4
märts 2013 ŠOTI VISKI IIRI VISKI AMEERIKA VISKI SCOTCH IRISH BOURBON BAASTOORAINE ODRALINNASED ODER JA MAIS ODRALINNASED ( VÄHEMALT 51%) DESTILLEERIMISTE ARV REEGLINA 2 VÄHEMALT 3 REEGLINA 2 KÜPSEMISE IGA VÄHEMALT 3 AASTAT VÄHEMALT 3 AASTAT VÄHEMALT 2 AASTAT TAMMEVAADID KASUTUSEL OLNUD KASUTUSEL OLNUD REEGLINA UUED PÕLETATUD RUMMI-, PÕLETATUD RUMMI-, PÕLETATUD šERRI- JA šERRI- JA TAMMEVAADID BURBOONIVAADID BURBOONIVAADID VÄRVUS VÄGA ERINEV KESKMINE, REEGLINA SEGU- JA MÕÕDUKAS TUMEKULDNE LINNASEVISKIDEL DOMINEERIVAD TURVAS, SUITS PARFÜÜM, TERAV, LÕIKAV, AROOMID MAAROHUD MAISILE ISELOOMULIK Järgmises tabelis on ära toodud viskide suuremad erinevused: ALLIKAS: PÕLTSAMAA VISKIKLUBI V anad kroonikad väida- vad, et viski on odrast tehtud jook, mis juba esimese lonksu järel paneb ter- ve kere liikuma, kirjeldab Too- mas Tiivel oma „Viskiraamatus”. Palju on vaieldud selle üle, kellele esimese viski valmistami- se au kuulub – kas šotlastele või iirlastele. Kaalukauss kipub aga viimatimärgitute kasuks kaldu- ma. Teada on, et kange alkoholi destilleerimise saladuse tõid Ii- rimaale mungad Lähis-Idast esi- mese aastatuhande 6. sajandil. Nutikad, nagu nad olid, võtsid mungad tarvitusele destilleeri- misnõu, mida esialgu oli kasu- tatud parfüümide valmistami- sel. Esimesteks viskitootjateks ja seega ka tarbijateks võibki pidada munkasid. Uues paigas kodunenud mungad leidsid, et vee ja odrapärmiga kääritatud segust on võimalik põletatud al- koholi eraldada ja säilitada ning et sellel joogil on imelised oma- dused. Iiri viski tuntud eestkõneleja John Clement Ryan on öelnud, et viski on iirlastele universaalse arstirohuna tervist toonud pal- jude sajandite jooksul. Viski on jook, mis muiste sõdureile vap- rust andis ning iiri kunstnike ja poeetide mõttelendu tänaseni ergutab. Kui vana see jook täpselt on ja kes esimese viskipaja tulele pani, ei tea keegi. Sõna „viski”, mida šotlased kirjutavad „whisky” ja iirlased „whiskey” pärineb vanakeldi keelest uisege beatha, Iirimaal uisce beatha (hääldatakse [iške baaha] või [iški biaha]) ja tähen- dab tõlkes „elu vesi”. Uisce beatha’st tänapäevase viskini on pikk matk. Sajandeid valmistas nii Šotimaal kui ka Ii- rimaal iga küla oma joogi ise. Nende rahvaste pidevalt kasva- nud meisterlikkusest sellel alal kõnelevad mitmed ajalooalli- kad. Nii olevat vägeva inglise kuninga Henry II sõdalased 1170. aastal Iirimaale saabudes tutvust teinud uisce beatha’ga. Et tegu väärt joogiga, taibanud nad kiiresti, joogi gaelikeelne nimi aga valmistanud meestele suuri raskusi ning nõnda muutu- nud see inglaste suus uisce’ks, Viski – elu vesi millest peagi kujunes whiskey. Laias laastus võiks viskid jagada nelja suuremasse gruppi: •• linnaseviski (ehk Malt Whisky) •• teraviljaviski (Grain Whisky) •• seguviski (Blended Whisky) •• ... ja kõik ülejäänud viskilised – burboon-viskid ehk Ameerika viskid, Kanada viskid, viskiliköö- rid ning ekstravagantsed tooted erinevatest maadest: Jaapani, India, Uus-Meremaa, Prantsus- maa, Läti jt. Klassikalisteks viskimaadeks on peetud nelja riiki: Iirimaad, Šotimaad, Ameerika Ühendriike ja Kanadat. KUIDAS VISKIT JUUA? Vastus sellele küsimusele on väga liht- ne – kuidas meeldib, nii tulebki juua, ütleb „Viskiraamatu” autor ja viskiklubi UBC president Too- mas Tiivel. Viski on demokraat- lik jook, mida jõid ja joovad nii puuraidurid kui ka kuningad. MIKS JUUA VISKIT? Eks viskit ole aegade jooksul tarvitatud väga erineval otstarbel: et oleks lõbus, et purju teeks või et ter- veks teeks. Antropoloogide väi- tel pruugiti destilleeritud jooke vanadel aegadel selleks, et ellu jääda: need vedelikud on anti- septilised, aga elamine oli tihti antisanitaarne ja vesi sageli rik- nenud. Vaieldamatult on viski olnud aga seotud meelelahutusega ja ka meelte arendamisega. Viski- klubi UBC klassik Kaarel Kuris- maa on öelnud: „Viskit juuakse selleks, et saada elamusi ja aren- dada oma meeli!” KAS LAHJENDADA VÕI MITTE? Viskit võib juua lahjendamata, ja enamasti nii tehaksegi. Paljud joovad viskit vee, sooda, jääga. Viskist saab valmistada ka kok- teile, mõned retseptid leiad le- heküljelt 3. Toomas Tiivel eelistab viskit juua kas ehedalt või siis vähese veega. Vee ja jää lisamise ning sellega kaasnevatest ohtudest räägib tõenäoliselt keldi rahva- pärimisest pärit õpetlik lugu. Selle järgi on viskil oma vaim, kellele ei tohi liiga teha, kui teda tahetakse paremini tundma õp- pida. Nimelt on nii, et kui viskile liiga palju vett lisada, võib vaim neelata. Maitse võib olla mahe, magusavõitu, kleepuv, terav ning veel paljude muude oma- dussõnadega kirjeldatav. Kõige mitmekesisemad on erinevate viskide lõhnabuketid. uppuda; kui aga seda kaua jää- ga klaasis hoida, võib vaim kül- ma saada. Siit moraal, millel on tõepõhi taga: kui vett lisada, siis igal juhul mitte liiga palju, ja igal juhul vahetult enne joomist. Sama käib ka jää kohta. Et viskile omast buketti pare- mini tabada, on soovitatud vis- kit klaasis algul veidi käes soo- jendada, loksutada, nuusutada, jälgida klaasi seinale tekkivaid „jalgu” (kõrge kvaliteediga ja rohkesti õlisid sisaldav vanem viski voolab mööda seinu alla jugadena), nautida viski värvi, ja ales siis maitsta. Võtta väike lonks ja hoida seda hetke suus, kuni tekivad maitsmisaistin- gud, ning alles siis alla neelata. Seejärel lisada klaasi veidi ilma gaasita vett. Nuusutada uuesti – lõhnabukett on enamasti vei- di erinev ja rikkalikumgi, sest viskist eralduvad vee lisamisel teised lõhnanüansid. Seejärel võiks jälle maitsta. Maitsenaudingu saamiseks on tark võtta lonks viskit ja hoida seda hetke suus, enne kui alla Selle aasta septembris tähis- tab oma 24. sünnipäeva vis- kiklubi UBC, mille nimetuse kolm suurtähte on tulnud sõ- nadest Uisge Beatha Club. Klubi asutajaliige ja president, suursaadik Toomas Tiivel ütleb klubiliikmed käivad koos üsna sageli, aga mitte päris regu- laarselt. „Tuleme kokku, kui on põhjust – kellelgi meist on näitus, esietendus, sünnipäev või on keegi reisilt tulnud ja viski kaasa toonud,” märgib Tii- vel. Kindlasti tähistataks kahte tähtpäeva – klubi aastapäeva (septembris) ja UBC viskijõu- lusid (liikuv püha, viimati oli mais). Tihtipeale maitstaksegi koos mõnda uut viskit. „Inime- sed reisivad palju ja viskit ka toodetakse laialdaselt,” tõdeb viskiklubi president, lisades, et üksnes viski on siiski harva pea- mine kokkutulemise põhjus. Toomas Tiiveli sõnul on tema sõpruskonnas – aga see on tema ütlust mööda suurem kui klubiliikmete arv – teadlik- kus viskist aastate jooksul tub- listi tõusnud. „Kui inimestele rääkida ja näidata, mis on mis, siis see mõjub küll,” osutab ta, tuues näite oma tutvusringkon- na daamidest, kes omal ajal malevas joonud mingit solk- viskit ja kel seetõttu oli mait- se rikutud. Kui nad said aga proovida häid viskisid, lõid nad vaimustusest käsi kokku. Tiivel on kogenud sedagi, et Eesti inimeste viskiteadlikkus on tihti parem kui naabermaades. Põltsamaa Viskiklubi on UBC-st tiba noorem – moo- dustatud 1996. aasta sügisel meestest, keda ühendab ühine huvi – viski. Viskiklubi liikme Olavi Sõ- mermaa sõnul käib nende seltskond koos regulaarselt, u 3–4 nädala tagant. Ühe õhtu läbivaks teemaks on tavaliselt uudse viski degusteerimine. „Eestis müüdavad viskid on meil läbi maitstud, nüüd proo- vime tavaliselt seda, mida kee- gi reisilt kaasa toob,” täheldab Sõmermaa. Viski ühendab Maitsenaudingu saamiseks on tark võtta lonks viskit ja hoida seda hetke suus, enne kui alla neelata.. Foto: Shutterstock Tullamore D.E.W.-d esindab Eestis SPI Distribution (Estonia). Tel 6139 799, [email protected] Reklaamlehe valmistas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Viskileht | märts 2013

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Viskileht | märts 2013

Citation preview

Page 1: Viskileht | märts 2013

märts 2013

Šoti viski iiri viski Ameerika viski SCOTCH IRISH BOURBON

baastooraine odralinnased oder ja mais

odralinnased (vähemalt 51%)

destilleerimiste

arv reeglina 2 vähemalt 3 reeglina 2

küpsemise iga vähemalt 3 aastat vähemalt 3 aastat vähemalt 2 aastat

tammevaadid kasutusel olnud kasutusel olnud reeglina uued

põletatud rummi-, põletatud rummi-, põletatud

šerri- ja šerri- ja tammevaadid

burboonivaadid burboonivaadid

värvus väga erinev keskmine, reeglina

segu- ja mõõdukas tumekuldne

linnaseviskidel

domineerivad turvas, suits parfüüm, terav, lõikav,aroomid maarohud maisile iseloomulik

Järgmises tabelis on ära toodud viskide suuremad erinevused: 

allikas: põltsamaa viskiklubi

Vanad kroonikad väida-vad, et viski on odrast tehtud jook, mis juba

esimese lonksu järel paneb ter-ve kere liikuma, kirjeldab Too-mas Tiivel oma „Viskiraamatus”.

Palju on vaieldud selle üle, kellele esimese viski valmistami-se au kuulub – kas šotlastele või iirlastele. Kaalukauss kipub aga viimatimärgitute kasuks kaldu-ma. Teada on, et kange alkoholi destilleerimise saladuse tõid Ii-rimaale mungad Lähis-Idast esi-mese aastatuhande 6. sajandil. Nutikad, nagu nad olid, võtsid mungad tarvitusele destilleeri-misnõu, mida esialgu oli kasu-tatud parfüümide valmistami-sel. Esimesteks viskitootjateks ja seega ka tarbijateks võibki pidada munkasid. Uues paigas kodunenud mungad leidsid, et vee ja odrapärmiga kääritatud segust on võimalik põletatud al-koholi eraldada ja säilitada ning et sellel joogil on imelised oma-dused.

Iiri viski tuntud eestkõneleja John Clement Ryan on öelnud, et viski on iirlastele universaalse arstirohuna tervist toonud pal-jude sajandite jooksul. Viski on jook, mis muiste sõdureile vap-rust andis ning iiri kunstnike ja poeetide mõttelendu tänaseni ergutab.

Kui vana see jook täpselt on ja kes esimese viskipaja tulele pani, ei tea keegi.

Sõna „viski”, mida šotlased kirjutavad „whisky” ja iirlased „whiskey” pärineb vanakeldi keelest uisege beatha, Iirimaal uisce beatha (hääldatakse [iške baaha] või [iški biaha]) ja tähen-dab tõlkes „elu vesi”.

Uisce beatha’st tänapäevase viskini on pikk matk. Sajandeid valmistas nii Šotimaal kui ka Ii-rimaal iga küla oma joogi ise. Nende rahvaste pidevalt kasva-nud meisterlikkusest sellel alal kõnelevad mitmed ajalooalli-kad. Nii olevat vägeva inglise kuninga Henry II sõdalased 1170. aastal Iirimaale saabudes tutvust teinud uisce beatha’ga. Et tegu väärt joogiga, taibanud nad kiiresti, joogi gaelikeelne nimi aga valmistanud meestele suuri raskusi ning nõnda muutu-nud see inglaste suus uisce’ks,

viski – elu vesi

millest peagi kujunes whiskey.

Laias laastus võiks viskid jagada nelja suuremasse gruppi:•• linnaseviski (ehk Malt Whisky)•• teraviljaviski (Grain Whisky)•• seguviski (Blended Whisky)•• ... ja kõik ülejäänud viskilised – burboon-viskid ehk Ameerika viskid, Kanada viskid, viskiliköö-rid ning ekstravagantsed tooted erinevatest maadest: Jaapani, India, Uus-Meremaa, Prantsus-maa, Läti jt.

Klassikalisteks viskimaadeks on peetud nelja riiki: Iirimaad, Šotimaad, Ameerika Ühendriike ja Kanadat.

Kuidas visKit juua? Vastus sellele küsimusele on väga liht-ne – kuidas meeldib, nii tulebki juua, ütleb „Viskiraamatu” autor ja viskiklubi UBC president Too-mas Tiivel. Viski on demokraat-lik jook, mida jõid ja joovad nii puuraidurid kui ka kuningad.MiKs juua visKit? Eks viskit ole aegade jooksul tarvitatud väga erineval otstarbel: et oleks lõbus, et purju teeks või et ter-veks teeks. Antropoloogide väi-tel pruugiti destilleeritud jooke vanadel aegadel selleks, et ellu jääda: need vedelikud on anti-septilised, aga elamine oli tihti antisanitaarne ja vesi sageli rik-nenud.

Vaieldamatult on viski olnud aga seotud meelelahutusega ja ka meelte arendamisega. Viski-klubi UBC klassik Kaarel Kuris-maa on öelnud: „Viskit juuakse selleks, et saada elamusi ja aren-dada oma meeli!”Kas lahjendada või Mitte?Viskit võib juua lahjendamata, ja enamasti nii tehaksegi. Paljud joovad viskit vee, sooda, jääga. Viskist saab valmistada ka kok-teile, mõned retseptid leiad le-heküljelt 3.

Toomas Tiivel eelistab viskit juua kas ehedalt või siis vähese veega. Vee ja jää lisamise ning sellega kaasnevatest ohtudest räägib tõenäoliselt keldi rahva-pärimisest pärit õpetlik lugu. Selle järgi on viskil oma vaim, kellele ei tohi liiga teha, kui teda tahetakse paremini tundma õp-pida. Nimelt on nii, et kui viskile liiga palju vett lisada, võib vaim

neelata. Maitse võib olla mahe, magusavõitu, kleepuv, terav ning veel paljude muude oma-dussõnadega kirjeldatav.

Kõige mitmekesisemad on erinevate viskide lõhnabuketid.

uppuda; kui aga seda kaua jää-ga klaasis hoida, võib vaim kül-ma saada. Siit moraal, millel on tõepõhi taga: kui vett lisada, siis igal juhul mitte liiga palju, ja igal juhul vahetult enne joomist. Sama käib ka jää kohta.

Et viskile omast buketti pare-mini tabada, on soovitatud vis-kit klaasis algul veidi käes soo-jendada, loksutada, nuusutada, jälgida klaasi seinale tekkivaid „jalgu” (kõrge kvaliteediga ja rohkesti õlisid sisaldav vanem viski voolab mööda seinu alla

jugadena), nautida viski värvi, ja ales siis maitsta. Võtta väike lonks ja hoida seda hetke suus, kuni tekivad maitsmisaistin-gud, ning alles siis alla neelata. Seejärel lisada klaasi veidi ilma gaasita vett. Nuusutada uuesti – lõhnabukett on enamasti vei-di erinev ja rikkalikumgi, sest viskist eralduvad vee lisamisel teised lõhnanüansid. Seejärel võiks jälle maitsta.

Maitsenaudingu saamiseks on tark võtta lonks viskit ja hoida seda hetke suus, enne kui alla

Selle aasta septembris tähis-tab oma 24. sünnipäeva vis-kiklubi UBC, mille nimetuse kolm suurtähte on tulnud sõ-nadest Uisge Beatha Club. Klubi asutajaliige ja president, suursaadik Toomas Tiivel ütleb klubiliikmed käivad koos üsna sageli, aga mitte päris regu-laarselt. „Tuleme kokku, kui on põhjust – kellelgi meist on näitus, esietendus, sünnipäev või on keegi reisilt tulnud ja viski kaasa toonud,” märgib Tii-vel. Kindlasti tähistataks kahte tähtpäeva – klubi aastapäeva (septembris) ja UBC viskijõu-lusid (liikuv püha, viimati oli mais). Tihtipeale maitstaksegi koos mõnda uut viskit. „Inime-sed reisivad palju ja viskit ka toodetakse laialdaselt,” tõdeb viskiklubi president, lisades, et üksnes viski on siiski harva pea-mine kokkutulemise põhjus.

Toomas Tiiveli sõnul on tema sõpruskonnas – aga see on tema ütlust mööda suurem kui klubiliikmete arv – teadlik-kus viskist aastate jooksul tub-listi tõusnud. „Kui inimestele rääkida ja näidata, mis on mis, siis see mõjub küll,” osutab ta, tuues näite oma tutvusringkon-na daamidest, kes omal ajal malevas joonud mingit solk-viskit ja kel seetõttu oli mait-se rikutud. Kui nad said aga proovida häid viskisid, lõid nad vaimustusest käsi kokku. Tiivel on kogenud sedagi, et Eesti inimeste viskiteadlikkus on tihti parem kui naabermaades.

Põltsamaa Viskiklubi on UBC-st tiba noorem – moo-dustatud 1996. aasta sügisel meestest, keda ühendab ühine huvi – viski.

Viskiklubi liikme Olavi Sõ-mermaa sõnul käib nende seltskond koos regulaarselt, u 3–4 nädala tagant. Ühe õhtu läbivaks teemaks on tavaliselt uudse viski degusteerimine. „Eestis müüdavad viskid on meil läbi maitstud, nüüd proo-vime tavaliselt seda, mida kee-gi reisilt kaasa toob,” täheldab Sõmermaa.

Viski ühendab

Maitsenaudingu saamiseks on tark võtta lonks viskit ja hoida seda hetke suus, enne kui alla neelata.. Foto: Shutterstock

Tullamore D.E.W.-d esindab Eestis SPI Distribution (Estonia). Tel 6139 799, [email protected]

Reklaamlehe valmistas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Page 2: Viskileht | märts 2013

Juba päev tagasi alustasid iirlased Dublinis ühe oma tähtsaima riigi- ja kiriku-

püha püha Patricku päeva tähis-tamist uhke, viis päeva kestva festivaliga. See suurejooneline üritus on täis mitmesugust mee-lelahutust: erinevaid etteasteid, etendusi, kontserte ja tulevärki, päädides pühapäeval, 17. märt-sil kireva rahvarohke rongkäi-guga. Tänavune festival tõotab tulla iseäranis suurejooneline – esimest korda on paraadist osa võtma kutsutud rohkem kui 8000 inimest kõikjalt maailmast, festivalile on oodata aga 1,6 mil-jonit inimest.

Liialdamata võib öelda, et püha Patricku päev on üle maa-ilma tähistatav päev ja nii see tõepoolest ongi. Ekstra püha Patricku päevale pühendatud kodulehekülg loetleb kümneid, et mitte öelda sadu paiku mit-mel pool maailmas, kus tänavu rongkäik ette võetakse. Teiste seas tähistatakse püha Patric-ku päeva näiteks ka Jaapanis, Ameerika Ühendriikidest rää-kimata. Just Ameerikast paraa-di korraldamine alguse saigi,

esimest korda tehti seda 1737. aastal Bostonis, eestvedajaks kodumaalt võõrsile rännanud iirlased. Muide, iirlane olevat legendi järgi olnud esimene eu-rooplane, kelle jalg Kolumbuse ekspeditsioonil Ameerika pinda puudutas.

Olgu selle maale astumisega, kuidas oli, kuid komme korral-dada püha Patricku päeval rong-käiku levis teistessegi Ameerika linnadesse. Iirimaa iirlased ise marsivad rongkäigus küllalt lü-hikest aega – alles 1937. aastast. 20. sajandil saigi püha Patricku päevast üle maailma tähistatav iiri kultuuri püha, kuigi algul oli see päev vaid katoliku kalendris pühale Patrickule pühendatud päev. Aastal 1903 sai püha Pat-ricku päevast Iirimaal riigipüha.

Tänapäeval teenib püha Pat-ricku päev mõneti ka kommerts-likke eesmärke – eelnimetatud festivali hakati 1996. aastal va-litsuse otsusega korraldama, tõmbamaks saareriiki rohkem turiste.

Püha Patricku päeva tähista-takse Eestiski, peamiselt iiri pu-bides iiri muusika ja õlle seltsis.

Selle päeva värv tänapäeval on roheline (algselt sinine) – kanda tuleb rohelisi rõivaid või vähemasti aksessuaare ja risti-heinalehe kujutisega märke, siis ei ole ohtu, et kaaskodanikud näpistaksid. Juuakse rohelist Guinnessi õlut ja pole ime, kui mõni veekogu või purskkaevu vesigi roheliseks värvitakse. Näi-teks Chicago jõge on 1962. aas-tast saadik sel päeval roheliseks värvitud.

„See on tore ja rõõmus päev,” ütleb Piret Linnamägi, kes käis püha Patricku päeva pidustus-tel mõni aasta tagasi Iirimaal Kilkennys. Pireti sõnul meenu-tas rongkäik mõneti meie lau-lu- ja tantsupeo rongkäiku, aga kui meil ootad, mis kollektiiv ja millistes rahvariietes tuleb, siis seal pakkusid põnevust vahvad kostüümid. „Igasugu karvaseid ja sulelisi oli,” osutab ta. „Kogu aeg vaatasid ja ootasid, kes järg-misena tuleb.”

Peale lasteaedade, koolide ja erinevate ametkondade marssis paraadil ka hulgaliselt Iirimaal väga menukate spordialade – jalgpalli ja hurling’u võistkondi.

Meelelahutust pakuti terves linnas: palju oli tantsuetendusi, aga ka muusikat.

Tollal etendus Kilkennys muu-sikal Oliver ning selle esitlemi-seks liikus rongkäigus näiteks ka suur veoauto, mille kastis oleval laval etendati fragmente muusi-kalist.

Püha PatricK tõi saarele ristiusuAmetlike usupühade hulka arva-ti püha Patricku päev 17. sajandi alguses ning ehkki ajapikku on püha ilmalikuks muutunud, on ta samal ajal siiski endiselt ka usupüha.

Ent kes oli püha Patrick, kelle auks rongkäike ja festivali pee-takse? Püha Patrickut, kes elas aastatel 387 kuni 461 (suri tõe-näoliselt 17. märtsil!), peetakse Iirimaale ristiusu toojaks. Ta elas Walesis, kust iiri piraadid ta röö-visid ning orjana saarele tõid.

Püha Patricku päev – iirlastele tähtis püha

Kuue aasta pärast ta põgenes, õppis preestriks ja naasis saare-le jumalasõna kuulutama. Ristik-heina lehte olevat ta kasutanud püha kolmainsuse sümboli tões-tusena. Kõneldakse sedagi, et ta ajas kõik maod Iirimaalt välja, ehkki tegelikult ei ole saarel ma-dusid kunagi elanudki.

Püha Patrickuga on seotud ka viskist pajatavad legendid. Väidetavalt pani 5. sajandil Iiri-maa destilleerimiskunstile aluse just püha Patrick. Ta olevat nõi-duslikust surmaunest ärganud tänu lõhnale, mis immitses lin-naste käärimisnõust. Sealt tõus-nud aur kondenseerus Patricku peekris, millest pühamees jõi ja paugupealt terveks sai.

Patrickult on säilinud kaks tema käega kirjutatud kirjatööd „Confessio” (Avaldus) ja „Episto-la” (kiri Coroticuse sõduritele). Püha Patrick on maetud Põhja-Iirimaale Downpatrickusse.

Püha Patricku päev on iirlastele tähtis püha, mil kantakse rohelist, kogunetakse linnatänavaile meelt lahutama ja osa saama suurejoonelisest paraadist. Foto: Shutterstock

Page 3: Viskileht | märts 2013

Tullamore D.E.W. puhtalt ja ilustamataKoostis ja valMistaMine•• Kalla paksupõhjalisse madalasse viskiklaasi tubli sorts Tullamore D.E.W. Original`i.•• Soovi korral võid lisada ka allikavett.•• Istu mugavasse tugitooli.•• Võimalusel kaasa tore seltskond. •• Hinga sisse, võta hetk ja mõtle järele. •• Võta üks lonks.•• Korda viimast kahte punkti, kuni klaas on tühi.

Püha Patriku päeva Montserrat kokteilKoostis•• 5 cl Tullamore D.E.W. Original`i •• 2,5 cl õunamahla•• 1 pruuni suhkru kuubik•• 1 sorts Angostura bitterit•• 1 suure apelsinikoore spiraal (nagu pildil)valMistaMine•• Pane madalasse joogiklaasi suhkur, lisa bitter ning kalla peale väike osa Tullamore D.E.W.-d. •• Seejärel purusta mudleriga (uhmrinuiaga) segu ning täida klaas jääkuubikutega.•• Sega läbi ning lisa aeglaselt ülejäänud Tullamore D.E.W. ja õunamahl. Kaunista apelsinikoore spiraaliga.

Õuna D.E.W.Koostis•• 5 cl Tullamore D.E.W. Original`i•• õunamahla•• sidruniviilvalMistaMine•• Vala jääkuubikutega täidetud kõrgesse klaasi Tullamore D.E.W. Vala peale õunamahla ja kaunista sidruniviiluga.

D.E.W. & Ginger Koostis•• 5 cl Tullamore D.E.W. Original`i•• Ginger Ale toonikut•• sidruni- või laimiviilvalMistaMine•• Vala jääkuubikutega täidetud kõrgesse klaasi Tullamore D.E.W. Lisa Ginger Ale toonikut ning kaunista sidruniviiluga.

The Liberator (Vabastaja)Koostis•• 5 cl Tullamore D.E.W. Original`i•• 2 cl grenadiinisiirupit•• 1,5 cl sidrunimahla **•• 1,5 cl apelsinimahla**** Võimalusel kasuta värskelt pressitud ning kurnatud mahla.valMistaMine•• Lisa kõik koostisosad koos jääkuubikutega šeikerisse ning loksuta korralikult. Kurna madalasse jääga täidetud joogi klaasi ning kaunista sidruniviiluga.

Glasses up!

viski ehedana, aga miks mitte ka kokteilina

Juba lehe esimesel küljel on püstitatud küsimus – kuidas juua viskit. Toomas Tiivel ütleb, kuidas meeldib, nii tulebki juua. Nii ongi! Kellele meeldib viski puhtal kujul, kes joob teda jääga, veega või kokteilina.

Viimatimärgitud puhuks pakub Iiri viskitootja Tullamore D.E.W. mõned põ-nevad ja uudsed variandid.

•• alusta sellest, et võtad päeva vabaks, et tähistada püha Patricku päeva koos sõprade ja perega. Isegi väike Kariibi mere saar Montserrat tähistab püha Patricku päeva austusavalduse-na iiri orjadest mässajate vastu. Nad astusid oma kolonisaatori-test peremeeste vastu, paraku suruti ülestõus maha just 17. märtsil 1768. aastal.Proovi sel päeval Montserrat’-nimelist viski-kokteili, mille ret-septi leiad siit leheküljelt. •• Jaga toosteToostide lausumine on tähtis osa iiri kultuurist, see peab tule-ma südamest ja seda jagatakse enda jaoks kõige tähtsamate inimestega. Niisiis – kutsu kokku oma sõb-rad, osta üks joogiring Tullamo-re D.E.W.-d, lausu valju häälega oma toost või kasuta näiteks seda:

„Glasses up toThe Irish saintsAnd to those who’sHearts areNever faintGlasses up to keepingYou headWhen those about youPlay fools insteadSo don the greenAnd a drop ofThe pureIRISH TRUEOf that you can be sure.”*

•• Kuula elavat muusiKatKui sul ei õnnestu osa võtta Ii-rimaal püha Patricku päeva tä-histamisest, võid sa omaks võt-ta iirlaste kombe üllatada oma sõpru piletitega oma lemmikan-sambli kontserdile. Iiri mõistes tähendab see, et sa naudid häid

asju oma elus. Iirlased peavad väga lugu elavast muusikast ning paljudes pubides kõlabki makimuusika asemel elav muu-sika. Kui sa ei leia sobivat elava muu-sikaga kohta, korralda püha Pat-ricku päeva pidu sel moel, nagu sulle meeldib. •• võta KlaasiKe tullamore D.e.W.-D, sest püha Patricku päev ei ole ehe ilma tilgakese kangema kraamita.

*„Ood Iiri pühakutele ja neile, kel südames rõõm ei raugeOod Sulle, kes sa hoiad pea selge riukalikke eesSeega kanna rohelist ja võta naps puhast Tõelist IirlastSelles võid kindel olla.”

Muusika ja klaasike kangemat

iirlased armastavad väga oma meelt lahutada pubides, nii ka püha Patricku päeval, ning võtta klaasike õlut või kangemat

kraami. Miks mitte klaasikest viskikokteili. Foto: Kristiina Viiron

iirimaa viskitootja tullamore D.e.W. annab mõned lihtsad ja kergesti järgitavad soovitused, kuidas tähistada püha Patricku päeva tõeliselt iiripäraselt.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Pat ütleb vanale semule pärast paari jooki: „Me oleme sõbrad olnud juba aastaid. Kui mina peaksin surema esimesena, kas võin sinult teenet paluda? Osta pudel parimat viskit ja tule vala see muu hauale.”Sõber vastab: „Sinu jaoks, vana sõber, teen seda heameelega. Aga ega sa ei pahanda, kui lasen viskil enne läbi oma sisikonna käia?”

Hea huumor ja hea Iiiri viski on käinud koos juba sajandeid. Tullamore D.E.W.-l on hea meel toetada hea inglisekeelse stand-up`i maaletoojat Komeediklubi. Järjekorras 13. naljaõhtu toimub 27. märtsil von Krahli baaris, esinejateks Alistair Barrie (UK) ja Carey Marx (UK). Šõu algab kell 20, uksed avatakse kell 19.30. lisainfo: Facebook.com/komeediklubi

Page 4: Viskileht | märts 2013

On üks väike linn Iirimaa sü-dames, mille nime lisaks maakaardile kohtab ka ühe

joogi pudelil. See jook – Tullamore D.E.W. viski on teinud sellest pai-gast maailmanimega kuulsuse.

Viskisõprade seas kõrgelt hin-natud Tullamore D.E.W. on auväär-ses eas kaubamärk – juba aastal 1829 asutati Offaly krahvkonnas Tullamore’is viskivabrik, milles too-detav uisce beatha on oma nime saanud vabriku ambitsioonika di-rektori Daniel E. Williamsi järgi. Aastal 1863 oli Daniel alles 15-aas-tane poisike, kui ta tehasesse tööli-sena ametisse asus. Üksteist aastat hiljem usaldas viskitehase toonane juht kapten Bernhard Daly juhtimi-se Danielile. Ehkki nooruke Daniel oli viskitootmise protsesse nende aastate jooksul pidevalt järginud ning algselt toodeti Tullamore D.E.W. viskit kui pot still viskit (Iiri traditsiooniline viskivalmistamise meetod, kus vasest destillatsioo-nipajas destilleeritav vedelik on saadud idandatud ja idandamata odra segust), mõlkus tema peas ka uusi ideid. Ta oli esimeste seas, kes hakkas viskit valmistama kol-mekordse destilleerimisega, võttis kasutusele brändi praeguse nime-kuju Tullamore D.E.W. ja mõtles välja slõugani: „Give Every Man His DEW.“

Daniel E. Williams oli self-ma-de man, oma visiooni ja julgete veendumustega. Aastal 1893 tõi ta Tullamore`i linna elektri – seda ajal, mil keegi ei pidanud niisugust asja veel võimalikukski. Paari aasta pä-

tullamore D.e.W. viskile andis nime vabriku ambitsioonikas juht

rast paigutas ta viskitehasesse esi-mesed telefonid ning üsna peagi hakkas kasutama mootorsõidukeid.

Tema lapselaps Edmund Wil-liams jätkas vanaisa valitud rada kolmekordselt destilleeritud viski valmistamisel. Ent Tullamore D.E.W. pole mitte üksnes kolm korda des-tilleeritud, vaid on ka unikaalne segu kõigist kolmest Iiri viski liigist - pot still, malt ja grain whiskey. Tul-lamore D.E.W. oli esimene ning on tänini ainus rahvusvaheline Iiri viski, kus seda kolme segu kasutatakse.

Nagu teisigi alkoholitootjaid, nii räsisid Ameerika kuiv seadus ja II maailmasõda ka Tullamore D.E.W. viskivabrikut, ent Edmund Williams võttis kasutusele uudseid turundus-võtteid, et taastada Iiri viski koht maailmaturul.

Aastal 1963 müüdi Tullamore D.E.W. kaubamärk maha, Iiri süda-mes asunud viskivabrik suleti ning tootmine koliti Corki. Aastate jook-sul on kaubamärk vahetanud paar korda omanikke, kuuludes praegu sõltumatule alkoholitootjale Willi-am Grant & Sons.

Enamus toodangust valmib endiselt Corkis, kuid hetkel käib Tullamore`i lähistel uue destillee-rimiskoja ehitus. Kui see järgmise aasta juulis uksed avab, on kõik jälle nagu vanasti ning see suurepärane viski valmib jälle oma sünnilinnas, mille nime ta ka kannab.

Tullamore`i endise vabriku tol-liladudes asub praegu aga Tulla-more D.E.W. külastuskeskus, kus saab tutvuda Tullamore D.E.W. viski kunagiste valmistusviisidega ning

selle kaubamärgi viski auväärse aja-looga.

eriline valMistaMisviis annab erilise MaitseAga mis teeb Tullamore D.E.W. vis-ki eriliseks ja teistest Iiri viskidest eristuvaks? Põhjus peitubki tema valmistamisviisis. Esiteks kujundab kolmekordne destilleerimine ja tammevaatides laagerdamine vis-kile eriliselt maheda maitse. Teiseks – kuna ta on segu kõigist kolmest Iiri viski liigist, annab see asjaolu joogile mahedaid tsitruse ja linna-se noote aga samas ka keerukust. Ja lõpuks – kuna viski on küpsenud bubooni ja šerrivaatides, on tal va-nilli, puidu ja pähkline lõppnoot.

Tullamore D.E.W. viskis kasuta-tavat idandatud ja idandamata otra kuivatatakse suletud ahjudes, mitte turbalõkkel, seetõttu puudub sel täielikult mõnele Šoti viskisile ise-loomulik „turbane suitsusus”.

Praegu on Tullamore D.E.W. suu-ruselt teine ning üks kiiremini kas-vavaid Iiri viskisid maailmas.

Põnev tootevaliKPraegusesse tootevalikusse kuulu-vad Tullamore D.E.W. Original Black 43 (müüakse üksnes Tšehhi Vabarii-gis, Bulgaarias ja Dublini lennujaa-mas), Tullamore D.E.W. 10 year Old Reserve ja Tullamore D.E.W.12 Year Old Special Reserve (mõlemad kol-mekordselt destilleeritud, kolme Iiri viski liigi segud ja laagerdunud bu-booni- ja oloroso šerri vaatides), ai-nulaadne Tullamore D.E.W.10 Year Old Single Malt (laagerdunud nel-jas erinevat liiki vaatides: burboon, oloroso šerri, portvein ja madeira) ning Tullamore D.E.W.Heritage Blend (saadaval ainult Tullamore’i külastuskeskuses).

Enam kui 80 riigis müüdav Tul-lamore D.E.W. on ka üks enim au-hindu saanud Iiri viskisid maailmas.

Viimase 10 aasta jooksul on seda nime kandvad viskid võitnud 29 medalit, neist viimati viis auhinda 2011. aasta mainekal rahvusvahe-lisel veini- ja kangete alkoholjooki-de võistlusel (IWSC), kaasa arvatud Gold Best in Class kuulsa Tullamo-re D.E.W. 10 Year Old Reserve’i eest. Tullamore D.E.W. 12 Year Old Special Reserve võitis hiljuti pari-ma Iiri seguviski auhinna mainekal Icons of Whisky Annual Awards’i dineel Londonis.

Tullamore D.E.W. on esimene üldises viskide kategoorias Tšehhi Vabariigis, Taanis ja Baltikumis ning Iiri viskide kategoorias Saksamaal, Bulgaarias, Rootsis ja Poolas.

Eestis on SPI Distribution (Esto-nia) vahendusel Tullamore D.E.W. toodangust saadaval Tullamore D.E.W. Original, Tullamore D.E.W. Black 43, Tullamore D.E.W. 12 Year Old Special Reserve ja Tullamore D.E.W. 10 Year Old Single Malt.

tullamore D.e.W. on auväärse ajalooga kaubamärk. Foto: Tullamore D.E.W.

Tullamore D.E.W. Original

Tullamore D.E.W. Original on legen-daarne kolm korda destilleeritud Iiri viski; segu, mida maailm tunneb tema maheda ja pehme maitse järgi. Esialgne lilleline, samas biskviiti mee-nutav maitse pärineb grain whisky’st, pehmed ja vürtsikad noodid kuulu-vad pot still viskile. Tsitrusenüanss tuleb malt viskist ja see unikaalne kol-me viski kombinatsioon eristab Tulla-more D.E.W.-d kõigist teistest Iiri viski segudest. Lõpuks märkate maitses

Jagage tõelise iiri tõe vaimus tullamore D.e.W. iiri viskide ainulaadset valikut

pähklit või isegi martsipani selgelt eris-tuva vanilliga: selle lisavad laagerdami-sel kasutatud šerri- ja burboonivaadid. Tullamore D.E.W. Original on ka viskis-petsialistide seas kõrgelt hinnatud jook, mis on võitnud viimase10 aasta jooksul 22 kuldmedalit. 2008. aastal sai Tullamo-re D.E.W. Original kuldmedali maailma kangete alkoholjookide võistlusel.

Tullamore D.E.W. 12 Year Old

Special Reserve

Tullamore D.E.W. 12 Year Old Special Reserve on vanade Iiri viskide segu täis

erinevaid, täiuslikult sobitatud maitseid, mis on hoolikalt kom-bineeritud saavutamaks süga-vust, iseloomu ja küpsust.

Tullamore D.E.W. 12 year Old Special Reserve on 12 kuni 15 aastat laagerdunud burboo-ni- ja šerrivaatides ning selles on suur osakaal pot still ja malt viskil. Tullamore D.E.W. 12 year Old Special Reserve on nagu teisedki sama kaubamärgi vis-kid kolmekordselt destilleeritud. Tegu on väga peene vana viski-ga, millele täiendav laagerdumi-ne on andnud veelgi keerukust. Uus maitsesügavus tuleneb suurest pot still’i sisaldusest ja täiendavast laagerdumisest šer-rivaatides. 10 Year Old Reserve’i pehme, võine olemus on asen-dunud pika, sügava, jõulise ma-gusa pähkliga, mis tuleneb sa-muti pikemast laagerdumisajast šerrivaadis. Samuti tunneme sel-les vürtsiseid taustanoote.

12 Year Old Special Reserve hääletati võistlusel 2011 Icons of Whisky Awards parimaks Iiri seguviskiks.

Tullamore D.E.W. 10 Year Old Single Malt

Tullamore D.E.W.10 Year Old Sing-le Malt on aastatepikkuse vanades burbooni-, kuiva oloroso šerri, port-veini- ja madeiravaatides laager-dumise tulemus. Tegelikult on see ainus Iiri single malt viski, mis laa-gerdub täiuseni neljas vaadis. Küp-semine neis spetsiaalselt valitud vaatides võimendab ja tugevdab viski maitset. Vaimustav jõulukoogi maitse on Iiri viskide seas ainulaad-ne ja nõuab uute avastuste nimel proovimist.

Tullamore D.E.W. Black 43

Tullamore D.E.W. Black 43 on kolme-kordselt destilleeritud kvaliteetsegu, mida rikastab spetsiaalselt valitud vürt-sikas, tugevamaitseline pot still viski ja mida on terve aasta vältel laagerdatud vanades oloroso šerri vaatides. See asjaolu lisab Tullamore D.E.W. iseloo-mulikule maitsele pehmeid šerrinoo-te, mistõttu see legendaarne Iiri viski on uskumatult jõuline ja mitmekesine. Tullamore D.E.W. Black 43 on tavalisest kangem, tema alkoholisisaldus on 43%.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.