseks tuleks1. korterisiseste veearvestite paigaldusel ja projekteerimisel

eelistada 110mm pikkusega, ½“ mõõduga nn. moodul-arvesteid, nimikuluga 1,0 kuni 1,6 m3/h (Qn1,5). Metro-loogiline klass peaks olema B või C (ehk R=63...160 EL suuniste järgi);

2. mitte kasutada madala täpsusklassiga arvesteid (A);3. paigaldada veearvesti õigesti: horisontaalselt, näidikuga

üles. Kõik muud paigaldusasendid ei ole soovitatavad. Viimasel ajal levinud paigaldusasend näidikuga allapoole, ripplae vahele ei ole lubatav – see on täiesti väär paigaldusviis, millega kaasneb kiire arvesti kulumine ja riknemine.

Vesiterm AS pakub veemõõduprobleemide lahendamiseks arvestite kauglugemissüsteemi, mis võimaldab saada arvestite näidud kindlal kuupäeval ja kellaajal ning väldib arvestite või näitudega manipuleerimist. Samuti on võimalik viimastel aastatel ehitatud majades ripplagede vahele riputatud arvestid paigaldada õigesti – horisontaalselt ja näidikuga üles.Pakume Saksamaa arvestitootja Sensus moodultüüpi arvesteid Residia-Jet, millele on võimalik kohe või hiljem paigaldada lisamoodulid – raadio-, impulss või M-Bus – võimaldamaks näitude kauglugemist. Residia – arvestid on komposiidist korpusega, mis ei sisalda raskemetalle, on vastupidav rõhu ja temperatuuri mõjudele ning talub kehva kvaliteediga vett. Korpus on sileda pinnaga ja ei kogu endale mustust, mistõttu püsivad vooluteed puhtad ja arvesti täpsus säilib väga pika aja jooksul.Soojuse kulu arvestamiseks pakume radiaatoritele kinnitata-vaid küttekulujaotureid, või, kui küttesüsteem seda soodustab (korterisse üks sisend-, üks väljundtoru), Sensus kompakt-soojus-arvesteid PolluCom-E. Need võimaldavad näidiku külge ühendada lisaks ka kaks veearvestit.

VESITERM AS on Sensus arvestite (varem SPX, Meinecke, Invensys kaubamärgid) müügi ja esindamisega tegelenud üle 18 aasta. Oskame anda nõu, koostada projekti, muretseda sead-med, paigaldada ja seadistada Teie maja kauglugemissüsteemi, aga vajadusel oleme abiks ka veevarustuse (rõhutõsteseadmed), tuletõrjepumpade, sprinklerite ja küttesüsteemi osas.

KORRASTAME ÜHISTU VEE- JA SOOJUSE KULUARVESTUSE

MEIE PAKKUMINE ÜHISTULE:TELLIDES VESITERMIST

SENSUS-BASE VÕI M-BUS KAUGLUGEMISSÜSTEEMI:

VEEARVESTI RESIDIA-JET C HIND 6 EURKOOS KÄIBEMAKSUGA.

Vesiterm AS Mäealuse 3A 12618 TallinnTel: 678 8250 Faks: 678 8251 info@vesiterm.ee

www.vesiterm.ee

6Korteriühistute leht

ELEMENTMAJAD,KATUSEFERMID,

TURVAKARDINADOTSE TEHASEST!

OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn

Energiaabi OÜ põhiliseks suunaks on kortermajade ja büroohoonete ning erinevate sotsiaalasutuste fassaadide ja katuste omanikujärelevalve teenus ning projekteerimine ja ehituskonsultatsioon. Just selles valdkonnas peame ennast suurte kogemustega ettevõtteks Eestis.

Energiaabi OÜ on ettevõte, mis on loodud eesmärgiga jagada meie pikaajalist kogemust ja jälgida, et tehtavad ehitustööd oleksid kauakestvad ja kvaliteetsed ning tulemus oleks just selline, nagu Teie soovite saavutada.

Energiaabi OÜ pakub Teile professionaalset tuge alates hangete korraldamisest kuni reaal-sete tööde teostamise jälgimiseni ning aitame ka tööd ehitajalt vastu võtta. Järgime, et kõik tööd vastaksid seadustele, normidele, eeskirjadele ja heale ehitustavale.

Ükskõik kui hea on projekt, kui usaldusväärne on ehitaja ja kui kvaliteetsed on materjalid, kui Teie kõrval pole meid, Teie huve kaitsmas võib lõpptulemus osutuda soovitust hoopis kehvemaks. Energiaabi OÜ pakub tervikpaketina fassaadide, katuste, küttesüsteemide, ventilatsiooni ja veetorustike renoveerimist hõlmavat järelevalve teenust, ehituskonsultatsiooni, projekteerimist, energiamärgise andmist, energiaauditit ja ka kogu renoveerimise protsessi juhtimist.

Miks otsustada just meie kasuks?Meie meeskonnal on rohkem kui 15-aastane praktiline kogemusMe oleme läbinud koolitusi nii Eestis kui EuroopasMe oleme ise koolitanud arhitekte, ehitajaid ja järelevalve teenuse pakkujaidMeie eesmärk on kaitsta Teie huveMeie missioon on läbi energiasäästu muuta Teie kodu paremaks elupaigaksMeie visioon on olla turul suunanäitajaks ja kvaliteeditõstjaks

Endo ŠeferJuhatajaEnergiaabi OÜTel: +372 56 225 199E-post: info@energiaabi.eewww.energiaabi.ee

Uuendustööd algavad keldrist ja lõpevad katusel

Priit Liiviste

„Kõige olulisem on kohe näha ette terviklahendust. Inimes-tele võib küll meeldida, et tööd tehakse lihtsamalt – teeme täna katuse, homme otsaseinad, üle-homme küttesüsteemid ja ühis-kasutuses olevad ruumid –, aga selliste üksikute asjade tegemi-sega võib ära rikkuda mõist-liku investeeringu,” ütleb Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Mardi sõnul tähendab see, et kõigepealt vahetatakse välja küttesüsteem, mis projekteeritakse hetkeolu-korda silmas pidades. Kuid see võib olla renoveeritud majaga võrreldes topeltvõimsusega ja selle tagajärjel makstakse pool raha lihtsalt „korstnasse”. Üks peamisi renoveeritud majade probleeme on tema sõnul ka see, et ventilatsioonisüsteem kas unustatakse uuendamata või ei peeta seda vajalikuks.

Mardi peab eriti oluliseks renoveeritava maja konk-

Maja renoveerides tuleb arvestada nii-öelda kolme sammast, milleks on soojus-tus, küttesüsteem ja ventilat-sioon.

reetsete probleemide põhja-likku analüüsi ja neile vastava rekonstrueerimiskava koosta-mist.

Tallinnas 13. märtsil toimu-nud esimesel korteriühistute innovatsioonikonverentsil rää-giti palju sellest, kui oluline on rekonstrueerida korterelamuid kompleksselt, et tagada peale võimalikult efektiivse küttesüs-teemi ja väheste soojakadude ka parim võimalik sisekliima ja maja kestlikkus.

„Esimene asi, millele mina tähelepanu pööraks, oleks teha majale energiaaudit. See on ääretult oluline ja tänuväärne, kuna see toob välja problemaa-tika hoones tervikuna. Sellest lähtuvalt saab energiaaudi-tile tuginedes leppida kokku korraliku projekteerijaga, kes hakkaks remondiprojekti ette valmistama,” selgitab Urmas Mardi. Inimestele ei meeldi kindlasti elada ehitusobjektil ja sellepärast on ju mõistlik need probleemid üks kord ära kanna-tada ja üritada leida vahendeid terviklahenduse saavutamiseks. „Elanikele tuleks selgitada, et võimalik on kogu remont kor-raga ära teha, selle asemel et igal aastal tegeleda erinevate

ehitustöödega. Tänapäevast ehituspraktikat arvestades ei tuleks siis ilmselt vähemalt lähima kümne aasta jooksul nende probleemide juurde tagasi pöörduda,” lisab ta.

Edu tagab põhjalik ettevalmistus Üks eduka renoveerimispro-

jekti näide on Tallinnas asuva Järveotsa tee 7 korteriühistu tehtud remont, mis on aidanud maja küttekulusid märgatavalt vähendada. Ühistu esimees Lembit Kolk peab edu pandiks seda, et renoveerimist alustati eri spetsialistide kaasamisega.

„Kõigepealt lasime teha erinevatel ekspertidel projekti

tegemiseks vajalikud analüüsid ja seejärel tellisime kohe ka pro-jekti. Kõigepealt vaatasime üle küttesüsteemi, silmas pidades siiski maja kui üldist tervikut,” selgitab Kolk, kelle sõnul kestis 71 korteriga üheksakorruselise elamu remont pool aastat, ent tulemus on seda väärt.

Kolk usub, et küttekulud on vähenenud vähemalt 30 protsenti, kuigi toasooja hin-nad kõiguvad siia- ja sinna-poole. Laenu võtmine tasub kindlasti ära ja KredEx toetas ühistut samuti. Kolk tunnistab, et inimestele on väga raske sel-geks teha ühistu kavatsust võtta kolm miljonit laenu ja kõik ütle-vad selle peale „Stopp!”. Aga kui kutsuda kohale spetsialist, kes selgitab, kui palju on reaalne laenukulu korteri pealt ja kui suur on renoveerimisjärgne küttekulude kokkuhoid, siis tulevad inimesed projektiga meelsasti kaasa.

Finestum Ehitusekspertii-sid OÜ energiaaudiitor Aivar Kaljula rõhutab samuti, et renoveerides tuleb läheneda igale majale olenevalt nii selle tüübist kui ka konkreetsest hoonest ning projekt tuleb teha tervikuna. Maja renoveerides

tuleb arvestada nii-öelda kolme sammast, milleks on soojustus, küttesüsteem ja ventilatsioon, ning parima lõpptulemuse saa-vutamiseks on kõik komponen-did äärmiselt olulised.

Korteriühistutel, kes soo-vivad maja remondi jaoks KredExi renoveerimislaenu ja sellega kaasnevat renoveeri-mistoetust, on praegu viimane aeg elamu renoveerimise nimel tõsisemalt tegutsema hakata, sest toetusetaotlusi võetakse vastu 30. novembrini 2012. Pro-jekti tegevused peavad olema lõpetatud ehk üleandmise-vastuvõtmise aktidega vastu võetud hiljemalt 1. novemb-riks 2013.

Ka korteriühistud, kes ei saa KredExist renoveerimis-laenu, ent soovivad ikkagi maja olukorda parandada, ei tohiks alahinnata kogu terviku renoveerimist ja peaksid võtma peale küttesüsteemi ja eluruu-mide käsile ka trepikoja, keldri ja muud ühisosasse kuuluvad ruumid. Oluline on kasutada usaldusväärsete ekspertide abi, sest see aitab vältida kulukaid vigu ja kiirendab renoveerimise eduka lõpuni jõudmist.

Üks eduka renoveerimisprojekti näide on Tallinnas asuva Järveotsa tee 7 korteriühistu tehtud remont, mis on aidanud maja küttekulusid märgatavalt vähendada.

Foto: Rauno Volmar

7 Korteriühistute leht

Электричество и отопление стоят очень дорого, а зимы у нас длинные и холодные. Для сокращения утечек тепла дома нужно утеплять, а окна менять на новые и, что самое важ-ное, правильно их устанавливать.Существенным фактором в утепле-нии домов является замена старых окон на современные, с заполненным инертным газом двойным или трой-ным стеклопакетом и более толстыми оконными рамами. Теплоудерживаю-щая способность этих окон действи-тельно существенно лучше, но при неправильной установке вокруг окон все равно происходят утечки тепла.

Источник проблемы:Для заполнения монтажных швов между оконными блоками и стено-выми элементами обычно пользу-ются полиуретановой монтажной пеной, но она не защищает от влаги.

Зимой влажность внутри помеще-ния обычно выше, чем во внешней среде. Вследствие разницы в темпера-туре и влажности сырой теплый воз-дух движется из помещения наружу, а в хорошо изолированном помещении единственной возможностью для его выхода часто являются границы окон. Несмотря на то, что монтажная пена считается герметичной, количество закрытых пор в ней составляет всего 70-80%, остальной объем впитывает в себя влагу довольно хорошо.

Попавший в строительную пену пар, как правило, конденсируется в воду, что, в отличие от сухой пены, в 5 раз увеличивает ее удельную тепло-проводность.

С наступлением холодов эта вода превращается в лед, и удельная те-плопроводность монтажной пены возрастает уже в 20 раз. Сопутству-ющее замерзанию расширение раз-рушает структуру пены и понижает ее термическое сопротивление в несколько раз. Чередование циклов таяния и замерзания может практи-чески полностью разрушить структуру монтажной пены и лишить ее тепло-изоляционных свойств уже к концу первой зимы. Оставшаяся в монтаж-ной пене влага также является благо-приятной средой для образования крайне опасной для здоровья и зда-ния плесени.

SWS – решение проблемы утечки тепла от SoudalДля борьбы с влагой и утечками теп-ла созданы новые технологические решения.

При установке окон следует ис-пользовать систему установки окон Soudal (SWS – Soudal Window System), в которой применяются специальные ленты, препятствующие попаданию влаги в слой пены. Наружная лен-та (Folienband Outside) пропускает водяной пар, а внутренняя лента (Folienband Inside) препятствует вы-ходу пара из комнаты. Ленты обла-дают превосходной адгезией к лю-бому типу оконных рам, так как они самоклеющиеся, и совместимы как с акриловым стеклом, так и с поли-карбонатом. Тканевую поверхность лент можно штукатурить или красить.

Ленты можно использовать также и на неровных поверхностях. Благодаря особой конструкции лента Folienband обладает гибкостью и в поперечном направлении. Гибкость в двух на-правлениях обеспечивает постоян-ную герметичность оконных швов. Такая система является стандартной в большинстве европейских стран, но в Эстонии этот крайне важный вопрос до сих пор оставался, к сожалению, на заднем плане.

Для получения дополнительной ин-формации о системе SWS обращай-тесь, пожалуйста, по адресу э-почты info@soudal.ee или звоните по теле-фону 655 1851 и требуйте использова-ние этой системы во время установки окон. Минимальные дополнитель-ные инвестиции в правильную уста-новку окна приведут к существенной экономии расходов на отопление.

Elekter ja küte on kallid, talved aga pikad ja külmad. Soojakadude vä-hendamiseks tuleks majad soojus-tada, aknad uute vastu vahetada ja mis väga tähti s, need ka õigesti paigaldada. Moodsad ja tõhusad aknad on senisest paksemate raa-midega ja kahe- või kolmekihilise klaaspaketi ga, mis on täidetud soojust isoleeriva inertgaasiga.

Kuigi uut tüüpi akende soojapi-davus on väga hea, jäävad vale pai-galdamise korral aknaümbrusse ik-kagi suure soojakaoga alad. Selliseid piirkondi saab hinnata näiteks ma-jade termograafi ga tehtud fotodelt. Aknavahetusele tehtud suured kulu-tused jäävad vähetõhusaks, kui jätt a see soojakao allikas kõrvaldamata.

ProbleemEnamasti kasutatakse aknaploki sei-na paigaldamisel vahede täitmiseks montaaživahtu, paraku pole polüu-retaanvaht niiskuskindel. Akna ja seina vaheline ruum kogub nii ma-jast kui ka õuest seetõtt u niiskust ja lausa vett . Märg täidis aga juhib väga hästi soojust. Soe ja niiske õhk otsib ruumist väljapääsu, paraku on hästi isoleeritud ruumis selleks ti hti vaid aknaümbruse vuugid. Kuigi arva-takse, et montaaživaht on hermee-ti line, siis tegelikul on vahu suletud pooride hulk vaid 70–80%, ülejää-nud maht imab niiskust küllaltki

hästi . Enamasti muutub ehitusvahu sisse satt unud veeaur veeks, selline märg vuugitäide aga juhib viis korda paremini soojust, kui kuiv vaht. Kui vesi jahedamate ilmadega külmub, kasvab jäätunud vuugitäite sooja-juhitavus juba 20 korda. Jäätumine murendab vahtu ja soojapidavus kahaneb veel mitu korda. Külmu-miste-sulamiste vaheldumine võib hea ja kalli akna ümber oleva mon-taaživahu soojapidavuse hävitada kiirenevas tempos peaaegu täielikult juba ühe talvega.

SWS – Soudali lahendus akende soojakaoleNiiskuse ja soojakadudega võitlemi-seks on loodud uued tehnoloogili-sed lahendused. Akende monteeri-misel tuleks kasutada Soudali akna-paigaldussüsteemi (SWS – Soudal Window System), kus on kasutusel spetsiaalsed kleepuvad lindid, mis ei lase niiskusel vahukihti satt uda. Välimine lint (Folienband Outsi-de) laseb veeauru läbi ja sisemine lint (Folienband inside) takistab auru pääsu vuugi vahele toast (seestpoolt). Linti del on suurepä-rane nake igat tüüpi aknaraamide-ga. Iseliimuv lint on kaetud ühelt poolt butüülkummi kleepainega, mis nakkub hästi ka akrüülklaasi ja

polükarbonaati dega. Linti de villkiu-ga kaetud pinda saab krohvida ja värvida. Linte on võimalik kasuta-da isegi ebatasastel aluspindadel. Tänu eripärasele konstruktsioonile paindub Folienband ka põikisuu-nas. Mõlemasuunalise plasti lisuse tõtt u talub see ka hoone osade liikumisi, näiteks vajumist, hoides aknavuugid hermeeti lisena. Selline aknavuukide ti henduse süsteem on standard enamikes Euroopa riiki-des, muide ka meie lähinaabri Lee-du ehitusvaldkonnas. Eesti s on see äärmiselt kaalukas probleem ja sel-le lahendus on jäänud siiani paraku teenimatult tagaplaanile.

Täiendava info saamiseks SWS süs-teemi kohta kirjutage meiliaadres-sile info@soudal.ee või helistage telefonil 655 1851 ja nõudke seda aknapaigaldajatelt. Minimaalne lisakulu akna õigel paigaldamisel teenib end mitmekordselt tagasi kütt ekulude kokkuhoiul.

Uuest ja kallist aknast võib loodetust vähem kasu olla От нового и дорогого окна пользы меньше, чем ожидалось?

Многие ошибочно полагают, что монтажная пена изолирует влагу

AS Soudal: Haraka 5, TallinnTel 6 551 851info@soudal.eewww.soudal.eewww.soeakensws.ee

AS Soudal: Haraka 5, Tallinn Tel 655 1851info@soudal.ee www.soudal.eewww.soeakensws.ee

Vuukide korrasolekust ei sõltu üksnes paneelmaja eluiga, vaid ka selles hoones elavate inimeste tervis ning heaolu. Inimesed näevad kõvasti vaeva, et oma kodu soojapida-vaks muuta, välja vahetatakse vanad aknad ja uksed. Tihti unustatakse aga hoone välis-fassaadile tähelepanu pöö-rata. Kui korterites on külm ning niiskus ja hallitus kipuvad tervise kallale, tuleks Entig-rena OÜ juhatuse esimehe Aivar Grünthali soovitust mööda hakata viga otsima krohvi alt.

„Enamasti peetakse välis-fassaadi all silmas just maja välisilmet, kuid kõige olulisem on paneeli sisemus. Kui me näeme välisseintes pragusid ja ärakukkunud krohvi, on kah-justused juba suured,” ütles Grünthal. Ta rõhutas, et maja omanikele on kõige kasulikum ikkagi terviklahendusele mõelda. Pole mõtet tihendada vuuke, kui katus katki.

Kuigi maja omanik kipub

Paneelmaja eluiga sõltub ka korras vuukidestÜhe aastaga on Entigrena OÜ suutnud korda teha 26 kilo-meetrit paneelelamute vuu-givahesid. Lisaks Eestile ka Norras, Soomes ja Venemaal.

hoonet väljast soojustama, tuleks tal esmalt vuugid her-metiseerida.

Tähelepanu tuleks seejuu-res pöörata ka ventilatsiooni-avadele. Paneelelamute puhul on küllalt näiteid vuukide

kohta, kus puuduvad ventilat-siooniavad. Energiasäästu eesmärgil tehakse hoonete piirded liiga tihedaks ja lakkab toimimast loomulik ventilat-sioon. Maja omanikel tuleks lasta enne elamu soojustamist

vuugid remontida, samuti akna ümbrused korrastada,

sest suur osa vett ja niiskust satub vuukidest ja tihendamata akna ümbrusest paneeli soo-justusse, mis muudab paneelid külmasillaks. Niiske ja märg soojustus lõhub paneeli koori-kut, tekitades mõrasid ja muu-tes paneelid eluohtlikuks. Eba-korrektselt vuugitud või üld-segi remontimata paneeliva-hed võivad põhjustada maja kiirema lagunemise. Tasub ka teada, et paneelivuukide tihen-damisel elastsete vuugitäidis-tega ennustatakse sooja kok-kuhoidu keskmiselt 1–2 kWh/m3 aastas.

Viieaastane garantiiKindlasti tuleks enne töö telli-mist uurida, kui pikk on garantii ja kas töid teostav firma vastu-tab tehtud töö eest. Ning mis töid täpselt küsitud raha eest pakutakse ja teostatakse. Vähe pole ju neid korteriühistuid, kus ühel ilusal päeval avastatakse, et mitmekümne tuhande euro eest tehtud vuugitihendustöö on tehtud lohakalt, kuid tegijat enam pole. Odavus tuleb eel-kõige materjalide ja töö kvali-teedi arvel, aga sellele ühistu tööd tellides ei mõtle. „Ma võin

juba vuugile koputades öelda, kui palju on selle tihendamisel kasutatud elastset täidet. Vahel on see vaid millimeetripaksune, mis lihtsalt vuugile peale võõ-batud, vuuk on aga jäänud puhastamata ja tihendamata. Töö odavuse nimel rikutakse tehnoloogiat ja tulemuseks on tihendatud vuuk, mis ei pea niiskust ja tuult. Töö teostaja annab heal juhul paariaastase garantii, just nii kaua võib ka vuugitihendus vastu pidada,” selgitas Grünthal. Nõuded näe-vad ette, et paneelivuukidesse tuleb paigaldada ventilatsioo-niavad vähemalt iga kolme meetri tagant, kusjuures ava läbimõõt peab olema mitte vähem kui 10 mm. Tegelikkuses võib näha ventilatsiooniava-deta vuuke ja vuugiavasid, mis on tehtud tillukese avaga pain-duvast materjalist torukesest.

Poolikud lahendused ja osa-lised tööd tuleb varem või hil-jem üle teha. Asjatundmatute töötegemise tagajärgi tuleb Entigrena OÜ meestel korda teha iga päev. Teiste firmade ebakvaliteetse töö ümbertege-mine moodustab Tallinnas ligi 80 protsenti firma tööde mahust, kogu tööde mahust aga 65–70 protsenti.

Foto: Signe Kalberg VuuGiTöö•• Vana mördikihi eemalda-mine•• Vana kivistunud mastiksi eemaldamine•• Paneelkonstruktsioonide korrasoleku hindamine, vaja-dusel ka proovikehade võt-mine ja laboris hindamine.•• Külgpindade freesimine, lahtiste armatuurpindade värvimine jne•• uue soojendusmaterjali paigaldamine vuukidesse ja ventilatsioonitorude pai-galdus tehnoloogia nõuete kohaselt•• Paneeliservade kruntimine praimeriga (praimer Bostik 5075)•• ilmastikukindla mastiksi paigaldus ja silumine (Bostik 2637)•• Vajadusel vuukide värvi-mine

Entigrena OÜtel: +372 503 9585e-post: entigrena@gmail.comkoduleht: www.entigrena.ee

Teenindame teid ööpäevaringseltDispetšer Tallinnas:

6 482 200, 51 16 622

Santehnilised- ja torutööd Veevarustuse, kanalisatsiooni ja kütt esüsteemide

avariide likvideerimine Kanalisatsioonitrasside survepesu Fekaalide väljavedu Kanalisatsiooni ummistuste likvideerimine Elektritööd Elektriavariide likvideerimine Torusti ke videouuringud Kaevetööd ja välistrasside ehitus Gaasiseadmete remont, hooldamine ja paigaldus Torude sulatamine