Embed Size (px)
Citation preview
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, I kvartal 2012
Rahandusministeerium
10.05.2012
MAJANDUSARENGUD
Märtsis kindlustunne EL’s nõrgenes
Nafta hind
Kindlustunne Eestis
0102030405060708090100110120130
-80-70-60-50-40-30-20-10
01020304050
01 2004
07 01 2005
07 01 2006
07 01 2007
07 01 2008
07 01 2009
07 01 2010
07 01 2011
07 01 2012
tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.)
*Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
80
100
120
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
%, v.e.a.
SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeksTööstustoodanguindeks EhitusmahuindeksKaupade eksport Sõidukite esm.registreerimine (p.sk.)
Majandusarengu indikaatorid
0
20
40
60
80
100
120
140
-40-35-30-25-20-15-10
-505
1015202530354045
200505 09200605 09200705 09200805 09200905 09201005 09 2011 05 092012
2005=100%
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korr.mahuindeks, v.e.p.
Tööpäevade arvuga korr. mahuindeks, v.e.a.
TREND (p.sk.)
Töötleva tööstuse toodangu kasvu aeglustumine jätkus
Märtsi kiire hinnatõusu taga oli tubakatoodete kallinemine uute aktsiisimäärade tõttu ning nafta jätkuv kallinemine
% €
EP
% €
Kaupade ekspordi kasv kiirenes veebruaris 16%ni, kasvu toetas mineraalsete kütuste suurenenud eksport
Jooksevkonto defitsiit süvenes veebruaris tugeva kaupade ja teenuste impordi tõttu
Riigieelarve täitmine
• Märtsis laekus riigieelarvesse tulusid 357,1 mln eurot ehk 5,7% eelarvest. Kolme kuuga kokku on laekunud 1,5 mld eurot ehk 24,4% planeeritust Eelmise aasta kolme kuuga võrreldes laekus tulusid 1,3 mln eurot
ehk 0,1% vähem. Märtsis oli kulude maht 412,7 mln eurot ehk 6,1%
eelarvest. Kolme kuuga kokku on kulusid tehtud 1,52 mld eurot ehk 22,5% planeeritust Eelmise aasta kolme kuuga võrreldes oli kulude maht 14 mln eurot
ehk 0,9% rohkem
RIIGIEELARVE TULUD
Riigieelarve tulusid on laekunud 24,4%
• Maksutulusid laekus eelarvesse 1 062,3 miljonit eurot ehk 22,8% kavandatust.– Võrreldes 2011. aasta kolme esimese kuuga laekus
maksutulusid 109,3 miljonit eurot ehk 11,5% rohkem.
• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 459,5 miljonit eurot ehk 29,6% planeeritust.– Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus
mittemaksulisi tulusid 110,5 miljonit eurot ehk 19,4% vähem.
I kvartali laekumised jäävad eelmisele aastale alla väiksemate välistoetuste tõttu
Võrreldes 2011. aasta kolme esimese kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 110,5 mln eurot vähem:• Välistoetusi 108,4 mln eurot vähem, sh heitmekvootide müügitulu 92,6 mln
eurot vähem;• Riigilõive laekus 2,2 mln eurot rohkem;• Varadelt saadavaid tulusid laekus 2,4 mln eurot vähem, sh keskkonnatasusid
1,3 mln eurot rohkem;• Muid tulusid 2,2 mln eurot vähem, st saastetasusid 0,3 mln eurot enam.
Riigieelarves planeeritu täitmine (%)
23,6 25,5 26,922,4
7,4
26,6
39,2
25,8
45,9
19,7
8,1
44,2
29,6 26,434,1
29,9
5,8
32,5
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
KOKKU Kaupade jateenuste müük
Toetused Mat. ja immat.varade müük
Tulu varadelt Muud tulud
2010 2011 2012
Märtsi laekumised on tagasihoidlikud välistoetuste tõttuMittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2010 2012‑
• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud välistoetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.
• Märtsis laekus välistoetusi vaid 9,1 mln eurot, mida on võrreldes eelmise aasta märtsikuuga 139,1 mln eurot vähem.
• Muid tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes veidi enam.
67,4
365,3
26,8
050
100150200250300350400
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 muu 2012 toetused 2011 2010
RIIGIEELARVE KULUD
Riigieelarve kulusid tehtud 22,5%
• Kolme kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 1,52 mld eurot, mis on 14 mln eurot ehk 0,9% enam kui eelneval aastal.
484,2 623,5 412,70
100200300400500600700800
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
Välisvahendite maht vähenenud
• Kolme kuuga on absoluutmahus enim kulusid tehtud riigitulude arvel – 1249,4 mln eurot (23,3% planeeritust).
• Välisvahendite arvel on kolme kuuga väljamakseid tehtud 202,5 mln (16,1% eelarves planeeritust), mis on võrreldes 2011. aastaga 100 mln eurot vähem.
Riigieelarve kulud allikate lõikes (3 kuud)
Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.
1 249,4 202,5 0,3 57,7 10,0
23,3 16,1
19,1
98,4
12,1
0
20
40
60
80
100
120
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesedtehingud
majandustegevus
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
Välistoetuste kasutamine suurim Põllumajandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 18).
152,1 159,3 236,2 255,5 103,8 52,5 31,1 12,5
30,4 24,0
68,4
42,9
17,1 11,90,6 2,1
20,0
15,1
29,0
16,8 16,5
22,7
2,00,0 0
5
10
15
20
25
30
35
0
50
100
150
200
250
300
HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal)
SOM SiM (julgeolek)
ülejäänud kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Välisvahendite kasutamine fondide lõikes
NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 18).
735,4
135,9100,0
20,1 6,7 4,8 0,0
120,6
68,0
0,4 6,7 0,4 1,0 0,4
16,4
50,0
0,4
33,2
6,3
20,4
0,00
10
20
30
40
50
60
0
100
200
300
400
500
600
700
800
struktuuri-vahendid
maaelu/kalandus
EuroopaPõllumajanduse
Tagatisfond
muuvälistoetus
Norra jaEMP
Šveitsi 2000-2006ISPA ja
Ühtekuuluvus
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Välisvahendite väljamaksed 19,7% aastaks planeeritust
• Kolme kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 197,4 mln eurot ehk 19,7% planeeritust (38,1 mln eurot enam võrreldes 2011. aastaga), sellest märtsis 56,8 mln eurot.
• Struktuurivahendite arvel on kolme kuuga tehtud väljamakseid 120,6 mln eurot ehk 16,4% planeeritust. Väljamaksed on 27,8 mln eurot suuremad kui eelneval aastal samal perioodil, ka eelarves planeeritu täitmine on 3,8 protsendipunkti suurem. Märtsis maksti välja 44,8 mln eurot.
• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on kolme kuuga välja makstud 68 mln eurot ehk 50% planeeritust, mis on eelmise aastaga võrreldes 10,3 mln rohkem. Märtsis maksti välja 8,7 mln eurot.
Tegevuskulude kasutamine püsib eelnevate aastate tasemel
Tegevuskuludeks kasutati kolme kuuga 226,2 mln eurot (0,9% ehk 2 mln rohkem kui eelneval aastal).•Personalikuludeks kasutati kolme kuuga 130,3 mln eurot ehk 22,5% eelarvest (2011. aastaga võrreldes 0,3 mln eurot ehk 0,3 % rohkem), sellest märtsis 48,5 mln eurot. •Majandamiskuludeks kasutati kolme kuuga 95,9 mln eurot e 18,1% eelarvest (2011. aastaga võrreldes 1,6 mln eurot ehk 1,7% rohkem), sellest märtsis 35,9 mln eurot.
64,26 77,46 84,470
25
50
75
100
125
150
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
Investeeringud tavapärasest mahust väiksemad
Kolme kuuga on riigieelarvest investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 172,9 mln eurot ehk 29,4% planeeritust. See on 32,1% vähem kui 2011. aastal. Vähenemine on tingitud asjaolust, et saastekvoodi müügi tulude arvelt on 2012. aastal veel väga vähe tehinguid toimunud. Märtsis suunati investeeringuteks 66,7 mln eurot.
46,5 58,4 61,6
0,7
0,6 5,1
020406080
100120140
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.
Eraldiste maht on suurenenud
• Kolme kuuga on eraldisteks suunatud 1,1 mld eurot, mis on 5,9% (66 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal.– Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud põhiliselt
tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku kogumispensioni fondi.
368,0 408,4 258,40
100
200
300
400
500
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)
Töötukassa tulem kasvab jätkuvalt
• 2012. aasta kahe kuu tekkepõhine ülejääk oli 20,25 mln eurot, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,5 mln eurot ehk 28,6% suurem.
• Käeoleva aasta kahe kuu tulud olid 44,09 miljonit eurot, mis on 6,38 miljonit eurot ehk 16,9% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
• 2012. aasta kahe kuu kulu oli 23,84 miljonit eurot, mis on 1,88 miljonit eurot ehk 8,56% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
• Võrreldes 2011. aasta veebruariga on registreeritud töötute arv vähenenud 23% võrra, kuid töötuskindlustuskulud suurenesid, sest 2011. aasta märtsis täitus osadel kindlustatutel 111-kuuline kindlustusstaaž ja nad kvalifitseerusid 360-päevasele hüvitisele.
• Kulude suurenesid ka aktiivsete tööturumeetmete arvelt. Kui eelmise aastal osales veebruarikuus töötukassa kaudu erinevatel aktiivsetel tööturuteenustel 13,5%, siis tänavu oli osalejate protsent 27,1.
• Tööandja maksejõuetushüvitis kasvas 2012. aasta kahel kuul võrreldes eelmise aastaga 121,1% ja kindlustushüvitis koondamise korral 19,4%. Neid kulusid mõjutavad suuremad koondamise ja maksejõuetuse juhtumid.
Kuised tulemid 2010-2012
Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab sotsiaalkulusid
• Sotsiaalkulud moodustavad 2012. aasta riigieelarvest 40,71% (2,68 mld eurot). Neist suurimad:
– pensionide kulud (riiklik pension, rahvapension ja pensionilisad) 323,05 mln eurot ehk 23,78%, sh märts 103,75 mln eurot;
– eraldis Haigekassale ravikindlustuseks 189,5 mln eurot ehk 24,55%, sh märts 62,78 mln eurot;– peretoetuste kulud 24,55 mln eurot ehk 24,8%, sh märts 8,3 mln eurot;– vanemahüvitise kulud 41,32 mln eurot ehk 23,75%, sh märts 13,63 mln eurot;– puuetega inimeste igakuulised toetused 13,87 mln eurot ehk 23,12%, sh märts 4,65 mln eurot;– erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks töötute ja sotsiaaltoetuste saajate eest 19,05 mln
eurot ehk 24,4%, sh märts 6,3 mln eurot;– riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 31,7 mln eurot ehk 18,8%, sh märts 12,9
mln eurot;– eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks 1,63 mln eurot ehk 25,4%, sh märts 0,47 mln eurot.
• Märtsis kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 212,72 mln eurot ehk 7,83% aastaks planeeritust, mis on 5,87 mln eurot ehk 2,84% rohkem võrreldes 2011. aastaga.
• Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes on kasvanud ravikindluskulud 13,5 mln (7,7%), taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 19,8 mln (166,8%), riiklik pension 4,3 mln eurot (1,4%) ja vähenenud vanemahüvitis 2,3 mln (5,4%), riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 1,1 mln eurot (21,1%).
Haigekassa
Kahe kuuga tehti kulusid 133,3 mln eurot, mis on 16,6 mln eurot rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Sealhulgas kulus raviteenustele 99,5 mln, ajutise töövõimetuse hüvitisteks 15,4 mln ja ravimite hüvitamiseks 15,6 mln eurot.
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2010 2011 2012
Peamised sotsiaalkulud (3 kuud) I
0
50 000 000
100 000 000
150 000 000
200 000 000
250 000 000
300 000 000
350 000 000
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Peamised sotsiaalkulud (3 kuud) II
0
5 000 000
10 000 000
15 000 000
20 000 000
25 000 000
30 000 000
35 000 000
40 000 000
45 000 000
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Kulud valitsemisalade lõikes – 3 kuud
1,18 124,7724,74
56,97 40,46 44,54 126,60 100,39
147,96
49,62 36,37 671,28 10,82
19,5
24,9
21,2
16,0
8,4
25,8
21,6
27,4
30,6
16,7
20,5
24,7
20,1
0
5
10
15
20
25
30
35
0
100
200
300
400
500
600
700
800
Riigi-kantselei
HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 3 kuud
1,16 96,62 24,59 56,64 9,25 44,28 83,30 33,52 146,62 48,7719,34
658,35 10,82
21,5
27,7
21,2
15,9
13,4
26,125,3 25,6
30,8
18,4
26,2
24,2
20,1
0
5
10
15
20
25
30
35
0
100
200
300
400
500
600
700
Riigi-kantselei
HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid 1,2 miljardit eurot
• 2012. aasta märtsi lõpu seisuga oli riigikassa halduses likviidseid varasid suurusjärgus 1221,3 mln eurot, mis jagunevad stabiliseerimisreserviks ja riigi kassareserviks. Kassareservis sisaldub ka klientide raha (sihtasutuste, Haigekassa, Töötukassa ja Euroopa Komisjoni poolt riigikassas hoitavad vahendid), mida märtsi lõpu seisuga oli 627,5 mln eurot.
381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 333,0 335,4
851,6 958,0 523,6
904,0 683,3 636,1 885,9
30,5
11,0
-28,1
22,6
-16,8
-3,4
26,0
-40,0
-30,0
-20,0
-10,0
0,0
10,0
20,0
30,0
40,0
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
1 600
2006lõpp
2007lõpp
2008lõpp
2009lõpp
2010lõpp
2011lõpp
2012 Märts
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)
Valitsussektori 2012. aasta eelarvedefitsiit kevadise prognoosi kohaselt -2,58% SKPst
-0,69
-1,54
-1,15
-0,41
-0,63
-5
-4
-3
-2
-1
0
1
2
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
% SKPst
2008 2009 2010 2011 2012
Veebruariga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt defitsiidis 105,5 miljoni euroga ehk 0,6% SKPst* (39,5 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal).•riigieelarve defitsiidis 107,5 mln (0,64% SKPst);•kohalikud omavalitsused ülejäägis 4,6 mln (0,03% SKPst);•sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 10,7 mln (0,06% SKPst);•ülejäänud valitsussektor defitsiidis 13,3 mln (0,08% SKPst).
* Prognoositav 2011. aasta SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16 mld eurot.
