KÜLALEHT NR.21

September 2010

28. augusti õhtul kell 21.30 süüdati Läänemere ääres

järjekordsed muinastuled. Ka Saarekülas sai Luhina sääre tipus süüdatud väike lõke.

Kohale tuli 18 koduküla elanikku, kes igapäevaselt kokku ei saa. Nüüd oli aega omavahel mõnusasti juttu puhuda. Imetlesime täiskuud ja Ehatähte, mööduvat tuledes laeva ja eemalt paistvat lõket - meie arvates Udriku kandist. Koju suundusime Tiiu tõrviku valgel.

Järgmisel hommikul kuulsime, et ka Saareküla teises otsas, Kolli hännas oli olnud kaks lõket, kuid kuna nad jäid lahesoppi, siis polnud neid näha.

Mere ääres koos olles arvasime, et tore oleks enne talve veel kohtuda.

25. septembri õhtul tulidki külaplatsile inimesed, kes ilusa sügisilma ja koduste tööde kõrvalt leidsid mahti aeg maha võtta. Tervitasime sügist, rääkisime minevikust, olevikust ja tulevikust, sealhulgas järgmisel suvel toimuvast Saarekülade kokkutulekust. Seoses kokkutulekuga said vastu võetud mõned otsused:

� Saaremetsa ja Saareküla II kokkutulek toimub 25. – 26. juunil 2011. a.

� Kokkutulekuks tuleb valmistada külalipp. Järgmises lehes kuulutame välja lipu kavandi konkursi. Võite juba praegu fantaasia lendu lasta.

Viljakoristus Saaremetsa külas 21.augustil Foto: Vilve Ennemuist

Saime mõni aeg tagasi vahva luuletuse ühelt hakkajalt

pensionärilt. Praegu tervitame sellega rahvusvahelise

eakate päeva puhul meie eakaid lugejaid!

LÕBUS PENSIONÄR Ma olen lõbus pensionär, on iga kuu mul palgapäev.

Siis kohe maksan maksud ää ning natuke ka üle jääb.

Mul tuhlis kasvab aiamaal Ja silku – leiba osta saan. Küll kallist toitu ma ei taha ning milleks mulle vaja liha?

Ei enam keegi lehma pea,

sest piim ei kõlba – pole hea. Koorest – võist ei keegi hooli, see tekitab ju kolesterooli!

Ma ikka rõõmus pensionär, ehk tühi küll mu sukasäär. Euroliit meid hästi toidab

ja õnnepäike läänest koidab.

Suured ja väikesed Maa tuleb täita lastega

juubilarid ja täita lastelastega… (H. Runnel)

05. september Gustav Saar 20 10. september Karoliina Kinna 15

17. september Egert Haan 20 Kert Lüüs 03. september 28. september Kalmer Haan 50 09. oktoober Laura Vana 20 Ema: Marina Vengerova 18. oktoober Sven Matov 40 Isa: Urmo Lüüs 22. oktoober Joann Vana 15 Vanaema: Eevi Haan

KÜLA KÕLA Lillemäe Reesik sai 28. augustil vasika. Tubli lehm ei vajanud ämmaemanda (ega -isanda) abi, kuid kuna perenaine Lea oli alles

äsja lahti saanud rekordiliselt suurest sapikivist, oli tal abiks olukorda kontrolli all hoidmas Peedi Ats. Pärast pikki arutelusid jäi vasika nimeks Aasik-Atsik. Kas tulevikus on Lillemäel kaks lüpsi-lehma, näitab aeg. .

Aasik-Atsik Tikutopsist väiksem sapikivi

30. augustil toimus Neemi – Saaremetsa – Saareküla sitaralli. Osalejad kaheksast perest said oma kempsud puhtaks.

Järgmine ralli toimub ilmselt 2 aasta pärast.

Ralli eelviimane etapp Jalakal

Fotod Tiiu Riis

Väljaandja: MTÜ Saarekülade Selts Saaremetsa küla 4-8

KÜLALEHT Trükiarv 70 Laimjala vald Saare maakond Toimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis e-post: koplike@hot.ee

http://kuutoukajad.blogspot.com/ Külalehe väljaandmist toetab EAS Kohaliku Omaalgatuse Programm

ENDEL RUUS 12. 02. 1933 – 02. 09. 2010 Avaldame kaastunnet Naimale ja lastele peredega.

Endised töökaaslased Saare Lastekodust

EEHHAA VVAALLGGUUSS

Arvasin, et sel suvel istun rahulikult kodus ja hoian raha kokku – ikkagi masuaeg. Puhkus läkski enam-vähem õnneks. Suur sebimine algas augustis, kui pidin juba tööle minema. Laimjala rahvamaja memmedega sai ette võetud sõit Setumaale. Käisime paljudes kohtades, kuhu ma varem polnud sattunud. Tore oli.

Sellega asi ei piirdunud. Taasiseseisvumispäevaks tehti mulle ahvatlev ettepanek: reis Rootsi. Kuidas ma sain keelduda, kui hind oli super-soodne ja seltskond super-lahe! Boonuseks juhtus samale ajale ühtelaulmine. Kuigi arvasime alguses, et see jääb meil nägemata, oli keset Läänemerd levi täiesti olemas ja üürgasime oma kajutis kõikidele lauludele kaasa.

Augustis sai ka meie suguvõsa jälle kokku. Kohale

tulid need, kes tulla said ja tahtsid. Otsisime Tornimäe vanas surnuaias üles minu vana-vana-vanemate hauad. 21.augustil Stockholmis Foto: Tiina Otsason Tean oma esivanemaid kahte liini pidi umbes aastani 1700.

Küngide suguvõsa kokkutulekulised Luhinaranna külaplatsil 07. augustil. Foto: Vilve Ennemuist Selle kõrval on eriti tugev kontrast nende inimestega, kelle elus pole ühtegi veresugulast. Mind ei häiri

need, kes ei taha oma sugulastest midagi teada – las nad elada nii, nagu neile meeldib. Mind häirib see, et kõige targemad inimesed kaugel suurte laudade taga on otsustanud, et üks osa inimkonnast ei tohi oma sugulastest midagi teada, sest nii on neile kõige parem! Seda nimetatakse isikuandmete kaitse seaduseks. Kuigi põhiseaduse järgi on igal Eesti Vabariigi kodanikul kord aastas õigus saada arhiivist tasuta infot, ei kehti see endiste lastekodulaste puhul. Paar nädalat tagasi juhtusin raadiost (või televiisorist) kuulma, et pere ainukesed lapsed elavad umbes viis aastat vähem kui suure pere lapsed. Aga kui ma olen suure pere laps, kes ei tea oma õdedest-vendadest midagi? Kui on kadunud näiteks 5-lapselise pere üks õdedest, kas siis on kadunud üks inimene või on neli inimest ilma õeta? Miks on meie seadused jäigad ja ei tunnista erandeid? Kõik endised lastekodulapsed, kellel on (või on olnud) probleeme sugulaste leidmisega, võtke minuga ühendust! Vaatame, kas poliitikutel on enda upitamise ja teiste mustamise vahelt aega ka lihtrahva muredega tegeleda.

Palmi RiisPalmi RiisPalmi RiisPalmi Riis 16. 08. 1928 16. 08. 1928 16. 08. 1928 16. 08. 1928 ---- 22. 09. 2010 22. 09. 2010 22. 09. 2010 22. 09. 2010

Suve viimasel päeval suikus

igavesele unele meie kallis vanaema - Saare perenaine Palmi. Meie jaoks oli ta lihtsalt Memm. Ei möödunud ühtegi pühapäeva, kui Memm poleks kõigile hommikul helistanud ja küsinud kuidas meil läheb, kui me millegi pärast polnud sellel nädalal Saarekülla jõudnud. Tema põhiline mure oli see, et lastel ometigi kõht tühi poleks ning igal võimalusel pakkus meile kohvi, küpsiseid või komme, mis ta Papa eest oli ära peitnud. Suvel käskis meil aiast maasikaid sööma minna ja ploomipuult vilju noppima.

Ta oli tark naine, kirglik ristsõnade lahendaja ja oskas küpsetada kõige kohevamaid pannkooke, mida mina eales näinud olen. Memme valmistatud kohv Õde Glafira, Palmi, vennanaine Maie. maitses alati kuidagi vend Heimar, ema Leeni, õetüttred Eve ja teistmoodi, kui see, mida Aive, isa Aleksei sünnikülas Kallis teised olid teinud.

Palmi telegrafistina Kallemäel

Iga inimene peab kord elavate seast lahkuma, kuid veel on raske hoomata seda, et teda tõesti enam pole ja et mitte keegi ei hakka meile tegema viineripirukaid, singirulle ning kohvi.. Teame küll, et inimesi sureb iga päev, kuid see läheb meist mööda. Ent kui sureb keegi meile armas ja eriline, siis tema surma on väga raske, väga raske taluda.

Oma pika eluaja jooksul suutis Memm täide viia oma unistuse – Palmi ja Arno pulmapäev 1962.aastal ta sai omale päris oma kodu. Inimesteks kasvatas ta kaks last ja oli suurepärane vanaema kolmele lapselapsele.

Pojatütar Pille-Riin

Jõulud 2002: minia Ruth, lapselapsed Priit, Oliver, Pille-Riin, Palmi ja Arno Toomase ja Tiiuga Kuressaares laadal Memm ja Papa

ana jalakas jutustab…

SAARE LASTEKODU AJALOOST 2

Kasutatud Külli Reinarti 1994. a. valminud diplomitööd „Saare maakonna koolieelsete lasteasutuste areng maal aastail 1929 – 1994“

Pildil: Talgupäev uue koolimaja õuel 1937.aastal

Saareküla seltskondliku elu hingeks jäi ka sel aastal V. Ruumet, kellele M. Taal energiliselt kaasa aitas. Korraldati pidusid ja muid seltskondlikke üritusi. Et lastekodu ruumid olid selliseks elavaks tegevuseks kitsad, siis hakati V. Ruumeti juhtimisel ja lastevanemate palvel maavalitsusele peale käima, et uus koolihoone saaks kiires korras valmis ehitatud. Uus koolimaja, mille ehitamisega tehti algust tolleaegse maavalitsuse esimehe M. Nepsi algatusel 1929. aastal, oli jäänud pooleli 1933. aastal, mil tolleaegse lastekodu juhataja V. Tederi poolt palju ehituse raha kõrvaldati. Nüüd oli õigustatud uue hoone lõpetamine ka seetõttu, et avalik algkool oli kinnitatud.

Et uut hoonet täielikult ära kasutada, tuli V. Ruumet mõttele panna hoones tööle ka Pöide ja Muhu ringkonna tarvis põllumajanduslik täiendusklass.

Koolimaja lõplikuks valmisehitamiseks nõudis maavalitsus Laimjala vallalt majanduslikku toetust proportsionaalselt väljaspool lastekodu koolis käivate laste arvuga. Seda volikogu lõpuks siiski lubas, toetades Saareküla algkooli küttepuude muretsemiseks igal aastal 250 krooniga.

V. Ruumeti visadus viis sihile. 1934/35 õppeaasta teisel poolel võis Saareküla Algkool välja kolida Saare Lastekodu ruumidest ja alustada tööd enda majas alumisel korrusel. See soodustas ka seltskondlikku tegevust.

1935.a 1. aprillist vabastati V. Ruumet tolleaegse maavalitsuse esimehe M. Nepsi poolt Saare Lastekodu juhataja kohalt. Ümbruskonna rahva nõudmisel aga see otsus tühistati.

1936/37 õppeaastal sai valmis Saareküla koolimaja teine korrus, kuhu paigutati elama täiendusklassi õpilased ja õpetajad.

1937/38 õppeaastal hakkas V. Ruumeti endine energia raugema ja 1938.a 1. aprillil lahkus ta Saare Lastekodu juhataja ja ühtlasi ka täienduskooli õpetaja kohalt. Sel puhul korraldas Saareküla rahvas ja Laimjala vallavalitsus Ruumetile austuse ja lahkumisõhtu Laimjala Rahvamajas. Saare Lastekodu uueks juhatajaks ja täiendusklassi õpetajaks määrati Saare Maavalitsuse poolt Arthur-Aleksander Lond alates 1. aprillist 1938.a. A. Londil ei olnud pedagoogilisi kogemusi ega organiseerimise annet. Kuna ta oli ka täiendusklassis klassijuhataja, siis tuli ette juhtumeid, kus ta oli õpilastega tunnist läinud talutöödele. Koolitöösse suhtus ta ükskõikselt ega pidanud kinni tunniplaanist.

1939. a suvel lahkus Saareküla Algkooli õpetaja ja Saare Lastekodu kasvataja kohalt Anastassia Meier ja asemele määrati Lydia Saarelt. L. Saarelt kui energiline inimene asus tööle huvi ja vaimustusega nooremate klasside õpilastega, milleks ta omas ka suuri kogemusi, kuna ta oli enne pikemat aega töötanud lastekodudes ja lasteaedades.

1939/40 õ-a ei paistnud Saareküla kooli õpilased silma rohkete teadmistega. Juhusliku õpilaste koosseisu tõttu oli tase madal. Lastekodusse ja kooli tuli lapsi juurde terve õppeaasta jooksul. Raskusi oli huvi äratamisega õppimise vastu.

Järgneb

Saareküla Algkool 18.mai 1939.a. I rida vasakult: Kopli Olev (Ennemuist), Kupja Vassel (Kesküla), Erki Gross*, Heiki Vaher*, Vimmina Albert (Õun), Elmar Salm*, Laane Arno (Ojasalu), Saadumäe Verni (Põldur) II rida vasakult: Jalaka Arno (Riis), Eino Tohver*, Keskmetsa Ivand (Lodi), Jalaka Herbi (Riis), õp. Anastassia Meier, dir. Vassili Tiitmaa, Jaani Ats (Sepp), Allika Felix (Rüütel) III rida vasakult: Kapsta ?, Vambola Kivirai*, Ilmar Põldemaa*, Jaani Evald (Sepp), Madise Heino (Jõeäär), Rebase Vassel (Karu), Kiltsoni Juhan (Madal), Madise Juhan (Jõeäär), Antsu Andri (Küng) IV rida vasakult: Kauniste Leida (Koel), Helmi Peit*, ??? , Jalaka Malle (Saar), ???* , Paul Pärat*, Lembit Kivi*, ??? V rida vasakult: Tupe Marga (Nenn), Tiigi Ella (Saarkesk), Putka Vaike (Reinart), Aino Pruul*, Kupja (hiljem Rihvaaugu) Salme (Kesküla), Leemeti Artur (Ennemuist), ??? * lastekodulapsed