MÄRTS 2013Reklaamlehe kujundas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, 680 4603, eigo.kaljurand@lehed.ee

Korteriühistute leht

2Korteriühistute leht

Oma tuba ei tähenda alati oma luba

Kristiina Viiron

„Kui inimesel on soov rõdu kinni ehitada, muuta tubade suurust või asetust, mis nõuab kandva vaheseina mahavõtmist või sellesse avause tegemist jms, on vaja selleks hankida ehitusluba,” ütleb Tallinna linnaplaneerimise ameti ehi-tuskontrolli osakonna juhataja Elvis Tõnnison. Ehitusloata ei tohi muuta elamu piirdekonst-ruktsioone, samuti kande- ja jäigastavaid konstruktsioone või neid asendada.

Kohaliku omavalitsuse kir-jalikku luba läheb tarvis siis, kui on soov muuta tehnosüs-teeme: näiteks muudetakse köögi asukohta korteris, mille käigus muudetakse torustike ja äravoolu asukohti; ehitatakse ahju jms.

Ehitusluba annab ühtlasi ka õiguse tehnosüsteemide muut-miseks.

Tõnnisoni sõnul on esimene samm loa hankimiseks saada oma plaanidega nõusse maja-elanikud, kusjuures siinjuures ei piisa korteriühistu juhatuse nõusolekust, vaid tarvis on ena-miku korteriomanike nõusole-kut. Selle hankimiseks on kaks võimalust: küsida allkirjad korteriühistu üldkoosolekul või käia sõna otseses mõttes ühe naabri ukse juurest teise taha, kuniks enamiku korteri-omanike allkirjad on paberile saadud.

ProjekteerimistingimusedOns majaelanikud nõus, tuleb järgmise sammuna taotleda vastava töö tegemiseks koha-likust omavalitsusest projektee-rimistingimused, kus on kirjas, millistel tingimustel tohib ehi-tustöid teha ning näiteks ka see, millise asutusega tuleb ehitusprojekt lisaks veel koos-kõlastada. Nii võib uue ahju ehitamise soovi korral olla loa saamiseks vajalik pääseameti kooskõlastus, Tallinnas miljöö-väärtuslikus piirkonnas piirete muutmise soovi korral aga kul-tuuriväärtuste ameti nõusolek.

Seaduses on sätestatud, mil-liseid andmeid tuleb ehitusloa või kirjaliku loa saamiseks esi-tada ning need on ka aluseks loa väljastamisel. (vt loendit loo lõpust)

Kohalik omavalitsus võib

Asudes oma korteris remonti tegema, tuleb arvestada, et nii mitmegi töö tegemiseks on enne tarvis küsida nõusolekut majaelanikelt ning han-kida kohalikult omavalit-suselt kirjalik nõusolek ja/või ehitusluba ning hiljem kasutusluba.

loa andmisest ka keelduda, kui nõudeid on rikutud vms.

„Alati tasub enne otsuste tegemist kohalikku omavalit-susse pöörduda ja konsultee-rida oma ala spetsialistidega,” soovitab Elvis Tõnnison enne käiste üleskäärimist nõu pidada ja end nõuetega kurssi viia.

Pärast tööde valmimist tuleb kindlasti hankida ka kasutus-luba. „Et ei tekiks hiljem prob-leeme korteri müümisel, kind-lustamisel vms,” osutab ta.

Tõnnison märgib, et inime-sed on vastavatest nõuetest üha teadlikumaks muutunud ning lube rekonstrueerimistööde tegemiseks hangitakse järjest rohkem. „Ka pangad on tehin-gute finantseerimise puhul hakanud vaatama, et paberid oleks korras,” tõdeb ta, lisades, et teab paari-kolme juhtu, mille puhul on inimesed hakanud panga nõudmisel ehitisele kasutusluba hankima.

Jättes load võtmata, on kohalikul omavalitsusel õigus korteriomanikku väärteo korras karistada.

Ostes omale ehitusloaga ringiehitatud korteri, millel puudub kasutusluba (või lausa hoopis ilma loata ehitatud kor-

teri), tuleb arvestada, et asjade kordaajamise eest vastutab uus omanik.

Radikad maha ja rõdud kinniSageli ei tule korteriomanikud selle peale, et keskkütteradiaa-torid või vannitoa siugtoru ei ole tema isiklik, vaid kaasomand ja osa terviklikust süteemist ning uusi tohib paigaldada üksnes teiste elanike nõusolekul ja juhatuse loaga.

Korterühistute liidu juristi Margus Saulepi sõnul on kolm n-ö probleemset valdkonda, mille puhul on inimesed kõige rohkem nõudeid eiranud ja mille puhul on ühistu esime-hed liidust abi küsinud. Selleks on küttekehade eemaldamine, rõdude kinniehitamine ja ehi-tustööd üldkasutataval pinnal.

Näiteks on otsustatud, et ma ei soovi enam toasooja keskküt-test saada ning torud on liht-salt n-ö läbi lõigatud või ei ole peetud vajalikuks, et vannitoas peaks olema siugtoru.

„Kui korteriomanik soovib omaalgatuslikult vannitoas siugtoru eemaldada, peab ta arvestama sellega, et ka tei-sed korteriomanikud peavad sellist tegevust aktsepteerima.

Samamoodi eeldab kõikide korteriomanike nõusolekut korteri eraldamine üldisest küttesüsteemist,” osutab Sau-lep. „Ka riigikohus on ühes oma 2011. aasta kohtulahendis välja toonud, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühise asja oluline muutmine ning seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel.”

Samuti on probleemide allikaks olnud omavoliliselt kinniehitatud rõdud ning ehi-tustööd üldkasutataval pinnal, à la kahele korterile ühise ees-koja ehitamine trepikoja arvel jms. Saulep tõdeb, et üks ana-loogne vaidlus, kus keegi ehi-tas oma korteri trepikoja arvel laiemaks, jõudis aastaid tagasi ka riigikohtusse.

Kliimaseadmed ja SAT-TV antennid Peale eelneva on juristi ütlust mööda palju küsimusi teki-tanud korteriomanike poolt elamu välisseintele paigalda-tud tehnilised seadmed, nt klii-maseadmed, SAT-TV antennid jne. Neidki ei või omavoliliselt paigaldada ning korteriühistute liidul on ette näidata ka kohtu-

Raamatupidamisteenus korteriühistutele!Ainult 2,40€ kuus/1 korter*

* Hind sisaldab KM ja maja teenus vähemalt 38.40€/kuus.

Uuri lähemalt tel. 53 420 801 või raamatupidamine@reiting.ee

lugu – kliimaseadme (osa sellest asus maja välisseinas) omavoli-liselt paigaldanud korterioma-nik hages ühistu nõuet seade seinalt maha võtta. Harju maa-kohus jättis hagi rahuldamata, tõdedes: „Kohtu hinnangul ei kuulu kortermaja välisseina olemusliku või loomuliku kasu-tamise viisi hulka see, kui seina külge kinnitatakse kliimaseade või mõni muu sarnane aparaat. Vastasel korral tuleks jaatada seda, et seina külge võib klii-maseadet kinnitada iga korteri-omanik või korteri valdamiseks

õigustatud muu isik. See viiks selleni, et kortermajade välis-seinad võivad mingil hetkel olla täidetud kliimaseadmete, SAT-TV antennidega jms-ga. /…/ Teiseks peab kohus rõhutama, et korteriomandiseaduse § 16 lg 1 kohaselt võib korteriomanik teha ehituslikust või muust kaa-somandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suure-mat ümberkorraldust üksnes kõikide korteriomanike kok-kuleppe olemasolu korral.”

SeaduS:

Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:•• ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2;•• muudetakse ehitise tehnosüs-teeme või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega.

Kirjaliku nõusoleku taotluses sisalduvad:•• taotleja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;•• väikeehitise asukoha aadress ning väikeehitise asendiplaan või koordinaadid ja olemasolu korral nimetus;•• väikeehitise kasutamise ots-tarve;•• väikeehitise kavandatav kasu-tuselevõtmise aeg;•• ehitusprojekti olemasolu korral ehitusprojekti koostaja nimi ja ehitusprojekti kontrollija olemas-olu korral tema nimi ning nende kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünni-aeg;•• omanikujärelevalve tegija nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünni-aeg, kui omanikujärelevalve tegija on teada;•• ehitamist teostava isiku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünni-aeg, kui ehitamist teostav isik on teada;

•• väikeehitise olulised tehnilised andmed;•• ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg.

ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek:•• püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;•• laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;•• rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;•• lammutada ehitusloale märgi-tud ehitist või selle osa.

Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muut-miseks.Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks.

ehitusloa saamiseks tuleb:•• esitada ehitusloa taotlus;•• esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud ehitusseaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud ehitus-projektide ekspertiiside tegemi-ses pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiide-tud;•• tasuda riigilõiv.

Allikas: ehitusseaduse § 16, § 22, § 26

ehitusluba on vaja ka rõdu kinniehitamiseks.

ehitusluba annab ühtlasi ka õiguse tehnosüsteemide muutmiseks ja suuremateks ümberehitustöödeks.

Foto: Ilmar Saabas

Foto: Rauno Volmar

3 Korteriühistute leht

Mitmed firmad pakuvad korteriühistutele raamatu-pidamisteenuseid. Üldine turuhind sellele teenusele tundub olema kaks eurot ühe korteri kohta kuus. Näiteks 45 korteriga ühistul kulub raamatupidamistee-nusele 90 eurot kuus. Kui Teie korteriühistu kulutab sellest summast rohkem, tasub kaaluda alternatiive.

Korteriyhistu.net

Paljud teevad korteriühistu raa-matupidamist n-ö põlve otsas ehk üldjuhul Excelis. Sellisel töökorraldusel on mitmed puu-dused, mille tulemusena raama-tupidamine ei ole korteriühistu liikmete jaoks avalik ja läbipais-tev! Oma äranägemise järgi koos-tatud tabelitest ja valemirägasti-kust ei saa teised tihtipeale aru, neid tabeleid koos valemitega on keeruline kolleegile üle anda. Kui arvuti läheb katki, varastatakse või kaob ja varukoopiaid pole tehtud, siis jäävad alles ainult paberid ning valemitega tuleb otsast peale alustada. Nõu küsi-takse internetifoorumitest, sest telefonitugi puudub. Majandus-aasta aruande koostamine viibib, sest selle kokkupanekuks on vaja teha palju käsitööd.

Ega seegi teenus tasuta ole. Oma inimene tahab ju ka palka saada, arvutis tarkvara uuendada, printerile paberit ja tahma osta. Teinekord võivad kogukulud suuremadki olla kui nimetatud kaks eurot korteri kohta ühes kuus.

Majandustarkvara teeb töö lihtsamaksElu läheb edasi ning ajaga tuleb kaasas käia. Pangateenused, tuludeklaratsioon, ravimiret-septid, valimised, ostu-müügi kuulutused, ajakirjandus jm on internetis kõigile igal ajal

ning kohast sõltumata kätte-saadavad. Me oleme nendega harjunud ja noorem põlvkond ei kujuta elu ilma selliste tee-nusteta ettegi.

Korteriühistute jaoks hoiab internetiajastu lippu kõrgel Korteriyhistu.net – 2006. aas-tast toimiv moodne veebipõ-hine majandustarkvara, mida kasutab Eestis üle 1000 maja. Süsteemi saab kasutada eesti ja vene keeles ning sellele pää-seb ligi ööpäev ringi üle terve maailma suvalisest internetiga ühendatud arvutist.

•• Näidud – elani-kud saavad näite sisestada interneti kaudu arvutist, nutitelefonist või tahvelarvutiga. Puuduvate näi-tude korral saa-detakse elanikele meeldetuletused. Süsteemis säilib näitude ajalugu.•• Kulude jaota-mine – jaotamise reeglid on üheselt paigas, maja kulu-arved ning nende jaotus on nähtav ja kontrollitav kõikidele korteri-

ühistu liikmetele. Igas kuus võib olla kulude jaotamisel teatud erisusi, mis kõik säilivad ajaloos.•• e-arved – arved saab ühe nupuvajutusega saata omanikele ja elanikele e-postiga, mis hoiab kokku printimis- ja kohaletoime-tamiskulu. •• Otsekorraldused – summad saab internetipanka failina laa-dida, ei pea käsitsi sisestama. Süsteem toetab tuleval aas-tal kehtima hakkavat e-arvete lahendust.•• Laekumised – laekumised saab importida pangaväljavõt-telt, need seotakse viitenumbri

alusel kohe korteriga.•• Raamatupidamine – ena-miku tehingutest saab üle kanda üüriarvestusest. Keerulisemad kanded, nt töötasu arvestus, on seadistatavad tüüpkannetena.•• Majandusaasta aruanne – süsteemist saab salvestada aas-taaruande XBRL-failina, mille saab üles laadida Äriregistri Ettevõtjaportaali.

Kõik korteriühistud saavad süsteemi kasutusele võtta tasuta. Tasuta osa sisaldab teadetetahv-lit, korterite, omanike ja elanike registrit ning ühistu dokumente. Raamatupidamise täisfunktsio-naalsust saab tasuta kasutada kolme kuu vältel.

Korteriyhistu.net süsteemi arendab professionaalne aren-dusmeeskond. Iga kuu lisan-dub täiendavat funktsionaal-sust. Näiteks võib tuua kulude võrdluse. Menüüvalik „Võrdlus” võimaldab võrrelda oma maja keskmist arvet sarnaste ja kõigi teiste majade keskmisega. Seda saavad vaadata ka korterioma-nikud oma korteri kohta (vt juuresolevat pilti). Oma arvet saab meie andmebaasis olevate korteriühistute arvetega võrrelda igaüks aadressil www.korteri-yhistu.net/vordlus.

Näitude esitamisest majandusaasta aruandeniOtsekorralduse asemel e-arveLisaks võib olulise arendusena nimetada, et järgmisest aastast asendavad pangad otsekorraldu-sed e-arvetega. Selleks, et muga-valt arveldada, peab majandus-tarkvara oskama väljastada Eesti e-arve standardile vastavaid e-arveid xml-formaadis. E-arve sisaldab kõiki arve ridu ja see asendab täielikult paberarve. Korteriyhistu.net on e-arveldu-seks valmis.

Neile korteriühistutele, kes kasutavad täna raamatupidamis-teenust, mille kulu on kaks eurot ühe korteri kohta kuus, aga mis ei ole veel üle läinud ajakohasele veebipõhisele tarkvarale, on see mõtlemise koht. Umbes poolsada teenusepakkujat kasutavad Kor-teriyhistu.net-i süsteemi. Küsige neilt Teie ühistule hinnapakku-mine raamatupidamisteenuse osutamiseks, millega saate oma ühistule ajakohase veebipõ-hise tarkvara. Partnerite nime-kirja ja kontaktandmed leiate www.korteriyhistu.net-i kodu-lehelt.

Korteriyhistu.net-i kaugraa-matupidamisega liitumisel kingime Swedbanki klientidele tasuta laserprinter-skanner-koo-piamasina. Pakkumine kehtib kuni 31.03.2013.

Näide kulude võrdlusest. allikas: www.korteriyhistu.net

Riia 130, 51014 TartuTelefon: 738 0927Faks: 738 0928GSM: 506 0579E-post: evari@evari.ee

www.evari.ee

PROJEKTIJUHTIMINE, OMANIKUJÄRELEVALVE,EKSPERTIISID EHITISELE JA EHITUSPROJEKTILE

TEL.+372 51 18 916, info@accurato.ee, www.accurato.ee

4Korteriühistute leht

Urmas Mardi: vältige tarbetuid ja pikki kohtuvaidlusi

Vilve Torn

•• Kauaoodatud käsiraamat „Riigikohtu lahendid korte-riühistute asjades” on nüüd piltlikult öeldes kaante vahel.

Piltlikult öeldes on õige väl-jend, sest praegu saab käsiraa-matut lugeda vaid elektrooni-liselt EKÜL-i veebilehe www.ekyl.ee kaudu. Kuigi mulle meeldib vana kooli inimesena ajalehti-raamatuid paber-kandjal lugeda, oleks tolle käsiraamatu paberversioonil trükkimine oma ligi tuhande leheküljega väga kulukaks läinud. Ja teisalt oleks sellist n-ö tellist üsna tülikas kaasas kanda.

•• Mis raamat see siis õigu-poolest on?

Raamatus käsit letakse

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi koostas raamatu, mis päästab kurnavatest-kulukatest kohtuvaidlustest.

peamiselt kahte suurt teemat, millega korteriühistutel enim probleeme-küsimusi-vaidlusi tekib: need on korteriühistu ja -omand. Kogusime kokku Rii-gikohtu otsused ja määrused tsiviilasjades, milles tehtud kohtulahenditel on põhimõt-teline tähendus õigluskind-luse tagamiseks ja ühtse koh-tupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarendamiseks.

•• Raamatus on 13 aasta Rii-gikohtu lahendid? Nende läbi lugemine ja valiku tegemine on ju määratu töö.

Jah, koostasime raamatu Riigikohtu kodulehel aval-datud kohtulahendite alusel ja see on seotud Riigikohtu koduleheküljega. Panime n-ö kaante vahele 77 lahendit aas-tatest 1999–2012. Enne lõpliku otsuse tegemist lugesin läbi kõik lahendid ja selleks kulus pool aastat kindlasti.

Aga ega ma üksi seda suurt tööd ei teinud. Väga suurt abi osutas kolleeg, jurist Margus Saulep. Samuti pani raamatu valmimisele oma õla alla majandus- ja kommunikat-siooniministeerium.

•• Mis või kes ajendas nii määratu suurt tööd ette võtma?

Raamatu idee on peas mõl-kunud ligi viis aastat. Koos-tamise soov ja ajend tuli otse ühistute juhtidelt – ühistud on oma praktikas otseselt seotud õiguse kohaldamisega ning probleeme ja küsimusi tekib pidevalt. Tavainimesel on ju väga keeruline kohtulahendi-tes ja andmebaasides orien-teeruda. Lisaks jääb igapäe-vaelus vajaka teadmistest ja üsna raske on leida Riigikohtu lahendeid ühes või teises küsi-muses. Et korteriühistute puhul on ülioluline seaduse kohaldamine lähtuvalt prak-tikast, peab õiguse teostami-sel olema kursis Riigikohtu seisukohtadega.

•• Tooge algatuseks üks näide, kus mul oleks kohe ühistu juhina sellest raama-tust otsene kasu?

Eluline näide ja see lahend on ka selles raamatus. Ühistu üldkoosolek otsustas välja vahetada maja küttesüsteemi. Kuigi üks majaelanik üldkoos-oleku otsust ei vaidlustanud, ei lasknud ta ometi oma korte-ris vajalikke töid teha põhjen-dusega, et torude vahetamine

rikub tema korteriremondi. Ühistu jätkas küttesüsteemi renoveerimist, kuid see tõi kaasa vajaduse teha lisatöid, millega kaasnesid lisakulu-tused. Siis andis ühistu selle tõrksa korteriomaniku koh-tusse. Kohus leidis, et kor-teriomanik ei tohi takistada kaasomandis olevate süstee-mide hooldust ja remontimist. Et selle põikpäise majaelaniku tegevus oli õigusvastane ja põhjustas lisatöid ja -kulutusi, otsustas kohus korteriühistu kasuks ja mõistis kostjalt lisa-töödele kulunud summa välja. Ja see polnud taskuraha.

•• Kui nüüd seisab sama probleemiga silmitsi X-linna X-korteriühistu juhatuse esi-mees…

Siis peaks ta vaid selle la hend i raa mat ust ü les otsima, välja printima ja samasuguse olukorra tekki-des tõrksa elaniku postkasti panema. Kui must valgel on märge Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel, taltub ka jonnakaim majaelanik. Ta näeb ju kohe, et jääb kohtus kaotajaks. Samuti saab ta aru, et tal pole mingit mõtet selles küsimuses hagejana kohtusse

minna. Mina ei suuda nendest inimestest aru saada, kes koormavad end vabatahtlikult nii vaimselt kui ka rahaliselt kordi rohkem kui asi väärt on.

•• On selles raamatus lahen-deid ka selle kohta, mis ootab ees majaelanikku, kes alatasa kommunaalkulud maksmata jätab?

Ikka on. Võlanõuete menet-lemine on väga oluline teema ja probleemid võlgnikega ei kao kunagi kuskile. Raama-tust saab järele vaadata, mida peab ühistu teadma, kui ta majandamisnõudeid esitab. Või millal majandamiskulude nõue aegub. Kuni selle lahen-dini välja, et elaniku saab kor-terist välja tõsta, kui ta oma võlgu ei tasu. Väljatõstmise menetlus on muidugi kõige mustem stsenaarium. Lisaks saab neid kohtulahendeid lugedes või nendega tutvudes abi ka nii võlanõuete menet-lemisel kui ka võõrandamis-nõuete esitamisel.

•• Raamatu peamine sõnum on seega – kui vähegi võima-lik, siis vältige kurnavaid-koormavaid-kulukaid kohtu-istungeid.

No muidugi, sellepärast me selle suure töö ette võtsi-megi. EKÜL-i eesmärk pole selle raamatuga ratsa rikkaks saada. Meie tahame ühistute tööd lihtsustada ja üsna ühe-selt mõista anda, et olukordi saab lahendada majasiseselt ilma kohtuuksi kulutamata – see raamat aitab ennetada kohtusse pöördumisi.

•• Vahel pole aga kohtust ja suurte riigilõivude tasumi-sest ju ikkagi pääsu.

Paraku küll, kuid kohus peaks olema siiski viimane instants juhul, kui tõesti sein ette tuleb. Samas ei maksa kohut ka peljata. Kui kohtu-välist lahendit ei ole kuidagi võimalik majasiseselt saa-vutada, siis ei tohiks kohut vältida. Püssi põõsasse vis-kamine pole kindlasti parim lahendus, sest nõuded aegu-vad lõpuks.

•• Tuleb sellele käsiraama-tule tulevikus lisa?

Oleme liidus seda meelt, et nüüd võiks igal aastal juurde teha uue väljaande, 2013. aasta lahendid, 2014. aasta lahendid jne. Ühe aasta lõi-kes on neid ka märksa lihtsam kokku koguda.

urmas Mardi sõnul saab ühistusiseseid probleeme lahendada ka ilma kohtuuksi kulutamata.

Tavainimesel on ju väga keeruline kohtu-lahendites ja andme-baasides orienteeruda.

Kui must valgel on märge Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel, taltub ka jonnakaim majaelanik.

Kui kohtuvälist lahen-dit ei ole kuidagi võimalik majasise-selt saavutada, siis ei tohiks kohut vältida.

Foto: Marko Mumm

5 Korteriühistute leht

Paneelmaja siseruumide soojustamise üks peamisi tingimusi on korralikult tihendatud vuugivahed koos ventilatsiooniavadega.

Eestis poolsada aastat tagasi ehitatud paneelmajade põhi-probleem on paneelidevahe-liste vuukide tihedus – õigemini selle puudumine. Toonase kehva ehitustöö kõrval on oma osa ka ehitiste vanusel ja ilmastikul. Talvel pääseb külm läbi panee-lidevaheliste vuukide majja, korteri seinad võivad külmuda. Eluruumis olev soe õhk tekitab seintele kondensatsioonivee – see rikub ehituskonstruktsiooni ja on ka soodne keskkond bak-teritele, mistõttu ruumi hakkab siginema hallitus.

Sageli arvavad inimesed ekslikult, et hallitust põhjustab ruumide madal temperatuur. Kõigepealt pannakse kinni köö-gis ja vannitoas olevad ventilat-siooniavad. Loodetakse, et nüüd läheb tubades soojaks ja hallitus kaob. Juhtub aga sootuks vastu-pidi. Niiskus, mis ventilatsioo-niavadest enam välja ei pääse, püüab välja saada läbi seina või lae. Kuskil paneeli sees kohtub niiskus külmal ajal kindlasti nii madala temperatuuriga, et see kondenseerub. Tagajär-

jeks on seina niiskumine, mis omakorda suurendab hallituse tekkimise ohtu ja vähendab seina soojustakistust. Majas, kus soojakaod on väga suured, otsustab korteriühistu enamasti – kui vähegi võimalik – maja soojustada.

ehitajat tuleb validaSellise otsuse võttis vastu kolm aastat tagasi ka Tartus üks ühek-sakorruselise elamuga korteri-ühistu. Ühistu liikmed leidsid, et kõigepealt on vaja lasta korda teha paneelide vuugivahed, kuna majas oli jahe. Mõte oli õige, kuna paneelmaja siseruu-mide soojustamise üks peamisi tingimusi on korralikult tihen-datud vuugivahed.

Kui töö on tehtud kvaliteet-selt, on siseruumid kaitstud tõmbetuulte, vee läbiimbumise ning seente ja hallituse tekke eest. „Küllalt on nähtud vuuke, kus pole mitte ainsatki ven-tilatsiooniava,” räägib Entig- rena OÜ juht Aivar Grünthal.

„Ebaprofessionaalset tööd oleme teinud ümber väga palju, aga mõelge, mis see läheb ühis-tule lõpuks maksma,” märgib ligi 20 aastat vuukide tihenda-misega leiba teeninud Grünt-hal. Selle üheksakorruselise maja ühistu märkas aga üsna

pea, et hoolimata vuukide tihendamisest muutus olu-kord veelgi hullemaks, maja ei läinud soojemaks. Selle peale topiti kinni kõikvõimalikud avad ja tulemuseks tekkis majja hallitus. Abi otsiti ka tehnikaüli-kooli teadlastelt, ehitati katu-sele sundventilatsioon. „Ener-giasäästu taotledes tehakse hoone piirded nii tihedaks kui võimalik – aga sellega lakkab toimimast hoone loomulik ven-tilatsioon,” selgitab Grünthal. Viimases hädas otsis ühistu üles Entigrena, kelle töömehed hak-kasid untsu läinud tööd ümber tegema. Kuna ventilatsioon ei

toiminud, puurisid töömehed peaaegu kõikidesse korteritesse seina uued avad ja paigaldasid ventilatsiooniklapid, et tagada niiskuse väljapääsemine. „Ven-tilatsiooniavade puurimine ja neisse klappide paigaldamine on ka meie töövaldkond ning kui ventilatsioon ei toimi, on võimalik sel moel maja niiskus- ja soojatase korda saada,” ütleb Grünthal. Ventilatsiooniavasid puuritakse läbi välisseinte nii korterites kui ka keldris, kuid mitte juhuslikesse kohtadesse. Selline töö eeldab ka teadmisi ja vastavat väljaõpet. „Oleme ainus ettevõte, kus kõik vuugimehed

on läbinud spetsiaalse koolituse, kõik nad omavad ka vastavat diplomit,” märgib Grünthal.

Pea nõu asjatundjagaGrünthal soovitab enne elu-aseme renoveerimistööde alus-tamist nõu pidada ehituseriala ja sisekliima asjatundjatega. Oskamatu tegutsemine ja vale materjali kasutamine võib rik-kuda nii hoone kui ka maja-elanike tervise. Odavus tuleb eelkõige materjalide ja töö kva-liteedi arvel. „Ma võin juba vuu-gile koputades öelda, kui palju on selle tihendamisel kasutatud elastset täidet. Töö odavuse nimel rikutakse tehnoloogiat ja tulemuseks on tihendatud vuuk, mis ei pea niiskust ega tuult. Töö teostaja annab heal juhul paariaastase garantii, just nii kaua võib ka vuugitihendus vastu pidada,” selgitab Grünthal.

Paneelidevahelisi vuuke on vahel ühistud täitnud tsement-mördi või montaaživahuga. Kumbki lahendus pole hea. Tse-mentmört on jäik ega võimalda vaba deformeerumist tempera-tuuri mõjul. Montaaživaht lagu-neb päikesekiirguse käes kiiresti. Vaid mastiksiga töödeldud vuuk on kliimakoormuste suhtes vas-tupidav. Paneelivuukide tihen-damisel elastsete vuugitäidistega

Vuugitöö nõuab asjatundja teadmisi ja oskusi

tel 50 39 585, aivar Grünthal

entigrena@gmail.com www.entigrena.ee

ennustatakse sooja kokkuhoidu keskmiselt 1–2 kWh/m³ aastas.

Vuukide tihendamine pole sugugi kiire ja kerge töö, seda tehakse vaid kuiva ilmaga. Tööd saab teha ka väikeste külmakraa-didega, kuid külma ei tohiks olla üle 10 miinuskraadi. Entigrena OÜ on ainus vuugitöödega tege-lev ettevõte, kes annab oma tööle viieaastase garantii. „Kus meie hinnangul head tulemust loota pole – sellist objekti me töösse ei võtagi. Näiteks kui majal pole korralikku katust, keeldume me vuugitööde tegemisest – see oleks majarahva raha vastutustundetu raiskamine, sest läbitilkuva katu-sega majas head tulemust ei saa.” Väikese tasu eest võib iga ühistu Entigrenast asjatundlikku konsultatsiooni saada, et pärast seda otsustada, kuidas edasi tegutseda.

enne ja pärast vuugitöid.

Foto: Entigrena

OÜ Liftiteenused Ujula 1a, Tartu 51008, Tel 736 0003, kontakt@liftiteenused, www.liftiteenused.ee

� kabiinide renoveerimine

� ajamite vahetus ja remont

� elektrisüsteemide uuendamine

� käsunuppude vahetus

� uste renoveerimine

� ja palju muud

Kõige rohkem võimalusi liftide moderniseerimiseks!

6Korteriühistute leht

Signe Kalberg

Korrusmajade puhul räägitakse palju sellest, kui palju soojust läheb kaotsi katuse, akende ja

seinte kaudu. Vaid vähesed tea-vad, et kolmandik eluhoonete soojusenergiast väljub hoonest läbi kanalisatsiooni.

„Ligi kolmandik korterma-jade soojusenergiast kulub tar-bevee soojendamisele, mistõttu näiteks 90 korteriga elamu laseb aastas kanalisatsiooni 180 MWh soojusenergiat,” ütleb OÜ Inno-vative Water Systems esindaja Meelis Resev.

Kuid see soojus on võima-lik kinni püüda ja ära kasutada maja kütmiseks. Selleks on vaja paigaldada kanalisatsiooni soojusvaheti. „See on soojus-vaheti, koos soojuspumbaga rakendades saab selles reovee jahutada sobivale tempera-tuurile ning talletatud soojuse

tagastada hoone kütte- ja soo-jatarbeveesüsteemi,” selgitab Resev.

Palju reovett – palju soojaOsaühing Innovative Water Systems pakub eelkõige korter- elamutele, hotellidele, haig-latele ja suurtele tootmisette-võtetele, kus tekib palju sooja reovett, soojusvahetit reovee jaoks. Seadet saab kasutada ka eramajades, aga kuna seal on reoveekogus väike, on ka süsteemi tasuvusaeg suurte objektidega võrreldes pikem. Eramajade puhul võib paigal-dada ühise seadme mitmele majapidamisele. Lihtsustatult kujutab soojusvaheti endast mahutit, mille seintes ning sees paiknevates soojusva-hetustorudes ringleb jahu-tusvedelik. Kuni 35 °C soe reovesi koguneb mahutisse, jahtub seal ettenähtud kraa-dideni ning pumbatakse seejärel lõikuriga varustatud reoveepumba abil kanali-satsiooni. Talletatud soojuse edasikandmiseks läheb vaja vesi-vesi-soojuspumpa. Soo-jusvaheti jõudlust saab vabalt reguleerida soojuspumba jõudluse suurendamise või vähendamise teel, seetõttu laseb see lahendus talletada 100% reoveesoojusest.

„Suuri energiakoguseid oleks võimalik saada nii kollektorites kui ka reoveepuhastites, kuid palju soojust läheb kaotsi: kol-lektorites suudetakse kasutada vaid osa reovee soojusest ning puhastisse jõudev vesi on jõud-nud juba torustikus jahtuda,” märgib Resev.

Täna turulolevad reovee-soojusvahetid võib jagada kahte rühma: suured ühisla-hendused reoveekollektorite või reoveeveepuhastite jaoks ning väikesed, mida saab pai-galdada dušialusesse, trappi või kanalisatsioonipüstikusse. Viimased soojusvahetid ühen-datakse üldjuhul külma vee torustikuga ning eelsoojen-davad vett näiteks kuuma-veeboileri jaoks. Selliste sead-mete töö on tsükliline – kestab ainult siis, kui vett tarbitakse. On olemas ka kolmas grupp – reoveesoojusvahetid üksi-

kutele suurhoonetele, neid praegu turul praktiliselt ei ole. Eestis väljatöötatud ning praegu Euroopa Patendiame-tis patenteerimisjärgus seade aitab tulevikus täita seda valget laiku taastuvenergiakaardil.

Soojusvaheti maa sisseSoojusvaheti võib paigaldada ka maasse, siis on ta eriti hinna-tõhus. „Siis ei ole vaja arvestada kitsendatud ligipääsu, nagu seda võib olla hoonetesse pai-galdamisel, ning on võimalik valida soodsaima suurusega seade. Maa sees hakkab soo-jusvaheti ka maasoojust absor-beerima, tõstes süsteemi tõhu-sust kuni 10 protsenti,” selgitab Resev.

Tootevalikus on olemas ka hoone keldrisse paigaldatav soojusvaheti. Väikeste mõõt-metega, moodulitest koosne-vat seadet on võimalik hõlp-

sasti majja viia ja keldris kokku panna.

Iga soojusvaheti valmib objekti eripära silmas pidades. „Kõik süsteemi osad on nähtud ette pidevalt töötama rasketes tingimustes ning läbi laskma kogu majas tekkiva reovee kõige sellega, mis selles sisaldub,” kinnitab Resev.

Soojusvaheti ühildub hästi erinevate tehaste vesi-vesi-soo-juspumpadega. Täpseks sea-distamiseks ja juhtimiseks on firma spetsialistid välja tööta-nud automaatikasüsteemi, mis annab reaalajas täpse ülevaate soojusvaheti tööst (tempera-tuurist süsteemiosades) ning võimaldab seadistusi interneti kaudu muuta.

Soojusvaheti koostatakse vastupidavast PE-plastist aja-kohastes tehasetingimustes. Kuna seadmel on kumer põhi, välistab see sette ladestumise. „Kasutatav materjal ning tugev ehitus loovad pikaealise toote, mis peab maa sees vastu üle viiekümne aasta, reoveepumba tööeaks võib lugeda 50 000 töö-tundi,” lubab Resev.

Heitvees olev soojus jõuab majja tagasiKanalisatsioonil põhineva soojusvahetiga on võima-lik tagastada elamusse reoveega kaotsi mine-vast soojusenergiast 80 protsenti.

www.potipoiss.ee

ReOVeeSOOjuSPuMba TõhuSuS

•• Tarbevee soojendamiseks kulub 90 korteriga majas 140 MWh energiat aastas (selle sees ei ole energiakulu sooja tarbevee ringlusele ja käteräti-kuivatitele). •• Sellele lisandub ligi 40 MWh külma vee soojenemisele vee-püstikutes ja WC-pottide lopu-tuskastides, ka see energiahulk jõuab reovette.•• Kui soojusvahetid paigal-dada maasse, absorbeerivad nad ümbritsevast pinnasest aasta jooksul 6–10 MWh soo-jusenergiat. •• Kogu süsteem on seega võimeline ammutama umbes 186 MWh. •• aastas kulutavad soo-juspumbad (COP 1:3) selle soojushulga majjaandmiseks 62 MWh. Kulutatud elektri-energia muundub kompressoris soojuseks ja antakse üle maja soojusvõrku, selle arvel tarbib hoone vähem kaugkütet. Reo-vett mahutitest kanalisat-siooni pumpavad pumbad kulutavad aastas umbes 50 kWh elektrienergiat. •• Soojusvahetuse tulemusena säästab hoone aastas seega umbes 186 MWh soojusener-giat.

TaSuVuSNäide 90 korteriga majainvesteering: 85 000 eurotenergiasääst: 186 MWh, 13 020 eurot aastasLihttasuvusaeg: 6,5 aastatKredexi toetus: 35%Tasuvusaeg: 4,3 aastat

allikas: Meelis Resev

Mullu sügisel haapsalu Veevärgi tellimusel valminud pilootprojekt.

Foto: erakogu

Soojusvaheti.

7 Korteriühistute leht

Sellise süsteemi kasutamise vajalikkusest on viimasel ajal hakatud aru saama ja uutel ehiti s-tel on see harilikult juba projekti s kirjas. Paraku pole harv juhus, kus paigaldusfi rmad otsivad odavamaid asendusmaterjale nii linti de kui vahu osas – näiliselt küll paigaldatakse aknad SWS süsteemi järgi (nn. euromontaaž) , kuid asendusmaterjalid ei taga oodatud tulemust, tehakse lisatööd ja kulutusi , kuid lõpptule-musena jääb probleem lahendamata. Seepä-rast nõudke ja kontrollige alati , et kasutataks originaaltooteid: Flexifoami vahuna ja origi-naallindid tunnete ära sinna trükitud kirjast: Soudal Window System.Täiendava info saamiseks vaadake veebilehte www.soeakensws.ee või helistage telefonil6 551 851 . Minimaalne lisakulu akna õigel paigaldamisel tasub end mitmekordselt tagasi kütt ekulude kokkuhoiul.

Elekter ja küte on kallid, talved aga pikad ja külmad. Soojakadude vähendamiseks tuleks majad soojustada, aknad uute vastu vahetada ja, mis väga tähti s, need ka õigesti paigaldada.

Moodsad ja tõhusad aknad on kahe- või kolmekihilise klaaspaketi ga, mis on täi-detud soojust isoleeriva inertgaasiga, ja senisest paksemate raamidega. Kuigi uut tüüpi akende soojapidavus on väga hea, jäävad vale paigaldamise korral akna-ümbrusse ikkagi suure soojakaoga alad. Selliseid piirkondi saab hinnata näiteks majade termograafi ga tehtud fotodelt. Aknavahetuse suurte kulude investeerin-gud jäävad vähetõhusaks, kui jätt a see soojakao allikas kõrvaldamata.

Probleemi allikasEnamasti kasutatakse aknaploki seina pai-galdamisel vahede täitmiseks montaaživah-tu, paraku polüuretaanvaht pole niiskus-kindel. Akna ja seina vaheline ruum kogub nii majast kui ka õuest seetõtt u niiskust ja

lausa vett . Märg täidis aga juhib väga hästi soojust. Soe ja niiske õhk otsib ruumist väl-japääsu, paraku on hästi isoleeritud ruumis selleks ti hti vaid aknaümbruse vuugid. Kuigi arvatakse, et montaaživaht on hermeeti li-ne, siis tegelikult on vahu suletud pooride hulk vaid 70–80 protsenti , ülejäänud maht imab niiskust küllaltki hästi .

Enamasti muutub ehitusvahu sisse satt u-nud veeaur veeks, selline märg vuugitäide aga juhib viis korda paremini soojust kui kuiv vaht. Kui vesi jahedamate ilmadega külmub, kasvab jäätunud vuugitäite soojajuhti vus juba 20 korda. Jäätumine murendab vah-tu ja soojapidavus kaheneb veel kordades. Külmumiste-sulamiste vaheldumine võib hea ja kalli akna ümber oleva montaaživahu soojapidavuse hävitada kiirenevas tempos pea täielikult juba ühe talvega.

Lisaks sellele tekitab niiske aknaümb-rus väga soodsa pinnase tervisele ja ehi-ti sele äärmiselt ohtlike hallituste tekkeks. Kuidas siis seda probleemi lahendada?

Lahenduseks on akende soe montaaž -SWS - Soudali lahendus akende soojakaole.

Akende õigeks paigaldamiseks tuleb kasutada Soudali poolt väljatöötatud ja Euroopas serti fi tseeritud aknapaigaldus-süsteemi SWS - Soudal Window System, kus on kasutusel elastne montaaživaht Flexifoam ja spetsiaalsed lindid, mis ei lase niiskusel vahukihti satt uda. Välimine lint (Folienband Outside) kaitseb ühendust vihma eest ja laseb ühenduses oleva veeauru väljapoole; sisemine lint (Folienband Inside) takistab aga niiskuse pääsu ühendusse ruumi seestpoolt.

Mida suurem on aken, seda suurem on tema raami liikuvus temperatuuride muu-tuste tõtt u. Flexifoam on ainus vaht, millel on erakordselt suur elastsus – kokkusuru-misel kuni 75%, mis tagab, et raami liikumi-sel vaht ei purune vaid tagab hermeeti lise ühenduse. Lisaks sellel on tal ka oluliselt paremad heliisolatsiooni omadused, mis linnati ngimustes pole sugugi vähetähti s.

Uuest ja kallist aknast võib loodetust vähem kasu olla

AS Soudal: Haraka 5, Tallinn Tel 655 1851info@soudal.ee www.soudal.ee

Kadri Penjam

Kortermajade juures asuvate parkimisplat-side ummistamise väl-timiseks paigaldavad

korteriühistud majade juurde tõkkepuid, millega proovivad tülikaid võõraid parkimisplat-sidest eemal hoida.

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva sõnul on parkimiskohtadele juurdepääsu takistamine tõk-kepuuga omal maa-alal seadus-lik. Sel juhul tuleb vaid kõigile ühistu liikmetele võimaldada juurdepääs parkimiskohtadele.

Korteriühistu ja KOV nõusolekRaimo Jõgeva ütlust mööda on tõkkepuuga parkimiskor-ralduse organiseerimine üha populaarsem ning Tallinnas võib seda märgata, vähemalt kesklinnas, väga palju. Jõgeva kinnitab, et seadus sellisel

juhul, kui tegu on korterimaja juurde kuuluva maa-alaga, tõk-kepuu paigaldamiseks takistusi ei tee. Sel juhul on vajalik tõk-kepuu paigaldamiseks ning süsteemi toimima panemiseks vaid kortermaja üldkoosolekut, kus positiivse otsuse saavuta-miseks on vajalik üle poolte osalejate nõusolek. Lisaks sel-lele tuleb tõkkepuu paigalda-mine kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

Tõkkepuusüsteemid iseene-sest on väga erineva hinnaga.

Raimo Jõgeva sõnul sõltuvad nende hinnad nii valmistajast kui ka paigaldajast, nii et iga korteriühistu suudab kindlasti leida oma ühistus kõigile auto-omanikele sobiva lahenduse.

Parkimiskohtade arv paneb paika süsteemiMida teha aga majaelanikele külla tulevate autoomanikega? „Külaliste autodele parkimis-võimaluste pakkumine oleneb maja juures asuvatest parki-miskohtade arvust. Juhul kui

ruumi on piisavalt, on võima-lik märgistada osad maja juures asuvad parkimiskohad külaliste kohtadeks,” selgitab Jõgeva. Sel juhul tagab külalise saabumi-sel parkimisalale juurdepääsu külalise võõrustaja. Juhul, kui seda võimalust aga pole, tuleb külalistel leida oma autode par-kimiseks muu võimalus parki-misalast väljaspool.

„Enamasti ei pruugi sellise parkimiskorralduse organi-seerimine nii lihtsalt minna,” nendib Jõgeva. Vajaduse selline

tõkkepuuga parkimiskorraldus paika panna tingib reeglina olu-kord, kus parkimiskohti ei jätku kõigile, saati siis külalistele. Seepärast on tegemist siiski probleemse teemaga, mille puhul võivad vaidlused päris tuliseks minna. Tõkkepuuga saab ühistu takistada ainult võõrastel oma parkimisplatsile parkimist, kuid Jõgeva sõnul on

valulikum probleem hoopis see, mida teha ning kuidas käituda näiteks juhul, kui maa-alale on seatud servituut naabermaja kasuks juurdepääsu tagami-seks. „Selliseid erandlikke ning läbirääkimist vajavaid olukordi võib olla mitmeid ning lihtsaid lahendusi nende puhul paraku ei ole,” tunnistab Raimo Jõgeva olukorra keerulisust.

Tõkkepuuga parkla hoiab võõrad eemaleValus probleem – mida teha ning kuidas käituda juhul, kui maa-alale on seatud servituut naa-bermaja kasuks ja sellele juurdepääsu tagamiseks.

KOMMeNTaaR

MaiRe jOaLa KÜ Pärnu mnt 48 tegevjuht

Pärnu mnt 48 juures oli majaela-nikel parkimisega probleeme juba aastaid. Eks üheks põhjuseks oli kindlasti see, et asume tasulise parkimisala piirkonnas ning tihti leidsid inimesed lahenduse par-kida oma auto võõrasse hoovi. See tekitas probleeme ja ruumi-puudust ning korteriühistu otsus-tas midagi ette võtta.Kuna maja asukoht ei võimalda-nud seda ümbritseda aiaga ning see ei olnudki meie soov, siis otsustasime tõkkepuu variandi kasuks, mis on paigas olnud juba 7–8 aastat. Probleeme on olnud sellega vaid loetud kordadel.Meie majas elavad autoomanikud, kellel on olemas parkimiseks vaja-lik pult, maksavad igakuiselt 2.50

parkimistasu, millega katame vajadusel tõkkepuu parandusku-lud. Hea on teada, et vajalikul het-kel on remondivõimalus 24/7 meil olemas. Need, kel autot ei ole, midagi maksma ei pea. Samas saab üle jäävast rahast kaetud ka asfaldiparandus ja mehhaniseeri-tud lumekoristus.Pärast tõkkepuu paigaldust on olukord ikka tunduvalt paremaks läinud ning nüüd leiab iga auto-omanikust majaelanik oma sõidu-kile koha. Küll aga peavad need, kel peres autosid mitu, teistele autodele muu parkimisvõimaluse leidma. Samuti peavad sellega arvestama külalised. Igal autol, mis pargib meie territooriumil, peab nähtaval kohal olema parki-miskaart, mis tõendab, kellele auto kuulub ning et sellel on õigus meie territooriumil parkida.

Foto: Taavi Arus

Nii nagu Tiskres ei luba elanikud võõraid oma territooriumile, võivad ka korteriühistud panna parklasse sissepääsule ette tõkkepuu.