Leisi

LEISI PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.

1

Leisi päästekomando

Päästeteenistujaid:

15

Sõidukid:

põhiauto - 1

tulekustutusauto - 1

paakauto - 1

ametiauto - 1

kerghaagis – 1

päästepaat - 1


2

1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid

Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva

päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis, eesmärgiga vähendada hukkunute ja

vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi, päästeteenistujate

ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel abikaugetes piirkondades

päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine.

Leisi päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse naabruses asuvate

päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida

päästesündmusele..

Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid

Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku

planeerimisel:

1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele

24/7 vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine,

elupäästevõime tagamine , 2011 tase 26);

2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 elanikku

(2011 aasta tase 57);

3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates

Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest;

4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta

tase 8.50 minutit);

5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90%

elanikkonnast (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86% elanikest);

6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal

olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga

päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9 liikmeline ja 2 põhiautoga

päästemeeskond.

Leisi päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid

Leisi päästekomando ümberkorraldamise põhjused on:

1) Päästekomando ei taga aastaringset elupäästevõimet (4-liikmelist valvet) (Päästetöö

infosüsteem OVA);

2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister);

3) Päästekomando töökoormus ja piirkonna riskide tase on ülejäänud riiklike

päästekomandodega võrreldes alla keskmise (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine,

ekspertarvamus).


3

2. Analüüs

Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond

Leisi päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Leisi valda, aga mõjutab veel

Orissaare, Mustjala, Laimjala ja Valjala valda teenindavate päästekomandode

teeninduspiirkonda.

Kaart: Leisi päästekomando tööpiirkond

Leisi vald

Leisi vald asetseb Saaremaa põhjaosas Hiiu- ja Saaremaa vahelise Soela väina ääres, piirnedes

läänes Mustjala, lõunas Kaarma, Pihtla ja Valjala ning idas Orissaare vallaga. Leisi valla pindala

on 348 km². Leisist 4 km kaugusel asub Triigi sadam, mille kaudu toimub praamiühendus

Hiiumaaga.

Valla territooriumist on 2/3 kaetud metsaga. Leisi vallas on haritavat maad 7569 ha, mis on 22 %

kogu pinnast. Põllumajandusega tegelevad taludes ja elanike majapidamistes tootjad kui ka

ühismajanditest väljakasvanud ettevõtted. Suurettevõtetest põllumajanduses on 3. Põhilised

teenindusettevõtted asuvad valla keskuses Leisis, Pärsama ja Karja külades, aga ka väiksemates

kohtades. Majutusteenust ja toitlustamist pakuvad valla 16 tunnustatud turismiettevõtjat.

Leisi alevik – (elanike arv 313) - 2 esmatarbekaupade kauplust, 1 toitlustusettevõte (avatud

suvekuudel), sidejaoskond, milles osutatakse ka panga teenuseid, arstiabi, hambaravi, apteek,

juuksur, raamatukogu, kodumajutused. Karja küla (elanike arv 235) – pagariäri-kohvik,

lugemis - teabetuba, AIP. Pärsama küla (elanike arv 241) – 2 esmatarbekaupade kauplust,

raamatukogu, lihtsamate kodumasinate remont. Metsküla külas on toidukauplus, raamatukogu.


4

Täpsem info Leisi valla kohta: http://www.leisivald.ee.

Mustjala vald

Mustjala vald asub Saaremaa põhja-loodeosas, hõlmates 236 km2

suuruse maa-ala, kus elab 755

inimest (seisuga 01.01.2011) – 3,2 elanikku km2. Merepiiri pikkus on ca 60 km. Rannajoon on

vähe liigestatud. Naabriteks on idasuunal Leisi, kagu-lõunasuunal Kaarma, Kärla ja Kihelkonna

vallad.

Ettevõtluse peamiseks valdkonnaks on kalandus ja põllumajandus. Kaks ettevõtet tegelevad

puitmaterjalidega – toodetakse puitkatuseid ja saematerjali. Üks ettevõte toodab plastikpaate.

Orissaare vald

Valla pindala on 163 km², elanikke 2 004 (01.01.2010. a. seisuga), 1995 (07.10.2010. a. seisuga).

Valla keskus on Orissaare alevik, kus elab 985 inimest. Elanike arv vallas on viimastel aastatel

vähenenud. Metsaga on kaetud 36% valla pinnast, haritavat maad 25%, mitteharitavat

põllumajanduslikku maad 10% (looduslikud rohumaad, karjamaad) ja muud maad 29%

(veekogud, teed, ehitised jne.).

Orissaare valla administratiivne jaotus on järgmine: Orisaare alevik ja 36 küla. Orissaare vallal

on 6 allasutust: 2 kooli, lasteaed, 2 raamatukogu ning kultuurimaja. Sadam asub Orissaares,

Illiku laiul, keskusest 700 m kaugusel. Korraga mahub kai äärde 29 jahti.

Vallas puudub suurtööstus, arenenud on kergetööstus väikeettevõtlusena - põhiline on

tekstiiltoodete valmistamine. Enamus (40%) registreeritud ettevõtetest ja ettevõtjatest asuvad

Orissaare alevikus, küladest on enim ettevõtteid Saikla külas ja Tagavere külas. Puidu

ümbertöötlemisega tegeleb vallas kaks ettevõtet, millest üks on Leisi Saekaater OÜ.

Põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid on Orissaare vallas kolm – OÜ Oss, Rauni POÜ ja

Taaliku P OÜ. Lisaks on olulise objektina tuntud Karja Pagariäri OÜ. Valla piires tegutseb neli

turismitalu. Orissaare alevikus pakuvad majutust Orissaare Gümnaasiumi hostel ja Püharisti

Puhkemaja. Väljaspool alevikku veel Tagavere ja Kavandi seltsimajad.

Piirkonna ohud

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või

künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte)

suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on viidatud ka

hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing

tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti ohtlike ainete

kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete kemikaaliseadusest

tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam kemikaaliseaduse mõistes ohtlike

ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses veel ei ole ja tulemus annab hetkel

ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju,

plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on

nende äratoomine ohtliku objektina siinkohal ikkagi põhjendatud.

http://www.leisivald.ee/


5

II Metsatulekahjud

Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“

riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on

vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse tuleohuga

maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on maakonna

täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga.

B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest on

Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja

kõrge).

III Üleujutusalad

Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on

toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada

rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka.

Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest

põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise

riskipiirkonnana nimetatud.

IV Rannikureostus

Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana,

mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik

rannikureostus“ riskianalüüsiga.

V Raudteeõnnetused

Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud

oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega

õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus

ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega.

VI Maanteed

Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud

hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“

riskianalüüsiga.

Leisi vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted – EI

II Metsatulekahjud:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – Väike tuleoht

B Tuleohtlik mets - Kõrge

III Üleujutusalad:


6

A Oluline riskipiirkond - EI

IV Rannikureostus - JAH

V Raudteeõnnetus – EI

VI Maanteed:

A Põhimaantee – EI

B Tugimaantee - JAH

Orissaare vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Ett

evõ

tte

nim

i

Oh

u

kat

ego

ori

a

Kem

ikaa

lid

(t)

Aad

ress

Asu

la

Om

aval

itsu

s

Maa

kon

d

Alexela Oil AS

Orissaare tankla Ohtlik bensiin;

diislikütus Kuivastu

mnt 3 Orissaar

e Orissaare

vald Saare

maakond

II Metsatulekahjud:



III Üleujutusalad:



V Raudteeõnnetus – EI

VI Maanteed:

A Põhimaantee – JAH, 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare

B Tugimaantee - JAH

Mustjala vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI

II Metsatulekahjud;



III Üleujutusalad:




7

V Raudteeõnnetus - EI

VI Maanteed:

A Põhimaantee – EI

B Tugimaantee - JAH

Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid

Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul

ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud

objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt riskihindamistele kord ühe

kuni viia aasta jooksul.

Leisi ja Valjala valla objektid:

- Saare Mööbel, Leisi vald, Veske küla, puidu- või paberitööstuse ettevõte;

- Leisi Keskkool, Leisi vald, Leisi küla, põhikool, gümnaasium;

- Pärsama Hooldekodu Leisi vald, Karja küla, üldhooldekodu;

- Pärsama Lasteaed, Leisi vald, Pärsama küla, koolieelne lasteasutus;

- Olerex tankla, Leisi vald, Leisi küla, kütusetankla;

- Saare Ökonomiks, Valjala vald, Jööri küla, gaasitootmine;

- Valjala seakasvatuse OÜ, Valjala vald, Jööri küla, sigala;

- Koikla Sigala, Leisi vald, Koikla küla, sigala;

- Urnitehas ja palkmajade tootmine, Leisi vald, Karja küla, urnitehas ja palkmajade

tootmine;

- Matkamaja- majutus, Leisi vald, Oitme küla, majutusettevõte;

Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid

Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga

objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning

võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja

majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ja

laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud objektidel

kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse.

Piirkonnas puuduvad kõrgendatud riskiga objektid, milledel on kohustuslik tulekahjuteadete

edastamine Häirekeskusesse.


8

Piirkonna elanikud

Leisi vallas on välja kujunenud neli tõmbekeskust, Leisi alevik, endised kolhoosi ja sovhoosi

keskused Pärsama ja Karja külad ning lääne servas asuv Metsküla Peale nende on vallas veel

45 asustatud küla. Leisi valla eripäraks on inimasustuse paiknemine keskosas. Läänepoolne

piirkond on hõredamalt asustatud. inimest tihedusega 6,1 in/km² (Eesti keskmine 31,3 in/km2

).

Suurima elanike arvuga asulad on Leisi alevik, Pärsama, metsküla ja Karja küla. Ülejäänud

asulates jääb elanike arv alla saja. Leisi valla elanike arv on mõõdukas vähenemises:

Leisi päästekomando on esmareageerija piirkonnas, kus on vähem kui 5000 elanikku. Leisi

päästekomando on lähimaks komandoks 2500 püsielanikule, mis jaotub järgmistesse

ajatsoonidesse:

5 minuti tsoonis elab 431 inimest;




29 minuti tsoonis elab 2500 inimest.

Leisi päästekomando ümberkorraldamisel tuleb olemasolevad asustusüksused jaotada järgmiste

lähimate komandode vahel, mistõttu 15 minutiga vaadeldavat piirkonda ei kaeta. Riiklike

päästekomandode piirkonnas paiknevaid elanikke kaetakse peale muudatust elupäästeteenusega

järgmistes ajatsoonides:




45 minuti tsoonis elab 2500 inimest.

Nimi Vald Maakond Leisi PK aeg (min) 2 komando 2 komando aeg Elanike arv

Ratla küla Leisi Saare 14 Orissaare 16 64

Võhma küla Mustjala Saare 15 Orissaare 16 106

Metsaääre küla Leisi Saare 9 Orissaare 18 20

Koikla küla Leisi Saare 11 Orissaare 18 81

Mujaste küla Leisi Saare 7 Orissaare 19 29

Hindu küla Orissaare Saare 14 Orissaare 19 14

Jõiste küla Leisi Saare 10 Orissaare 20 17

Räägi küla Leisi Saare 12 Orissaare 20 26

Raugu küla Orissaare Saare 12 Orissaare 20 11

Kõnnu küla Valjala Saare 17 Orissaare 20 47

Paaste küla Leisi Saare 12 Orissaare 21 14

Täätsi küla Leisi Saare 18 Orissaare 21 0

Mätja küla Leisi Saare 9 Orissaare 22 29

Rahu küla Valjala Saare 20 Orissaare 22 35

Oitme küla Leisi Saare 5 Orissaare 23 24

Viira küla Leisi Saare 6 Orissaare 23 31

Linnaka küla Leisi Saare 8 Orissaare 23 27

Roobaka küla Leisi Saare 8 Orissaare 23 53

Selja küla Leisi Saare 9 Kuressaare 23 13

Tareste küla Leisi Saare 9 Orissaare 23 20

Külma küla Leisi Saare 10 Orissaare 23 21

Pärsama küla Leisi Saare 10 Orissaare 23 241

Lõpi küla Leisi Saare 14 Orissaare 23 29

Jööri küla Valjala Saare 20 Orissaare 23 34


9

Angla küla Leisi Saare 4 Orissaare 24 22

Triigi küla Leisi Saare 4 Orissaare 24 46

Tutku küla Leisi Saare 7 Kuressaare 24 3

Aru küla Leisi Saare 3 Orissaare 25 26

Karja küla Leisi Saare 6 Orissaare 25 235

Nihatu küla Leisi Saare 10 Orissaare 25 43

Vilidu küla Valjala Saare 22 Orissaare 25 8

Leisi alevik Leisi Saare 0 Orissaare 26 313

Õeste küla Leisi Saare 9 Orissaare 26 16

Hiievälja küla Leisi Saare 10 Orissaare 26 5

Väkra küla Valjala Saare 26 Orissaare 26 2

Aruste küla Leisi Saare 11 Orissaare 27 20

Luulupe küla Leisi Saare 20 Kuressaare 27 44

Veske küla Leisi Saare 6 Orissaare 28 48

Kaisa küla Leisi Saare 14 Orissaare 29 0

Nõmme küla Leisi Saare 11 Orissaare 30 26

Koiduvälja küla Leisi Saare 15 Kuressaare 30 12

Järise küla Mustjala Saare 24 Kuressaare 30 23

Panga küla Mustjala Saare 29 Kihelkonna 30 35

Pamma küla Leisi Saare 14 Kuressaare 31 51

Tiitsuotsa küla Leisi Saare 15 Kuressaare 31 1

Parasmetsa küla Leisi Saare 6 Orissaare 32 60

Moosi küla Leisi Saare 12 Orissaare 32 0

Kopli küla Leisi Saare 13 Orissaare 32 11

Nava küla Leisi Saare 13 Kuressaare 33 2

Tõre küla Leisi Saare 19 Orissaare 33 0

Pahapilli küla Mustjala Saare 22 Kihelkonna 33 24

Laugu küla Leisi Saare 9 Orissaare 35 67

Meiuste küla Leisi Saare 9 Orissaare 35 25

Nurme küla Leisi Saare 9 Orissaare 35 18

Purtsa küla Leisi Saare 19 Kuressaare 35 2

Linnuse küla Leisi Saare 20 Kuressaare 36 6

Liiküla küla Mustjala Saare 22 Kihelkonna 37 9

Metsküla küla Leisi Saare 13 Orissaare 38 128

Pöitse küla Leisi Saare 19 Kuressaare 38 11

Liiva küla Leisi Saare 13 Orissaare 39 0

Peederga küla Leisi Saare 13 Orissaare 39 7

Liiva küla Mustjala Saare 13 Orissaare 39 18

Soela küla Leisi Saare 14 Orissaare 39 26

Asuka küla Leisi Saare 16 Kihelkonna 39 45

Pammana küla Leisi Saare 15 Orissaare 41 36

Murika küla Leisi Saare 16 Orissaare 41 33

Poka küla Leisi Saare 21 Kuressaare 45 7

Tabel: Leisi piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode poolt.

Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik

Lähimad riiklikud päästekomandod Leisi on:

Orissaare (33 km, 25 min)

Kuressaare (41 km, 30 min)

Kihelkonna (56 km, 47 min)

Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Leisile on:

Valjala (24 km, 17 min)


10

Tagavere (23 km, 19 min)

Mustjala (38 km, 33 min)

Pihtla (34 km, 24 min)

Kõrkvere (46 km, 35 min)

Leisi päästekomandol on iseseisev teeninduspiirkond, kuid komandol puudub pidev elupäästva

päästetegevuse võimekus. Leisi väljasõidu piirkonda katavad baasteenusega Kuressaare, ja

Orissaare päästekomandod. Põhiteenuse osas ümberkorraldamine muudatusi kaasa ei too, kuid

üldise teenusega katmise osas pikeneb teenuse kättesaadavus Leisi piirkonnas.

Ümberkorralduse tulemusena jaotatakse endine Leisi päästekomando tööpiirkond Orissaare ja

Kuressaare päästekomandode väljasõidupiirkondade vahel. Riiklikele päästekomandodele

lisanduvad kolm vabatahtlikku päästekomandot ja planeeritav Leisi vabatahtlik päästekomando.

Piirkonna päästesündmuste analüüs

Peamised sündmused Leisi vallas aastail 2008 - 2010 on olnud loodusjõududest põhjustatud

sündmused (26) ja tulekahjud (26 korral). Tulekahjudes hukkunuid antud perioodil ei olnud.

Veeõnnetustes uppus 2009. aastal 2 inimest.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku

Leisi TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 2 2

LÕHKEKEHA 2 5 7 14 LIIKLUSÕNNETUS 1 3 4

ÕPPUS 20 1 21

ÕNNETUS VEEKOGUL 1 1 2

LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 4 1 21 26 MUUD 7 1 3 11

TULEKAHJU 11 5 10 26

ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 1 1 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1

LOOM/LIND 3 1 4

Leisi vald kokku 44 18 50 112

Tabel: Pääste sündmused Leisi vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Leisi vallas:

II astme sündmus 12.02.2010, liiklusõnnetus Mujaste külas;

II astme sündmus 19.06.2010, õnnetus veekogul Soela külas;

III astme sündmus 22.09.2010, hoone tulekahju Pärsama külas;

Peamised sündmused Mustjala vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (6). Tulekahjudes

hukkunuid antud perioodil ei olnud. Veeõnnetustes uppus 2008. aastal 1 inimene.


Mustjala TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 3 3 LÕHKEKEHA 3 1 4 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 2 2 4 TULEKAHJU 2 4 6


11

NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1

Mustjala vald kokku 5 9 4 18

Tabel: Pääste sündmused Mustjala vallas perioodil 2008-2010

2010 aastal suuremaid päästesündmusi Mustjala vallas ei olnud

Peamised sündmused Orissaare vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (20) ja leitud lõhkekehad

(15). Tulekahjudes hukkunuid ja veeõnnetustes uppunuid antud perioodil ei olnud.


Orissaare TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 2 1 1 4 LÕHKEKEHA 5 6 4 15

LIIKLUSÕNNETUS 1 2 2 5

ÕPPUS 8 1 9

LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 4 4 MUUD 7 1 8 16

TULEKAHJU 7 7 6 20

ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 1 0 1 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 2 2

LOOM/LIND 2 1 1 4

Orissaare vald kokku 32 19 29 80

Tabel: Pääste sündmused Orissaare vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Orissaare vallas:

II astme sündmus 13.01.2010, hoone tulekahju Orissaare alevikus;

II astme sündmus 14.08.2010, liiklusõnnetus Maasi külas;

II astme sündmus 02.12.2010, hoone tulekahju Orissaare alevikus.

Leisi päästekomando väljasõitude analüüs

Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 oli 7,3 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja

antud perioodil on 35,4 väljasõitu kuus.


12

Joonis: Leisi piirkonna riiklike päästekomandode töökoormus 2008-2010.

SÜNDMUSE LIIK KA

AR

MA

VA

LD

LE

ISI

VA

LD

MU

ST

JAL

A

VA

LD

OR

ISS

AA

RE

VA

LD

VA

LJA

LA

VA

LD

KOKKU

ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND 2 1 1 3 7 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 1 1 2 LIIKLUSÕNNETUS 2 6 2 10 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 6 23 2 4 2 37 LÕHKEKEHA 5 6 1 5 17 MUUD 3 3 8 2 16 NAFTASAADUSTEGA REOSTUMINE 1 1 1 3 2 8 TULEKAHJU 75 22 25 23 145 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 7 2 3 2 14 TULETÕRJE ALARM 9 9 UPPUMINE 1 1 ÕNNETUS VEEKOGUL 3 5 8 ÕPPUS 9 9 KOKKU 115 70 4 60 34 283

Tabel: Pääste väljasõidud Leisi ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010.

Leisi päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija, st jõudis sündmuskohale esimesena Leisi

valla 50 sündmusest 46 korral. Naabervaldadesse (Mustjala ja Valjala vald) reageeris Leisi

päästekomando esmase reageerijana üksikutel juhtudel.

VALLA NIMETUS LEISI 11 LEISI 31 KOKKU

LEISI 45 1 46

MUSTJALA 3 3

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

0 10 20 30 40

KIHELKONNA PÄÄSTEKOMANDO

KURESSAARE PÄÄSTEKOMANDO

LEISI PÄÄSTEKOMANDO

ORISSAARE PÄÄSTEKOMANDO

Eesti keskmine


13

VALJALA 1 1

KOKKU 49 1 50

Tabel: Leisi päästekomando esmareageerimine Leisi valda ja naabervaldadesse 2010.

VALLA NIMETUS LEISI 11 LEISI 21 LEISI 31 KOKKU

KAARMA VALD 9 5 14 KIHELKONNA VALD 1 1 2 KURESSAARE VALD 1 1 LAIMJALA VALD 1 1 2 LEISI VALD 47 2 1 50 MUHU VALD 4 4 8 MUSTJALA VALD 3 3 ORISSAARE VALD 6 5 11 PIHTLA VALD 2 2 4 PÖIDE VALD 1 1 2 SALME VALD 1 1

VALJALA VALD 5 3 8

KOKKU 79 25 1 106

Tabel: Leisi päästekomando sõidud ümberkaudsetesse valdadesse 2010.

Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Väljasõitude arv 113 65 88 113 112 98 61 106

Tabel: Leisi päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010.

Leisi päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes madala väljasõidukoormusega piirkonda.

Väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 265. Lähimatel, Orissaare päästekomandol oli 274,

Kihelkonna päästekomandol 338 ja Kuressaare päästekomandol 1470 väljasõitu. Eesti keskmine

näitaja perioodil 2008-2010 on 1045 väljasõitu.

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

KIHELKONNA KURESSAARE LEISI ORISSAARE EESTI KESKMINE


14

Joonis: Perioodi 2008-2010 päästekomandode töökoormuse võrdlus

Piirkonna ajalise katmise analüüs

Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandodega.

Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas

kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade

kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt

lähemal.

Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega. Analüüsi

tulemusena saab hinnata:

millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on

komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse

korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal

(alus väljasõiduplaani koostamisel).

Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde teenustega.

Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul. Regio

geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil.

Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio

käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route. Logistikamaatriks

on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus) ning vastavalt

tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja tänavate suund ning

eksisteerivad teesulud.

Leisi piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Oranž värv tähistab 10

minuti, kollane 15 minuti ja roheline värv 20 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone.

Leisi piirkond kaetakse riiklike päästekomandode võrgustikuga selliselt, et päästemeeskond

jõuab sündmusele 16 - 45 minuti jooksul. Lähimad riiklikud päästekomandod on Orissaare,

Kihelkonna ja Kuressaare, nende valvekoosseis tagab järjepideva elupäästevõimekuse. 2012

aastal planeeritakse suurendada Orissaare ja Kihelkonna päästekomando baasteenuse võimekust.

Leisi piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv

tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone.

Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike

päästekomandode kaugustsoone.


15

Kaart: Piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt.


16

Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale

ümberkorraldamist.

3. Valvekoosseis

Leisi päästekomando koosseisus on - 15 päästeteenistujat (sh komandopealik). Päästeameti

kohalike päästeasutuste väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele reageerima

vähemalt 2- liikmeline päästemeeskond. Leisi komandol on iseseisev teeninduspiirkond, tagatud

on I astme sündmusele reageerimise võimekus vähemalt kaheliikmelise päästemeeskonnaga.

Päästekomando, mille valvekoosseis kokku on alla 16 päästeteenistujaga ei ole võimalik tagada

3-, ega 4- mehelist valvet. Komandode inimressursi arvestamine valve tagamiseks on toodud

alljärgnevas tabelis:

24h valvekooseis komandos 1 2 3 4

Arvestuslik koosseis 5,2 10,3 15,4 20,5

Valvekoosseis kokku 6 11 16 21

Valvekoosseis kokku koos

komandopealikuga 7 12 17 22

Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine

Päästekomando 14 - liikmelise valvekoosseisuga ei ole võimalik tagada järjepidevat riiklikku

elupäästeteenust, mille tarvis peaks päästekomando kogukoosseis olema minimaalselt 22

päästetöötajat.

Näiteks perioodil l. mai 2011 – 31. august 2011 (123 päeva) oli meeskonna suurus ja

komplekteeritus järgmine:

- 3 töötajat oli valves 102 ööpäeval;

- 2 töötajat oli valves 21 ööpäeval;

- meeskonnavanem oli valves 113 ööpäeval.

Samas, 22 päästeteenistujaga riikliku päästekomando loomine Leisis on väljakutsete mahtu

arvestades selgelt ebaproportsionaalne ning seetõttu on otstarbekam tagada piirkonna päästealane

teenindamine lähedalpaiknevate päästekomandode baasil.

Leisi päästekomandos on 2011.10 seisuga 15 päästeteenistujat. Kõigile töötajatele on kavas

pakkuda töökohta piirkonna päästekomandodes.


17

4. Komandohoone

Leisi päästekomando paikneb Leisi vallavalitsuse omandis olevas hoones. Kahekorruselise

päästekomando üldpind on 291,70 m2, mis on osaliselt renoveeritud: välisseinad osaliselt

soojustatud, katus vahetatud, uus automaatikaga varustatud värav. Aknad ja uksed osaliselt

vahetatud. Komando esine plats on osaliselt asfalteeritud. Osa vajalikke ruume on

väljaehitamata.

Hoone kütmine on kulukas (keeruka keskkütte süsteemiga, mis eeldab kogu hoone kütmist).

Päästekomando hoonet on plaanis renoveerida CO2 projektist (välisseinte soojustamine, uste ja

akende vahetamine).

5. Päästetehnika

Leisi päästekomandos on kasutusel alljärgnev päästetehnika:

Reg. nr Sõiduki liik Sõiduki alaliik

Sõiduki

mark

Sõiduki

mudel

Väljalaske

aasta Omanik

819 MKK Ametisõiduk

Mahtuniversaal

5kohta CITROEN Berlingo 2007 LäEPK

927 AN Päästehaagis Madelhaagis AP AP 03 1994 LäEPK


18

0,3/1520

07PAAT Päästeveesõiduk Päästetöödepaat Brig Baltic F330 1950 LäEPK

193 ANX Päästeauto Kustutusauto GAZ 66 1986 LäEPK

950 KAE Päästeauto Paakauto Volvo F85-34T 1972 KOV

470AKE Päästeauto Põhiauto Scania LB80S 1972 LäEPK

Tabel: Leisi päästekomando päästetehnika 2011 seisuga

Lääne-Eesti Päästekeskusele kuuluv päästetehnika on kavas anda rotatsiooni korras teistele

Lääne-Eesti Päästekeskuse riiklikele ja vabatahtlikele päästekomandodele.

6. Leisi vabatahtlik päästekomando

Leisi piirkonda on päästetöö teenuste osutamiseks vajalik edaspidi toetada ja arendada

vabatahtlikku päästekomandot, kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui 15

minutit.

Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid uue Leisi vabatahtliku päästekomando

planeerimisel on järgmised:

- Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima

päästesündmusele 1 tulekustutusauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga;

- Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale

väljakutse saamist Häirekeskuselt;

- Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.

Päästeamet loob rahastamise tingimused Leisi vabatahtliku päästekomando tekkeks ning on

valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike päästjate

koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84

lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Leisi päästekomando hoone võimaldab

tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisoleku. Leisi hoone on planeeritud osaliselt

renoveerida CO2 projektist.

Piirkonna kogukondlik aktiivsus

Piirkonna kogukondlik aktiivsuse analüüsi tulemused leiab kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:


19

Pii

rko

nd

Kü

la-

ja

ku

ltu

uri

selt

sid

e h

ulk

pii

rko

nn

as

Ko

gu

ko

nn

a ü

ldis

e

ak

tiiv

suse

näit

aja

d –

laa

da

d, tu

rud

jm

s

Ko

hali

ku

om

av

ali

tsu

se

ak

tiiv

sus

ko

gu

ko

nd

lik

u

teg

evu

se t

oet

am

isel

Mu

ud

ko

gu

ko

nd

lik

ku

ak

tiiv

sust

isel

oom

ust

av

ad

nä

itaja

d

Leisi 8 Laadad, kontserdid Karja

Kirikus, kihelknna

(taidlejate) päevad, teeme

ära talgud, jaanituli vaid

külades

KOV võimaluse piires

toetab külaseltse.

Omavalitsus on

osalenud aktiivselt

Päästekeskusega

tuleohutuse

parandamisel ja muu

ennetustegevuse

tegemisel.

Külaseltsid ja muud

MTÜ-d paiknevad

keskusest kaugemates

piirkondades

MTÜ Karja Külaselts

MTÜ Metsküla Küla

Selts

MTÜ Nihatu Külaselts

MTÜ Pamma Külaselts

MTÜ Ratla Külaselts

"Koduhoidjad"

MTÜ Räägi Külaselts

MTÜ Triigi Külaselts

MTÜ Mätja külaselts,

Tabel: Leisi valla piirkondlik aktiivsus

http://www.leisivald.ee/wwwmain/index.php?id=102&t=kaart&x=10









Documents

Leisi