TALLINNA ÜLIKOOL

HUMANITAARTEADUSTE INSTITUUT

Eliisabet Haamer

KUJUNDAVA HINDAMISE KAJASTAMINE EESTI MEEDIAS

ÕPETAJATE LEHE 2014. AASTA VÕRGUVÄLJAANDE NÄITEL

Seminaritöö

Juhendaja lektor Halliki Põlda

Tallinn 2015

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3

1. Töö teoreetilised lähtekohad .............................................................................................. 6

1.1 Kujundava hindamise mõiste sisu seletus ja kasutamine kooli kontekstis .................. 6

1.2 Meedia mõju ühiskonnale ............................................................................................ 9

2. Metoodika ........................................................................................................................ 11

2.1 Kvalitatiivse uurimismeetodi olemus ja kasutus töö kontekstis ................................ 11

2.2 Valimi kirjeldus .......................................................................................................... 12

3. Uuringu tulemused ........................................................................................................... 15

3.1 Seoses kujundava hindamisega Õpetajate Lehe võrguväljaandes kasutatav sõnavalik

......................................................................................................................................... 15

3.2 Alateemad, mille kaudu kujundavat hindamist Õpetajate Lehe võrguväljaandes

kajastatakse ...................................................................................................................... 16

3.3 Õpetajate Lehe võrguväljaandes kujundava hindamise teemal kõnelevad isikud ..... 17

4. Järeldused ......................................................................................................................... 20

Kokkuvõte ............................................................................................................................ 21

Kasutatud materjalid ............................................................................................................ 22

Kasutatud uurimismaterjal ................................................................................................... 22

Abstract ................................................................................................................................ 23

3

Sissejuhatus

Seminaritöö eesmärgiks on selgitada, kuidas sõnapaari „kujundav

hindamine“ meediaväljaandes Õpetajate Leht kasutatakse, kirjeldada, milliste keeleliste

vahenditega kujundava hindamise teemat kajastatakse ja kes seda teevad. Soovin tööga

välja selgitada, kui oluline ja tähtis on kujundav hindamine eesti ühiskonnas.

Kujundav hindamine on teema, mis on uue, muutunud õpikäsitusega seotult tänapäeva

ühiskonnas väga aktuaalne. Muutunud õpikäsituse eesmärgiks on iga õppija individuaalset

ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse

rakendamine kõigil haridustasemetel ja haridusliikides (Eesti elukestva õppe strateegia

2020). Põhiliselt on teema seotud koolide ja õpetamisega, kuid kasutatakse ka muus

kontekstis (töötajate efektiivsuse suurendamiseks). Kujundava hindamise kasutamise üle

toimub pidev arutelu: miks peaks kasutama, mida annab juurde, millised võivad olla

positiivsed, millised negatiivsed küljed. Meediakanalites on esile kerkinud ka küsimus,

kellele on see peamiselt oluline ja vajalik. Koolides on kujundavat hindamist praktiseerima

asutud ning on väljatöötatud erinevaid aluseid, mille järgi võiks toimuda kujundav

hindamine.

Seminaritöö teema valiku tingis autori erialast lähtuv vajadus teada saada, mida kujundav

hindamine täpselt tähendab ja endas hõlmab ning kuidas kujundavat hindamist

avalikkusele kommunikeeritakse. Teema on oluline ühiskonna seisukohalt ning ka autori

jaoks, kuna on seotud igapäevase tööga.

Lähtuvalt uuringu eesmärgist on uurimisprobleem: „Kuidas kajastab Eesti meedia

kujundava hindamisega seotud teemasid?“

Uurimisprobleemile vastamiseks püstitan järgmised uurimisküsimused:

1) Millist sõnavalikut seoses kujundava hindamisega kasutatakse?

2) Milliste alateemade kaudu kujundavat hindamist meedias kajastatakse?

3) Kes on peamised kõneisikud, kes kujundavast hindamisest meediatekstides

räägivad?

Uuring on eesmärkidest tulenevalt kvalitatiivse iseloomuga ja meediatekstide

4

analüüsimiseks kasutatakse kvalitatiivset sisuanalüüsi. Kvalitatiivne sisuanalüüs

keskendub keele kui kommunikatsioonivahendi tunnusjoontele ning teksti sisule või

kontekstilisele tähendusele (Laherand, 2008: 289). Esmalt valib autor sobivad artiklid

lähtuvalt seatud kriteeriumitest (aeg, sõnapaari olemasolu), seejärel analüüsitakse artiklite

sisu ning uuritakse, millised temaatikad tõstatuvad koos vaatluse all oleva sõnapaariga

„kujundav hindamine“.

Seminaritöö andmed pärinevad meediast ning uurimisobjektiks on terviktekst, mis sisaldab

sõnapaari „kujundav hindamine“. Kvalitatiivse analüüsi käigus leitakse tekstidest

kujundavat hindamist iseloomustavad keelendid, eraldi kategooriatena märgistatakse

kõneisikud.

Uurimismaterjalina kasutatakse Õpetajate Lehe võrguväljaande artikleid. Valimisse

kuuluvad 2014. aasta kevadel ja sügisel avaldatud artiklid, mis sisaldavad sõnapaari

„kujundav hindamine“. Uurimiseks valitakse 6 artiklit, millest osa on kevadel ning osa

sügisel ilmunud. Uuritavateks ajavahemikeks valiti kevad ja sügis, kuna eelduste kohaselt

on seoses kooliaasta alguse ja lõpuga teema nendel ajavahemikel aktuaalseim. Sisestades

internetis otsingusse sõnapaari kujundav hindamine, tuleb enim linke sügiseste ja kevadiste

kuupäevadega (seisuga aprill 2014). Uuritakse, millega ja kellega seoses räägitakse

kujundavast hindamisest, kuidas sellesse suhtutakse, mida arvatakse.

Uurimismaterjaliks on Õpetajate Lehe võrguväljaanne, kuna internetist ja üldse meedias

lihtsalt leitaval ja kiirelt kätte saadaval informatsioonil on inimestele küllaltki suur mõju.

Õpetajate Lehe baasil haridusteemalisi uuringuid pole teadaolevalt enne tehtud, külla aga

on haridusega seotud teemasid uuritud suuremates ajalehtedes ja võrguportaalides

(Terasmees, 2015).

Esimeses peatükis seletatakse ning kirjutatakse lahti, mida tähendab sõnapaar „kujundav

hindamine“, mida selle all täpsemalt mõistetakse. Sõnapaari seletamisel toetutakse

Riiklikule õppekavale ja õpetajakoolituse materjalidele. Samuti seletatakse avaliku meedia

rolli tähenduste mõistmisel ja konstrueerimisel.

Teises peatükis tutvustatakse uurimismeetodit ja kolmas peatükk annab ülevaate uuringu

tulemustest – (metoodiline osa (põhiprobleem, uurimisküsimused, meetod, valim) ja

5

praktiline osa (uurimistulemused)). Autor analüüsib valitud artikleid, annab vastuseid

uurimisküsimustele ning teeb omapoolse järeldused.

Neljandas peatükis hinnatakse saadud tulemuste tähendust ning lisatakse soovitused,

milliseid uurimusi oleks lisaks käesolevale vajalik teha, et kujundav hindamine

laialdasemalt kasutust leiaks.

6

1. Töö teoreetilised lähtekohad

Peatükk koosneb kahest alapeatükist. Esimese peatüki eesmärgiks on avada kujundava

hindamise mõiste taust ja termini kasutus hariduse kontekstis. Kuna uuring on seotud

meedia mõjuga ühiskonnale ja selgitab ning kirjeldab kujundava hindamise kajastamist

ning mõju avalikkusele, siis on teises peatükis on lühike ülevaade meedia mõjust

ühiskonnale.

1.1 Kujundava hindamise mõiste sisu seletus ja kasutamine kooli kontekstis

Kujundavat hindamist on mitmeti mõistetud. Segaduse tekkimisele aitab kaasa lingvistiline

mitmetähenduslikkus. Hindamist mõistame kui tunnustamist ja lugupidamist, teisalt

väljendab see ka suhtumist ja hinnangu andmist, samas tähendab see ka hinna, suuruse,

hulga ja väärtuse kindlaks määramist. Kooli kontekstis seostub hindamine eelkõige

numbrilise hinnanguga. Kujundamine tekitab seose õpetajaga, kes mingite imenippidega

töötleb õpilast, et muuta teda sobivatele kriteeriumitele vastavaks ja n-ö normaalseks

inimeseks. Kujundav hindamine ei ole teatud liiki hindamine, vaid terviklik

õpetamisprotsess, mille igas etapis on kaasatud õppija ning numbrilise hinde või sõnalise

hinnangu asemel kasutatakse enamasti hinnanguvaba tagasisidet. (Feldschmidt, Türk, 2013:

36)

Eesti keeles kasutatakse paralleelselt kujundava hindamisega teisigi mõisteid: õppimist

toetav hindamine, õppimist soodustav hindamine, protsessihindamine, pidevhindamine,

formatiivne hindamine, formeeriv hindamine (Jürimäe, Kärner, Tiisvelt, 2014: 68).

Kujundava hindamise mõistega samaselt kasutatakse küll mitmeid teisi, kuid lähtuvalt töö

mahust uurin vaid konkreetse sõnapaari kasutamist Õpetajate Lehe võrguväljaandes.

Kujundava hindamise all mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus

analüüsitakse õpilaste teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid, käitumist. Kujundava

hindamise käigus antakse tagasisidet seniste tulemuste, samuti ka vajakajäämiste kohta,

innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise

eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige arengu võrdlemisele

varasemate saavutustega. (Põhikooli riiklik õppekava)

7

Kõige täpsemalt öeldes, on kujundav hindamine õppimist toetav hindamine. Kujundav

hindamine tähendab kogu õppeprotsessi hindamist viisil, mis algab ühisest

eesmärgipüstitusest, hõlmab igapäevast suhtluskultuuri, erinevaid info kogumise ja

tagasisidestamise viise. (Jürimäe, Kärner, Tiisvelt, 2014: 5)

Õpilane saab võimaluse protsessi arengus kaasa rääkida. Olles ise olnud õpilane, tean, kui

palju annab motivatsiooni juurde see, kui tunned, et saad ise kooliga seotud asjades kaasa

rääkida ja otsustamises osaled, mitte ei täida vaid kellegi teise esitatud norme.

Kujundava hindamise kasutamine aitab luua tingimused, mille käigus saab õppija ise oma

õppimise eest vastutust võtta, vabaduse oma õppe kavandamises, eesmärgistamises ja

eesmärgi poole liikumise teede valikus kaasa rääkida ning sealhulgas ka ennast hinnata.

See on toeks, et õpilane hakkaks kasutama oma potentsiaali suuremal määral, seaks endale

kõrgemaid ootusi ning püstitaks uusi väljakutseid esitavaid eesmärke. (Jürimäe, Kärner,

Tiisvelt, 2014: 9–10, 70)

Kujundaval hindamisel võib olla suurem mõju ja jõud, kui tavalisel numbrilisel hindamisel.

Sõnal on suur jõud. Oluline on rõhutada seda, milliseks võib inimene saada ning mida

saavutada, kui ta pingutab, mitte seda, mida laiskus ja lohakus endaga kaasa toob. Tuleb

tunnustada arengut ja anda mõista, et ollakse võimeline enamaks, kui seda vaid soovitakse.

Positiivsel ja negatiivsel hinnangul võib olenevalt inimesest olla suurem mõju, kui hindaja

arvata oskab ning seetõttu tasuks alati negatiivse kõrval välja tuua ka midagi positiivset.

(Suur, 2010: 32)

Hindamise puhul võib tihti tekkida küsimus, milline hindamine on teatud eesmärkide puhul

tulemuslikum. Hindamist ei vaadelda kui eraldiseisvat nähtust, vaid kui õppeprotsessi osa.

Tuleb püüda mõista, millised on erinevate hindamistüüpide tagajärjed. Hinnata tuleks

tervikut. Oluline on teadvustada eesmärki, väärtustada analüüsi, hindamisvahendi

valiidsust, näha probleemi, leida üles fookus ning mõelda, mille kohta hindamine andmeid

peaks andma. (Jürimäe, Kärner, Tiisvelt, 2014: 13–15)

Hinde asemel peaks liikumapanevaks jõuks olema õpiõhin ja soov end arendada. Selleks ei

vaja õppija hinnet, vaid toetavat tagasisidet. Õppijale tuleb anda tunne, et ta on väärtuslik

8

igal juhul ja alati, isegi siis, kui õppimine ei lähe kiiresti, kui tehakse vigu ega leita õiget

lahendust, kui ei märgata pisiasju ning kodutöö jääb mõnikord tegemata, kui käitumine

pole alati sobilik. Õppimine toimub kõige paremini siis, kui tuntakse end turvaliselt, mitte

ei ole paanilist hirmu numbri ees, mille vääriliseks peetakse. Kujundav hindamine peaks

olema toeks austuspõhise ja julgustava õpikeskkonna loomisel, kus on ühised eesmärgid,

siht ja soov edasi liikuda. Kujundav hindamine on paindlik õppija vajadustest ning

võimetest lähtuv koostöine õppimine, mille käigus võetakse vastutus oma õppimise ja

õpitegevuse hindamise eest. (Feldschmidt, Türk, 2013: 30–35)

Kujundava hindamise all peetakse silmas hindamist, mille tulemused võimaldavad midagi

muuta ning paremini või teistmoodi õppida. See annab võimaluse oskuste harjutamiseks,

tervikteema ja suurema pildi nägemiseks, õpetaja-õpilase vastastikuseks tagasisideks ja

soorituste parandamiseks. Kujundavat hindamist kasutatakse ka väärtushinnangute ja

käitumise puhul, mis on hea inimese arengule ja eneseanalüüsi võimele – annab oskuse

näha ja mõista oma tegutsemist. Kujundava hindamisega taotletakse õppeprotsessi laiemat

käsitlust ning väärtustamist. See on õppimise ja arenemise puhul toetavaks teguriks nii

tugevamatele kui nõrgematele. (Jürimäe, Kärner, Tiisvelt, 2014: 16,17)

Kujundava hindamise eesmärk on arendada õppija vastutustundlikkust, kaasata last

õppimisprotsessi ning õpetada ennastjuhtivat ning analüüsivat õppijat. Kujundav

hindamine on mõtteviis kui protsess. See on mõtteviis, mis põhineb usul õppija

vastutusvõimesse. Mõtteviisi aluseks on uskumus, et inimene on huvitatud enesearendusest.

Laiemas mõistes on kujundav hindamine õppimise kujundamise protsess õpilase ja õpetaja

koostöös. Kitsamas tähenduses võib seda mõista ka kui pideva tagasiside protsessi, mille

kaugu on õppija teadlik oma õpitulemustest, mõistab oma tugevusi, nõrkusi, ootusi,

edusamme, arengueesmärke ning kavandab edasisi tegevusi. Kujundava hindamise puhul

on oluline: ühiste eesmärkide seadmine, lähtepositsiooni määramine, koostöös õppimine,

kolmesuunaline tagasiside, individuaalsete arengueesmärkide seadmine. Vastutada saab

teadlik õppija, kes on kaasatud eesmärgistamisse ning kes saab vastavat tagasisidet oma

õpitulemuste kohta. Oluline on, et õppijal oleks endasse usku ning ta teaks, mida tuleb teha,

et oma meisterlikkust suurendada. (Feldschmidt, Türk, 2013: 37–45)

Õpilast tuleb julgustada ja suunata vastutust võtma. Ise otsustamine võib alguses õpilase

jaoks keeruline olla, kuna ollakse harjunud, et koolis on otsustajaks õpetaja. Kui õpilast

9

juba algklassides vastutust võtma suunatakse, muutub see loomulikuks osaks igapäevases

koolielus ning tuleb kindlasti kasuks ka eraelus. Kompromisside tegemise ja ühiste

eesmärkide leidmise oskus on igale inimesele kasulikuks omaduseks.

Kujundava hindamise puhul on oluline meeles pidada, et mida kiirem on tagasiside, seda

mõjuvam see on. Oluline oleks, et esimene hinnang tööle või tegevusele tuleks õppijalt

endalt. Tagasisidet andes tuleks olla tasakaalus. Kõigepealt tuleb välja tuua positiivne,

seejärel juhtida tähelepanu puudustele ning anda juhised edasisteks sammudeks. Sooritust

tuleks võrrelda õppija eelmise tööga, vältida tuleb ebamäärasust. (Feldschmidt, Türk, 2013:

61, 62)

Kujundav hindamine on vahend õpiõhina ja -edukuse suurendamiseks. Kõik autorid

leiavad, et kujundav hindamine on õppimist toetav protsess, mis suunatud isikule indu ja

jõudu juurde annab. Õppimist toetav hindamine õpetab inimesele vastutuse võtmist ja

eesmärkide täitmist. Maria Jürimäe, Anita Kärner ja Leelo Tiisvelt (2014) tõid välja, et

kujundavat hindamist on hea kasutada väärtushinnangute ja käitumise puhul. Kujundav

hindamine tuleb kasuks inimese arengule ning aitab mõista oma tegusid ning nende

tagajärgi. Mari-Mall Feldschmidt ja Kersti Türk (2013) leiavad, et kujundav hindamine

aitab õppijal endasse uskuda ning seetõttu rohkem saavutada. Kujundaval hindamisel on

inimesele positiivne mõju.

1.2 Meedia mõju ühiskonnale

Meedia koosneb erinevatest kanalitest, mille eesmärgiks on info edastamine. Meediakanal

on edastamist võimaldav tehniline, ideoloogiline keskkond. Meedia liigitub uudismeediaks

(maailmas toimuv nii paberkandjal kui veebis), osalusmeediaks (tagasiside

institutsioonidele), sotsiaalmeediaks (internetikeskkonnas suhtlemine) ja traditsioonilisteks

meediumiteks (ajalehed, ajakirjad, raadiojaamad, telekanalid). (Aava, Salumäe, 2013: 26–

28)

Kogeme iga päeva üldjuhul väikeseid meedia-poolseid mõjutusi ning meie meeled on täis

meediast saadud informatsiooni ja emotsioone. Elame meediateadetest küllastunud

10

maailmas. Meedial on võim ja efektiivsus avaldada (planeeritud) mõju erinevate

eesmärkide saavutamiseks. Massikommunikatsioon mõjutab erinevail tasandeil nii

üksikisikuid kui suuremaid gruppe ning institutsioone. (McQuail, 2003: 374,379)

Tajume ja kirjeldame maailma keele vahendusel – peegeldame, mõtestame, uuendame,

muudame sotsiaalset tegelikkust ning anname teistele edasi. Uus teadmine aktsepteeritakse,

võetakse kasutusele, see muutub ametlikuks ning seda hakatakse kajastama meedias.

Näeme maailma sellisena, nagu sündmusi meediapildis kajastatakse. Arusaamad kujunevad

loojate ja vastuvõtjate koostoimes. (Aava, Salumäe, 2013: 15–18)

Meedial on majanduslik hind ja väärtus, ta on allutatud poliitilisele, majanduslikule ja

juriidilisele regulatsioonile. Massimeedia võimu aspektideks on avalikkuse tähelepanu

köitmine/suunamine, veenmine, arvamuste ja uskumuste kujundamine, käitumise

mõjutamine, reaalsuse määratluste korrastamine, staatuse ja legitiimsuse kinnistamine,

kiire ja laiaulatuslik informeerimine. (McQuail, 2003: 63)

Tänapäeva ühiskonnas on info- ja kommunikatsioonivahendid lahutamatuks osaks elus.

Kõik ilmas toimuv on loetav ning kuuldav vaid mõne hetkega. Teave ja informatsioon

ümbritsevast kujundab mõtlemist, arvamust, tegutsemist. Meedia on võimas vahend, mille

oma igapäevaseks lahutamatuke partneriks oleme võtnud.

11

2. Metoodika

Peatükis annan ülevaate töös kasutatud uurimismeetodist ning kirjeldan valimit. Uuring on

kvalitatiivse iseloomuga ja meediatekstide analüüsimiseks kasutan kvalitatiivset

sisuanalüüsi.

2.1 Kvalitatiivse uurimismeetodi olemus ja kasutus töö kontekstis

Kvalitatiivne uurimus on tervikut haarav teadmise hankimine, mille käigus andmed

kogutakse loomulikus ja tegelikus olukorras. Teadmiste kogumisel eelistatakse kirjalikule

testile vaatlust, vestlust reaalse isikuga. Kvalitatiivse uurimismeetodi puhul kasutatakse

tihti induktiivset analüüsi, et esile tuua ootamatuid asjaolusid ning leida, mitte uurijana

määrata, mis on oluline. Uurimisobjekte ei valita juhusliku valimi menetluse teel, vaid

eesmärgipäraselt. Uurimuse kava kujuneb üldiselt uurimise käigus ning uurimus viiakse

läbi paindlikult, olusid arvestades. (Hirsjärvi, Remes, Sajavaara, 2010: 155)

Kvalitatiivse uurimismeetodi puhul püütakse leida vastust küsimusele miks. Andmete

kogumiseks kasutatakse tavaliselt vaatlust, intervjuud või dokumentide analüüsi.

Kvalitatiivse uurimuse puhul püütakse nähtusi mõista lõdvalt struktureeritud, pigem

sõnaliste andmete kui mõõtmise kaudu ning analüüs on tõlgendav ja subjektiivne.

(Laherand, 2008: 15, 16)

Kvalitatiivse uurimuse peamiseks lähtekohaks on tegelik elu ja selle kirjeldamine. Selles

uurimismeetodis sisaldub mõte, et tegelikkus on mitmekesine, kuid uurimuses tuleb siiski

tähelepanu pöörata sellele, et tegelikkust ei saa otseselt osadeks lõhkuda, vaid näha, kuidas

sündmused üksteist kujundavad. Kvalitatiivses uurimuses taotletakse objekti uurimist

võimalikult tervikuna. Olulisel kohal on väärtuselised lähtekohad, kuna väärtused

kujundavad seda, kuidas mõistame uuritavaid nähtusi. Kvalitatiivses uurimuses püütakse

eelkõige leida ja avalikkuse ette tuua tõsiasju, mitte tõestada juba olemasolevaid väiteid.

(Hirsjärvi, Remes, Sajavaara, 2010: 152)

Kvalitatiivne sisuanalüüs keskendub keele kui kommunikatsioonivahendi tunnusjoontele

ning teksti sisule või kontekstilisele tähendusele. Tekstiandmed võivad pärineda mitmetest

12

erinevatest kohtadest: narratiividest, poolstruktureeritud küsimustikest, intervjuudest,

arutlustest, vaatlustest, trükistest (artiklid, raamatud, juhendid). Kvalitatiivne sisuanalüüs ei

piirdu sõnade loendamisega, vaid uurib keelt intensiivselt. (Laherand, 2008: 289 – 290)

Kvalitatiivset uurimistööd ei saa iseloomustada tema valik teatud meetodite üle, kuid see

eeldab teistsugust uurimuse mõistmist. Kvalitatiivsed uuringud kujutavad konkreetset

arusaama probleemi ja meetodi seotusest. Vaid väga piiratud rada mööda on see kooskõlas

uuringu loogilisusega ning uuringu protsessi saab paigutada kontseptuaalsete, metoodiliste

ja empiiriliste sammude sirgjoonelisele jadale. (Flick, 2006: 97–98)

Kvalitatiivse uurimuse puhul ei ole rõhuasetus lugejale tulemuste esitamisel, vaid

uurijapoolsel vaatlusmaterjali analüüsil nii temaatiliselt kui mõisteliselt. Uurimus kulgeb

üksikutest tähelepanekutest üldisema suunas. Protsessis lähtutakse empiirilisest materjalist,

tõlgendatakse seda ning tuuakse analüüsi, võrdluste abil esile tähelepanuväärsemad teemad

uuritava vaatluspunktideks. Kvalitatiivses uurimuses seondub tihe ainestiku kirjeldus

teadusliku arutlusega. Uurimistulemuste esitus ja arutelu on paindlik. Peamiseks

ajavormiks on olevik ja autor võib esineda mina-vormis eriti lõikudes, kus on juttu sellest,

kuidas uurimust koostati. (Hirsjärvi, Remes, Sajavaara, 2010: 243–246)

2.2 Valimi kirjeldus

Uurimusliku osa jaoks valisin välja kuus artiklit, millest kaks on perioodist aprill-mai 2014

ning neli august-november 2014. Algselt oli plaanis valida artiklid perioodidest märts-mai

ja september-november, kuna arvasin, et neil perioodidel on kajastatavus seoses kooliaasta

alguse ja lõpuga suurim, kuid esimeses perioodis artiklite vähesuse ning teises perioodis

sisu olulisuse ning informatiivsuse tõttu, muutsin ajavahemikke. Kuigi artikleid oli vähe,

arvestades seda, et uurimisallikaks oli Õpetajate Leht, mis peaks teemat enim käsitlema,

otsustasin töö mahtu arvestades uuringut mitte suurendada ning kasutada otsingus siiski

vaid algselt valitud sõnapaari, jättes sünonüümid kõrvale.

Otsitavaks sõnapaariks oli „kujundav hindamine“ ning seega vaatasin artikleid, kus lisaks

13

sünonüümsetele sõnapaaridele antud sõnapaar kindlasti esines. Kevadel oli sõnapaari

kajastavate artiklite valik kesine ning töösse valitud artiklid olidki pea ainukesed. 2014.

aasta 23. aprillil ilmus artikkel „Parimate praktikate koostööpäev ärgitas tõsist arutelu“ ja

16. mail „Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine“.

Aprilli artikkel kajastab toimunud koostööpäeva, kus arutleti, kuidas tõsta õpimotivatsiooni,

muuta koolipäeva ja -tunnid huvitavamaks ja kaasahaaravamaks, kuidas julgustada lapsi

katsetama ning kujundava hindamise ehk õppimist toetava hindamise olulisusest. Artikkel

on õpetajatest ja nende vahel toimunud aruteludest. Maikuu artikkel räägib toimunud

õppematerjalide tutvustamise üritusest. Õppematerjal kujundavast hindamisest hõlmab

endas suure hulga haridusteadlaste arutelusid ja näpunäiteid. Üks õppematerjali autoritest,

Anita Kärner arvas, et kujundavat hindamist võiks nimetada mõttekaks õppimiseks ja

hindamiseks.

Sügisel ilmunud artiklitest valisin koolieluga seoses kõige olulisema sisuga ja probleemiga

artiklid. 2014. aasta 22. augustil ilmus artikkel hindamisest ja hinnangutest „Millal hinnata

ja millal anda hinnanguid“, 5. septembril räägiti artiklis „Kool olgu kogukondlik

organisatsioon“ kooli arenemisest ülesandeid täitvast institutsioonist kogukondlikuks

organisatsiooniks, 26. septembril ilmus artikkel „Muusikaõpetus – kas hinnata või

arvestada?“, mis käsitleb minu jaoks probleemi kõigi andeainetega seoses ja viimasena

valitud artikkel avaldati 21 .novembril, mis annab edasi kooliõpetaja arvamuse kaasava

hariduse kohta.

Augustikuu artiklis arutletakse, kas numbriline hinne on õpilase jaoks samaväärset teavet

edastav kui kirjalik/suuline tagasiside. Jooksev tagasiside tunni jooksul annab õpilasele

tööindu juurde ning paneb pingutama. Õpilastel tuleks lasta ka üksteist suulise

kommentaariga hinnata, suunata. Ülesannetesse tuleks tuua sisse rohkem lõimingut ja

elulisust, et teave õpilasele arusaadav ja meeldejäävam oleks. 5. septembri artiklis avaldab

Huvitava Kooli nõukoja liige Liina Hirv arvamust, et kooli huvitavamaks muutmiseks

tuleb koolil saada kogukondlikuks organisatsiooniks, mis toimib kõigi liikmete osalusel.

Kaasatud peaksid olema lisaks juhtkonnale, õpetajatele ja õpilastele ka vanemad.

Huvitavama ja parema kooli loomisel aitab suurel määral kaasa vanemate kaasamine

14

erinevates ainetes igapäevaste erialade tutvustamisse. Olulisel kohal on kujundav

hindamine, mis loob õpilasele vabama ja arengut toetavama keskkonna. Teises septembri

artiklis püstitatakse küsimus, mis tegelikult puudutab kõiki andeaineid: kas

muusikaõpetuses tuleks hinnata või arvestada. Kaarli kooli lasteaia muusikaõpetaja Kaili

Tšernov kaitses 2014. aastal magistritöö teemal „Hindamine muusikaõpetuses“, mille

käigus viis gümnaasiumiõpilaste seas läbi küsitluse. Korraldatud uuringust selgust, et

hindamise puhul peaksid hinnatavateks ülesanneteks olema kontrolltööd, heliloojate kohta

esitlused jms, mitte musikaalsus, laulmine, pillimäng. Hindamine peaks toetama õpilase

loovust, õppe- ja kasvatuseesmärke. Esmatähtis on innustamine ja julgustamine.

Novembris avaldab Tartu Kivilinna kooli õpetaja Elma Piirimägi arvamust, et õpetaja

vajab kaasava hariduse elluviimiseks rohkem koolitust ning laps mõnigi laps abiõpetajat.

Koolitundide huvitavamaks ja elulisemaks muutmiseks on klassiruumi loodud keskused,

kus lapsed saavad valida oma tasemele vastava ülesande. Palju tuuakse sisse elulisi

olukordi ning arutletakse ja luuakse seoseid igapäevaga. Abiõpetaja olemasolu on laste ja

õpetaja töö efektiivsuse suurendamiseks väga kasulik ja vajalik. Tähtis on, et laps tunneks

rõõmu toimetulekust ja kujundav hindamine mängib selles osas suurt rolli.

15

3. Uuringu tulemused

Töös tõstatatud uurimisprobleem oli, kuidas kajastab Eesti meedia kujundava hindamisega

seotud teemasid ning sellest tulenevalt esitati uurimisküsimused:

1) Millist sõnavalikut seoses kujundava hindamisega kasutatakse?

2) Milliste alateemade kaudu kujundavat hindamist meedias kajastatakse?

3) Kes on peamised kõneisikud, kes kujundavast hindamisest meediatekstides

räägivad?

Töö selguse huvides esitan analüüsi tulemused uurimisküsimuste kaup.

3.1 Seoses kujundava hindamisega Õpetajate Lehe võrguväljaandes kasutatav sõnavalik

Esimeses peatükis selgus, et kujundav hindamine on sõnapaar, mille lahti mõtestamiseks ja

seletamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid väljendeid. Artiklites oli seoses kujundava

hindamisega sõnavalikus ka väljendeid „õppimist toetav hindamine“, „mõttekas

hindamine“. Kujundav hindamine on seotud uuenduslikkuse ja eduga. Seoses kujundava

hindamisega räägitakse ka uurimuslikust ja elukestvast õppest, mille näol on tegu

metafooridega, mis seostuvad haridusinnovatsiooni ja uue õpikäsitusega (Eesti elukestva

õppe strateegia 2020). Räägitakse, et tuleks jagada üksteisele häid näiteid koolidest, kus

erinevad süsteemid, sealhulgas kujundav hindamine juba toimivad, kuna head näited on

toimivad soodustava tegurina. Kõige rohkem kasutati artiklites epiteete, millest enim

esines „kujundav hindamine“. Artiklitest leidsin mitmeid isikustamisi, mille kaudu langes

n-ö vastutus isikuliselt ära, nt „koostööpäev ärgitas“, „koolid saaksid õppida ja otsustada“,

„töötoad, mis keskendusid“, „kõnelev õppematerjal“. Uue ja praegu kehtiva õpikäsituse

erinevus tuuakse sisse halvustaval toonil „on vaja muuta koolisüsteemi põhielemente, mis

on pärit tööstusrevolutsiooni ajast“. Samuti halvustatakse eelmist õpikorda: „süsteem on

sobiv liinitööliste ettevalmistamiseks, kuid tänapäeva ühiskond vajab teistsuguste oskuste

inimesi“, millega vastandatakse liinitöölised tänapäeva n-ö ettevõtjate põlvkonnaga.

Kõnelevad isikud, kes kujundava hindamisega juba kokku on puutunud, eksponeerivad

seda üldiselt positiivsel toonil. Kujundav hindamine on arengule kaasa aitav ning edasiviiv

hindamise viis.

16

3.2 Alateemad, mille kaudu kujundavat hindamist Õpetajate Lehe võrguväljaandes kajastatakse

Uuringust selgus, et kujundavat hindamist kajastatakse meediaväljaandes Õpetajate Leht

peamiselt seoses toimunud konverentsidega („Parimate praktikate koostööpäev ärgitas

tõsist arutelu“), õpetajate ja tundide külastamisega („Kaasav kool: õpetaja vajab koolitus ja

laps abiõpetajat“), arvamus- ja hariduslugudega („Muusikaõpetus – kas hinnata või

arvestada?“, „Millal hinnata ja millal anda hinnanguid?“, „Kool olgu kogukondlik

organisatsioon“), õppematerjalide esitlusega („Kujundav hindamine kui õppimist toetav

hindamine“). Artiklid liigitusid: üldharidus (4 artiklit), arvamus (1 artikkel) ja kõrgharidus,

uudised (1 artikkel). Järgnevalt toon välja artiklite peateemad.

2014. aasta aprillis ilmus artikkel „Parimate praktikate koostööpäev ärgitas tõsist arutelu“,

mis räägib toimunud konverentsist, kus haridustöötajad said kuulata ettekandeid ning

osaleda aruteludes, mille peamiseks teemaks oli kooli huvitavamaks muutmine (nt

ettekanne „Kas meie kool on huvitav?“). Konverentsi põhiosaks olid töötoad, kus

teemavalikus olid koolide kogemused kujundava hindamise, uurimusliku õppe, elukestva

õppe ja karjääri planeerimise rakendamisel. Teemad avati ka paneeldiskussiooni kaudu.

Veel oli koolitustest juttu artiklis „Kaasav kool: õpetaja vajab koolitust ja laps abiõpetajat“,

kus leiti, et õpetaja vajab kujundava hindamise, kui mitmete jaoks veel uue ja raskena

tunduva rakendamiseks rohkem koolitust. Seotuna koolitusteemaga tõstatus ka „huvitava

kooli“ teema (näide 1), mida seostati uuendusliku, nn uurimusliku õppega.

(1) Suurel neljapäeval Tartus toimunud Huvitava Kooli parimate praktikate päeval

jagasid õpetajad uuenduslikke kogemusi ja edulugusid uurimuslikust õppest,

kujundavast hindamisest ning elukestvast õppest ja karjääriplaneerimisest. (ÕPL

23.04.2014)

Arvamusloos „Kool olgu kogukondlik organisatsioon“ avaldab Huvitava Kooli nõukoja

liige Liina Hirv mõtteid kooli toimimisest ühtse organisatsioonina. Arvamusloos tõstatud

peamine teema on kooli kui ülesandeid täitva institutsiooni muutmise vajalikkus. Artikli

autor on arvamusel, et organisatsioon peab toimima kõigi liikmete ühisel osalusel ning

igakülgsel panusel (näide 2).

17

(2) Kool ei tohiks olla lihtsalt õppekava täitmise funktsiooniga asutus, vaid kooslus,

mis püüdleb õpilastele maksimaalseid arenguvõimalusi pakkuva keskkonna

loomise poole. (ÕPL 05.09.2014)

Kujundava hindamise teemat kajastatakse seoses toimunud õpetajakoolituse

õppematerjalide esitlustega. Mais avaldatud artiklis „Kujundav hindamine kui õppimist

toetav hindamine“ teavitatakse loodud õppematerjalidest ning augustis arutleb üks

õppematerjali „Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine“ autoritest Anita

Kärner põhjalikumalt hindamise ja hinnangute teemal („Millal hinnata ja millal anda

hinnanguid?“).

Teine artikkel, mille pealkirjas kohe küsimus tõstatatakse „Muusikaõpetus – kas hinnata

või arvestada?“, ilmus septembris. Autor avab aine hindamise/arvestamine ning

muusikaaine õpetamisel erikohtlemise tuginedes peamiselt tema poolt õpilaste seas läbi

viidud uuringule, mis on hea selleks, et teada, mida õpilased ise süsteemist arvavad.

Novembri artikkel „Kaasav kool: õpetaja vajab koolitust ja laps abiõpetajat“ on üles

ehitatud küsimus-vastus süsteemile. Autor külastas Hea Alguse õpetajat koolitunnis ning

viis temaga hiljem läbi intervjuu, kus tõstatati peamisel küsimusi õpetaja igapäevatöö

kohta.

Peamiselt tõstatusid teemad kujundava hindamise vajalikkusest, koostööst, lisakoolituste

võimaldamisest ja lapsele maksimaalsete arenguvõimaluste võimaldamisest. Teemade

avamine toimus peamiselt küsimuste kaudu. Miks? Millal? Kuidas? Artiklites kõnelenud

isikud andsid neile küsimustele mitmeid vastuseid ning püstitasid omakorda uued teistele

edasi mõtlemiseks.

3.3 Õpetajate Lehe võrguväljaandes kujundava hindamise teemal kõnelevad isikud

Peamised kõneisikud, kes kujundava hindamisega seoses Õpetajate Lehe meediatekstides

sõna võtavad, on õpetajad, haridusteadlased ja programmiga Huvitav Kool seotud isikud.

18

Huvitav Kool on haridus- ja teadusministeeriumi algatus, mille kaudu peegeldataks

ühiskonna ootusi koolile ja haridusele ning tegeletakse kooli huvitavamaks muutmisega nii

õpilaste, õpetajate ja vanema jaoks. Eesmärgiks on ärgitada koostööd ja uudishimu.

Valitud artiklites võtavad kujundava hindamise teemal sõna või teevad ülevaateid algatuse

Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik ja nõukoja liige Liina Hirv, Hea Alguse

koolituskeskuse õpetaja Elma Piirimägi, Kaarli kooli lasteaia muusikaõpetaja Kaili

Tšernov, Tartu Ülikooli haridusuuringute peaspetsialist Anita Kärner, Tartu Ülikooli

haridusteadlased Juta Jaani ja Maria Jürimäe, Tartu Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin

Lukk, saate „Rakett 69“ 1. hooaja võitja ning praegune teadustoimetaja Juhan Koppel.

Artiklis „Parimate praktikate koostööpäev ärgitas tõsist arutelu“ on päeva avajana sisse

toodud ekspert haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. Tartu Kivilinna

gümnaasiumi direktor Karin Lukk leiab, et positiivseks edasiminekuks on vaja muuta

koolisüsteemi põhielemente: täpne ajaline graafik, koondumine gruppideks, kõigile

ühesugused tegevused. Tuleks proovida rohkem õpet väljaspool klassiruumi ja luua vabam

keskkond. Samas artiklis on ka Tartu Ülikooli haridusteadlased Juta Jaani ja Maria Jürimäe,

kes julgustavad õpetajaid kujundavat hindamist proovima.

Hea Alguse õpetaja Elma Piirimägi leiab artiklis „Kaasav kool: õpetaja vajab koolitust ja

laps abiõpetajat“, et olulisel kohal on koostöö õpetajate, õpilaste ja vanemate vahel. Kõigi

üksuste ühisel jõul saab koolist paik, kus alati on hea olla. Hindamise puhul on tähtis, et

laps tunneks rõõmu jõukohase ülesandega toimetulekust. Õpetaja Elma Piirimägi on väga

kujundava hindamise poolt, kuid leiab, et see võib õpetaja jaoks üsna raske ja aega nõudev

olla.

Kaarli kooli lasteaia muusikaõpetaja Kaili Tšernov arvab artiklis „Muusikaõpetus – kas

hinnata või arvestada?“, et kuigi tema tehtud uuringust selgub, et gümnaasiumiõpilased

eelistavad pigem hindamist kirjalike tööde järgi, sobib kasutada ka kujundavat hindamist.

Muusikaõpetuse eesmärgiks peaks ennekõike olema õpilaste innustamine aktiivsele

musitseerimisele, et neil tekiks huvi ja armastus muusika vastu.

19

Huvitava Kooli nõukoja liige Liina Hirv toob artiklis „Kool olgu kogukondlik

organisatsioon“ välja, et meelevaldselt tõlgendatavale numbrilisele hinnangule tuleks

eelistada kujundavat hindamist, mis hõlmab endas põhjalikku tagasisidet. Hinnetest ja

hindamisest peaks saama õppeprotsessi toetav tööriist. Takistuseks võib siinkohal olla

lapsevanem, kes soovib näha kindlat numbrit. Muuta tuleks kõigipoolset hoiakut ja

suhtumist ning mõista, et kujundav hindamine ehk selgitav tagasiside annab palju parema

ülevaate, teadlikkuse ja arusaama, mida laps tegelikult juba oskab ning mis on veel puudu,

millele tähelepanu pöörata.

Väga olulise probleemi tõi artiklis „Parimate praktikate koostööpäev ärgitas tõsist

arutelu“ välja saate „Rakett 69“ 1. hooaja võitja Juhan Koppel, kelle sõnul on Eesti kooli

murekohaks liigne faktide ja teooria õppimine ning vähene teadmiste praktiline

rakendamine. Õpilased ei julge katsetada ega vigu teha. Tundidesse tuleb tuua rohkem

elulisust ja praktilist toimetamist.

Tartu Ülikooli haridusuuringute peaspetsialist Anita Kärner on loonud koostöös Maria

Jürimäe, Leelo Tiisvelti ja Tiiu Kuurmega õppematerjali „Kujundav hindamine kui

õppimist toetav hindamine“, mille esitlusest on põgusalt juttu artiklis „Kujundav

hindamine kui õppimist toetav hindamine“. Materjal on eelkõige suunatud õpetajakoolituse

üliõpilastele, kuid sobib igati ka tegevõpetajatele, haridusametnikele ja lapsevanematele.

Artiklis „Millal hinnata ja millal anda hinnanguid?“ leiab Kärner, et sisuka tagasiside

andmist soodustab õpetajate omavaheline koostöö. Kujundav hindamine toimib hästi siis,

kui klassikeskkonnas analüüsitakse, sünteesitakse ja luuakse. Õpetaja on õppeprotsessi

suunaja, juhendaja ja õpilast toetav partner. Oluline on, et õpilane teaks ja teadvustaks

õppimise ja hindamise eesmärki.

Huvitava Kooli algatused koordinaator Pille Liblik nendib artiklis „Parimate praktikate

koostööpäev ärgitas tõsist arutelu“, et õpetajad tajuvad oma jõudu ja rolli ning vajadust

muutuste järele.

20

4. Järeldused

Uuringutulemused näitavad, et kujundava hindamise kohta oli Õpetajate Lehes artikleid

võrdlemisi vähe, kuigi artiklid on valitud perioodist, mis kujundav hindamine aktuaalsust

kogus ning tegemist on lehega, mis teemat enim kajastada võiks.

Selgus, et lisaks sõnapaaril „kujundav hindamine“ on mitmeid sünonüüme, mille kaudu

proovitakse tähendust ja tegevust kõige täpsemalt ja paremini kokku viia. Nii nimetatakse

kujundavad hindamist ka õppimist toetavaks hindamiseks ja mõttekaks õppimiseks.

Kujundava hindamisega tõstatuvad ka teemad uurimusliku ja elukestva õppe kohta.

Haridusedendajad peavad kujundavat hindamist õpilase maksimaalse arengu jaoks

vajalikuks.

Kujundava hindamise teemal kõnelevad enim algatusega „Huvitav Kool“ seotud isikud.

Nähakse tungivat vajadust õppekorralduse muutmiseks ning uue õpikäsituse elluviimiseks,

ühiskonnas toimuvad muutused peavad kajastuma ka koolide töös. Kujundav hindamine on

üks muutus uue õpikäsituse suunas.

Kõik arvamused ja kogemused, mis artiklite vahendusel jagatud, on kasulikud ja huvitavad.

Domineerima jäi Tartu Ülikooli haridusuuringute peaspetsialist Anita Kärner, kes artiklis

mõtiskles sügavalt selle üle, kuidas tööd klassiga läbi viia. Olulise mõtte käis välja ka

„Rakett 69“ 1. hooaja võitja Juhan Koppel, kes vaatas asja justkui läbi õpilase pilgu, kes

soovib, et kool annaks talle midagi muud, kui vaid faktiteadmisi. Artiklites ei olnud sõna

lapsevanemal ja tegelikult ka koolis õppival õpilasel, kelle seisukohti ja arvamusi oleks hea

teada.

21

Kokkuvõte

Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine on abiks õpilase kujunemisele ja

arengule. See on oluline vahend edasiminekuks ning edasipüüdliku õpilase kasvatamiseks.

Kujundava hindamise puhul on oluline, et õpilane on protsessi osa ning väärtustab ja näeb

tehtavaid samme. Suur roll on vahetul tagasisidel nii õpetaja kui õpilase poolt.

Kujundav hindamine kajastub Õpetajate Lehe võrguväljaandes peamiselt läbi toimunud

konverentside, õppematerjalide esitluste, arvamusartiklite. Sõna on haridustöötajatel,

mitmetel algatustega Huvitav Kool ja Hea Algus seotud isikutel (koordinaatorid) ning

õpetajatel. Kõneledes kujundavast hindamisest, nähakse selles väga positiivset ja

edasiviivat muutust n-ö iganenud koolielus.

Kujundav hindamine on protsess, mis saab toimida kõigi põhiliste osapoolte (õpetaja,

õpilane, lapsevanem) koostööl. Vastastikusel toimimisel on kujundaval hindamisel oodatud

positiivne ja abistav mõju. Teemat annaks edasi uurida, kui laiendada valimit, jälgida

kujundava hindamisega seonduvat peavoolu meedias ja kaasata otsingusõnadena ka töö

teoreetilises osas nimetatud sünonüüme.

22

Kasutatud materjalid

Aava, Katrin; Salumäe, Ülle 2013. Meedia ja mõjutamine. Tallinn: Künnimees.

Feldschmidt, Mari-Mall; Türk, Kersti 2013. Õhinapõhine kool. Kujundava ja

sisehindamise käsiraamat. Tartu: Atlex.

Flick, Uwe 2006. An Introduction to Qualitative Research. (3. ed) Sage Publication.

Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko; Sajavaara, Paula 2010. Uuri ja kirjuta. (2. tr) Tartu: Greif.

Jürimäe, Maria; Kärner, Anita; Tiisvelt, Leelo 2014. Kujundav hindamine kui õppimist

toetav hindamine: õpetajakoolituse õppematerjal. Eesti Ülikoolide Kirjastus.

Laherand, Meri-Liis 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. Tartu: Sulesepp.

McQuail, Denis 2003. Massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Greif.

Suur, Ülle 2010. Ellujäämine õpetajana. Harjumaa: Kentaur.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020.

https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf (6.09.2015)

Terasmees, Ingel 2015. Haridusliku erivajaduse diskursuse konstrueerimine Eesti

trükimeedias Postimehe arvamuslugude näitel. Tallinna Ülikool: Magistritöö.

Põhikooli riiklik õppekava 2010. https://www.riigiteataja.ee/akt/13273133 (11.12.2014)

Kasutatud uurimismaterjal

Hirv, Liina 2014. Kool olgu kogukondlik organisatsioon. http://opleht.ee/17324-kool-olgu-

kogukondlik-organisatsioon/ (20.12.2014)

Juurak, Raivo 2014. Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine.

http://opleht.ee/15571-kujundav-hindamine-kui-oppimist-toetav-hindamine/ (20.12.2014)

Kärner, Anita 2014. Millal hinnata ja millal anda hinnanguid? http://opleht.ee/17057-

millal-hinnata-ja-millal-anda-hinnanguid/ (20.12.2014)

Lillemaa, Sandra 2014. Parimate praktikate koostööpäev ärgitas tõsist arutelu.

http://opleht.ee/15090-parimate-praktikate-koostoopaev-argitas-tosist-arutelu/ (20.12.2014)

Schmidt, Taimi 2014. Kaasav kool: õpetaja vajab koolitust ja laps abiõpetajat.

http://opleht.ee/19159-kaasav-kool-opetaja-vajab-koolitust-ja-laps-abiopetajat/ (20.12.2014)

Tšernov, Kaili 2014. Muusikaõpetus – kas hinnata või arvestada? http://opleht.ee/17769-

muusikaopetus-kas-hinnata-voi-arvestada/ (20.12.2014)

23

Abstract

THE APPEARANCE OF FORMATIVE ASSESSMENT IN ESTONIAN MEDIA ON

THE EXAMPLE OF 2014 ONLINE EDITION ÕPETAJATE LEHT

The current research is about formative assessment. The aim of the present work is to find

out how the word pair „formative assessment“ is used in the media, particularly in

Õpetajate Leht and also to describe the main speakers and topics around the theme. The

main question posed by this study is „How Estonian media is reflecting the subjects that

are related to the formative assessment?“. In order to answer this, three following research

questions were stated: 1) Which figuers of speech are mostly used in the articles about

formative assessment? 2) Which subtopics are used to open the subject? 3) Who are the

main spokespersons for the subject? The study is based on qualitative research.

Formative assessment can be considered as a learning supportive assessment. It means

giving constant feedback, making arrangements and noticing the results. Formative

assessment is based on supporting each persons individual development and assessment of

the progress. The most important is the immediate feedback from students about the

learning process as well as the teachers opinion.

The study is about formative assessment, but it is based on how the media is constructing it.

Nowadays the media plays a big part of our lives. Media has influence on us in the ways

we do not even know. Our minds are full of information and emotions coming from the

media. We see the world for how it is exposed to us. Things we read and see every day

give us different knowledge.

The results of the study showed that formative assessment is related to many other themes.

With formative assessment there were also themes like the exploratory study and lifelong

learning. Formative assessment was mostly covered in the articles about new learning

material and educational conferences. The main spokesmen of the subject were teachers

and scientist.

24

Formative assessment is quite a new thing. It is a part of rebuilding our school evaluation

system. Formative assessment rises learning motivation and makes students feel more open

and confident about their knowledges.