Kriisi kulg

Kriisi- ja katastroofipsühholoogia 2.loeng

kadri ugur

Üldist

Kriisireaktsioon on loomulik protsessKriisireaktsioon nõuab aegaKriisireaktsioon on väga individuaalneKriisis olev inimene keskendub enesele

Hoiatus

Vigastamatuse illusioon: kõik läheb hästi, meiega ei juhtu midagi

Eriti tugev on vigastamatuse illusioon siis, kui hoiatatakse loodusõnnetuste eest (vulkaanipurse, maavärin, keeristorm)

Esimest hoiatust ei võeta tavaliselt tõsiselt.

Hoiatus 2

Enamasti antakse hoiatus liiga hilja, kuna ametnikud kardavad paanika puhkemist. Liiga hilise hoiatuse puhul on aga paanika võimalus suurem.

Liiga varajast hoiatust ei võeta kuulda.Valehäired vähendavad järgmiste häirete

tõhusust.

Hoiatus 3

Suur osa inimestest käitub nii nagu teisedki.Olukorra tõsidust usutakse alles reaalseid

meetmeid nähes (gaasiõnnetus)Perekonnad keelduvad sageli

evakueerumast, kui mõni pereliige puudub

Häire 4

Sisemine kaart (kuhu minna, kus miski asub jne) on eriti oluline külas ja hotellides

Evakuatsioon õnnestub kõige paremini siis, kui inimestel on selge ettekujutus, kuhu minna ja mida teha.

Korraldused peavad olema selged, täpsed ja emotsioonivabad

Kriisi kulg

ŠokkVarajane

reaktsiooniperioodHiline

reaktsiooniperioodToibumisperiood

Kriisi akuutne faas

Krooniline kriisireaktsioon

PTSD

Šokk

Psüühika esimene reaktsioon on kaitsta isiksuse terviklikkust. Seega ei jõua juhtunu koheselt kohale.

Šokiseisundis toimuvad muutused psüühikas, teadvuse seisundis ja kehas

Erista meditsiinilist ja psüühilist šoki mõistet!

Šokk 2

Muutused teadvuses: ebatõelisuse tunne “see on uni” ei ole võimalik, ei ole tõsi meiega midagi sellist ei juhtu ajakäsitlus muutub muutused tajusüsteemis

“See ei ole tõsi!”

Psüühika keeldub esimestel hetkedel juhtunut uskumast (vigastamatuse illusioon)

Teadvus püüab juhtunust distantseeruda: tegelikkust nähakse kui filmi, und või teatrit; tunne “see ei toimu ju minuga” - dissotsiatiivne kogemus

Ajakäsitlus

Aju on aktiivselt töös: otsitakse mälust toimimisjuhiseid ja samal ajal võetakse vastu informatsiooni sündmuse kohta.

Ajakäsitlus ei vasta tavalisele sündmused tormavad mööda, ei jõua reageerida aeg venib, olukord muutub järjest hullemaks

Sageli põhjustab muutunud ajakäsitlus hiljem süütunnet

Tundetus

Šokis olev inimene ei tunne reeglina valu, külma, kuuma, nälga ega väsimust.

Sageli lamandub ka emotsionaalsus: inimene ei tunne midagi, ta üksnes tegutseb

Metakognitsioon (teadlikkus enesest) nõrgeneb ajutiselt

Kehalised reaktsioonid

Oksendaminetahtmatu urineerimine ja soole tühjendaminenärvisüsteemi sümpaatiline osa aktiviseerub

pulss kiireneb hingamine kiireneb lihastoonus tõuseb kõik on valmis põgenemiseks

Kehalised reaktsioonid

Kui kriitiline olukord kestab kaua, võib inimene hakata värisema, higistama, samuti kogeda motoorset rahutust

Kui kriitiline olukord laheneb kiiresti, võivad need reaktsioonid tulla hiljem (hakkasin värisema siis, kui oht oli möödas)

Muutused käitumises

Liigsed reaktsioonid karjumine füüsiline üliaktiivsus, kasvanud jõud ja kiirus mõttetu ringisahmerdamine sooviga midagi

parandada

Väga harva esineb paanika, mille puhul inimene käitub viisil, mis kahjustab teda ennast või teisi.

Muutused käitumises 2

Puudulikud reaktsioonid põlved lähevad nõrgaks, haare lõdveneb vajadus kuhugi toetuda inimene ei jaksa või ei taipa tegutseda paigaletardumine

Äärmuslikul juhul võib tekkida stuupor - lihaskangestus, mis võib muutuda eluohtlikuks

Kuidas kohelda kriisis olevat inimest?

Ära kohku millestki - kõik reaktsioonid on loomulikud

Hoolitse elu põhivajaduste eestSoe (mitte kuum) jookAlkohol ???Ravimeid pole tarvisŠokk läheb mööda

Šokis infoallikas

Esitle ennast korduvaltInimesel puudub ülevaade kogu

sündmusest, ta on keskendunud oma reaktsioonidele

Psüühika kaitsemehhanismid ei võimalda olukorda adekvaatselt hinnata

Soovitu ja tegelikkus võivad segi minna

Varajane reaktsioonifaasKestab 4-8 nädalatŠoki möödumisele viitab

värisemine higistamine südamepööritus kiirenenud pulss nutmine väga intensiivsed tunded

Varajane reaktsioonifaas 2

Kontrolli tunne tuleb kiiresti taastada - inimene moodustab endale pildi sellest, mis “tegelikult” juhtus

faktide vahele jäävad augud täidetakse fantaasiaga

Tuntakse suurt soovi olla koos saatusekaaslastega, mõtteid ja muljeid vahetada

Varajane reaktsioonifaas 3

Tunnetes valitseb väga suur segadus: kergendus, viha, süütunne, kurbus, rõõm

Palju küsimusi: mis, kuidas, miks (just nüüd, just minuga jne)

Argielu on häiritud, kuna tähelepanu on endiselt juhtunule suunatud

Flashback

Kehalised reaktsioonid

Unehäired: uinumisraskused, katkendlik uni

IsumuutusedKalduvus liialdada alkoholi või

ravimitegaMuutused kehakaalus

Süütunne ja süüdistamine

Kriisis olev inimene mõtestab ka oma osa juhtunus ning leiab sageli midagi, mida oleks võinud teha teisiti. Irratsionaalsest süütundest on raske kõnelda.

Oma süütunnet väljendatakse teisi süüdistades

Valitseb illusioon, et süüdlase leidmine muudab olukorra paremaks

Häbi reaktsioonifaasisPärast šoki möödumist võib inimene tunda

häbi oma reageeringute, mõtete või tunnete pärast

Paljude jaoks on häbiväärne olla abivajaja, süüdlase või ohvrirollis

Häbitunne haarab kogu isiksuse ning selletõttu on raske abi otsida.

Leinatöö

Varajases reaktsioonifaasis algab leinatöö - järkjärguline loobumine sellest, mida enam pole

Kurbus on segatud väga paljude tunnetega, sh vihaga

Inimene tegeleb juhtunuga 24/7, seetõttu on esialgu raske muule keskenduda

Viha

Viha on loomulik tunne, mille ajendab ebasoovitav olukord

Viha mobiliseerib, andes märku inimese tegelikest jõuvarudest

Viha süüdlase ja kannatanu vastu on olemuselt sarnased, viha kannatanu vastu on aga väga raske väljendada

Müüdid

Müüdid aitavad toimunuga leppida see oli saatus ta oligi karmi elu jaoks liiga hea ta oli selle ära teeninud ma nägin seda ette

Hiline reaktsioonifaas

Inimene väsib leinatööstJõuvarud on otsa saamasPeamised küsimused on vastatudElumuutusega ei soovita kohaneda, kuid

selle paratamatust tunnetatakse alles nüüd

Hiline reaktsioonifaas 2

Lähisuhted kipuvad kannatamaTraumajärgse stressihäire ohtDepressiooni ohtSõltuvushaiguse ohtRaske luua uusi suhteid