Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Nr 48 (199) VI aastakäik Neljapäev, 11. detsember 2008 Nädalaleht

TIIT KALLUSTE /akordion/

RAUN JUURIKAS /klahvpillid/

TANEL RUBEN /trummid/

ABDISSA MAMBA ASSEFA /etnilised löökpillid/

TAAVO REMMEL /kontrabass/

ERKKI KANNUS /kujundus/

Reisipaketid 200, 300 ja 400 krooni eelmüügis ja broneerimisel Kuressaare kultuurikeskuses

alates 24. novembrist kuni 15. detsembrini tööpäevadel kell 10 – 17

19. detsembril kell 20.00 kultuurikeskuses

Mehe kandidatuur esitati koguni kahest erinevast kohast. Üks taot-

lus oli tehtud Kuressaare Ela-mute Hoolduse poolt ning tei-ne korteriühistu Kuressaare Pargi 4 poolt.

Matjaš on töötanud koja-mehena 14 aastat ning tema hooldada on olnud Kures-saares kümneid maju ja hoo-ve. Kuressaare linnavalitsuse heakorra järelvalvespetsialis-ti Katrin Reinholdi sõnul on Matjaš igati tunnustamist väärt. “Ta läheb igal vara-hommikul ükskõik millise il-maga tööle ja teeb oma tänu-väärset tööd ennastsalgavalt. Kui ka kedagi teist näha pole, siis Matjaš on ikka tänaval,” sõnas Reinhold.

Avaldusi laekus stipendiumi saamiseks kuus, millest üks ei läinud arvesse, kuna ei vasta-nud kriteeriumile (esitati hal-dustöötaja). Aleksandr Matjaš töötab Kuressaare Elamute Hoolduses juba 1994. aastast peale, ning tema kohta on jät-kunud küll ainult kiidusõnu.

Katrin Reinhold leiab, et säärane konkurss on väga va-jalik, sest see amet väärib kindlasti tunnustamist. “Koja-mehe tööd me lihtsalt ei mär-

ka, sest korrastatud asjad ei tõmba niivõrd tähelepanu kui see, mis on korrast ära. Koja-mees aga tõuseb väga varastel hommikutundidel ja sel kella-ajal, kui tavainimene tööle lä-heb, on temal juba mitu töö-tundi seljataga igasugust ilma trotsides. Tihti tuleb neil ko-ristada öiste tegemiste jälgi: pudeleid, prahti, lisaks veel koristada joobnud häirimise kiuste,” sõnas Reinhold. Tä-navu aastase parima kojame-he sõnul pole aga tal pidut-sejatega kana kitkuda olnud: „Probleeme ei ole hommi-kuste pidutsejatega, mõnikord keegi lihtsalt küsib suitsu, “ li-sas Matjaš.

Linna heakorraspetsia-listi Katrin Reinholdi sõnul oleks äramärkimist väärinud ka Linda Lember, kes on 15. aastat hoolitsenud Saaremaa Spa Hotellide heakorra eest – Saaremaa Valsi ja Merineit-si külalistemaja ümbrus eest, muuhulgas ka ise seal taimi istutades ja kasvatades. Aas-ta kojamees 2008 stipendium, summas 6000 krooni, antakse üle koos Kuressaare linnava-litsuse tänukirjaga Kuressaare linnapea vastuvõtul 2009. aas-ta jaanuaris.

KS

Kuressaare Aasta kojamees 2008 on Aleksandr MatjašKuressaare linnavalitsus kinnitas oma tä-nasel istungil lähtudes Kuressaare Linna Kodukaunistamise Komitee ettepanekust Aasta kojamehe 2008 tiitli vääriliseks kaua-aegse heakorratöötaja Aleksandr Matjaši.

Foto

: Irin

a M

ägi

PEREKONDLIK

Neljapäev, 11. detsember 2008

KURESSAARE LINNAVALITSUSE PRESSITEATED 9. 12. 2008

Ajavahemikul 1. detsembrist kuni 7. detsembrini registree-riti Kuressaare linnasHugo SarapuuTheron Küttsünd.

Samal ajavahemikul regist-reeriti Arseni Kivi Erna MägiEnno Reinvälisurm.

Hea kaaslinlane!Aasta läheneb vaikselt lõ-

pule ja jõulud on peagi saa-bumas. See on tore ja mee-leolukas aeg korda saata midagi head oma pere, sõp-rade, lähedaste ja miks mit-te kaaskodanike jaoks. Jõu-ludele järgneb aastavahetus, mis algab heade soovidega ja ilutuld nautides.

Siinkohal pöördumegi teie poole, hea Ettevõtja või Lin-nakodanik!

Kuressaare linn teeb ette-paneku ka sellel, 2008. aas-tal, korraldada linna ilutu-lestik koostöös meie heade ettevõtjate ja koostööpart-neritega – nii nagu tehakse seda traditsiooniliselt palju-des maailma paikades. Linn panustab ilutulestiku kor-daminekuks omalt poolt 30 000 krooni. Loodame, et ühinete meie heade soovide-ga tervitada uue aasta saabu-mist võimalikult kaunilt. Ilu-tulestiku laskekohaks oleks Kuressaare põhikooli staa-dion Garnisoni tn 16, mis ta-gab ohutu laskeala ning asub kesklinna vahetus lähedu-

ses ja on samas jälgitav lin-na paljudest kohtadest.

Igasugune rahaline toe-tus teie poolt on teretulnud ja märkimisväärne. Kui ole-te otsustanud kaasa lüüa lin-na aastavahetuse ilutulestiku korraldamises ning jagada oma rõõmu, soovides ühes-koos kaaskodanikele head vana aasta lõppu ning veel paremat uut aastat, siis palu-me saata toetussumma Ku-ressaare linnavalitsuse a/a SEB 10602007390004 sel-gituseks: Linna aastavahetu-se ilutulestik.

Ilutulestikku toetanud isi-kute või firmade nimed koos heade soovidega avaldame Kuressaare Sõnumite esile-hel uue aasta esimeses numb-ris ning samuti linna veebi-leheküljel vastavalt toetuste laekumisele jooksvalt.

Täiendavatele küsimustele vastab meelsasti abilinnapea Argo Kirss telefonil 5115 503 või meiliaadressil argo.kirss@kuressaare.ee

Lugupidamisega Kuressaare linnavalitsus

Ilusam ja suurem ilutulestik aastavahetuseks!

Avaliku ürituse luba jõuluetenduseleKuressaare linnavalitsus andis oma 9. det-sembri istungil avaliku ürituse loa OÜ-le Tolli Vara, mis taotles luba jõuluetendu-se “Lossipargi lumelugu” korraldamiseks 12.-19. detsembrini Kuressaare lossipargis Kuursaali ees. Etendus ise toimub

12. detsembril kell 17:00, 14.-17. det-sembril kell 17:00, 18. detsembril kell 15:00 ja 17:00 ning 19. detsembril kell 17:00.

Linna vara kindlustusväärtus suurenes 145 miljoni võrraKuressaare linnavalitsus kinnitas oma 9. detsembri istungi korraldusega riigihan-ke tulemused, millega otsiti kindlustusette-võtet hoonete, vallasvara ja üldise tsiviil-vastutuse kindlustusteenuse osutamiseks 2009-2011. aastal.

Vastavalt riigihanke hindamistulemus-tele tunnistati linnavalitsuse osas edukaks Salva Kindlustuse AS pakkumus aasta-maksega 109 960 krooni aastas.

Linna poolt asutatud sihtasutuste osas jäävad vastavalt hanketulemustele varasid kindlustama Salva Kindlustuse AS ja Ergo Kindlustuse AS. Kindlustuse said seega SÜG Sihtasutus, KG Sihtasutus, SA Kures-saare Hoolekanne, SA Kuressaare Spordi-baasid, Kuressaare Haigla SA, Kuressaare Bussijaam OÜ, TTÜ Kuressaare Kolledž ja Kuressaare Hambapolikliinik SA.

Kuressaare linnavalitsuse linnavaranõu-niku Margo Sooääre sõnul võib hanketu-lemuse üle rõõmustada, kuna linna hoone-te taastamisväärtus suurenes tervelt 49%. “See kõik on täpselt turuhindade järgi ning kindlustusmakse sellega proportsionaalselt ei tõusunud nii, et võib öelda, et tegu on ra-

halise võiduga,” sõnas Sooäär. Kui eelmi-sel aastal oli kindlustusväärtus 298 miljonit krooni, siis sõlmitava lepinguga saab see olema 443 miljonit Eesti krooni.

Linn sõlmis koostöölepingu SA-ga Kuressaare SpordibaasidKuressaare linnavalitsus sõlmib vasta-valt oma 9. detsembri istungi korralduse-ga koostöölepingu sihtasutusega Kuressaa-re Spordibaasid.

Kuressaare linna spordiklubid: MTÜ Spordiklubi SWE 7, MTÜ Spordiklubi Avos ja MTÜ Spordiklubi Vesse esindus-meeskonnad on osalemas Eesti esivõist-lustel (meistrivõistlustel, karikavõistlustel ja erinevatel liiga mängudel), kus on saa-vutatud märkimisväärseid tulemusi. Pak-kumaks Kuressaare linna spordihuviliste-le heal tasemel sportlikke vaatemänge ja elamusi on oluline, et nende spordiklubide esindusmeeskonna kodumängud toimuk-sid Kuressaare spordikeskuses. Vastavalt sõlmitavale koostöölepingule maksab Ku-ressaare linn spordikeskuse saali üüri, mis on 1600 krooni mängu eest, kui eelpoolni-metatud võistkondadel on toimumas kodu-mängud.

Klubide esindusmeeskondadel on Ku-ressaare spordikeskuses 2008/2009 hooaja esimesel perioodil 13.septembrist – 21. det-sembrini 19 kodumängu, millest on käes-oleval aastal jäänud pidada veel 2 mängu. Kokku maksab linn sel aastal 19 kodumän-gu üürikuludena Spordibaaside sihtasutu-sele 30 400 krooni.

Rahade eraldamineKuressaare linnavalitsus eraldas oma

9. detsembri istungi korraldusega 10 000 krooni MTÜ-le Saaremaa Lasterikaste Pe-rede Ühendus erinevate talveürituste läbi-viimiseks.

Linn jagab taas sünnitoetusiKuressaare linnavalitsuse 9. detsembri is-tungil kinnitati järjekordselt nimekiri linna sünnitoetuse saajatest.

Vastavalt kehtivale sotsiaaltoetuste maks-mise korrale makstakse Kuressaare linnas sünnitoetust, suuruses 5000 krooni, lapse-vanematele, kelle registreeritud elukoht on Kuressaare linn.

Ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 19. no-vembrini 2008.a registreeriti Kuressaare linnas 28 lapse sünd, kelle lapsevanemad vastavad eelpool nimetatud tingimustele.

Sünnitoetused, mida on sel korral kok-ku 140 000 krooni, antakse värsketele lap-sevanematele koos sünnikirjaga pidulikult üle 22. detsembril Kuressaare kultuurikes-kuses.

Suur-Sadama põik muutub kahesuunaliseksKuressaare linnavalitsuse 9. detsemb-ri nõupidamisel oli ühe punktina arutlusel ka linna liikluskomisjonis teemaks olnud probleem. Nimelt, muudetakse juba aasta-kümneid ühesuunalise tänavana kasutusel olnud Suur-Sadama põik kahesuunaliseks.Kuressaare linnainseneri Madis Piheli sõ-nul tuli selline soov kodanike poolt. “Ega ausalt öelda ei teagi, kui kaua on see seal ühesuunaline olnud ning mis selle põhju-seks üldse võis olla, igatahes loodetavasti muudab tänava kahesuunaliseks muutmi-ne piirkonna liiklust sujuvamaks ja muga-vamaks,” sõnas Pihel.

Pikalt diskussiooniobjektiks ol-nud teema, mida hakata pea-le Nooruse tänava Kuressaare gümnaasiumi poolse osaga, oli arutlusel ka Kuressaare linna liikluskomisjonis ning 9. det-sembri Kuressaare linnavalitsu-se nõupidamisel.

Nooruse tänava Kuressaa-re gümnaasiumi poolne osa on tupiktänav, mille äärsed elani-kud näeksid meelsasti, et seal keelustataks autode parkimine, tuues oma kirjas põhjenduseks, et alatasa pargitakse kinni ela-nike väravaesised.

Kuressaare ablinnapea Ur-mas Sepp sõnas, et on ka ise seal olukorda mitmeid kordi fikseerimas käinud ning kin-nitas, et päris sellist olukor-da, nagu kodanikud oma kirjas mainivad, seal kindasti ei ole. “Probleemi ulatus ei ole kind-lasti päris selline, nagu väide-takse,” sõnas Sepp.

Viimati pöördusid sealsed elanikud linnavalitsuse poole 17. novembril, soovides leida olukorrale lahendust. Nii Ku-ressaare linnavalitsuse kui lin-na liikluskomisjoni seisukoht on jätkuvalt see, et seda tänava-osa ei saa teiste kodanike jaoks kinni panna.

Kuressaare linnapea Urve Tiidus sõnas, et linn ei taha luua pretsedenti, et üks linnatänava-test tehakse erateeks. Linna tä-navad on siiski mõeldud ava-likuks kasutamiseks vastavalt liikluseeskirjadele.

Tänasel linnavalitsuse istun-gil nenditi, et lahendus on tege-likult lihtsalt selles, et inimesed peavad täitma liikluseeskirju ning mitte parkima kinni aiavä-ravaid, nagu ütleb ka liiklusees-kirja §66: „Juht ei tohi pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidu-kite liiklust sissesõidul õuedele

ja teega külgnevatele aladele.“Üks liikluskomisjonist tulnud

ettepanek oli ka lubada õhtustel tundidel Kuressaare gümnaa-siumit külastavatel inimestel parkida oma autod kooli hoovi.

Ei saa eitada, et Nooruse täna-va parkimise koormus on suur. Seda eriti koolis (Kuressaare gümnaasium) toimuvate ürituste (lastevanemate koosolekud, ak-tused jne) puhul.

Probleemi lahendaks küll Kaevu-Nooruse tänavate rist-

miku piirkonda planeeritud parkla. Planeeritud parklas saab olema 66 sõiduauto ja 3 bus-si parkimiskohta, kuid eeldata-vasti järgmisel aastal veel park-lat tulemas ei ole.

Nooruse tänava lõigul (Kae-vu tn – Jaama tn), mis on ühe-suunaline on lubatud parkimi-ne tänava paremal serval (ehk koolimaja pool). Sama lõigu vasakul serval aga on parkimi-ne keelatud.

Nooruse tänava umbtee osal

aga täna parkimist keelata ei ole otstarbekas, sest ruumi par-kimiseks on ja kodanike hoovi-väravate ette parkinud juht ri-kub juba niigi liikluseeskirja.

Parkimist keelavate märkide-ga seda probleemi ei lahenda. Parkimise keeld on ju ka eelne-val Nooruse tänava lõigul, kuid seda eiratakse siiski.

Nooruse tänava umbtee osas on tänav kahesuunaline, sest muidu ei saaks elanikud liikuda.

KS

Linn ei soovi tekitada Nooruse tänava KG poolsest osast erateed

Foto

: era

kogu

Foto

: era

kogu

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Nr 46 (197) VI aastakäik Neljapäev, 27. november 2008 Nädalaleht

Esmaspäeva varahommikul

tööle tulles kõrgusid kesklin-

nas suured lumekuhilad mit-

mete meetrite kõrgusele, just-

kui oleks lumelinna ehitus käsil.

Autod ja traktorid olid hoogsalt

töös lumelükkamisega.Päevasel ringkäigul hakkas

silma erinevaid vaatepilte. Oli

märgata väga korralikult pu-

hastatud kõnniteid ja nii mõni-

gi kinnistuomanik lasi labidal

hoogsalt lennata veel keskpäe-

va paiku, aga palju oli ka kõn-

niteid, kuhu vaid enda tänavale

pääsuks või autoga sõitma pää-

semiseks kitsuke rada puhasta-

tud, kui sedagi. Sugugi ei oldud

mõeldud sellele, et kõnnitee

puhastamata jätmisega sunni-

takse inimesed sõiduteele astu-

ma, mis on väga ohtlik.Ei ole kiita olukord ka mõ-

ningate korteriühistute ümbru-

ses. Kui mõnes trepikojas on

leidunudki tubli labidamees,

kes sissekäigu ukseni lumest

puhtaks lükanud, siis kõnnitee

puhastamine ei ole enam kelle-

gi mure. Tahan siinkohal kõiki-

de südametunnistusele koputa-

da ja tähelepanu juhtida sellele,

et lisaks kaaskodanikest hooli-

misele mõelge ka postiljonide-

le, kelle töö on samuti väga ras-

ke, sumbates päevad läbi suures

lumes, raske lehekott seljas.

Väga palju on tänavate ääres

parkivaid autosid, mis takista-

vad lume lükkamist sõiduteelt.

Heakorraeeskiri sätestab siin-

kohal, et mootorsõiduki oma-

nik või kasutaja on kohustatud

tagama, et tänavale pargitud

sõiduk ei takista tänava koris-

tustööde teostamist või vastasel

juhul koristama ise lume ja jää,

puulehed ja muu prahi tänava-

le pargitud ja koristustööde lä-

biviimist takistava sõiduki üm-

ber kahe meetri ulatuses.

Väga vähe oli näha kohti,

kuhu libedusetõrjeks puistelii-

va oleks raputatud. Tavatseme

öelda, et talv tuleb alati oota-

matult, aga sellest hoolimata tu-

leb selleks varakult valmis olla.

Tuletan meelde, et igal kinnis-

tuomanikul on kohustus teos-

tada heakorratöid, sealhulgas

lume ja jää koristamine ning li-

bedusetõrje kogu puhastusalal

kinnistu piirist sõidutee servani.

Esmased heakorratööd peavad

olema valmis hommikul kella

7-ks. Kindlasti ei tohi kasutada

libedusetõrjeks tuhka ega liiva,

mis ei ole fraktsioonis 2-6 mm,

samuti ei tohi lund lükata sõi-

duteele ning kõnniteele paigu-

tamisel jälgida, et jääks ruumi

liikumiseks.Seekord on ilmaprognoos

soojenemise poole ja nii mõni-

gi loodab, et lumi sulab kiiresti

ära... Järgmise lumesaju korral

jälgin juba väga hoolikalt hea-

korraeeskirja nõuete täitmist.

Soovitan üle vaadata töövahen-

did, et oleks terve luud ja lume-

labidas võtta.Kuressaare linnavalitsuse

poolt korraldatava libedusetõr-

jekampaania korras 25 kg koti

puisteliiva tasuta jagamine toi-

mub ka sel aastal. Seoses selle-

ga meeldetuletus, et selle nädala

lõpuni on võimalik igal Kures-

saare kinnistuomanikul regist-

reeruda Rautakesko kaupluse

infolauas Auriga keskuses tele-

foni teel 45 22 700 või e-mai-

li teel: kuressaare@rautakesko.

ee. Liiva laialijagamine algab

8. detsembril, sellest eelneval

nädalal kontrollib linnavalitsus

registreerunute nimekirja.

Teadmiseks vanureile, kes ei

suuda lumekoristusega ise toi-

me tulla, et Saarpiko MTÜ

Mürala on valmis vanurite

abistamise teenust pakkuma.

Kontakti saab nendega telefo-

nil 53 476 676.Lumine talv on ütlema-

ta kaunis aastaaeg, mis las-

tele palju rõõmu pakub. Tore

oli jälgida lasteaedade õuesid,

kus värviliste kombinesooni-

dega põnnid kelkudega rõõm-

salt askeldasid ja lumemem-

mesid meisterdasid. Ja selle

aasta jõulukuuse paigaldami-

se päev sattus samuti imeto-

redale talvepäevale, kus päike

sillerdas silmipimestavalt val-

gel lumevaibal.Lõppkokkuvõttes arvan

siiski, et peaksime rõõmusta-

ma ilusa lumise kingituse üle

ning olema mõistvad ja lepli-

kud. Samas andma ka endast

parima, tehes alati pigem roh-

kem kui vähem ja rahulolu ei

jää tulemata.Katrin Reinhold,

heakorra järelvalvespetsialist

Esimene lumi

Möödunud nädalavahetusel ja nädala al-

guses tuletas ilmataat meile meelde, et

aastaaegade loetelus on talv siiski alles ja

esimene katsetus lumega toimetulekuks

seekord käes. Kaunis lumine vaatepilt oli

Saaremaa kohta üpris haruldane. Oleme

nii harjunud juba, et jõulutuled kaunista-

vad pimedatel talveõhtutel vihmamärgasid

linnapuid.

Foto

: Kat

rin R

einh

old

Neljapäev, 11. detsember 2008

Novembri lõpus is-tus koos Kuressaa-re linnavolikogu kultuurikomisjon,

et, nagu igal aastal, ühe päe-vakorra punktina arutleda lin-na ajalehe Kuressaare Sõnu-mid tuleviku üle.

Kõikide teemasse puutuva-te küsimuste ema on aga õigu-poolest see, kas linnal üleüld-se niisugust lehte on vaja?

Kuressaare Sõnumid ilmub neli korda kuus, maakondli-ku ajalehe Meie Maa lisa-lehena. Üle nädala on lehes kord 3, kord 5 külge, ehk siis kuu aja peale kokku 16 kül-ge. Seda ei ole palju, samas pole ka vähe, arvestamata le-hes ilmuvaid reklaame, pilte, pealkirju, mis kõik tegelikult võtavad leheruumi. Tekstide netopind reaalselt on ühes kuus seega maksimaalselt umbes 11 lehekülge.

Kuressaare linn maksab koos käibemaksuga linnale-he väljaandmise eest 330 000 krooni aastas. Just see ongi ol-nud üks peamine vaidlusalune punkt – kas seda raha mitte liiga palju ei ole?

Tegelik olukord, mida pidi ka kultuurikomisjon möönma, on aga see, et lehe väljaandja saab netoväärtusena lehe ük-siknumbri eest 43 senti, mille-ga ei kata tegelikult isegi lehe laialikande kulusid, rääkima-ta lehe trükist, toimetamisest, küljendamisest, kujundami-sest ja muudest kuludest.

Samal ajal makstakse ana-loogse lehe eest Raplas 3 krooni 65 senti. Jah, sealt puudub reklaam, mille üle

Kuressaare Sõnumite puhul tihtipeale kurdetakse. Loomu-likult on lehte võimalik välja anda ka reklaamivabalt, kuid see tähendaks hinna poolest tõenäoliselt sama suurusjär-guga arvestamist. Just tänu il-muvale reklaamile, mis katab ülejäänud kulud, saab linna-lehte välja anda.

Mõned kultuurikomisjoni liikmed jõudsid ka järelduse-le, et kui arvestada kokku aas-ta jooksul lehes ilmuvad linna ürituste ja linnaga seotud asu-tuste reklaamid, mis on Ku-ressaare Sõnumites tasuta, ei oleks kulutused reklaampinna ostmisel teistes kohalikes leh-tedes märkimisväärselt väik-semad kui praegu linna poolt makstav summa linnalehe väljaandmiseks.

Iga väljaande puhul on äär-miselt oluline ka sisuline pool. Kuressaare Sõnumid ei saa kahtlemata trükkida ära sama-sugust sisu kui teised kohali-kud lehed. Nii lehe pind, for-maat kui ka tellija positsioon seavad selleks teatud piirid. Samas on Kuressaare leht ala-ti avatud vabadele arvamus-avaldustele ning on vähemas-ti olnud poliitiliselt küllaltki sõltumatu.

Loomulikult saab leht neid piire silmas pidades muutu-da sisult paremaks ja kvali-teetsemaks, kuid selge on ka see, et nädalalõpulugemist, nagu seda pakuvad nädalale-hed, peab ikka raha eest tel-lima või poest ostma, selli-seks tasuta koju saadetav leht kunagi ei muutu. Isegi mit-te siis, kui seal reklaami veel

rohkem oleks. Peamiseks suu-naks on jäänud see, et lehes oleksid kajastatud linnakoda-nikke puudutavad ametlikud teated ja volikogu istungi-te materjalid, lisaks ka erine-vates valdkondades linna asju ajavate inimeste artiklid ja ar-vamused. Arusaadav, et Ku-ressaare Sõnumid ei saagi kõigile meeldida – samas on tasuta postkasti saabuv linna-leht mõnede jaoks pea ainsaks infokanaliks.

Kultuurikomisjoni istung tekitas mitmeid konstruktiiv-seid mõtteid ja ideid, kuidas oleks võimalik linnalehega edasi minna. Samas on ar-vamusi mitmeid – kas lehes võiks olla rohkem lühikest la-koonilist informatsiooni lin-na asjade kohta või pigem just pikemaid ja süvitsi teemasid käsitlevaid lugusid? Samuti pakuti välja, et leht võiks ehk ilmuda tõesti vaid kaks korda kuus.

Samas väheneks siis veelgi lehe operatiivsus, mis ka prae-gu ei paku ehk parimat lahen-dust. Bruno Pao pakkus välja, et linnalehes võiks olla oma ajaloo rubriik, mida võiks toi-metada Saaremaa Muuseum. Arutlusel oli ka võimalus muuta Kuressaare Sõnumid ikkagi iseseisvaks leheks.

Nii Kuressaare Sõnumite väljaandmisega seotud isikud kui kultuurikomisjon möön-sid, et parandama peaks ka koostööd lehe ja linnaametni-ke vahel. Suurimaks problee-mi lahendajaks oleks aga lehe trükiaja muutmine, mis aga ei sobi lehe väljaandjale ning

mida ei saa prae-guse hin-n a t a s e -me juures liialt sur-v e s t a d a ka tellija ehk linn.

L ä h i -ajal asub K u r e s -saare Sõ-numi t ega seonduvat arutlema ka Kuressaare linnavalit-sus ja lehe väl jaandja OÜ Saare-maa Raadio, lootes leida parimaid la-hendusi lin-nalehe jätka-miseks.

Üle kõi-ge ootaks aga linnakodanike aktiivsust oma ideede, ette-panekute ja teematõstatus-te näol, et see ei oleks ainult l innaval i tsu-se häälekandja, vaid tõepoolest Kuressaare lin-na leht.

KS

Kuressaare Sõnumid – kellele ja milleks?

Neljapäev, 11. detsember 2008

Tere Miko, äkki alustak-sime väikese tutvustuse-ga?

Minu nimi on Miko Tasa, olen 25-aastane, töötan Tal-linnas müügijuhina ning vean käima isiklikku ettevõtmist. Keskhariduse olen oman-danud Saaremaa Ühisgüm-naasiumis ning bakalaureu-sekraadi avalikus halduses peaksin omandama kevadel, kui olen kirjutanud valmis lõ-putöö. Kuressaares olen üles kasvanud ja palju ilusaid het-ki mööda saatnud. Pean en-nast Kuressaare patrioodiks ning jälgin hingestatult linna arengut.

Miko, sind võib vist täie õigusega nimetada prae-gu Tallinna saarlaseks, kuna enamuse ajast õpid ja töötad sa pealinnas. Miks sa kodusaarele ta-gasi pole tulnud?

Kuressaares üritan veeta võimalikult palju aega, nii nä-dalavahetused kui ka puhku-sed olen enamasti siin veet-nud. Täielik naasmine on jäänud praegusel hetkel so-biva töö taha, kuid kindlasti on Kuressaares häid töökoh-ti, kus noored suudaksid väga hästi ennast teostada. Seda võimalust otsin ka mina.

Kõik on vist juba kusagilt lugenud kodanikualgatu-sest, millega soovitakse muuta Kuressaare-Tal-linn lendude aega. Kuidas sina sellega seotud oled?

Avalik pöördumine, mil-le edastasime Saare maavalit-susele, valmis minu teostuse ning mitmete tublide isikute toega, kelleta ei oleks antud pöördumine kindlasti valmis

saanud. Idee tekkis, luge-des meediakanalitest vastu-kaja ebasobiva graafiku koh-ta, ning samal meelel olin ka mina. Otsustasin inimestega ühendust võtta ning tänaseks on valminud pöördumine, mis näitab valitsevatele organite-le, et inimesed soovivad kaasa rääkida ning nende arvamust peab küsima.

Kas niisugune kodaniku-algatus tasub ennast ära?

Kodanikualgatuse vilju ei näe me kindlasti kohe täna ja homme. Antud protsessid võ-tavad aega, kuna bürokraatia-masin jahvatab aeglaselt, kuid kindlalt. Tänaseks päevaks on kindlasti ära tasunud just see algatus, kuna on alanud dis-kussioon sobivate lahendus-te üle. Loodame, et tulevikus kaasatakse sellistesse projek-tidesse juba nende algusest peale rohkem avalikku arva-must ning mõeldakse põhjali-kumalt läbi, kelle jaoks meie transpordisüsteem peaks ole-ma loodud. Turist tuleb siia korra, elanik liigub kogu aeg ning mõlemad on tähtsad.

Kuidas sina suhtud ko-danikualgatusse kui selli-se sse?

Kodanikualgatus on meie võimalus häält teha ning jõu-da valitsevate organite kõrva-desse. Kõik me soovime ühte asja – paremat keskkonda en-dale ja ligimestele. Selle jaoks tuleb pingutada, mõnikord tundub, et oleme liialt loorbe-ritele puhkama jäänud.

Millised on teie aktsiooni puhul olnud edusammud, kas üldse on olnud mingit edu?

Aktsiooni edusammudeks loeksin mina äramärkimist Eesti meediakanalites, Saare maavalitsuse ja Estonian Airi otsust uurida põhjalikumalt probleemi tuuma ning kind-lasti ka paljude uute inimes-te poolehoidu antud pöördu-misele.

Kas sinu arvates on Eesti ja ka kitsamalt võttes Ku-ressaare kodanik piisa-valt aktiivne sõnavõtja?

Eestlane on loomult vaikne ning kahjuks julgeme kom-menteerida vaid anonüümsust pakkuvates kommentaariumi-tes. Tänases Eestis on selgelt liiga vähe argumenteeritud sõ-navõtte, sõnastatakse problee-me lihtsalt uuesti, kuid väga vähe pakutakse välja lahendu-si. Edasi viivad lahendused, mitte pori loopimine.

Mulle endale tundub aeg-ajalt, et inimesed ei julge peale õelate sõnavõttude kommentaariumites oma ideede ja ettepanekutega lagedale tulla. Miks see sinu arvates nii on?

Inimesed ei soovi teistsugu-se mõtlemisega silma hakata, meie „ärapanijate” kultuuris ja riigis tekitab iga teistsugu-ne idee palju poriga pritsimist. Kindlasti peaksime olema to-lerantsemad teiste inimeste ja nende ideede suhtes. Sellises õhkkonnas julgevad inimesed oma arvamust rohkem väl-ja öelda. Liiga palju on meie ühiskonnas sallimatust ning pessimismi.

Mida oleks vaja sinu ar-vates selleks teha, et ini-mesed julgeksid rohkem tulla välja erinevate ko-danikealgatustega, ehk siis talitada, parafrasee-rides J. F. Kennedyt ning küsida, “mida saaksid ne-mad riigi heaks teha, mit-te oodata, mida riik nen-de heaks teha saab.”

Käed põlvedel istudes vaa-tame, kuidas elu meist mööda jookseb, aga miks me ei jook-se temaga kaasa ning võta sel-lest osa? Inimesed peaksid mõistma, et nende panus riigi

heaolusse mõjutab ka otseselt neid ennast. Meist peab kadu-ma mentaliteet „mõisa köis las lohiseb”, sest mõisa oma-nikud oleme tänasel päeval meie ise, mitte kaugel asuv võim. Meie tugevus peitub meie ühtsuses ning inimeste soovis midagi ära teha. Meil on olemas kõik võimalused, aga liiga vähe julgeid inime-si, kes neid kasutaks.

Kus on elu parem, kas Tallinnas või Kuressaa-res?

Elu on parem seal, kus on inimese kodu ning süda.

Mis sinu arvates on see võluvägi, mis paneks noo-ri inimesi vastupidises suunas liikuma, ehk siis liinil Tallinn-Kuressaare?

Noortel peab olema taht-

mine Kuressaarde tagasi tul-la. Täna võin mina julgelt öel-da, et sobiliku töö puhul oleks Kuressaarel selged eelised Tallinna ees. Neid eeliseid os-kab väikelinnas üles kasvanud inimene hästi enda jaoks ära tunda ning see ongi see võlu-vägi. Samas peaksid tööand-jad üritama leida variante, kus noored saaksid ennast Saare-maa oludes teostada.

KS

Miko Tasa – inimeste panus riigi heaolusse mõjutab ka neid ennastKuressaare Sõnumid toob edaspidi oma lugejateni lühiintervjuusid ja persoonlugu-sid Kuressaare linnakodanikest – nii neist, kes igapäevaselt Kuressaares elavad, kui ka neist, kes oma argipäevi mujal mööda saa-davad, kuid on sellegipoolest Kuressaarega tihedalt seotud. Meie eesmärk on pühen-dada see rubriik kodanikule. Rubriigi avab Miko Tasa.

Neljapäev, 11. detsember 2008 5

Nädal algas põhikoolis lu-miselt ja luuleliselt, toimus kooli etlejate konkurss, juba 11. korda. Osalejaid oli kõi-gist klassidest – kolmandast üheksandani. Eriti kõrgeta-semeliselt esinesid 4. klassi õpilased õpetaja Anu Ranna juhendamisel.

Ürituse juhatas meeleolu-kalt sisse meie kooli vilist-lane Karlis Saar trompetil, ta oli ühtlasi ka konkursi ţüriis. Väga auväärsesse ja heataht-likku hindamiskomisjoni kuulusid veel kirjandusõpe-taja-koolidirektor Ly Kal-las ja eelmise aasta konkur-si võitja Liina Rüütel.

Noorema rühma Grand prix sai Taavi Kuusk, 4. klass.

1. koht – Daniel Kelder 4. klass.

2. koht – Sillerin Laev 4. klass.

3. koht – Karoliina Tamme 3. klass.

Eripreemiad:Diandra Ojaots, 3. klass –

hea murdekeelne esitus.Renee Aas, 6. klass – kõi-

ge tootsilikum esitus.

Elari Orb, 3. klass – kõi-ge päevakajalisem luuletus („Lumesõda“).

Anna-Liis Leppik, 4. klass – meeldiv esitus.

7.-9. klassi parimad:1. koht – Annemari Rah-

nel, 9. a klass.2. koht – Gerda Vaigo, 9.

a klass.3. koht – Aale Lember, 7.

b klass.Eripreemiad:Diana Tiirats ja Silvia Val-

ma, 9. b klass – originaalne esitus.

Mehis Suurhans, 7. b klass – vahva esitus.

Stiiven Kippak, 8. a klass – romantiline esitus.

Madis Tambu, 8. a klass – omapärane esitus.

Kevin Lehtjõe, 9. a klass – karismaatiline esitus.

Manglus Lember, 9. a klass – kõige pikem luuletus.

Aitäh ţüriile, esinejatele, juhendajatele ja kuulajatele!

Oli meeleolukas pärast-lõuna. Kasvagem koos luu-lega!

Gerda Vaigo, luulearmastaja 9. klassist

Luulevalgus Kuressaare põhikoolis

9. b klassi neiud Silvia Valma ja Diana Tiirats (vasakult). Erakogu

www.estonian-air.ee

OSTUÖÖ11. - 14. detsembril

kell22.00 - 09.00

Erihindadegalennupiletid on

saadaval AINULT neljal ööl!

Märgusõna on:kuressaare

Kuidas toimida, leiad siit: www.estonian-air.ee/kuressaare

Legendid vaprast Itaa-lia neiust – Luciast, kes elas 3. sajan-dil, tegeles heatege-

vusega ning omas tervenda-vaid võimeid, on levinud üle maailma. Lucia nimi tähen-dab päevavalgel või päeva-hakul sündinut, aga piltlikult ka valgusekandjat. Oma val-gusekandja rolli täitis Lucia eelkõige sellega, et temast sai kristlane ja hiljem pimedate ja silmahaiguste käes kannatava-te inimeste kaitsepühak. Põhja-maades on valgusest ja imedest alati puudus olnud, küllap see-tõttu on Luciapäeva tähistami-ne erilise hoo sisse saanud just Rootsis ja Soomes. Viimasel kümnendil on ka Eestis kuul-

da Luciapäevast ja nii mõnes-ki paigas tähistatakse seda päeva. Võimalik, et ka meil jõutakse kunagi niikaugele, et toimuvad ülemaalised Lucia valimised ja Lucia saab täita oma heategevuslikku missioo-ni, viies valgust sinna, kus seda kõige enam vajatakse. Soomes-Rootsis külastavad Luciad las-te-ja vanadekodusid ning haig-laid – laulavad ning viivad jõulusõnumit.

2008. aasta Luciapäev Ku-ressaares tuleb veidi teisiti kui varem. Kuna Lucia on pi-medate ja silmahaiguste käes kannatavate inimeste kait-sepühak, siis viib Kuressaa-re Raeühing aktiivsete noorte abil läbi heategevusliku kor-

janduse ühe vaegnägijast Saa-remaa tüdruku heaks. Kui juh-tute Luciapäev-eelsel nädalal kohtama valgesse riietatud noori, siis on kõigil võimalus anda oma panus heategevus-se. Teine uuendus on tänavu see, et Kuressaare Kultuuriva-ra ja Raeühingu eestvedamisel toimub esmakordselt Lucia laulukonkurss. Võistlustin-gimuste kohaselt võistlevad neli tütarlast 8. või 9. klas-sist, üks tütarlaps igast Kures-saare koolist. Laulu ja legen-di esitamise konkurss toimub 9. detsembril raekojas. Ţürii teeb kinnisel konkursil vali-ku, kes saab Luciaks - laulab Püha Lucia laulu ning kannab küünaldega krooni Luciapäe-

va tähistamise tseremoonial. Tseremoonia toimub 13. det-sembril algusega 17 grillbaa-ri „Pritsumaja“ esisel terras-sil. Luciapäeva tseremoonial esinevad kõik Lucia laulu-konkursil osalenud ja tütarlas-tekoor „Vocaliisa“ (dirigen-did Helle Rand ja Pilvi Karu). Kutsume kõiki üritust vaata-ma ja ühisele Lucia rongkäi-gule ümber keskväljaku jõu-lukuuse. Halva ilma korral toimub Luciapäeva tseremoo-nia raekoja fuajees.

Palume kaasa võtta laternad ja küünlad ning ka sellel õhtul on väljas annetuskast, kuhu on võimalik lisada omapool-ne panus.

Lii Pihl

Luciapäeval on heategevuslik missioon

Foto

: Irin

a M

ägi