Ivar Leimus

Eesti Ajaloomuuseumivar@ajaloomuuseum.ee

Kuressaare privileegid

Kuressaare privileegid8. mail 1563 tuli

piiskop Magnus vastu Kuressaare kodanike Jacob Kohli, Wolter Rottendorfi ja Ebert von Deventeri palvele anda asulale Riia õigused.

Kuressaare privileegidTaani kuningas

Frederik II kinnitas 19. septembril 1574 kuressaarlaste õigused ligikaudu samas sõnastuses nagu seda oli teinud Magnus.

Kuressaare privileegidChristian IV-lt

järgnes 28. septembril 1596 Saaremaa seisuste, mais- ja kodanikkonna privileegide kinnitus, mis aga oli üldsõnaline ja ei puudutanud Kuressaaret lähemalt. Samas sõnastuses kordas ta privileegi 1624. aastal.

Kuressaare privileegidAlles 13. augustil

1646, pärast seda, kui Saaremaa oli aasta varem vahetanud omanikku ja läinud Rootsi riigi koosseisu, uuendas kuninganna Kristiina linna Frederiku-aegsed privileegid.

Kuressaare privileegidVene tsaaririigis

kulus omajagu aega, enne kui keisrinna Jelizaveta tuli 11. detsembril 1742 vastu Kuressaare bürgermeistri ja raehärrade palvele ning kinnitas linna vanad õigused ja vabadused.

Kõikides taaniaegsetes ürikutes kasutatakse Kuressaare kohta eranditult saksakeelset väljendit Weichbild, kordagi pole seda nimetatud linnaks (Stadt).

Seda terminit (in deme wichbelde) kasutas juba Saaremaa piiskop Christian 1427. aastal.

Alles Rootsi kuninganna Kristiina ütles oma resolutsioonis selge sõnaga: die Stadt Arensburg.

Kuressaare privileegid

Sõnal Weichbild on saksa keeles palju tähendusi. See väljendab niihästi linna välist ilmingut, linna territooriumit, linnaõiguslikku asulat, teatavat linnaõigust ennast jm.

Ajalooliselt tähendas mõiste õiguspiirkonda, suuremat kogukonda linnataoliste õigustega, aga ka linnamüürist väljapoole jäävat linnasarast.

Kuressaare privileegid

Et mõista, miks nimetati Kuressaarte Weichbild, vaatleme antud mõiste kasutust keskaegsel Liivimaal laiemalt.

Weichbild oli midagi pigem maale kuuluvat kui linnalist, välimuselt alevi või aleviku sarnane. Reeglina puudus sel kaitsemüür.

.Aastal 1555 olid müüriga ümbritsetud linnad Liivimaal Riia, Vindavi, Volmar, Koknese, Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi,ja Narva, lisaks Haapsalu.

Keskaja mõistes oli Eestis ainult kuus „päris“ linna, küll aga arvukalt väiksemaid asustusüksusi, mille puhul nende linnaõiguslik staatus ei mänginud mingit rolli.

Kuressaare privileegid

Weichbild võis kesk- ja varauusaegsel Liivimaal olla küll juriidiline termin, kuid seda mitte linnaõigusliku subjekti tähenduses.

Pigem oli tegemist kirjeldava mõistega märkimaks mingit maalähedasemat, reeglina linnamüüriga kindlustamata asulatüüpi. Samas oli see Liivimaal ainuke „päris“ linnast tagasihoidlikum asustusüksus, millele isand võis vajadusel kinkida linnaõiguse.

Kuressaare privileegid

Tänan tähelepanu eest!ivar@ajaloomuuseum.ee