“RAHVUSSUHTED & INTEGRATSIOONIPOLIITIKA

VÄLJAKUTSED PÄRAST PRONKSSÕDURI KRIISI”

Rahvastikuministri büroo8. august 2007

Uuringu tellimise eesmärgid ja tulemuste rakendamine

Sotsiaalteadlaste ekspertarvamus Pronkssõduri kriisi järel võttis kokku selle sündmuse võimalikud põhjused ja järgnevates arengutes peituvad ohud. Rahvastikuministri büroo poolt telliti selle järel empiiriline uuring, et neid oletusi kontrollida ja olukorra hinnangut täpsustada.

Selleks, et eksperthinnanguid ja uuringutulemusi kasutada integratsioonipoliitika uute meetmete väljatöötamiseks, on vaja see uus teave, mis uurimustest tuleneb, tõlkida konkreetsete ettepanekute keelde ning poliitikute ja avalikkusega läbi arutada.

2007. a juuni küsitlus ‘Rahvussuhted ja

integratsioonipoliitika väljakutsed pärast ‘pronkssõduri kriisi’

UURIMUSE LÄBIVIIMINE

Tellija: Rahvastikuministri büroo Aeg: mai-juuli 2007 Teostajad: küsimustiku koostasid Tartu ülikooli

teadlased ja uuringu viis läbi SaarPoll Kokku küsitleti ajavahemikul 15. juuni- 25.

juuni 2007. a. 1487 inimest vanuses 15-74 a, neist 996 eestlast ja 491 teisest rahvusest inimest.

UURINGU EESMÄRGID

Kontrollida väidet, et aprillikriis on viinud Eesti ühiskonna rahvusliku polariseerumise mõttes uude seisundisse

Võrrelda aprillikriisi põhjuste ja mõjude kuvandit eestlaste ja venekeelse elanikkonna hulgas

Kaardistada rahvusvähemuste seas valitsevad erisused suhetes Eesti riigi ja ühiskonnaga ning täpsustada selle alusel integratsioonipoliitika sihtgrupid

Kaardistada eestlaste ja rahvusvähemuste hoiak integratsiooni erinevate aspektide olulisuse ja edukuse suhtes ning valmisolek osalemiseks integratsiooniprotsessis

Heita valgust meedia rollile aprillikriisi ajal ning selgitada võimalusi suurendada eestlaste ja rahvusvähemuste ühisosa meediaruumis

Suhtumine lõimumispoliitikasse

Integratsiooni suhtumine pärast aprillikriisi on eestlaste seas positiivsem

Integratsiooni suhtumine pärast aprillikriisi (% rahvusrühmast, kes nõustus antud väidetega)

-25

45

-17

59

-62

12

-40

40

-80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80

A: Kriis m uutis Ees tiavalikkusse suhtum ise

integrats iooni täies tinegatiivseks

B: Kriis tekitas Ees tiavalikkuses senises t

tõs isem at huviintegrats iooni vas tu

A: Kriis näitas , et senineintegrats ioonipoliitika

on täies tiebaõnnes tunud ja sellepeale pole m õtet raha

raisata

B: Kriis näitas , etintegrats ioonipoliitikaton vaja, aga see tulebm uuta s isulisem aks

Teinerahvus

Eestlased

Eestlaste ja rahvusvähemuste lõimumiskuvandi erinevused

Eestlaste jaoks on esiplaanil keeleõpe ja hariduse ühtlustamine ja tagaplaanil mitte-eestlaste sotsiaalse tõrjutuse ja kaasamise probleemid

Rahvusvähemuse jaoks on olulisim sotsiaalse tõrjutuse, sallivuse (teiste kultuuride mõistmise) ja kaasamise probleemistik

Mida olulisemaks hinnatakse konkreetset lõimumise eesmärki, seda kriitilisem ollakse selle teostumist hinnates (näiteks– sotsiaalmajanduslike võimaluste võrdsust peab tähtsaks 55% venekeelsetest vastajatest, kuid vaid 21% peab seda teostunuks; sallivust ning teiste kultuuride mõistmist eestlaste seas peab oluliseks 46%, aga teostunuks 23%)

Kõige enam üksmeelt on suhtumises sotsiaalsete riskide vähendamisse (HIV, narkomaania) - 60% venekeelsetest vastajatest ja 67% eestlastest peab seda oluliseks

Integratsioonipoliitika prioriteedid eestlaste ja mitte-eestlaste jaoks on

erinevadAntud eesmärki väga oluliseks hinnanute % rahvusrühmas

12

21

23

23

27

28

36

47

63

67

54

39

44

55

46

48

11

27

36

60

0 20 40 60 80

Mitte-eestlas tes t EVkodanike es indatus

ja osalem ine

Vähemuste kultuuri,identiteedi toetam ine

Eesti kodanike arvukasv

Sots iaalmajandus likevõimalus te võrdsus

Sallivus , teis tekultuuride mõis tm ine

eestlas te seas

Ühise "Eesti rahva"kujunem ine

Venekeelsegümnaas ium i

üleviim ine eesti

Ajaloo- jaühiskonnaõpetuse

ühtlus tam ine

Eesti keeleomandamine

Sots iaalsete riskide(HIV,narko)

vähendam ine

Venekeelsedvastajad

Eestlased

Integratsiooni edukuse hinnang eestlaste , venekee lse te vastajate ning tugevalt lõimunud mitte -eestlaste silmis

(positiivse te hinnangute % rühmas)

0 20 40 60 80

Ajaloo- jaühiskonnaõpetuse

ühtlustamine

Ühtse Eesti rahvakujunemine

Keeleõpe

Venekeelsegümnaasiumi reform

Suletusevähendamine

Naturalisatsioon

Sotsiaalsete riskidevähendamine

Tõrjutusevähendamine

Mitte-eestlastestkodanike kaasamine

Argisuhtlus jakontaktid

Vahemuste kultuuritoetamine

Sallivusesuurendamine

Sotsiaalmajanduslikevõimaluste võrdsus

Kõik eesti

Tugevalt lõimunudmitte-eestlased

Kõik vene

Eestlaste seas domineerib jätkuvalt negatiivne hoiak muulaste kaasamisse Eesti

majandusse ja poliitikasse, ehkki pärast aprillikriisi on see hoiak veidi pehmenenud

Nõustumine väitega: Venekeelse vähemuse suurem osalus Eesti majanduses ja poliitikas on Eesti arengule

A.kasulik B.Kahjulik (Nõustujate % rahvuste lõikes 2005 ja 2007 a küsitlustes)

2328

4034

68

82

4 3

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

A. Kasulik 2005 A. Kasulik 2007 B. Kahjulik 2005 B. Kahjulik 2007

Eestlased

Teised rahvused

Rahvusvähemuse jaotumine lõimumisastme järgi

KUULUVUSTUNNE

68% venekeelsest elanikkonnast peab end Eesti rahva (põhiseaduse mõttes demokraatliku võimu kandja) liikmeks, 32% kahtlesid selles või eitasid seda.

19. Kas Teie peate ennast Eesti rahva hulka kuuluvaks?

68

0

17

1

15

99

0 20 40 60 80 100

Eestlane

Teine rahvus

Protsent %

Jah

Ei

Ei oska öelda

Venekeelsete küsitletute jagunemine lõimumisastme järgi

Lõimumisindeks on koostatud järgmiste tunnuste liitmisel: 1.Eesti kodakondsuse omamine, 2.eesti keele oskamine, 3.enese tunnetamine osana Eesti rahvast (põhiseaduse mõttes), 4.sagedane suhtlus eestlaste ja venelaste vahel, 5. suhtluses kasutatakse eesti keelt või mõlemat keelt vaheldumisi, 6.positiivne suhtumine Eesti ühiskonnas viimase viieteistkümne aasta jooksul toimunud muutustesse, 7.Eesti riigi usaldamine.

Lõimumisindeks2

RAH#: 2,00 Teine rahvus

Cases weighted by KAAL

27,5%

34,1%

30,9%

7,5%T ugeval t lõ im unud(5-

Keskm isel t lõ im unud

Nõrgal t lõ im unud (1-

Lõim um ata (0 tunnust

Tugevalt lõimunud rahvusvähemuse rühma (28% küsitletutest) iseloomustab

EV kodakondsus (91% ) Peab end Eesti rahva liikmeks (95% ) Usaldab Eesti riiki (44%) Rõõmustab muutuste üle (43%) Oskab eesti keelt (86%) Suhtleb igapäevaselt eestlastega (69%), seejuures 18%

ainult eesti keeles, 74% mõlemas keeles Kõrgharidus (34%) Hea sissetulek (vähemalt 5000 krooni kuus pereliikme

kohta) Noorus (42% alla 40a)

Erineva lõimumisastmega rühmade osakaal küsitletud Eesti kodanike, muude riikide kodanike

ning kodakondsuseta isikute seas

Küsitletud Eesti kodanikest olid vaid pooled tugevalt lõimunud.

0

18

13

8

13

48

51

31

38

29

32

34

49

5

4

27

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Eesti

Vene/muu

Kodakondsuseta

Kõik m-e

Lõimumata (0tunnust)

Nõrgalt lõimunud(1-2)

Keskmiselt lõimunud(3-4)

Tugevaltlõimunud(5-7)

Oluline väljakutse integratsioonipoliitikale on Eesti kodakondsuse omandanud rahvusvähemuste positiivse seotuse tugevdamine eestlastega ning nende suurem kaasamine demokraatlikesse protsessidesse Eesti ühiskonnas

Hoiaku murelikkus

Eestlasi iseloomustab üldiselt väiksem murelikkus probleemide olulisuse hindamisel ning suurem optimism Eesti riigi poliitika positiivse mõju suhtes rahvusvähemuste probleemide lahendamisele

Rahvusvähemustel on rohkem hirme ja muresid, nad on valdavalt kriitilised Eesti rolli suhtes nende probleemide lahendamisel

Suurema lõimumisastmega rahvusvähemused näevad Eesti riigi rolli positiivsemalt

SALLIVUS SUHETES

182-186. Kuidas Teie suhtuksite sellesse, kui Teil tuleks …

68

38

58

31

54

27

55

29

49

21

21

27

24

15

25

15

27

18

22

25

9

24

15

31

17

26

13

30

20

13

1

9

2

17

3

22

4

14

6

4

1

2

1

6

1

12

2

9

3

36

0% 25% 50% 75% 100%

Elada venelastega ühes majas (Eestlane)

Elada eestlastega ühes majas (Teine rahvus)

Olla koos venelastega mõne huviklubi võiseltsi liige (Eestlane)

Olla koos eestlastega mõne huviklubi võiseltsi liige (Teine rahvus)

Töötada kollektiivis, kus ülemus on venelane(Eestlane)

Töötada kollektiivis, kus ülemus on eestlane(Teine rahvus)

Olla venekeelse arsti patsient (Eestlane)

Olla eestikeelse arsti patsient (Teine rahvus)

Saada lähedase sugulase abielu kauduhõimlaseks venelasega (Eestlane)

Saada lähedase sugulase abielu kauduhõimlaseks eestlasega (Teine rahvus)

Protsent

Täiesti positiivselt, see ei häiriks mind sugugi

Pigem positiivselt

Ei tea, raske öelda

Pigem negatiivselt

Täiesti negatiivselt, see häiriks mind väga

Eestlased eitavad ebavõrdsust, mitte-eestlastele on see oluline probleem

Eestlaste ning erineva lõimumisastmega mitte-eestlaste hinnangud eestlaste ja venekeelse vähemuse võimaluste võrdsusele

(5-pallise indeksi keskmised, 1=võrdsed võimalused, 5= täiesti ebavõrdsed võimalused)

1,50 1,75 2,00 2,25 2,50 2,75 3,00 3,25 3,50 3,75 4,00 4,25

Ebavõrdsusavalikus elus ja

töös

Ebavõrdsusheaolus jatarbimises

Ebavõrdsus vabasajas ja huvialades

Ebavõrdsushariduses, kultuuris

Eestlastekeskmine hinnangebavõrdsusele

Mitte-eestlastekeskmine hinnangebavõrdsusele

Tugevalt lõimunud

Keskmiseltlõimunud

Nõrgalt lõimunud

Lõimumata

Diskrimineerimiskogemus

K105. Kas olete ise kokku puutunud olukorraga, kus mõnda isikut onrahvuse või keele tõttu eelistatud teisele tööle võtmisel, teatud ametikohtade

või hüvede jagamisel?

,1% ,1% ,2%

12,3% 3,9% 29,5%

15,4% 10,6% 25,2%

25,1% 25,0% 25,2%

47,1% 60,5% 19,9%

100,0% 100,0% 100,0%

Vastamata

Jah, korduvalt, see on üsnatavaline

Üksikjuhtudel

Ei ole ise kokku puutunud,kuid olen kuulnud

Mul ei ole olnud ühtkikokkupuudet selliseolukorraga

Kas olete ise kokkupuutunud olukorraga, kusmõnda isikut on rahvusevõi keele tõttu eelistatudteisele tööle võtmisel,teatud ametikohtade võihüvede jagamisel?

VASTAJAID KOKKU

%

KÕIKVASTAJAD

%

Eestlane

%

Teinerahvus

Rahvus

©SAAR POLL, JUUNI-JUULI 2007

Eestlaste ja venekeelse elanikkonna hinnangud Eesti riigile ja Venemaale muulaste probleemide lahendajana

Eestlased on veendunud, et Eesti riik lahendab piisavalt hästi muulaste probleeme, samas kui isegi hästi lõimunud mitte-eestlased on selles suhtes valdavalt kriitilised

Suur osa venekeelsest elanikkonnast ei näe Venemaas oma probleemide lahendajat-3,00 -2,00 -1,00 0,00 1,00 2,00

Vene riigi rollipuudumine

Vene riigipositiivne roll

Eesti riigi rollipuuduminel

Eesti riigipositiivne roll

Eestlaste keskmine

Mitte-eestlastekeskmine

Tugevalt lõimunud(5-7)

Keskmiselt lõimunud(3-4)

Nõrgalt lõimunud (1-2)

Lõimumata (0tunnust)

APRILLIKRIIS

Hinnangud aprillikriisi põhjustele ja tagajärgedele

RAHVUSLIK POLARISEERUMINE PRONKSMEHE TEISALDAMISE

HINNANGUTES

79% eestlastest peab seda õigeks

76% venekeelsetest vastajatest peab ebaõigeks

106. Kas peate pronkssõduri teisaldamist põhimõtteliselt õigeks?

4

28

7

9

13

11

40

2

36

51

0% 25% 50% 75% 100%

Eestlane

Teine rahvus

Protsent

Jah, täiesti õigeks

Pigem õigeks

Raske öelda

Pigem mitte, oleks võinud otsida sellele probleemile teist lahendust

Üldse mitte, olen sellele täiesti vastu

VASTANDLIK HINNANG VALITSUSE TEGEVUSELE

66% eestlastest ja ainult 5% muulastest kiidab valitsuse tegevuse aprillikriisi ajal heaks

Valitsuse tegevusse suhtub kriitiliselt 19% eestlastest ja 84% muulastest

107. Kuidas hindate valitsuse tegevust pronkssõduri kriisi lahendamisel?

1

43

4

15

11

14

28

5

56

23

0% 25% 50% 75% 100%

Eestlane

Teine rahvus

Protsent

Väga õnnestunuksPigem õnnestunuksRaske öelda Pigem vähe ebaõnnestunuksTäiesti ebaõnnestunuks

Eestlased ja teisest rahvusest inimesed näevad tänavarahutuste põhjusi

põhimõtteliselt erinevalt ning üksteist mittemõistmises süüdistavalt

Eestlaste arvates konflikt tekkis seetõttu, et venekeelne elanikkond näeb minevikku ja Eesti tegelikkust erinevalt kui eestlased. Rahutusi käivitas otseselt Venemaa poliitika ning provokaatorite tegevus.

Teistest rahvustest inimesed näevad kriisi põhjusena valitsuse puudulikku suhtlemist muulaskonnaga ning kuju teisaldamise ja ümbermatmise korraldamise viisi. Sündmuste käiku mõjutanud oluliseks põhjuseks peetakse protesti Eesti riigi muulaspoliitika vastu.

Rohkem lõimunud muulased rõhutavad teistest enam valitsuskommunikatsiooni puudusi ning meedia mõju

Aprillikriisi mõjud

Uuring näitas, et aprillikriis ei ole siiski oluliselt halvendanud rahvussuhteid

lähiümbruses

Küsitlustulemused ei kinnita, et aprillikriis oleks rahvussuhted Eestis totaalselt halvaks muutnud

Kriis ei mõjutanud eriti palju eestlaste ja muukeelse elanikkonna suhtlemist kohalikul tasandil

Suhted on halvenenud avaliku arvamuse, meedia ja poliitika tasandil

Meedia

Meedia jälgimine tavaolukorras ja aprillikriisi ajal: rahvusvähemuse seas

suurenes huvi Eesti kanalite vastu  % vastajatest, kes jälgis kanalit sageli, järjekindlalt

Eestlased Teised rahvused

  Tavalineolukord

Aprilli-sündmused

TavalineOlukord

Aprilli-sündmused

Eestikeelsed ajalehed 70 72 7 10

Eestimaal ilmuvad venekeelsed ajalehed 1 4 33 36

Venemaa ajalehed 0 2 8 15

Eesti Raadio * 62 * 21

Eesti telekanalid 83 84 15 26

Kohalikud kaabeltelekanalid 6 5 15 15

PBK 4 4 74 70

Teised Venemaa teleprogrammid 5 5 65 57

Eestikeelsed internetiportaalid 41 41 7 12

Venemaa internetiportaaalid 1 2 22 23

Eesti venekeelsed internetiportaalid 2 2 22 32

Meediakanalite usaldamise indeks (usaldavate suhe mitteusaldajatesse auditooriumi seas): Eesti Raadio

venekeelne programm konkureerib edukalt Vene kanalitega

Usaldusindeks

Infokanal Eestlased Teised rahvused

Eestikeelsed ajalehed 0,07 1,59

Eestimaal ilmuvad venekeelsed ajalehed 2,82 0,56

Venemaa ajalehed 14,92 1,46

Eesti TV 0,02 0,84

Kanal 2, TV 3 0,07 1,09

Eesti Raadio venekeelsed saated 0,79 0,44

Kohalikud kaabeltelekanalid 2,84 0,69

PBK 5,25 0,34

Teised Venemaa teleprogrammid 10,1 0,60

Eestikeelsed internetiportaalid 0,20 1,41

Venemaa internetiportaaalid 20,0 0,96

Eesti venekeelsed internetiportaalid 3,25 0,60

Meedia võimaluste kasutamisest seoses aprillikriisiga

Ehkki Venemaa TV on jäänud ainsaks domineerivaks infoallikaks , suurenes pronksikriisi ajal Eesti kanalite jälgitavus

Ka venekeelse auditooriumi seas on küllalt suur osa neid, kes jälgivad meediat, sh Venemaa kanaleid põhimõttelise umbusuga

ETV ja Raadio 4 kuulusid rahvusvähemuste poolt enim usaldatud kanalite hulka

Eesti meediakanalid ei kasutanud võimalust venekeelse elanikkonna diferentseerimiseks, vaid suurendasid polariseerutust rahvuste vahel

Küsitletute enamus toetab Eesti riigi panustamist venekeelse audiovisuaalse meediaruumi

laiendamisse: venekeelset ETV kanalit peab vajalikuks 64% eestlastest ja 87% venekeelsetest

vastajatest212-214. Kas pooldate…?

48

14

56

10

9

47

39

37

35

25

5

23

8

31

6

44

16

12

5

17

2

20

69

17

0% 25% 50% 75% 100%

... kava avada ETV venekeelne kanal?(EESTLANE)

... kava avada ETV venekeelne kanal?(TEINE RAHVUS)

… subtiitrite lisamist eestikeelseteletelesaadetele vene vaatajate jaoks?

(EESTLANE)

… subtiitrite lisamist eestikeelseteletelesaadetele vene vaatajate jaoks? (TEINE

RAHVUS)

… juurdepääsu piiramist Venemaasatelliitkanalite levikule Eestis?

(EESTLANE)

… juurdepääsu piiramist Venemaasatelliitkanalite levikule Eestis? (TEINE

RAHVUS)

Protsent

Jah, kindlastiPigem jah Pigem mitteKindlasti mitte

KOKKUVÕTTEKS

Venekeelse kogukonna seesmine heterogeensus

Uurimus näitas, et vaatamata konkreetselt pronkssõduri ümber tekkinud negatiivsetele tundmustele, ei moodusta venekeelne elanikkonda ka pärast aprillikriisi totaalselt eestlastele vastanduvat kogukonda.

Rahvusvähemused jagunevad nii kodakondsuselt, keeleoskuselt kui hoiakutelt tugevalt lõimunud, nõrgemalt lõimunud ja lõimumata kolmandikeks, kelle suhtes tuleks integratsioonipoliitikas kehtestada erinevad sihid ja põhimõtted.

Suhete kliima

Suurenenud pingetele vaatamata on suhtluskliima eestlaste ja rahvusvähemuste vahel pärast aprillikriisi jäänud valdavalt heatahtlikuks

Rõhuv osa nii eestlastest kui rahvusvähemusest arvab, et nende lähiümbruses rahvussuhted ei halvenenud.

Põhiprobleeme nähakse rahvusvahelisel ning meedia ja poliitika, mitte inimsuhete või töösuhete tasandil

Aprillikriisi stigmatiseeriv mõju

Aprillikriis süvendas rahvusvähemuse sildistamist eestlaste silmis ja soodustas venekeelse kogukonna protestiidentiteeti, kuna märatsev noortejõuk Tallinna kesklinnas kujundati meedias kogu venekeelse elanikkonna sümboliks.

Lõimunud rahvusvähemuse jaoks puudus eestikeelses meedias piisav väljund, mis oleks aidanud neid moraalselt vastu panna Vene psühholoogilisele survele ja loonud tasakaalustatud pilti vene kogukonnast

Uuring andis lõimumise positiivse mudeli

Uuringu tulemustele toetudes saime luua ‘tugevasti lõimunud rahvusvähemuse’ mudeli (eesti keelt oskav, eestlastega läbi käiv, Eesti edukusele orienteeritud ja eesti-pärast elustiili hindav naturaliseeritud kodanik).

Ta omab kõrgendatud ootusi Eesti riigi poliitikale ning on senise integratsioonipoliitika suhtes seetõttu väga kriitiline

Suhtub kriitiliselt Venemaa nn ‘kaasmaalaste poliitika’ rolli rahvusvähemuse probleemide lahendajana

On eriti huvitatud sellest, et naturaliseeritud Eesti kodanikke käsitletaks võrdse partnerina integratsioonipoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel

Peab keskseteks integratsiooni eesmärkideks võrdsete sotsiaalmajanduslike võimaluste ja osalemisvõimaluste tagamist

Tugevalt lõimunud rahvusvähemus kui partner Tugevalt lõimunud, kindlakskujunenud Eesti identiteediga

rahvusvähemust tuleks integratsioonipoliitika kavandamisse kaasata partnerina, mitte objektina. Need reeglina eesti keelt valdavad ning Eesti kodakondsust omavad muulased puutuvad kahjuks liiga sageli kokku eestlaste tõrjuva hoiakuga

On vajalik leida uusi tõhusamaid vorme eestlaste ning Eesti ühiskonnaga hästi lõimunud rahvusvähemuse dialoogiks ja koostööks. Usalduse saavutamisele on põhitakistuseks eestlaste seas levinud sallimatus ja soovimatus kaasata lõimunud venelasi Eesti riigi avalikku ellu ja otsustusprotsessidesse.

Eesti kodakondsuse saanud rahvusvähemuse positiivse hoiaku kindlustamisel on eriti oluline suhtes tagada nii seadusandluses kui praktikas kõigi eesti kodanike, rahvusest sõltumata, võrdne kohtlemine tööturul ja avalikus sfääris.

Lõimumise keskmine tase: põhiline sihtrühm

Ligi kolmandik on nõrgemalt lõimunud, end Eesti rahvana identifitseerivaid, kuid Eesti riigi suhtes umbusklikumaid mitte-eestlasi, kelle tugevamaks sidumiseks Eesti ühiskonnaga on vaja suuremat avatust ja mõistmist nende probleemide suhtes ning abi praktiliste probleemide lahendamisel

Nõrgemalt lõimunutele tuleb anda rohkem võimalusi osaleda koos eestlastega kodanikuühiskonnas, mitmesugustel üritustel, koolitustel jne.

Lõimumata muulased: põhiliseks sotsiaalsed mured

Kolmandas kolmandikus on madala sotsiaalse enesehinnanguga ressursivaeseid, kuid positiivselt häälestatud inimesi, kelle puhul on esiplaanil nende negatiivsete, allajäänu-hoiakute muutumine, sotsiaalsete probleemide lahendamine, abi toimetuleku tagamisel ja kodakondsuseksamiks valmistumisel

Kuid siin on ka neid, kes kodakondsust pole põhimõtteliselt tahtnudki võtta ning tunnevad end Eestis sisuliselt ‘võõramaalastena’, kelle integreerimine oleks tühja tuule tallamine.

Kriis suurendas rahvusvähemuste huvi Eesti meedia vastu

Aprillisündmused muutsid oluliselt teistest rahvustest inimeste meediatarbimise harjumusi. Nende infoallikate valik muutus rohkem Eesti kesksemaks. Eestlaste meediatarbimise harjumused praktiliselt ei muutunud.

Eesti meedia ei suutnud ära kasutada hetke, kus oluline nihe toimus mitte-eestlaste huvis omamaise info järele.

Positiivne pinnas Eesti-keskse venekeelse meediaruumi laiendamiseks on täiesti olemas

Lõimumise positiivne programm

Põhieesmärgiks pärast aprillikriisi peaks olema eestlaste ja mitte-eestlaste vahelise usalduse taastamine ning mitte-eestlaste ja valitsuse vahelise dialoogi arendamine, toetudes eeskätt end Eesti ühiskonnaga juba tugevalt sidunud (lõimunud) mitte-eestlastele.

Tuleb hoiduda kujutamast Vene elanikkonda meedias ja poliitilises retoorikas kui ühtset, eestlaste jaoks kultuuriliselt ja poliitiliselt võõrast ja vastanduvat massi.

Tuleb teha selget vahet venekeelse elanikkonna lõimunud ja lõimumata osa vahel ning luua lõimumise positiivne kuvand nii eestlaste kui mitte-eestlaste jaoks.

Lõimumine tuleb depolitiseerida

Lõimumisprotsess tuleb tuleb ‘depolitiseerida’, st vabastada erakondlikust värvingust ning ideoloogilistest stereotüüpidest, ning suunata eeskätt kohaliku tasandi praktiliste sotsiaalsete, hariduslike ja kultuuriliste probleemide lahendamisele.

Institutsionaalsete reformide edukaks elluviimiseks,sh hariduse vallas, tuleks kaasata aktiivselt (ja avalikkusele nähtavalt) rahvusvähemustest spetsialiste

Eriti oluline on kaasata rahvusvähemusi kodanikeühiskonna ettevõtmistesse, sh kodanikukoolitusse.

Õigusliku järelvalve, meedia ja omavalitsuste roll

Tuleb luua pidev diskrimineerimisalane monitooringumehhanism (kaasates selleks vajadusel Õiguskantsleri institutsiooni) ja vastu astuda rahvusliku diskrimineerimise ilmingutele tööturul ja mistahes muus valdkonnas.

Väärtustades Eesti kodakondsuse omandamist, tuleb eriti hoolikalt jälgida mitte-diskrimineerimise põhimõtteid muust rahvusest Eesti kodanike suhtes avalikus teenistuses.

Mitte-eestlaste lülitatust Eesti avalik-õigusliku meedia mõjusfääri tuleb otsustavalt suurendada, eraldades selleks piisavalt ressursse 2008 aasta eelarvest

Tuleb tõsta kohaliku tasandi rolli lõimumisprotsessis, suunates selleks lisavahendeid kohalikesse eelarvetesse

Vajalik on lõimumispoliitikas poliitilise konsensuse saavutamine ja

institutsionaalse kandepinna avardamine

Koostöö Rahvastikuministri büroo, Siseministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vahel. Lõimumine pole üksnes rahvastikuministri küsimus, see on ka sotsiaalse sidususe, tööjõu ja inimkapitali arengu, julgeoleku ja kultuurilise rikkuse probleem

Omavalitsuste suurem kaasamine sotsiaal- ja haridusprobleemide lahendamisse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus? Lisaressurss riigieelarvest?

Õiguskantsleri ja Sotsiaalministeeriumi kaasamine diskrimineerimisauditi tegemiseks ja pideva võrdsete võimaluste monitooringu väljatöötamiseks

Tööturu osapoolte (tööandjate ja ametiühingute) osa sotsiaalmajanduslikus integratsioonis

Tuleb luua pidev diskrimineerimisalane monitooringumehhanism (kaasates selleks vajadusel Õiguskantsleri institutsiooni) ja vastu astuda rahvusliku diskrimineerimise ilmingutele tööturul ja mistahes muus valdkonnas.

Väärtustades Eesti kodakondsuse omandamist, tuleb eriti hoolikalt jälgida mitte-diskrimineerimise põhimõtteid muust rahvusest Eesti kodanike suhtes avalikus teenistuses.

Mitte-eestlaste lülitatust Eesti avalik-õigusliku meedia mõjusfääri tuleb otsustavalt suurendada, eraldades selleks piisavalt ressursse 2008 aasta eelarvest

Tuleb tõsta kohaliku tasandi rolli lõimumisprotsessis, suunates selleks lisavahendeid kohalikesse eelarvetesse

Vajalik on lõimumispoliitikas poliitilise konsensuse saavutamine ja institutsionaalse kandepinna

avardamine

Koostöö Rahvastikuministri büroo, Siseministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vahel. Lõimumine pole üksnes rahvastikuministri küsimus, see on ka sotsiaalse sidususe, tööjõu ja inimkapitali arengu, julgeoleku ja kultuurilise rikkuse probleem

Omavalitsuste suurem kaasamine sotsiaal- ja haridusprobleemide lahendamisse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus? Lisaressurss riigieelarvest?

Õiguskantsleri ja Sotsiaalministeeriumi kaasamine diskrimineerimisauditi tegemiseks ja pideva võrdsete võimaluste monitooringu väljatöötamiseks

Tööturu osapoolte (tööandjate ja ametiühingute) osa sotsiaalmajanduslikus integratsioonis

Uue lõimumispoliitika kolm positiivset põhimõtet

1. edukalt lõimunute kaasamine,

2. kõhklejate ja pettunute osalusele ergutamine,

3. nõrkade ja tõrjutute abistamine

Täname tähelepanu eest!