Reede, 6. mai 2011 | nr 18 (032) www.tallinn2011.ee

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid Tasuta kultuuriväljaanne

LINNARUUM

VIDEOKUNST

DISAIN

KONTSERT

Foto: Stanislav Moshkov

Põhjamaine hooliv disain vallutab Tallinna.

11.‒15. maini kestab Tallin-na loomaaias telk-kontser-disaalis alpinaariumi piir-konnas ida muusika festival «Orient 2011».

See ainus autentsele Aasia muu-sikale pühendatud festival Põhja-Euroopas toimub juba alates 1992. aastast. 2011. aasta festival, ala-pealkirjaga «Kõrged kultuurid», on saanud tõuke festivalikorralda-jate rändudest mägialadele.

Festivalil astuvad üles muusi-kud ja tantsijad Pakistani põh-

jaosa endistest vürstiriikidest (Chitral), India-Bhutani-Tiibeti-Birma piirialal asuvast Arunachal Pradeshist, Himaalaja India osast (Ladakh), Bhutani kuningriigist, Tadžikistanist, Süüriast, Aser-baidžaanist. Eelnimetatud valik on sisult äärmiselt kirev, sest on seotud väga erinevate kultuuride-ga nii etniliselt, keeleliselt kui ka religioosselt (budism, animism, šamanism, islam, hinduism, Donyi-Polo ehk päikese-kuu usund). Vt kava festivali kodule-helt http://festivalorient.com

Kõrged kultuurid telk-kontserdisaalis

Meie jälgime Sind.

Tule jälgi meid vastu.

www.geriljakino.ee

Tallinna kunstihoo-ne galeriis on täna-sest avatud prantsuse mustlasjuurtega video-kunstnik Jean-Char-les Hue näitus «Tattoo Fight», mis tutvustab meie jaoks eksootilist elu ning võitleb maa-ilma üheülbastumise-ga. Näituse nimiteoses võrdlevad vanamehed teismeliste kombel, kel on uhkemad tätovee-ringud.Loe lk 3

Põhjamaade disai-nikuud Nordic Look korraldav kultuuriva-hendaja Eha Vain ja Hopneri majas sel pu-hul oma rõivaid müüv Rootsi moelooja Camil-la Wellton (pildil) too-vad juba niigi ilusale Eesti kevadele juurde uuenduslikke ehteid ja moodi.Loe lk 4–5

Kultuuripealinna ins-tallatsioonide projekt Lift 11 kutsub inimesi tänavatele hiigelpalli veeretama, teeb kor-da lagunenud kaid, muudab kalaranna su-pelkohaks ning paneb Linnahalli kellukesi he-listama.Loe lk 6

2 ARVAMUS Reede, 6. mai 2011

Ajaleht KultuuripealinnVäljaandja: SA Tallinn 2011Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 TallinnMaarja-Liis Arujärv, peatoimetajaAnneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.eeAndreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.eeEuroopa kultuuripealinna infokeskusRotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinntel: +372 6594 113e-post: infokeskus@tallinn2011.eee-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

KULTUUR KUTSUB

Andreas Sepp, reporter

AINULT KAKS KÜSIMUST

Kust saab Kultuuripealinna lehte?Kultuuripealinna infokeskus

(Rotermanni 5/Roseni 10), Tallinna Turismiinfokeskus Viru Keskuses.

Ajaloomuuseumi muuseumi-pood (Börsi käik/Lai tänav 14), Eesti Vabaõhumuuseum (Vaba-õhumuuseumi tee 12), Energia avastuskeskus (Põhja pst 29), Ah-haa keskus (Vabaduse väljak 9), Kumu kunstimuuseum (Weizen-bergi 34/Valge 1), Kadrioru kuns-timuuseum (Weizenbergi 28), Adamson-Ericu muuseum (Lühike jalg 3), Niguliste muuseum (Nigu-liste 3), Tallinna Kunstihoone (Va-baduse väljak 6).

Vene kultuurikeskus (Mere pst 5), Salme kultuurikeskus (Sal-me tn 12), Tallinna Linnateater (Lai 23), Von Krahl (Rataskaevu 10/12), NO99 (Sakala 3), Kanuti Gildi saal (Pikk 20), Kino Sõprus (Vana-Posti 8 ), Rahvusooper Es-tonia (Estonia pst 4), Eesti Kont-sert (Estonia pst 4).

Eesti Rahvusraamatukogu (Tõ-nismägi 2), Eesti Kunstiakadee-mia raamatukogu (Estonia pst 7/ Teatri väljak 1), Balti Filmi- ja Meediakool (Sütiste tee 21), Tal-linna Tehnikaülikool (Ehitajate tee 5), Tallinna Ülikool (Narva

mnt 25 garderoobi infolaud), Tal-linna Keskraamatukogu (Estonia pst 8).

Tallinna linnavalitsuse teenin-dussaal, Kesklinna linnaosa valit-sus (Nunne 18).

Stockmanni kaubamaja (Liiva-laia 53), Viru keskuse autobus-siterminal, Kristiine Kaubandus-keskus (Endla 45), Läänemere Säästumarket (Läänemere tee 2c), Kalevipoja Säästumarket (Ka-levipoja põik 2c), Juhkentali Sääs-tumarket (Juhkentali 35), Marja Säästumarket (Mustamäe tee 41), Sõle Säästumarket (Sõle 27),

Pihlaka Säästumarket (Männiku tee 98), Tööstuse Säästumarket (Tööstuse 101), Laagri Säästu-market (Pärnu mnt 453e), Ben-ton Kaubakeskus (Õismäe 107a, Säästumarket).

Haapsalus Konsumi kaupluses (Tallinna mnt 1), Rakveres Turu Kaubamajas Grossi poes (Laada 16), Maardus Grossi Toidukaupa-des (Nurga 3), Viimsis Grossi Toi-dukaupades (Kaluri tee 3), Paides Grossi Toidukaupades (Pikk 25), Türil Grossi Toidukaupades (Vil-jandi 13), Põlvas Edu Keskuses (Aasa 1).

Pop-up kultuuri avalöö-giks võib lugeda aastat 2004, kui Berliinis avas nn guerilla-poe jaapani

moefirma Comme des Garcons. Arvestades, et brändi looja ja di-sainer Rei Kawakubo on alati tu-levikutrendidest ees olnud, pole üllatav, et just tema pop-up kont-septsiooni pioneeriks oli.

Pop-up’ist kui fenomenist kir-jutas The Times juba 2008. aastal: iseloomustades kaasajal preval-veerivat kiirust ning lääne ühis-konna pidevat himu millegi uue järele, on pop-up’ide esile kerki-mine üks nõudluse-pakkumise huvitavamaid väljundeid. Seda kasutavad edukalt nii avant gar-de disainerid kui ka megabrändid Nike, Diesel või Louis Vuitton. Isegi Electrolux ‒ viimase resto-ran The Cube tuuritab sel aastal Euroopa linnade kuulsate ehitiste ja monumentide otsas.

Majanduskriis on pop-up’idele ideaalne kasvulava ‒ massiivsete investeeringute asemel vajavad nad pigem loomingulist mõtle-mist ning tühja ruumi, mida on paljude uksed sulgenud äride tõttu lihtsam leida kui kunagi varem. Ajutised poed, restora-nid, galeriid ja ööklubid võtavad üle kõrvaltänavatel asuvad vanad

laohooned ja garaažid või siis ko-livad ajutised omanikud hoopis «magusatesse» kesklinna hoo-netesse, mille alaline valdamine läheks kalliks maksma. Näiteks avas Prada marmori ja pronksiga üleküllastatud müügikoha viieks kuuks Pariisis Place Beauveau’l.

Värskus põimub kindlate ajapiiridega

Pop-up poele on iseloomulik värskus, üllatusmoment ja kind-lad ajapiirid ‒ üksikutest tundi-dest aastani ‒, mis on traditsioo-niliselt omane kunstinäitustele, kuid on ka juhtumeid, kus pop-up on nii edukas, et alaliseks muu-tub. Pop-up pakub piire ületavaid koostöövõimalusi ja on otsekui elav installatsioon ‒ kunsti, moe, arhitektuuri, muusika ja mõni-kord ka kulinaaria kokkupõrge.

Üks viimase aja kuulsamaid pop-up’e ristas Pariisi moenäda-late ajal Prantsuse kaubamärgid Chaneli ja Colette vanas garaažis Rue Saint Honorel, kus tuntud kunstnikud, illustraatorid ja graf-fiti-meistrid soovijate Chaneli kotte personaliseerisid.

Veelgi olulisem on pop-up kontseptsioon aga väiksematele arenevatele brändidele, pakku-des võimalust ilma suurema riski ning vahemeeste-edasimüüjate otsimiseta otse uute turgude ja klientideni jõuda ning olulist ta-gasisidet saada. Ajutisus annab platvormi julgemaks eksperi-menteerimiseks, ideede katseta-miseks ning seega võib pop-up’i vaadelda kui performance’it.

Toimumiskohal ja selles loo-dud keskkonnal on suur roll toodete ümber loo tekitamisel ning kliendiga isikliku dialoogi loomisel, olles eriti oluline neile, kes muidu ainsa müügikanalina internetti kasutavad.

Nordic Look on Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esin-

duse algatusel ning kõigi viie Põhjamaa Tallinna saatkonna, Soome ja Taani kultuuriinstituu-di koostöös loodud pop-up, mis avab maikuuks uksed enam kui 700 aastat vanas Hopneri majas Tallinnas Raekoja platsi ääres. Nordic Look toob kohale 14 nime Soomest, Islandilt, Taanist, Root-sist ja Norrast.

Loominguliste alade vaheline ja piire ületav koostöö on Eesti ja Põhjamaade konkurentsivõime suurendamiseks ning üleilmse-le turule murdmiseks äärmiselt oluline. Loomulikult on Skandi-naavia disainil maailmas siiani kõrge reputatsioon, mis saavutati n-ö kuldajal, 1950.‒1960. aastatel, kuid loorberitele ei tasu puhkama jääda, sest pakkuda saame veel paljugi enamat.

Õppigem Põhjamaadelt välisturgude hõivamist

Olen lähedalt uute loomingu-liste visionääridega kokku puutu-des hakanud eristama eri riikide disaineritele ja nende loomingu-le omaseid jooni. Samuti leidub erinevusi riikide disaini- ja kul-tuuripoliitikas, kuid ühisosana valitseb kogu Läänemere piirkon-nas lisaks uuendusmeelsusele ja keskkonnasõbralikkusele ka tra-ditsioonide ning käsitöö väärtus-tamine.

Noortel disaineritel on sarna-sed kasvuraskused ja väljakutsed nii Eestis kui ka Põhjamaades, kuigi tundub, et Skandinaaviast pärit disainerid on välisturgude vallutamisel proaktiivsemad kui siinsed.

Usun, et sellepärast ongi Nor-dic Looki toimumine Tallinnas olulise tähtsusega, pakkudes Ees-ti noortele talentidele (ja miks mitte ka juba tuntust kogunutele) võimaluse luua ja arendada kon-taktvõrgustikku oma Põhjamaade kolleegidega.

Iga osaleja toob kaasa oma-poolse know-how, maailmapildi, kogemused ja kontaktid, mille ja-gamine loob pinnase konkurent-sivõime parandamiseks, parema töökeskkonna loomiseks, uudse-te materjalide ja kohalike tootjate leidmiseks ning tulevasteks koos-tööprojektideks.

Lisaks osalejatele toob Nordic Look kasu ja inspiratsiooni ka laiemale publikule, tutvustades uusi ideid ja tegijaid, loob ta va-hetuma pildi valikutest, mis või-maldab tarbimiskäitumise tead-likumaks muutumist. Taoliste projektide eesmärk on näidata disaini tähtsust kaasajal ning selle majanduslikku ja sotsiaalset mõju ühiskonnale. Nordic Look ei jää kindlasti viimaseks sellelaadseks ‒ novembris on plaanis koostöös Briti Nõukoguga tuua Tallinnas-se ka «ÖÖ: Was it a Dream?», mis on juba edukalt pop-up’inud Londonis ja Stockholmis ning toob samuti noored disainitalen-did nii Eestist kui Põhjamaadest ühe katuse alla.

Merilyn Kesküla on London College of Fashioni ja Tartu Ülikooli ajakirjandus- ja suh-tekorraldusharidusega kul-tuurimänedžer, kes on tööta-nud mainekas Suurbritannia moeajakirjas Elle ning täien-danud end San Francisco Art Institute juures. 2009 lõi ta omanimelise võrgustiku KES-KULA MTÜ, mida juhib siiani. Alates eelmisest aastast lööb ta aktiivselt kaasa pop-up’i «ÖÖ: Was it a Dream?» kor-raldamisel, mida on läbi vii-dud või mis on läbi viimisel Londonis, Stockholmis, Ko-penhaagenis ja Tallinnas.

Kp TUTVUSTAB

Pop-up jõuab EestisseAjutised poed, restoranid, galeriid ja ööklubid võtavad linnaruumi üle.

Merilyn Keskülakultuurimänedžer

9 Jazzkaare peakorraldaja Anne Erm, kui edukalt läksid fes-tivali Euroopa kultuuripealinn Tal-linn 2011 kavas olnud kontserdid ja üritused?

Euroopa kultuuripealinn Tal-linn 2011 projektidest olid kõige menukamad legendaarse voka-listi ja visionääri Bobby McFerrini kontsert Nokia kontserdimajas ja õpitoad.

SA Tallinn 2011, Jazzliidu, Jazz-kaare ja Norra muusikute-produt-sentide koostöös toimunud kahe maa erilisel live-remiks festivalil Punkt Tallinn said eesti muusikud põneva kogemuse, kuidas nende esitatud teostest kogenud norra remiksijate käe all uus ja põnev live-kompositsioon sünnib.

Ameerika saksofoniguru Dave Liebman näitas meisterlikkuse ekstraklassi nii pedagoogi kui ansamblijuhina. Tema kolmepäe-vasel meistrikursusel osalesid Eesti-Läti-Leedu muusikud. Koos Kristjan Randalu, Jaak Sooääre,

Mihkel Mälgandi ja Tanel Rubeni-ga andis maestro kaks vaimusta-vat kontserti.

Nii sellel kui järgmisel päe-val toimunud European Jazz Or-chestra kontserdi salvestas Eesti Televisioon ja need kontserdid jõuavad klassikaraadio ja ETV vahendusel eetrisse kogu Euroo-pas. EJO-s osales Eesti talendikas bassist Peedu Kass ja orkestrile kirjutas vaimustavalt häid lugusid helilooja Raul Sööt.

Veel oli Jazzkaare ja SA Tallinn 2011 Kultuuripealinna program-mis Linnaruumi projekt. 11 päe-va väldanud festivali jooksul võis muusikuid näha musitseerimas tänavatel, väljakutel, parkides, trammides, lennujaamas, sada-mas, laulukaare all ‒ kokku anti 40 kontserti ja etendust.

9 Mis teie jaoks veel tänavusel festivalil eriliseks elamuseks oli?

Lisaks neile erilistele koostöö-projektidele said Jazzkaarel suure menu osaliseks maailmamuusi-kud – Talvin Singh ja Niladri Ku-mar, Richard Bona, Mayra Andra-de jt.

Toredaid positiivseid elamusi pakkusid Moskva jazzitäht Anna Buturlina, kes esines Eestis nelja kontserdiga, Michael Schiefel Sak-samaalt, Poogie Bell Band ja Dana Leong Milk & Jade USA-st, Hedvig Hanson, Rebecca Kontus jt.

Eriliselt päikseline ja südam-lik oli Jazzkaare päev seitsmes Kadrioru muuseumis. Muusikud andsid kokku kümme toredat kontsert, kus kuulamist jagus nii lastele kui vanematele.

Mai on Põhjamaade ja kunsti kuu

Maikuu teisel päeval avati iidses Hopneri majas pidulikult Põhjamaade disainikuu Nordic Look. Tervitussõnad tulid Islan-dilt pärit Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Halldór Ásgrímssonilt ja SA Tallinn 2011 juhatuse liikmelt Jaanus Mutlilt. Varem muu hulgas ka peaministri ametit pidanud Ásgrímsson rääkis pikalt ja laialt sellest, kui kiire on olnud Eesti areng alates hetkest, mil muu maailm eesotsas Islandiga meie taasiseseis-vumist hakkas toetama. Põnev oleks mõelda, kuhu oleks me jõudnud ilma selle toetuseta. Pakuksin, et sotsiaalmajandusli-kus mõttes kusagile Valgevene ja Kesk-Aasia vahele.

Nordic Looki suurtoetaja Põhjamaade Ministrite Nõukoguga on mul numeroloogiliselt üks imelik ja südantsoojendav suhe, sest kolisime pe-rega neilt saadud õppestipendiumi tõttu saatuslikul 20. augustil 1991 vanematega aas-taks Stockholmi elama. Keegi ei julgenud tol het-kel tagasituleku-le mõeldagi, sest ajad olid niivõrd keerulised.

Nüüd, pea 20 aastat hiljem, on Eestist justkui märkamatult saa-nud Põhjamaade silmis abisaajast koostööpartner. Sõnad «Põhja-maad» ja «koostöö» on sisuliselt sünonüümid – nii kuulutas Mutli Nordic Looki avatuks. ««Põhjamaade koostöö» on ajaloolise tä-hendusega sõnapaar Põhjamaades. Nüüd me siis juurutame seda ka Eestis,» võttis disainikuu olemuse kokku Põhjamaade Ministri-te Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain.

Mida muud kui põhjamaist koostööd kujutab endast ka tä-navuse Euroopa kultuuripealinna tiitli jagunemine Turu ja Tallinna vahel. Kultuuripealinnade programmides on mitmeid sündmusi, mis jõuavad vaatajate ette mõlemal pool Soome lahte ja see on ainult positiivne, sest Soomelt on meil õppida nii mõndagi ja neil loodetavasti midagi meilt ka. Kahju vaid, et osad kodumaised ajakirjanikud tegelevad samal ajal pastakast lugude väljaimemisega täissoditud majaseinadest Tallinnas ja sellest, millest ikkagi sõltub hotellikohtade täituvus 2011. aas-ta Euroopa kultuuripealinnades.

Kindlasti leiab järgneva kuu jooksul aga põnevaid näiteid Põhjamaade koostöö kohta Hopneri majast. Kuigi ma ei ole just teab mis suur disainispetsialist, seal näha olevad lihtsate lõigete ja liigse tseremoniaalsuseta ehted-rõivad paitasid ka minu silma. Ja mis kõige põnevam – Põhjamaade põnevaimate disainerite toodete kõrvale on müügiks pandud ka meie oma disainerite paremikku müüva Nu Nordiku pudi-padi. Selles kohe meie ajalehe toimetuse all paiknevas armsas poekeses aga tagasihoidlikkusele õnneks liigset rõhku ei panda, sest pea igal müügis oleval esemel on juures mõni vahva kiiks!

Ent jäägu see igaühe enda otsustada, kas lähtuda oma eluolu disainimisel lihtsatest joontest või minna üle võlli. Viimase ju-hul tasub inspiratsiooni hankimiseks kindlasti külastada järg-neva kuu-pooleteise jooksul Tallinna Lauluväljakut ja Maarja-mäe lossi, kus toimub rahvusvaheline noorte kunstitriennaal Eksperimenta! Kel aga pole aega või huvi nii suurt kunstitükki ette võtta, siis neile on pea sama kauaks üles seatud põnev näi-tus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus eksponeeritakse viie vihase kodumaise kaasaegse kunstniku loomesähvatusi.

«Eestist on saanud Põhjamaade silmis abisaajast koostöö-

partner.»

3VIDEOKUNSTReede, 6. mai 2011

Oliver Õunmaa

Tänasest on kunstihoone ga-leriis avatud tasuta näitus Pariisi mustlasperest pärit videokunst-nik Jean-Charles Hue töödest.

Tallinna kunstihoone juhataja ja näituse kuraator Harry Liiv-rand valis näitusele Hue viimase viie aasta loomingu.

Näitusel on esitlusel kolm suu-remat teemat.

Ühe teema kolm filmi räägivad Pariisi põhjaosa mustlasperedest.

«Seal saab näha ka mu enda peret, kellega olen elanud koos viimased 15 aastat,» lubas Hue.

«Mustlaskultuurist ei teata meil väga palju,» kommenteeris Liivrand neid filme.

«Eriti vähe teatakse Prantsus-maa mustlaskultuurist. See, mil-lega Hue tegeleb, on tegelikult kultuurantropoloogiline projekt, üks osa vaatlusviisist, kuidas uurida ja samaaegselt suhestuda ekootilisena mõjuvate ja võrdle-misi marginaalsete etniliste grup-pidega. Hue dokumenteerib ühe väikese rahvusgrupi traditsioone ja rituaale.»

Surnud koer ärkas noana ellu

Teise teemana näeb tunni jooksul viit lühilugu Tijuana lin-nast Mehhikos.

«See räägib loo noast, mis rän-dab kuue kuu jooksul käest kät-te,» tutvustas Hue näidatavat.

«Linnapea käest rändab nuga politseiülema kätte, sealt edasi punaste laternate tänava karmide meeste ja elu näinud naiste kätte. Selle rännaku jooksul kujuneb Tijuana linnast portree. Noal on koeraluust käepide. See on süm-bol, sest koer ise on surnud, kuid noana on ta justkui endale uue elu saanud ja rändab nüüd täna-vatel ringi.

Tijuanas tunneb, et inimesed elavad seal pidevalt elu ja sur-ma

piirimail. Olukord on korraga väga õnnelik ja väga trööstitu, väga ohtlik ja väga muretu.»

Liivranna sõnul on Mehhiko teema mustlasteemaga veidi sar-nane.

«Meile on täiesti tundmatu Mehhiko piiriäärsete alade ag-ressiivne ja kriminaalne, kum-maline ja samas kuidagi paeluv tänavakultuur,» kommenteeris Liivrand.

«Koht iseenesest pole midagi meeldivat, kuid see inspireerib, sest seal toimub pidevalt midagi. Seal peab olema kogu aeg peab valvel ja enese eest seisma,» lisab Hue.

60-aastased noored kuked

Viimane teema on koos ühes filmis, mis on üles võetud Hollan-dis ja mille nimi on «Tattoo Fight» (Tätoveeringute lahing).

«See räägib kahest 50‒60-aas-tasest mehest, kel on kehad juba üleni tätoveeringutega kaetud ja kes võistlevad, kel on uhkemad tätoveeringud,» tutvustas Hue.

«See on omamoodi võistlus kõrgema positsiooni või staatuse pärast.»

«Tattoo Fight» näitab, kuidas kaks vanameest võrdlevad nagu poisikesed, nagu noored edevad kuked oma tätoveeringuid,» ütles Liivrand.

«Teos toob välja meeste peh-mema poole.»

Hue tahab oma filmidega ini-mestele mõista anda, et tal on kahju tänapäeva maailmast, mis kõikjal ühetaoliseks muutub.

«Olen palju reisinud ning pole vahet, kas viibin Pariisis või Pe-kingis ‒ inimesed elavad sarnast elu ja ka tänavapilt on sarnane,» seletas Hue.

«Inimesed on kaotanud side-me oma juurte, looduse ja usuga.

Viin inimesed oma filmidega Põhja-Pariisi mustlaste juurde ja Tijuanasse, et öelda ‒ hoidke oma eripärast elu, see on väärtus. Iga inimene saab oma eluga paremini läbi ja elab täisväärtuslikult, kui ta elab oma loomulikku elu.

Selline elu on ju mõttetu, kui tunned üksnes, et tahad enda-le samapalju raha, samasugust autot, maja ja tüdrukut, kui naab-rimehel on. Ehk tulevik ongi selle päralt, et inimesed leiavad taas oma mina ja juured.»

Hue õppis omal ajal tegelikult moekunstnikuks.

«Siis hakkasin tegema videoid moekollektsioonidest,» seletas Hue.

«See polnud küll mu esimene töö, kuid üks tuttav lubas, et ma võin moeloojaid aidata ja nende kollektsioone filmida.

Hakkasin siis kollektsioone fil-mides eksperimenteerima väikes-te skulptuuride ja dekoratsiooni-dega. Peagi sain selgeks, et sellise loomingu võimalused on lõputud ja minus tekkis tohutu põnevus videote tegemisega seoses.»

Hue kinnitusel jõudis ta video-kunstini ka tänu oma perekonna-le.

«Peres, kus ma pärit olen, ümbritsesid mind väiksest peale maagilised esemed, talismanid, millele omistati imettegevat või kurja eemal hoidvat jõudu,» rää-kis Hue.

«Nende esemetega käisid alati kaasas ka lood. Näiteks mu vana-isa leidis ühe asja sõduri-na Teises maailma-sõjas osaledes, samal ajal kui kõik ümber-ringi oli lee-kides. Mina jälle tund-sin, et mul-le meeldiks need esemed koos lugudega kaamera ette tuua.»

Moekunstiga Hue enam ei te-gelegi.

«Kui olin 18‒19 ja õppisin Pa-riisis moekunstnikuks, vaimus-tusin pigem Pariisi piirkonnast, kus elasid juudid, immigrandid, pätid, prostituudid ja ühiskonna heidikud,» rääkis Hue.

«See oli nagu pilt möödunud aegadest. Praegu ei tundu moe-maailm mulle põnev. See, mis mulle moe juures meeldib, ei ole see, mis meeldib publikule.

Jah, mulle meeldivad riided, eriti vanad riided. Riiete juures meeldivad mulle värvid. Näiteks Marokost tulevad juudid, kel on väga säravad ja värvikirevad rii-ded. Mulle pakub moe juures pinget idamaisus.»

Hue’le meeldib mineviku asju tänapäeva tuua.

«Film on minu meelest parim vahend möödaniku püüdmiseks. Minu jaoks on film parem kuns-tiliik kui maal või skulptuur, sest ma võin jalutada koos oma pere, vanaisaga ja vanade esemetega minevikus, elades tegelikult täna-päevas,» kinnitas Hue.

«Kino on minu jaoks nagu ton-dijutud, see annab kõige paremi-ni edasi mineviku vaimu. Võib vaadata Gary Granti või Marylin Monroe’d ka 40 aasta pärast noo-re ja ilusana.»

Teised mustlased videokunsti ei tee

Hue sõnul ta teisi mustlastest videokunstnikke ei tea.

«Filme küll mõned teevad, kuid mitte videokunsti, see on

ala, mis vaid mulle meeldib,» rääkis Hue.

«Paraku pole eriti teada ka maailmakuulsaid mustlas-test teiste alade kunstnikke, kuigi samas ju muusikuid leidub. Mustlastega on nii, et

nad ei reisi ümber maailma, nad püsivad kogu aeg samas

kohas, või kui nad ka liiguvad, siis ainult kindlaid paiku pidi.

Mustlased ei ole eriliselt laia tegevusalaga ta-

valiselt, nad teevad hari-

likult vaid ühte asja,

kuid seda

väga

häs-ti.

Must-lased ei

õpi uusi asju, kuid tea-

vad suurepäraselt kõike, mida neil eluliselt vaja tea-da on. Niisiis võib naljatamisi öelda, et olen perekonna

must lammas.Näitasin mustlas-

tevideot ka oma pe-rele ja nende jaoks ei olnud see miski suur kultuur, vaid nagu pal-ju nalja tegev koduvi-

deo mõnest perekonna kokkutu-lekust.»

Väljas oma kogukonna eest

Hue ei tunne end kultuurisaa-dikuna, kes püüab oma kunsti abil inimeste suhtumist mustlas-tesse muuta.

«Asi selles, et mustlaskogukon-nad on liialt erinevad, et neid kõi-ki esindada,» leidis Hue.

«Minu perekond kuulub jenish’i mustlaste hulka, kel on heledad juuksed ja sinised silmad ja kes elavad Belgias, Prantsusmaal, Šveitsis ja Saksamaal.

Ungaris, Rumeenias, Venemaal või Lätis elavad tõmmud mustla-sed, kes end romadeks nimetavad ja kel on teised tavad.

Samas võin ma seletada, mida tähendab jenish, sest seda teavad vähesed. Mul on hea meel, et saan oma rahva elu näidata.

Näitan, kuidas jenish’i must-lased Pariisi põhjaosas tõeliselt elavad ning et me ilmtingimata ei tarvita uimasteid ega varasta autosid.»

Videole lisaks tulemas päris film

«Tänu Hue’le näeme, kuidas ühes väikeses, väga meeste poolt domineeritavas ühiskonnas pan-nakse paika alluvus ja sõltuvus pereringis,» lisas Liivrand.

«Samuti näeme, kuidas käitu-vad meie mõistes looduslapsed linnastunud ja ülitsiviliseeritud paigas.»

Liivrand on näitusega rahul.«Mul on hea meel, et Hue

nõustus Eestisse sõitma, vaata-mata oma pingelisele graafikule,» märkis Liivrand.

«Tegemist on tänapäeva Prant-susmaa videokunsti ühe hinnatu-ma nimega, suurem rahvusvahe-line tuntus on tal kindlasti alles ees.

Tallinnast lendab ta kohe edasi Lissaboni oma esimese mängufil-mi esilinastusele.»

Näitus Tattoo Fight on avatud 12. juunini.

Nuga jutustab TijuanastHeledapäised ja sinisilmsed mustlased raputavad meie arusaamu rändvarastest.

Mustlasjuurtega videokunstniku Jean-Charles Hue (s 1968) töödes jutustab koeraluust peaga nuga Mehhiko piirilinna kriminaalsest elust, tätoveeringud aga panevad 60-aasta-sed vanamehed teismelistena eputama. Mis on

videokunst?EKA uus-

meedia osa-konna juha-taja Raivo Kelomees:

«Video-kunst on au-diovisuaalse kunsti eriharu. Pealiiniks võib pidada filmi-, isegi maalikunsti. Erinevalt filmikunstist pole videokuns-ti ülesanne lugu jutustada, vaid esteetilist elamust pak-kuda. Videokunsti algusajaks peetakse 1960ndaid.

Samas pole videokunsti ja filmikunsti piir alati selge. Näiteks amatöörfilmimehe Tõnu Aru 1970ndate töid, mis räägivad Jüri Arraku performance’itest, võib pida-da heaks videokunstiks, kui-gi need on filmil, mitte videol. Ka võivad tuntud videokunst-nikud olla tegevad filmikuns-tis või sinna üle minna, hea näide on Jaan Toomik.

EKA-s saab võtta video-kunsti kursusi, kuid mitte seda erialana õppida.

Kp KÜSIB

Videokunstnik Jean-Charles Hue oma teosega «Tattoo Fight», mille nimetus on ka näituse pealkirjaks.Foto: Albert Truuväärt

«Sõnastamata lood» Kunstihoones

7. maist 26. juunini toimub Tallinna Kunstihoones Euroo-pa kultuuripealinna Tallinn 2011 ja projekti «Erinevus ri-kastab» programmi kuuluv kaasaegse kunsti näitus «Sõ-nastamata lood».

Näituse keskmes on lesbide, geide, biseksuaalide, trans-sooliste, queer’ide ja intersek-suaalide (LGBTQI) igapäevast elu puudutavad küsimused, käsitletuna argielulisest, po-liitilisest ja ajaloolisest vaate-nurgast.

Näitusega kaasneb mit-mekesine tasuta sündmuste programm, mis hõlmab vest-lusringe, filmilinastusi ning ettekandeid.

Et näituse põhjalik läbivaa-tamine võtab kaua aega, saab piletit kasutada kaks korda. Fotol: Mare Tralla «Out» (2011). Vt www.kunstihoone.ee

Rahvusvaheline mobiilsus Radissonis

27. mail toimub Tallinnas II rahvusvaheline konverents Cities For All – Tallinn For All. Mobility.

Lektorid on Inglismaalt, Soomest, Austriast, Prantsus-maalt. Eesmärk on leida la-hendusi, kuidas muuta Tallinn ligipääsetavamaks ja kasuta-jasõbralikumaks linnaks.

Konverents toimub 27. mail algusega kl 9.30 hotellis Radis-son Blu (Rävala 3) Registree-rimine kuni 25. mai: edl@edl.ee. Osavõtumaks 35 EUR, EDL liikmetele ja tudengitele 16 EUR (sisaldab ka väikest einet) tasuda a/a Eesti Disainerite Liit 1120185723, Swedbank.Vt http://www.innovationfes-tival.ee/

Anu Tali dirigeeris Tallinnas

Üle pika aja astus Põhjamaa-de Sümfooniaorkester koos oma dirigendi Anu Taliga 2. ja 3. mail taas Eesti publiku ette.

Estonia Kontserdisaalis toi-munud kontsert «Kohtumipaik Talllin ‒ WoW» sai oma nime maailma ühe mainekama muusiku Esa-Pekka Saloneni teose «Wing on Wing» (tõlkes Täispurjedes) Eesti esiettekan-de järgi.

Teos on algselt kirjutatud Los Angelesi uue Walt Disney Kontserdisaali avamiseks ja tema üliharv esitamiste arv on põhjendatud meeletu arvu omapäraste löökpillidega, keeruka tehnilise teostuse ja solistipartiidega.

10 riigi tippmuusikutest koosnev Põhjamaade Sümfoo-niaorkester peab kodulinnaks Tallinna. New York Timesi sõ-nade kohaselt on tegu ainu-laadse sümfooniaorkestriga, kel on «rock-grupi hing».

4 DISAIN Reede, 6. mai 2011

Põhjamaade disainerid:Arts and Crafts, Camilla Wellton, Christina Ledang, De Sade by Mads, Helicopter, IVANAhelsinki, KAKSITVÅ, Katvig, Lotta Djossou, NOIR, Revery, Sonja Bent, Tiia Vanhatapio, titiMadam

Nordic Look - uudne, hooliv, mänguline rõiva- ja ehtedisain. Näitusmüük, seminarid, kontserdid,

kohvikunurk ja palju muud

KORRALDAJAD

PARTNERID

SPONSORID

www.nordiclook.ee

Aeg: 2.-29. mai 2011Koht: Hopneri maja, Raekoja plats 18, Tallinn, EestiNäitusmüük avatud: E-P kell 10-19

Andreas Seppandreas.sepp@tallinn2011.ee

Põhjamaade Ministrite Nõu-kogu (PMN) Eesti esindu-se kultuurinõunik Eha Vain, PMN Eesti esindus oli seotud ka märtsi lõpus Tallinnas toi-munud loomemajanduse-tee-malise seminari «Creative Hotspots» korraldamisega. Kui oluline on praegu loomemajan-dus Põhjamaade koostöö aren-damisel?

Loomemajandus puudutab servapidi mitmeid valdkondi, nii majandust kui ka kultuuri, näi-teks PMN-i kultuurialases koos-töös on loomemajandusel tänavu väga suur roll.

Lähtusime koostöös Põhja-maade saatkondade ja kultuuri-instituutidega samast võtmest.

Kui hakkasime otsima vald-kondi, kus loomemajandust võiks välja tuua, leidsime, et disain oleks tänavu väga sobilik, pidades silmas ka seda, et järgmisel aastal on Helsingi maailma disainipea-linn.

Antud üritus tundubki Helsin-git silmas pidades ilusa avangu-na.

Millist rolli mängib Põhja-maade disain piirkonna tutvus-tamisel ülejäänud maailmale?

Põhjamaade disainil on kind-lasti väga kõrge staatus, aga see on ka Põhjamaade filmikunstil, kirjandusel ja paljudes teistes žanrites. Aga disain on kahtlema-ta väga tugeva märgilise tähendu-sega.

Island ja Gröönimaa tõmbavad eestlasi

Milline on eestlaste huvi seo-ses PMK pakutavate võimalus-tega Põhjamaadega koostöö arendamisel toetust saada?

Kui räägime koostööst, siis mõtleme eelkõige rahvusvahelist koostööd, ja need partnerlussuh-ted, mis on aastate jooksul Põh-jamaadega kujunenud, on väga argised, väga loogilised ja lausa iseenesestmõistetavad. Eks siin mängib ka meie kultuuri- ja geo-graafiline ruum oma rolli, hõl-bustades koostööd, läbikäimist ja üksteise mõistmist.

Nii et praegust majandussei-su arvestades on toetused selles vallas olulised, sest kultuurivald-konnas tegutsevatel inimestel on praegustes oludes keeruline oma

projekte ellu viia isegi koos part-neritega.

Aga selleks on juba kaks aas-tat väga edukalt tegutsenud Põhja-Balti kultuuri mobiilsus-programm, kuhu kõikidele Põh-jamaadele lisaks on rahaliselt pa-nustanud ka Balti riigid.

See kuni aastani 2013 kestev programm on kogu aeg äärmiselt aktiivselt kasutuses. Aasta peale on mitmeid kandideerimistäht-aegu.

Ei saa küll öelda, et Eestil oleks vahendite saamisega läinud üli-hästi, aga kui võtta aluseks raha, mida Eesti riik on sellesse prog-rammi panustanud, on summa, mis Eestisse tagasi tuleb, siiski kahekordne.

Millised on populaarsemad partnerriigid lisaks traditsioo-nilistele Soomele ja Rootsile, kus eestlased PMK toetustega koostööd otsivad?

Üha rohkem on kaardile haka-nud tõusma Island, liikuvus kahe riigi vahel on tõusnud täistuu-ridele, eriti just viimasel aastal-kahel. Norra on jätkuvalt väga populaarne tantsu- ja muusika-rahva seas. Üha enam kiputakse ka Gröönimaale ja Fääri saartele. Nii et kaugused ei ole enam need, mis eestlasi omal ajal võib-olla natuke tagasi hoidsid.

Milliseid põnevaid Põhja-maade koostööd puudutavaid kultuurisündmusi on eeloleval aastal veel oodata lisaks mai lõpus toimuvale kirjandusfes-

tivalile HeadRead, mille käi-malükkamises ka ise osalesite, kui see kandis veel Põhjamaade Luulefestivali nime?

Peaaegu üheaegselt kirjan-dusfestivaliga HeadRead toimub Tartus Põhjala Festival, mis oma-korda on osa ametlikust prog-rammist, mida viib läbi Tartu linnavalitsus oma Põhjamaades olevate sõpruslinnadega. Pakume filmiprogrammi, kontserte ja fo-tonäitust Põhjamaa saartest

Tulla tasub ka silmailu saamiseks

Nordic Looki üks põhiteema on säästlikkus ja keskkonna-sõbralikkus. Kuidas jõudsite

just nende valdkondade esile-tõstmiseni?

Eestiski on ju tegelikult roheli-ne mõtteviis, loodushoidlik elu-viis ja loodust säästev looming üha enam aktuaalsust saavuta-mas.

Enne iga suuremat kõlapinda saavat üritust teeme alati koos-tööd kohalike partneritega, et testida, kus on suuremad vaja-dused või impulss, mida antud sündmus võiks anda.

Niiviisi jõudsimegi loodus-säästlikkuseni, muu hulgas ka transpordi osas. Ka disainerite loominguni. Need olid kritee-riumid, mille alusel Põhjamaade saatkonnad leidsid disainerid, keda Tallinnasse saata.

Miks peaks järgmise kuu aja jooksul Hopneri maja külasta-ma?

Erksa mõtte ja vaimuga inime-sel tasuks tulla juba põhjamaise disainiga seonduva mõttemalliga tutvumise pärast. Kõigil semina-ridel, mida nelja nädala jooksul korraldame, on ka disainiteadlik-kuse kasvatamise roll.

Kolmandaks on Nordic Look kohtumispaik Tallinnas. Kus te veel saaksite korraga tuttavaks 14 disaineri või brändi loomin-guga. Eesti disainerid võivad ju käia moe- ja disaininädalatel teistes Põhjamaade suurlinnades, aga need on kõik ikkagi üksikud üritused. Nüüd on kõik kandikul koju kätte toodud.

Uuenduslik Põhjamaa disain tuleb kandikul koju kättePop-up pood Nordic Look tutvustab ja müüb Hopneri majas kuu aja vältel 14 Põhjamaade loodussäästlikkusele rõhuva moe- ja ehtedisaineri loomingut.

«Tahame saavutada, et Põhjamaade disainerid ja moeloo-jad teaksid, kui hästi toimub Eestis nende loomingu toot-mine ‒ üsna mitmed Skandinaaviamaade brändid on oma tootmise juba siia toonud,» ütleb Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain 2.‒29. maini Hopneri majas toimuva Põhjamaade rõiva- ja ehtedi-saini näitusmüügi Nordic Look eesmärke tutvustades.

Rootslanna tuli erikollektsiooniga

Noor Rootsi moelooja Camil-la Wellton on üks tosinkonnast Põhjamaade disainerist, kes Nordic Lookil oma loomingut müüb.

«Üritan kombineerida ele-gantsi ja mugavust. Ma ei järgi trendi ega püüagi seda teha ja rõhun oma rõivastel kunstile just parasjagu nii palju, et neid saaks siiski ka igapäevaelus kanda,» tutvustab alates aas-tast 2009 omanimelist luksus-brändi tootev Wellton.

Welltoni jaoks tähendab sõ-

naühend «Põhjamaade disain» eelkõige lihtsaid ja puhtaid lõi-keid. Ent päris kindlasti peab seal, nagu ta enda loominguski,

olema esindatud elegantsus. Rootslanna sõnul on tal suur au olla kutsutud Tallinnasse oma loomingut müüma.

«Loodan kohtuda kohalike tootjatega, et hakata ehk Eestis oma rõivaid tootmagi. Samuti tahaksin tutvuda filmitegijate, muusikute ja teiste loomevald-konnas töötavate inimestega, õppimaks paremini tundma siinset õhustikku. Kui mul õn-nestub kohtuda lahedate ini-mestega, siis küllap kujuneb sellest ka hea koostöö!,» tut-vustab Wellton oma plaane.

Camilla Wellton on pea kõik Nordic Lookil müügil olevad rõivaesemed valmistanud vaid seda üritust silmas pidades.

Kp TUTVUSTAB

5DISAINReede, 6. mai 2011

Kindlasti tasub tulla ka silma-ilu saamise pärast, sest see ei ole kohtumispaik vaid erialainimes-tele. Nordic Look pakub ka kul-tuuriprogrammi, kuhu kuuluvad kontserdid ja tantsuetendused.

See on ilus näide, mille üle ka ise väga uhked oleme, mida naudime ja rõõmsalt ellu viime. «Põhjamaade koostöö» on aja-loolise tähendusega sõnapaar

Põhjamaades. Nüüd me siis juu-rutame seda ka Eestis.

See on koostöö kõikide Põhja-maade saatkondade ja kultuuri-instituutidega, rahvuslike disai-nikeskuste ja moeinstituutidega. Sealhulgas ka Sihtasutusega Tal-linn 2011, keda täname väga asja-tundliku ja tõhusa abi eest.

Tahame saavutada, et Põhja-maade disainerid ja moeloojad

teaksid, kui hästi toimib Eestis nende loomingu tootmine ‒ üsna mitmed Skandinaaviamaade brändid on oma tootmise siia toonud.

Miks? Üpris väikese tootmis-protsessi ehk siis tootmisaja tõt-tu ja teiseks plussiks on lähedus, alati on võimalik tootmisprotses-si sekkuda.

Skandinaaviamaades on asjad

natuke teistsugused, väiketoot-mist sellisel moel neil ei ole. Isegi sealsetel disainitudengitel ei ole tihtipeale kuhugi praktikale min-na.

Kõik välismaised disainerid, kes siia tulevad, võiksid selle kõr-va taha panna ja kindlasti tuleb sellest ka mitmel seminaril juttu. Loodetavasti sünnib sellest koos-töö!

Uuenduslik Põhjamaa disain tuleb kandikul koju kättePop-up pood Nordic Look tutvustab ja müüb Hopneri majas kuu aja vältel 14 Põhjamaade loodussäästlikkusele rõhuva moe- ja ehtedisaineri loomingut.

Seminarid

Kohtumine Põhjamaade di-saineritega

Nordic Looki näitusmüügil osalevad ja ürituse avamisele tulevad Põhjamaade disainerid ja/või nende esindajad tutvus-tavad 7 minuti jooksul oma loo-mingut.

Aeg: 3. mai kell 13

Kuidas sünnib edukas kauba-märk?

Brändid sünnivad harva iseenesest või eimillestki, ta-valiselt on õnnestunud kau-bamärgi taga palju rasket tööd. Kõnelejad: Pirjo Suhonen (IVANAhelsinki, Soome) ja Lilli Jahilo (Eesti).

Aeg: 5. mai kell 16.30‒18.30

Põhjamaised väärtused: pu-has ja eetiline disain

Põhjamaade moedisaini-ühingute koostöö eesmärk on aidata disaineritel ja kogu moe-tööstusel järgida põhjamaiseid väärtusi: olla vastutustundlik ja loodushoidlik, käituda kenasti. Kõnelejad: Tone Skårdal Tobias-son (Norra), Annika Axelsson (Dem Collective, Rootsi), Reet Aus (Eesti).

Aeg: 10. mai kell 13‒15

Tallinn‒Turu 2011: moedisai-ni projekt «Fashion Empower-ment»

Võistluse «Fashion Empower-ment» eesmärk on tuua moe-tööstusesse uusi, säästvamaid ja enam inimeste erinevustega arvestavaid lahendusi, mis läh-tuksid põlistest tavadest ja ko-halikest uuendustest ning kaa-saksid tarbija disainiprotsessi.

Aeg: 13. mai kell 16.30

Säästev kangatootmine ja Katvig

Katvig toodab rõivad orgaa-nilisest puuvillast, kasutatud plastpudelitest ümbertöödel-dud polüestrist ja kasutatud or-gaanilisest puuvillast. Kõneleja: Vigga Svensson (Katvig, Taani).

Aeg: 17. mai kell 16.30–18

Disain poliitika kujundamiselMilliseid meetmeid on disai-

niteadlikkuse tõstmiseks kasu-tatud rahvuslikul tasandil ning millised on olnud kõige tõhusa-mad programmid ettevõtjate ja disainerite koostöö hoogusta-miseks. Kõnelejad: Jan R. Stavik (Norra), Wickie Meier (Taani). Üritus on kutsetega.

Aeg: 24. mai kell 13‒15Koht: Eesti Disaini Maja

Inventas – pilk Norra disaini-nõustamisse

Ettevõte soov on pakkuda tõ-husaid lahendusi probleemide-le heas töökeskkonnas.

Aeg: 24. mai kell 12‒13

SUOMI DESIGN – kuulsate Soome kaubamärkide lood

Miks on Soome disainil maa-ilmaareenil nii hästi läinud? Kõnelejad: Anu Hännikäinen (Iittala AS, Eesti/Soome), Kari Leino (Martela Oy), Kirsti Dou-kas (Kalevala Koru), Tiia Vanha-tapio.

Aeg: 25. mai kell 12‒15

Näitused ja esitlusedFotonäitus «Põhjala saared»Fred Jüssi – Island; Toomas

Lapp – Gröönimaa; Grete Kodi – Fääri saared; Göte Ask ‒ Got-land.

Aeg: 2.-22. mai

Fotonäitus «Islandi kaasaeg-ne disain: mööbel, tootedisain ja arhitektuur»

Fotodelt nähtub eksperimen-teerimine kontekstiga, inimte-gevuse ja disaini põimumine, disaini seotus sellega, kuidas me aega planeerime või janu kustutame ning kuidas me end loodusõnnetuste eest kaitseme.

Aeg: 2.‒29. mai

Call it a day«Call it a day» ehk eesti kee-

les «Selleks päevaks lõpetame» on Eesti esimene rahvusvahe-list koomiksiprojekti kajastav album ‒ väga laia süžeelise ampluaa ja erinäoliste stiilide plejaad.

Aeg: 27. mai kell 16

Norra kvaliteetrõivabränd Haust Collection esitlus

Hausti rõivad on mõeldud as-jalikule naisele, kes hindab kva-liteeti, disaini ja omapära.

Aeg: 28. mai kell 15

Kontserdid ja teised üritused

Gro Marie Svidali kontsert Hardangeri viiulil

Gro Marie Svidal on Norra üks säravamaid ja hinnatumaid noori Hardangeri viiuldajaid.

Aeg: 4. mai kell 19

Nordic Look tähistab Euroopa päeva

Euroopa Liidus olevate Põh-jamaade saatkonnad Tallinnas tutvustavad oma maad ja või-malusi keskkonnasõbraliku eluviisi järgimiseks. Kõigil huvi-listel on võimalus osaleda loosis ja võita Põhjamaade disainiese.

Aeg: 7. mai kell 11‒17

D3Eesti Disainikeskus tähistab

20. mail kolmandat sünnipäeva koos sõprade ja koostööpartne-ritega. Üritus on kutsetega.

Aeg: 20. mai kell 15‒18

Põhjamaade kirjutusvõistlu-se parimate autasustamine

Aprilli jooksul toimunud kirju-tusvõistluse viis parimat saavad kätte 1000-eurose reisivaut- šeri vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades.

Aeg: 20. mai kell 18

Tantsuetendus «H-Machine»Etenduse «H-Machine» ko-

reograaf on inspiratsiooni am-mutanud Saksa näitekirjanik Heiner Mülleri näidendist «The Hamletmachine».

Aeg: 20. mai kell 19‒19.30

NordicSounds feat Anders Hagberg

Just Läänemere ja Põhjame-re saared lummava looduse ja autentse muusikalise materja-liga on andnud NordicSoundsile üha uut loomeenergiat

Aeg: 26. mai kell 19‒20

DJ Marry MeDJ Marry Me a.k.a Saara Ki-

vimäki elus on palju teoksil. Ta suudab kõike ‒ olla DJ ja juhtida oma raadiosaadet ning disaini-da võrratuid kingi.

Aeg: 29. mai kell 17‒19

Kõik üritused toimuvad Tal-linnas Hopneri majas (Raeko-ja plats 18), juhul kui kavas ei ole märgitud teisiti. Semina-ridel osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna aadressil www.nordiclook.ee

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses kultuuriprojekte kureeriv Eha Vain ootab kõiki Hopneri majja hääd disaini kaema.Foto: Stanislav Moshkov

Kuu aega disaini, moodi ja kultuuri

6 LINNARUUM Reede, 6. mai 2011

Oliver Õunmaa

Kultuuripealinna prog-rammi raames korraldab MTÜ Kaos linnainstallat-sioonide festivali LIFT 11, mis toimub maist septembrini Tallinna avalikus ruumis.

Sündmuse ühe eestvedaja, ar-hitekt Margit Aule sõnul on et-tevõtmise eesmärk murda eelar-vamusi kaasaegse avaliku ruumi kunsti suhtes ja näidata ajutiste objektide abil linnaruumi võima-luste mitmekesisust.

«Algne impulss oli rikastada Tallinna linnaruumi kohaspet-siifiliste ajutiste kunstiteostega,» seletas Aule. «Sellele lisanduvad muud eesmärgid, nagu diskus-siooni tõstatamine ja soov avarda-da arusaama sellest, mis on kunst. Kunst võib olla vaimukas remark, ruumilist elamust pakkuv struk-tuur või ka ettekääne, kogemaks linnaruumi teistmoodi.»

Rohkem mängulisust ja kergust

Aule kinnitusel on uuendus-likkus ja loov mõtlemine just see, mida Eesti väga vajab.

«Mina isiklikult igatsen väga, et Tallinna avalikus ruumis oleks rohkem mängulisust ja kergust, mida installatsioon võimaldab,» lausus Aule. «Selliste teoste tege-miseks peab mõtlema innovaati-liselt, et saavutada minimaalsete rahaliste vahenditega maksimaal-ne efekt.»

Sügisel 2010 toimunud avaliku ideekonkursi tulemusena valiti 129 teosest ellu viimiseks 17 ins-tallatsiooni, mis jäävad linnaruu-

mi kaunistama maist septembri-ni. Et valituks osutusid just need 17 tööd, on Aule sõnul puhtalt kaheksaliikmelise žürii otsus.

«Otsuse tugevuseks pean ma isiklikult just valitud tööde mit-mekesisust,» märkis Aule. «Žürii liikmed olid Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd, Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere, kunst-nik Marko Mäetamm, kunsti-teadlane Andres Kurg ja LIFT11 kuraatorid, kellest igaüks tõi kaa-sa oma isikliku nägemuse.»

Postkaardivaadetest erinevad kohad

Kesklinna ja selle ümbruse asumitesse loodavad kohaspetsii-filised teosed ja ruumid võimal-davad tuua esile Tallinna «post-kaardikuvandist» erinevaid kohti.

«Mitmed tööd asuvad sellistes paikades, kuhu tavaliselt ei satu, aga mis on väärt vaatamist, nagu näiteks Soode-vahe isetekkeli-ne asum,» rääkis Aule. «Kuna jät-sime autoritele koha osas täie-liku vabaduse, võib LIFT11 töid kohata ka kesklinnas. Tulemus võib olla nii vaataja hetkeline väljarebimine argisest ja uute impulsside and-mine kui ka võimalik piirkonna identiteedi kehastamine.»

Installatsioonid tingivad ka nendega seotud üritusi. Aule sõ-nul on hea sellekohane näide töö «Kalarand», mis muudab kala-ranna, mida elanikud niigi suvel

suplemiseks kasutavad, justkui avalikuks supelrannaks.

Tegemist on eramaaga Linna-halli ja Patarei vahel, kusjuures ühtki teist nii kesklinna lähedast ujumiskohta Tallinnas ei ole.

«2010. aasta suvel tegime omaalgatusliku katse, püstitades Kalaranda ajutise riietumiskabii-ni, eesmärgiga tõsta selle koha väärtust supluskohana,» kirju-tavad autorid Toomas Paaver, Teele Pehk ja Triin Talk projekti kirjelduses. «Ujujad võtsid selle kergesti omaks. 2011. aasta suvel plaanime korrata sama projekti põhjalikumalt, ehitades püsivama kabiini ning lisades sellele veel supelrannale omaseid elemente nagu lamamistoolid, päikesevari jms.»

Autorite hinnangul võiks paiga mõtestamine supelrannana tuua kaasa värskeid tuuli, sest ala se-niste arendusplaanide järgi tuleks sinna hoopis mahukas elamu- ja sadamaarendus.

«Ala planeering on tänaseni kehtestamata,» kirjutavad auto-

rid. «Mereääre kasutamine supel-ranna ja avaliku ruumina ei välista elamute ja sadama arendust, vaid mitmekesistab tegelikke arendus-plaane. Kokkuvõttes aitaks supel-rand ka omanikul piirkonna mai-net, tulevase keskkonna kvaliteeti ja kasutatavust tõsta.»

Installatsiooni avamise puhul, umbes rannahooaja avamise ajal,

korraldatakse Kalaranna ranna-päev, kus pakutakse rannasviibi-jatele külmi jooke ja jäätist.

Segaja, mis vajab liigutamist

Aule sõnul on peale installat-sioonide tulemas ka ühekordseid aktsioone. «Installatsioon «PALL» on võtnud aktsiooni vormi,» rää-kis Aule. «Autorid saabuvad väi-kesemõõdulise kohvriga, millest tuleb täispuhutud kujul välja viie-meetrise läbimõõduga pall.

Suur pall hakkab veerema lin-nas aia või tõkkega piiratud ala-del, viidates sellega avaliku ruumi kitsendustele ja läbipääsmatuse-le.» Idee autorite Aet Aderi, And-ra Aaloe, Kaarel Künnapi, Grete Soosalu ja Flo Kasearu sõnul toimib pall kui tõke kitsastel tä-navatel ning kui tüütu skulptuur suurematel väljakutel või mängu-asi parkides.

«Palli mänguväljak on Tallin-na linnaruum ning mängijateks selles viibijad, kes võivad sellega teha, mida iganes tahavad,» sele-tasid autorid. «Inimesed saavad palli oma suva järgi teisaldada ja liigutada. Pall saab potentsiaal-seks suhtlusvormiks kõikide lin-nasviibijate vahel, kes tahtes või mitte on selles mängus osalised.»

Lagunenud ankru-paigast puhkekoht

Positsioneerimisseadme abil hoiavad autorid pallil silma peal ning kaardistavad selle liikumist.

«Autoritena võtame endale õi-guse palli liikumisse igal hetkel sekkuda, selle ümberasetamisega provotseerida ümbritsevaid ja püüda välja tuua erinevaid linna-situatsioone,» rääkisid installat-siooniloojad.

Siiri Vallneri ja Indrek Peili installatsioon «KAI» muudab jupi kultuurikilomeetril asuvat lagunenud kaid mõnusaks puh-kamiskohaks. Lagunenud kaldus betoonpinnad konserveeritakse ja kaetakse terrassilaudadega.

«LIFT11 mereäärsed tööd «Kai», «Kalarand» ja «Helin» an-navad ripakile jäänud aladele ja hoonetele ajutiselt uue tähenduse ja kasutuse,» ütles Aule.

«Investeeringud ei ole mere-äärsesse piirkonda veel kohale jõudnud ja seniks saavad seal ole-ma ajutised sekkumised. Betoon veel kohale ei jõua, aga sündmu-sed ja inimesed küll. Mis võiks olla parem?»

Juhan Rohtla, Joel Kopli ja Koit Ojaliiva «Helin» kujutab endast Linnahalli kangialusesse riputa-tud 10 000 kellukest, mis tuule käes helisevad ja valguse käes hel-givad. Kellukeste heli annab kan-gialusele helge ja positiivse kõla, meenutades Linnahallis kunagi kõlanud muusikat.

Kellukesed riputatakse kala-meeste noodalinale, mis pingu-tatakse kangialuse lae alla, kellu-keste eest makstud raha läheb aga heategevuse korras abivajajatele.

Maarja Kasel ja Ralf Lõoke-sel oli ka põnev idee lakoonilise nimetusega «L». See muutnuks SEB panga peahoone kolmnurkse katuseraami ronimisvõrguga kae-tud hiigelbatuudiks, kuhu pääse-miseks oleks tulnud ronida üles mööda olemasolevaid turvapiir-dega redeleid. Kahjuks aga sellest projektist ilmselt asja ei saa.

Kõigi põnevate installatsiooni-dega saab tutvuda lift 11 kodule-heküljel www.lift11.ee.

LIFT11 kuraatorid on peale Margit Aule veel Margit Argus, Maarin Mürk ja Ingrid Ruudi. Vt ka www.lift11.ee.

Lift 11 paneb arhitektid ja kunstnikud linna arendamaKesklinn saab endale supelranna ja lagunenud kaile tuleb peesitamispaik

Kultuuripealinna projekt Lift 11 paneb inimesed tänavatel hiigelpalli veeretama ja Linnahalli kellukesi helistama.

«Betoon veel kohale ei jõua, aga sündmused ja inimesed küll. Mis võiks

olla parem?»

Kumus avati linnamaalinäitus

Kumu kunstimuuseumis on avatud näitus «Üksi linnas. Ludmilla Siim ja Jüri Palm».

Väljapanekus asetuvad oma-vahel dialoogi kaks eesti 20. sajandi teise poole omanäo-lisemat linnamaalijat, kelle 1970.‒1980. aastate looming kõneleb urbanistliku keskkon-na erinevatest tajumisviisidest.

Ludmilla Siimu linn on helge modernistlik city: tulevikumudel esimeste klaasist kõrghoonete ja uusrajoonides elavate noorte lin-lastega. Jüri Palmi linn on kujutel-dav öine metropol, mille elanikud meenutavad kangelasi toonas-test Lääne filmidest.

Näitus «Üksi linnas. Ludmil-la Siim ja Jüri Palm» jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 28. augustini. Pildil: Ludmilla Siim, «Kollane tuba» 1970.

«Püha rist» regivärssides

Festival Maailmaküla saab alguse 12 mail Tallinna Jaani kirikus.

Villem Grünthal-Ridala regivär-silise evangeeliumi «Püha Rist» laulavad ette Mikk Sarv, Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann.

Mikk Sarv on öelnud: «Püha Rist on regilauludes Jumalapoja võrdkujuks. Kohta, kus Püha Rist on ringutanud, jääb maha kuld ehk pühapaiste. Kaheksasilbilise regilaulu laulmine on kui tähtede või Päikese keeles laulmine. Ka Jeesus on nii regilaulus kui päri-muses Päikese võrdkuju.»

Kunstibuss ja moedisain

Maikuu Kunstibussi prog-rammi on kaasatud ka Eesti Kunstiakadeemia noore kunsti ja disaini festival.

Sellega seoses külastab 7. mai Kunstibussi moedisaini tuur EKA moedisaini hariduse 70. aastapäevale pühendatud näitust Rotermanni kvartalis.

Eelnevalt võtavad Kunstibus-si seltskonda Loomeinkubaato-ri stuudiotes vastu moedisaine-rid Lilli Jahilo, Liina Stein, Xenia Joost ja Kalle Aasamäe.

14. mail toimub joonistus-tuur!

Kunstibussi väljumised lau-päeviti kell 12.00 Kunstiaka-deemia Tartu mnt 1 platsilt. Kohtade broneerimine: kunsti-buss@artun.ee, pilet 1.50€

Vt kunstibuss.artun.eeArhitekt Tomomi Hayashi installatsioon «Merele!» kujutab tellingutest kokku pandud treppe, mis Linnahalli juba olemasolevaid treppe pikendavad ja ühendavad. Õhtuti saavad inimesed jalgrattageneraatorite abil installatsiooni valgustada. Mida rohkem inimesi pedaale tallab, seda kõrgemale ronib valgus. Foto: LIFT11

7FOTOReede, 6. mai 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivisTallinna Lauluväljakul avati rahvusvaheline triennaal Eksperimenta! McFerrin ja Liebman esinesid Jazzkaarel

Köler Prize’i nominentide näitus kutsub vaatama

Piret Rips-Laul tähistas kontserdiga Kristiine linnaosa ametlikuks heliloojaks saamist

«Tallinn on tõenäoliselt kõige paremini säilinud keskaegne linn Euroopas. Ent Eesti pealinn ei ole kindlasti mingi teemapark, sest linn on alates taasiseseisvumisest 1991. aastal teinud läbi põhjaliku uuestisünni. Parim aeg linna kü-lastamiseks on juunist augustini, kuid külastamisväärset jagub ter-veks aastaks.

Parim keskaegne tänav on Pikk ja kauneim katedraal 13. sajandi alguses valminud Toomkirik. Pa-rim klooster on 1246. aastal asu-tatud Dominiiklaste klooster ja ilu-saim kirik Pühavaimu kirik. Parima

kunstielamuse saavutamiseks kü-lastage Adamson-Ericu muuseu-mi, kunsti kaasa ostmiseks sobib kõige paremini pottseppade, raa-matuköitjate ja klaasipuhujatega asustatud Katariina käik.

Parimat kohalikku toitu saab restoranist Vanaema Juures, kus antakse mekkida traditsioonilist sea- ja metssealiha ning lõhet, ent sööma tasub minna näiteks ka teletorni, mis on hea näide 1970. aastate Nõukogude võimu kohta. Kindlasti tasub külastada ka Lühikest jalga ja Neitsitorni, viimane oli keskajal kasutusel prostituutide vanglana. Parim öö-klubi on Club Hollywood, mis tõm-bab võrdselt ligi nii kohalikke kui ka välismaalasi.

Vabaõhumuuseumide hulgast

on soovitatav külastada Rocca Al Maret, mis annab hea võimaluse tutvuda maaeluga. Suvel tasub rannamõnusid nautida metsaga ümbritsetud Pirita rannas, lähe-dalasuvas samanimelises jões või ka veidi vaiksemas Pelgurannas.

Nõukogudeaegsetest monu-mentidest on vähim tähelepanu saanud 1980. aasta Moskva olüm-piamängude puhul valminud Lin-nahall. Praeguseks hüljatud hiid-kompleks, mille arhitekt oli Raine Karp, on kasutusel olnud nii spor-diareeni, kontserdisaali, poliitilis-te koosolekute toimumiskoha kui isegi striptiisisaalina. Vaatamata kuulsusrikkale ajaloole ehitist linna tutvustavatest trükistest naljalt ei leia.» (The Australian, Austraalia)

«Tallinn on ennast Hansa juur-de kuuluvaks pidanud sajandeid, liitudes linnadevõrgustikuga juba 1284. aastal. Linn on Läänemere üks olulisemaid sadamaid, oma-des head ühendust Rostocki, Hel-singi, Stockholmi ja Peterburiga. Seetõttu tähistabki Tallinna vali-mine Euroopa kultuuripealinnaks pilgu tagasipööramist Lääneme-re poole. Kultuuripealinna prog-rammis on iga sündmuse juurde lisatud, kui mitme meetri või kilo-meetri kaugusel merest see aset leiab. Linn, millel seni ei ole ühtegi veeäärset kohvikut, saab endale

lõpuks korralikult väljaehitatud rannapromenaadi.

Mere ääres paikneb ka rohkem kui 150 aasta vanune Rotermanni kvartal, mis Nõukogude ajal oli hüljatud. Tekkinud õhustiku tõttu kasutati seda 1970. aastate lõpus Nõukogude ulmefilmi «Stalker» filmimiseks. Filmimist meenuta-takse septembris toimuva Stalke-ri festivaliga.

Viimased kümme aastat on kaupmees Christian Abraham Rotermanni järgi nime saanud kvartali arengusse investeerinud üks eestlasest ärimees, ehitades sinna kortermaju, büroopindu ja kaubanduskeskusi.

«Kuni 20. sajandi alguseni oli kvartal linnaelu keskpunktiks, kuid Nõukogude ajal sai sellest

suletud tööstuspiirkond,» räägib kvartali arenduses osalenud And-rus Kõresaar arhitektuuribüroost Koko. «Sellel ajal ei tohtinud me-reäärsete majade läänetiibades olla aknaid, sest kardeti, et muidu saavad Lääne spioonid akende kaudu pealt kuulata.» Kindlasti ei ole see juhus, et kultuuripealinna infokeskus paikneb just Roter-manni kvartalis.

Parim vaade linnale avaneb aga peaaegu 124 meetri kõrgu-sest Oleviste kiriku tornist, mida peeti aastatel 1549‒1625 maa-ilma kõrgeimaks ehitiseks. Kiri-ku 159-meetrise torni järgi said meremehed orienteeruda ja kui see 1625. aastal süttis, oli leeke näha ka Soomes.» (Uptown, Sak-samaa)

Teised kirjutavad meist ehk kuidas Tallinn 2011 kajab

14. juunini kestva Eksperi-menta! avamisel osales ka kultuuripealinna noorteorkes-ter Trumm-It. Triennaalil saab näha 13 riigi noorte töid.

Volbriööl avati Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis kunstiauhin-na Köler Prize nominentide näitus. Näha saab viie kodumaise kunstniku töid, kellest parimad valitakse välja 28. mail. Peale seda jääb näitus avatuks veel nädalaks.

28. aprillil täitus Kaarli kirik Eesti Rahvusmeeskoori, ETV kooride, keelpillikvartetiga Prezioso ja solistidega, sest helilooja Piret Rips-Laul (kes-kel, salliga) tähistas autori- kontserdiga oma Kristiine lin-naosa heliloojaks olemist. Ees-ti Heliloojate Liidu ja SA Tallinn 2011 juhitava projekti raames saavad kultuuripealinna aasta lõpuks endale ametliku he-lilooja kõik kaheksa Tallinna linnaosa. Loomulikult tähen-dab see ohtraid kontserte ja kohtumisi heliloojatega, mil-lest paljud on tasuta!

Fotod: Sten Jõemets / Nikon

Tänavuse Jaz-zkaare tun-tuim esineja oli kindlasti 10 Grammy’ga pär-jatud Ameeri-ka multitalent Bobby McFerrin (üleval). Sarna-selt McFerriniga andsid nii mõ-nedki festivalil osalejad siinse-tele muusikutele ka töötubasid, erandiks ei olnud samuti USA-st pärit tippsakso-fonist Dave Lieb-man (keskel). Linnaruumipro-jekti raames oli muusikute lem-mikesinemis-paigaks Kadri-org, kus esines näiteks šotlaste Brass Jaw (all).

Fotod: Kaupo Kikkas ja Merli Antsmaa

8 KULTUURIKALENDER Reede, 6. mai 2011

European Capital of Culture

KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD:

TOETAJAD:

TALLINN

9 13. mai õhtul toimub Patarei merekindluses muusikafesti-val «Err0rfest!», mille märksõ-nadeks on diferents, erinevad loojapositsioonid ning nende ühendamine suurvormiks, mil-le läbi saavutatakse suurem mõjuvõimsus, kui nad üksiku-tena suudaksid.

See on lugu meie kultuurisi-tuatsiooni kõige sümptomaa-tilisemast seisundist, kus vea-esteetikast lähtumine ja selle arendamine on saanud valdavaks

loominguliseks võtteks. Fes-tival on väljundiks 21. sajandi post-postmodernismi tähtede-le, pakkudes sellega ühist koos-tööplatvormi mitmesugustele kunstnikele ja muusikutele.

«Err0rfest!» annab võimaluse sünteesida esteetiliseks tervikuks novaatorliku kultuuri üksteisest muidu kaugel asuvad ja näiliselt kokkukuulumatud äärmused, andes neile uue ja ootamatu kon-teksti.

Festival koondab praeguse aja kõige eesrindlikumaid Err0r-

muusikuid, kutsudes koos nende-ga ellu suurejoonelise, aga nihes-tatud popkontserti, mis suudaks nn Youtube-põlvkonna publiku ja artistid sotsiaalsetest võrgusti-kest taas füüsilisse ruumi kokku tuua.

Plaate keerutavad Haigla gäng, Pingbang DJ-s, Masso ja Vatu, Kallervo ja Paul, Hiiesalu ja Poel ning Olja ja Denis.

Pilet 10 EUR, vt täpsemalt http://errorfest.com/

Esinejad:

Eboman (http://www.youtube.com/watch?v=7ZJjNfcNPqo). Ebo-man on videopildi «lõhkumise» ja manipuleerimisega tegelenud alates 1980. aastatest. Kasutab videote manipuleerimiseks enda poolt välja töötatud mitmetest anduritest koosnevat seadet ni-mega «SensorSuit».

Love-Fine (http://www.myspace.com/lovefinedisco). Ian Curtis on teinud läbi taassünni, kuid vali-nud sünnikohaks Manchesteri

asemel Kaasani linna Siberis ning tema bändi nimi ei ole enam Joy Division vaid Love-Fine.

Jaakko-Eino Kalevi (http://www.myspace.com/jaakkoeinokalevi). Soome elektroonilise popi hetkel kuumimaid nimesid.

MAGAS (http://www.myspace.com/magaschicago)

Laulan Sinule (http://www.myspace.com/laulansinule)

V/VM Test Records (www.brainwashed.com/vvm)

«Err0rfest!» kutsub inimesed internetist Patareisse pidutsema

www.estonian-air.ee

Tooge sõbradEstonian Airiga kultuuripealinna ja osalege loosimises.Lisainfo ja registreerimine: www.estonian-air.ee/tallinn-2011

TEATER

7. mai 19.00 Von Krahli Teatris (Rataskaevu 10, Tallinn) POT Festivali raames: Von Krah-li Teater, Mart Koldits & EKA «Ihade osakond». Tegemist on teatri ja live-filmiprojektiga, mille eesmärgiks on uurida ning nähtavale tuua vahen-deid, mille abil televisioonis ja kinos vaatajates ihasid teki-tatakse. Lavastaja: Mart Kol-dits. Heli, valgus ja video: Emer Värk. Esitajad Eesti Kunstiaka-deemia stsenograafiatudengid Kristel Maamägi, Hendri Griin, Kristi Soe, Ele Krusell, Sander Põldsaar, Caroline Stauch, Eve Ormisson. Kuraator professor Lilja Blumenfeld.

7., 8. ja 9. mai 18.00 Kultuuri-kilomeetri viimane punkt (Tal-

linn) «MIM goes sustainable». Lavastuse eesmärk on osuta-da energeetika- ja energiakü-simustele, millele puuduvad ühesed ja selged vastused. Ka osutamine ise toimub üsna oo-tamatust vaatepunktist. Eten-dus on mõeldud kõigile neile, kes kas või korra on oma elus teinud ökopattu – jätnud prü-gi sorteerimata või laelambi ööseks põlema või arvuti välja lülitamata või lennanud aastas mitu korda üle ookeani. MIM-project püüab ökopatustele pakkuda lahendusi – publikul on võimalus saada oma ökopa-tud andeks.

7. ja 9. mai 19.00 Tallinna Lin-nateatris (Lai 23, Tallinn) eten-dus «Vaata, ma kukun». EMTA lavakunstikooli üliõpilase Dia-na Leesalu käe all jõuab Tal-linna Linnateatris lavale üks rahvusvahelise näidendivõist-luse «New Baltic Drama 2011» neljast võidutööst. Lugu räägib kaasaegses meediaühiskonnas üles kasvanud noortest inimes-test, kes igatsevad revolutsioo-ni ja püüavad luua teistsugust maailma, taipamata, et maail-ma muutmiseks tuleks alusta-da iseendast. Tegemist on 25. lennu bakalaureuselavastuse-ga.

7., 9. ja 10. mai 19.00 Skoo-ne bastionis (Rannamäe tee 11, Tallinn) NO99 Põhuteater: «Hirvekütt», mis esietendus

21. oktoobril 2006 ja on üks nende eriti armsaks saanud la-vastustest. Suhteliselt noored näitlejad, kes pea viis aastat tagasi esietendusid, on vane-maks saanud, nüüd kohtuvad nad «noorepõlve» rollidega ja erutuvad neist taas. Kuidas nad nüüd mängivad? Kes oleks arvanud, et elu nii läheb? «Hir-vekütt» on draama selle sõna parimas tähenduses.

12. mai 19.00 Vene teatris (Va-baduse väljak 5, Tallinn) eten-dus «Kajakas», mis on Anton Tšehhovi üks isikupärasemaid teoseid ja räägib kunstniku raskest eluteest, kunstilise ande olemusest ja sellest, mis on inimlik õnn.

TANTS6. mai 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst. 4, Tallinn) balett «Manon». Kenneth Mac-Millani ballett Jules Massenet’ imekaunile muusikale loob kujundirikka pildi 18. sajandi elust ja erinevatest ühiskon-nakihtidest – aristokraatidest eluheidikuteni.

8. kuni 18.mai Kanuti Gildi saa-lis (Pikk 20, Tallinn) festival «IV KorFest». Korfesti korraldab Tallinna Ülikooli koreograafia osakond, kus läbi aastate on kevadeti avalikult esitamise-le tulnud ridamisi bakalaure-use- ja magistriõppe tudengite lõpuetendusi. Selle aasta ke-vadel esitlevad oma lõpueten-dusi seitse bakalaureuseõppe tudengit ja kolm magistran-ti. Lisaks lõpetajate töödele etenduvad professionaalsete koreograafide käe all valmivad lavastused.

MUUSIKA6. mai 19.00 Estonia kontser-disaalis (Estonia pst 4, Tallinn) Kalev Kuljus ja Mikk Murdvee. Üles astub oboemängija Kalev Kuljus. Dirigeerib Mikk Murd-vee. Konkursi «Praha kevad» (2001) võitja Kalev Kuljuse ko-duorkestriks on juba aastaid NDR-Sinfonieorchester Ham-

burgis, kus ta on oboerühma kontsertmeister. Dirigendipul-dis on möödunud hooajal ER-SO-ga eduka debüütkontserdi andnud Mikk Murdvee.

11. kuni 15. mai Tallinna loo-maaias (Paldiski mnt. 145, Tal-linn) festival «Orient». Ainsa autentsele Aasia muusikale pühendatud festivali puhuks püstitatakse Tallinna loomaaia alpinaariumi alale muutuva ku-jundusega oikumeeniline telk-kontserdisaal.

12. mai 19.00 restoranis C`est La Vie (Suur-Karja 5, Tallinn) «Mon pays et Paris». Esinevad Getter Raidam (vokaal), Kirill Lissijenko (klaver). Sissepääs tasuta!

KINO10. mai 18.00 Kumu auditoo-riumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) mängufilm «Akvaa-

rium» (Suurbritannia-Holland 2009), on film, mis muudab iga noore inimese elu ning liigu-tab kõiki täiskasvanuid, kes on kasvanud suureks valu ja vae-vaga.

NÄITUSKuni 5. juuni Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Põhja pst 35, Tallinn) näitus «Köler Prize 2011». Näitus Köler Prize’i kunstiauhinna nominentide töödest. Nominendid on Dénes Kalev Farkas, Tõnis Saadoja, Timo Toots, Sigrid Viir ja Jev-geni Zolotko. Auhinnale on no-mineeritud viis eesti kaasaeg-se kunsti tõusvat tähte, kõik väga eriilmelised ja isikupärase maailmanägemusega kunst-nikud, kes on ennast viimaste aastate jooksul tõestanud tu-gevate tööde ja huvitavate pro-jektidega.

Kuni 12. juuni Tallinna Kunsti-hoone galeriis (Vabaduse väl-jak, Tallinn) Jean-Charles Hue näitus. Tänapäeva prantsuse videokunsti ühe juhtfiguuri, Pariisis töötava Jean-Charles Hue (1968) mustlasühiskonda analüüsiva näituse toob kuns-tihoonesse kuraator Harry Liiv-rand.