Sisukordrtl.ee/public/ravimileht_lugemiseks.pdfl e h e kül je l t pe y.e e Patsien tide kohustused on fikseeritud võlaõigusseaduses Patsien tide peamised õigused on : Soome arst

Rahvusvaheliste Ravimitootja Liidu eriväljaanne Hoia oma tervist! • november 2005 �

Sisukord

Sisukord10 tervisekäsku 2Patsiendi õigused ja kohustused 3Mis vahe on originaal- ja geneerilisel ravimil 4Ravimi hind 5Ravimite väljatöötamine 6Vanad ja uued vaktsiinid 9Valu ja uued ravivõimalused 11Iga kolmas põeb unetust 12Depressioon 13Migreen 14Rasestumisvastased pillid 15Allergiline nahapõletik ehk atoopiline dermatiit 16Küünte seenhaigus 17Mis on kolesterool ? 18Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia 20Insult 22Infarkt 23Südamepuudulikkus 25Skisofreenia 26Parkinsoni tõbi 27Epilepsia on närvihaigus 28Heinapalavik ehk allergiline riniit 29Glaukoom viib märkamatult nägemise 30Mis on osteoporoos? 31Rinnavähk 32Krooniline neerupuudulikkus 33Kõrvetised ja reflukshaigus 34Leukeemia 35Astma 36KOK ehk krooniline obstruktiivne kopsuhaigus 37Vanus ja eesnäärme suurenemisprobleem 38Erektsioonihäired on ravitavad 39Diabeet 40Aids 41Kopsuvähk 42RRLE ja tema liikmed 43Arstid ja patsiendiliidud arvavad 47

Hoia oma tervist!

Rahvusvaheliste Ravimitootja Liidu eriväljaanne Hoia oma tervist! • november 2005�

Milliseid kroonilisi haigusi on põdenud Sinu vanemad ja vanavanemad? Milline on Sinu töö ja kas see võiks pikemas perspektiivis Sinu tervisele negatiivselt mõjuda?

Leia aega puhkamiseks ja lõõgastumiseks. Viirushaigust põdedes jää koju, sest tööl käies ohustad neid, kes veel haiged pole ning teed ka haigena oma tervisele kahju.

Ära võta viirushaiguste perioodil imikut kaubanduskeskusesse. Ära vii oma haiget last lasteaeda. Näita oma lapsele eeskuju tervislikult elamise osas ning leia aega tema murede kuulamiseks.

Meelemürkide poolt tekitatud kahju Sinu organismile on kahjuks enamasti pöördumatu. Alkohol kahjustab eeskätt närvisüsteemi ja maksa ning tekitab pikaajalisel kasutamisel isiksuse muutusi. Lisaks on ka juhusliku süstiga võimalik saada ohtlik nakkushaigus – HIV või hepatiit.

Suur osa haigustest on seotud liigse kehakaaluga ning ülearustest kilodest hiljem lahti saada on keeruline ja vaevanõudev. Ülekaal kahjustab südant ja veresoonkonda, soodustab suhkruhaiguse ja liigesekahjustuste teket.

Värskes õhus kõndimine ei maksa midagi, aitab aga kulutada maiustamisel hangitud kaloreid, maandab päevased pinged ning aitab õhtul ilma tabletita uinuda.

Suitsetamine kahjustab nii Sinu enda kui Su pereliikmete tervist ja näitab Sinu lugupidamatust nii iseenda kui Sind ümbritsevate inimeste suhtes. Suitsetamine suurendab mitte ainult kopsu vähi, vaid ka teiste vähiliikide tekke tõenäosust.

Tee seda juba siis, kui muresid veel pole, sest hiljem võib arsti leidmine aega võtta.

Täpsemat nõu selle kohta saad oma arstilt.

• Ära lükka arstileminekut edasi, sest õigeaegselt avastatud haigust on enamasti võimalik ravida.• Ära otsi abi nurgatagustelt imearstidelt, sest üksnes arstidel on vastav kvalifikatsioon ja teadmised ravida inimest.• Ära ravi end ise juhuslikult kättesattuva või reklaami ajendil soetatud ravimiga enne kui oled nõu pidanud arstiga.

Keskeas alustatud kõrge vererõhutõve ja ka paljude teiste krooniliste haiguste ravi on enamasti eluaegne. Ravi katkestamisega teed halba ainult oma tervisele.

Tallinna Perearstide Selts

1. Tea oma terviseriske.

2. Hoia ennast ja teisi.

3. Hoia oma lapsi.

4. Ära liialda alkoholiga ja hoidu narkootikumidest.

5. Mõtle mida ja kui palju sööd.

6. Leia aega liikumiseks.

7. Ära suitseta.

8. Leia endale ja oma perele arst.

10. Kui tunned, et tervisega on midagi tõsiselt korrast ära, siis järgi võimalikult täpselt ravijuhiseid ja usalda oma arsti soovitusi.

9. Vaktsineeri ennast ja oma lapsi eluohtlike ja viirushaiguste vastu.

10 tervisekäsku et olla terve ja saada terveks:


1. Õigustervisele s.h. õigus ennetavatele meetmetele ja infole. Riiklik tervishoiuteenuste pakett peab sisaldama teaduslikult tõestatud ravi ja diagnoosimismeetodeid, mis on inimesele vajalikud elukvaliteedi säilitamiseks ja tõstmiseks ning vastama patsiendi tervislikule seisundile.2. Õigusinformatsioonile,isikupuutumatuselejaenesemääramisele sh õigus teadvale nõusolekule ja vabale valikule.3. Õigusprivaatsuselejakonfidentsiaalsusele Info patsiendi tervisliku seisundi, diagnoosi, prognoosi ja ravi kohta on konfident siaalne. Selliseid andmeid võib avaldada patsiendi nõusolekul või seaduse alusel.4. Õigusfüüsiliseleturvalisusele sh kvaliteetsele tervishoiuteenusele, uuendustele ja kaasaegsele ravile5. Ligipääsõiguskaitsele Õigus esitada kaebusi, nende sõltumatule hinnangule ning kompensatsioonile tekitatud kahju puhul.

1. Patsiendil on kohustus lähtuda tervishoiuteenuse saamisel hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest (VÕS § 6 ja § 7)2. Patsiendil on kohustus maksta osutatud tervishoiuteenuse eest tasu (VÕS § 761)3. Patsiendil on kohustus anda tervishoiuteenuse osutajale teavet (VÕS § 764)

1. Ollaausomaravisuhtes st rääkida arstile ausalt, mis teda vaevab ja miks on abi vaja2. Ollakoostöövalmis • arstiga teavet vahetama • raviplaani täitma • oma terviseandmeid kontrollima • ajakava järgima3. Vastutadaenda,omaravijaeluviisideeest • järgides ravijuhendeid ja medikamentravi • langetades koos arstiga ravi otsuseid4. Vastutadaomakäitumiseeest5. Pööratatähelepanuebaselgelejavõimalikelevigadele ka meditsiinitöötajad võivad vahel eksida6. Kohustustosaledaavalikultervishoiuarutelul

Patsiendi õigused ja kohustused

Info patsientide õiguste kohta …estis ja …uroopas leiab …esti Patsientide …sindusühingu kodu- leheküljelt www.epey.ee

Patsientide kohustused on fikseeritud võlaõigusseaduses

Patsientide peamised õigused on:

Soome arst Markku Vähätalo nimetas 2005.a. Tervishoiu- foorumil patsiendi kohustus-tena järgmisi punkte:

Eesti Patsiendi õigused on fikseeritud põhiseaduses, biomeditsiinikonventsioonis, võlaõigusseadusesja muudes Eesti seadusandlikesaktides.


UUEDRAVIMID(molekulidvõitoimeained).Neidleiutavad,töötavadväljajatoodavadORIGINAALRAVIMITOOTJAD

originaalravimitootjatepooltvarem(vastavaltravimipatendiajaleso20jaenamaastattagasi)leiutatudtoimeaineteehkmolekulideanaloogidepõhjalvalmistatudGENEERILISEDRAVIMID.NeidtoodavadGENEERILISTERAVIMITETOOTJAD

• Originaalravim on esimesena leiutatud ja kasutusele võetud uut toimeainet sisaldav ravim, mille tootja on läbi viinud kõik uue ravimi registreerimiseks vajalikud uuringud. Tootja patenteerib reeglina uue toimeaine (ravimi).

• Koopiaravim on originaalravimi koopia, mis valmistatakse litsentsi alusel, sisaldab samu toimeaineid, abiaineid ja on valmistatud sama tootmisprotsessi jälgides.

• Geneeriline ravim on originaalravimiga sama toimeainet sisaldav ravim, mis jõuab turule pärast originaalravimi patendikaitse lõppemist (620 a pärast). Selle tootja peab tõestama, et ravim sisaldab võrreldes originaalravimiga sama toimeainet, mis on organismi poolt sarnasel hulgal omastatav. Geneeriline ravim võib originaalravimist erineda abiainete ja tootmisprotsessi osas. Selliste ravimite hind on üldjuhul madalam.

Uue ravimi väljatöötamine kestab üldjuhul üle 10 aasta ja maksab üle 10 miljardi krooni. Patendikaitse on ainus vahend, mis võimaldab leidurile tehtud kulutused kompenseerida. Patenteeritakse iga uus sünteesitud molekul (nn toimeaine patent) või protsess, mille käigus ravim toodeti (nn protsessi patent). Kuigi uus molekul patenteeritakse 20 ja enamaks aastaks, kulub sellest ajast umbes pool enne kui ravim patsiendini jõuab. Patenteerimist koordineerivad mitmed rahvusvahelised kokkulepped ja organisatsioonid, millega on ühinenud enamus tööstusriike, sh Eesti. Nende hulka kuuluvad näiteks Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon, Patendikoostööleping (PCT) ja Euroopa patendikonventsioon.

Patendikaitse lõppemisel muutub enamus ravimit puudutavast teabest kõigile kättesaadavaks. Kuna kliinilised katsetused antud toimeainega on esmatootja poolt juba tehtud, siis peab geneerilise ravimi tootja tõestama vaid seda, et preparaat sisaldab originaalravimiga võrreldes sama toimeainet ning see on organismi poolt sarnasel hulgal omastatav. Kuna originaalravimite hinna peamise komponendi moodustavad arendusele tehtud kulutused, siis on üldjuhul geneeriliste ravimite hind oluliselt madalam.

Mis vahe on originaal- ja geneerilisel ravimil?Ravimid võib jagada kaheks nii nagu neid tootvad ettevõttedki:

•

•

Patenteerimine


• omahind• maksud• hulgimüügi juurdehindlus• jaemüügi juurdehindlus• kompensatsioon

Ravimite hind tarbijale on Eestis aastaaastalt tõusnud seoses patsiendi omaosaluse tõusu ja riigi osaluse (kompensatsiooni) vähenemisega.Keskmise eluea pikenemisega ning arstiteaduse arenguga kaasneb paratamatult tervishoiu kulutuste kasv.

• aitavad vältida ja ennetada haigusi• võimaldavad ära hoida tüsistusi, aeglustada haiguse kulgu ja ravida haigusi• võivad ära hoida kirurgilise abi vajaduse• aitavad ära hoida või vähendada haiglaravi kulusid• säilitada töövõimet• pikendada eluiga ja parandada elukvaliteeti

Piirhindade süsteemi ja toimeainepõhise retsepti rakendumise põhieesmärgiks oli ravimieelarve kokkuhoid. Patsiendi tervis on nüüd suuresti tema enda ravimiteadlikkuse ja apteekri käes. Arsti vastutus ravimit määrata on vähenenud. Samas on võimalik ka arstil retseptile kirjutada patsiendile sobiv või arsti poolt soovitatava ravimi nimetus.Toimeainepõhise retseptisüsteemi kasutuselevõtu eesmärgiks oli ka ravimiostu tegemine ostjale taskukohasemaks. Praegustes tingimustes peaks toimima süsteem, kus patsient küsib toimeainet, apteeker soovitab ja aitab valida toodet ostjale sobivas hinnaklassis.

Ravimi hind tarbijale koosneb järgmistest komponentidest:

Võrreldes teiste raviviisidega on ravimite kasutamine ka ilmselt kuluefektiivsem, kuna ravimid:

Piirhinnasüsteem ja toimeainepõhineretsept

Ravimi hind INVESTEERINGTEADUSJAARENDUSTEGEVUSSE+KULUTUSEDSEOSESTURULETOOMISEGA+INVESTEERINGURISK

Millestkujunebravimiomahindtootjale?


Selleks, et katta ravimite väljatöötamisel ja katsetamisel tehtud kulutused, patendeerivad originaalravimite tootjad iga uue molekuli või protsessi, mille käigus ravim toodeti.

1.Sünteesjakeemilisteuuringutekäigustäpsustatakseaine• füüsikaliskeemilisi omadusi;• vastupidavust erilistele tingimustele;• keemilist sobivust organismis asuva toimekohaga (arvutisimulatsioon).Kui aine keemilise struktuuri ja omaduste põhjal on põhjust oletada, et see võiks avaldada toimet ka elusorganismis, järgnevad katseklaasiuuringud.

2.Invitroehkkatseklaasiuuringuteabilselgitatakseväljakeemiliseainetoime:• üksikutes rakkudes;• loomadelt võetud kudedes ja elundites.

3.Loomkatsetesuuritakseainetoimet:• erinevate loomaliikide esindajatel;• erinevast soost ja vanuses loomadele.Loomkatsetes hinnatakse aine poolt esile kutsutud soovitud kui soovimatuid toimeid ning otsustatakse, kas see aine võib mingil põhjusel olla inimesele ohtlik. Piisava eeldatava efektiivsuse ja ohutuse korral jätkatakse aine toime uurimist inimesel kliinilistes katsetustes.

Ravimi registratsioonieelsed kliinilised katsetused jaotatakse eesmärgi, kestvuse ja neis osalevate uuritavate arvu põhjal neljaks:

I faasi uuringud on enamasti lühiajalised väga väikesel hulgal tervetel vabatahtlikel läbiviidud kliinilised uuringud, mille abil püütakse hinnata, kas loomkatsete põhjal eeldatud ravimi toime ja omadused ka inimese organismis avaldub.

II faasi uuringud viiakse läbi mõnesajal patsiendil, kes põevad haigust, mille ravimiseks ainet kasutusele võtta soovitakse. Selles arengujärgus võrreldakse ravimi tõhusust ja ohutust ka platseeboga või seni juba olemasolevate ravimitega.

III faasi uuringusse kaasamiseks ei ole tingimused, millele patsiendid vastama peavad enam nii ranged, enamasti võib tegemist olla ka mitmeid erinevaid haigusi samaaegselt põdevate inimestega. Selle faasi

Ravimite väljatöötamineEnnekuiravimjõuabapteegiletileläbibtapikajamitmetestetappidestkoosnevateekonna.Uuringud,misviiakseläbienneravimiturulejõudmistmaksavadligi900miljonitdollarit.

Patenditaotlus

Laboratoorsed uuringudI faasi kliinilised uuringudII faasi kliinilised uuringudIII faasi kliinilised uuringudRavimi registreerimineKohalikd hinnaläbirääkimisedKompensatsiooni hinnaläbirääkimisedRavimi ohutusalane jälgiminePatendikaitse lõppS

kriin

ing

(10 0

00 m

olek

uli)

0 5 10 15 20 25 a

Ravimi elutsükkel

895 000 000 USD

Molekulidearv

Joonisel on ära toodud etapid, mida on vaja enne ravimi turule- toomist läbida.

Laboratoorsed uuringud

Kliinilised uuringud

Patenditaotlus


uuringud viiakse läbi suurematel patsientide kogumitel ja nende kestvus on pikem.

Paralleelselt kliiniliste katsetustega jätkuvad potentsiaalse ravimi toksikoloogilised uuringud loomadel. Selle käigus hinnatakse, kas ravim võib pikaajalisel kasutamisel põhjustada kasvajaliste jt haiguste, loote arengut häirivate tegurite, järglastel avalduvate haiguste tekkeohu suurenemist.

Selleks, et ravimina kasutatava keemilise aine hulk oleks igapäevaseks kasutamiseks kergesti mõõdetav, hõlpsasti ning vastumeelsuseta manustatav ja vallandaks oma toime just õiges organismi osas, tuleb ravimtehnoloogiliste uuringute tulemusena leida sobiv ravimvorm. Sõltuvalt ravimi eripärast võidakse kasutada tahkeid (tabletid, kapslid, pulbrid jt), vedelaid (süstelahused, emulsioonid jt) või gaasilisi ravimvorme.

Katsetused läbinud keemilist ainet võib kaubanduslikus mõttes ravimiks nimetada pärast selle registreerimist riikides, kus seda on kavas müüma hakata. Ravimite registreerimisega tegelevad riigiasutused, millel on sõltuvalt asukohamaast üksteisest veidi erinev nimetus ja tegevusvaldkonnad. (Eestis tegeleb sellega Riigi Ravimiamet.)

Ravimi registreerimiseks tuleb esitada väga põhjalik dokumentatsioon kõikide senitehtud uuringute kohta, mille nõuded erinevates riikides on viimaste aastakümnete ühise pingutuste tulemusena muutnud suhteliselt sarnaseks, kuid inimese ohutuse nimel järjest karmistudes. Sellele viitab ka vastava dokumentatsiooni lehekülgede koguarv, mis 1970ndate aastate lõpus ulatus keskmiselt 40 000ni, kuid 1990ndate aastate lõpus oli mõnedel juhtudel kuni 250 000 ning kaasajal veelgi enam.Ravimi esmase registreerimise protseduuri pikkus sõltub ravimist, seda tootva ettevõtte poolt tehtud ettevalmistustest ja ka riigist. Üldjuhul on iga ravimit Eestis võimalik registreerida tingimusel, et see vastab nii Euroopa Liidus kui ka Eesti Vabariigis kehtestatud kvaliteedi –ja ohutuse nõudmistele.

Ravimi registreerimine ainuüksi ei tähenda aga toote kättesaadavust patsiendile.Ilma riikliku kompensatsioonita pole uus ravim Eesti inimesele oma hinnatõttu enamasti kättesaadav.

IV faasi uuringud on patsientide ohutuse huvides jätkatavad ravimuuringud pärast ravimi registreerimist kui see apteegis juba müügil on, keskendudes eelkõige soovimatute toimete või teiste ravimitega samaaegsel kasutamisel vallanduvate koostoimete uurimisele.

Enamus ravimit puudutavast teabest muutub kättesaadavaks ka neile, kes seni ei olnud ravimi tootmisega seotud.

Ravimvormi valik

Ravimi registreerimine

…estis investeerivad ravimitootjad kliinilistesse uuringutesse ca 100 mln krooni aastas.

49,2%Põhja-Ameerika(USA, Kanada)

27,8%Euroopa

11,3%Jaapan

8,0%Aafrika, Aasia (v.a Jaapan), Austraalia

3,7%Ladina-Ameerika

Ravimite tarbimine ja müük maailmas

Hinna- ja kompensatsiooni läbirääkimised

Ravimi ohutusalane jälgimine

Patendikaitse lõpp


Vaktsiiniga viiakse organismi võõrkeha ehk antigeen, mille vastu inimese immuunsüsteem töötab välja anti ehk kaitsekehad. Need on iga haiguse vastu ainulaadsed. Antikehad hävitavad ainult neid võõrkehi, mille vastu võitlemiseks need on toodetud. Võõrkeha hävimisel jäävad antikehad organismi alles. Järgmisel korral, kui sama haigusetekitaja (võõrkeha) organismi tungib, on vajalikud antikehad juba seal ees ning hävitavad sissetungija. Inimene ei haigestu, sest haigusetekitaja jõutakse varakult kõrvaldada. Seda süsteemi inimese kehas nimetatakse immuunsüsteemiks. Näiteks kui inimene on kord põdenud tuulerõugeid, siis teist korda ta seda haigust tavaliselt enam ei põe, võib öelda, et organism on selle haiguse vastu immuunne.

• elusvaktsiinid: sisaldavad elus, nõrgestatud haigusetekitajat, mille haigusttekitav toime on kadunud, kuid immunogeensus säilinud: näiteks leetritemumpsipunetiste ja lastehalvatuse vaktsiinis on nõrgestatud viirus ning tuberkuloosi vaktsiinis nõrgestatud bakter;• surmatud vaktsiinid: nt läkaköha vaktsiin;• haigusetekitaja puhastatud antigeeni sisaldavad komponentvaktsiinid: Bhepatiidi vaktsiinis viiruse pinnaantigeen.Kaitsekehad tekivad tavaliselt kolmenelja nädala jooksul pärast süstimist. Vaktsineerimist (süstimist) tuleb olenevalt vaktsiinist korrata elu jooksul üks kuni mitu korda. Enamuse vaktsiinide efektiivsus on üle 70%. Lastehalvatuse, teetanuse ja difteeriavaktsiinil on see üle 90% ning leetrite, punetiste ja Bhepatiidi vaktsiinil lapseeas tehtuna üle 95%.

Hoolimata suurtest edusammudest maailmas on siiski palju haigusi, mille vaktsiini olemasolul oleks võimalik hoida ära miljoneid surmajuhtumeid nii arenenud kui arengumaades. Seepärast otsivad ravimifirmad lahendusi uute vaktsiinide näol selliste haiguste ennetamiseks nagu – HIV infektsioon, emakakaelavähki tekitav papilloomiviirus, tuberkuloos, rotaviirus infektsioon, klamüüdianakkused ja malaaria.

Gripp on aastaaastalt korduv hingamisteede epideemilise iseloomuga nakkushaigus, mille tekitajaks oleva gripiviiruse antigeenne struktuur muutub tuntud haigustekitajatest kõige kiiremini. Kõrge epideemilise potentsiaali tõttu on gripp tänapäeva üks levinumatest nakkushaigustest, mille vastu on võimalik inimesi kaitsta vaktsiiniga. Inimeste kaitsmine on seda tähtsam, et epideemia ja pandeemia tingimustes on elanike tabatus 15% ning vanurite ja kroonilisi haigusi põdevate inimeste tabatus 4050%. Sellele lisandub kõrge suremus.

Inimeste immuniseerimiseks kasutatav inaktiveeritud gripivaktsiin kaitseb gripiviiruste vastu, kuid ei kaitse sootuks erineva struktuuriga linnugripi viiruste eest. Eesti on osaline Euroopa Liidu riikide vahel käivates ettevalmistustes, mille eesmärgiks on töötada välja uue linnugripist tekkinud gripiviiruse vaktsiin. ELi riigid kavatsevad luua ühisfondi vaktsiini loomiseks. Ravimitootjad on vaktsiiniloomise miinimumajaks nimetanud kuus kuud alates sellest, kui maailmas uus gripitüvi leitakse.

Rotaviirusnakkus põhjustab kuni viieaastastel lastel rasket kõhulahtisust. Haigus on aastas umbes 600 000 surmajuhu põhjuseks üle maailma. Rotaviiruse vastane vaktsiin on välja töötatud ja peaks lähiaastatel jõudma ka Eestisse.

Igal aastal diagnoositakse maailmas 500 000 uut emakakaelavähi juhtu, haiguse tõttu sureb 200 000 naist. Emakakaelavähk on Eestis günekoloogilistest pahaloomulistest kasvajatest sageduselt teisel kohal. Aastas diagnoositakse Eestis umbes 150 emakakaelavähi juhtu. Emakakaelavähk on üks väheseid halvaloomulisi kasvajaid, mille üks tekkepõhjusi on teada – nakatumine papilloomiviirusega (HPV). Siiani on leitud ligi 35 HPV alatüüpi ning umbes 70% juhtudest on emaka kaelavähi tekitajad HPV tüüp 16 ja 18.Üle kümne aasta on püütud luua vaktsiine, mis stimuleeriksid inimese immuunsüsteemi ega laseks ohtlikel suure riskiga viirustel organismi nakatada. Maailm ootab põnevusega, millal tootjad saavad müügiloa uutele emakakaelavähi vastastele vaktsiinidele. Ravimfirmade seni avaldatud kliinilised uuringud kinnitavad, et vaktsiin on 100% efektiivne varases staadiumis emakakaelavähi ärahoidmisel, mis on põhjustatud HPV tüüpide 16 ja 18 poolt.

Põhilist hävitustööd tegeval HIviirusel on vähemalt üheksa geneetilist varianti ehk alatüüpi. Vaktsiiniloojate põhitähelepanu on pälvinud B alatüüp, mis on levinud Ameerikas, Austraalias, Jaapanis ja LääneEuroopas.

Vanad ja uued vaktsiinid

Kuidas vaktsiin toimib?

Vaktsineerimineonmitmetessenakkushaigustessehaigestumise,tüsistustejasuremusevältimiseüksefektiivsemaidvõimalusi.Vaktsineeritudinimenevõibhaigusthiljemläbipõdeda,kuidkindlastikergemaltjailmatüsistusteta.

Vaktsiine on kolme liiki:

Uued lahendused

Gripi- ja linnugripi vastane vaktsiin

Rotaviiruse vastane vaktsiin

Emakakaelavähi vastane vaktsiin

Rahvusvaheliste Ravimitootja Liidu eriväljaanne Hoia oma tervist! • november 2005�0

Aafrikas ja Aasias on levinud A, C, D ja E alatüübid. Aastas kulutatakse HIV/AIDSi vaktsiini loomisele ja katsetamisele umbes 600 miljonit USA dollarit. Suurt andmebaasi valdav Maailma Tervishoiuorganisatsioon ei ole välja pakkunud, millal võiks HIV/AIDSi vaktsiin oletuslikult praktikasse jõuda. HIV/AIDSi vaktsiini loomisega tegelevad mitmed ravimfirmad.

Malaariavaktsiini on püütud luua aastakümneid. Probleem on väga aktuaalne, sest malaaria tõttu sureb igal aastal üle miljoni inimese. On tõsine oht, et maakera temperatuuri tõusmisel 1–2º C võrra eeloleva 50 aasta jooksul laieneb malaariasääse levikuala kaugele põhja poole.Käesoleval ajal on malaariavaktsiin katsefaasis, mis kliinilistes katsetes Gambias tekitas 70% täiskasvanutel mõnekuulise kestusega immuunsuse. Malaariavaktsiini jõudmine praktikasse võtab arvatavalt aega viis kuni kümme aastat.

Herpes simplex 2 viirus (HSV2) on üldlevinud genitaalhaavandeid põhjustav viirus. Nakatunud inimesel säilib HSV2 seljapiirkonna närviganglionides, põhjustades perioodilisi nakkusprotsessi ägenemisi. Vaktsiini väljatöötamine on väga oluline, sest genitaalherpest ei ole võimalik pärast nakatumist enam täielikult välja ravida. See tähendab, et võimalik on küll ravida sümptomeid, kuid teatud aja tagant tulevad need tagasi. Efektiivne ravi läheb patsiendile maksma kümneid tuhandeid kroone.Genitaalherpese vaktsiin on välja töötatud ja jõuab müügile lähiaastail.

…uroopa Liidu riigid kavatsevad luua ühisfondi vaktsiini loomiseks. Ravimitootjad on vaktsiiniloomise miinimumajaks nimetanud kuus kuud alates sellest, kui maailmas uus gripitüvi leitakse.

HIV/aidsi vastane vaktsiin

Malaaria vastane vaktsiin

Genitaalherpese vastane vaktsiin

Rahvusvaheliste Ravimitootja Liidu eriväljaanne Hoia oma tervist! • november 2005 ��

Põhjamaades tehtud uuringu kohasel kannatab u 18% elanikkonnast kroonilise, üle 6 kuud kestva valu all. Euroopa valu uuringu andmetel (2003 a) kannatab kroonilise valu all iga viies Euroopa elanik (19%). Kõige sagedasem valuallikas on selg (24%) ja kõige sagedasem valu põhjus artriit/osteoartroos (35%). Eestis vastavaid uurimusi teada ei ole, kuid on alust arvata, et need andmed on sarnased. Eestis on igal aastal lisandunud u 300 vähihaiget, kelle seas võib olla haiguse lõppstaadiumis tugev valu 6070%l. Reumatoidartriidi haigeid on rahvastikust keskmiselt 1%, osteoartroosihaigeid 1012%. Uue liigesproteesi saamiseks on operatsioonijärjekorras u 3800 inimest – kõikide nende inimeste haigused on seotud valuga.

Valu puhul eristatakse ägedat ja kroonilist seisundit. Äge valu kaasneb trauma, operatsiooni, põletikuga ning nendest paranemisel valu kaob. Ometi on arstid arvamusel, et liiga tugevat valu ei tasu asjatult kannatada. Haigus ei parane kiiremini, kui inimene talub kangelaslikult valu. Valu tekitab iiveldust, tõstab vererõhku ja kiirendab südametööd, millega haige süda ei pruugi hakkama saada. Pikaajaliste krooniliste haigustega (kasvajad, liigespõletikud, selgroo muutused) pole valusõnum kindlasti positiivne. Tihtipeale on kroonilise valu põhjus ammuilma paranenud, kuid valu on jäänud ringlema. Põhjuseks võivad olla häired inimese valu registreerivas süsteemis – valu põhjustab ärritaja, mis tervel inimesel valu ei tekita. Seega võib vahel rääkida valust kui omaette haigusest.Valu on äärmiselt isiklik nähtus. Olulised on sugu, geneetiline foon, eelnevad kogemused, sotsiaalne seisund, rahvus, perekonnatavad. Seetõttu on valuravi keeruline. Meditsiinis kasutatakse teaduslikult põhjendatud toimega valuvaigisteid, mis mõjutavad erinevaid kohti kehas, kus valu tekib, levib ja tajutavaks muutub. Igas organismis on looduslikult olemas ka nn valu pärssiv süsteem, mis püüab valu vähendada. Selle süsteemi käivitamiseks on oluline nii inimese enda tugevus (võimlemine, positiivsete emotsioonide kogumine), füüsikalised ravimeetodid (nt nõelravi) ja ravimid (antidepressandid).

Maailmas tehakse valu alal pidevalt tõsiseid teadusuuringuid – uuritakse selle levikut, teket, krooniliseks muutumist ja erinevaid tüüpe. Valu leevendamiseks otsitakse pidevalt uusi ravimeid, mis on efektiivsemad ja väiksemate kõrvaltoimetega.Ägedate ning pikaajaliste krooniliste valude leevendamiseks kasutatakse tihti mittehormonaalseid põletikuvastaseid ravimeid. Uuemad mittehormonaalsed põletikuvastased ravimid kahjustavad magu vähem ning ei suurenda veritsust. Tugevatest valuvaigistitest on endiselt kasutusel morfiin, mis on tegelikult eraldatud taimest – unimagunast. Morfiini kõrvaltoimete tõttu sünteesitakse uusi narkootilisi valuvaigisteid. Paljudes maades kasutatakse valuvaigistavaid plaastreid ka selja või liigesvalude korral.Uuem suund kaasaegses valuravis on tugevate narkootiliste valuvaigistite kasutamine teatud tingimustel kroonilise mittevähivalu ravis juhul, kui haige ei saa abi muudest vahenditest. Seni on oldud harjutud mõttega, et narkootilist valuvaigistit võib anda vaid ravimatu haiguse korral. Nende ravimite mõistlik kasutamine ei tähenda narkomaaniks muutumist ega seda, et neid peaks elu lõpuni võtma.Raske katsumus haigele on piinav närvivalu, mille ravis tulevad ravimturule uued antidepressandid ja epilepsiaravimid. Kogu maailmas on nende gruppide ravimid edukalt kasutusel ka valuravis. Peale valuvaigistite on kasutusel massaaž, manuaalteraapia, nõelravi. Suuremat tähelepanu tuleb meilgi pöörata kognitiivkäitumuslikule ravile, mida saavad läbi viia psühholoogid.

Valuravis on uudsed keerukad ja kallid meetodid nagu radiofrekventsteraapia (nö valu juhtivate närvide keevitamine) ja elektrilise stimulatsiooni meetod (närvijuurte lähedusse viiakse elektroodid, mille kaudu juhitakse elektriimpulsid närvile). Need on tehniliselt keerulised ja kallid meetodid, mis Eestis veel kasutusel ei ole.Tulevikus püütakse leida geneetiliselt sobiv ravim igale haigusele. Kasutatakse ka erinevate valuvaigistite kombineerimist, füüsikalisi meetodeid, psüühika mõjutamist.

1963. aastast on maailmas ja 1966. aastast Eestis levinud valukliinikute süsteem, mille eesmärk on ühendada meedikute jõupingutused kroonilise valu leevendamisel.

Valu uued ravivõimalusedValuonkaitsereaktsioon,mishoiatabsageliinimestvigastusteeest.Sellesseisnebvalupositiivnetähendus.Samasonpiinav,kauakestevvaluinimesesuurimhirmuvalitseja,mishäiribtemaelujatoobkasuurtmajanduslikkukahju.Valutajumineoninimeseleeluliselttähtisningsunnibtedapöördumaabisaamiseksarstipoole.

Kui tõsine haigus on valu?

Kuidas valu ravitakse?

ABIJAINFO:• Sclerosis multiplex,kroonilistenärvihaigustejakroonilisevalukeskus (LTKH), dr Katrin GrossPaju, tel 650 7397• Valukabinet (ITKH Magdaleena korpus)dr Aile Kaasik, tel 697 3077; 697 4060• Valukabinet (PERH Onkoloogiahaigla)dr Pille Sillaste ja dr Mare Kolk,tel 650 4349; 650 4350• TartuValukliinik. dr Ursula Koorits ja dr Urve Rink, tel 731 9100• PärnuValukabinet. dr Kaire Pakkonen, dr Raido Paasma ja dr Pille Kilgi. tel 447 3300; kabinet 447 3490; • VõruValukabinet dr Merle Õun, tel 786 8517; 786 8569

Piinav, kauakestev valu on inimese suurim hirmuvalitseja, mis häirib elu ja toob kahju.

Rahvusvaheliste Ravimitootja Liidu eriväljaanne Hoia oma tervist! • november 2005��

Tihti on unehäirete põhjusteks psüühilised (depressioon, neuroosid), neuroloogilised või ainevahetuslikud häired. Unehäireid tekitavad ka erinevad ravimid, eriti nende väärtarvitus, alkohol, võõrutussümptomid ning hingamishäired. Ka isiklikud probleemid ja kurnatus võivad olla unehäirete põhjuseks.

Magades väheneb inimese teadvuselolek ning aeglustub lihaste liikumine. Unel on oluline taastusfunktsioon ning tähtis roll mälu paranemisel.

Insomniat põdevad inimesed kurdavad sageli kehva mälu, tähelepanuvõime puudumise ja tujumuutuste üle ning tunnevad end depressiivselt või ärritunult. Lisaks mõjub insomnia halvasti inimese toimetulekule tööl, kodus ja koolis. Insomniahaigetel on keskmisest enam meditsiinilisi kaebusi, nad vajavad sagedamini arstiabi ning on tervete inimestega võrreldes vastuvõtlikumad vigastustele. Unetus on ohtlik, kuid paraku alatähtsustatud valdkond kogu maailmas. Eestis on unetus aladiagnoositud ning alaravitud haigus. Unelämbumistõbi e uneapnoe on seisund, mis on järjest enam tõmmanud endale ka kardioloogide terava tähelepanu, kuna sel puhul katkeb inimesel hingamine enam kui 10 sekundiks ning sellel võivad olla ohtlikud tagajärjed. Hingamisseisaku ajal aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem, mille tulemusena tekkivad eluohtlikud südame rütmihäired võivad esile kutsuda äkksurma. Kardiaalne äkksurm on tõsine probleem – Euroopa Liidus sureb sellesse iga päev 3000 inimest. Unelämbumistõvest on väga vähe räägitud. Hommikused peavalud, vererõhutõus, päevane unisus on märgid, mille põhjust seletatakse sageli teesiga: inimene ei ole end välja maganud. Kui protsess süveneb, tekivad öised ülesärkamise hood, higistamine, nähakse luupainajaid, käiakse öösel mitu korda urineerimas (meestel võib see olla seotud ka eesnäärmeprobleemidega). Paljude juhtudel saadetakse inimene sel puhul uneuuringule. Polüsomnograaf on aparaat, mis registreerib terve hulga füsioloogilisi parameetreid ning selle abil võib diagnoosida ka uneapnoed.

Tegelike unehäirete tekkepõhjuste väljaselgitamine on väga oluline, sest unehäire või olla mõne teise haiguse tunnuseks. Küsitluse teel tehakse kindlaks, milline on öise une kvaliteet ja pikkus, kas esineb päevast väsimust jmt. Vajalikuks võivad osutada ka vereanalüüs, elektrokardiogramm kui ka elektroentsefalograafia, mis näitab muutunud uinumisviisi.Unehäired tekivad tihti mõne teise haiguse kaasnähuna, seetõttu tuleks kõigepealt ravida unehäiret põhjustanud haigust, seejärel hakata tegelema unehäirete ravimisega.Unehäireid on võimalik ravida tablettraviga. Kasutatakse psühhostimulante, antidepressante, uinuteid. Igal juhul on soovitav unehäiretest rääkida perearstile, kes aitab sobivat lahendust leida – unehäirete efektiivne ravi on täiesti võimalik.Insomnia esinemise ja selle ravimise vahel laiutab suur lõhe – kui 2030% täiskasvanud inimestest põeb insomniat, siis diagnoositakse see vähem kui pooltel neist. Patsiendid ei kipu tõsise haiguse kartuses unetuseprobleemist rääkima. Eesti Unemeditsiini ühing, kuhu kuuluvad kopsuarstid, närviarstid, ninakurguarstid, kardioloogid, neuroloogid, psühhiaatrid ja paljud teised erialaspetsialistid, püüab unetuse teemal terviklikumalt kaasa rääkida.

Iga kolmas põeb unetust

Mis on unetuse põhjused?

Ligikauduigakolmasinimenepõebunetustehkinsomniat,sedaiseteadmata.Sellepõhjaloneksperdidjäreldanud,etunehäiretegatoimetuleminevajabsuuremattähelepanu.Unehäireteallkannatajadkurdavadpäevaseväsimusejaöiseunetuseningtukkumisejapoolunegakaasnevatehäireteüle.Sageliesinebuneskäimist,öiseidhirmuhooge,luupainajaid,öistkusepidamatust,unehalvatusi(liikumisvõimetusehooduinumiselvõiärkamisel)jauinutavaidhallutsinatsioone. Paljude unehäiretega inimeste probleemiks on norskamine. Insomnia esinemissagedus tõuseb märkimisväärselt50ndatesteluaastatest.

Kui tõsine haigus on unetus?

Kuidas unetust ravitakse?

HEAUNESOOVITUSI• minemagamajatõuseüleskindlatelkellaaegadel• harjutaendkindlamagamiseelserutiiniga (ntlugemine,soevann,vaiknemuusikavms)•loomagamistuppaundsoodustavkeskkond•valimugavvoodi•äratöötavoodisarvutigaegavaatamagamistoas telerit•lõpetaviimanesöögikord23tundienne magamaminekut•tegeleregulaarseltspordiga,kuidmittevahetult ennemagamaminemist•väldipärastkellaviitkofeiini,alkoholijanikotiini•unetusprobleemetekitavadkaerinevadravimid, eritinendeväärtarvitus,alkohol,võõrutus sümptomidninghingamishäired

Unetuse esinemissagedus tõuseb märkimisväärselt 50ndatest eluaastatest.


Depressiooni korral on tekkinud muutused aju keemilises tasakaalus. Ajus on vähenenud serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini hulk. Muutuste täpsed põhjused on teadmata, kuid soodustavateks teguriteks peetakse pärilikku ja omandatud bioloogilist kalduvust, isiksuseomadusi, vähest päikesevalgust, kroonilist alkoholi või uimastite tarbimist, erinevaid haigusi, mõningaid ravimeid, lapsepõlve üleelamisi, elumuutusi, pikaajalist ja pidevat stressi. Tavaliselt tekibki depressioon mitmete tegurite koosmõjul.

Alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine on depressiooni peamised kaebused. Depressioonis inimesel on raskusi igapäevaelu ülesannete täitmisega, õppimisele ja tööle keskendumisega, tal ei ole motivatsiooni algatada uusi tegevusi ning pidevalt vaevab väsimus. Inimene võib tunda end õnnetu, lootusetu ja väärtusetuna. Depressiooniga patsiendid suhtuvad negatiivselt endasse ja ümbritsevasse maailma, tulevik tundub lootusetu. Depressiivne meeleolu on oma olemuselt hoopis teistsugune kui tavaline kurbus või muretsemine. Seda kirjeldatakse kui piinavat emotsionaalset valu. Umbes 80% patsientidest on uneprobleemid, eriti esineb varast hommikust ärkamist ja öiseid ärkamisi. Sageli esineb depressiooni korral isupuudust ja kaalukaotust, kuid mõnikord võib tekkida hoopis isu tõus, kaalutõus ning suurenenud unevajadus. Ärevus on sageli kaasuv sümptom depressioonile ning väljendub pidevas pinges, hirmus, närvilisuses, isegi paanikahoogudes. Ärevuse kaasumisel kulgeb depressioon raskemalt. Lisaks võib depressiooni korral esineda seksuaalelu probleeme, kehalisi kaebusi nagu nt peavalud, seljavalud, kõhukinnisus, lihaspinged. Peaaegu pooled patsiendid tunnevad sümptomeid tugevamatena hommikupoole ja sümptomite leevenemist õhtuks. Umbes kaks kolmandikku depressiooniga patsientidest mõtlevad enesetapust ja 1015% sooritavad enesetapu.Üldjuhul diagnoositakse depressiooni, kui kaebused on kestnud vähemalt kaks nädalat va juhtudel, kui tegemist on väga raskete sümptomite või üliägeda algusega. Sageli kiputakse arvama, et depressioon möödub ise, seda ei ole vajalik ravida. Depressioonist ei saa vaid oma tahtejõu abil üle, see ei ole inimese nõrkus, vaid haigus nagu iga teine ning vajab arsti sekkumist.

Depressioon on haigus, mis võib ravimata jätmisel hakata korduma. Ravi katkestamine enne kolme kuud toob peaaegu alati kaasa depressiooni sümptomite taastekke. Kui depressioon hakkab korduma, on tavaliselt iga järgmine haigestumine eelmisest raskem. Depressioon võib halvendada ka samal ajal esinevate teiste haiguste kulgu ja nendest paranemist. Haigusest paranemist raskendavad alkoholi ja teiste mõnuainete kuritarvitamine, kaasuvad ärevuse sümptomid, rohkem kui ühe eelneva depressiooni esinemine. Meestel esineb haiguse kroonilist kulgu sagedamini.Ravi käigus püütakse vähendada ka inimese probleemide hulka ja raskust, sest need mõjutavad negatiivselt depressioonist paranemist. Selleks kasutatakse lisaks ravimitele erinevaid psühhoteraapiad. Paranemisele aitavad alati kaasa tugevad lähisuhted.Antidepressandid parandavad enamikke depressiooni sümptomeid, suurendades vaba serotoniini, noradrenaliini, dopamiini hulka ajus, vastavalt oma spetsiifilisele toimemehhanismile. Lisaks ravile peaks inimene tegema ümberkorraldusi oma elus, püüdma võimalusel muuta elukorraldust ning lahendada probleeme, et tulevikus ära hoida depressiooni kordumist. Antidepressantide abil on inimesel võimalik sellega oluliselt kergemini hakkama saada.

Depressiooni raviks kasutatavate ravimite areng on viimastel aastatel olnud väga kiire. 1960ndatel aastatel depressiooni raviks kasutusele võetud tritsüklilised antidepressandid (amitritpülliin, nortritptülliin) on siiani efektiivsed ravimid, kuid põhjustavad palju soovimatuid kõrvaltoimeid. Uuemate antidepressantide kasutusele võtmine andis arstidele võimaluse ravida depressiooni sama efektiivselt, kuid palju ohutumalt. Kõige enam on kasutusel selektiivselt serotoniinisüsteemi mõjutavaid antidepressante (SSRId) fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin, tsitalopraam, fluvoksamiin, estsitalopraam. Korraga mitut keemilist ainet mõjutavatest uuematest antidepressantidest on Eestis kasutusel venlafaksiin, bupropioon, mirtasapiin, duloksetiin, milnatsipraan. Millise toimega antidepressant valida, otsustab arst lähtudes patsiendi kaebustest, haiguse eripärast ning raskusest. Depressiooni ravi peab kestma vähemalt kuus kuud peale haiguse sümptomite kadumist.

DepressioonDepressioononlevinudmeeleoluhäire,sedaesinebumbes15%lrahvastikust.Naistelesinebdepressioonikakskordasagedamini.Sellepõhjuseksarvataksehormonaalseterinevust,sünnitustemõjunaiseorganismile,naistejameesteerinevaidigapäevaelustressoreid.Depressiooniesinebigasvanusesinimestel.

Ravita võib haigus korduda

Kuidas depressioon kulgeb?

Depressioonist ei saa vaid oma tahtejõu abil üle, see ei ole inimese nõrkus, vaid haigus nagu iga teine ning vajab arsti sekkumist.


Migreen esineb peavaluhoogudena, mis võivad kesta mõnest tunnist mitme päevani. Küllaltki sageli on valu väga tugeva ja piinava iseloomuga, mis pärsib täielikult igapäevase tegevuse. Tihti lisanduvad sellele veel tugev iiveldus või oksendamine. Samuti täheldavad paljud patsiendid, et väiksemgi müra või päevavalgus on migreenihoo ajal muutunud väljakannatamatuks. Migreenihooge iseloomustab tugev valu enamasti pea ühel poolel, mis kestab mõnest tunnist kuni kolme päevani. Peavalu on pulseeriva iseloomuga ja kehalise pingutuse korral muutub valu tugevamaks. Migreenihoogudele võivad vahetult eelneda erinevad tundmused, mida nimetatakse migreeni auraks. Need annavad märku peatselt algavast migreenihoost. Aura avaldub sagedamini erinevate nägemishäiretena ja kestavab tavaliselt 20 minutit. Migreeni aura täpne tekkemehhanism ei ole selge. On tõenäoline, et see on tingitud migreenihoole vahetult eelnevast aju verevarustuse halvenemisest, mis omakorda kutsub esile signaalide normaalse leviku häireid erinevates aju piirkondades. Kui see juhtub nägemise eest vastutavas aju osas, siis ongi tulemuseks erinevad nägemishäired.

Migreenihoo ajal on aju veresooned laienenud. See võibki olla tugeva valu üheks põhjuseks. On selgunud, et serotoniini hulk vereringes muutub enne migreenihoogu ja langeb järsult migreeni hoo alguses. Lisaks võib aju serotoniini sisaldus mõjutada inimeste valutundlikkust.Paljud migreeni all kannatajad on leidnud, et on teatud kindlad tegurid või toimingud, mis kutsuvad neil esile migreenihoo. Need on igal inimesel erinevad ja nende vältimisel õnnestub sageli vältida ka peavalu. Vallandavateks faktoriteks võivad olla näitkeks: stress, vaimne pinge, ka pinge langus (nt töönädala lõpul); muutused söömisharjumustes (dieet) ning söögikorra vahelejäämine; mõningad toiduained (juust, tsitruselised, punane vein); tugevad lõhnad või ere (helkiv) valgus; menstruatsioon. Ühtegi teooriat, mis suudaks lõplikult seletada kõiki migreeni sümptomeid, tänini ei ole. Ometi on selgunud viimase paarikümne aasta uurimistöö tulemusena, et virgatsaine serotoniin mängib migreeni tekkes võtmerolli. Migreeni puhul on erilise tähtsusega tõsiasi, et serotoniin mõjutab ajus veresoonte läbimõõtu. Samuti toimib ta neurotransmitterina ehk omamoodi keemilise “sõnumikandjana”, vahendades signaale erinevate närvide vahel.

Migreen ei ole ravitav, kuid temaga on võimalik hästi toime tulla. Sõltuvalt hoogude sagedusest ja tugevusest jagatakse ravitaktika migreeni puhul peamiselt kaheks. Kui hood esinevad väga tihti (nt iganädalaselt) võib valida profülaktilise e hoogude sagedust ja tugevust vähendava ravi. Kuna veel siiani ei ole väga efektiivset ennetavat migreeniravi, siis on need võimalused piiratud.Migreenihoo puhul kasutatakse spetsiifilisi ja mittespetsiifilisi ravimeid. Spetsiifilised migreenihoo ravimid mõjutavad serotoniini hulka. Neid väljastatakse apteegist retsepti alusel ja on efektiivsed võetuna igal hetkel peavalu ajal ning enamasti piisab ühest annusest. Samuti leevendavad need hästi ka migreenihooga kaasnevaid sümptome (iiveldus, valguskartus jne). Arsti ettekirjutuse järgimisel on kõrvaltoimete teke vähetõenäoline, harva on kirjeldatud valu, pakitsus või kuumustunnet rinnus. Need ravimid on saadaval nii tablettide kui ka ninaspreina. Spetsiifilisteks migreenihoo ravimiteks on ka ergotamiinitüüpi ravimid, mis on kasutusel alates 1930ndatest aastatest ja toimivad ainult migreenihoo ajal. Nende sage tarvitamine võib esile kutsuda tõsiseid kõrvalnähte.Mittespetsiifilisteks migreenihoo ravimiteks on valuvaigistid ja tugevamad põletikuvastased ravimid, mis on välja töötatud muude vaevuste vastu. Neid on võimalik apteegist osta ka ilma arstiretseptita. Sellised ravimid on sageli efektiivsed nõrga migreenihoo puhul. Migreeni korral tuleb neid võtta võimalikult vara enne hoo algust ja piisavas annuses, mis tavaliselt on kahekordne muude valude puhul kasutatav annus. Kuid nende ravimite pikaajaline ja liigsuures annuses kasutamine võib omakorda põhjustada peavalusid ning teisi kõrvaltoimeid.Kui peavaluga kaasneva iivelduse või oksendamise tõttu ei ole võimalik tablette tarvitada, siis on mitmed eelpooltoodud ravimid saadaval teistsugusel kujul – kas ninna pihustamiseks, ravimküünaldena või süstidena, mida saab välja kirjutada arst.

MigreenMigreen on üks kroonilise peavalualaliike, mille all kannatab erinevateuuringute andmetel umbes 10%elanikkonnast.Eritisagelikannatavadmigreenihoogude all 1840 aastasednaised (umbes 3 korda sagedaminikuimehed).

Mis põhjustab migreeni?

Migreeni vallandavateks faktoriteks võivad olla pinge või pinge langus, muutused söömisharjumustes, mõningad toiduained, tugevad lõhnad või ere valgus, menstruatsioon.

Kuidas migreeni ravitakse?


Pille võib jagada nende hormoonide sisalduse järgi ühe, kahe ja kolmefaasilisteks. Ühefaasilistes pillides on kõik tabletid ühe koostisega, kahe ja kolmefaasilistes on tabletid järjestatud erineva hormoonisisalduse järgi. Pille võib nimetada madala, keskmise ja kõrge hormoonisisaldusega hormoontablettideks. Kõrge hormoonisisaldusega pillid on tänapäeval kasutusel vaid ravi eesmärgil.

Pillide toime aluseks on munasarjade ja nende tegevust reguleeriva ajuripatsi vahelise koostöö simuleerimine. Ajuripats “sunnib” munasarju munarakku ette valmistama ja hormoone tootma. Vastupidine tagasiside toimib samal viisil, st munasarjad, mis toodavad suurenevas koguses hormoone, saadavad signaali tagasi hüpofüüsile, sundides viimast nende stimuleerimist lõpetama.Pillide kasutamisel ajuripatsit “petetakse” – ajuripatsile saadavad signaali hormoonide “küllaldase” hulga kohta mitte munasarjade poolt toodetud, vaid tablettides sisalduvad hormoonid. Seega, rasestumisvastaste tablettide tarbimise ajal ei stimuleeri hüpofüüs munasarju, sest tabletid on seda “informeerinud” suguhormoonide muutumatust ja piisavast hulgast organismis. Samal ajal munasarjad puhkavad, st nad ei valmista ette munarakku, ovulatsiooni ei toimu ja toodetavate hormoonide hulk on märkimisväärselt väiksem. Loomulike hormoonide hulga vähenemist kompenseerivad tablettides sisalduvad hormoonid.

Pillide võtmist alustatakse menstruatsiooni 1. päevast ning võetakse 21 päeva jooksul iga päev 1 tablett. Sellele järgneb 7päevane paus. Tabletivabal perioodil algab vereeritus ja 7 päeva möödudes alustatakse uue pakendiga. 28päevaste pillide puhul võetakse pille iga päev ilma 7päevase pausita. Viimase 7 tableti võtmise ajal algab menstruatsioonitaoline vereeritus.

Hormoonide erinevad kombinatsioonid ja annused pillides võimaldavad igale kasutajale leida just temale sobivad pillid. Kui proovitud pillid ei sobi, ei tähenda see, et meetod kui selline üldse ei sobi. Kõrvaltoimete esinemisel on mõistlik pille vahetada. Kõige uuemad pillid Eesti ravimturul on sellised, mille toime tõttu ei teki organismis vedelikupeetust ning on võimalik leevendada premenstruaalse sündroomi sümptomeid (nt kehakaalu tõus, depressiivsed meeleolud, puhitustunne).

Tavaliselt ei põhjusta pillid kõrvaltoimeid. Harva esinevad kõrvaltoimed – iiveldus, rindade hellus, ebaregulaarne veritsus, meeleolu ja libiido muutused, kaaluiive – esinevad pillide võtmise esimese paari kuu jooksul. Kui pillide võtmisega kaasnevad tugevad peavalud või kõrgenenud vererõhk, tuleb nende võtmine katkestada. Pillid on vastunäidustatud üle 35aasta vanustele suitsetavatele naistele, samuti kõrge tromboosiohuga ning teatud südameveresoonkonna haigustega naistele. Võimalikku riski hindab arst enne pillide väljakirjutamist. Pille saab osta retsepti alusel.

Rasestumisvastased tabletid on kasutusel olnud juba ligi 50 aastat. Võrreldes aastakümneid tagasi kasutusel olnud pillidega on tänapäevased väga väikese hormoonisisaldusega, tänu sellele on kõrvaltoimete esinemissagedus minimaalne.Pillid on soovimatu raseduse vältimise üheks efektiivseimaks meetodiks, mille usaldusväärsus küündib 99,8100%ni. Lisaks rasestumisvastasele toimele reguleerivad mõned pillid rasunäärmete tegevust, vähendades efektiivselt naha ja juuste rasusust ning ravivad aknet. Veelgi enam, rasestumisvastased tabletid aitavad tõhusalt vältida emakavähi, munasarjavähi, munasarjatsüstide, endometrioosi ja emakavälise raseduse tekkimist ning neil on ka teisi mittekontratseptiivseid eeliseid.

Pillide efektiivsuse üheks oluliseks tingimuseks on nende regulaarne kasutamine, mis tagab pillide tõhususe kuni 100%liselt. Kõiki rasestumisvastaseid tablette tuleks võtta iga päev ühel ja samal ajal (hommikul, päeval või õhtul). See on vajalik munasarja püsivaks talitluseks, st munaraku küpsemise ja ovulatsiooni pärssimiseks, mis tagab kaitse soovimatu raseduse vastu.

Rasestumisvastased pillidRasestumisvastased pillid ehk hormoontabletidsisaldavadkahteerinevat sünteetilist naissuguhormooni:östrogeense komponendina etinüülöstradiooli jagestageeninaerinevaidprogestiine.

Kõige uuemate pillide toime tõttu ei teki organismis vedelikupeetust. Selliste pillide abil on võimalik leevendada premenstruaalse sündroomi sümptomeid.

Kui tõhusad on pillid?

Kuidas pille kasutada?

Mil viisil pillid toimivad?


Eestis on atoopilisse nahapõletikku haigestumine kuni 5aastaste laste hulgas 19%.Atoopilisi haigusi põeb maailmas kuni 20% elanikkonnast. Atoopiliste haiguste all käsitletakse peale nahapõletiku veel atoopilist astmat, nohu ning silmapõletikku. Tihti võivad need haigused esineda samaaegselt. Atoopia on pärilik naha ja limaskestade muutunud reaktiivsus väliskeskkonnas leiduvatele ainetele, mis seostub tõusnud immuunoglobuliin E (IgE) antikehade tekkimisega ja/või suurenenud hulgal põletikku vallandavate ainete vabanemisega.

Lööve tekib kindlatesse kehapiirkondadesse. Imikueas on selleks põsepuna piirkond näol ning käte ja jalgade sirutuspinnad. Lööve on piinavalt sügelev, mistõttu lapsel kaasnevad unehäired. Väikelapseeas ja hiljem paikneb lööve sümmeetriliselt küünarõnnalde, põlveõnnalde, randmete piirkonnas ning kaela eespinnal. Nahapõletik võib haarata ka silmaümbruse naha. Täiskasvanutel esineb lööve enamasti kätel ning silmade ümbruses.

Haigus kulgeb ägenemis ja paranemisperioodidega. Enamasti täheldatakse haiguse ägenemist sügistalvisel perioodil ja paranemist suviti. Täheldatakse tegureid, mis haiguse kulgu mõjutavad seda ägestades, kuid mitmed neist ei ole teadusuuringutega paraku kinnitust leidnud. Niisugusteks ägestavateks teguriteks on teatud toiduained, villased riided vastu nahka, hammaste lõikumine, pesuained, kemikaalid, järsud temperatuuri kõikumised jm. Lööve tekib seetõttu, et atoopilise dermatiidi haige nahas olevad immuunrakud on teatud põhjustajate suhtes ülitundlikud. Atoopiline dermatiit võib olla pärilik – kui haigus esineb mõlemal vanemal, võib 80%se tõenäosusega esineda lapsel sama haigus. Kindlasti on leitud seos emotsionaalse pingega. Sellest tulenevalt käsitletakse atoopilist nahapõletikku veel seni mitmel maal neurodermatiidi nime all.

Atoopiline dermatiit on väga sageli esinev haigus. Seda põevad miljonid inimesed üle maailma. Haiguse esinemine on tõusnud 23 korda viimase 30 aasta jooksul. Tervele inimesele võib haigus tunduda “lihtsalt lööbena“, kuid atoopilise dermatiidiga haige elu võib olla pidevalt häiritud. Nt intensiivse sügeluse tõttu on öine uni katkendlik, mistõttu lastel esineb päevasel ajal keskendumisraskusi ja see mõjutab koolis edasijõudmist. Paljud haiged tunnevad oma naha välimuse, püsiva sügelemise ja tahtmatu kratsimise pärast piinlikkust või koguni väldivad kaaslastega lävimist. Küsitluste andmetel samastavad paljud lapsevanemad võitlust selle haigusega diabeedihaigete laste igapäevase eluga.

Vaatamata tõhusatele teadusuuringutele on tänaseni atoopilise nahapõletiku olemus lõplikult välja selgitamata. Sellest tulenevalt ei ole võimalik haiguse põhjuslik, tervistav ravi, kuid sümptomite leevendamine pikaks ajaks on võimalik. Kuna haiguse põhjused ja vallandavad tegurid on väga mitmekesised ja allergeenid individuaalsed, on ka ravi ja ennetus komplekssed.Atoopilise nahapõletiku ravi on suunatud haige elukvaliteedi parandamisele, mille eesmärk on vähendada nahapõletikku, sellega kaasnevat sügelemist ja sügelemisest tingitud unehäireid. Kratsimisest tingituna võib teiseselt tekkida naha mädapõletik, mis haiguse kulgu halvendab. Tihti vajavad patsiendid või nende vanemad psühholoogilist nõustamist.Haiguse kulgu leevendavad ägedas faasis lühiaegselt kasutatavad paiksed hormoonsalvid, mida soovitatakse määrida ägedate sümptomite (ekskoriatsioonid, leemetus, intensiivne turse ja punetus) taandumiseni. Uueks raviviisiks ägeda faasi üleminekul krooniliseks on soovitatav jätkata ravi mittehormonaalse kreemiga kuni sümptomite täieliku kadumiseni. Mainitud kreemi kasutamisajale ei ole piiranguid, kuna tegemist on hormooni mittesisaldava ravimiga. Lisaks mõjuvad hästi valgusravi kuurid. Mõningatel juhtudel aitavad sügelust vähendada suukaudsed antihistamiinikumid.Ägeda põletiku taandudes jääb probleemiks kuiv, kare ning ketendav nahk. Seda aitavad leevendada regulaarselt kasutatavad baaskreemid ja atoopilisele nahale mõeldud pesemisvahendid.Toimetuleku eelduseks on teadmised allergiast ja tähelepanekud oma haiguse kulu iseärasuste kohta.

Allergiline nahapõletik ehk atoopiline dermatiitAtoopilinedermatiitenahapõletikonkroonilise kuluga nahahaigus, midaiseloomustab ebateravalt piirdunudpunetavatelaikudegaketendavlöövening intensiivne sügelemine. Atoopiline nahapõletik võib alata igas vanuses,kuidsagedamini(9095%juhtudest) avaldub lööve enne viiendateluaastat.Suurelosallastesttaandubhaigus2.3.eluaastaks.

Paljud haiged tunnevad oma naha välimuse, püsiva sügelemise ja tahtmatu kratsimise pärast piinlikkust või koguni väldivad kaaslastega lävimist.

INFO:www.derma.ee•EestiAllergialiitwww.allergialiit.ee,nõuandetelefon5069896igapäevkl820

Kuidas atoopilist dermatiiti ravitakse?

Kui tõsine haigus on?

Mis põhjustab seda haigust?


Paljusid küüneseene olemasolu ei häiri, kuid haigus süveneb ajapikku, põhjustades enam kui pooltel patsientidest ebamugavust ja valu liikumisel ning tekitab ka psühhosotsiaalseid probleeme. Muundunud sõrmeküüned tekitavad sageli piinlikkus ja ebamugavustunnet. Seenhaiguse tekitajad põhjustavad organismis ülitundlikkust, mistõttu võivad tekkida nahalööbed. Seentest kahjustatud nahk on soodsaks pinnaseks bakteriaalsele põletikule, mis võib osutuda tõsiseks probleemiks nt suhkruhaigetel. Aja jooksul võib nakkus edasi levida ning tekitada seenhaigusi varvaste vahel, jalataldadel, kubemes, peopesades ja sõrmeküüntel.

Seenhaigus on nakkushaigus. Küünte seenhaigus on tihti seotud jalgade seenhaigusega, mida esineb kuni 90%l küünte seenhaigusega patsientidest. Terve nahk ei haigestu. Kuid inimese nahk on harva terve, sageli on nahal lõhesid, kettu, mis tekib traumade tagajärjel (hõõrdumine jalanõudest). Kui vigastatud nahale satub nakatunud naha ja/või küüne osiseid, võib terve inimene saada nakkuse. Nakatumise eelduseks on otsene kokkupuude seenega näiteks põranda kaudu niiskes keskkonnas, samuti suurenenud tundlikkus just selle seeninfektsiooni osas. Küünte seenhaigusele on tavaliselt vastuvõtlikumad eelnevalt vigastatud varbaküüned. Haige levitab haigusetekitajaid ümbritsevasse keskkonda, ohustades sellega oma pereliikmeid, lähedasi ja tuttavaid. Soe ja niiske keskkond on seenhaiguse tekitajate parim kasvupinnas. Seetõttu on nende ideaalseteks levikupaikadeks vannitoad, ujumisbasseinid, saunad, duširuumid, võimlad, spordisaalid jne. Kui inimene ise on ettevaatlik, enda ja teiste suhtes hooliv, siis on paljuski võimalik seenhaigusesse nakatumist vältida.

Seenhaigused on levinud kogu maailmas. Viimastel aastatel LääneEuroopas läbi viidud uuringud on näidanud, et 28% Euroopa elanikkonnast põeb varbaküünte seenhaigust, seejuures on nakatunud peamiselt 2050 aastased inimesed. Eestis on küünte seenhaigusesse haigestumus kõrgem võrreldes teiste arenenud riikidega. Seenhaigust esineb 18% elanikest vanuses 1755 eluaastat. Eestis põeb jalgade seenhaigust ligikaudu 50% üle 40 aastastest inimestest. Nagu mujal maailmas, nii ka Eestis sageneb haigestumine ea kasvades, 5055aastastel on tõenäosus haigestuda 10 korda suurem kui 2129aastastel ning eelistatult põevad varbaküünte seenhaigust mehed. Enamikel patsientidel on küünte seenhaigus kestnud rohkem kui kümme aastat. Suhkruhaigetel esineb küünte seenhaigust kuni 33%l, seejuures on diabeedi esinemisel tõenäosus haigestuda küünte seenhaigusesse ligi 3 korda suurem.

Küünte seenhaigus ei parane iseenesest, ravimata haigus süveneb vanusega, muutub krooniliseks ja raskemini ravitavaks. Hoolimata sagedasest küünte seenhaiguse esinemisest ei saa enamik patsientidest ravi. Arvatakse ekslikult, et haigus ei vaja ravi ning taandub ajapikku. Ravi eesmärk on vähendada seeninfektsioonide esinemissagedust ja parandada inimeste elukvaliteeti. Pealispidised vahendid (kreemid, lakid) ei ole küünte seenhaiguse korral enamasti efektiivsed. Enam kui 85% küünte seenhaiguse juhtudest on kroonilised ja ei allu pindmiste ravimite toimele. Efektiivne võimalus küünte seenhaigusest vabaneda on kasutada suukaudseid seenhaigusevastaseid tablette. Küünte seenhaiguse korral määrab arst ravi olenevalt nakkuse tüübist ja ulatusest. Ravimid on kahe erineva toimemehhanismiga – fungitsiidsed, mis hävitavad haigust põhjustava seene ja fungistaatilised, mis pärsivad seene kasvu. Fungitsiidse ravi eelis on, et haigust põhjustav seen hävitatakse ja haigus on võimalik välja ravida. Uute efektiivsete ravimite väljatöötamine on toimunud aastakümneid, tipnedes allüülamiinide klassi avastamisega, mis tagas läbimurde seenhaiguste ravis. Seda tüüpi ravim on praegu ainuke seenerakku hävitava toimega ravim – seega on võimalik küünte seenhaigust põdev inimene terveks ravida. Kuigi ravimit kasutatakse vaid 1,54 kuud on küünte täielik tervenemine nende aeglase kasvu tõttu pikaajaline protsess ning võib nt varbaküünte puhul võtta kuni terve aasta.

Seenhaigustekohtaleiadrohkeminfotwww.derma.ee

Küünte seenhaigusKüünte seenhaigus ei ole ainult kosmeetilineprobleem,vaidonseennakkusestpõhjustatudküüntekahjustus.Algulonhaigusnähudtagasihoidlikud.Küüneplaadi muutused tekivad tavaliselt hiljem – küüs muutub vabastservast paksemaks, kollasemaks.Ajapikku muutused küüneplaadissüvenevad,haarateskoguküüne.

Seenhaigusessenakatumiseohtväheneb,kui:• hoidud seente jaoks soodsate tingimuste loomisest • eelistad naturaalseid kiude, võimalusel kannad lahtise varbaosaga jalanõusid• kuivatad jalad alati hoolikalt, eriti varvaste vahed• kannad üldkasutatavates duširuumides, saunades, ujulates rannakingi• väldid jalgade higistamist• ei kasuta teiste käterätikuid• desinfitseerid oma jalanõusid regulaarselt

…estis on küünte seenhaigusesse haigestumus kõrgem võrreldes teiste arenenud riikidega. Seenhaigust esineb 18% elanikest vanuses 17-55 eluaastat.

Mis põhjustab küünte seenhaigust?

Kui tõsine haigus on?

Kuidas küünte seenhaigust ravitakse?


Kolesterooli sünteesitakse ja suuremas osas ka salvestatakse maksas. Veres transporditakse seda lipoproteiinide kujul. Eristatakse mitut erinevat tüüpi kolesterooli. LDLkolesterool (eesti k madala tihedusega lipoproteiin) ehk nn halb kolesterool on see osa lipoproteiinidest, mis transpordib kolesterooli maksast organismi laiali. Kui LDL kolesterooli satub rasvase toidu või liigse sünteesimise tõttu verre üleliigsel määral, ladestub see veresoonte seintele, vähendades aja jooksul nende läbitavust. Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks ning see on südamehaiguste üks olulisemaid riskitegureid. Teist osa lipoproteiinidest nimetatakse HDLkolesterooliks (eesti k kõrge tihedusega lipoproteiin) ehk nn heaks kolesterooliks ja selle ülesandeks on aidata organismil vabaneda nn halvast kolesteroolist. HDL suudab lõhustada isegi veresoonte seintele juba ladestunud kolesterooli. Seetõttu on organismile kasulik HDL–kolesterooli võimalikult suur sisaldus. Lisaks kolesteroolile sisaldab veri ka triglütseriide ehk neutraalrasvu. Neid sünteesitakse samuti maksas või omandatakse koos toiduga. Triglütseriidididel on oluline roll organismi energiavahetuses, kuid liiga suur triglütseriidide sisaldus veres soodustab sarnaselt kolesteroolile isheemiatõve teket.

Rahvusvaheliselt on välja töötatud vere kolesterooli ja triglütseriididesisalduse tervislikud piirmäärad, mida iga inimene peaks saavutama, et vähendada südamehaiguste riski.

KõigeuuemateEurooparavijuhistekohaselt,midakaEestisjärgitakse,onkolesteroolinormväärtusedjärgmised:

• üldkolesteroolisisaldus ≤ 5,0 mmol/L (millimooli liitri kohta)• HDLkolesterooli sisaldus ≥1,1 mmol/L• LDLkolesterooli sisaldus ≤ 3,0 mmol/L• triglütseriidide sisaldus ≤ 1,7 mmol/L

Nendele, kellel juba on südame isheemiatõbi välja kujunenud, on normid rangemad: üldkolesterool ≤ 4,5 mmol/L ja LDLkolesterool ≤ 2,5 mmol/L

Iga täiskasvanud inimene peaks teadma oma vere kolesteroolisisaldust ja laskma seda kontrollida vähemalt iga viie aasta järel. Oma vere kolesteroolisisaldust peaks hakkama regulaarselt jälgima iga 30aastane inimene, kuid südamehaiguste sagedase esinemise korral lähisugulastel peaks seda tegema veelgi varem.

Eesti elanikel on rahvusvaheliste võrdlusandmete põhjal eriti kõrge risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse. Osaliselt mõjutavad seda pärilikud tegurid, vale elustiil ja toitumisharjumused. Vere kolesteroolisisaldus oleneb ka vanusest ja soost; meessoost isikutel on risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse kõrgem kui naissoost isikutel. Läänemaailmas on mugava elustiili ja stressi tagajärjel kiiresti langenud ka vanus, millal südamehaigustesse haigestutakse – see tabab inimesi üha nooremas eas.

Lisaks kõrgenenud kolesteroolitasemele veres on ka teisi olulisi riskitegureid, mis südameveresoonkonna haiguste teket soodustavad. Nendekson:• suitsetamine• ülekaalulisus• kõrge vererõhk• suhkruhaigus• vähene kehaline aktiivsus

Tavaliselt esineb inimesel korraga mitu riskifaktorit, mis kombineeritult südamehaiguse riski veelgi suurendavad

Veresoonte lupjumine ja sellest tulenev südamehaiguste risk on seda ohtlikumad, et vere kõrgenenud kolesteroolitase ei põhjusta mingisuguseid vaevusi. Patsient ei tunne valu ega ebamugavust, mistõttu haigus saab segamatult areneda aastaid või isegi aastakümneid, enne kui tekivad tõsisemad tüsistused. Esmaseks ohusignaaliks, millele sageli kahjuks tähelepanu ei pöörata, on tuim valu rinnaku taga – stenokardia. See ilmneb esmalt kehalise pingutuse tagajärjel ning lakkab rahuolekus, aja möödudes tekib aga üha sagedamini. See on signaaliks südame veresoonte umbumisest ülemäärase kolesterooli ladestumise tagajärjel arterite seintes ning võib väljenduda infarkti või insuldina. Infarkti põhjustab südamelihase hapnikunälg, mille tulemusel tekib kudede kärbumine. Ajus tekib veresoonte ummistumise tagajärjel samuti hapnikuvaegus ja kudede kärbumine ehk ajuinfarkt. Kui ateroskleroosi tõttu on aju varustava veresoone sein muutunud rabedaks ja tekib verejooks, siis nimetatakse seda insuldiks.

Mis on kolesterool?Kolesterool on elutegevuseks vajalikaine, mida organism sünteesib. Lisaks mõjutab vere kolesteroolisisaldust ka igapäevases toidus leiduvakolesterooli ja küllastunud rasvadehulk. Põhiliselt leidub kolesterooliloomsetpäritolutoiduainetesrasvaseslihasjavorstitoodetes,võisjakanamunades.

Mis põhjustab kõrget vere kolesteroolisisaldust?

Kui tõsine haigus on vere kõrge kolesteroolisisaldus?


Kui mõnekuulise dieetravi tulemusel jääb kolesteroolitase veres endiselt kõrgemaks kui normid ette näevad, määrab arst tavaliselt lisaks dieedile vere kolesteroolisisaldust langetava ravi. Need võivad olla toidulisandid (nt küüslaugukapslid ja kalaõlipreparaadid) või ravimid: fibraadid, statiinid, kolesterooli imendumist pärssivad ravimid. Ravimid langetavad vere kolesteroolisisaldust ja sellega vähendavad südameveresoonkonna haiguste tekke ja suremuse riski. Ravi tulemusena peavad inimese vere kolesteroolisisalduse näitajad jõudma eelpooltoodud väärtusteni. Ravimeid tuleb perioodilise arstliku kontrolli all tarvitada terve elu, vastasel korral hakkab vere kolesteroolisisaldus uuesti tõusma ning infarkti ja insuldi risk suureneb. Lisaks ravimitele tuleb järgida tervislikku toidusedelit, hoida kehakaalu ja vererõhu väärtused normis ning anda kehale füüsilist koormust.

Kuidas kõrgenenud kolesteroolitaset ravitakse?

Kõrgenenud kolesteroolitaseme langetamise esimeseks sammuks on üle vaadata oma toidusedel ja teha põhimõtteline otsus tervisliku toitumise kasuks. Küllastunud rasvu ja kolesterooli sisaldavad toidud tuleb asendada kiudaineterikkama ja vähese rasvasisaldusega toiduga.


Vererõhuks nimetatakse verevoolu poolt tekitatud rõhku arterite seintele. Vererõhku mõjutavad ühelt poolt süda, mis pumpab verd ja teiselt poolt arterite vastupanu verevoolule.Vererõhkumõõdetakseelavhõbedasambagamillimeetrites(mmHg).Näitkoosnebkahestnumbrist: 1) süstoolne rõhk (kõrgem näit) näitab rõhku, millega süda pumpab verd vasakust vatsakesest aorti 2) diastoolne rõhk (madalam) näitab rõhku, mis esineb kahe südamelöögi vahel.

Täiskasvanul peetakse normaalseks vererõhku väärtusega 120/80 mm Hg. Süstoolset rõhku 120140 mm Hg ja diastoolset rõhku 8090 mm Hg nimetatakse juba kõrgenenud vererõhuks. Sellised vererõhu väärtused vajavad kindlasti pidevat jälgimist.

Kõrgevererõhutekkimineonseotudmitmetefaktoritega:• Pärilikkus. Inimestel, kelle vanemad põevad kõrgvererõhutõbe, on suurem soodumus kõrge vererõhu väljakujunemiseks• Meessugu (enne 55 eluaastat) • Vanus. Kõrgemas eas on oht suurem kõrgvererõhutõve tekkeks• Soola liigtarbimine• Ülekaalulisus ja rasvumine

Olulised on ka väheliikuv eluviis, alkoholi liigtarbimine, suhkurtõbi, podagra, neeruhaigused.

Kõrge vererõhk suurendab südame koormust. Suureneb ka risk südameinfarkti, insuldi, südamepuudulikkuse, neerupuudulikkuse, silmakahjustuse ja ateroskleroosi tekkeks. Kõrgvererõhutõvega inimestel, ülekaalulistel, suitsetajatel või kõrge kolesteroolitasemega ning suhkurtõvehaigetel on mitu korda suurem oht insuldi ja südameinfarkti tekkeks.Kui kõrget vererõhku ei ravita, siis peab süda töötama üha rohkem ja rohkem, et lasta ringlusse hapnikurikast arteriaalset verd, mis on vajalik kõigi kudede tööks. Kahjuks ei ole süda võimeline töötama sellise koormusega väga pikka aega. Tagajärjeks on südamelihase väljavenimine ja nõrgenemine.Kõrge vererõhk kahjustab ka suuri ja väikeseid artereid. Arterite seinad paksenevad ja muutuvad vähemelastseks ning kiireneb ka ateroskleroosi areng. Paksenenud ja kitsenenud arterid ei suuda kudesid enam piisavalt hapnikuga varustada. Kui koed ei saa küllaldaselt toitaineid ja hapnikku, siis ei tööta nad korralikult. Suur risk on ka aterosklerootiliste naastude rebenemine, mille tagajärjel tekib arterites tromb. Tromb omakorda suleb arteri ja põhjustabki vastavalt asukohale südameinfarkti või insuldi tekke.

Ilma ravimiteta kõrgvererõhutõbi ei parane. Ravi peab kestma kogu elu. Kui kõrgvererõhutõvega inimene lõpetab ravimite kasutamise, siis tõuseb vererõhk uuesti üle normi piiri. Ravi eesmärgiks on kõrge vererõhu langetamine normi piiridesse. Täiesti taunitav on “natuke ravimine”, kuna see ei anna inimese tervise seisukohast pikaajaliselt vajalikku tulemust.

Kõrgetvererõhkuonvõimaliklangetadaerinevateravimitega:• Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja angiotensiin II retseptori blokaatorid, mille mõjul veresoonte läbimõõt suureneb ja need muutuvad verele paremini läbitavaks.• Diureetikumid, mis viivad organismist välja liigse vedeliku.• Beetablokaatorid, mis vähendavad südame löögisagedust ja seega minuti jooksul südamest väljaviidava vere mahtu ning vähendavad nõnda südame koormust.• Kaltsiumikanali blokaatorid, mis lõõgastavad veresooni ja muudavad need verele kergemini läbitavaks.

Sageli peab parima ravitulemuse saavutamiseks kasutama mitmesse erinevasse rühma kuuluvate ravimite kombinatsioone. Kuna inimesed reageerivad ravimitele erinevalt, siis on võimalik, et ravi alustades tuleb proovida arsti kontrolli all mitmete ravimite toimet enne, kui leiate enda jaoks õige ravimi.

Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertooniaEestisavastatakseigalaastalumbes20000uutkõrgvererõhutõvegainimest.Tavaliseltkulgebhaigusilmatuntavatesümptomitetaningmõnikordnimetataksegitedavaiksekstapjaks.Kõrgvererõhutõbiehkhüpertooniaonseisund,milsüstoolnevererõhkonpüsivaltüle140mmHgjadiastoolneüle90mmHg.Kõrgvererõhutõbiesinebpeamiseltkeskealisteljavanemaealistelinimestel,sagedaminisuhkurtõvejaneeruhaigetel.Sagelionvererõhkolnudkõrgejubapikkaaega,ennekuihaigusjuhuslikultavastatakse.Seetõttutuleblastaomavererõhkuaegajaltkontrollidaisegisiis,kuisellegaeiolevaremprobleemeolnud.

Mis on vererõhk?

Mis põhjustab hüpertooniat?

Kui tõsine haigus on hüpertoonia?

Kõrget vererõhku peab ravima


Kõrgvererõhutõvegainimesedsaavadomaterviseheaks:• järgida soovitusi, mida on antud tervislikuks eluviisiks• võtta arsti poolt määratud ravimeid• muuta elustiili

Koosravimitegaantaksesoovitusitervislikukseluviisiks,millehulkakuulubkatervisliktoit.Toitumisekakspõhipunktion:• tarbida vähem soola• süüa rohkem juur ja puuvilja ning väherasvaseid tooteid. Juur ja puuviljades on palju kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumi ning vähe rasva ja kolesterooli.

Paljud kõrgevererõhutõbe põdevad inimesed on ülekaalulised. Sel juhul peaks langetama kehakaalu: süüa tuleb vähem ning rohkem kulutada kaloreid. Ülekaalulisus on samuti oluline riskifaktor südame ja veresoonkonna haiguste tekkeks.Loobuma peab suitsetamisest ja liigsest alkoholi tarbimisest.

Inimesed reageerivad ravimitele erinevalt – on võimalik, et ravi alustades tuleb proovida arsti kontrolli all mitmete ravimite toimet enne, kui leidub konkreetse inimese jaoks kõige õigem ravim.


Insult ehk ajurabandus on järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Ajurabandusel on erinevaid alaliike: isheemiline ajuinsult ehk ajuinfarkt, hemorraagiline ajuinsult ehk ajuverevalandus ning ämblikkelmealune hemorraagia. Kõige sagedasem insuldi alaliik on isheemiline insult ehk peaajuinfarkt, mida esineb 85% kõikidest insuldi liikidest. Ravi määramiseks on oluline kiiresti välja selgitada, millise insuldi alaliigiga on tegemist, mis on insuldi tekkepõhjus, milline peaaju osa on kahjustatud ja kui raske insuldiga on tegemist. Selleks viiakse haiglas läbi kompuutertomograafiline uuring ehk peaaju röntgen.

Insult väljendub lokaalsete ja/või üldnähtudena , mille kestvus on üle 24 tunni. Kui insuldi nähud mööduvad 24 tunniga, siis nimetatakse haigust väikeseks insuldiks e transitoorse isheemia atakiks (TIA). Ilma ravita on selle seisundi järgselt üsna tõenäoline, et mingi aja möödudes sümptomid korduvad ja võib välja kujuneda insult.

Insulti haigestumus on Eestis kõrge, 250 juhtu 100 000 elaniku kohta.

Kõigesagedasemadsümptomid,mistekivadinsuldikorral,jaotataksejärgmiselt:• liikumishäired (enamasti tekib ühe kehapoole halvatus)• kõnehäired (inimene ei saa kõnest aru, ei suuda sõnu välja öelda) • tundlikkuse häired (näo või ühe kehapoole tuimus, “sipelgate jooksmise tunne” halvatud jäseme(te)s)• pearinglus, topeltnägemineKuna need sümptomid on kõige sagedasemad, tuleks taoliste haigustunnuste esinemisel koheselt kutsuda kiirabi. Peaaju verevalanduse korral võivad liikumis, tundlikkus ja kõnehäiretele lisanduda ka väga tugev peavalu ja oksendamine.

Nn väikese insuldi e transitoorse isheemilise ataki riskifaktorid on samad, mis insuldil, kuid siin on juba tekkinud olulised muutused veresoonkonnas, mille tagajärjel võib tekkida insult. Statistiliselt on teada, et 5% transitoorse isheemia atakiga patsientidel võib 1 kuu jooksul tekkida insult, 12% 1 aasta jooksul, 30% 5 aasta möödudes. Seetõttu on nende inimeste kiire haiglaravi ülioluline.

Peaajuinfarkti sagedased tekkepõhjused on seotud ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastumisega. Ateroskleroosi tulemusena võivad veresooned ummistuda, mis suleb arteri ega lase hapnikurikast verd ajupiirkonda, mis jääb veresoone sulguse taha. Oluline riskifaktor insuldi tekkes on ka kõrgvererõhutõbi ja südame rütmihäired. Veel põhjustab insulti väikeste arterite haigus, mis tekib sageli suhkruhaigetel. Võimalik on insuldi teke ka migreeni korral ja narkootikumide tarvitamise tagajärjel.

Insulditagajärjedonvägatõsised:• 1 aasta peale haigestumist on 33% haigetest surnud • 22% ei saa hakkama iseseisva eluga• 6 kuud peale insulti on 50% haigetest võimelised iseseisvalt toime tulema• 15% patsientidest on kõnehäire • 11% on uriinipidamatus • 33% haigetest vajavad abi söömisel

Läbi aegade on insuldi käsitlus olnud erinev. On arvatud, et insuldi ravimine ei ole efektiivne ja vaatamata ravile olulist paranemist ei ole. Tänapäeval on siiski seisukoht, et insult on erakorraline situatsioon, kus kaasaegsete ravimeetoditega on sageli võimalik haiguse tagajärgi parandada, eriti kui haige jõuab peale sümptomite teket kiiresti haiglasse. Kindlasti on paranenud taastusravi võimalused, mis aitavad paremini insuldi läbi teinud patsiente eluga hakkama saada. Insuldiga patsientide paremaks käsitlemiseks on loodud insuldiüksused, kus patsiendid on aktiivsel jälgimisel. Maailma kogemus näitab, et insuldiüksuses patsientidega tegelemine vähendab varajast (12 kuu) suremust 28% võrreldes tavaneuroloogia osakonnaga, ka hilissuremus (üle 1 aasta) väheneb 23%. Prognoosi parandamise osas on mitmeid võimalusi. Kui tegemist on peaaju isheemilise insuldiga, on häid tulemusi andnud trombi kiire lõhustamine, kuid see on efektiivne vaid kolme esimese tunni jooksul alates haigestumise hetkest.Kuna insuldi tagajärjed on väga rasked, siis on oluline insulti ära hoida vähendades riskitegureid. Ravida tuleb kõrgvererõhutõbe: mida madalam on vererõhk, seda madalam on risk saada insulti. Hoida normis veresuhkur (ravida diabeeti või jälgida dieedisoovitusi); langetada vererasvade hulka (kolesteroolilangetajad); südame rütmihäirete korral hoida südame löögisagedus normaalse sagedusega ja kasutada igapäevaselt verd vedeldavaid ning trombi teket ärahoidvaid ravimeid. Unearterite ahenemise korral on vajalik unearterite ahenemise likvideerimine. Kui on olnud insult või läbi elatud transitoorne isheemiline atakk tuleks olla väga tähelepanelik arsti soovituste osas.

InsultInsult ehk ajurabandus on järsku algav osaline ajutegevuse häire, millepõhjuseksonkahjustatudajuosaverevooluväheneminevõilakkamine.Ilmahapnikujatoitainetetavõivadnärvirakudmõneminutijooksulhukkudavõitugevastikahjustuda.Ajurabandusel on erinevaid alaliike:isheemiline ajuinsult ehk ajuinfarkt,hemorraagilineajuinsultehkajuverevalandus ning ämblikkelmealune hemorraagia. Kõige sagedasem insuldialaliikonisheemilineinsultehkpeaajuinfarkt, mida esineb 85% kõikidestinsuldiliikidest.Ravimääramiseksonolulinekiirestiväljaselgitada,milliseinsuldialaliigigaontegemist,misoninsuldi tekkepõhjus, milline peaajuosa on kahjustatud ja kui raske insuldiga on tegemist. Selleks viiaksehaiglasläbikompuutertomograafilineuuringehkpeaajuröntgen.

Mis põhjustab insulti?

Kui tõsine haigus on insult?

Kuidas insulti ravitakse?

ROHKEMINFOTwww.kliinikum.eewww.inimene.ee


Veresoonte lubjastumine ehk aterosklerootiline protsess algab inimese sünnist. Aterosklerootilise arteri sein on rabe, sinna on ladestunud rasvained ja kaltsiumisoolad. Veresoone sisekestale tekivad valendikku ahendavad naastud. Tavaliselt on haaratud kõik arterid, eriti aga südame pärgarterid ehk koronaararterid. Pärgarterid muutuvad järjest kitsamaks, mistõttu hapnikurikkal verel on raske jõuda südamelihase rakkudeni. Tekib südamelihase hapnikunälgus ehk isheemiatõbi. Isheemiaga kaasneb valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks ehk rinnaangiiniks. Südamelihase hapnikunälgus võib esineda ka ilma valudeta, sagedamini suhkruhaigetel. Esialgu tekib valu pingutusel, haiguse süvenedes ka rahuolekus. Pärgarterid sulguvad naastu rebenemisel tekkinud trombi tõttu, mille järel osa südamelihasest sureb. Olenevalt sulguse tekke kohast on infarkti suurus erinev. Kuna pöördumatu südamelihase kahjustus tekib esimeste tundide jooksul, siis on vajalik kiire pöördumine haiglasse. On teada, et stenokardia tekib alles üle 50%lise veresoone ahenemise järgselt.

Kahjustatud südamelihase piirkonnas moodustub arm. Väikesed infarktikolded ei põhjusta olulist ja püsivat südame pumbafunktsiooni häiret. Suure või korduva infarkti järel tekib südamepuudulikkus: vähimalgi füüsilisel pingutusel tekkiv õhupuudus, hingeldus, tursed jalgadel, rütmihäired, südamekloppimine.

Stenokardiaerinnaangiinikorral:• tuleb kohe katkestada tegevus ja puhata, heita pikali • panna nitroglütseriini tablett keele alla• kui käepärast on pudelikeses nitroglütseriini pihusti, tuleb seda pihustada keele alla, oodata 5 minutit, kui stenokardia püsib, võtta uus tablett või kasutada uuesti pihustit • kui stenokardia ei taandu ka peale korduvat nitroglütseriini tableti võtmist (või on kestnud kauem kui 15 minutit), kutsu kohe kiirabi!• lisaks võib võtta ühe tableti aspiriini, kui see on käepärast • ravi kiire alustamine aitab vähendada südamelihase kahjustust!

Kõigetähtsamontaastadaverevarustuspärgarteris.Selleerinevadvõimalusedon:• trombi lõhustamine• pärgarterite sondeerimine (koronarograafia) • pärgarterite laiendamine (ahenenud pärgarterit avatakse ja laiendatakse rõhuga ballooni abil)• arteri toestamine, milleks paigaldatakse stent• pärgarterite šunteerimine, kus veri juhitakse ahenenud piirkonnast mööda

Ravimitetarvitamisellähtutakseeluaegsestravist.Ravimidjagunevad:• Trombotsüütide kokkukleepumist takistavad ravimid • AKE (angiotensiini konverteeriva ensüümi) inhibiitorid, mis langetavad vererõhku, kergendab südame tööd ning kiirendab südamelihase taastumist.• Beetaretseptorite blokaatorid vähendavad südame löögisagedust, südamelihase koormust ja hapnikuvajadust• Vere kolesteroolisisalduse langetajad

InfarktSüdamelihase infarkt on südame isheemiatõveraskeimvorm,mistähendab sageli pöördumatut südamelihasekahjustust.Infarkti korral võib tekkida pigistusvõiängistustunnerinnus,vägatugevrinnakutagunevalu(“rindkereontuldtäis”), mis kiirgub sageli vasakusseõlga,kätte.Lisaksvõibvaluollavasakuabaluualljaülakõhus.Sagelikaasnebkülmhigi,nõrkustunne,iiveldus,oksendamine, südame rütmihäired(südamepekslemine,aeglustumine).Infarktile on iseloomulik, et rahuolekus,lamades,keelealusenitroglütseriinitabletigavalueimöödu.

Mis põhjustab infarkti?

Kui tõsine haigus on infarkt?

Kuidas infarkti ravitakse?

Eluaegne ravi


Kordusinfarktisthoidumiseksontähtis:• muuta elustiili• loobuda suitsetamisest• olla füüsiliselt aktiivne• langetada vere kolesteroolitaset dieedi ja ravimitega

Südamelihase infarktist kahjustatud osa armistub umbes 8 nädala jooksul.

Soovitusedesimesteksnädalatekspärastinfarkti,kuitunnedendjubapareminijategevuspolekeelatud:• jaga oma päevased toimetused ühtlaselt • väsimise korral puhka• võid kõndida treppidest • jaluta iga päev • tee kergemaid kodutöid (toiduvalmistamine, kergemad aiatööd, tolmu pühkimine ja nõude pesemine) • infarktijärgselt võid autot juhtida u 1 nädal peale haiglast kojuminekut• lennureis on lubatud 2 nädalat peale haiglaravi• meeleolu paraneb koos tervise taastumisega • emotsionaalse ebastabiilsuse korral räägi sellest oma raviarstiga, on ravimeid, mis aitavad meeleolu parandada• jaga oma tundeid lähedastega, lase neil olla endale toeks• hea öine uni • infarktihaigete taastusravi programm• küsi arstilt oma tervise kohta, sest siis muretsed vähem ning väldid stressi• seksuaalne aktiivsus taastub lühikese ajaga, kuid selle puhul pead teadma, et seksuaalne vahekord nõuab teatud füüsilist pingutust. Kui sa ei jõua käia trepist 12 korrust või läbida 0,8 km kiire kõnniga ilma valude või õhupuuduseta, siis pea enne aktiivse seksuaalelu alustamist nõu oma arstiga • muuda oma elustiil tervislikumaks• tea, millised on südameinfarkti tekkimise riskifaktorid ja kuidas neid vähendada• võta regulaarselt ravimeid, mida arst on sulle välja kirjutanud • külasta korrapäraselt perearsti, kardioloogi

ROHKEMINFOT:•EestiSüdameliit,www.sydameliit.ee•www.kliinikum.ee•www.arst.ee


Südamepuudulikkuse sümptomid sõltuvad sellest, kumb südame pool – vasak või parem – on kahjustatud. Sümptomiteksvõivadolla:

• hingeldus füüsilisel pingutusel või lamavas asendis• väsimus, jõuetus• hingamisraskused• tursed vedeliku kogunemisest kudedes (eriti pahkluude piirkonnas)• naha sinakas värvus

Varane staadium on sageli ilma sümptomiteta, st inimene ise haigust ei tunneta. Haigusnähud tekivad südamepuudulikkuse süvenemisel. Südame seisundi halvenemisel väheneb südamest arteritesse pumbatava vere maht ning tekib pais südame õõntes, kopsudes ning veenides. Avalduvad südamepuudulikkuse eelpool äratoodud nähud. Halvenevad elukvaliteet ning üldine heaolu. Südamepuudulikkuse hilisstaadiumis on füüsiline tegevus väga piiratud, tihti on inimene sunnitud jääma voodisse. Ta ei suuda teha igapäevaseid tavalisi toimetusi. Sagedaseks südamepuudulikkusega haige surmapõhjuseks on südame rütmihäired.

Südamepuudulikkus ei ole iseseisev haigus, vaid alati mõne teise haiguse tagajärg. Kõige sagedasemateks haiguse põhjustajateks on kõrgvererõhutõbi ehk hüpertensioon ja koronaarhaigus, mis võivad põhjustada müokardi infarkti ja/või südamepuudulikkust. Südamepuudulikkust võivad põhjustada ka südame klapihaigused, südamelihase kahjustus viirusinfektsiooni tõttu või muude mürgiste ainete (toksiinide) mõjul. Suhkrutõve e diabeediga inimestel on oht südamepuudulikkuse kujunemiseks suurem kui suhkrutõveta inimestel. Diabeediga kaasuvad tihti riskifaktorid, mis soodustavad südamepuudulikkuse teket: kõrge vererõhk, rasvumine, vere kõrge kolesteroolitase.

Südamepuudulikkus on ülitõsise prognoosiga seisund, mille põhjusi peab kindlasti püüdma ravida. Pool südamepuudulikkuse diagnoosiga patsientidest sureb nelja aasta jooksul diagnoosimisest; raske südamepuudulikkusega patsientidest üle poole sureb ühe aasta jooksul. Südamepuudulikkuse all kannatab 0,42% rahvastikust ning haiguse esinemissagedus tõuseb järsult koos vanusega. Euroopas arvatakse käesoleval ajal olevat umbes 10 miljonit südamepuudulikkusega patsienti.

Arstidele on hästi teada, et südamepuudulikkuse diagnoosimise hetkel on haigus tihti kestnud juba mõnda aega, võimalik et kuid või isegi mitu aastat.

• Südamepuudulikkusel on süvenev kulg ning haigus muutub aja jooksul raskemaks, kuigi algstaadiumis võivad sümptomid puududa või olla vähemärgatavad.• Tähtis on avastada südamepuudulikkus juba varases staadiumis, et õigeaegse raviga vältida haiguse süvenemist või eluohtlikuks muutumist.• Südamepuudulikkuse ravi on tavaliselt eluaegne. Paljudel patsientidel on tekkinud jääv südamelihase kahjustus, mida ei õnnestu tervendada. Südamepuudulikkuse raviga saab siiski parandada haiguse sümptomaatikat ning pikendada eluiga.

Südamepuudulikkus on väga tõsine haigusseisund, mis põhjustab vaevusi ja muret nii inimesele kui tema lähedastele ning suuri tervishoiukulutusi. Seetõttu on oluline ära hoida südamepuudulikkuse teket neil juhtudel, kui see on võimalik. Näiteks on vaja tõhusalt ravida kõrgvererõhutõbe ning teadvustada selle haiguse võimalikke tõsiseid tagajärgi. Samuti on tähtis, et südame isheemiatõvega, eriti ägeda infarktiga patsient jõuaks kiiresti arstini, et vähendada südamepuudulikkuseni viivat südamelihase surma. Südamepuudulikkuse korral kasutatakse erinevaid ravimeid, mille abil saab parandada südamelihase pumbafunktsiooni, parandada elukvaliteeti ning pikendada elu.

• Diureetikumid eemaldavad organismist üleliigse vee ja soola, alandades ka vererõhku.• AKE (angiotensiini konverteeriva ensüümi) inhibiitorid ja angiotensiin II retseptorite blokaatorid langetavad vererõhku ning kergendavad südame tööd.• Beetablokaatorid vähendavad südame löögisagedust, vähendades südamelihase koormust ja hapnikuvajadust.• Digoksiin aitab südamel lüüa tugevamini ja pumbata rohkem verd organismi.• Nitraadid vähendavad hingeldust, sest vähendavad vere paisu kopsukoes. Nad laiendavad veresooni ja võimaldavad südamel efektiivsemalt töötada.• Varfarin ja aspiriin takistavad trombide teket.• Inimesed saavad ka ise aidata kaasa oma tervise parandamisele elustiili muutuste kaudu, loobudes suitsetamisest ning süües rohkem tervislikku toitu.

SüdamepuudulikkusSüdamepuudulikkuseks nimetatakseolukorda,kussüdaeioleenamvõimeline varustama organismi normaalseksainevahetuseksvajalikuverehulgaga,kunasüdamepumbafunktsioononlangenud.Seetõttuhalvenebverevarustusteisteselutähtsateselundites–peaajus,maksas,neerudes.

Mis põhjustab haigust?

Kui tõsine haigus on südamepuudulikkus?

Kuidas haigust ravida?

Südamepuudulikkus süveneb aja jooksul, kuigi algstaadiumis võivad sümptomid puududa või olla vähemärgatavad.


Skisofreenia algab tavaliselt hilispuberteediga või 20ndate aastate alguses ning on sageli eluaegne haigus. Seda haigust põevad kõikide rasside, kultuuride, sotsiaalsete klasside ning mõlema soo esindajad. Meestel algavad sümptomid tavaliselt varem kui naistel ning meeste ja naiste skisofreenial on mitmeid erinevaid jooni. Näiteks naistel avaldub skisofreenia raskemaid vorme harvemini. Mis naisi kaitseb, pole siiski lõplikult selge, aga üheks teguriks peetakse naissuguhormooni toimet.Skisofreeniat põeb ligikaudu 1% elanikkonnast. Väidetavalt on skisofreeniasse haigestumine viimasel ajal hakanud vähenema. Põhjustena tuuakse välja ravikvaliteedi ja ravimite kvaliteedi tõusu ning varasemat diagnoosimist.Negatiivne suhtumine skisofreeniahaigetesse ja nende pereliikmetesse süvendab haigust, soodustab probleemi varjamist ning vähendab huvi abi otsida. Sümptomite varjamine võib viia isoleerituseni, sagedase hospitaliseerimiseni ja soodustab haige diskrimineerimist ühiskonna poolt. Haiguse sümptomid on jagatud kahte peamisse kategooriasse: positiivsed ja negatiivsed sümptomid.• Positiivsete sümptomite hulka kuuluvad hallutsinatsioonid, pettekujutelmad ja luulumõtted. Need sümptomid takistavad inimesel aru saada, mis on reaalne ja mis ebareaalne.• Negatiivsete sümptomite hulka kuuluvad emotsionaalne ja sotsiaalne enesessetõmbumine, raskused abstraktse mõtlemisega, huvi kadumine ja motivatsiooni puudumine.

Kuigi tänaseks ei ole veel leitud võimalusi patsiente skisofreeniast terveks ravida, saavad paljud haiged tänu uutele ravimitele elada iseseisvat ja rahuldust pakkuvat elu. Tavaliselt kasutatakse skisofreenia puhul kompleksravi, mille hulka kuuluvad antipsühhootilised ravimid, toetav psühhoteraapia ja haigusalane koolitus. Antipsühhootilised ravimid on skisofreenia ravis kõige olulisemal kohal. Reguleerides keemiliste ainete tasakaalu häireid skisofreeniahaige ajus, vähendavad ravimid hallutsinatsioone, pettekujutelmi, ärritumishoogusid ja psühhootilisest episoodist tekkinud segadust. Haiguse sümptomid paranevad järkjärgult, kuid võib võtta nädalaid või kuid enne, kui patsient märkab, et ta tunneb enn

Documents

Sisukordrtl.ee/public/ravimileht_lugemiseks.pdfl e h e kül je l t pe y.e e Patsien tide kohustused on fikseeritud võlaõigusseaduses Patsien tide peamised õigused on : Soome arst