Lihtsustatud õppe läbiviimisel on võetud aluseks põhikooli … · 2019. 9. 30. · 4 tunnetada ennast õpilasena, vastu võtta ja sooritada õpiülesandeid: käitumine õpilasena

1

Lihtsustatud õppe läbiviimisel on võetud aluseks põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud õppe

ainekavad: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1008/Lisa_1_uus.pdf#

EESTI KEEL 1. klass (245 tundi)

Taotletavad õpitulemused

Suhtlemine ja suuline väljendusoskus

suudab väljendada oma mõtet vähemalt tuumlausega;

kasutab elementaarseid viisakusväljendeid;

vastab dialoogi repliigile;

alustab dialoogi oma tarvete rahuldamiseks;

Lause ja sõnavara

mõistab, koostab (tegevuse, pildi ja/või skeemi alusel) ning kasutab kontekstist/situatsioonist lähtuvalt

sensomotoorsele kogemusele toetuvat lihtlauset (3–4 sõna);

määrab sõnade järjekorra 3–4-sõnalises lause;

Lugemine ja kirjutamine häälib kuni 5-häälikulisi sõnu, koostab analüüsitud sõnade (noop) skeeme, määrab häälikujärje sõnas; määrab

õpetaja võrdleva hääldamise abil häälikute pikkuse 1–2- silbilistes sõnades; kasutab sõnu analüüsides sobivaid

sümboleid (noope);

laob analüüsitud sõnu tähtedega, teeb analüüsitud sõnade ärakirja; kirjutab väikseid kirjatähti;

tunneb suuri ja väikseid trükitähti; loeb veerides 1–3-silbilisi sõnu, tuumlauseid ja vähe laiendatud lihtlauseid,

saab aru loetu tähendusest (oma kogemuste piires).

Õppesisu


Kuulamine ja jälgimine

Tähelepanu suunatud keskendamine, lühikeste ja lihtsate korralduste mõistmine ja täitmine.

Laste kogemusi kajastava lühikese ja lihtsa jutu kuulamine (jutustus, ettelugemine), seletuste lisamine.

Lausungite (3–5 sõna) kordamine.

2–4 realiste salmide õppimine kuulamise järgi. Õpetaja ja kaaslaste tegevuse jälgimine.

Suhtlemine

Emotsionaalse kontakti loomine ja säilitamine. Vastamine dialoogi repliigile (küsimus või korraldus), dialoogi

jätkamine ja alustamine tuttavas situatsioonis.

Viisakusväljendite kasutamine, oma soovide ja vajaduste väljendamine.

Suhtlemine koostegevuses, sh mitteverbaalsete vahendite (žestid, osutamine) kasutamine. Eneseväljendus

liikumis- ja laulumängudes. Hääletoonid ja näoilmed (rõõmus, kuri …). Hääle- ja intonatsiooniharjutused

õpetaja eeskuju järgi.

Tunnetustegevuse arendamine

Tajude ja kujutluste arendamine ning süstematiseerimine: objektide osad ja tajutavad tunnused, tegevusakti

subjektid ja objektid ning osatoimingud.

Nägemis- ja ruumitaju

Silmaliigutuste suunamine, silma- ja käeliigutuste seostamine. Esemete ja esemepiltide äratundmine;

esemete ja piltide sobitamine ning rühmitamine erinevate tunnuste alusel: suurus, värvus, kuju, detailide

paigutus. Rühm ja allrühmad: rühmitamine, nimetamine. Allrühma- ja rühmanimetuste tundmine ja kasutamine

õpitud teemade ulatuses (koolitarbed, riietusesemed, mööbel, toidunõud, mänguasjad). Kujundite äratundmine

(kolmnurk, nelinurk, ring). Kujundite järjestamine matkimise, näidise ja sõnalise korralduse järgi. Põhivärvuste

eristamine ja pinna katmine.

Orienteerumine oma kehas ja lähiruumis (all-üleval, keskel, ees-taga, vasakul-paremal), sh paberilehel, tahvlil,

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1008/Lisa_1_uus.pdf

2

raamatus ja vihikus (vajadusel märgistatakse õpilase vasak või parem käsi).

Ruumisuhete ja vastavate sõnade (suur-väike, suurem-väiksem, ülal- all, ees-taga, vasakul-paremal, alguses-

lõpus-keskel, esimene- viimane) mõistmine.

Esemete paigutus ruumis üksteise suhtes, kujundite paigutus tahvlil ja paberilehel. Kujundite eristamine kuju,

suuruse, detailide ja nende paigutuse järgi, suunatud võrdlemine, erisuste ja sarnasuste märkamine,

rühmitamine, konstrueerimine.

Õpiülesanded täidetakse matkimise teel, näidise ja suulise korralduse järgi lähtuvalt oskuse omandamise

tasemest.

Ajakujutlused

Samaaegsete ja eelnenud (järgnevate) sündmuste ning toimingute eristamine, vastavate keelendite mõistmine ja

kasutamine: samal ajal, praegu, nüüd, enne, pärast, eile, täna, homme.

Ööpäeva osade, nädalapäevade, aastaaegade järjestuses orienteerumine õpetaja poolt suunatult, vastavate

nimetuste tundmine.

Kuulmistaju

Helide ja mürade tajumine, nende suuna määramine, jäljendamine, eristamine kõnest.

Sõnade ja häälikute eristamine, nende järjekorra taastamine (2–4 üksust) hääldamisele ja häälimisele toetudes;

häälikute arvu määramine sõnas. Kõlalt lähedaste sõnade eristamine.

3–5sõnalise lause kordamine.

Korduvate keeleüksuste ja kõnesegmentide äratundmine (suuline, hiljem kirjalik üksuste või segmentide rida).

Hääldusvigade märkamine teiste kõnes (häälikute ärajätmine, asendamine, ümberpaigutamine, silbistruktuuri

moonutused). Kuulmistaju seostamine hääldamise ja nägemistajuga (sõna objekt/tunnus, häälik täht).

Kompimistaju

Temperatuurierinevuste, materjali, esemete eristamine kompimise teel.

Tunnuste: magus, hapu, soolane, mõru äratundmine, vastavate sõnade mõistmine ja kõnes kasutamine.

Eri meeltega saadud teabe sõnastamine.

Lause ja sõnavara

Tuumlause ja vähelaiendatud lihtlause äratundmine, lause järelkordamine.

Sõnade eraldamine, sõnajärje määramine lauses. Lausetähenduse mõistmine, lause sisulise õigsuse määramine.

Skeemi abil lause (3–4-sõna) koostamine tegevuse ja/või pildi järgi.

Lausemallid:

(alus + öeldis + sihitis),

(alus + öeldis + kohamäärus),

(alus + öeldis + sihitis + kohamäärus),

(alus + öeldis + kaasolumäärus (kellega?),

(alus + öeldis + sihitis + sihitismäärus (kellele?)

(alus + öeldis + abinõumäärus (millega?), nende mõistmine ja koostamine.

Lauseskeemid kui analüüsi materialiseerimisvahendid, skeemide funktsiooni mõistmine, esitatud skeemi

kasutamine analüüsimisel (koostegevuses õpetajaga), lause skeemi koostamine (kuni 5 sõna).

Väit-, küsi- ja käsklause praktiline kasutamine õpitud lausemallide ulatuses.

Hääletugevuse ning intonatsiooni märkamise ja muutmise harjutamine õpetaja eeskuju järgi.

3–4 lause seostamine sidusaks jutukeseks.

Baassõnavara aktiveerimine.

Meeleorganitega tajutavate esemete ja olendite, tegevuste ja tunnuste väljendamine sõnadega. Esemete ja

olendite nimetuste eristamine. Sõnavormi ja tagasõnade alla, peale, ette, taha, kõrvale tähenduse äratundmine,

kohasuhete (kus?, kuhu?, kust?) eristamine, vastavate sõnavormide tähenduse mõistmine.

Omandatud sõnade kasutamine levinud muutevormides ja koos tagasõnadega.

Omadussõna kasutamine koos nimisõnaga, tajutava tunnuse sõnastamine lauses öeldistäite ja täiendina (Sai on

soe – Soe sai …) Arvsõnade ja järgarvsõnade mõistmine 10 piires.

Lugemine ja kirjutamine

Häälikanalüüs

Sõnade hääldamise täpsustamine, häälikurea (3–5 häälikut) kordamine.

Kuni 5-häälikuliste sõnade häälimine skeemide abil ja ilma; häälikute asukoha ja järjekorra

määramine. Sõnade häälikkoostise ladumine valgete ja värviliste noopidega, 2–3 sõna koostise võrdlemine,

sõnade rühmitamine häälikkoostise järgi (häälikute arv, esinemine või puudumine sõnas, häälikute asukoht).

Häälikanalüüsi harjutatakse ülesannete raskusastet muutes: 1–2- silbilised ja pikemad sõnad, lahtised ja kinnised

silbid; üksikhäälikutest koosnevad, diftongidega, kaashäälikuühenditega sõnad; analüüsi materialiseerimine,

3

häälimine häälega/sosinal ilma abivahenditeta, analüüs koostegevuses, matkides, orientiiri ja suulise

instruktsiooni järgi kiiresti/aeglaselt.

Foneemanalüüs

Ülipika hääliku leidmine sõnas õpetaja utreeritud hääldamise järgi, lühikese ja ülipika hääliku eristamine

(õpetaja) võrdleva hääldamise alusel; lühikese, pika ja ülipika hääliku eristamine 1–2-silbilistes sõnades õpetaja

abiga koostegevuse ja matkimise tasandil;

häälikupikkuse märkimine sümbolitega (noopidega). Häälikurühmade praktiline eristamine värvuse kui sümboli

abil (tabelis). Sõnaskeemide valimine ja koostamine osatoimingute kaupa (sõnade ladumine noopidega), sõnade

koostise võrdlemine (materialiseeritult).

Häälik/täht seoste harjutamine (topelttäht = üks hääldussegment). Tähendusega sõnade ja sõnavormide

eristamine tähenduseta häälikukombinatsioonidest.

Lugemine: lugemistehnika ja orienteerumine tekstis

Juhtiv lugemisviis on häälega veerimine.

Suurte, hiljem (III trimester) väikeste trükitähtede õppimine. Laotud, trükitähtedega kirjutatud/trükitud sõnade

lugemine.

Erineva šriftiga sõnade lugemine, sõnade tähtkoostise võrdlemine. Sõnade (1–3 silpi; pikemad sõnad

kõnetaktideks liigendatult), lausete ning lühitekstide lugemine tahvlilt ja raamatust.

Lugemisviisid: häälega ja vaikne (sosinal) veerimine, diftongide ja lühikeste tuttavate sõnade äratundmine

tervikuna.

Orientiiride ja abistavate võtete kasutamine lugemisel; järgneva tähe või sõna ettehaaramine; minimaalse

kõnetakti „kasvatamine”, sõna lugemisel minimaalsele kõnetaktile orienteerumine. Õpetaja ja kaaslaste

lugemise jälgimine, lugemisjärje hoidmine.

Teksti analüüs

Loetu tähenduse mõistmine: veeritud sõna või lause kordamine tervikuna, küsimustele vastamine, sõna või lause

korduv lugemine, sobitamine piltidega, õpetaja kommentaaride seostamine lausetega.

Valiklugemine

Sõna või lause leidmine tekstist õpetaja juhendamisel; illustratsiooni(de) sisu suunatud analüüs (valdavalt pärast

lugemist); sõna või lause sobitamine illustratsiooni(de)ga.

Kirjutamine

Ärakiri

Sama ja erineva šriftiga sõnade äratundmine, sõnade tähtkoostise võrdlemine; ladumine näidise järgi.

Kirjatehnikas õpitud sõnade ärakiri tähtede, tähepaaride ja 2–3- täheliste sõnade kaupa originaali alla ja kõrvale.

Kirjutatud sõna võrdlemine originaaliga, vea parandamine.

Kirjutamisele eelneb analüüs: originaali lugemine, häälimine, topelttähtede ning nõrga/tugeva sulghääliku

leidmine ja märgistamine. Originaal esitatakse kirjatähtedega, hiljem trükitähtedega, kirjutatakse kirjatähtedega.

Õigekiri

Sõnaskeemi koostamine, sõna ladumine tähtedega pärast analüüsi skeemi järgi,

sõnade ja lühikeste lausete (2–3 sõna) kirjutamine pärast analüüsi. Kirjutamisel järgitakse (õpetaja

juhendamisel) algoritmi:

1) häälikujärje märkimine häälimisele toetudes,

2) häälikupikkuse märkimine võrdleva hääldamise abil,

3) tähe valimine skeemi järgi,

4) kirjutamine,

5) järelkontroll.

Kirjatehnika

Käe ja sõrmede peenmotoorika harjutamine: voolimine, voltimine, ladumine, punumine, töö mosaiigiga;

kehaasend, pliiatsihoid; joonte tõmbamine eri suundades nii pintsli, kriidi kui ka pliiatsiga, pinna viirutamine,

joonte vahe ja pikkuse säilitamine liigutuste suuna muutmisel, kujundite ja täheelementide joonistamine

šablooni, orientiiride ja eeskuju järgi.

Väikeste kirjatähtede õppimine, tähtede seostamine, 1–2silbiliste sõnade kirjutamine, tähemoonutuste

äratundmine ja parandamine. Raskusastmed: ülekirjutamine, kirjutamine orientiiride abil, kirjutamine originaali

järgi. Eri suurusega tähtede kirjutamine. Kirjutamine originaali alla ja kõrvale.

Keeleteadmised ja –oskused

Häälikute, tähtede (sh topelttähtede), sõnade, lausete praktiline äratundmine.

Häälikurühmad, häälikute kolm pikkust. Suur algustäht lause alguses ja nimedes. Lause lõpumärkide praktiline

äratundmine. Ainsuse ja mitmuse vormide tähenduse praktiline eristamine.

Õppetegevus

Eesti keele õpe 1. klassis jaguneb aabitsaeelseks ja aabitsaperioodiks. Õppimise eelduseks on lapse suutlikkus

4

tunnetada ennast õpilasena, vastu võtta ja sooritada õpiülesandeid: käitumine õpilasena tunnis ja vahetunnis,

tegutsemine kõrvuti ja koos, adekvaatne reageerimine konkreetsetele korraldustele osatoimingute kaupa.

Õppimise eelduseks on ka õppevahendite eristamine, paigutamine koolipingile ja kotti, õppevahendite

hooldamine.

Tunnetustegevus ja kõne. Lihtsustatud õpet vajava lapse tunnetustegevus toetub esimesel kooliastmel valdavalt

praktilisele tegevusele ja lähiümbruse tajumisele, mis on osaliselt võrreldav eakohaselt arenenud lapse

tegevusega neljandal-viiendal eluaastal. Tunnetuslik aktiivsus on madalam, kujutluste ja keeleüksuste vaheline

seos ebatäpne või osaliselt puudu. Tegevusega kaasnev privaatkõne on kasin või ei ilmne üldse.

Kooliikka jõudes kasutab laps oma kõnes baassõnavara (tajutud/märgatud esemete ja tegevuste sõnastamine) ja

piiratud hulgal vabade laienditeta lihtlaused. Kõnest arusaamine sõltub situatsiooni mõistmisest.

Baassõnavaraga võrreldes konkreetsema või üldisema tähendusega sõnu ning nende grammatilisi seoseid lauses

laps valdavalt ei mõista. Lihtsustatud õpet vajav laps suudab esimesel kooliastmel töömälus hoida kolme- või

neljasõnalist lausungit.

Kõne alaarengust ja tegevusele kaasneva kõne puudulikkusest tuleneb vajadus õpetajal reguleerida laste

õppetegevust koostöös ja eeskuju järgi ning kommenteerida lapse tegevust, rakendada koos- ja järelkõnet.

1. klassi õpilastele on iseloomulikud impulsiivsed äärmuslikud negatiivsed, harvem positiivsed emotsioonid ja

ebastabiilsed tunded.

Väiksemal osal lastest ilmneb emotsioonide inertsus. Esialgu ei kontrolli õpilased oma emotsioone, mis

väljendavad reaktsiooni keskkonnale ning oma primitiivsetele tarvetele. Ka enesehinnang on otseses seoses

õpetaja, vanemate ja kaaslaste suhtumisega.

Tundevalla kujunemine ennetab kognitiivset arengut. Lapsel ilmnevad soovid rahuliku ja sõbraliku keskkonna

ja positiivse suhtumise, sh füüsilise kontakti järele.

Õpilaste passiivsus, kognitiivsete protsesside, kõne ning tundevalla arenematus tingib vajaduse mõjutada

õpiülesannetega eelkõige esimese ajuploki (ajutüvi, koorealused moodustised) ning parema poolkera koore

aktiivsust ja talitluslikku arengut. Eelistatud on 1. klassis praktiline või materialiseeritud tegevus ning

tajuprotsesside suunamine; protsess ja tulemus seostatakse kõnega.

Õpitakse kõnet kuulama, tajutavaid objekte ja nähtusi jälgima, vaatlema ja võrdlema ning erisuguste tunnuste

alusel rühmitama; mõistma ja täitma suulisi korraldusi; osalema dialoogis; orienteeruma tahvlil, raamatus ja

vihikus. Oskustest on peamised tuumlausete (baaslausete) ja laiendatud lihtlausete mõistmine, koostamine ja

kasutamine, lugemine ja kirjutamine.

Peamised õppeviisid on praktiline harjutamine ja didaktiline mäng. Kujundatakse oskused tegutseda koos

õpetajaga, matkides ning eeskuju järgi, orienteeruda oma kehas ning lähimas aegruumis. Omandatud toiminguid

ajendatakse ja kinnistatakse verbaalsete repliikidega. Tegevuse verbaalne kommenteerimine, kokkuvõtete

tegemine ning lühitekstide interpreteerimine on valdavalt õpetaja pädevuses.

Õpilasi ärgitatakse õpetaja ütlust kordama (kooris ja/või individuaalselt) ning lõpetama. Õpilase ütlusi on

soovitatav parafraseerida, konkretiseerida sõnakasutust, varieerida sõnastust.

Vaimsete ülesannete täitmisel toetutakse näitvahenditele, õpitavad toimingud materialiseeritakse, kasutatakse

lihtsaid skeeme, sümboleid, graafilisi orientiire, mille kasutamise vajadus tuleneb töömälu piiratud mahust ja

kõne reguleeriva funktsiooni arenematusest.

Motivatsioon. Motivatsiooni kujundamiseks antakse õpilastele nii õpitegevuses osalemise kui ka tulemuste

puhul võimalikult sageli konkreetseid positiivseid hinnanguid. Positiivsele hinnangule võiks kaasneda

konkreetne soovitus midagi paremini teha. Korraldused antakse osatoimingute kaupa, arvestatakse õpilaste

kõnemõistmise taset. Õpilaste ajutegevuse aktiveerimiseks kasutatakse võimalikult sageli sensomotoorseid

ülesandeid. Õppeülesannete esitamisel rõhutatakse selle konkreetset eesmärki (… kirjuta õigesti, vali õige täht).



Suhtlemine ja suuline väljendusoskus kõneleb õpetaja suunamisel oma tegevusest (3–4 lausega);

iseloomustab õpetaja suunamisel objekti 2–3 tajutava tunnuse alusel;

korduvates situatsioonides kasutab viisakusväljendeid;

oskab alustada ja jätkata dialoogi oma kogemusele vastavas situatsioonis;

Lause ja sõnavara mõistab, koostab (4–5 sõna) ja kasutab sensomotoorsetele kogemustele toetuvat laiendatud lihtlauset;


määrab häälikujärje sõnas;

5

määrab häälikurühma tabeli alusel;

muudab ja määrab abivahendi abil 1–2-silbilistes sõnades lihthääliku pikkust;

teeb lugema õpitud lause ärakirja lühikeste sõnade ja kõnetaktide kaupa.

kirjutab analüüsitud 1–2-silbilise sõna häälikkoostist moonutamata;

loeb õpitud teksti lühikeste sõnade ja/või kõnetaktide kaupa;

leiab õpitud tekstist küsimuste-korralduste abil sõnu ja lauseid, järjestab sisu järgi pildiseeria, vastab

küsimustele lause ja/või lõigu sisu kohta valiklugemise abil;

taastab lühiteksti abivahendeid kasutades (pildid, pildiseeriad, küsimused, sõnalünkadega laused).

Õppesisu

Kuulamine ja jälgimine.

Tähelepanu keskendamine ja säilitamine töövõtte ajal. Ülesande täitmine koostegevuses.

Suuliste 2–3-osaliste lihtsate korralduste täitmine, vajadusel osatoimingute kaupa.

Tuttavate õpiülesannete täitmine suulise instruktsiooni järgi. Üldistatud korralduste täitmine tuttavas

situatsioonis.

Adekvaatne reageerimine hinnangule.

Lugemise või jutustamise kuulamine, kaaslaste vastuste ja lugemise jälgimine õpetaja suunamisel.

Intonatsiooni põhimallide märkamine, seostamine vastavate näoilmete ja kehakeelega.

Suhtlemine.

Kõnesoovi kujundamine.

Väit-, küsi- ja käsklause kasutamine vastavalt situatsioonile. Hääletugevuse muutmine (3–4 tugevusastet),

loogilise rõhu ja lauselõpu intonatsiooni kasutamine.

Küsimusele vastamine lühidalt (ühe või mitme sõnaga) ja hargnenud lausungiga.

Oma tegevusest ja muljetest kõnelemine (3–4 lausungit).

Viisakas ja tegevusele vastav suhtlemine koostegevuses, dialoogi alustamine ja jätkamine (vähemalt ühe

initsiatiivse repliigiga). Suulise mina-vormis jutukese (3–5 lauset) koostamine oma tegevuse, kooli, klassi,

perekonna kohta.

Ase- ja määrsõnade asendamine täistähenduslike sõnadega esmasel viitamisel, ase- ja määrsõnade kasutamine

korduval viitamisel (mängu ajal - siis, õues - seal).


Tajude ja kujutluste arendamine ja laiendamine ning süstematiseerimine: objektide osad ja tajutavad tunnused,

tegevusakti subjektid ja objektid ning osatoimingud.

Nägemis- ja ruumitaju.

Objektide ja esemepiltide äratundmine, analüüsimine, võrdlemine, rühmitamine ja kirjeldamine õpetaja

küsimuste, korralduste ning osutamise järgi (tajutavad tunnused: kuju, suurus, värvus jne). Ruumisuhete

suhtelisuse mõistmine, sh kahe koordinaadi arvestamine (all keskel, ees paremal).

Situatsiooni modelleerimine aplikatsioonidega. Grafeemi variantide tundmine.

Ajakujutlused

Orienteerumine ajaühikute järjestuses (enne-pärast), nimetuste tundmine: aasta ja aastaajad, kuud, nädal ja

nädalapäevad, ööpäev ja selle osad, tund.

Orienteerumine tegevussituatsioonis: samal ajal, praegu, enne, pärast.

Kellaaeg: täistund, kellaaja sõnastamine.

Kuulmistaju

Hääletoonide (vihane, rõõmus jm) äratundmine. 5–6-sõnalise lause järelkordamine.

Teiste kõnes leiduvate vigade märkamine (hääldusvead, agrammatismid, sobimatud sõnad).

Kompimistaju

Esemete ja materjalide äratundmine kompimise teel, tulemuste sõnastamine.

Lause ja sõnavara

Lause äratundmine: eristamine sõnadest, sõnaühendist, poolikust lausest, agrammatilisest lausest.

Sõnajärje määramine ja muutmine, lause taastamine, lõpetamine. Lausetähenduse mõistmine sensomotoorsele

kogemusele toetudes. Lausete eristamine nii intonatsiooni kui ka skeemide alusel.

Väit-, küsi- ja käsklausete koostamine (4–5 sõna) tegevuse, piltide ja skeemide abil. Lauselõpu intonatsioon.

Lausete skemaatiline kujutamine.

Lausete ühendamine, sisestamine (lihtsamad juhud), muutmine (sõnajärje muutmine, väit-, küsi- ja käsklausete

muutmine teisteks lausetüüpideks).

Lausete laiendamine sihitise, koha-, abinõu-, kaasolu- ja sihitismäärusega.

Mitmesõnalise lause muutmine lihtsamateks lauseteks, „pöördlausete” moodustamine (Koer on kassi taga. Kass

on koera ees.).

Sõnavormide tähenduse mõistmine lauses või sõnaühendis. Vormide eristamine ja rakendamine: sihitise ja

määruse vormid, tagasõnad (ees, taga, all, peal, kõrval, kohal, vahel, sees). Omadussõna kasutamine

öeldistäitena ja täiendina.

6

Tegusõna oleviku ja lihtmineviku pöörete mõistmine ja kasutamine.

Isikuliste asesõnade mõistmine kontekstis, isikuliste asesõnade rakendamine.

Tunnust/omadust ja tegevust väljendavate sõnade leidmine lausest ning rakendamine lauses.

Erineva üldistusastmega (2–3) sõnade mõistmine ja õige kasutamine (Muki-koer; Muki-koerloom).

Nimede ning liigi- ja alaliiginimetuste tähenduse erisuse mõistmine (Muki on koduloom).

Põhi- ja järgarvsõnade mõistmine 20 piires.


Häälikanalüüs

Sõnade hääldamise täpsustamine. Erineva häälikulise koostise ja pikkusega sõnade häälimine (häälega ja

sosinal), häälimiskiiruse muutmine.

Häälikute järjekorra ja asukoha määramine: häälikute märkimine graafiliste sümbolitega (noobid, kriipsud jm),

häälikute nimetamine järjekorras, sõnas esimese ja viimase hääliku, eelneva(te), järgneva(te) ja

naaberhääliku(te) nimetamine.

Analüüsi harjutamine ülesannete raskusastet muutes: erineva pikkusega sõnad, üksikhäälikud

ja häälikuühendid; analüüs materialiseeritult, koostegevuses, iseseisvalt tempot ja hääletugevust muutes.

Häälimine koos häälikurühma määramisega.

Foneemanalüüs

Häälikute rühma praktiline eristamine; iga hääliku kolme pikkuse käsitlemine eraldi, paarikaupa, koos;

häälikupikkuse muutmine, määramine ja tähe valimine 1–2-silbilistes sõnades; kaksiktäishäälikute ja suluta

kaashäälikute ühendi praktiline äratundmine.

Raskusastmed: kõnetakti vältele viitava(te) hääliku(te) ja selle/nende asukoha määramine, sõnatulpade

lugemine noopide ja vältemärkide alusel, analüüsimine (häälikupikkuse muutmine ja määramine) õpetaja

võrdleva häälduse järgi, materialiseeritud ja suunatud analüüs koostegevuses, sõnaskeemide koostamine,

valimine, noopide asendamine tähtedega (ühekordne ja topelttäht); sulghäälikute käsitlemisel nõrga, tugeva ja

topelttähe kirjutamine 1–2-silbilistes sõnades.

Veaohtlike häälikute ja vastavate tähtede leidmine sõnades: esimese täishääliku ja sellele

järgneva suluta kaashääliku või sulghääliku märkimine laotud ja kirjutatud sõnas, hääliku

nimetamine kuuldud 1–2-silbilises sõnas.

Lugemine: lugemistehnika ja orienteerumine tekstis Juhtiv lugemisviis on häälega veerimine ja üleminek sõnahaaval lugemisele ( 1-2 silpi).

Uue teksti lugemine.

Õpetaja esmase lugemise kuulamine, õpetaja kommentaaride seostamine lause/lõigu/tekstiga. Lugemine

veerides (häälega ja sosinal), 1–2-silbiliste sõnade lugemine sõnade kaupa; pikemate sõnade lugemine

kõnetaktide kaupa; keerulise häälikkoostisega sõnade lugemine pärast eeltööd ja/või abivahenditega (graafilised

orientiirid, sõnade liigendamine, eelnev häälimine).

Lugemise harjutamine

Korduv lugemine vahelduvalt kooris ja üksi, tahvlilt ning lugemikust. Aimamisoskuse arendamine, hääle

tugevusastmete (3–4 astet) ja lauselõpu intonatsiooni harjutamine.

Kaasõpilase lugemise jälgimine ja lugemisvigade parandamine. Õpitud teksti lugemine lühikeste sõnade ja/või

kõnetaktide kaupa.

Sõnavaratöö

Taustteadmiste aktiveerimine, tundmatute sõnade ja väljendite

Selgitamine enne teksti lugemist (näitvahendite ja/või lühitekstide abil).

2–3 sõna aktiveerimine teksti analüüsides ja taastades.

Teksti korduv lugemine ja analüüs.

Lausetähenduse mõistmine.

Samaviiteliste sõnade tähenduse mõistmine lausete tähendust seostades (lokaalse sidususe strateegia).

Puuduva teabe tuletamine (oletatav koht, aeg, tegelaste vastastikune mõjutamine).

Teksti kohta esitatud küsimustele vastamine valiklugemist kasutades.

Dialoogi struktuuri teadvustamine (kes? kellele? mida ütles?), õpetaja kommentaaride seostamine ütlusega

(mida soovis, kuidas ütles).

Valiklugemine

Sõnade ja lausete leidmine ning lugemine õpetaja juhendamisel. Illustratsioonide valimine ja sobitamine

tekstiga, pildiseeria järjestamine.

Küsimustele ja korraldustele vastamine tekstis leiduva sõna/sõnaühendi või lausega. Kirjeldatud tegude

hindamine (valik õpetaja esitatud variantide seast).

Allteksti õpetajapoolne sõnastamine. Sisukokkuvõtte ühine sõnastamine.

Ärakiri

Sõnade ja lühikeste lausete ärakiri pärast nende lugema õppimist

(erinevalt paigutatud näidise järgi nii tahvlilt kui ka raamatust). Lühikeste sõnade (2–4 tähte)

7

kirjutamine pärast analüüsi originaali jälgimata (st peast), pikemate sõnade kirjutamine 2–3 tähe kaupa.

Kirjutatu kontrollimine originaali järgi. Häälimise tempo reguleerimine sõltuvalt kirjutamise individuaalsest

kiirusest.

Õigekiri

1–2-silbiliste sõnade ladumine ja kirjutamine pärast analüüsi, tähe- ja sõnalünkade täitmine. Raskusastmed:

analüüs materialiseeritult koostegevuses, individuaalselt.

Lühikeste lausete kirjutamine peast pärast analüüsi. Kirjutatu õigsuse kontrollimine: järgnev analüüs

materialiseeritult, korrektuurharjutused.

Kirjalike tööde kogumaht õppetunnis on 15–20 sõna.

Kirjatehnika

Väiketähtede kirjutamise harjutamine, suurtähtede õppimine; tähtede seostamine sõnas; tähemoonutuste

äratundmine (üksiktäht, täht sõnas) ja parandamine.

Kirjutamise tempo tõstmine.

Orienteerumine (õpetaja juhendamisel) kirjutamisel tööraamatusse, vihikusse ja tahvlile.


Suur algustäht nimedes (inimesed, loomad, linnud) ja lause alguses. Lause lõpumärgid.

Elusolendite ja esemete ning nende nimetuste praktiline eristamine, tegevuste ja omaduste

ning neid väljendavate sõnade praktiline eristamine. Vastamine küsimustele kes?, mis?, mida

teeb?; küsisõnade (kes?, mis?, mida teeb?) ja vastavate sõnavormide vastandamine.

Üksikhäälikute ja häälikuühendite ning veaohtlike häälikute praktiline äratundmine sõnas.

Õppetegevus

Õppimise eelduseks on lapse suutlikkus tunnetada ennast õpilasena, vastu võtta ja sooritada õpiülesandeid:

käitumine õpilasena tunnis ja vahetunnis, tegutsemine kõrvuti ja koos, adekvaatne reageerimine konkreetsetele

korraldustele osatoimingute kaupa. Õppimise eelduseks on ka õppevahendite eristamine, paigutamine

koolipingile ja kotti, õppevahendite hooldamine.

Tunnetustegevus ja kõne. Lihtsustatud õpet vajava lapse tunnetustegevus toetub esimesel kooliastmel valdavalt

praktilisele tegevusele ja lähiümbruse tajumisele, mis on osaliselt võrreldav eakohaselt arenenud lapse

tegevusega neljandal-viiendal eluaastal. Tunnetuslik aktiivsus on madalam, kujutluste ja keeleüksuste vaheline

seos ebatäpne või osaliselt puudu. Tegevusega kaasnev privaatkõne on kasin või ei ilmne üldse.

Kooliikka jõudes kasutab laps oma kõnes baassõnavara (tajutud/märgatud esemete ja tegevuste sõnastamine) ja

piiratud hulgal vabade laienditeta lihtlaused. Kõnest arusaamine sõltub situatsiooni mõistmisest.

Baassõnavaraga võrreldes konkreetsema või üldisema tähendusega sõnu ning nende grammatilisi seoseid lauses

laps valdavalt ei mõista. Lihtsustatud õpet vajav laps suudab esimesel kooliastmel töömälus hoida kolme- või

neljasõnalist lausungit.

Kõne alaarengust ja tegevusele kaasneva kõne puudulikkusest tuleneb vajadus õpetajal reguleerida laste

õppetegevust koostöös ja eeskuju järgi ning kommenteerida lapse tegevust, rakendada koos- ja järelkõnet.

2. klassi õpilastele on iseloomulikud impulsiivsed äärmuslikud negatiivsed, harvem positiivsed emotsioonid ja

ebastabiilsed tunded.

Väiksemal osal lastest ilmneb emotsioonide inertsus. Esialgu ei kontrolli õpilased oma emotsioone, mis

väljendavad reaktsiooni keskkonnale ning oma primitiivsetele tarvetele. Ka enesehinnang on otseses seoses

õpetaja, vanemate ja kaaslaste suhtumisega.

Tundevalla kujunemine ennetab kognitiivset arengut. Lapsel ilmnevad soovid rahuliku ja sõbraliku keskkonna

ja positiivse suhtumise, sh füüsilise kontakti järele.

Õpilaste passiivsus, kognitiivsete protsesside, kõne ning tundevalla arenematus tingib vajaduse mõjutada

õpiülesannetega eelkõige esimese ajuploki (ajutüvi, koorealused moodustised) ning parema poolkera koore

aktiivsust ja talitluslikku arengut. Eelistatud on 2. klassis praktiline või materialiseeritud tegevus ning

tajuprotsesside suunamine; protsess ja tulemus seostatakse kõnega.

Õpitakse kõnet kuulama, tajutavaid objekte ja nähtusi jälgima, vaatlema ja võrdlema ning erisuguste tunnuste

alusel rühmitama; mõistma ja täitma suulisi korraldusi; osalema dialoogis; orienteeruma tahvlil, raamatus ja

vihikus. Oskustest on peamised tuumlausete (baaslausete) ja laiendatud lihtlausete mõistmine, koostamine ja

kasutamine, lugemine ja kirjutamine.

Peamised õppeviisid on praktiline harjutamine ja didaktiline mäng. Kujundatakse oskused tegutseda koos

õpetajaga, matkides ning eeskuju järgi, orienteeruda oma kehas ning lähimas aegruumis. Omandatud toiminguid

ajendatakse ja kinnistatakse verbaalsete repliikidega. Tegevuse verbaalne kommenteerimine, kokkuvõtete

tegemine ning lühitekstide interpreteerimine on valdavalt õpetaja pädevuses.

Õpilasi ärgitatakse õpetaja ütlust kordama (kooris ja/või individuaalselt) ning lõpetama. Õpilase ütlusi on

soovitatav parafraseerida, konkretiseerida sõnakasutust, varieerida sõnastust.

Vaimsete ülesannete täitmisel toetutakse näitvahenditele, õpitavad toimingud materialiseeritakse, kasutatakse

lihtsaid skeeme, sümboleid, graafilisi orientiire, mille kasutamise vajadus tuleneb töömälu piiratud mahust ja

kõne reguleeriva funktsiooni arenematusest.

8

Motivatsioon. Motivatsiooni kujundamiseks antakse õpilastele nii õpitegevuses osalemise kui ka tulemuste

puhul võimalikult sageli konkreetseid positiivseid hinnanguid. Positiivsele hinnangule võiks kaasneda

konkreetne soovitus midagi paremini teha. Korraldused antakse osatoimingute kaupa, arvestatakse õpilaste

kõnemõistmise taset. Õpilaste ajutegevuse aktiveerimiseks kasutatakse võimalikult sageli sensomotoorseid

ülesandeid. Õppeülesannete esitamisel rõhutatakse selle konkreetset eesmärki (… kirjuta õigesti, vali õige täht).



Suhtlemine ja suuline väljendusoskus osaleb dialoogis (küsimus-vastus, teade- küsimus) ühistegevuse ajal;


võrdleb ja kirjeldab kahte tuttavat objekti tajutavate tunnuste alusel;

Lause ja sõnavara mõistab ja koostab kuni 5-sõnalist lihtlauset kasutab laiendatud lihtlauses nimi-, omadus- ja tegusõnade õpitud

vorme;

oskab viia õpitud sõnavorme mitmesse sõnaühendisse;.


muudab ja määrab graafilistele orientiiridele toetudes veaohtlike häälikute pikkust üksikhäälikutest koosnevates

sõnades.

Lugemistehnika ja orienteerumine tekstis juhtiv lugemisviis 3.klassis on sõnaosade ja/ või sõnahaaval lugemine ja üleminek lugemisele sõnapaaride

kaupa;

loeb õpitud teksti valdavalt sõnade kaupa leiab õpitud tekstist küsimuste-korralduste järgi sõnu, lauseid ja lõike,

vastab küsimustele (sh annab hinnangu tegevusaktile);

annab abivahendeid kasutades ja koostöös õpetajaga tekstilähedaselt edasi õpitud pala sisu.

Kirjutamine kirjutab pärast analüüsi õigesti 2–3-silbilisi üksikhäälikutest koosnevaid sõnu;

kirjutab ärakirjas 1–2-silbilisi sõnu originaalteksti täiendavalt vaatamata;

kontrollib ärakirja õigsust;

Õppesisu



Tähelepanu keskendamine ühekordsele selgitusele (korralduste täitmine ilma täiendava selgituseta).

Lugemise jälgimine, kaasõpilaste vastuste jälgimine ja parandamine, vastustele hinnangu (õige-vale) andmine.

Kaasõpilaste vastuste jälgimine (suunatult), nõustumine vastusega, teabe lisamine. Adekvaatne reageerimine

hinnangutele.

Suhtlemine Suhtlemine kaasõpilas(t)ega koostegevuses (õpetaja suunamisel).

Dialoogi vormid: küsimus-vastus, teade-küsimus; kutse koostegevusele, nõustumine-loobumine. Koostegevuse

vastastikune reguleerimine.

Oma tegevusest jutustamine (5–6 lauset), jutustamine piltide ja mälukujutluste põhjal küsimuste ja/või plaani

abil. Analoogiajutukeste koostamine.


Nägemis- ja ruumitaju Esemete ja loodusobjektide ning -nähtuste äratundmine, vaatlemine.

Terviku jaotamine osadeks ja osade ühendamine tervikuks.

Ühiste ja individuaalsete tunnuste eristamine, võrdlemine, rühmitamine ning kirjeldamine esitatud vaatlusplaani

järgi. Omandatud oskuste rakendamine eseme-, olu- ja tegevuspiltide analüüsimisel.

Tekstis kirjeldatud ruumisuhete skemaatiline kujutamine (modelleerimine). Orienteerumine üheaegselt nii

esemete horisontaal- kui ka vertikaalsuhetes.

Ajakujutlused

Aasta, aastaajad (aastaaja muutuvate tunnuste sõnastamine), kuud, päevade arv kuus; nädalad kuus; ööpäev,

tund (õppetund) ja minut. Nädalapäeva ja kuupäeva kokkuviimine.

Kellaaeg: täis- ja pooltunni eristamine ning sõnastamine.

Lõimumine teiste ainetega

Matemaatikas ja tööõpetuses kasutatavate mõõtühikute tundmine ja mõõtmistulemuste sõnastamine.

9

Kontroll, enesekontroll

Kontrolli- ja enesekontrollivõtete kasutamine suunatult tuttavas tegevuses.

Lause ja sõnavara

Lihtlause

5–6-sõnaliste lihtlausete (väit-, küsi- ja käsklause) mõistmine, kuni 5-sõnaliste lihtlausete koostamine.

Sihitisosalause mõistmine ja kasutamine.

Sõnavormid Käändevormide mõistmine ja kasutamine enamlevinud funktsioonides: kohta, objekti, kuuluvust, osa ja

tervikut, kaas- ja ilmaolu väljendavate lausete ja sõnaühendite koostamine, küsimusele vastamine kas

sõnaühendi või üksiksõnaga.

Sõnavormide valimine sõnaühendisse

ja lausesse, ainsuse ja mitmuse vormide moodustamine ja kasutamine kaasteksti toel. Erineva üldistusastmega

(3–4 astet) nimisõnade mõistmine ja nende õige kasutamine (Muki – koer – koduloom – loom), esemete ja

olendite tajutavate tunnuste väljendamine omadussõnadega, inimeste tunnete, emotsioonide ja käitumisaktide

kirjeldamine enamlevinud sõnadega situatsioonist lähtuvalt.

Omadust väljendav sõna

Omadussõna kasutamine öeldistäite ja täiendina, omadussõna ühildumine nimisõnaga arvus ja käändes.

Tegevust ja seisundit väljendav sõna

Tegevust ja seisundit väljendavate sõnade mõistmine ja kasutamine.

Tajutavaid tegevusi ja seisundeid väljendavate sõnade aktiveerimine.

Tegusõna oleviku ja lihtmineviku vormide tähenduslik eristamine ja kasutamine, lihtmineviku vormide

moodustamine analoogia alusel, vormide muutmine lauses.

Arvsõnad Põhi- ja järgarvsõnade erisuse teadvustamine ja kasutamine (100 piires) (teine ja neljas – kokku kaks) .

Arvsõna käsitlemise seostamine matemaatika õppesisuga.

Liitsõna Liitsõna ja sõnaühendi praktiline eristamine. Põhisõna sobitamine mitme laiendiga ja vastupidi.


Häälikanalüüs Hääldamise täpsustamine (vajadusel). Häälimisoskuse automatiseerimine:

häälimine kirjutamise tempos hääletult ja ilma abivahenditeta, tempo tahtlik muutmine.

Foneemanalüüs Häälikurühmade eristamine. Iga hääliku kolme pikkuse käsitlemine kahe (sulghäälikud) ja/või kolme pikkuse

kaupa: üksikhääliku pikkuse muutmine, üksikhääliku pikkuse määramine, tähevalik 1–3-silbilistes sõnades;

kaksiktäishäälikute ja suluta kaashäälikute ühendi analüüsimine ja tähtede valimine.

Sõnas esinevate veaohtlike häälikute nimetamine kirjapildi ja kuulmise järgi, veaohtlike

häälikute pikkuse muutmine ja määramine sõnas skemaatiliselt esitatud orientiiridele (skeemid, tiivik) toetudes.

Tiiviku kasutamine: veaohtlike häälikute pikkuse muutmine esitatud skeemide järjekorras (ülalt alla, alt üles,

horisontaalselt), ühe- ja kahekordse tähe valimine vastavalt skeemile.

Veaohtlike häälikute pikkuse võrdlemine, õigekirja põhjendamine (õpetaja abiga). Veaohtlike häälikute skeemi

valimine sõna juurde, tähelünkade täitmine.

Sõnade rühmitamine veaohtlike häälikute pikkuse järgi (skeemide alusel).

Töö raskusastet muudetakse vastavalt õpilaste oskustele: analüüs koostegevuses, materialiseeritult ja peast

(lihtsamad variandid); lühemad ja pikemad (valdavalt 3-silbilised) sõnad, erineva struktuuriga silbid sõnades.

Lugemistehnika ja orienteerumine tekstis

Uue teksti lugemine Õpetaja esmase lugemise kuulamine; hiljem lugemise jälgimine raamatust.

Lugemine kõnetaktide ja lühemate sõnade kaupa.

Teksti lugemist kergendavate graafiliste orientiiride kasutamine (vältemärgid, liitsõna liigendamine

komponentideks, pika sõna liigendamine kõnetaktideks jne).


Korduv lugemine vahelduvalt kooris ja üksi. Ülesanded ladususe (kohatute pauside vältimine, lugemiskiiruse

tõstmine) ja ilmekuse (lauselõpu intonatsioon, loogiline rõhk) arendamiseks. Kaasõpilaste lugemise jälgimine,

lugemisvea märkamine ja parandamine.

Õpitud teksti lugemine sõnade kaupa häälega ja/või endamisi sosinal.

Sõnavaratöö Taustteadmiste aktiveerimine ning tundmatute sõnade ja väljendite selgitamine enne teksti lugemist

(näitvahendite ja/või lühitekstide abil).


Teksti korduv lugemine ja analüüs

10

Lausetähenduse mõistmine (koha- ja ajasuhete ning objektide tunnuste mõistmine).

Lausete tähenduse seostamine (lokaalse sidususe strateegia). Puuduva teabe tuletamine.

Dialoogi analüüs

Dialoogi repliikide leidmine õpetaja sõnastatud saatelause/küsimuse järgi (õpetaja sõnastab kas eesmärgi või

strateegia).

Valiklugemine Sõnade, lausete ja lõikude leidmine õpetaja juhendamisel rõhuasetusega lausetähenduse (vabade laiendite)

mõistmisele ja lausete seostamisele. Õpetaja küsimustele ja korraldustele vastamine tekstis leiduva sõna,

sõnaühendi või lausega.

Teksti jaotamine lõikudeks

Teksti jaotamine lõikudeks (õpetaja abiga) kokkuvõtliku sõnastuse ja/või pildiseeria alusel. Tekstilõigu piiride

leidmine. Lõikude sobitamine illustratsioonidega, kokkuvõtlike sõnastustega. Illustratsioonide ja tekstis esitatud

teabe võrdlemine. Puuduva teabe tuletamine.

Küsimuste esitamine kaaslastele

Küsimuste (kes?, mis?, mida teeb?) sobitamine tekstiga, küsimuste esitamine üksteisele, küsimustele vastamine.

Tegelaste käitumise analüüs Kirjeldatud tegude hindamine ja vastandamine (õige-vale, meeldib-ei meeldi) koos õpetajaga.

Käitumisaktide analüüsimine (mida tahtis, mis tingimused soodustasid või takistasid, mida tegi, mis oli

tulemus) ning seostamine motiivide ja kavatsustega.

Tegelaste vastandamine käitumise alusel.

Teksti peamõte

Teksti juhtlause leidmine, teksti peamõtte ja/või allteksti sõnastamine (koos õpetajaga) 2–3 valikuks antud

kirjaliku väite põhjal.

Teksti taastamine

Tekstilähedase jutustamise harjutamine: deformeeritud teksti taastamine lausetest (5–6 lauset) või lõikudest (3–

4 lõiku), lausete lõpetamine.

Jutustamine õpetaja suunamisel eseme-, olu- ja tegevuspiltide, pildiseeria, küsimuste, tugisõnade (verbid) ja -

sõnaühendite abil.

Korduv jutustamine sõnastust varieerides.

Kirjutamine

Ärakiri

Kirjutamine sõnahaaval pärast lause lugema õppimist ja eelnevat analüüsi.

Kirjutatu õigsuse kontrollimine.

Õigekiri

1–3-silbiliste sõnade ja neist koostatud lausete kirjutamine pärast ühisanalüüsi: lünkharjutused,

sobitusharjutused, harjutavad etteütlused.

Kirjutatu õigsuse kontrollimine: kirjapildile vastav lugemine, järelanalüüs, vigade parandamine.

Poolitamine graafiliste orientiiride ja analoogia alusel.

Õpitud käände- ja pöördevormide õigekiri

(sõnatüve muutused, lõpud).

Kirjalike tööde kogumaht ühes õppetunnis on 25–30 sõna.

Kirjatehnika

Väike- ja suurtähtede harjutamine (geneetilises järjekorras), tähtede õige seostamine sõnades, moonutuste

leidmine oma ja teiste kirjas (tahvlilt, vihikust), harjutused kirjutamiskiiruse muutmiseks.

Vihiku vormistamine, kirjaliku töö vormistamine: pealkiri, kuupäev, taandrida.

Keeleteadmised ja -oskused

Häälikurühmade ja veaohtlike häälikute/tähtede äratundmine,

Tegusõnalõppude äratundmine (oleviku ja lihtmineviku vormis),

Ainsuse ja mitmuse vormide (käände- ja pöördevormid) äratundmine; k, p, t sõna alguses ja s-i kõrval.

Õppetegevus

Õpilastel kasvab oluliselt kõne mõju käitumisele ja tunnetustegevusele (sh tegevuse reguleerimisele). Kõne abil

ammutatakse varemomandatud teadmisi mälust sihipäraselt; luuakse rohkem uusi mõtestatud seoseid

(sõnaühendite, tekstisidusate lausete mõistmine ja kasutamine); hangitakse uut teavet; suunatakse

tunnetusprotsesse (tajumise suunamine, materjali seostamine mälus, mõtlemisoperatsioonide sooritamine);

kommenteeritakse, kavandatakse ja kontrollitakse oma tegevust.

Õpilane õpib oma tegevuse protsessi kommenteerima. Esialgu toimub see väliskõnes (endale suunatud

privaatkõne), seejärel sosinkõnes, mis hiljem läheb üle sisekõneks. Sisekõnes lõimuvad keeleüksuste

tähendused kujutlustega, kuid õpilased rakendavad sisekõnet esialgu hargnenult ning piiratult, mis aeglustab

õpitegevuse tempot.

Tunnetuslik-kõneline tegevus, mis toimub õpilase lähimas arengutsoonis (potentsiaalses arenguvallas),

11

valmistab õpilasi ette 6.–7. klassis õppimiseks (loodusõpetus, ajalugu, inimeseõpetus jm) ning elementaarsete

keeleteadmiste omandamiseks.

Lugemistehnika ja õigekirjaoskuse arenemine on omavahel tihedalt seotud. Mõlema oskuse jaoks on oluline

automatiseerida esmalt häälikanalüüsi (häälikute olemasolu, häälikute järg; kirjutamisel häälimine, lugemisel

veerimine) ja seejärel ka foneemanalüüsi (häälikurühmade äratundmine, häälikupikkuse kui kõnetakti vältele

osutaja äratundmine lugemisel ja määramine kirjutamisel võrdleva hääldamise alusel).

Automatiseerumata osaoskuste sooritamiseks ning uute oskuste õppimiseks on endiselt vaja materialiseeritud

abivahendeid (graafilised orientiirid, värvid, analüüsietappide tulemuste visualiseerimine).

Õpetamisel on tähelepanu keskmes häälimise ja võrdleva hääldamise oskuste arendamine. Eesmärgiks

on, et õpilased suudaksid nimetatud operatsioone privaatkõnele ja sisekõnele toetudes sooritada, tempot

kirjutamisega kohandada ja lugemisoskuse arenguks tõsta. Nimetatud operatsioonide sooritamise kiiruse tahtlik

reguleerimine on otseselt seotud lugemistehnika ja õigekirja omandamisega. Häälimist ning võrdlevat

hääldamist kasutatakse ühtlasi enesekontrollioskuse omandamiseks.

Lugemisoskuse kujunemine sõltub veel olulisel määral õpilase jaoks tuttavate süntaktiliste konstruktsioonide

esinemise sagedusest tekstis ning õpilase keeleüksuste tähenduse valdamise tasemest.

Lugemistehnika arendamise eesmärgiks on jõuda sisult ja keeleliselt kohandatud tekstide ladusa lugemiseni või

vähemalt selle piirini.

Õpetaja suunab õpilasi tekste analüüsima sisu ja mõtte mõistmise seaduspärasusi arvestades. Vajalik on läbida

analüüsi kõik etapid, igal etapil enamkasutatavad strateegiad ehk oskuste rühmad.

Teksti esmasele lugemisele ja pedagoogi suunavatele kommentaaridele järgneb sündmuse puhul stseenide

järjestuse, kirjelduse puhul tunnuste ja omaduste valdkondade teadvustamine. Korduval lõikude kaupa

lugemisel suunatakse õpilasi mõistma lausete tähendust ja lausetevahelisi seoseid, tuletama tekstis puuduvat

teavet, märkama mõistmiseks olulisi keeleüksusi (sõnu, sõnaühendeid, osalauseid), kirjeldama tekkivaid

kujutlusi.

Tekstis orienteerumist arendavad valiklugemise ülesanded (esmalt lõikude ja seejärel kogu teksti ulatuses).

Valiklugemise ülesanded kogu teksti ulatuses on suunatud lühikese sisukokkuvõtte ning ilukirjandusliku teksti

puhul ka varjatud teabe sõnastamisele. Õpilaste väljendust on harilikult vaja täiendada ja konkretiseerida.

Tekstis esinevat otsekõnet analüüsitakse õpetaja suunamisel. Dialoogi analüüsides saavad õpilased saadud

teadmisi ka ise suhtlemise reguleerimiseks rakendada. Harjutatakse väljendite valikut sõltuvalt

suhtlemissituatsioonist, käitumisaktide hindamist, konfliktide reguleerimist soodustavate ütluste kasutamist.

Ütluse eesmärgi ning sõnastusviisi strateegia) sõnastab esialgu pedagoog ning esitab ühtlasi hargnenud

interpretatsiooni näidiseid. Õpilaste oskustest sõltuvalt hakatakse kasutama suunavaid küsimusi ja ülesandeid, et

täpsustada suhtlussituatsiooni ja keelelisi väljendusvahendeid. Tähelepanu tuleb pöörata kaudsetele ütlustele,

mille semantiline ja pragmaatiline tähendus (mõtend) erinevad oluliselt. Analüüsi suunates tuleb pöörata

tähelepanu mõtendi koosseisu kuluvatele teabevaldkondadele: kujutlused, verbaalne teave, suhtlejate

emotsioonid ja hoiakud.

Alustatakse teksti kohta küsimuste moodustamise ja kaaslastele esitamise õpetamist.

Jutustamine. Jutustamises eristatakse kahte valdkonda – tekstilähedane jutustamine (vahendatud

tekstiloome) ja jutustamine oma kogemusest.

Tekstilähedase ümberjutustuse kui vahendatud tekstiloome õppimine sõltub järgmistest asjaoludest: mälu

muutumisest juhtivaks tunnetusprotsessiks; teksti sisu ja mõtte mõistmise tasemest; keeleüksuste valdamisest;

keeruliste grammatiliste struktuuride lihtsamateks ja tekstisidusateks muutmise oskusest; teabeüksuste

variatiivse sõnastamise oskusest.

Tekstilähedasel jutustamisel tuleb hoiduda teksti fragmentaarsest sõnastamisest või mehaanilisest

päheõppimisest. Oluliseks tuleb pidada teabe järjestamist, sõnavara variatiivset valimist, lausungite seostamist

ja nende parandamist järeltööna. Teksti mitmekordsel taastamisel on oluline muuta abivahendeid ja varieerida

sõnastust. Sobivateks abivahenditeks on skeemid koos tugisõnadega (sh ka küsisõnad).

Praktilise grammatika õppimise peamised eesmärgid on tuumlause mallide hulga laiendamine;

muutevormide kasutamine eri lausemallides ja mitmes tähenduses; tuumlausete ühendamine ja

sisestamine, et mõista ja moodustada koondlauseid, laiendatud lihtlauseid ning lihtsamate seostega

kaheosalisi liitlauseid.

Lausemallide baasiks on kujutlused tegevussituatsioonidest (skemaatilised kujutluspildid) ja nende

kombinatsioonid. Oluline on teadvustada situatsioonide komponente: subjekt(id), objekt(id), vahendid,

tunnused (sh tegevus või seisund), aeg, ruum jne. Jõutakse tajutavate sündmuste/nähtuste põhjuse ning eesmärgi

mõistmise ja sõnastamiseni. Oluline on põhjuse ja eesmärgi eristamine ning nende ettekujutamine ajas ja

ruumis.

Keeleüksuste tähenduse selgitamine, täpsustamine ja täiendamine toetub rühmitamisoskusele ja

teadmistele rühma kuuluvatest objektidest, sündmustest, nähtustest, tunnustest ja omadustest.

Lausetähenduse mõistmine toetub põhisõna ja laiendite seostele, mille teadvustamiseks harjutatakse

süntaksiküsimuste esitamist. Sõnade ja sõnaühendite tähendust seletatakse ja täpsustatakse kontekstis, mille

12

kaudu tähendus konkretiseerub.

Liitsõnade ja tuletiste tähenduse mõistmine eeldab uute allrühmade moodustamiseks vajalike spetsiifiliste

tunnuste teadvustamist (loom – rohusööja, inimene – tööline – kaevur). Võrdluste ja metafoorsete väljendite

tähenduse seletamine eeldab ühistele tunnustele osutamist (tuli / päike küpsetab, seisab postina / liikumatult).

Peamiseks tööviisiks on praktiline harjutamine. Keeleüksuste analüüs sisaldab enamasti semantilisi

ülesandeid. Keeleterminite kasutamine jääb valdavalt õpetaja pädevusse. Uute õpioskuste omandamine algab

materialiseeritult. Üldistamine toetub eelnevalt õpitu konkretiseerimisele, edaspidi taotletakse oskuste

etapiviisilist automatiseerimist.

Tähelepanu hakatakse pöörama lihtsate kirjalike töökorralduste mõistmisele ja täitmisele. Kirjalikult esitatud

töökorralduse täitmist saab nõuda juhul, kui töövõte on koostegevuses ja/või matkimise teel omandatud.

Raskusastme varieerimiseks kasutatakse kolme võimalust: Muudetakse 1) materjali keerukust, 2) õpetaja

vahetut osalemist ehk õpilase iseseisvuse astet ja/või 3) abivahendeid.




osaleb ühistegevuse ajal üksteise tegevust reguleerivas dialoogis;

Kuulamine ja jälgimine Tähelepanu keskendamine selgituse andmise või töövõtte sooritamise ajaks;

Kaasõpilaste tegevuse jälgimine ja nende abistamine;

2–3-osalise suulise ja kirjaliku korralduse täitmine õpetaja suunamisel;

Suhtlemine Suhtlemine koostegevuses kaasõpilastega: koostegevuse vastastikune reguleerimine (teade- teade dialoog), selle

oskuse rakendamine õppesituatsioonides.

Kokkuvõtte tegemine ühistegevusest (mina ja teised; eesmärk, tingimused, tegevus ja tulemus; mõju teistele ja

endale).

Kollektiivse kogemuse põhjal ühise jutukese koostamine.

Samateemaliste erineva sisuga jutukeste koostamine (huvitegevus, kodutee jne). Jutukese koostamine

kogemuste, olu- ning tegevuspiltide, pildiseeria ja skemaatilise kava põhjal (6–7 lauset).

Tunnetustegevuse arendamine võrdleb ja kirjeldab esemeid (kuni 3 objekti) rühmas; kirjeldab ühistegevust.

Lause ja sõnavara mõistab ja koostab kuni 6-sõnalist lihtlauset;

laiendab lihtlauset skeemide ja süntaksiküsimuste abil;

kasutab laiendatud lihtlauset ja sihitisosalauset;

oskab skeemide abil analüüsida ja moodustada käändevorme;

rakendab (abiga) sõnaühendis ja lauses käändevorme õpitud funktsioonides.;

Lugemine ja kirjutamine muudab ja määrab graafilistele orientiiridele toetudes veaohtlike häälikute pikkust üksikhäälikutest koosnevates

valdavalt 3- silbilistes sõnades ja õpitu ulatuses häälikuühendiga sõnades;

Lugemistehnika ja orienteerumine tekstis Juhtiv lugemisviis 3.-5.klassis on sõnaosade ja/ või sõnahaaval lugemine ja üleminek lugemisele sõnapaaride

kaupa.

loeb õpitud teksti sõnade ja süntagmade kaupa, arvestab kirjavahemärke;

loeb õppimata teksti peamisel sõnahaaval;

leiab küsimuste-korralduste järgi tekstist sõnu, lauseid ja lõike, sh peamõttele ja alltekstile osutavaid lauseid;

annab tekstilähedaselt ja valikuliselt edasi teksti või lõigu sisu (toetudes abivahenditele).

tuletab õpetaja juhendamisel tekstis sõnastamata teabe (toetudes oma kogemustele/ teadmistele);

vastab küsimustele teksti kohta (põhjuslikud seosed, hinnangud tegevustele, tegudele);

annab ühisvestlustes hinnanguid tegevusaktidele.;

Kirjutamine kirjutab õigesti üksikhäälikutest koosnevaid kuni 4-silbilisi sõnu;

sooritab ärakirja sõnahaaval;

kasutab suunamisel õigekirja kontrollimise võtteid;

Õppesisu

Nägemis- ja ruumitaju

13

Kuni kolme objekti kirjeldamine nende võrdlemise põhjal (esmalt esitatud plaani järgi, hiljem üleminekuga

iseseisvale kirjeldamisele). Esemerühma kirjeldamine, objektide ühiste omaduste rõhutamine.

Eseme/kujundi vastandamine kahele teisele esemele või kujundile (erinevate tunnuste alusel).

Loodusobjektide ja esemete-nähtuste võrdlemine, rühmitamine erinevate rühmitusaluste järgi, rühmade

nimetamine; aja-, põhjus- ning eesmärgisuhete praktiline eristamine.

Ajakujutlused Sündmuste ja tegevusaktide samaaegsus ja järjestamine

Lõimumine teiste ainetega Matemaatikas ja tööõpetuses kasutatavate mõõtühikute tundmine ja mõõtmistulemuste sõnastamine.

Kontroll, enesekontroll Kontrolli- ja enesekontrollivõtete kasutamine tuttavas tegevuses.

Lihtlause Kuni 6-sõnalise lihtlause moodustamine baaslausetest (ühendamine, sisestamine), eelnevalt

koostatud sõnaühenditest (tegusõna ja nimisõna laiendid). Lause laiendamine ja lühendamine. Kahe või enama

lause moodustamine pikemast lausest.

Laiendatud lihtlause (4–5 sõna), koondlause ja sihitisosalause kasutamine.

Nimisõna Nimisõnade kasutamine sõnaühendis ja lauses. Lauses väljendatavate suhete mõistmine,

nende adekvaatne väljendamine nimisõnaga: atributiivsed suhted (tunnused, kuuluvus, osa tervikust),

kohasuhted, abinõu-, kaasolu- ja ilmaolusuhted, ajasuhted; lõpetatud ja lõpetamata tegevus, hulk ja mõõt,

(millegi) valdaja, seisund.

Sõnavormide leidmine sõnaühendist ja lausest funktsioonide kaupa.

Sõnavormi moodustamine kaasteksti toel, skeemi ja tähenduse järgi, sobitamine sõnaühendiks, kasutamine

lauses. Küsimuste esitamine (valik) sõnavormile.

Ainsuses ja mitmuses olevate sõnavormide tähenduslik-vormiline analüüs.

Tagasõnade (koha- ja ajasuhted) ja abimäärsõnade mõistmine ning praktiline kasutamine (muutevorm koos

tagasõnaga).

Nimisõna algvorm ja küsimused (kes?, mis?), algvormi moodustamine sõnaühendi see on abil.

Murdesõnade ja keelenormile vastavate sõnade (pudru – puder) eristamine.

Sõna tüvi. Sõnavormi põhi- ja lisatähendus, neid väljendavad sõnaosad (sõnatüvi, -lõpp).

Ainsuse tüvi, tüvevormi küsimused, tüve moodustamine skeemi kasutades ja täiendi uue abil.

Tüve leidmine ühe ja sama sõna eri vormidest. Mitmuse tüvi, selle moodustamine skeemi

abil, mitmuse tunnused, mitmuse vormide analüüs ja moodustamine.

Mitmuse vormis olevate sõnade põhi- ja lisatähendused (leksikaalne tähendus, arv, käändevormi grammatiline

tähendus).

Esemete/olendite ja nende osade nimetused; esemete, esemepiltide, nimede ja nimetuste eristamine.

Sünonüümide ja homonüümide mõistmine kontekstis.

Suur ja väike algustäht nimedes ja nimetustes.

Omadussõna Esemete/olendite tunnused ja omadused ning neid väljendavad sõnad.

Sünonüümide ja antonüümide mõistmine ja kasutamine kontekstis.

Omadussõna nimisõna laiendina:

sõnaühendi moodustamine omadus- ja nimisõna sobitades, tekkinud sõnaühendi sobitamine tegusõnaga,

lihtlausete laiendamine moodustatud sõnaühendite abil.

Tegusõna

Esemete/olendite tegevused ja seisundid kui tunnused, nende väljendamine sõnadega. Tegusõna oleviku ja

lihtmineviku pöördevormide mõistmine/kasutamine ja teadlik moodustamine.

Sarnaste tegevuste/seisundite väljendamine.

Lähedase tähendusega sõnade abil.

Tegusõna eitavate vormide mõistmine ja kasutamine. Eitava kõne muutmine jaatavaks ja vastupidi.

Tegusõna laiendamine õpitud käändevormidega; kse- oleviku vormide mõistmine ja kasutamine lauses.

Abimäärsõnade (alla, üles, vahele, eemale jne) mõistmine koos tegusõnaga. Ühendtegusõna kasutamine lauses.

Sõna ja küsimus Sõnade rühmitamine küsimuste abil (kes? mis?; mida teeb? mida tegi? jne; missugune?). Sõnade semantilise

seose mõistmine lauses ja selle eristamine sõnavormi kontekstivälisest tähendusest.

Süntaksiküsimuse (jooksis põllule – jooksis kuhu?) ja morfoloogiaküsimuse

(jooksis – mida tegi?, põllule – millele?) eristamine.

Arvsõnad

Arvsõna muutevormide mõistmine ja kasutamine kaastekstis (100 piires).

Arvsõna käsitlemise seostamine matemaatika õppesisuga.

14

Sõnade seosed lauses.

Tegijat väljendava sõna (alus) ja tegevust väljendava sõna (öeldis)

leidmine, nende graafiline tähistamine lauses, küsimuste esitamine aluse ja öeldise kohta. Aluse ja öeldise

laiendid (täpsustavad sõnad) lauses.

Põhisõna ja laiendite graafiline tähistamine. Öeldise vormi sõltumine alusest (nimisõnadest ja isikulistest

asesõnadest).

Häälik- ja foneemanalüüs

Veaohtlikud häälikud sõnas, veaohtlike lihthäälikute pikkuse muutmine ja määramine; suluta kaashäälikute

ühendi ja kaksiktäishääliku praktiline äratundmine. Raskusaste: 1–4- silbilised sõnad; käsitlemine

häälikurühmade või veaohtlike häälikute kaupa (veaohtlike häälikute rühm); harjutused analüüsi

automatiseerimiseks.

Uue teksti lugemine Õpetaja esmase lugemise jälgimine raamatust. Lausete lugemine häälega valdavalt sõnade kaupa, pikemad

sõnad kõnetaktide, lühemad sõnapaaride kaupa (vajadusel toetumine graafilistele orientiiridele).


Teksti korduv lugemine ülesandega (vahelduvalt kooris ja üksi);

ladususe ja ilmekuse harjutamine (orientiiridele ja kirjavahemärkidele toetudes; intonatsiooni ja loogilise rõhu

valimine ning muutmine sõltuvalt lause tähendusest).

Varem häälega loetud teksti vaikne (sosinal) ülesandega lugemine.

Õpitud teksti lugemine sõnade või süntagmade kaupa: lauses leiduva uue teabe rõhutamine, lauselõpu

intonatsiooni kasutamine, kirjavahemärkide arvestamine;

Taustteadmiste aktiveerimine, sõnade ja sõnaühendite selgitamine enne teksti lugemist.

Sõnade tähenduse täpsustamine kaastekstist lähtuvalt.


Teksti korduv lugemine ja analüüs

Lause tähenduse ja lausetevahelise seose mõistmine.

Puuduva teabe ja põhjus-tagajärg seoste tuletamine ühisvestluses; küsimustele miks?, milleks? vastamine.

Dialoogi analüüs

Dialoogis osaleja repliigi eesmärkide ja strateegiate suunatud analüüs.

Otsekõne ja saatelause leidmine tekstist, otsekõne väljendamine kaudselt sihitisosalause abil

(koos isikuliste asesõnade asendamisega).

Valiklugemine

Tegelasi või sündmusi iseloomustavate sõnade (lausete) leidmine-lugemine;

tekstilõikude (sh looduskirjelduste) leidmine tähenduse järgi.

Küsimustele ja korraldustele originaalteksti lause(te)/osalause(te)/sõnaühendi(te)/sõna(de)ga vastamine.

Ülesannete sõnastamisel lähtutakse kõikidest mõistmisstrateegiatest (rõhuasetus on puuduva teabe tuletamisel).


Teksti jaotamine lõikudeks, lõikude kokkuvõtlik sõnastamine (pealkirjastamine) jutustava lausega (õpetaja

juhendamisel).


Teksti kohta käivate küsimuste esitamine üksteisele (kus?, missugune?, millal?).

Tegelaste käitumise analüüs Tegude ja käitumisaktide hindamine ühisvestluses (emotsionaalne ja intellektuaalne hinnang), hinnangu

seostamine õpilaste käitumisega.

Teksti peamõte

Teksti juhtlause leidmine ja/või teksti peamõtte ning allteksti valimine, peamõtte tuletamine ja sõnastamine

ühisvestluses.

Teksti taastamine

Tekstilähedase jutustamise harjutamine: piltide, tugilausete, -sõnaühendite ja -sõnade abil.

Deformeeritud teksti taastamine. Tekstilähedase valikjutustamise õppimine (abivahenditeks pildid, tugilaused,

sh algus- ja lõpulaused, sõnaühendid).

Teksti jutustamine ahelana.

Ärakiri Kirjutamine sõnapaaride ja pikemate sõnade kaupa. Kaasõpilaste tekstide lugemine. Järelkontroll.

Õigekiri

Sõnade ja lausete kirjutamine pärast individuaalset analüüsi: lünkharjutused, sobitusharjutused, harjutavad

etteütlused.

Kirjutatu õigsuse kontrollimine: lugemine vastavalt kirjapildile, skeemide valimine, vigade parandamine.

Poolitamine: harjutamine skeemide ja analoogia abil.

Käändelõppude ja mitmuse tunnuste õigekiri (skeemide abil).

15

K, p, t s-i ja h kõrval.


Kirjatehnika

Tähemoonutuste äratundmine ja parandamine, täheseoste harjutamine, vihikute vormistamine. Kirjakiiruse

harjutamine.

Keeleteadmised ja -oskused Sõnade praktiline eristamine esemetest (olenditest), piltidest, esemete (olendite) tunnustest, tegevustest ja

seisunditest.

Sõnade praktiline rühmitamine küsimuste abil (kes?, mis?, missugune?, mida teeb?).

Morfoloogia- ja süntaksiküsimuse praktiline eristamine.

Morfoloogia- ja süntaksiküsimuse esitamine: valimine, sobitamine, üleminek iseseisvale esitamisele.

Alus ja öeldis (lihtsamad juhud), sõnade seos alus- ja öeldisrühmas (süntaksiküsimuste esitamine).

Käändsõna algvorm, käändsõna muutevormid; ainsuse ja mitmuse tüvi, tunnused ja lõpud: sõnavormide

äratundmine, muutmine ja moodustamine ning analüüsimine skeemide abil.

Käändevormi põhi- ja lisatähendus (leksikaalne ja grammatiline tähendus), sõnavormi rakendamine tähendusest

sõltuvalt.

Õppetegevus

Emakeeleõpetuse peamine eesmärk on soodustada olulisi arengulisi muutusi õpilaste tunnetuslikus-kõnelises

tegevuses.

Tunnetustegevus ja kõne. Õpilase ajutegevus on täiustunud. Kasvab analüütilist taju ja kõnetegevust korraldava

vasaku poolkera osakaal, mis võimaldab esemete, tegevuste ja sündmuste seni hägusaid mälukujutlusi suurema

hulga tunnuste abil täpsemaks muuta. Lisaks kaemuslik-praktilisele mõtlemisele suunatakse last järjest enam

kasutama kujundilist mõtlemist.

Õpilase analüütilis-sünteetilise taju ja sellest kujunevate kujutluste areng eeldab õpetaja suunamisel toimuvat

esemete tunnuste/omaduste, osade ning funktsioonide märkamist ja teadvustamist. Nendele toetudes saab

arendada esemete, tegevuste, sündmuste jm rühmitamis- ning üldistamisoskust.

Konkreetsed ja üldistatud kujutlused ning nendevahelised assotsiatiivsed seosed on baas, millele toetudes

kujunevad ja arenevad keeleüksuste tähendused (sõna ja selle vormid, sõnaühendid, laused/lausungid,

hargnenud ütlus, sidus tekst), laienevad võimalused nimetatud üksusi valida ja kombineerida.

Lihtsustatud õppe 4. klassi õpilastel kasvab oluliselt kõne mõju käitumisele ja tunnetustegevusele (sh tegevuse

reguleerimisele). Kõne abil ammutatakse varemomandatud teadmisi mälust sihipäraselt; luuakse rohkem uusi

mõtestatud seoseid (sõnaühendite, tekstisidusate lausete mõistmine ja kasutamine); hangitakse uut teavet;

suunatakse tunnetusprotsesse (tajumise suunamine, materjali seostamine mälus, mõtlemisoperatsioonide

sooritamine); kommenteeritakse, kavandatakse ja kontrollitakse oma tegevust.



tähendused kujutlustega, kuid 4. klassi õpilased rakendavad sisekõnet esialgu hargnenult ning piiratult, mis

aeglustab õpitegevuse tempot.























16



kujutlusi.








interpretatsiooni näidiseid. Laste oskustest sõltuvalt hakatakse kasutama suunavaid küsimusi ja ülesandeid, et





Alustatakse teksti kohta küsimuste moodustamise ja kaaslastele esitamise õpetamist.

Jutustamine. Jutustamises eristatakse kahte valdkonda – tekstilähedane jutustamine (vahendatud

tekstiloome) ja jutustamine oma kogemusest.

















ruumis.



















Suhtlemine ja suuline väljendusoskus kasutab eri tüüpi dialoogirepliike koostegevuses, teeb kokkuvõtteid ühistegevusest

17


sooritab tuttavaid õpitoiminguid suuliste ja kirjalike hargnenud korralduste alusel, sh osaleb tegevuse

planeerimisel (valib ja kasutab abivahendeid).

Lause ja sõnavara mõistab ja kasutab kuni 6-sõnalist lihtlauset;

mõistab õpitud koond- ja liitlausete liike tekstis ja tekstiväliselt; oskab neid suunatult moodustada;

kasutab algoritmi sõnavormide analüüsimisel ja moodustamisel;

rakendab lauses sõnade muutevorme õpitud funktsioonides;.

Lugemine ja kirjutamine muudab ja määrab (vajadusel graafilistele orientiiridele toetudes) veaohtlike häälikute pikkust õpitu ulatuses nii

üksikhäälikutest koosnevates (kuni 4-silbilistes sõnades) ja häälikuühenditega (kuni 3-silbilistes sõnades);

Lugemistehnika ja orienteerumine tekstis Juhtiv lugemisviis 5.klassis on sõnaosade ja/ või sõnahaaval lugemine ja üleminek lugemisele sõnapaaride

kaupa;

täidab valiklugemise ülesandeid õpitud teksti häälega või endamisi vaikselt lugedes;

leiab tekstist küsimuste-korralduste järgi sõnu, lauseid ja lõike, osaleb lõigu ja teksti peamõtte sõnastamisel;

annab tekstilähedaselt edasi tekstilõikude sisu, pealkirjastab lõike ja osaleb sõnastuse täpsustamisel.

annab hinnangu tekstis kirjeldatud tegevusaktidele ning põhjendab seda.;

Kirjutamine kirjutab õigesti lihthäälikutest koosnevaid sõnu;

kirjutab häälikuühenditega sõnu pärast analüüsi õigesti;

sooritab ärakirja peamiselt sõnapaaride kaupa;

kasutab kirjutamisel enesekontrollivõtteid;

Õppesisu



Ülesannete täitmine suuliste ja kirjalike hargnenud selgituste/korralduste alusel. Suulise kokkuvõtte tegemine

oma tegevusest, ühistegevusest.

Tuttavate sündmuste ja tegevusaktide põhjuste, tingimuste, eesmärkide ning tulemuste mõistmine, nende

väljendamine ühisvestluses. Oma tegude analüüs (suunatult).

Teistes ainetes (matemaatika, tööõpetus, loodusõpetus jm) omandatud toimingute kirjeldamine.

Suhtlemine Koostegevuse vastastikune reguleerimine (teade- küsimus-vastus jne dialoog).

Suhtluseesmärkide mõistmine: käskude- korralduste, palvete, teabe, tingimuste jne praktiline mõistmine ja

väljendamine kõnes.

Otsekõne kaudse väljendamise harjutamine.

Jutukeste koostamine olu- ja tegevuspiltide järgi, ühiste samateemaliste jutukeste koostamine (abi: plaan,

õpetaja suunavad repliigid).


Nägemis- ja ruumitaju Esemerühmade vaatlemine ja võrdlemine; ühised tunnused/omadused ning erinevused (analüüsimine plaani

järgi), rühmade koostise muutmine sõltuvalt rühmitusalusest. Esemerühmade, loodusnähtuste ning piltidel

kujutatu kirjeldamine plaani järgi.

Ajakujutlused

Ajakujutluste seostamine sündmuse põhjuse ja tagajärjega.

Lõimumine teiste ainetega

Matemaatikas ja tööõpetuses kasutatavate mõõtühikute tundmine ja mõõtmistulemuste sõnastamine.

Kontroll, enesekontroll

Tähelepanu keskendamine igale õpitoimingu etapile: orienteerumine/planeerimine (tööjuhise mõistmine ja

osatoimingute järjestamine), täitmine (sooritamine algoritmide alusel, kaasneva kontrolli rakendamine),

tulemuse kontrollimine.

Enesekontrolli harjutamine (plaani või algoritmi abil).

Tegevuse ühine planeerimine õpitud oskuste ulatuses.

Keeleüksuste võrdlemine ja rühmitamine õpitud tunnuste alusel.

Lause ja sõnavara

Lihtlause

Lause laiendamine õpitud käändevormidega, sõnadevahelised seosed.

Kõikide käändevormide rakendamine sõnaühendis ja lauses erinevates funktsioonides (abiga).

Lihtlause koostis. Alus ja öeldis, alus- ja öeldisrühm.

Lause tähenduse sõltumine tegusõna vormist ja laiendist.

18

Lihtlause laiendamine (kuni 6-sõnaliseks). Lihtlause lühendamine (2–3-sõnaliseks). Sõnade järjekord lauses,

deformeeritud lause taastamine.

Kontekstivälise lause muutmine kontekstisidusaks ja vastupidi (õpetaja suunamisel).

Samaviiteliste sõnade kasutamine sidusa teksti koostamisel.

Koondlause

Koondlause äratundmine ja mõistmine. Koondlause koostamine: tuumlausete ühendamine küsimuste ja

skeemide abil. Korduvad alused ja öeldised.

Sidesõnade (ja, ning, või) grammatiline tähendus, sidesõnade valimine koondlausesse. Koondlause kasutamine.

Liitlause (rind- ja põimlause)

Liitlause ja sama tähendust väljendavate lihtlausepaaride tähenduse ning struktuuri võrdlemine.

Liitlause äratundmine, selle tähenduse mõistmine.

Liitlause konstrueerimine lihtlausetest: osalausete sobitamine, lihtlausete ühendamine, liitlause koostamine

skeemi ja sidesõnade järgi, lause lõpetamine.

Sidesõnad rindlauses: ja, ning, aga, kuid, või.

Põimlause liigid: sihitislause, ajalause, täiendlause.

Sõnaliigid Ülevaade sõnaliikidest: nimisõna, omadussõna, tegusõna, arvsõna (üldistatud tähendus).

Sõnade algvormid ja muutevormid. Sõnade rühmitamine.

Nimisõna

Esemed/olendid ning nende erineva üldistusastmega (3–4) nimetused.

Kellegi või millegi nimi ja nimetus (kohad, elusolendid).

Liik ja alaliik, nende nimetused.

Nimisõna muutevormid, ühe ja sama sõna muutevormide leidmine tekstist.

Algvormi moodustamine muutevormidest.

Sõnavormi sõltumine põhisõna tähendusest, sõnavormi moodustamine süntaksiküsimuste abil.

Nimisõna alusena. Nimisõnade tuletamine tegusõnadest (liited -ja, - mine), sõnavormide ja tuletiste praktiline

eristamine ning rakendamine.

Omadussõna Kellegi või millegi iseloomustamine omadussõnadega (objektide erinevad ja sarnased tunnused ning

omadused). Tähenduse sõltumine põhisõnast.

Nimi- ja omadussõnade sobitamine (sõnaühendite koostamine).

Omadussõna leidmine ja kasutamine tekstis (kirjelduses).

Omadussõnade praktiline tuletamine (liited -lik, - line, -ne), omadussõna muutmine koos nimisõnaga.

Omadussõnade võrdlusastmed (tähendus ja moodustamine analoogia alusel). Omadussõnade rakendamine

sõnaühendis ja lauses (Viis on suurem kui kaks. Viis on kahest suurem).

Tegusõna Kellegi või millegi tegevust ja/või seisundit väljendavad sõnad.

Tegusõna öeldisena, öeldise laiendid.

Nimi- ja tegusõnade sobitamine, sõnaühendite moodustamine.

Kindla kõneviisi oleviku ja lihtmineviku pöörded ning isikulised asesõnad.

Tegevuse ja kõne ajaline suhe (sama aeg, eri aeg).

Pöördevormide grammatilise tähenduse praktiline mõistmine (kes kõneleb?, kes kuulab?, kes teeb?).

Pöördevormide küsimused, pöördelõpud. Ma- ja da- tegevusnimed, nende kasutamine ühendis koos teiste

tegusõnadega. Põhisõnaks olevate tegusõnade mõistmine ja kasutamine sõltuvalt situatsioonist või kaastekstist

(peab õppima, võib mängida). Tunnuse (-da/-ta) õigekiri analoogia alusel. Jaatav ja eitav kõne. Tähenduse

mõistmine, eitavate vormide moodustamine ja kasutamine lauses.

Tingiv kõneviis. Tegevuseks vajalike tingimuste sõnastamine. Tingiva kõneviisi vormide tähenduse mõistmine

kaastekstis.

Käskiv kõneviis. Käskude-korralduste, keeldude, palvete jms mõistmine ja väljendamine (ainsuse ja mitmuse 2.

pööre). Õpitud vormide kasutamine dialoogis.

Arvsõnad Põhi- ja järgarvsõnade tähenduserisuse mõistmine.

Numbrite nimetamine, arvsõnade lugemine, arvsõnade ja numbrite vastavuse mõistmine, numbrite asendamine

arvsõnaga ja vastupidi. Arvsõnade ja nende muutevormide kasutamine suulises ja kirjalikus tekstis (lugemine,

kirjutamine). Arvsõna käsitlemise seostamine matemaatika õppesisuga.

Liitsõna

Liitsõna ja sõnaühendi tähendus, liitsõna ja selle põhi- ning täiendosa tähendus. Liitsõna alaliigi nimetusena.

Liitsõnade rühmitamine kohta, funktsiooni, materjali vm märkiva täiendsõna järgi. Liitsõnade praktiline

moodustamine: omastavaline ja nimetavaline liitumine. Liitsõnade rakendamine sõnaühendis ja lauses.


19

Häälik- ja foneemanalüüs

Veaohtlikud häälikud lihtsõnas ja liitsõnas: analüüsi iseseisvuse ja kiiruse harjutamine (tempo muutmine),

enesekontroll. Kaashäälikuühend sõnas (käsitletakse rühmiti: suluta kaashäälikute ühend, sulghäälikute ühend,

kombinatsioonid): äratundmine suulises ja kirjalikus tekstis, materialiseeritud analüüs. Oskus valida ja kasutada

abivahendeid. Sulghäälik kaashäälikuühendis: sõnade lugemine, sulghäälikuid sisaldava ühendi äratundmine,

ühendi rühmitamine nii häälikurühma kui ka pikkuse alusel (skeemidele toetudes).

Lugemistehnika ja orienteerumine tekstis

Uue teksti lugemine Õpetaja/õpilase esmase lugemise jälgimine raamatust.

Häälega lugemine sõnade ja lihtsamate süntagmade kaupa.


Ladususe ja ilmekuse harjutamine, sh individuaalsed ülesanded.

Varem häälega loetud teksti vaikne ülesandega lugemine.

Õpitud teksti lugemine (kõne tempos) kirjavahemärke arvestades, endamisi vaikne ülesandega lugemine.

Tundmatute sõnade leidmine lõigust, sõnatähenduse täpsustamine sõltuvalt kaastekstist.

Sõnade ja väljendite asendamine valikuks antud sõnadega.

Õpilase väljendite võrdlemine originaaltekstiga. Võrdluste ja ülekantud tähendusega sõnade leidmine ning

selgitamine ühiselt.

4–5 sõna või väljendi aktiveerimine teksti analüüsides ja taastades.

Teksti korduv lugemine ja analüüs.

Lausetes ja lõikudes sisalduva teabe seostamine, keeleliste väljendusvahendite analüüsimine, objektide ja

sündmuste oluliste ja/või iseloomulike tunnuste ning omaduste leidmine. Järelduste tegemine ja puuduva

informatsiooni tuletamine ühisvestluses.

Dialoogi analüüs

Dialoogi ütluse/repliigi eesmärkide ja strateegiate (õpetaja sõnastuses) sobitamine tekstis esineva otsekõnega.

Puuduva teabe tuletamine nii kuulaja kui ka kõneleja seisukohast lähtuvalt.

Valiklugemine

Sõnade, lausete ja lõikude leidmine tähenduse või asukoha viite järgi, olulise teabe leidmine lõigust.

Lause mõtet väljendavate sõnade, samaviiteliste sõnade ja lauseid siduvate sõnade leidmine tekstist.

Küsimustele ja korraldustele vastamine tekstis sisalduvate lause(te)/osalause(te) /sõnaühendi(te)/sõna(de) abil.

Ülesannete sõnastamisel lähtutakse kõikidest mõistmisstrateegiatest, rõhuasetus on põhjus- tagajärgseoste

tuletamisel ning metakeeleliste ülesannete täitmisel.


Teksti jaotamine lõikudeks, lõikude pealkirjastamine kokkuvõtliku lausega (õpetaja suunamisel).

Lõigu peamõtte väljendamine oma sõnadega, peamõtte ühine täpsustamine.


Küsimuste miks?, milleks? sobitamine lause või lõiguga.

Küsimuste esitamine üksteisele.

Tegelaste käitumise analüüs

Kirjeldatud sündmuste ja tegevusaktide põhjuste, tingimuste, eesmärkide ja tulemuste mõistmine ning hinnangu

andmine tegelaste käitumisele ühisvestluses.

Hinnangu põhjendamine valiklugemisele toetudes, hinnangu võrdlemine klassikaaslaste käitumisega.

Teksti peamõte

Teksti juhtlause leidmine ja/või teksti peamõtte ning allteksti valimine, peamõtte tuletamine ja sõnastamine

suunamisel.

Teksti taastamine

Tekstilähedase valikjutustamise harjutamine (abiks sõnaühendid, tugisõnad, põhilist teavet sisaldavad

lühilaused, tugilaused, -sõnaühendid, -sõnad).

"Sõnaliste piltide" maalimine.

Jutustamine illustratsioonide järgi, rõhutades detaile ja kirjeldades miimikat. Jutustuse võrdlemine

autoritekstiga. Oluliste lausete leidmine tekstist ja nende seostamine õpetaja juhendamisel kokkuvõtliku

jutustamise eeltööna.

Kirjutamine

Ärakiri

Kirjutamine sõnarühmade või pikemate sõnade kaupa (etteütlus).

Eelnevaanalüüsi ja järelkontrolli harjumuste kujundamine.

Õigekiri

Veaohtlike lihthäälikute märkimine kirjas iseseisvalt, häälikuühendite ja liitsõnade õigekirja harjutamine

(abivahenditega).

Järelkontrolli harjumuste kujundamine, kaasneva kontrolli harjutamine, eelneva kontrolli õpetamine (võimalike

20

protsessis tekkivate raskuste ja õigekirjavigade ette kujutamine). Vigade leidmine ja parandamine. Vea

võimaliku põhjuse teadvustamine (mis osatoiming või operatsioon on sooritamata või valesti sooritatud).

Kaashäälikuühendi õigekiri skeemidele toetudes.

Käände- ja pöördelõppude, tunnuste ja liidete õigekirja harjutamine (vajadusel skeemidele toetudes).

Poolitamise harjutamine ja rakendamine.

Kirjavahemärkide kasutamine koond- ja liitlauses (skeemide abil).


Keeleteadmised ja -oskused Sõnaliigi nimetuste teadmine, sõnade praktiline rühmitamine kujutlustele toetuva sõnavara piires.

Morfoloogia- ja süntaksiküsimuste eristamine ja kasutamine: küsimuste valimine ja sobitamine sõnavormiga

(üksiksõna, sõnaühend), küsimuste esitamine.

Aluse ja öeldise ning nende laiendite leidmine, lause laiendamine süntaksiküsimuste abil (kuni 6 sõna).

Liitsõna ja sõnaühendi eristamine, sõnade liitmine.

Sõnavormi ja tuletise koostise ja tähenduse analüüsimine, sõnavormi ja tuletise moodustamine skeemide abil.

Muutevormi rakendamine sõltuvalt tähendusest.

Õppetegevus

Õpilastel kasvab oluliselt kõne mõju käitumisele ja tunnetustegevusele (sh tegevuse reguleerimisele). Kõne abil

ammutatakse varemomandatud teadmisi mälust sihipäraselt; luuakse rohkem uusi mõtestatud seoseid

(sõnaühendite, tekstisidusate lausete mõistmine ja kasutamine); hangitakse uut teavet; suunatakse

tunnetusprotsesse (tajumise suunamine, materjali seostamine mälus, mõtlemisoperatsioonide sooritamine);

kommenteeritakse, kavandatakse ja kontrollitakse oma tegevust.



tähendused kujutlustega, kuid õpilased rakendavad sisekõnet esialgu hargnenult ning piiratult, mis aeglustab

õpitegevuse tempot.

























kujutlusi.








interpretatsiooni näidiseid. Õpilaste oskustest sõltuvalt hakatakse kasutama suunavaid küsimusi ja ülesandeid, et



21



Alustatakse teksti kohta küsimuste moodustamise ja kaaslastele esitamise õpetamist. Jutustamine. Jutustamises

eristatakse kahte valdkonda – tekstilähedane jutustamine (vahendatud tekstiloome) ja jutustamine oma

kogemusest.

















ruumis.



















Suhtlemine ja suuline väljendusoskus oskab tuttavates situatsioonides teavet küsida ja edastada ning teiste tegevust käitumisnorme arvestavalt

suunata.

Tunnetustegevuse arendamine jälgib kaaslaste vastuseid ning täiendab neid;

osaleb õpitegevuse planeerimisel, oskab suunamisel kasutada enesekontrollivõtteid, oskab küsida abi, valida ja

kasutada abivahendeid.

Lause ja sõnavara

mõistab ja kasutab õpitud liht- ja koondlausemalle;

mõistab kaheosaliste liitlausete tähendust, eristab osalausetega väljendatud suhteid ja seoseid.

Sõnaliigid

moodustab liitsõnu ja tuletisi õpitud mallide ulatuses, mõistab liitsõnade ja tuletiste tähendust;

kasutab sõnade õpitud muutevorme eri funktsioonides (tegusõna muutevorme õpetaja abiga).

analüüsib sõnavormi koostist ja tähendust, moodustab sõnavorme, oskab suunamisel esitada süntaksi- ja

morfoloogiaküsimusi.

22

Lugemine ja orienteerumine tekstis loeb jõukohast tundmatut teksti peamiselt süntagmade kaupa;

loeb õpitud teksti kõne tempos ladusalt sisule vastava tooniga;

täidab endamisi lugedes sisulisi ja keelelisi ülesandeid;

taastab tekstilõikude sisu (valikjutustamine), oskab jutustamiseks valida ja kasutada abivahendeid;

kirjeldab situatsioone ja objekte plaani alusel; annab hinnangu tekstis kirjeldatud tegelas(t)e käitumisele.

Kirjutamine kirjutab sõnu õigesti, kasutab vajadusel individuaalseid abivahendeid, teeb ärakirja lauseosade või lühikeste

lausete kaupa ja kontrollib tulemust.

Õppesisu

Suhtlemine ja suuline väljendusoskus Verbaalsete väljendusvahendite kasutamine dialoogis (koostegevuses) sõltuvalt suhtlemiseesmärkidest ja –

normidest. Teabe küsimine kaaslastelt (õpetaja suunamisel). Teabeesitamine detailselt, valikuliselt ja abiga

kokkuvõtlikult.

Teiste ja oma intonatsiooni ning kehakeele märkamine õpetaja suunamisel.

Tunnetustegevuse arendamine Tähelepanu keskendamine iseseisvale tööle tekstiga. Õpiülesannete täitmine esitatud juhendite ja/või plaani

järgi.

Kaaslaste vastuste jälgimine ja täiendamine. Tegevusplaani koostamise harjutamine. Õpitud

enesekontrollioskuste rakendamine.

Teabekirjandusega tutvumine, kasutamine õpetaja juhendamisel: pilt-teatmeteos, tabel, graafiline joonis,

sõnastik, Internet jne.

Lause ja sõnavara

Lihtlause Sõnaühend ja selle koostis: põhisõna ja laiend (täpsustav sõna). Sõnade semantiline ja grammatiline seos

sõnaühendis. Kolmeosaline sõnaühend.

Süntaksi- ja morfoloogiaküsimuse esitamine sõnavormile sõnaühendis.

Alus ja öeldis kui põhisõnad lihtlauses. Sõnade seos alus- ja öeldisrühmas.

Lausete ühendamine, sisestamine ja laiendamine.

Jutustava lause muutmine küsilauseteks.

Koondlause Korduvad alused või öeldised.

Aluse korduvad laiendid (täiendid) ja öeldise korduvad laiendid (sihitised, määrused).

Sõnade seosed koondlauses. Sidesõnade (ja, ning, või, ega, ehk) mõistmine ja kasutamine. Lause tähenduse

sõltumine sidesõnast. Koma koondlauses. Koondlausete koostamine tuumlausetest (eelneva arutelu põhjal).

Liitlause

Liitlause osalausete ja sõnaühendi eristamine, väljendatud suhete mõistmine.

Liitlause koostis, osalaused, sidendid. Lauseosade äratundmine, sobitamine, lausetelõpetamine (sidesõna antud),

lausete koostamine skeemide abil.

Eesmärgi, põhjuse, tingimuste ja atributiivsete tunnuste väljendamine liitlauses.

Põhjust ja eesmärki väljendavate osalausete eristamine (tähendus, sidendid).

Teabe erisuse ja samasuse mõistmine erineva struktuuriga lausetes (laiendatud lihtlause, liitlause).

Nimisõna laiendamine täiendkõrval lausega (nimisõna pealause lõpus).

Sidendid kes?, mis? ja nende käändevormid.

Tekstisidusate lausete moodustamine: sõnajärje muutmine, siduvate ja samaviiteliste sõnade kasutamine.

Sõnaliigid

Teadmiste süvendamine sõnaliikide kohta: üldistatud tähendus, sõnaliigi nimetused, morfoloogiaküsimused.

Liitsõna ja sõnaühendi tähenduse eristamine.

Nimisõna Nimi ja nimetus.

Suur algustäht raamatute, ajalehtede, ajakirjade pealkirjades ja kohanimedes.

Nimisõna algvorm, küsimused.

Sõnade käändevormi koostis ainsuses (tüvi, lõpp) ja mitmuses (tüvi, tunnus, muutelõpp). Mitmuse tüve

moodustamine, mitmuse tunnuse valimine, erandlik mitmuse tunnus kõne ja tütar tüüpi sõnades.

Nimisõna käändevormid, vormi grammatilised tähendused, nende moodustamine skeemi ja kaasteksti abil.

Käändevormide eristamine, rühmitamine ja kasutamine kohta, aega vm väljendatavate suhete järgi.

Sõnavormi põhi- ja lisatähendus.

Süntaksi- ja morfoloogiaküsimuste esitamine sõnavormidele sõnaühendis ja lauses.

Nimisõna tuletamine (-ja, -mine, -ik, -nik). Tuletiste äratundmine, eristamine sõnavormist.

Moodustatud sõnade tähendus, tuletiste rakendamine sõnaühendis ja lauses.

23

Liitnimisõna

Tähendus, koostis.

Liitsõna kohta küsimuse esitamine. Liitnimisõnade moodustamine: nimetavaline ja omastavaline liitumine.

Liitnimisõnade rühmitamine põhisõna ja täiendsõna tähenduse järgi. Liitnimisõna kasutamine sõnaühendis ja

lauses. Veaohtlikud häälikud liitsõnas.

Omadussõna

Omadussõna sõnaühendis ja lauses, omadussõna algvorm, küsimused.

Omadussõnade mõistmine ülekantud tähenduses. Omadussõna roll allrühmade nimetustes (kõrged/madalad

majad).

Omadussõnade moodustamine: liitmine, tuletamine (-nik; -lik, -ne, - line).

Moodustatud sõnade tähendus, tuletiste rakendamine sõnaühendis ning lauses.

nud-, tud-, mata-, v-, tav-, vormid täiendina. Tuletatud omadussõnade kasutamine kaastekstis (kirjeldus).

Omadussõnade vormi muutmine koos nimisõnadega. Võrdlusastmed, nende sõnastamine sõltuvalt kaastekstist.

Võrdlus pöördkonstruktsioonid (Vend on noorem kui õde. – Õde on vanem kui vend.).

Arvsõna Põhi- ja järgarvud ning neile vastavad arvsõnad (10 000 piires). Arvsõnade ja numbrite vastavuse mõistmine,

numbrite asendamine arvsõnaga ja vastupidi. Arvsõnade lugemine ja kirjutamine. Arvsõnade ja nende

muutevormide mõistmine ja kasutamine suulises ning kirjalikus tekstis.

Rooma numbrid (I–XX) ja vastavad arvsõnad.

Tegusõna

Tegusõna ja selle laiendid lauses. Tegusõna arv ja pöörded.

Isikuliste asesõnade ja tegusõnavormide seos. Jaatav ja eitav kõne.

Oleviku- ja lihtmineviku, täis- ja ennemineviku vormide tähendus: kõne aeg, tegevuse aeg, tegevuste aegade

võrdlemine, seletamine graafilise ajatelje abil. Tegusõnavormide moodustamine skeemide abil,

tegusõnavormide leidmine ja kasutamine lauses.

Umbisikuline tegumood: vormide tähendus, moodustamine analoogia põhjal.

Ühendtegusõna: koostis, tähendus, komponentide leidmine lauses. Ühendtegusõna

kasutamine sõnaühendis ja lauses.

Kõneviisid: vormide tähenduse mõistmine lauses, vormide moodustamine (valdavalt skeemide, vajadusel

analoogia abil) ja kasutamine lauses.

Tingimuslausete mõistmine ja koostamine.

Liitsõna

Tuletusliited liitsõnades, liitsõna tähenduse mõistmine (teiste ainete sõnavara).

Võõrsõnad. Võõrsõna tunnused.

Lugemine ja orienteerumine tekstis

Foneemanalüüs Veaohtlikud häälikud. Analüüsi iseseisvuse harjutamine (abivahendite valikuline kasutamine kirjutamise

ettevalmistaval etapil, enesekontrolliks).

Uue teksti lugemine

Sisult ja keeleliselt jõukohase teksti sõnahaaval ja/või ladus (süntagmade kaupa) häälega lugemine.

Mõne lihtsama lõigu lugemine endamisi (kuni 1/3 tekstist).


Ladususe ja ilmekuse harjutamine.

Õpitud teksti ladus lugemine kõne tempos ja sobiva tooniga.

Sõnavaratöö

Teksti mõistmiseks oluliste võõraste sõnade ja väljendite selgitamine enne lugemist. Tundmatute sõnade

leidmine korduval lugemisel (õpetaja juhendamisel).

Väljendite tähendusnüansside ja emotsionaalse värvingu selgitamine kaasteksti toel.

Autoriteksti keeleline analüüs: tegelasi ja tegevusi kirjeldavad sõnad, arhaismid, tegelaste sõnavara, ülekantud

tähendusega väljendid ja tuletised.

Sünonüümide ja samaviiteliste sõnade kasutamine küsimustele vastates.

Vestluses kasutatud sõnade ja autori sõnavara võrdlemine. Võrdluste ja metafooride selgitamine õpetaja

juhendamisel.

5–6 sõna või väljendi aktiveerimine teksti analüüsides ja taastades.

Teksti analüüs

Sisuliste ja keeleliste ülesannete täitmine endamisi lugedes. Kõikide mõistmisstrateegiate valikuline suunatud

rakendamine. Rõhuasetus on lausetevaheliste mõtteseoste leidmisel ja puuduva teabe tuletamisel.

Seletuste põhjendamine valiklugemise teel.

Dialoogi analüüs Repliikide või hargnenud ütluse eesmärgi ja strateegia suunatud sõnastamine.

24

Ütluste hargnenud sõnastamine kõneleja ja kuulaja seisukohalt. Vastusrepliigi seostamine eelneva ütlusega.

Emotsioonisõnavara tähenduse täpsustamine. Sõnastuse otstarbekuse ja sobivuse hindamine õpetaja suunamisel

(otsustamine õpetaja esitatud variantide põhjal, tähelepanu suunamine tekstis kirjeldatud situatsioonile).

Valiklugemine

Sõnade, lausete ja lõikude leidmine mõistmisstrateegiast lähtuva või asukohale viitava korralduse järgi.

Lõigu sisu kokkuvõttele ja/või alltekstile viitavate lausete leidmine lõigust.

Teabe märgistamine tekstis (sõnade, sõnaühendite, lauseosade ja lausete joonimine või tähistamine markeriga).

Lause sisu ja mõtte väljendamine oma sõnadega, sõnastuse täiendamine ja parandamine vabade laiendite

lisamise ning sünonüümide kasutamisega (õpetaja juhendamisel).

Teksti jaotamine lõikudeks, lõikude pealkirjastamine. Teksti pealkirjastamine, olemasoleva pealkirja

ümbersõnastamine.

Tekstide seostamine ühiskondlik-ajaloolise taustaga, põhjus-tagajärg seoste selgitamine ajas ja ruumis, nende

täpsustamine ühiselt. Sündmuste ja käitumisaktide ahela suunatud mõtestamine.

Kujutluspiltide täpsustamine teksti põhjal: käitumisaktide ja keeruliste stseenide

suunatud analüüsimine, objektide ja tegelaste tunnuste ning omaduste teadvustamine.


Küsimuste esitamine kaaslastele tekstis kirjeldatud sündmuste ja tegevuste põhjuse, tagajärje ning eesmärgi

kohta (õpetaja suunamisel).


Tegelaste käitumise võrdlemine, nende omavaheliste suhete selgitamine.

Hinnangu andmine tegelaste käitumisele, hinnangu põhjendamine motiivi/eesmärgi ja tulemuse vahekorrast

lähtuvalt.

Eetilise ja emotsionaalse hinnangu võimaliku erisuse teadvustamine (Käitus õigesti/valesti, meeldib/ei meeldi).

Soovituste esitamine kaaslastele.

Teksti peamõtte sõnastamine

Lõigu ja teksti sisukokkuvõtte ja allteksti sõnastamine, seostamine teksti sisuga. Individuaalse sõnastuse

täpsustamine ühisvestluses. Peamõtte seostamine õpilaste kogemustega ja/või käitumisega.

Teksti taastamine

Tekstilähedane valikjutustamine, olustikusituatsioonide kirjeldamine (“suulise pildi” maalimine). Abistavad

võtted ja vahendid: õpetaja repliigid, kava, tugisõnad (sõnaühendid), avatud lugemik, mõttelünkadega teesid

(„mälukava”).

Õpetaja ja õpilase vahelduv tekstilähedane jutustamine.

Kokkuvõtliku jutustamise õppimine, oluliste lausete valimine, üldistava sisuga lausete moodustamine,

kavapunktide täiendamine, lõigu ühine lühendamine, jutustuse plaani esitamine.

Kaaslaste jutustamise jälgimine ja täiendamine (aluseks võrdlus autoritekstiga).

Tegelaskuju iseloomustamine plaani järgi.

Kirjaliku teksti koostamine

Tekstilähedase lühikese kirjaliku ümberjutustuse ühine koostamine kava ja tugisõnade abil, tekstilõikude

laiendamine lausetega. Osaoskuste harjutamine: erisuguse sõnastusega tekstide sobivuse võrdlemine, lausete ja

lõikude järjestamine, lausete seostamine, mõttelünkade sisu tuletamine ja sõnastamine, koostatud teksti sisuline

ja formaalne parandamine.

Kirjutamine

Ärakiri

Kirjutamine sõnarühmade, lühikeste lausete ja osalausete kaupa.

Õigekiri Veaohtlike häälikute õige märkimine peamiselt iseseisvalt, kaasneva ja eelneva enesekontrolli harjutamine, sh

teistes ainetes kasutatud tekstide parandamine.

Võõrhäälikud ja võõrtähed, sõnade õige hääldamine.

Võõrsõna tunnused (g, b, d sõna algul, võõrtähed, pikk või ülipikk täishäälik järgsilbis), õigekiri.

Õpitud lõppude, tunnuste ja liidete õigekiri. Kirjavahemärkide kasutamine lauses.



Täis- ja kaashäälikute eristamine. Orienteerumine tähestikus, tähestiku kasutamine.

Võõrhäälikute ja -tähtede tundmine, võõrhäälikute hääldamine, võõrsõnade äratundmine

tunnuste järgi.

Alus- ja öeldisrühma ning osalausete äratundmine.

Süntaksi- ja morfoloogiaküsimuste kasutamine keelendeid analüüsides ja moodustades.

Sõnavormi analüüsimine ja rakendamine eri funktsioonides.

Sõnade tuletamine õpitud liidetega.

Tarbekiri

25

Lihtsamate tarbekirjade koostamine: kirjalik teade, õnnitluskaardid.

Vormistamine paberil ja arvutis.

Õppetegevus

Varasemaga võrreldes kasutatakse rohkem hargnenud korraldusi ning variatiivseid skemaatilisi vahendeid,

suunatakse õpilasi abivahendeid ja töövõtteid valima, töövõtete eesmärke ja töösamme sõnastama

(regulatsioonimehhanismide arendamine).

Uue oskuse omandamisel nõutakse õpilastelt toimingu kaasnevat kommenteerimist ja enesekontrolli

sooritamiseks harjutamise käigus protsessile järgnevat kirjeldamist. Oluliseks peetakse oskust esitada

koostegevuses kaaslastele soovitusi, leida ja parandada eksimusi. Töövõtete mehaanilist sooritamist aitab

vältida sõnastuse varieerimine ja hoidumine reeglitest praktilise tegevuse toeta.

Sõnavara mahu suurenemine, sõnatähenduste täpsustumine, uute semantiliste seoste loomine sõnade vahel

tõstab keelekasutuse osakaalu tunnetustegevuses. Õpetamisel pööratakse tähelepanu omadussõnadele:

tähenduse täpsustamine ja diferentseerimine, rakendamine laiendina. Suunatakse enamlevinud

sõnamoodustusmallide omandamist, sõnavormide rakendamist erinevates tähendustes, sõnade mõistmist ja

kasutamist ülekantud tähenduses.

Õpitakse leidma tekstist tundmatu tähendusega sõnu ja tuletama nende tähendust konteksti põhjal,

märkama ja parandama semantilisi eksimusi sõnaühendites ja lausetes. Sõnaühendite moodustamisel on

oluline seostada ühte sõna võimalikult paljude teistega.

Eesmärk on harjutada (uue) teksti ladusat häälega lugemist. Lugemiskiiruse reguleerimisel lähtutakse iga

õpilase suulise kõne tempost. Alustatakse lihtsate tekstilõikude vaikset ülesandega lugemise (s.o teabe otsimine)

õppimist, esialgu vestluse teema sõnastamist kirjalikus tekstis.

Korduval häälega lugemisel püütakse jõuda elementaarse ilmekuseni, mis suures osas sõltub lapse oma kõne

ilmekusest ja teksti eelneva analüüsi tulemustest.

Lihtsustatud õppe tekstikäsitluse eesmärkideks on eri mõistmisstrateegiate kasutamine ja ümberjutustuse

variantide harjutamine.

Õpilaste iseseisvuse suurendamiseks esitatakse ülesanded lähtuvalt teksti mõistmise strateegiast ja jutustamise

liigist, arvestatakse lapse tekstianalüüsi oskuse kujunemise etappi. Harjutatakse ülesannete esitamist

kaasõpilastele.

Tekstis kirjeldatud keeruliste ja/või lastele vähetuntud stsenaariumite korral rakendatakse detailset analüüsi.

Teksti sisu kokkuvõtte ja allteksti sõnastamine vajab veel õpetaja parafraseerimist, st kokkuvõtlikku sõnastamist

ja konkretiseerimist.

Tekstis orienteerumiseks lisandub valiklugemisele temaatilise lugemise õppimine, mis on ühtlasi eeldus

temaatiliseks ja tegelase nimel jutustamiseks.

Alustatakse kirjaliku ümberjutustuse õpetamist, mis esialgu vajab detailset etappide kaupa suunamist.

Kirjutatud tekst loob järeltöövõimalused sisu ja sõnastuse puudujääkide leidmiseks ning parandamiseks, sh

lausete muutmist kontekstisidusaks (sõnade järjekorra muutmine, samaviiteliste sõnade kasutamine).

Praktilises lauseõpetuses tegeldakse lausete ühendamise, sisestamise ja laiendamisega. Kaheosaliste

liitlausete mõistmist ja moodustamist harjutatakse mallide kaupa, lähtudes nende grammatilisest tähendusest.

Kõnearenduse seisukohalt peetakse oluliseks, et õppija oskaks muuta lause kontekstisidusaks. Suunavate

abivahenditena kasutatakse skeeme. Õpilaste tähelepanu pööratakse lauseid ja lauseosi siduvate sõnade

tähendusele ning sõnajärjele.

Harjutusmaterjali koostamisel lõimitakse keeleõpetust teiste õppeainetega, st kasutatakse teistele

ainetele tüüpilisi lausekonstruktsioone ja aktiveeritakse vastavat sõnavara.

Ärakirjaoskusi rakendatakse kirjalike ülesannete täitmisel kõikides õppeainetes. Ärakirja harjutamise eesmärk

on lausete või mitmest sõnast koosnevate lauseosade kaupa kirjutamine.

Jätkub õigekirjaoskuste automatiseerimine, kasutatakse variatiivset harjutusmaterjali. Õpilasi suunatakse

märkama õigekirja seisukohalt keerulisi häälikkoostisi sõnades enne kirjutamist, sooritama valikulist

enesekontrolli, kasutama metakeelelisi operatsioone ortograafiareeglite rakendamiseks. Harjutatakse

võõrsõnade hääldamist ja õigekirja. Oluline on vigade võimaliku põhjuse leidmine (sooritamata või valesti

sooritatud toimingud/operatsioonid).

Suhtlemisoskuste kujundamisel toetutakse kirjaliku dialoogi repliikide suunatud analüüsile: mida ja milleks

öeldakse, kuidas eesmärk realiseeritakse (strateegia), kuidas repliiki hargnenult sõnastaks kõneleja ja kuulaja.

Tähelepanu pööratakse otseselt sõnastamata teabe tuletamisele. Kirjaliku dialoogi analüüsimise oskustele

toetudes harjutatakse sobivate repliikide valimist olenevalt kirjeldatud situatsioonist.

26



Suhtlemine ja suuline väljendusoskus oskab hankida teavet teistelt inimestelt; õpetaja suunamisel tekstist.


mõistab seisukohtade võimalikku erinevust suhtlemisel, selgitab oma seisukohti;

orienteerub talle mõistetavate sündmuste ajalistes ning põhjuslikes seostes.

Lause ja sõnavara

mõistab ja kasutab õpitud liht- ja koondlausemalle, mõistab ja kasutab suunatult eri suhteid väljendavaid


Sõnaliigid

tuletab sõnu õpitud liidetega; moodustab liitsõnu;

kasutab sõnade käände- ja pöördevorme, analüüsib sõnavormide koostist.

Lugemine ja orienteerumine tekstis Juhtiv lugemisviis on 7. klassis süntagmaatiline lugemine.

loeb jõukohast võõrast teksti kõne tempos;

loeb õpitud teksti ladusalt mõningase ilmekusega;

täidab endamisi lugedes sisulisi ja keelelisi ülesandeid;

rakendab õpetaja juhendamisel temaatilist lugemist;

iseloomustab tekstis kirjeldatud tegelasi plaani järgi, oskab neid rühmitada teadaoleva(te) tunnus(t)e alusel.

Kirjutamine

tunneb ja rakendab tähekasutusreegleid, kasutab õpitud ortograafiareegleid õpetaja suunamisel.

Õppesisu

Suhtlemine ja suuline väljendusoskus Erinevate, sh vastandlike arvamuste mõistmine ja väljendamine ühistegevuses, kokkuleppe

otsimine. Reageerimine agressiivsetele väidetele.

Oma seisukoha selgitamine kaaslasele ja kaaslaste rühmale, oma arvamuse põhjendatud kaitsmine. Poiste-

tüdrukute suhtlemise kujundamine: kontakti adekvaatne loomine ja jätkamine, häbematusest, valehäbist

hoidumine.

Teabe hankimine ja suuline edastamine sõltuvalt situatsioonist: eri suhtluspartnerid ja/või - paigad; täiendava

teabe küsimine arusaamatuste korral, teabe täiendamine või konkretiseerimine. Sündmuse kirjeldamine oma ja

teiste positsioonilt.

Teiste ja oma käitumise otstarbekuse hindamine eesmärkidest, tunnetest ja tingimustest sõltuvalt.

Teistes ainetes omandatud teadmiste sõnastamine ja ainesõnavara kasutamine emakeeletundides.


Tähelepanu keskendamine teabe valikulisele hankimisele pikemast tekstist või mitmest teabeallikast.

Sündmuste ajaliste (käitumisaktide järgnevus, üheaegsus) ning põhjuslike seoste (erinevad eesmärgid ja

tingimused) mõistmine.

Põhjuste ahela teadvustamine sündmuste ajalises kirjelduses, põhjuslike ja mittepõhjuslike seoste eristamine

kirjeldatud sündmuste ahelas.

Ühiskondlike ja looduslike põhjus-tagajärg seoste eristamine. Õpitud toimingute kontrollimine ja planeerimine.

Teabekirjanduse kasutamise harjutamine. Tutvumine Interneti ja meedia võimalustega.

Lause ja sõnavara

Lihtlause Alus- ja öeldisrühm.

Lausemallide aktiveerimine, teiste ainete sõnavara kasutamine lausetes, lausete muutmine ja laiendamine, eri

ainetes kasutatavate uute lausemallide õppimine. Mitme küsilause moodustamine ühe väitlause alusel, suletud

(kas? ega?) ja avatud (kes? kus? jne) küsimuste rühmad. Lihtlause kaastekstis.

Koondlause

Korduvad alused, öeldised, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited.

Korduvate lauseliikmete laiendid.

Sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Koondlause tähenduse sõltumine sidesõnast. Koondlause kasutamine

tekstis, koondlause moodustamine teksti põhjal.

Liitlause

Liitlausete leidmine tekstist. Liitlausete moodustamine lihtlausetest ja/või skeemide järgi.

Ajasuhteid väljendavad liitlaused.

Tegevuse üheaegsuse ja järgnevuse väljendamine rindlausega: sidesõnad ja, ning. Ajasuhete väljendamine

põimlausega: sidendid kui, siis, enne seda kui, pärast seda kui.

Lausete grammatilise tähenduse mõistmine, lausete koostamine

27

skeemi ja analoogia alusel. Lausete transformeerimine.

Põhjuslikke suhteid väljendatavad liitlaused. Tegevuste, sündmuste põhjused ja tagajärjed, nende väljendamine

lausega.

Sidendid ja, ning, sellepärast, sest.

Lausete mõistmine, koostamine.

Tegevuse eesmärgi väljendamine liitlauses. Sidendid et, selleks et.

Põhjuse ja eesmärgi ning vastavate osalausete eristamine.

Vastandamise-eraldamise väljendamine liitlauses.

Sidendid aga, kuid, ent, vaid, või, ja.

Lausete mõistmine ja koostamine.

Objektisuhete väljendamine liitlauses. Pealause sihilise tegusõna juurde kuuluv sihitis kõrvallause.

Sidendid et, kuidas, kes (kelle jne), mis (mille jne).

Lausete mõistmine ja koostamine. Atributiivsuse väljendamine liitlauses.

Pealause lõpus oleva nimisõna laiendamine täiend kõrvallausega.

Sidendid mis (mille jne), kes (kelle jne).

Lausete mõistmine ja koostamine.

Pealause laiendamine eri suhteid väljendavate kõrvallausetega: sobitamine, kõrvallausete moodustamine

küsimuste ja sidendite abil. Otsekõne ütluse muutmine kaudseks.

Saatelause muutmine pealauseks ja otsekõne muutmine sihitis kõrvallauseks.

Asesõnade asendamise lihtsamad juhud.

Sõnaliigid Kujutluste täpsustamine ja laiendamine sõnaliikide üldisest (kategoriaalsest) tähendusest, grammatilisest

tähendusest ning formaalsetest tunnustest.

Kahe tunnusterühma (semantilised, formaalsed) eristamine.

Käände- ja pöördevormid.

Nimisõna. Nimisõna semantilised ja formaalsed tunnused. Nimi ja nimetus.

Nimisõna algvorm ja muutevormid. Sama suhet väljendavad käändevormid (koht, aeg jne).

Nimisõnade moodustamine liidete abil: -ja, -mine, -la., -nik, -kond, - stik.

Tuletatud nimisõnade tähendus, sama tuletusliitega sõnade rühmatähendus, sõnatähendus.

Muutevormid, nende kasutamine sõnaühendis ja lauses.

Liitnimisõna. Eristamine sõnaühendist, liitnimisõna sõnaühendis. Allrühmade nimetuste moodustamine.

Omadussõna. Omadussõna semantilised ja formaalsed tunnused.

Omadussõna kasutamine koos nimisõnaga, omadussõna tähenduse mõistmine kontekstis, sõnaühendi

kasutamine tekstis.

Kesksõnade moodustamine analoogia alusel, kesksõnade kasutamine täiendina. Omadussõnade moodustamine

tuletusliidete abil: liited –ne, -lik, -line, -jas, -kas.

Tuletatud sõnade tähendus (sõnarühm, sõna), muutevormid, kasutamine sõnaühendis ja lauses.

Kirjelduste koostamine.

Arvsõna. Tunnused, rühmad (põhi- ja järgarvsõnad). Rooma numbrid (I–XXV).

Arvsõna muutevormide kasutamine kontekstis. Arvsõnade õigekiri.

Tegusõna. Tegusõna öeldisena, tegusõna laiendid lauses. Sünonüümid ja lähedase tähendusega tegusõnade

rühmad, nende kasutamine sama tegevussituatsiooni sõnastamisel.

Tegusõna muutevormid: ma- ja da-tegevusnimi: olevik, liht-, täis- ja enneminevik.

Tingiva ja kaudse kõneviisi vormide suunatud moodustamine (küsimused, analoogia) ja kasutamine lauses.

Käskiva kõneviisi vormide moodustamine (ainsuse ja mitmuse 2. pööre) ja kasutamine dialoogis.

Umbisikuline tegumood. Võimaliku tegevuses osaleja või objekti tuletamine kontekstist.

Ühendtegusõna: tähenduse konkreetsus, sõnaühendite moodustamine, abimäärsõnad ühendtegusõna koostises,

nende koht lauses. Ühendtegusõna kasutamine tingimuslauses.

Liitsõna. Tuletusliited liitsõnades, sõnatähenduse mõistmine (õppeainete sõnavara).


Uue teksti lugemine

Uue sisult ja keeleliselt jõukohase teksti häälega lugemine kõne tempos ja endamisi ülesandega lugemine

lõikude kaupa (kuni pool tekstist).


Individuaalsed ülesanded lugemistehnika lünkade kõrvaldamiseks. Ladususe ja ilmekuse harjutamine,

lugemistempo teadlik muutmine. Õpitud teksti ladus ja ilmekas lugemine kõne tempos (selgus, loogiline rõhk,

toon).

Sõnavaratöö

Teksti peamõtte või allteksti mõistmiseks vajalike sõnade selgitamine enne lugemist.

Tundmatute sõnade leidmine lugemisel ja sõnatähenduse ühine selgitamine, sõnastiku kasutamine.

28

Sõna kaastekstis: lause ja/või lõigu tähenduse sõltumine kasutatud sõnadest ja väljenditest (piltlikud väljendid,

võrdlused, metafoorid, arhaismid, tegelaste sõnavara).

Võrdluste ja metafooride mõistmine ja kasutamine õpetaja juhendamisel. 5–6 sõna või väljendi aktiveerimine

teksti analüüsides ja taastades.

Teksti analüüs Eri mõistmisstrateegiate kasutamise suunatud harjutamine. Mõtteseoste leidmine lausete ja lõikude vahel. Uute

tekstis kirjeldatud teadmiste või arusaamatu teabe märkamine õpetaja suunamisel.

Seoste leidmine kirjeldatud sündmuste vahel. Sündmuste ajaliste seoste (käitumisaktide järgnevus, üheaegsus)

mõistmine; samaaegsete sündmuste teadvustamine ja vastandamine. Põhjuslike seoste (erinevad eesmärgid ja

tingimused) mõistmine. Põhjuste ahela teadvustamine, põhjussuhetes olevate sündmuste, stseenide kirjelduse

leidmine sündmuste ahelast.

Ühiskondlike, isiklike ja looduslike põhjus-tagajärg seoste eristamine. Tahan/vaja erisus. Tahan (miks ütlen)

selleks (milleks ütlen) kuidas ütlen. Oletuste ja järelduste sõnastamine.

Dialoogi analüüs

Suhtlusaktide üldiste ja ütluse/repliigi konkreetsete motiivide ning strateegiate eristamine õpetaja suunamisel

(miks? – milleks? – kuidas?). Samasugust üldist eesmärki täitvate ütluste ja strateegiakorduste leidmine

(temaatiline lugemine).

Strateegia muutmise märkamine õpetaja juhendamisel

(valiklugemine). Ütluste hargnenud sõnastamine (teabe tuletamine).

Valik- ja temaatiline lugemine Valiklugemine üleminekuga temaatilisele lugemisele: sõnade ja lausete leidmine lõigus, mingit teemat

kajastavate lõikude leidmine

ühe teksti ulatuses (mitme lause või lõigu leidmine ühe ülesande põhjal).

Teabe märgistamine tekstis (sõnade, sõnaühendite, lauseosade ja lausete allajoonimine või markeriga

tähistamine).

Lõigu või teksti mõtte väljendamine oma sõnadega, kokkuvõttele ja/või alltekstile viitavate keeleüksuste

leidmine autoritekstist.


Küsimuste esitamine teksti kohta sündmuse põhjuste ja tagajärgede väljaselgitamiseks, järelduste tegemiseks,

puuduva teabe tuletamiseks.


Tegelaste rühmitamine (iseloomujooned, ajalooline taust).

Tegelaste käitumise, mõtete ja elamuste võrdlemine. Hinnangu andmine tegelaste käitumisele.

(motiivid, käitumisakt ja selle sõltumine tingimustest, tulemus). Hinnangu põhjendamine käitumismotiividest ja

tulemustest lähtuvalt (mida sooviti, mis oli tulemus).


Peamõttele (sisu kokkuvõte ja alltekst) osutavate lausete (lõikude) leidmine tekstist; lõigu ja teksti peamõtte

sõnastamine ja selle täpsustamine ning põhjendamine originaalile viidates.

Peamõtte seostamine õpilase kogemustega.

Teksti kavastamine

Märkmete tegemine: tegelasi iseloomustavad sõnad, tugisõnad ja - sõnaühendid kava juures. Lihtkava ja

jooniskava ühine koostamine, kavade kasutamine.

Teksti taastamine

Tekstilähedane valik- ja temaatiline jutustamine; abivahendite individuaalne valimine ja kasutamine.

Kokkuvõtliku jutustamise harjutamine, sh tekstilähedase jutustuse plaani eelnev esitamine. Abistavad võtted:

kava, sõnaühendid, tugisõnad.

Järeltöö õpilaste jutustusega: jutu täiendamine lugemiku tekstile toetudes, jutu täpsustamine, lühendamine,

keelendite korrigeerimine.

Tegelaste iseloomustamine ja võrdlemine plaani järgi. Jutustamise õppimine tegelase rollis (lähtutakse tegelase

eesmärkidest, mõtetest ja tunnetest).

Looduskirjelduste koostamine plaani järgi: tekstilähedane kirjeldamine, oma sõnadega kirjeldamine.

Teksti laiendamine: puuduva teabe tuletamine (järeldamine, oletamine).

Kirjaliku teksti koostamine

Tekstilähedase kirjaliku ümberjutustuse koostamine ühiselt loodud kava ja esitatud keelevahendite abil

(tugisõnad, -sõnaühendid). Kirjandi kirjutamine pildi ja tugisõnade toel; pildi ja kava põhjal. Järeltöö:

parandamine ja/või täiendamine. Looduskirjelduse koostamine plaani järgi.

Kirjutamine

Õigekiri Veaohtlike häälikute analüüsi- ja õigekirjavilumuste, enesekontrollioskuste kujundamine (individuaalsed

abivahendid ja ülesanded).

29

Erandlik g, b, d s-i kõrval. Liitsõnade õigekiri.

Õppeainetes kasutatavate võõrsõnade õigekiri. h sõna algul. i ja j-i õige hääldamine sõnades, õigekiri.

Liide –ja. Õpitud tuletusliidete õigekiri.

Ennetava enesekontrolli harjutamine, kaasneva ja järgneva kontrolli teostamine (juhitakse tähelepanu).


Keeleteadmised ja –oskused.

Häälikurühmade tundmine, tähestiku kasutamine. Tähekasutusreeglite kasutamine:

lihthäälikute ja häälikuühendite reeglipärane kirjutamine.

Õpitud ortograafiareeglite kasutamine (tähelepanu juhtimisel): nõrk sulghäälik s-i kõrval, liitsõnade õigekiri, h

ja j-i kasutamine, liidete õigekiri (nt käija). Lausete koostamine õpitud liitlausemallide ulatuses.

Sõnade tuletamine õpitud liidetega, liitsõnade moodustamine õpitud mallide ulatuses.

Kirjavahemärkide kasutamine.

Tarbekiri

Tarbekirjade koostamine: õnnitluskaart, kiri sõbrale, kiri omastele.

Vormistamine paberil ja arvutis.

Õppetegevus

Varasemaga võrreldes kasutatakse rohkem hargnenud korraldusi ning variatiivseid skemaatilisi vahendeid,

suunatakse õpilasi abivahendeid ja töövõtteid valima, töövõtete eesmärke ja töösamme sõnastama

(regulatsioonimehhanismide arendamine).

Uue oskuse omandamisel nõutakse õpilastelt toimingu kaasnevat kommenteerimist ja enesekontrolli

sooritamiseks harjutamise käigus protsessile järgnevat kirjeldamist. Oluliseks peetakse oskust esitada

koostegevuses kaaslastele soovitusi, leida ja parandada eksimusi. Töövõtete mehaanilist sooritamist aitab

vältida sõnastuse varieerimine ja hoidumine reeglitest praktilise tegevuse toeta.

Sõnavara mahu suurenemine, sõnatähenduste täpsustumine, uute semantiliste seoste loomine sõnade vahel

tõstab keelekasutuse osakaalu tunnetustegevuses. Õpetamisel pööratakse tähelepanu omadussõnadele:

tähenduse täpsustamine ja diferentseerimine, rakendamine laiendina. Suunatakse enamlevinud

sõnamoodustusmallide omandamist, sõnavormide rakendamist erinevates tähendustes, sõnade mõistmist ja

kasutamist ülekantud tähenduses.

Õpitakse leidma tekstist tundmatu tähendusega sõnu ja tuletama nende tähendust konteksti põhjal,

märkama ja parandama semantilisi eksimusi sõnaühendites ja lausetes. Sõnaühendite moodustamisel on

oluline seostada ühte sõna võimalikult paljude teistega.

Eesmärk on harjutada (uue) teksti ladusat häälega lugemist. Lugemiskiiruse reguleerimisel lähtutakse iga

õpilase suulise kõne tempost. Alustatakse lihtsate tekstilõikude vaikset ülesandega lugemise (s.o teabe otsimine)

õppimist, esialgu vestluse teema sõnastamist kirjalikus tekstis.

Korduval häälega lugemisel püütakse jõuda elementaarse ilmekuseni, mis suures osas sõltub lapse oma kõne

ilmekusest ja teksti eelneva analüüsi tulemustest.

Lihtsustatud õppe tekstikäsitluse eesmärkideks on eri mõistmisstrateegiate kasutamine ja ümberjutustuse

variantide harjutamine.

Õpilaste iseseisvuse suurendamiseks esitatakse ülesanded lähtuvalt teksti mõistmise strateegiast ja jutustamise

liigist, arvestatakse lapse tekstianalüüsi oskuse kujunemise etappi. Harjutatakse ülesannete esitamist

kaasõpilastele.

Tekstis kirjeldatud keeruliste ja/või lastele vähetuntud stsenaariumite korral rakendatakse detailset analüüsi.

Teksti sisu kokkuvõtte ja allteksti sõnastamine vajab veel õpetaja parafraseerimist, st kokkuvõtlikku sõnastamist

ja konkretiseerimist.

Tekstis orienteerumiseks lisandub valiklugemisele temaatilise lugemise õppimine, mis on ühtlasi eeldus

temaatiliseks ja tegelase nimel jutustamiseks.

Alustatakse kirjaliku ümberjutustuse õpetamist, mis esialgu vajab detailset etappide kaupa suunamist.

Kirjutatud tekst loob järeltöövõimalused sisu ja sõnastuse puudujääkide leidmiseks ning parandamiseks, sh

lausete muutmist kontekstisidusaks (sõnade järjekorra muutmine, samaviiteliste sõnade kasutamine).

Praktilises lauseõpetuses tegeldakse lausete ühendamise, sisestamise ja laiendamisega. Kaheosaliste

liitlausete mõistmist ja moodustamist harjutatakse mallide kaupa, lähtudes nende grammatilisest tähendusest.

Kõnearenduse seisukohalt peetakse oluliseks, et õppija oskaks muuta lause kontekstisidusaks. Suunavate

abivahenditena kasutatakse skeeme. Õpilaste tähelepanu pööratakse lauseid ja lauseosi siduvate sõnade

tähendusele ning sõnajärjele.

Harjutusmaterjali koostamisel lõimitakse keeleõpetust teiste õppeainetega, st kasutatakse teistele

ainetele tüüpilisi lausekonstruktsioone ja aktiveeritakse vastavat sõnavara.

Ärakirjaoskusi rakendatakse kirjalike ülesannete täitmisel kõikides õppeainetes. Ärakirja harjutamise eesmärk

on lausete või mitmest sõnast koosnevate lauseosade kaupa kirjutamine.

Jätkub õigekirjaoskuste automatiseerimine, kasutatakse variatiivset harjutusmaterjali. Õpilasi suunatakse

märkama õigekirja seisukohalt keerulisi häälikkoostisi sõnades enne kirjutamist, sooritama valikulist

30

enesekontrolli, kasutama metakeelelisi operatsioone ortograafiareeglite rakendamiseks. Harjutatakse

võõrsõnade hääldamist ja õigekirja. Oluline on vigade võimaliku põhjuse leidmine (sooritamata või valesti

sooritatud toimingud/operatsioonid).

Suhtlemisoskuste kujundamisel toetutakse kirjaliku dialoogi repliikide suunatud analüüsile: mida ja milleks

öeldakse, kuidas eesmärk realiseeritakse (strateegia), kuidas repliiki hargnenult sõnastaks kõneleja ja kuulaja.

Tähelepanu pööratakse otseselt sõnastamata teabe tuletamisele. Kirjaliku dialoogi analüüsimise oskustele

toetudes harjutatakse sobivate repliikide valimist olenevalt kirjeldatud situatsioonist.



Suhtlemine ja suuline väljendusoskus oskab märgata ja hinnata kaaslaste käitumise (sh sõnakasutuse) sobivust;

reageerib adekvaatselt kaaslaste erinevatele ja vastandlikele seisukohtadele.

oskab suunavate küsimuste abil analüüsida dialoogi;


Kasutab tuttavat teabekirjandust juhendamisel

Lause ja sõnavara Kasutab õpitud lausemalle suulises ja kirjalikus tekstis.

Sõnaliigid Tuletab sõnu õpitud liidetega, mõistab ja kasutab tuletisi;

Tunneb ära ja moodustab pöörde- ja käändevorme.

Lugemine ja orienteerumine tekstis loeb jõukohast teksti häälega ladusalt ja endamisi teabe hankimiseks;

täidab jõukohast teksti analüüsides ülesandeid õpitud mõistmisstrateegiate ulatuses;

oskab esitada küsimusi teistele ja endale teksti kohta mõistmisstrateegiatest lähtuvalt ning neile küsimustele

vastata;

taastab õpitud teksti suuliselt erineval viisil (õpetaja suunamisel): tekstilähedaselt, temaatiliselt, kokkuvõtlikult,

tegelase seisukohalt;

rakendab analüüsi käigus kasutatud abivahendeid;

iseloomustab tegelast ja tegelasrühma plaani järgi;

kirjeldab tegevusi ja sündmusi kogemuste ja eri õppeainete materjalide põhjal (abiga);

koostab pärast ühist arutelu tekstilähedase kirjaliku ümberjutustuse.

Konspekteerimine märgistab olulist teavet väljendavaid teabeüksusi tekstis (suunamisel), teeb märkmeid tekstide põhjal.

Tarbekiri koostab näidise järgi õpitud tarbekirja.

Õigekiri kasutab omandatud õigekirjaoskusi iseseisvates kirjalikes töödes;

Õppesisu


Suulise ja kirjaliku teabe hankimise võimaluste teadvustamine, teabe hankimine suhtluspartnerilt.

Teabe suulise ja kirjaliku edastamise harjutamine sõltuvalt suhtluseesmärgist, strateegia valimine.

Erinevate ja vastandlike arvamuste eristamine, oma seisukohtade kaitsmine kokkuleppe otsimisel, mõnest oma

seisukohast loobumise harjutamine kujuteldavas situatsioonis. Suhtlemissituatsiooni komponentide

teadvustamine: suhtluspositsioonid (situatiivsed ja sotsiaalsed rollid, hoiakud ja koostöövalmidus), motiividest

tulenevad eesmärgid ja strateegiad, ütluse sisuline ja keeleline sobivus (ütluste valimine).

Teabe seostamine ja sõnastamine eri suhteid väljendavate liitlausete abil (suunatult).

Õpitud oskuste kasutamine kaaslaste ütlusi analüüsides.

Eri põlvkondade suhtlemisiseärasuste teadvustamine: lapsed- vanemad-vanavanemad, noorukid-täiskasvanud.

Poiste-tüdrukute vastastikune suhtlemine, kiindumuse väljendamine. Ebaviisakatele repliikidele reageerimine.

Käitumise otstarbekuse ja moraalinõuetele vastavuse hindamine, individuaalne ja rühmakäitumine.

Tunnetustegevuse arendamine Tähelepanu keskendamine kestva samalaadse tegevuse jooksul: teabe otsimine, tekstide

koostamine, ühisvestlus-väitlus, tekstide kuulamine jm.

Taju arendamine: objekti osade ja tegevusstseenide analüüsimine, tajutud teabe sõnastamine.

Mõtlemise ja mälu arendamine: üldistamis- ja konkretiseerimisstrateegiate rakendamine, erilaadsete seoste

31

loomine. Enesekontrolliharjumuste kujundamine, planeerimise osatähtsuse teadvustamine.

Teabekirjanduse, Interneti ja meedia kasutamine õpetaja suunamisel.

Lause ja sõnavara

Sõnaühend Koondlauset moodustavad ja erilaadseid tunnuseid väljendavad põhisõna rinnastavad laiendid.

Lihtlause

Äratundmine, peamised formaalsed tunnused. Korduvad lauseliikmed

ja osalaused või nende puudumine. Põhisõna ja laiendite seosed lauses, seosed osalausete vahel.

Süntaksiküsimuste esitamine.

Alus, öeldis ja nende laiendid lauses.

Väit-, küsi- ja käsklause, nende vastastikune transformeerimine.

Kaastekstisidusad laused: lausete sisuline ja vormiline sõltumine

eelnevast lausest.

Aluseta või öeldiseta laused tekstis, sh repliigid dialoogis.

Lausete muutmine kaastekstisidusaks.

Suulise kõne lausungite muutmine normatiivseteks. Suuliselt esitatud teksti sõnastamine kirjalikult.

Dialoogi lühikese vastusrepliigi asendamine hargnenud lausega või lauserühmaga ja vastupidi.

Küsimuste esitamine dialoogi repliikide sisu kohta. Otsekõne asendamine kirjeldusega.

Koondlause

Korduvad põhisõnad ja laiendid (sihitised, määrused, täiendid). Koondlause korduvate lauseliikmete laiendid:

seoste leidmine kahel tasandil (põhisõna laiend, laiendi laiend).

Koondlause tähenduse sõltumine sidesõnadest ja, ning, ehk, ega, või, kui ka.

Koondlausete moodustamine.

Kirjavahemärgid koondlauses.

Liitlause

Osalaused. Alus ja öeldis osalausetes. Liitlausetes väljendatavad suhted: tegevuste seostamine ja vastandamine;

koht, aeg (üheaegsus ja järgnevus), põhjus, eesmärk, objekti tunnus, tegevuse tunnus (sihitisosalause) ja

tingimus, võrdlus.

Liitlausete käsitlemine suhete ja suhet väljendavate lausemallide kaupa.

Suhteid väljendavad osalaused: vastandavad, eraldavad ja selgitavad põhjus-, eesmärgi ja kohasuhteid

väljendavad osalaused. Pealause sihilist tegusõna täpsustavad sihitis kõrvallaused.

Pealause nimisõna täpsustavad täiend kõrvallaused.

Liitlause tähenduse ja struktuuri analüüs. Osalausetega väljendatud mõtete teadvustamine ja seoste seletamine.

Lausestruktuuri skemaatiline kujutamine. Küsimuste (küsilause, süntaksiküsimus) esitamine osalausete kohta.

Sidendite tähenduse mõistmine.

Lausete koostamine osalausetest skeemide abil ja iseseisvalt;

osalausete ja sidendite sobitamine, lausete lõpetamine ja moodustamine sidendist lähtuvalt, sõnade valimine

lausesse.

Lausete kasutamine dialoogis ja tekstis.

Liitlaused tekstis: eristamine väljendatud tähenduslike seoste alusel. Kaheosalise liitlause äratundmine,

tähenduse mõistmine, koostamine ja kasutamine: liitlausena esitatud korralduste täitmine ja küsimustele

vastamine, kaheosalise liitlause äratundmine suulises ja kirjalikus tekstis, lausestruktuuri teadvustamine

(osalaused ja nende paigutus, sidendid, sõnajärg) ja küsimuste esitamine osalause kohta.

Sõnade ja sõnaühendite tähenduse seletamine liitlausega (sobitamine, suunavad küsimused).

Lühivastuse asendamine dialoogis liitlausega ja vastupidi.

Lausete koostamine suunatult (analoogia, küsimused/korraldused, skeemid), lausete moodustamine lihtlauseid

ühendades ja sisestades, moodustatud lausete kasutamine kontekstis.

Ühe ja sama seose väljendamine erinevate lausemallidega: erinevad sidendid, osalausete erinev paigutus.

Teabe sarnasuse/erinevuse mõistmine, lausete suunatud transformeerimine.

Liht-, koond- ja liitlausete eristamine, terminite kasutamine.

Eri lauseehitusega samasisuliste tekstide võrdlemine (sama teabe esitusviiside teadvustamine).

Koond- ja liitlausete moodustamine lihtlausest ja vastupidi (analoogia põhjal).

Koond- ja liitlausete koostamine, transformeerimine ja rakendamine.

Sõnaliigid

Teadmiste süvendamine sõnaliikidest (nimisõna, omadussõna, tegusõna, arvsõna, määrsõna):

morfoloogilised tunnused, küsimused, funktsioon lauses, semantilised rühmad ja nende

üldistatud tähendus; terminite tundmine. Sõnaliikide eristamine.

Samatüveliste sõnade tuletamine (kiirustama, kiirus, kiire, kiiresti),

tähenduslik eristamine, kasutamine sõnaühendis ja lauses.

Nimi ja nimetus, liigi ja alaliigi nimetus.

32

Tuletised ja liitsõnad.

Nimisõna morfoloogilised tunnused ja süntaktiline funktsioon (alus; põhisõna, laiend).

Nimisõna sõnaühendis, laiendi leksikaalne ja vormiline sõltumine põhisõnast.

Morfoloogia- ja süntaksiküsimus.

Aluse seos öeldisega. Nimisõna käänamine.

Tutvumine käänamistabeliga: käändevormide moodustamine tabeli järgi, vormide äratundmine, vormide

sobitamine käände nimetuse ja küsimusega (tabeli abil).

Sama käändevormi erinevad tähendused. Rakendamine kontekstis.

Mitmuse tunnuse valimine ja õigekiri.

Ühe ja sama sõna vormide rakendamine eri funktsioonides (sõnaühendites, lausetes).

Nimisõnade liitmine ja tuletamine: liitnimisõnade ja tuletatud sõnade semantilised rühmad, sõnaühendi

muutmine liitsõnaks, tähenduse muutumine.

Samatüveliste sõnade tuletamine ja tähenduse eristamine, tuletatud sõnadest käändevormide moodustamine,

nende kasutamine sõnaühendis ja lauses.

Moodustatud sõnade tähenduse suunatud võrdlemine üldistusastmest lähtudes (rühmad, allrühmad,

rühmitusalused). Varemõpitud liidete kasutamise aktiveerimine.

Omadussõna Omadussõna tuletamine: tuletusliited: -ne, -lik, -line, -Tuletatud sõnade rühmitamine tuletusliidete tähenduse

alusel, muutmine ning kasutamine sõnaühendis ja lauses. Omadussõnade kasutamine objekti osade

kirjeldamisel, tegevusstseenide konkretiseerimisel.

Määrsõna

Määrsõna tunnused, tähendusrühmad.

Määrsõna sõnaühendis (tegevuse tunnus) ja lauses. Määrsõnade tuletamine: tuletusliited –ti/di; -sti, -lt.

Samatüveliste omadus- ja määrsõnade kasutamine sõnaühendis ja lauses (tegevuse või objekti

iseloomustamine).

Tegusõna

Semantilised (tegevuse/seisundi väljendamine) ja formaalsed tunnused.

Tegusõna lauses, tegusõna laiendid.

Samasse tähendusrühma kuuluvad tegusõnad, nende valimine väljendatava teabe

konkretiseerimiseks ja sõnakorduste ärahoidmiseks.

Samatüvelised tegusõnad. Laiendite leksikaalne ja vormiline valimine sõltuvalt tegusõna tähendusest (riietab

poega esinemiseks, riietub esinemiseks).

Tegusõnade mitmetähenduslikkus, laiendite valimine ja kasutamine sõltuvalt kaastekstist. Tegusõna

grammatilised kategooriad: pöörded (ja isikulised asesõnad), arv, aeg, kõne, tegumood, kõneviis.

Lause tähenduse sõltumine tegusõna grammatilistest kategooriatest.

Muuteoperatsioonid.

Tegusõna vormide aktiveerimine. Ühendtegusõna, selle kasutamine lauses.

Kesksõnad täiendi funktsioonis: olendi või objekti tunnuste väljendamine.

Moodustamine analoogia alusel ning rakendamine lauses. Tegusõna asendamine kesksõnaga (käisid – oled/olid

käinud), kontekstisidusate lausete moodustamine.

Arvsõna

Põhi- ja järgarvsõnad, nende muutevormid. Järgarvsõnade tuletamine.

Rooma numbrid I–XXX.

Arvsõna muutevormide kasutamine sõnaühendis ja lauses. Arvsõnade õigekiri.

Liitsõna

Tuletusliited liitsõnades, sõnatähenduse mõistmine. Liitsõnade moodustamine: tuletised liitsõna komponendina.

Omadussõna Esemete, olendite, nähtuste tunnused ja omadused ning nende väljendamine omadussõnade abil.

Omadussõna süntaktiline funktsioon (täiend, öeldistäide).

Mitu omadussõna põhisõna laienditena. Omadussõna käänamine koos nimisõnaga. Võrdlusastmed.

Võõrsõnad Õppeainetes kasutatavate võõrsõnade mõistmine.

Lugemine ja orienteerumine tekstis Mõne Eesti kirjaniku ja tema teose teadmine.

Uue teksti lugemine

Sisult ja keeleliselt jõukohase teksti ladus häälega lugemine kõne tempos, individuaalsed ülesanded

lugemistehnika lünkade kõrvaldamiseks. Sihipärane endamisi lugemine (kuni 2/3 materjalist).


Ladususe harjutamine.

Eelnevale analüüsile toetuva ilmeka (kõne tempos) lugemise harjutamine.

33

Tooni ja tempo muutmine õpetaja näidise, selgituste ja korralduste alusel.

Sõnavaratöö

Tundmatute sõnade leidmine esmasel või korduval lugemisel, nende tähenduse selgitamine.

Tähenduste täpsustamist vajavate sõnade leidmine iseseisval lugemisel.

Autorite sõnavara võrdlemine samateemalistes tekstides. Võrdluste ja metafooride leidmine, selgitamine ja

kasutamine suunamisel.

Inimest iseloomustavate sõnade tähenduse täpsustamine ja aktiveerimine.

Teksti analüüs

Teksti mõistmisstrateegiate teadvustamine: küsimuse/korralduse eesmärgi (lause tähendus, lausete seostamine,

puuduva teabe tuletamine, väljendusvahendid, kokkuvõte) mõistmine.

Küsimusele vastamiseks/korralduse täitmiseks sobiva toimingu teadvustamine (valiklugemine, temaatiline

lugemine, meenutamine). Õpetaja koostatud küsimuste/korralduste rühmitamine mõistmisstrateegiatest

lähtuvalt, sobimatute ja sobivate küsimuste eristamine. Küsimuste/ülesannete suunatud sõnastamine strateegiate

kaupa ja neile vastamine.

Tekstis esitatud ütluste psühholoogilise struktuuri (hoiakud/motiivid, eesmärk, strateegia) teadvustamine

õpetaja suunamisel (miks? milleks? kuidas?).

Vastusrepliigi seostamine eelnevaga (nõustumine, kummutamine, täiendava teabe taotlemine jne).

Suhtlemist kirjeldavate sõnade tähenduse mõistmine ütluse suunatud analüüsi kaudu.

Arutelud kasutatud repliikide sobivuse ja tulemuslikkuse üle. Küsimuste esitamine kaaslastele. Küsimuste

esitamine endale ja neile vastamine. Kaaslaste küsimuste ja vastuste sobivuse hindamine, abistav täiendamine.

Nõustumine enam kui ühe tuletatud seletusega.

Teabe märgistamine tekstis Tegelaste ja tegelasrühmade käitumise võrdlemine. Käitumise otstarbekuse ja moraalinõuetele vastavuse

hindamine (individuaalne ja rühmakäitumine) ühe või mitme samateemalise teksti põhjal, antud hinnangu

põhjendamine.

Käitumist mõjutavate ajalooliste, ühiskondlike ja looduslooliste tingimuste teadvustamine.

Kirjeldatud ajaloolise tausta võrdlemine tänapäevaga (tingimused, arenguetapid kirjeldatud sündmustest

tänapäevani).

Kirjeldatud tegevuste seostamine looduskirjeldustega. Looduskirjelduste analüüs. Objekti või nähtuse oluliste,

iseloomulike ja individuaalsete tunnuste/omaduste eristamine. Objekti või sündmuse/stseeni valikuline

konkretiseerimine ja üldistamine.


Peamõtet väljendava või peamõttele/alltekstile viitava lõigu (lause) leidmine tekstist; lõigu ja teksti peamõtte

sõnastamine ja selle täpsustamine, võrdlemine autoritekstiga, sõnastuse põhjendamine tekstile viidates.

Peamõtte seostamine õpilaste käitumise ja kogemustega.

Teksti kavastamine

Liht-, liit- ja jooniskava koostamine ning kasutamine.

Teksti taastamine

Kasutatavad jutustamise liigid: temaatiline jutustamine (sh tekstilähedane temaatiline jutustamine), kokkuvõtlik

jutustamine, tegelaste ja tegelasrühmade

iseloomustamine, jutustamine tegelase või tegelasrühma nimel, teksti laiendamine.

Looduskirjelduste sõnastamine igapäevasõnavara kasutades. Abivahendid: kava, tugisõnad ja sõnaühendid

(valikuliselt), originaaltekst.

Enda või kaaslase jutustatud teksti sõnastamine kirjalikult.

Teksti koostamise (tekstiloome) osaoskuste teadvustamine, ühisarutelu etapiti (etapid on õpilasele esitatud):

eesmärk (milleks? kellele? mida?), teemakohase teabe otsimine ja valimine, teabe järjestamine, teabe

sõnastamine, sisuline ja keeleline järeltöö. Erineva sisuga tekstide võrdlemine ja koostamine sama teabe

(kogemuse) põhjal.

Kirjaliku teksti koostamine (tekstiloome etappide kaupa)

Tekstilähedane ja kokkuvõtlik ümberjutustus koos hinnanguga sündmustele, tegelastele jne.

Kirjeldus loodusloolise või geograafilise materjali põhjal. Märkmete tegemine ja nende kasutamine

jutustamisel.

Märkmete tegemine teabeteksti põhjal, märkmete kasutamine teabe taastamisel. Kirjandi kirjutamine töö,

õppekäigu vm teemal. Tööprotsessi või selle osa kirjeldamine.

Kirjaliku teksti konspekteerimine

Teabe otsimine ja märgistamine: sõnade, sõnaühendite, lauseosade ja lausete joonimine või tähistamine

markeriga. Lausete lühendamine.

Tarbekiri

Vabas vormis tarbekirja koostamine (kiri, teade, kutse, seletuskiri, avaldus, volitus, CV);

blankettide täitmine (teenuste arveldused, ajakirjanduse tellimine)

34

paberil ja arvutis.

Õigekiri

Harjutused õigekirjavilumuste kujundamiseks (aktiveeritav sõnavara, sh võõrsõnad), individuaalsed ülesanded

lünkade kõrvaldamiseks.

k, p, t ja g, b, d helitute häälikute kõrval.

Järgsilpide sulghäälikute, liitsõnade ja liidete õigekirja harjutamine.

Liidetega -ki ja –gi sõnade tähendus ja õigekiri.

Võõrhäälikud, nende hääldamine, võõrtähed.

Enesekontrolliharjumuste kujundamine. Oskuste rakendamine valikuliselt, vajaduse märkamine enne ülesande

sooritamist. Oma õigekirjaoskuse teadvustamine.


Tähestiku rakendamine sõnaraamatute kasutamisel.

Õpitud ortograafiareeglite kasutamine tähelepanu juhtimisel.

Sõnaliikide ja nende üldistatud tähenduse tundmine ja vastavate terminite teadmine.

Käänamistabeli tundmine:

käändenimetus, küsimus, sõnavormi äratundmine ja moodustamine. Muutevormide ja grammatiliste tähenduste

mõistmine.

Liht-, koond- ja liitlausete praktiline eristamine.

Lausete moodustamine ja transformeerimine.

Liitlausetega väljendatud seoste mõistmine, lausete praktiline kasutamine

Kirjalike tööde kogumaht ühes õppetunnis on 65-75 sõna.

Õppetegevus

Lihtsustatud õppe viimaste kooliaastate peamine eesmärk on soodustada oma tegevuse reguleerimise

kujunemist (peaaju frontaalsagarate funktsioonid), et omandatud oskusi ja elementaarseid keeleteadmisi

võimetele vastavalt ja võimalikult iseseisvalt rakendada. Seda toetab aju kõnepiirkondade analüütilise tegevuse

pidev stimuleerimine variatiivsete ülesannetega. Kõikide allteemade puhul ergutatakse õpilasi võimalikult

iseseisvalt oma tegevust planeerima, toimingute eesmärke teadvustama, töövõtteid valima, tulemusi kontrollima

ja hindama. Õpitegevuse kirjeldatud laad on ettevalmistus õpilaste edaspidiseks iseseisvaks eluks: kutseõpe ja

töise tegevusega seotud täiendõpe, sotsialiseerumine ja töine tegevus, orienteerumine meedias, pere loomine

jne. Tulemused sõltuvad eesti keele kui õppeaine lõimimisest teiste ainetega (keelematerjal, ühised nõuded,

osaliselt samalaadsed ülesanded).

Ilukirjanduslikud tekstid. Ilukirjanduslike tekstide käsitlemisel ja suhtlemisõpetuses on rõhuasetus pragmaatilise

tähenduse mõistmisel, mis omakorda toetub keeleüksuste (sõnavara, lausemallid) semantilise tähenduse

arengule. Tekste analüüsides arutletakse tegelaste käitumise üle: motiivid, kavatsused, tegevusakte soodustavad

või takistavad tingimused, moraalsed valikud, tulemuse mõju tegevusakti sooritajale ja teistele, tegelasrühmade

ühised tunnused, tunded ja hoiakud (sh poiste ja tüdrukute kiindumus). Meedia põhjal arutletakse ühiskonnas

toimuvate protsesside üle, püütakse eristada fakte ja arvamusi.

Teabetekstid. Teabetekstide käsitlemisel harjutatakse erilaadse teabe hankimist, märkmete tegemist,

konspekteerimist, sõnaraamatute kasutamist. Teine teabega tegelemise valdkond on tarbekiri: kujundatakse

selle mõistmise, koostamise ja blankettide nõuetekohane täitmise oskust.

Tekstiga tutvumisel ja tekste analüüsides muutub valdavaks sihipärane endamisi lugemine: valiklugemine

ülesandega (teabe otsimine), uue teabe iseseisev märkamine, valmistumine jutustamiseks ümberjutustuse liigist

lähtudes. Analüüsi tulemusena sõnastatakse teksti mõtend (teksti sisu lühikokkuvõte ja alltekst ), mida vajaduse

korral parafraseerib pedagoog. Tekstianalüüsi eesmärk on õppida iseseisvalt kasutama teksti

mõistmisstrateegiaid. Oluliseks valdkonnaks on seejuures jätkuvalt kirjalik dialoog, mille analüüsile toetub

argidialoogi elementaarne teadvustamine ja reguleerimine.

Ümberjutustus. Harjutatakse ümberjutustuse eri liike, varieerides üldistamise ja konkretiseerimise osakaalu.

Suunatakse originaalteksti ja märkmete kasutamist vahendatud tekstiloome ajal olenevalt suulise või kirjaliku

ümberjutustuse liigist. Lauseõpetus. Lauseõpetuses on rõhuasetus lausemallist oleneval lausetähenduse

mõistmisel ning muuteharjutustel. Praktiline lauseõpetus toetub osaoskustele moodustada sõnavorme ja sõnu,

mõista nende tähendust ning sõnade seost (tegusõna- ja nimisõnafraase). Konteksti lausetähenduse mõistmiseks

on oluline analüüsida lausetevahelisi seoseid (kasutada lokaalse sidususe strateegiat).

Sõnavara laiendamine ja sõnatähenduse täpsustamine sõltub objektide ja nende tunnuste rühmitamise oskusest

ja teadmistest. Sõnatähenduse seletamisel suunatakse õpilaste tähelepanu objektide rühma tunnustele,

funktsioonidele, omadustele, tunnuse tunnustele, objekti osadele. Suunamist vajab sõnavormide ja tuletiste

eristamine: sõnavormid tähistavad sama objekti (rühma) või tunnust, samatüvelised tuletised aga eri objekte või

tunnuseid. Samuti on vaja õpilaste tähelepanu suunata ja neid abistada abstraktse tähendusega sõnade ning

metafoorsete väljendite mõistmisel.

Õigekiri ja ärakiri. 8. ja 9. klassi eesmärk on saavutada võimalikult õige kiri ja rakendada kirjutamist ühe

operatsioonina teiste ülesannete täitmisel.

35




teab adekvaatse suhtlemise põhimõtteid tavasituatsioonis käitumiseks

(perekonnas, eakaaslastega, töökollektiivis, ametiasutuses jne);

mõistab suhtluspartnerite seisukohtade võimalikku sarnasust, erinevust ja vastandlikkust;

selgitab oma seisukohti, otsib lahendust erimeelsustele.

hindab oma ja teiste käitumise otstarbekust ja moraalinõuetele vastavust tavasituatsioonides, käitub vastavalt;


Kasutab tekste ja teatmikke teabe hankimiseks;

Lause ja sõnavara Tunneb lausete eri tüüpe, mõistab õpitud lausemallide tähendust, oskab neid kasutada teabe hankimisel ja

sõnastamisel;

valdab elementaarseid teadmisi grammatikast: sõnaliigid, käänamine ja pööramine, liht-, koond- ja liitlaused,

sõnamoodustus.

Sõnaliigid Tuletab sõnu õpitud liidetega, mõistab ja kasutab tuletisi;

Tunneb ära ja moodustab pöörde- ja käändevorme.


loeb jõukohast teksti endamisi sihipäraselt, häälega, mõistmiseks vajaliku selguse ja intonatsiooniga,

koostab teabe hankimiseks eesmärgist lähtuvalt küsimuste kompleksi teksti(de) kohta;

taastab tuttavat teksti erineval viisil (kokkuvõtlikult, laiendatult, tekstilähedaselt);

iseloomustab tegelasi ja tegelasrühmi; seletab ja hindab nende käitumist;

kirjeldab tegevusi ja sündmusi teistele arusaadavalt.

Konspekteerimine

oskab teha märkmeid ja elementaarselt konspekteerida.

Tarbekiri

koostab tarbekirja õpitud liikide piires.

Õigekiri

järgib kirjutamisel tähekasutus- ja põhilisi ortograafiareegleid, leiab ja parandab õigekirjavigu.

Õppesisu


Suhtluspartnerilt teabe hankimine. Saadud teabe suuline ja kirjalik edastamine hargnenult ja

kokkuvõtlikult, täiendav suuline selgitamine. Tegevuse ühine planeerimine ja korrigeerimine

protsessi käigus, korralduste-soovituste esitamine ja nende täitmine. Teiste arvamuse kuulamine vaidluses, oma

seisukohtade selgitamine. Tegude ja eksimuste ning puudulike teadmiste ja oskuste tunnistamine.

Oma ja kaaslaste verbaalsete ütluste järgnev analüüs (miks? milleks? kuidas? tulemus?), arutelu oma

seisukohalt otstarbekamate suhtlemisvõimaluste leidmiseks (Mida, miks, kuidas ütlesin? Kuidas oleks olnud

otstarbekam?).

Tunnete ja emotsioonide mõju teadvustamine konfliktsituatsioonis: partneri emotsioonidest põhjustatud

ebasobiva vastuse märkamine (kõrgendatud toon, ebaviisakad väljendid, kiire kõnetempo jne), teadmised

kaaslase suhtlemise/käitumise mõjutamise võimalustest (rahulik vestlus, täiendava teabe küsimine,

huumor jne), oma käitumise tulemuste ettekujutamine. Hoidumine ebasoovitavast käitumisest, nende

võimaluste teadvustamine.

Suhtlemine perekonnas (põlvkonnad, abikaasad) ja töökollektiivis (tööandja ja -võtja;

käitumine tööturul) ning ametiasutustes. Hinnangute, ühiste ja erinevate ning vastandlike seisukohtade

teadvustamine: koostegevus ja vastuolud perekonnas, kambas-rühmas, koolis, tööl ja ühiskonnas.

Reeglipärane käitumine ja ootamatud lahendused konfliktsituatsioonides.

Neidude ja noorukite vastastikune suhtlemine kollektiivis, suhtlemine kiindumuse korral.

Nähtud ebatavalise sündmuse kirjeldamine (nt autoavarii).


Tähelepanu keskendamine kestvale aine esitamisele ja selgitusele, märkmete tegemine.

Teabe otsimine ja konspekteerimine. Tajutava teabe (sh tekstides esitatud teabe) konkretiseerimine ja

üldistamine vastavalt püstitatud eesmärgile, ülesande/tegevuse eesmärkide valimine. Tuletatava teabe

valdkondade teadvustamine. Tunnuste ja omaduste rühmitamine: olulised, iseloomulikud, individuaalsed.

Põhjus-tagajärg seoste leidmine aeg-ruumi kirjeldustest. Põhjus- tagajärg seoste ahela ning mitme samaaegselt

mõjuva põhjuse teadvustamine.

Tegevuse planeerimine, tegevuse sooritamine algoritmi järgi ja variatiivselt, enesekontroll.

Lause ja sõnavara

36

Sõnaühend ja lause

Tähenduslik erinevus, sõnaühendite leidmine lausest, sõnaühendi kasutamine lauses.

Lause tekstis, teabe jaotumine kahe või enama lause vahel.

Lihtlause

Tekstiväline lause, lause sõnajärg.

Laiendatud ja laiendamata lause.

Lause tähenduse sõltumine tegusõna ajast, tegumoest, kõneviisist, laiendist.

Lause tekstis: sõnajärg, lauseid siduvad sõnad, samaviitelised sõnad, tegusõna ajavormid.

Väit-, küsi- ja käsklause: intonatsioon, lõpumärgid, transformeerimine.

Liitlause

Liht-, koond- ja liitlause (põim- ja rindlause): semantiline ja struktuuriline erinevus, sidendite tähendus ja

funktsioonid.

Samasisuliste, kuid erineva struktuuriga lausete leidmine.

Sama suhet väljendavate, kuid erineva sisuga lausete leidmine, lausete rühmitamine suhete järgi.

Lause moodustamine tegusõnafraasist sõltuvalt. Sama teabe variatiivne sõnastamine, sidendite varieeritud

kasutamine.

Lausete transformeerimine.

Lauseehituse muutmine: kirjalikus sidusas tekstis keerulisemaks, suulises tekstis lihtsamaks.

Rakendamine: liitlause tugilausena, eelnevalt moodustatud lausete kasutamine kontekstis, dialoogi repliikide

valimine ja moodustamine kujuteldavas situatsioonis, tekstis esitatud teabeüksuste tõepärasuse

argumenteerimine. Järeltöö tekstidega.

Hõlmava struktuuriga liitlausete tähenduse mõistmine (sõnadevahelised seosed).

Mitmeosaliste liitlausete mõistmine kirjalikus tekstis.

Sõnaliigid Omandatud teadmiste kinnistamine sõnaliikidest.

Õpitud sõnaliikide kohta käivate teadmiste ja oskuste süvendamine

(äratundmine, küsimuste esitamine), sõnade semantilised rühmad, kasutamine lauses. Erinevatesse

sõnaliikidesse kuuluvate sõnade tuletamine samast tuletusalusest.

Tuletatud sõnade rühmitamine kas sõna tüvest, liitest või sõnaliigist lähtuvalt. Sõnarühmade rakendamine

sõnaühendites ja lausetes.

Käänamistabel, selle kasutamine.

Muutevormide moodustamise harjutamine ning moodustatud vormide rakendamine.

Nimisõna tuletamine: õpitud liidete aktiveerimine. Õpitavad liited: -kas, -ik, -us.

Tuletatud sõnade tähendus, kasutamine. Lõppude, tunnuste, liidete õigekiri.

Omadussõna Muutevormide moodustamine koos nimisõnaga. Võrdlusastmed. Omadussõna tuletamine: liited –tu, -jas, -kas.

Tuletatud sõnade tähendus, kasutamine. Lõppude, tunnuste, liidete õigekiri.

Määrsõna

Määrsõnade semantilised rühmad (koha, aja-, viisimäärsõnad). Määrsõnade tuletamine: õpitud liidete

aktiveerimine, õpitav liide: - kesi.

Lause laiendamine määrsõnaga.

Tegusõna

Tegusõna vormid: isik, arv, aeg, kõne, kõneviis, tegumood. Vormide tähendus.

Pööramise harjutamine ning moodustatud vormide rakendamine. Tegusõna lauses öeldisena, tegusõna laiendid

(öeldisrühm).

Lause tähenduse sõltumine tegusõna vormist. Ühendtegusõna.

Kesksõnade ja tegusõna käändeliste vormide mõistmine sõnaühendis ja lauses.

Tegusõna tuletamine.

Õpitud liidete aktiveerimine.

Õpitavad liited: -ta (õppima–õpetama), -u(riietama–riietuma), -ata (seisma–seisatama), -ne (vähenema).

Tuletatud tegusõnade tähendus ja kasutamine lauses. Tegusõna tunnuste ja lõppude õigekiri.

Asesõna

Isikulised, näitavad, siduvad, umbisikulised asesõnad, nende tähendus ja kasutamine. Asesõnade käänamine

analoogia alusel ja tabeli järgi, muutevormide kasutamine

tekstis (samaviitelised sõnad).

Arvsõna

Põhi- ja järgarvsõnad, murdarvsõnad. Järgarvsõnade märkimine araabia ja Rooma numbriga (I–XXX).

Järg- ja murdarvsõnade mõistmine, kasutamine ja tuletamine: liide – ndik.

Arvsõna käändevormide moodustamine tabeli, analoogia ja põhisõna vormi alusel.

Arvsõnade lugemine (numbrid tekstis), kasutamine suulises kõnes.

37

Liitsõna

Sõnade liitumismudelid (tüvevariandid): nimetavaline, omastavaline liitumine. Paarissõnad (õed-vennad).

Lühenenud tüvega liitumine, tüvede äratundmine.

Liitsõnade semantilised rühmad täiendsõnast sõltuvalt (liiki, otstarvet, sugulust vm väljendav täiendsõna).

Liitsõnade koostis, õigekiri. Sõnaühendi ja liitsõna tähenduslik erinevus ja õigekiri.

Tuletusliited liitsõnades, sõnatähenduse mõistmine, liitsõna moodustamine.

Võõrsõnad

Õppeainetes kasutatavate võõrsõnade mõistmine.


Mõne Eesti klassiku ja kaasaegse kirjaniku teadmine ning nende teoste tundmine. Põhiliste ilukirjandusliikide

praktiline äratundmine ning terminite mõistmine. Mõne üle-eestilise ja kohaliku ajalehe ning ajakirja teadmine.

Oskus kasutada tuttavaid teabeteoseid.

Uue teksti lugemine

Sisult ja keeleliselt jõukohase teksti ladus häälega lugemine kõne tempos kuulamiseks piisava selguse ja

elementaarse ilmekusega (toon, lauselõpu intonatsioon, loogiline rõhk).

Individuaalsed ülesanded lugemistehnika parandamiseks. Sihipärane endamisi lugemine.


Ladususe ja ilmekuse harjutamine.

Sõnavaratöö

Sõnatähenduse täpsustamine kaastekstis: tundmatute sõnade leidmine, individuaalne selgitamine või tähenduse

otsimine.

Autori sõnade võrdlemine tavasõnadega, enamlevinud võrdluste ja metafooride aktiveerimine.

Teksti analüüs

Mõtteseoste ja probleemsituatsioonide kirjelduste leidmine tekstist, osalemine arutelus.

Suuliste ja kirjalike küsimuste/korralduste sõnastamine mõistmisstrateegiate kaupa nii teiste kui enda jaoks.

Enda poolt koostatud küsimuste/korralduste põhjendamine valik- ja temaatilist lugemist kasutades.

Tekstist viidete leidmine teabe tuletamist eeldavatele ülesannetele vastates.

Arutelu oma ja teiste koostatud küsimuste/ülesannete põhjal. Tekstis esitatud ütluste analüüsimine (eesmärk,

strateegia, interpretatsioon) pärast tekstilõigu sisulist analüüsi (õpetaja esitatud viitesõnu kasutades). Tundmatu

teabe märkamine ja leidmine, lisateabe otsimine. Kirjeldatud sündmuste ajaline kõrvutamine, ühe või mitme

põhjuse ja tagajärje teadvustamine. Viidete leidmine tekstist: põhjus-tagajärg seoste ahel, mitu samaaegselt

mõjuvat põhjust.

Tegelaste ning tegelasrühmade tegude ja käitumise seletamine. Hinnangu andmine (tingimused, eesmärgid,

tulemused).


Peamõtte kokkuvõttev sõnastamine ja autori kavatsuste (allteksti) teadvustamine, seostamine ühiskondlik-

ajaloolise taustaga. Sisu kokkuvõtte ja allteksti erisuse teadvustamine.

Teksti kavastamine

Õpitud kavastamisviiside rakendamine (õpilase valikul), arutelu valiku (sõnastus, sisu) otstarbekuse üle.

Teksti taastamine

Eri jutustamisviiside kasutamine teksti taastamisel: kokkuvõtlik jutustamine, teksti laiendamine, tegelaste ja

tegelasrühmade iseloomustamine, kirjelduste koostamine jne. Erinevate jutustamisviiside (sh õpilase valitu)

kasutamine ühe ja sama tekstiga töötamisel.

Kirjaliku teksti koostamine (tekstiloome etappide kaupa)

Ümberjutustus (tekstilähedane, kokkuvõtlik, laiendatud). Kirjand kogemuse põhjal, sh tööprotsessi kirjeldus.

Teksti koostamine etapiti: kavatsuse sõnastamine, materjali valimine, tugisõnade (märksõnade) ja -lausete

märkimine, materjali järjestamine (märksõnade rühmitamine või plaani koostamine), sõnastamine, sisuline

järeltöö, sõnastuse korrigeerimine.

Kirjaliku teksti konspekteerimine

Harjutused kirjalikul teabetekstil põhineva konspekti koostamiseks:

oluliste mõtete ja faktide leidmine tekstist, teksti lühendamine; lausete lühendamine ja transformeerimine;

lühendite kasutamine.

Erisuguse hargnevusega lõigud konspektis sõltuvalt materjali uudsusest või olulisusest. Sama teabe erisugune

konspekteerimine sõltuvalt eesmärgist.

Konspekti täiendamine.

Suuliselt esitatud teabe konspekteerimine

Harjutused suulise kõne konspekteerimiseks: sõnade ja sõnaühendite kirjutamine kuulmise järgi. Temaatiline

valiketteütlus: sõnad, sõnaühendid, lihtlaused. Lausete lühendamine. Liitlausete asendamine lihtlausetega.

Vaba etteütlus lausete kaupa: lausete lühendamine, lühendite kasutamine. Konspekteerimine lühikeste lõikude

kaupa: kirjutamine pärast arutelu, iseseisvalt.

38

Teksti ja konspekti kõrvutamine: teabehulk, teabe olulisus, sõnastus. Teksti taastamine oma konspekti, kaaslaste

konspekti järgi.

Tarbekiri

Vabas vormis tarbekirja kirjutamine, blankettide täitmine: harjutatakse õpitud tarbekirja liike (soovitatav on

koostada näidiste vihik). Kuulutus. Kaastundeavaldus. Elulookirjeldus: teksti vormis ja CV. Vormistamine

paberil, arvutis.

Õigekiri

Individuaalsed ülesanded õigekirjaoskuse süvendamiseks. Enda koostatud teksti õigekiri.

Ortograafiareeglite kasutamisoskuse süvendamine: g, b, d helitute häälikute kõrval;

Keerulisemate tähekasutusreeglite kasutamise harjutamine vastavalt vajadusele (sulghäälikud järgsilpides,

kaashäälikuühend), enesekontroll.

Võõrsõnade õigekiri.

Suur algustäht nimedes (olendid, geograafilised objektid, asutused/organisatsioonid, riigid, ajalehed/ajakirjad).

Kodukoha asutuste ja ettevõtete nimed.

Võõrsõnade leksikoni, õigekeelsussõnaraamatu kasutamine.


Tähekasutusreeglite ja õpitud ortograafiareeglite kasutamine ning õigekirja protsessi kommenteerimine.

Õigekirjavigade leidmine ja parandamine.

Sõnaliikide nimetuste ja tunnuste (vorm ja tähendus) teadmine.

Sõnade käänamine ja pööramine tabeli järgi.

Õpitud sõnamoodustusmallide teadmine; tuletiste ja moodustatud sõnade kasutamine sõnaühendis ning lauses.

Samasisuliste, kuid erineva struktuuriga lausete äratundmine, oskus lauseid transformeerida.


Õppetegevus

Lihtsustatud õppe viimaste kooliaastate peamine eesmärk on soodustada oma tegevuse reguleerimise

kujunemist (peaaju frontaalsagarate funktsioonid), et omandatud oskusi ja elementaarseid keeleteadmisi

võimetele vastavalt ja võimalikult iseseisvalt rakendada. Seda toetab aju kõnepiirkondade analüütilise tegevuse

pidev stimuleerimine variatiivsete ülesannetega.

Kõikide allteemade puhul ergutatakse õpilasi võimalikult iseseisvalt oma tegevust planeerima, toimingute

eesmärke teadvustama, töövõtteid valima, tulemusi kontrollima ja hindama. Õpitegevuse kirjeldatud laad on

ettevalmistus õpilaste edaspidiseks iseseisvaks eluks: kutseõpe ja töise tegevusega seotud täiendõpe,

sotsialiseerumine ja töine tegevus, orienteerumine meedias, pere loomine jne. Tulemused sõltuvad eesti keele

kui õppeaine lõimimisest teiste ainetega (keelematerjal, ühised nõuded, osaliselt samalaadsed ülesanded).

Ilukirjanduslikud tekstid. Ilukirjanduslike tekstide käsitlemisel ja suhtlemisõpetuses on rõhuasetus pragmaatilise

tähenduse mõistmisel, mis omakorda toetub keeleüksuste (sõnavara, lausemallid) semantilise tähenduse

arengule. Tekste analüüsides arutletakse tegelaste käitumise üle: motiivid, kavatsused, tegevusakte soodustavad

või takistavad tingimused, moraalsed valikud, tulemuse mõju tegevusakti sooritajale ja teistele, tegelasrühmade

ühised tunnused, tunded ja hoiakud (sh poiste ja tüdrukute kiindumus). Meedia põhjal arutletakse ühiskonnas

toimuvate protsesside üle, püütakse eristada fakte ja arvamusi.

Teabetekstid. Teabetekstide käsitlemisel harjutatakse erilaadse teabe hankimist, märkmete tegemist,

konspekteerimist, sõnaraamatute kasutamist. Teine teabega tegelemise valdkond on tarbekiri: kujundatakse

selle mõistmise, koostamise ja blankettide nõuetekohane täitmise oskust.

Tekstiga tutvumisel ja tekste analüüsides muutub valdavaks sihipärane endamisi lugemine: valiklugemine

ülesandega (teabe otsimine), uue teabe iseseisev märkamine, valmistumine jutustamiseks ümberjutustuse liigist

lähtudes. Analüüsi tulemusena sõnastatakse teksti mõtend (teksti sisu lühikokkuvõte ja alltekst ), mida vajaduse

korral parafraseerib õpetaja. Tekstianalüüsi eesmärk on õppida iseseisvalt kasutama teksti mõistmisstrateegiaid.

Oluliseks valdkonnaks on seejuures jätkuvalt kirjalik dialoog, mille analüüsile toetub argidialoogi elementaarne

teadvustamine ja reguleerimine.

Ümberjutustus. Harjutatakse ümberjutustuse eri liike, varieerides üldistamise ja konkretiseerimise osakaalu.

Suunatakse originaalteksti ja märkmete kasutamist vahendatud tekstiloome ajal olenevalt suulise või kirjaliku

ümberjutustuse liigist.

Lauseõpetus. Lauseõpetuses on rõhuasetus lausemallist oleneval lausetähenduse mõistmisel ning

muuteharjutustel. Praktiline lauseõpetus toetub osaoskustele moodustada sõnavorme ja sõnu, mõista nende

tähendust ning sõnade seost (tegusõna- ja nimisõnafraase). Konteksti lausetähenduse mõistmiseks on oluline

analüüsida lausetevahelisi seoseid (kasutada lokaalse sidususe strateegiat).

Sõnavara laiendamine ja sõnatähenduse täpsustamine sõltub objektide ja nende tunnuste rühmitamise oskusest

ja teadmistest.

Sõnatähenduse seletamisel suunatakse õpilaste tähelepanu objektide rühma tunnustele, funktsioonidele,

omadustele, tunnuse tunnustele, objekti osadele. Suunamist vajab sõnavormide ja tuletiste eristamine:

sõnavormid tähistavad sama objekti (rühma) või tunnust, samatüvelised tuletised aga eri objekte või tunnuseid.

39

Samuti on vaja õpilaste tähelepanu suunata ja neid abistada abstraktse tähendusega sõnade ning metafoorsete

väljendite mõistmisel.

Õigekiri ja ärakiri. 8. ja 9. klassi eesmärk on saavutada võimalikult õige kiri ja rakendada kirjutamist ühe

operatsioonina teiste ülesannete täitmisel.

MATEMAATIKA 1. klass (175 tundi)


võrdleb ja järjestab esemeid suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi;

orienteerub ruumis ja tasapinnal küsimuse kus? ja korralduse „pane!“ alusel;

opereerib hulkadega (oskab hulki võrrelda, võrdsustada ja ühendada ning eraldab osahulka);

vastab küsimusele mitu? (nii haaramise teel kui ka loendades);

nimetab, kirjutab ja võrdleb arve 10 piires;

teab arvude koostist 10 piires;

liidab ja lahutab 10 piires;

sooritab ja kommenteerib esemete hulga suurust muutvaid tegevusi ( +, -, = );

teab rahaühikuid;

moodustab erinevatest õpitud rahatähtedest vajaliku rahasumma;

teab geomeetriliste kujundite ring, kolmnurk, nelinurk nimetusi;

nimetab nädalapäevade ja aastaaegade nimetusi õiges järjekorras;

konstrueerib praktiliselt geomeetrilisi kujundeid; joonistab kõverjoont; sirgjoont;

koostab matemaatilisi jutukesi ja lahendab neid õpetaja abiga;

eristab tekst- ja tulpülesannet.

Õppesisu

Tegevused esemete ja esemete gruppidega.

Esemeid eristavad tunnused.

Võrdlemine pealeasetamise ja kõrvutamise teel. Esemete ühised tunnused.

Esemete hulgale ühise nimetuse andmine.

Suurustunnused: suur-väike, suurem-väiksem, ühesuurused; pikk-lühike, pikem-lühem, ühepikkused; lai-kitsas,

laiem-kitsam, ühelaiused; kõrge-madal, kõrgem-madalam, ühekõrgused; paks/jäme-õhuke/peenike,

paksem/jämedamõhem/peenem, ühepaksused; sügav-madal, sügavam-madalam.

Esemete järjestamine suurustunnuste alusel kasvavas ja kahanevas järjekorras (esemete arv reas ei ületa 5 eset).

Antud tunnuste järgi esemete leidmine, tunnuste nimetamine.

Ruumikujutlused: üleval-all; ülemine-alumine; ees-taga; ette-taha; kaugel-lähedal; keskel, vahel, järel; kõrval;

juures; peal; kohal; sees; kaugemal-lähemal; vasak-parem,vasakul-paremal; siin-seal.

Eseme asukoha määramine küsimuse kus? abil (endast või esemest lähtudes). Esemete asetamine nõutud

kohale.

Kujutlused raskustest: raske-kerge, raskem-kergem, samarasked (üheraskused). Esemete võrdlemine raskuse

alusel (lihastundlikkusele toetudes). Ajasuhted: ööpäeva osade nimetamine ja järjestamine (öö-päev; hommik-

lõuna-õhtuöö); eile, täna, homme; vara-hilja; ammu- hiljuti; aeglaselt-kiiresti; noorem-vanem.

2–3 vastavat ööpäeva osa iseloomustava tegevuse nimetamine (lähtuvalt lapse elukogemusest).

Hulkade vaatlemine, ühise tunnuse leidmine ja nimetamine (seos: kuuluvad ühte hulka).

Hulkade moodustamine ühe ja/või kahe ühise etteantud tunnuse alusel; hulgaelementide järjestamine etteantud

tunnuse järgi (laius, kõrgus jne).

Hulkade võrdlemine ja võrdsustamine (üksüheses vastavuses). Geomeetriliste kujundite (ring, kolmnurk,

nelinurk) kasutamine hulgaelementidena. Hulkade ühendamine ja hulgast osahulga eraldamine;

Hulga suuruse tajumine, kujutlused palju, vähe, üks ja palju. Kujutlused rohkem, vähem, samapalju, võrdselt.

Arvud 1–10.

40

Järgmise arvu tekkimine eelmisele ühe lisamise teel.

Esemete hulga tajumine; Hulga ja arvu vaheline seos; Arv kui loendamise tulemus;

Kuni neljast elemendist koosneva hulga haaramine; Arvu ja numbri vaheline seos;

Hulga, arvu ja numbri vaheline seos;

Arvude rida (arvude n

Arvude võrdlemine (on suurem kui; on väiksem kui; on võrdne). Kujutlus kümnelisest. Järgarvule vastava

eseme määramine.

Arvu koostis.

Esemete hulka muutva tegevuse sooritamine ja kommenteerimine (konkreetse materjali põhjal ja arvudega).

Märkide + , – , = sisulise tähenduse tutvustamine.

Arvule vastava hulga moodustamine.

Liitmise ja lahutamise tehte sisu avavate võtmesõnade selgitamine; sõnad on, sain kokku, on kokku, lisan

juurde, panen juurde, oli, võtan ära, jäi järele.

Tutvumine rahaühikutega (euro, sent): nimetamine, eristamine; vajaliku summa moodustamine rahatähtedest ja

müntidest (10 piires). Praktilised harjutused rahatähtede ja müntidega.

Kujundite ring, kolmnurk, nelinurk (ruut, ristkülik) nimetamine, eristamine

Nädal (nädalapäevade nimetamine ja järjestamine). Aasta (aastaaegade nimetamine ja järjestamine).

Kujundite ring, kolmnurk, nelinurk (ruut, ristkülik) konstrueerimine. Sirg- ja kõverjoonte eristamine,

nimetamine ja joonistamine.

Matemaatilised jutukesed. Lihtülesande koostamine ja lahendamine esemete ja aplikatsioonide, seeriapiltide ja

seejärel süžeepiltide abil.

Tekstülesande eristamine võrdusest. Lihtülesanded summa ja vahe leidmiseks (täieliku näitlikustamise

tasandil). Lahenduse vormistamine avaldisena (küsimus esitatakse suuliselt, vastus antakse suuliselt).

Õppetegevus

Esimese kooliastme ülesanne on aidata lastel omandada kujutlus matemaatikast kui õppeainest ja konkreetsete

praktiliste toimingute kaudu näidata, millega see aine tegeleb ning kuidas see on seotud õpilaste endi elu ning

tegevusega. Õpilased täpsustavad oma kogemuslikke kujutlusi esemete ja suuruste maailmast, omandavad

kujutlused hulkadest, vormist, ruumist ja ajast, arvudest 20 piires, arvude liitehitusest ja esitamisest

kümnendsüsteemis, õpivad opereerima hulkadega, sooritama liitmis- ja lahutamistehteid suulise arvutamise

võtet kasutades. Õpilased õpivad ära tundma ja nimetama lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid, omandavad

esmased kujutlused mõõtmisest ja mõõtühikutest, esmasel tutvumisel tekstülesannetega õpitakse rakendama

liitmise ja lahutamise elementaaroskusi lihtsamate eluliste probleemide lahendamiseks.



moodustab abivahendeid kasutades arve 1–20;

vastandab hulgaelemente arvuga (20 piires);

määrab arvu koha naturaalarvude reas (20 piires);

järjestab arve 1–20;

eristab kümnelisi ja ühelisi kahekohalises arvus (20 piires);

loeb ja kirjutab arve 1–20;

loeb, kirjutab ja lahendab liitmis- ja lahutamisvõrdusi 20 piires (järku ületamata);

kasutab vajaduse korral liitmise vahetuvus seadust;

lahendab kolme arvu liitmise või lahutamise liitülesandeid (20 piires);

seostab ajasuhteid eile, täna, homme nädalapäevadega;

eristab ajasuhteid üleeile ja ülehomme;

41

tunneb kellade liike ja kellaosade nimetusi;

määrab aega täistundides;

kasutab mõõtmisel pikkusühikut sentimeeter;

mõõdab joonlaua abil lõigu pikkust sentimeetrites;

võrdleb lõikude pikkusi mõõtmise tulemuste järgi;

joonestab ettemärgitud punktide järgi joonlaua abil kolmnurka ja nelinurka;

tajub lihttekstülesannete struktuuri, teab nende lahendamise üldpõhimõtteid ning vormistamisnõudeid;

kasutab õpitud rahaühikuid ostu-müügi operatsioonide praktilisel sooritamisel (20 piires);

koostab ja lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid summa ja vahe leidmiseks 20 piires (õpetaja abiga).

Õppesisu

Teise kümne arvude moodustamine (järgmise arvu tekitamine eelmisele arvule ühe lisamise (liitmise) teel.

Esemete hulga tajumine.

Hulga ja arvu vaheline seos; arvu ja numbri vaheline seos; hulga, arvu ja numbri vaheline seos; arvule vastava

hulga moodustamine; numbrile ja arvule vastava hulga moodustamine.

Arvude rida 1–20 (puuduvate arvude nimetamine, arvu naabrite nimetamine, arvude nimetamine kasvavas ja

kahanevas järjekorras). Arvude võrdlemine.

Arvud 11–20. Kümneline ja üheline, nende koht arvus. Ühe- ja kahekohalised arvud. Arvude 11–20 lugemine ja

kirjutamine. Järgarvud 1.–10.

Liitmine ja lahutamine 20 piires järguühikut ületamata konkreetse materjali abil ja arvudega. Liitmis- ja

lahutamisülesannete lugemine ja kirjutamine sõnadega (pluss, miinus, on) ja märkidega ( + , – , = ).

Puuduva tehtekomponendi leidmine proovimise teel.

Liitmise vahetuvus seaduse rakendamine.

Kahetehteliste avaldiste väärtuse arvutamine: kaks ühesugust (2 + 3 + 1; 8 – 2 – 5; 6 + 4 + 2; 14 – 4 – 2) või

kaks erinevat tehet (9 – 5 + 3).

Ajasuhted: mõistete eile, täna, homme sidumine nädalapäevadega ööpäevaosade üldistamine sõnaga ööpäev.

Ajaühikud: mõiste nädal (puhke- ja tööpäevad, nädala kestus). Mõisted üleeile ja ülehomme;

Kellaaeg: kella liikide nimetamine ja eristamine; suur ja väike osuti;

Kellaaja määramine tunnilise täpsusega.

Pikkusühikud: sentimeeter (cm); nimetus, tähendus ja kasutamine; mõõtühiku valmistamine (1 cm);

mõõtmistulemuste lugemine; joonlaua kasutamine mõõtmisel (alustada 0-st). Lõik. Lõigu mõõtmine joonlaua

abil sentimeetrites. Lõikude võrdlemine (mõõtmistulemuse järgi).

Joonlaua abil kolmnurga ja nelinurga joonestamine etteantud punktide (tippude) järgi.

Kujundi elementide nimetamine (nurk, külg) ja nende loendamine.

Andmete väljatoomine ja kujutamine esemelis-skemaatiliselt. Lahenduse kirjalik vormistamine (küsimus,

võrdus, vastus). Praktiliselt sooritatud kahetehteliste ülesannete lahenduste vormistamine võrdustena (vastus

antakse suuliselt). Rahaühikud: rahatähe vahetamine suuremaks või väiksemateks; vajaliku summa

moodustamine rahatähtedest (20 piires); praktilised harjutused rahatähtede ja müntidega.

Ühetehtelise ülesande koostamine ja lahendamine summa ning vahe leidmiseks (seosed rohkem-vähem, pikem-

lühem, teiste suurussuhete kasutamine).

Õppetegevused

Esimese kooliastme ülesanne on aidata õpilastel omandada kujutlus matemaatikast kui õppeainest ja

konkreetsete praktiliste toimingute kaudu näidata, millega see aine tegeleb ning kuidas see on seotud õpilaste

endi elu ning tegevusega. Õpilased täpsustavad oma kogemuslikke kujutlusi esemete ja suuruste maailmast,

omandavad kujutlused hulkadest, vormist, ruumist ja ajast, arvudest 20 piires, arvude liitehitusest ja esitamisest

kümnendsüsteemis, õpivad opereerima hulkadega, sooritama liitmis- ja lahutamistehteid suulise arvutamise

võtet kasutades. Õpilased õpivad ära tundma ja nimetama lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid, omandavad

esmased kujutlused mõõtmisest ja mõõtühikutest, esmasel tutvumisel tekstülesannetega õpitakse rakendama

liitmise ja lahutamise elementaaroskusi lihtsamate eluliste probleemide lahendamiseks.

42



järjestab arve 1–100 kasvavas ja kahanevas järjekorras esimesest antud arvust teise antud arvuni (nii suuliselt

kui ka kirjalikult);

eristab ühelisi, kümnelisi ja sajalist 100 piires;

jaotab ja koostab arve kümneliste ja üheliste järgi 100 piires;

võrdleb arve 100 piires;

kirjutab ja loeb võrratusi 100 piires;

teab arvude ehitust kümnendsüsteemis 100 piires;

teab numbri asukoha tähtsust arvu märkimisel 100 piires;

eristab paaris- ja paarituid arve 100 piires;

kontrollib liitmise ja lahutamise tulemust pöördtehtega (100 piires);

liidab ja lahutab arve 20 piires üleminekuta ja ühest kümnest teise üleminekuga (suulise arvutamise võtet

kasutades);

liidab ja lahutab arve 100 piires üleminekuta ühest kümnest teise (suulise arvutamise võtet kasutades);

teab mõõtühikuid meeter, kilogramm, liiter, minut, tund, kuu, aasta; rahaühikuid ja seoseid 1 ööpäev = 24 h; 1

aasta =12 kuud; 1 m =100 cm;

eristab naturaalarve nimega arvudest;

määrab kellaaega täis- ja pooletunnise täpsusega; määrab aega kalendri järgi päevades;

liidab ja lahutab ühenimelisi arve 100 piires;

mõõdab meetrites ja sentimeetrites (100 piires);

joonestab sirglõigu etteantud mõõdu järgi;

joonestab ruudulisele paberile nelinurga etteantud mõõtude järgi;

eristab kahetehtelist tekstülesannet ühetehtelisest (õpetaja abiga);

analüüsib ja lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid (õpetaja abiga);

sooritab praktiliselt ostu-müügi operatsioone (100 piires).

Õppetegevused

Teise kooliastme ülesanne on tutvustada õpilastele põhilisi naturaalarvudega arvutamise võtteid 1000 piires,

luua kujutlused mõõtühikute süsteemist, geomeetriliste kujundite ja kehade elementidest, õpetada rakendama

omandatud teadmisi eluliste probleemide lahendamiseks, sh õppekäikude ja õuesõppe kaudu. Sel etapil

omandavad õpilased kujutluse arvumõistest 1000 piires, õpivad eristama järkarve ja järguühikuid, tunnevad

arvude ehitust kümnendsüsteemis ja oskavad seda arvutamisel rakendada. Tutvutakse suulise ja kirjaliku

arvutamise algoritmidega. Tundmatu suuruse leidmisel kasutatakse oma teadmisi tehtekomponentide vahelistest

seostest. Antakse kujutlus mõõtühikute süsteemist ja õpitakse tundma tehteid nimega arvudega. Praktiliselt

tutvustakse harilike murdarvude olemust, nende skemaatilist märkimist, lugemist ja kirjutamist.

Õpitakse geomeetriliste kujundite elemente eristama, nimetama ja joonestama, vajalikke mõõteriistu ja

joonestusvahendeid kasutama. Süveneb arusaam, et elus ettetulevaid probleeme saab sõnastada

tekstülesandena.

Õpitakse kasutama oma teadmisi tekstülesande struktuurist. Õpitakse esemeliselt ja skemaatiliselt

modelleerima lihtsamaid liht- ja liitsituatsioone (ühe- ja kahetehtelised tekstülesanded õpitavate seoste

kohta), omandatakse kujutlus situatsiooni (ülesande) analüüsimisest ja lahendusstrateegia väljatöötamisest.

Õpitakse tekstülesande lahendamiseks vajalikke tegevusi planeerima, lahendust kirjalikult vormistama.

43



esitab arvu kümneliste ja üheliste summana (100 piires);

liidab ja lahutab 100 piires (suulise arvutamise võtet kasutades);

tähtsustab järkude kohakuti kirjutamist kirjalikul arvutamisel;

liidab ja lahutab 100 piires ilma järguühikut ületamata (kirjaliku arvutamise võtet kasutades);

mõistab korrutamise ja jagamise olemust;

teab korrutamise ja jagamise tabelit;

korrutab ja jagab täis kümneid ühekohalise arvuga (ilma järku ületamata) 100 piires;

kasutab tehtekomponentide nimetusi;

leiab puuduva tehtekomponendi proovimise teel ja analoogia põhjal;

määrab tehete järjekorra kahe- ja kolmetehtelistes avaldistes;

eristab osa tervikust;

leiab tegevuslikult osa tervikust (oskab märkida kirjalikult);

teab mõõtühikuid sentimeeter, millimeeter, tsentner ja seoseid 1min = 60 sek; 1 cm = 10 mm; 1 ts = 100 kg;

ütleb kellaaega veerandtunnise täpsusega (veerand, kolmveerand);

eristab ühe- ja mitmenimelisi arve;

liidab ja lahutab 100 piires ühe- ja mitmenimelisi arve (suulise ja kirjaliku arvutamise võtet kasutades, õpetaja

abiga), vajaduse korral teisendab tulemuse;

eristab murd- ja kõverjoont;

joonestab lõike etteantud mõõdu (3 cm, 5 cm 6 mm) järgi;

teab nurkade liike (täis-, nüri-, teravnurk);

eristab murd- ja kõverjoont;

joonestab lõike etteantud mõõdu (3 cm, 5 cm 6 mm) järgi;

teab nurkade liike (täis-, nüri-, teravnurk);

joonestab joonlaua abil nurki (täis-, terav-, nürinurk);

lahendab koostöös õpetajaga lihttekstülesandeid arvu;

suurendamiseks või vähendamiseks mingi arv korda;

kasutab ostu-müügi ülesannetes sõltuvust maksumus = hind · hulk;

loeb ja mõistab erinevalt esitatud andmete skeeme;

koostab skeemi järgi ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid (koostöös õpetajaga);

lahendab kahetehtelisi tekstülesandeid (koostöös õpetajaga).

Õppesisu

Arvud 1–100, lugemine, kirjutamine, arvu asukoha määramine arvude reas. Üheliste, kümneliste, sajalise

eristamine arvus. Arvude võrdlemine, märkide <, >, = kasutamine arvude võrdlemise tulemuse ülesmärkimisel

Järgarvud 21.–100

Liitmine ja lahutamine 100 piires järku ületamata (suulise arvutamise võtet kasutades). Liitmine ja lahutamine

100 piires järgu ületamisega. Vahetuvus seadus kasutamine. Liitmine ja lahutamine 100 piires järku ületamata

(kirjaliku arvutamise võttega). Liitmis- ja lahutamistehte kontrollimine pöördtehtega.

Korrutamise ja jagamise olemuse selgitamine. Praktiliste tegevuste sooritamine hulkadega: esemeliste hulkade

võtmine teatud arv korda; Korrutamine kui võrdsete liidetavate summa leidmine; Võrdsete liidetavate liitmise

asendamine korrutamisega; Korrutamise vahetuvus seadus. Korrutustabelile tuginev korrutamine ja jagamine.

Korrutamise ja jagamise vaheline seos, selle kasutamine jagamise õppimisel ja kontrollimisel. Täis kümnete

korrutamine ja jagamine ühekohalise arvuga 100 piires (20 · 2 = 40; 60 : 3 = 20).

Tehtekomponentide nimetused liitmisel ja lahutamisel. Tehtekomponentide nimetused korrutamisel ja

jagamisel. Puuduva tehtekomponendi leidmine liitmisel ja lahutamisel. Puuduva tehtekomponendi leidmine

korrutamisel ja jagamisel Tehete järjekord. Ümarsulgude kasutamine kahetehtelistes võrdustes.

Mõiste osa tervikust, mõiste olemuse selgitamine.

Hariliku murru märkimine. Poole (kahendiku), kolmandiku, neljandiku, viiendiku leidmine tervikust

44

(tegevuslikult).

Pikkusühik: millimeeter (mm); mõõtmine, lugemine, kasutamine. Seos 1 cm = 10 mm.

Rahaühikud: kõikide õpitud rahaühikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel.

Raskusühikud: tsentner (ts); lugemine, kasutamine. Seos 1 ts = 100 kg. Termomeeter, termomeetrite liigid ja

kasutamine, näidu lugemine skaalalt kraadides.

Ajaühikud: sekund (s). Seos: 1 min = 60 sek; Kellaaja määramine minutilise täpsusega, veerandtunnise

täpsusega; kahesugune määramine (toetudes ööpäeva osadele);

Mitmenimelised arvud. Nimega arvude liitmine ja lahutamine teisendamiseta: 5 m 30 cm + 20 cm; 5 m 30 cm –

2 m. Nimega arvude liitmine ja lahutamine teisendamiseta (kirjaliku liitmise ja lahutamise võtet kasutades)

Nimega arvude liitmine (teisendamisega): 5 m 60 cm + 40 cm = 5 m 100 cm = 6 m

Aja arvutamine kella järgi tundides ja kalendri järgi päevades (vastavad seeriapildid ja tekstülesanded)

Murdjoon. Kõverjoon. Sirglõigu ja murdjoone mõõtmine ja joonestamine joonlaua abil etteantud mõõtude järgi.

Sirglõigu pikendamine ja lühendamine (võrra). Nurkade (täisnurk, nürinurk, teravnurk) nimetamine ja

eristamine. Nurkade (täisnurk, nürinurk, teravnurk) joonestamine joonlaua abil.

Lihtülesanded: arvude suurendamine või vähendamine mingi arv korda.

Ostu-müügi ülesanded. Sõltuvus: maksumus = hind · hulk. Kahetehtelise tekstülesande andmed tuuakse välja

ühistööna (õpetaja küsimustele toetudes). Tekstülesanded seoste korda/võrra ja rohkem/vähem eristamiseks.

Liitülesanded: kahetehteliste tekstülesannete lahendamine antud arvu suurendamiseks/ vähendamiseks teatud

arv korda (I tehe), summa leidmiseks (II tehe). Kahetehtelised tekstülesanded seoste korda/võrra,

rohkem/vähem eristamiseks (seosed korda/võrra, rohkem/vähem on mõlemas tehtes).

Õppetegevus

Teise kooliastme ülesanne on tutvustada õpilastele põhilisi naturaalarvudega arvutamise võtteid 1000 piires,


omandatud teadmisi eluliste probleemide lahendamiseks, sh õppekäikude ja õues õppe kaudu. Sel etapil





tutvustakse harilike murdarvude olemust, nende skemaatilist märkimist, lugemist ja kirjutamist. Õpitakse

geomeetriliste kujundite elemente eristama, nimetama ja joonestama, vajalikke mõõteriistu ja


tekstülesandena. Õpitakse kasutama oma teadmisi tekstülesande struktuurist. Õpitakse esemeliselt ja

skemaatiliselt modelleerima lihtsamaid liht- ja liitsituatsioone (ühe- ja kahetehtelised tekstülesanded

õpitavate seoste kohta), omandatakse kujutlus situatsiooni (ülesande) analüüsimisest ja lahendusstrateegia

väljatöötamisest. Õpitakse tekstülesande lahendamiseks vajalikke tegevusi planeerima, lahendust kirjalikult

vormistama.



järjestab arve suuliselt ja kirjalikult 1000 piires, esitab neid ühest antud arvust teise antud arvuni;

eristab järguühikuid, oskab määrata nende arvu;

võrdleb arve 1000 piires;

liidab ja lahutab kirjalikult arve 1000 piires (nii üleminekuta kui ka üleminekuga);

jagab kirjalikult ühekohalise arvuga 100 piires nii üleminekuta kui ka üleminekuga (jäägita ja jäägiga);

korrutab ja jagab suuliselt ja kirjalikult ühekohalise arvuga 1000; piires (ilma üleminekuta);

kontrollib liitmist/lahutamist ja korrutamist/jagamist pöördtehetega 1000 piires;

45

leiab puuduva tehtekomponendi 1000 piires (nelja aritmeetilise tehte ulatuses);

määrab tehete järjekorra kahe- ja kolmetehtelistes avaldistes;

jagab jäägiga 1000 piires (kirjaliku arvutamise võtet kasutades);

loeb ja kirjutab Rooma numbreid I–X;

eristab murru lugejat ja nimetajat;

märgib skemaatiliselt lihtmurde, oskab neid lugeda ja kirjutada;

leiab jagamistehte abil osa antud arvust 1000 piires;

teab mõõtühikuid gramm, kilogramm, tonn, meeter, kilomeeter ja seoseid 1 a = 365 päeva, 1 km = 1000 m, 1 kg

= 1000 g;

liidab ja lahutab kirjalikult nimega arve 1000 piires (vajaduse korral teisendab vastuse);

teab ringjoont, ruutu ja ristkülikut;

joonistab šablooni abil ringjoont;

tajub tekstülesannetes sõltuvusi: hind = maksumus : hulk; hulk = maksumus : hind;

lahendab lihtülesandeid osa leidmiseks tervikust;

eristab seoseid korda/võrra, rohkem/vähem ning neile vastavaid aritmeetilisi tehteid;

lahendab näidise eeskujul kahetehtelisi tekstülesandeid; vormistab ülesande kirjalikult;

modelleerib praktilisi situatsioone, kasutades sõltuvusseoseid: hind = maksumus : hulk; hulk = maksumus :

hind.

Õppesisu

Kahekohalise arvu kirjalik korrutamine ühekohalise arvuga 1000 piires; (2 · 74, 3 · 85) Täiskümnete

korrutamine ja jagamine ühekohalise arvuga (90 · 7; 360 : 4); Täissadade korrutamine ja jagamine ühekohalise

arvuga (400 · 2; 800 : 4). Kolmekohalise arvu korrutamine ja jagamine ühekohalise arvuga üleminekuta (121 ·

4; 624 : 2). Ühenimeliste arvude korrutamine ja jagamine ühekohalise arvuga. Liitmise ja lahutamise

kontrollimine pöördtehte abil. Korrutamise ja jagamise kontrollimine pöördtehtega.

Puuduva tehtekomponendi leidmine liitmise ja lahutamistehetes. Puuduva tehtekomponendi leidmine

korrutamise ja jagamistehetes. Tehete järjekord kahe- ja kolmetehtelistes avaldistes, ümarsulud kolmetehtelistes

avaldistes. Jäägiga jagamine (kirjaliku arvutamise võtet kasutades).

Rooma numbrid I–X.

Mõisted murru lugeja ja nimetaja, murrujoone tähendus.

Murdude 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 leidmine skemaatiliselt, lugemine ja kirjutamine.

Kolmekohalise arvu kirjalik korrutamine ja jagamine ühekohalise arvu piires (3 · 127, 2 · 154, 3 · 175)

Ajaühikud: aasta – 365 (366) päeva.

Rahaühikud: euro, sent. Pikkusühikud: kilomeeter (km); kasutamine. Seos 1 km = 1000 m, kasutamine.

Mahuühikud: pool liitrit (1/2 liitrit), 1/3 liitrit, kasutamine. Massiühikud: gramm (g), tonn (t); kasutamine. Seos

1 kg = 1000 g (praktiline leidmine vastavate kaalupommide abil); 1 t = 1000 kg. Õpitud mõõtühikute

teisendamine: suurema mõõtühiku teisendamine väiksemaks (4 m 75 cm = 475 cm); väiksema mõõtühiku

teisendamine suuremaks naaberühikuks (650 cm = 6 m 50 cm). Mitmenimeliste arvude liitmine ja lahutamine

tulemuse teisendamisega.

Ringjoon, ruut ja ristkülik. Ringjoon, ringi kujutiste leidmine ümbrusest, joonistamine šablooni abil.

Lihtülesanded: sõltuvused: hind = maksumus : hulk; hulk = maksumus : hind.

Ühetehtelised tekstülesanded arvust osa leidmiseks.

Liitülesanded: kahetehtelised tekstülesanded seoste korda/võrra, rohkem/vähem eristamiseks

Andmete iseseisev leidmine ja skemaatiline esitamine, ülesande kirjalik lahendamine ja lahenduskäigu

selgitamine suuliselt. Erinevate probleemsituatsioonide modelleerimisoskuse kujundamine (kahetehtelise

tekstülesande struktuurile toetudes).

Õppetegevused

Teises kooliastmes on ülesanne tutvustada õpilastele põhilisi naturaalarvudega arvutamise võtteid 1000 piires,


omandatud teadmisi eluliste probleemide lahendamiseks, sh õppekäikude ja õuesõppe kaudu. Sel etapil

46





tutvustakse harilike murdarvude olemust, nende skemaatilist märkimist, lugemist ja kirjutamist. Õpitakse

geomeetriliste kujundite elemente eristama, nimetama ja joonestama, vajalikke mõõteriistu ja


tekstülesandena. Õpitakse kasutama oma teadmisi tekstülesande struktuurist. Õpitakse esemeliselt ja

skemaatiliselt modelleerima lihtsamaid liht- ja liitsituatsioone (ühe- ja kahetehtelised tekstülesanded

õpitavate seoste kohta), omandatakse kujutlus situatsiooni (ülesande) analüüsimisest ja lahendusstrateegia

väljatöötamisest. Õpitakse tekstülesande lahendamiseks vajalikke tegevusi planeerima, lahendust kirjalikult

vormistama.



järjestab naturaalarve 10 000 piires (suuliselt ja kirjalikult);

kirjutab ja loeb naturaalarve kasvavas ja kahanevas järjekorras 10000 piires;

võrdleb arve 10 000 piires, esitab võrdlemise tulemuse märkide < , > , = abil;

esitab arvu järguühikute summana ning järguühikute summa järgi (10 000 piires);

ümardab arve kümneliste ja sajalisteni 10 000 piires;

liidab ja lahutab kirjalikult arve 10 000 piires (nii üleminekuta kui ka üleminekuga);

korrutab ja jagab kolmekohalist arvu ühekohalisega 10 000 piires (nii üleminekuta kui ka üleminekuga);

suurendab ja vähendab arvu 10, 100, 1000 korda 10 000 piires;

korrutab ja jagab kirjalikult neljakohalist arvu ühekohalise arvuga 10 000 piires (nii üleminekuta kui ka

üleminekuga);

kontrollib nelja aritmeetilist tehet pöördtehtega 10 000 piires;

leiab puuduva tehtekomponendi, kasutades nelja aritmeetilist tehet 10 000 piires;

määrab tehete järjekorra avaldistes;

kasutab lugemisel ja kirjutamisel Rooma numbreid I–XX;

eristab, loeb ja kirjutab lihtmurdu, liigmurdu ning segaarvu;

võrdleb ühenimelisi murde;

liidab ja lahutab ühenimelisi murde;

leiab ühte ja mitut osa arvust;

eristab kümnendmurdu naturaalarvust, loeb ja kirjutab kümnendmurde;

liidab ja lahutab kümnendmurde;

arvutab vanust, sünniaastat, ajavahemikku, sündmuse toimumise aega;

Õppetegevused

Kolmanda kooliastme ülesanne on luua üldise arvutamisoskuse kujunemise eeldused, õpetada rakendama

omandatavaid teadmisi ja oskusi erinevates arvsituatsioonides (naturaal- ja murdarvud; nimega ja nimeta arvud)

ning mõistma seost arvutamise oskuse ja eesmärgi vahel. Täiendatakse kujutlusi arvudest 100 000 piires,

õpitakse eristama järke ja klasse. Kirjalikul arvutamisel rakendatakse teadmisi arvude ehitusest

kümnendsüsteemis; õpitakse sooritama liitmise ja lahutamise tehteid mitmekohaliste arvudega, korrutamist ja

jagamist ühekohalise arvuga. Omandatakse arusaam, et nimega arvudega arvutamisel tuleb lähtuda tehete

sooritamise üldistest seaduspärasustest, kuid unustada ei tohi ka nimega arvu olemust. Õpitakse lahendama

geomeetriaülesandeid (liitma ja lahutama lõikude pikkusi, arvutama kujundite ümbermõõtu jne). Laiendatakse

kujutlusi harilikest murdudest: harilike murdude liigid ja nendega tehtavad arvutused. Avatakse kümnendmurru

47

mõiste, õpitakse leidma osa tervikust ja tervikut tema osa järgi. Rõhutatakse oma tegevuse iseseisva

planeerimise tähtsust eluliste situatsioonide (eelarve ja menüü koostamine, ostukorvi kalkuleerimine)

analüüsimisel ja lahenduse otsingul (kahe- ja kolmetehteliste tekstülesannete lahendamine) Kujundatakse oskus

rakendada tekstülesandest omandatud teadmisi analoogiliste seostega eluliste probleemide modelleerimisel ja

lahendamisel.



järjestab naturaalarve suuliselt ja kirjalikult 100 000 piires;

loeb ja kirjutab naturaalarve 100 000 piires;

nimetab arve kasvavas ja kahanevas järjekorras 100 000 piires;

kirjutab arve klasside ja järkude tabelisse ja vastupidi 100 000 piires;

võrdleb arve 100 000 piires;

määrab järguühikute arvu ning üheliste, kümneliste, sajaliste, tuhandeliste ja kümnetuhandeliste arvu antud

arvus 100 000 piires;

ümardab arve tuhandelisteni 100 000 piires;

kasutab Rooma numbreid I–XXX daatumite lugemisel ja kirjutamisel;

liidab ja lahutab kirjalikult 100 000 piires;

korrutab ja jagab kirjalikult kahekohalise arvuga (toetudes algoritmile) 100 000 piires;

leiab puuduva tehtekomponendi kasutades nelja aritmeetilist tehet;

kontrollib nelja aritmeetilist tehet pöördtehetega;

määrab tehete järjekorra mitmetehtelistes avaldistes;

teisendab liigmurru segaarvuks ja segaarvu liigmurruks;

taandab murde;

korrutab ja jagab lihtmurdu ühekohalise arvuga;

leiab terviku tema osa järgi;


korrutab ja jagab kümnendmurde 10, 100, 1000-ga, ühekohalise arvuga ja täis kümnetega;

kasutab arvutamisel pikkus-, raskus-, mahu-, aja- ja rahaühikute seoseid ja suhteid;

arvutab hulknurga ümbermõõdu mõõtmisel saadud või etteantud andmetega;

leiab aritmeetilist keskmist;

teab tekstülesannete kirjaliku vormistamise nõudeid ja lahenduse otsimise võtteid;

lahendab liht- ja liitülesandeid õpetaja osalise abiga.

Õppesisu

Arvude moodustamine, lugemine ja kirjutamine; Arvude suurendamine ja vähendamine mingi arvu võrra või

mingi arv korda. Arvude lugemine ja kirjutamine; Arvu naabrid, arvude nimetamine kasvavas ja kahanevas

järjekorras (10, 100, 1000 ja 10 000 kaupa). Arvude kirjutamine järkude tabelisse ja tabelist välja, järguühikute

arvu määramine. Arvude võrdlemine. Arvude kümnendsüsteem, iga järgu suurim ja väikseim arv. Arvude

esitamine järguühikute summana. Arvude ümardamine tuhandelisteni. Rooma numbrid XX– XXX.

Kirjalik liitmine ja lahutamine 100 000 piires (kõik variandid) järgu ületamiseta ja ületamisega.

Nimega arvude liitmine ja lahutamine kõigis raskusastmetes.

Suuline korrutamine ja jagamine üleminekuta (1122 · 4; 8642 : 2).

Kolme- ja neljakohalise arvu korrutamine ja jagamine kirjalikult ühekohalise arvuga üleminekuta ja

üleminekuga. Korrutamine ja jagamine täis kümnete ja täis sadadega; Kahekohalise arvu jagamine

kahekohalisega 100 piires jäägita ja jäägiga (36 : 12; 49 : 22);

Korrutamine kahekohalise arvuga (järgu ületamiseta ja ületamisega); Jagamine kahekohalise arvuga

48

üleminekuga teise järku (jäägita ja jäägiga). Nimega arvude korrutamine ja jagamine ühekohalise arvuga.

Puuduva tehtekomponendi leidmine (neli aritmeetilist tehet).

Liitmis- ja lahutamistehete kontrollimine pöördtehtega. Korrutamise ja jagamise kontrollimine pöördtehtega.

Tehete järjekord (kommutatiivsuse seadust kasutades), ümarsulud (kolme- ja neljatehtelistes avaldistes).

Liigmurru teisendamine segaarvuks ja segaarvu teisendamine liigmurruks.

Murdude taandamine. Murru korrutamine ja jagamine ühekohalise arvuga. Terviku leidmine osa järgi.

Kümnendmurdude kirjalik liitmine ja lahutamine. Kümnendmurru korrutamine ja jagamine 10, 100, 1000-ga.

Kümnendmurru korrutamine ja jagamine ühekohalise arvuga ja täis kümnetega. Pikkusühikud kilomeeter (km),

meeter (m), detsimeeter (dm), sentimeeter (cm), millimeeter (mm); raskusühikud tonn (t), tsentner (ts),

kilogramm (kg), gramm (g); Mahuühikud liiter (l), detsiliiter (dl), milliliiter (ml); Ajaühikud sajand, aasta, kuu,

nädal, ööpäev, tund, minut, sekund; Rahaühikud euro, sent.

Hulknurk. Hulknurga külgede pikkuste mõõtmine. Hulknurga (kolm-, neli-, viis-, kuusnurk) ümbermõõt (P).

Sümmeetria; sümmeetriatelg, telgsümmeetrilised kujundid. Liitülesanded (kahe- ja kolmetehtelised):

aritmeetilise keskmise arvutamine; Lihtülesanded: kümnendmurruna väljendatud osa leidmine arvust;

sündmuste alguse, lõpu ja kestuse määramine. Terviku leidmine tema osa järgi; Ühesuunalise sirgjoonelise

liikumise leidmine. Kahetehteliste tekstülesannete kirjalik vormistamine toetudes lahendusplaanile, selgituse

kirjutamine avaldise väärtuse juurde (küsimust ei kirjutata): 364 km + 428 km = 792 km läbiti kahe päevaga.

Kolmetehtelised ülesanded: lihtülesannete ühendamine kolmetehteliseks ülesandeks; andmete väljatoomine,

vormistamine skeemina, lahendusplaani koostamine ja lahendamine ühistööna (õpetaja suunavatele küsimustele

toetudes).

Õppetegevus

Kolmanda kooliastme ülesanne on luua üldise arvutamisoskuse kujunemise eeldused, õpetada rakendama

omandatavaid teadmisi ja oskusi erinevates arvsituatsioonides (naturaal- ja murdarvud; nimega ja nimeta arvud)

ning mõistma seost arvutamise oskuse ja eesmärgi vahel. Täiendatakse kujutlusi arvudest 100 000 piires,

õpitakse eristama järke ja klasse. Kirjalikul arvutamisel rakendatakse teadmisi arvude ehitusest

kümnendsüsteemis; õpitakse sooritama liitmise ja lahutamise tehteid mitmekohaliste arvudega, korrutamist ja

jagamist ühekohalise arvuga. Omandatakse arusaam, et nimega arvudega arvutamisel tuleb lähtuda tehete

sooritamise üldistest seaduspärasustest, kuid unustada ei tohi ka nimega arvu olemust. Õpitakse lahendama

geomeetriaülesandeid (liitma ja lahutama lõikude pikkusi, arvutama kujundite ümbermõõtu jne). Laiendatakse

kujutlusi harilikest murdudest: harilike murdude liigid ja nendega tehtavad arvutused. Avatakse kümnendmurru

mõiste, õpitakse leidma osa tervikust ja tervikut tema osa järgi. Rõhutatakse oma tegevuse iseseisva

planeerimise tähtsust eluliste situatsioonide (eelarve ja menüü koostamine, ostukorvi kalkuleerimine)

analüüsimisel ja lahenduse otsingul (kahe- ja kolmetehteliste tekstülesannete lahendamine) Kujundatakse oskus

rakendada tekstülesandest omandatud teadmisi analoogiliste seostega eluliste probleemide modelleerimisel ja

lahendamisel.



järjestab naturaalarve 1 000000 piires suuliselt ja kirjalikult;

loeb, kirjutab, nimetab arve kasvavas ja kahanevas järjekorras 1 000000 piires;


ümardab arve etteantud järguni (1 000000 piires);

teab Rooma numbreid I–XXXV;

liidab, lahutab; korrutab, jagab ühe- ja kahekohalise arvuga 1 000000 piires;

liidab ja lahutab ühenimelisi murde ja segaarve;

korrutab ja jagab murde naturaalarvuga;

49

leiab tervikut osa järgi;


korrutab ja jagab kümnendmurde ühe- ja kahekohalise naturaalarvuga;

leiab aritmeetilist keskmist;

kasutab arvutamisel pikkus-, raskus-, mahu-, aja- ja rahaühikute seoseid ja suhteid;

sooritab tehteid nimega arvudega (ka kümnendmurdudena väljendatult);

teab pindalaühikuid ruutmillimeeter, ruutsentimeeter, ruutdetsimeeter, ruutmeeter, ruutkilomeeter; aar, hektar;

eristab keskkonnas geomeetrilisi kujundeid (ristkülik, ruut) ja kehi (kuup, risttahukas, silinder, püramiid, kera);

arvutab valemi (S = a · a; S = a · b) abil pindala;

joonestab sümmeetriatelje suhtes sümmeetrilisi lõike, kolmnurki ja nelinurki;

arvestab tekstülesannete kirjaliku vormistamise nõudeid ja teab lahenduse otsingu võtteid;

lahendab ja koostab kuni kolmetehtelisi tekstülesandeid skeemi järgi.

Õppesisu

Arvude moodustamine, lugemine ja kirjutamine; Arvude nimetamine kasvavas ja kahanevas järjekorras. Arvu

naabrid. Arvude kirjutamine järkude tabelisse ja tabelist välja. Arvu esitamine järguühikute summana. Arvu

koostamine antud järguühikutest. Järgu väikseima ja suurima arvu nimetamine. Arvude võrdlemine,

suurendamine ja vähendamine mingi arvu võrra või mingi arv korda. Arvude ümardamine antud järguni.

Rooma numbrid I–XXXV. Kirjalik liitmine ja lahutamine 1 000000 piires (üleminekuta ja üleminekuga).

Liitmis- ja lahutamistehete õigsuse kontrollimine pöördtehetega. Tehete järjekord nelja- ja viietehtelistes

ülesannetes. Ümarsulud. Kirjalik korrutamine ja jagamine ühe- ja kahekohalise arvuga. Kirjalik korrutamine ja

jagamine täiskümnete ja -sadadega. Kirjaliku korrutamis- ja jagamistehte kontrollimine pöördtehtega.

Tundmatu tehtekomponendi leidmine (neli aritmeetilist tehet).

Ühenimeliste murdude liitmine ja lahutamine. Segaarvude liitmine ja lahutamine. Ühenimeliste murdude

korrutamine ja jagamine naturaalarvuga. Terviku leidmine osa järgi. Kümnendmurdude liitmine ja lahutamine

kõigis raskusastmetes. Kümnendmurdude korrutamine ja jagamine ühe- ja kahekohalise naturaalarvuga.

Aritmeetiline keskmine.

Pikkusühikud: kilomeeter, meeter, detsimeeter, sentimeeter, millimeeter; Raskusühikud: tonn, tsentner,

kilogramm, gramm; Mahuühikud: liiter, detsiliiter (dl), milliliiter (ml); Ajaühikud: sajand, aasta, kuu, nädal,

ööpäev, tund, minut, sekund; rahaühikud: kroon, sent. Mitmenimelise arvu väljendamine kümnendmurruna ja

vastupidi (4 m 55 cm = 4,55 m; 7,352 kg = 7 kg 352 g). Nimega arvude liitmine, lahutamine, korrutamine ja

jagamine ühe- ja kahekohalise arvuga kõigis raskusastmetes.

Pindalaühikud ruutmillimeeter (mm2), ruutsentimeeter (cm2), ruutdetsimeeter (dm2), ruutmeeter (m2),

ruutkilomeeter (km2), aar (a), hektar (ha); nimetamine, märkimine, teisendamine.

Geomeetriliste kehade kuup, risttahukas, silinder, püramiid, kera nimetamine, leidmine ümbritsevast

keskkonnast, eristamine, osade nimetamine. Kuubi ja risttahuka pinnalaotuste vaatlemine ja võrdlemine. Ruudu

ja ristküliku külgede mõõtmine ja pindala arvutamine (S = a · a; S = a · b). Telgsümmeetria.

Lihtülesanded: tegevuse kestvuse, lõppemise või algusaja arvutamine; Kujundite pindala leidmine; Sõltuvused:

aeg = teepikkus : kiirus; kiirus = teepikkus : aeg; teepikkus = kiirus · aeg. Terviku leidmine ühe ja mitme osa

järgi. Kahe- ja kolmetehteliste tekstülesannete lahendamine lahendusplaani alusel; tekstülesande koostamine

antud skeemi järgi.

Õppetegevus

Kolmanda kooliastme ülesanne on laiendada ja süvendada teadmisi ning oskusi arvude (1000 000 piires)

järjestamisest, rühmitamisest, võrdlemisest, kinnistada mõistete valimise ja rakendamise oskusi ning

mõnesammuliste tüüpülesannete lahendamiseks vajalikke tegevusi. Luuakse eeldused lihtsate matemaatiliste

tekstide ja mudelite mõistmiseks, omandatud oskuste teadlikuks kasutamiseks elukutse omandamisel.

Süvendatult kirjeldatakse ja selgitatakse matemaatilisi tegevusi igapäevaste eluliste probleemide lahendamisel

(palk, maksud, arved). Täpsustatakse ja laiendatakse teadmisi geomeetriliste kujundite ja kehade tunnustest

ja omadustest. Antakse kujutlus pindala- ja ruumalaühikutest, õpitakse sooritama vastavaid arvutusi

geomeetriaülesannete lahendamisel. Laiendatakse põhiliste mõõtühikute kasutamise ja naaberühikuteks

50

teisendamise oskusi. Lahendatakse tekstülesandeid, sealhulgas rakenduslikke ülesandeid; kujundatakse arusaam

vajadusest kirjeldada elust tulenevaid probleeme matemaatilise tekstina; õpetatakse lugema ja koguma lihtsaid

andmestikke, arvutama aritmeetilist keskmist; lugema ja koostama mõningaid tulp- ja sektordiagramme. Oluline

on kõigi omandatud arvutusoskuste kasutamine igapäevaste eluliste probleemide (laen, järelmaks, intress, alla-

ja juurdehindlus) modelleerimisel ja lahendamisel, oskus kavandada oma tegevust lahendusstrateegia otsingul ja

arvutamise võtete valimisel.



loeb ja kirjutab arve 1 000000 piires;

eristab järguühikuid;


ümardab arve etteantud järguni (1 000000 piires);

liidab ja lahutab; korrutab ja jagab kahekohalise arvuga (1 000000 piires);

kontrollib nelja aritmeetilise tehte õigsust vastava pöördtehtega;

leiab puuduva tehtekomponendi;

määrab tehete järjekorra nelja- ja viietehtelistes ülesannetes;

kasutab kalkulaatorit;

teab protsendi praktilist tähendust;

teisendab hariliku murru kümnendmurruks ja vastupidi;

korrutab ja jagab kümnendmurdu kahekohalise arvuga;

teab õpitud mõõtühikuid ja nendevahelisi seoseid;

väljendab protsente kümnendmurdudena ja vastupidi;

leiab protsenti arvust ja arvu protsendi järgi;

liidab, lahutab; korrutab ja jagab nimega arve kahekohalise arvuga (teisendamisega);

arvutab ruudu ja ristküliku ümbermõõdu ning pindala; arvutab kuubi ja risttahuka ruumala kas mõõtmisel

saadud või etteantud andmete järgi;

loeb ring-, tulp- ja joondiagramme;

lahendab probleemsituatsioonide põhjal kuni kolmetehtelisi tekstülesandeid.

Õppesisu

Arvude lugemine ja kirjutamine. Arvude naabrid. Kasvav ja kahanev järjekord. Rooma numbrid I-XXXV.

Arvu esitamine järkarvude summana ja järguühikute kordsete summana. Arvu koostamine järguühikutest.

Arvude võrdlemine. Ümardamine antud järguni.

Kirjalik liitmine ja lahutamine üleminekuga. Kirjalik korrutamine kahekohalise arvuga üleminekuta ja

üleminekuga. Kirjalik korrutamine ja jagamine nulliga lõppeva kolmekohalise arvuga (3217 · 350; 884250 :

270) Aritmeetilise keskmise leidmine. Aritmeetiliste tehete õigsuse kontrollimine pöördtehetega. Puuduva

tehtekomponendi leidmine (tundmatu liidetava, vähendatava ja vähendaja leidmine) Tehete järjekord (nelja- ja

viietehtelistes ülesannetes sh ümarsulud) Aritmeetiliste tehete õigsuse kontrollimine kalkulaatori abil. Protsent

Sajandikosade märkimise kolm moodust: kümnendmurruna, hariliku murruna, protsendina. Protsentide

võrdlemine. Hariliku murru teisendamine kümnendmurruks ja vastupidi. Lõplik ja lõpmatu kümnendmurd.

Kümnendmurru korrutamine ja jagamine kahekohalise arvuga.

Pikkusühikud: kilomeeter, meeter, detsimeeter, sentimeeter, millimeeter; Pindalaühikud: ruutmillimeeter,

ruutsentimeeter, ruutdetsimeeter, ruutmeeter, ruutkilomeeter, aar, hektar; Raskusühikud: tonn, tsentner,

kilogramm, gramm; Mahuühikud: liiter, detsiliiter, milliliiter; Ajaühikud: sajand, aasta, kuu, nädal, ööpäev,

tund, minut, sekund; Rahaühikud: euro, sent; Ruumalaühikud kuupsentimeeter (cm3), kuupdetsimeeter (dm3),

kuupmeeter (m3); Ruumalaühikute teisendamine naaberühikuteks. Protsendi väljendamine kümnendmurruna

51

ning kümnendmurdude väljendamine protsendina. Protsendi leidmine arvust. Arvu leidmine protsendi järgi.

Nimega arvude liitmine, lahutamine. Nimega arvude korrutamine ja jagamine nii ühe- kui kahekohalise arvuga.

Ruumala arvutamise valem (V = a · a · a, V = a · b · c). Kuubi ja risttahuka ruumala arvutamine (ruumala

arvutamine elulise materjali varal). Ring, sektor. Ring-, tulp- ja joondiagrammide tundmine, eristamine ja

lugemine. Lihtülesanded: ühetehtelised tekstülesanded ruumala, pindala, ümbermõõdu, aritmeetilise keskmise

ja protsendi leidmiseks. Liitülesanded: kolme- ja neljatehteliste tekstülesannete koostamine ja lahendamine.

Õppetegevus

Kolmanda kooliastme ülesanne on laiendada ja süvendada teadmisi ning oskusi arvude (1000 000 piires)

järjestamisest, rühmitamisest, võrdlemisest, kinnistada mõistete valimise ja rakendamise oskusi ning

mõnesammuliste tüüpülesannete lahendamiseks vajalikke tegevusi. Luuakse eeldused lihtsate matemaatiliste

tekstide ja mudelite mõistmiseks, omandatud oskuste teadlikuks kasutamiseks elukutse omandamisel.

Süvendatult kirjeldatakse ja selgitatakse matemaatilisi tegevusi igapäevaste eluliste probleemide lahendamisel

(palk, maksud, arved). Täpsustatakse ja laiendatakse teadmisi geomeetriliste kujundite ja kehade tunnustest

ja omadustest. Antakse kujutlus pindala- ja ruumalaühikutest, õpitakse sooritama vastavaid arvutusi

geomeetriaülesannete lahendamisel. Laiendatakse põhiliste mõõtühikute kasutamise ja naaberühikuteks

teisendamise oskusi. Lahendatakse tekstülesandeid, sealhulgas rakenduslikke ülesandeid; kujundatakse arusaam

vajadusest kirjeldada elust tulenevaid probleeme matemaatilise tekstina; õpetatakse lugema ja koguma lihtsaid

andmestikke, arvutama aritmeetilist keskmist; lugema ja koostama mõningaid tulp- ja sektordiagramme. Oluline

on kõigi omandatud arvutusoskuste kasutamine igapäevaste eluliste probleemide (laen, järelmaks, intress, alla-

ja juurdehindlus) modelleerimisel ja lahendamisel, oskus kavandada oma tegevust lahendusstrateegia otsingul ja

arvutamise võtete valimisel.

LOODUSÕPETUS 1. klass (35 tundi)


oskab täiskasvanute abil liikuda koolimajas ja kooliümbruses;

teab õpitud aastaaja nimetust;

toob näiteid õpitud aastaajale iseloomulikest loodusnähtustest, kirjeldab neid õpetaja küsimustele toetudes

2-4-sõnalise lausega;

tunneb ära (sh pildil) ning nimetab õpitud taimi ja vilju, seeni; õpetaja küsimustele toetudes kirjeldab neid 2-4-

sõnalise lausega;

rühmitab õpitud tunnuse alusel objekte/pilte etteantud kuuluvusrühma järgi; nimetab õpetaja eeskujul ja/või

abivahendite toel kuuluvusrühma (puud, seened, puuviljad, marjad, köögiviljad) ;

tunneb ära (sh pildil) ning nimetab õpitud loomi-linde; õpetaja küsimustele toetudes kirjeldab neid 2-4-sõnalise

lausega;

rühmitab õpitud tunnuse alusel pilte etteantud kuuluvusrühma järgi; nimetab õpetaja eeskujul ja/või

abivahendite toel kuuluvusrühma (loomad, linnud, metsloomad, koduloomad);

nimetab õpitud aastaaegu nende õiges järjestuses (vajadusel abivahendite toel);

toob näiteid õpitud aastaajale iseloomulikest loodusnähtustest, kirjeldab neid õpetaja küsimustele toetudes

2-4-sõnalise lausega;

orienteerub kodus, koolis ja kooliteel (täiskasvanute abil);

teab oma kodu asukohta (linnas/maal);

rühmitab esemeid/pilte etteantud kuuluvusrühma järgi; nimetab õpetaja eeskujul ja/või abivahendite toel

kuuluvusrühma;

Õppesisu

52

Kool (1) Orienteerumine koolimajas, kooliruumid. Kooli ümbrus, asukoht (maal/linnas). Koolitee:

bussipeatus, liiklemine tänaval ja sõiduteel.

Suvi (1) Suvi kui aastaaeg. Looduse ilme/muutumine suvel. Inimeste riietus. Suvised tegevused.

Sügis linnas ja maal (1) Sügis kui aastaaeg. Sügisilmad. Riietus sügisel.

Mets ja park sügisel (2) Puude nimetused. Puulehed ja okkad. Puud sügisel, sügisvärvid. Seened: söögi- ja

mürgised seened.

Aed ja põld sügisel (3) Puuviljad ja marjad: nimetused, kirjeldamine ja rühmitamine (värvus, suurus,

kuju, maitse). Kasutamine. Köögiviljad aias ja põllul: nimetused, kirjeldamine ja rühmitamine (värvus, suurus,

kuju, maitse). Kasutamine.

Loomad ja linnud Loom ja lind (1) Looma ja linnu välisehitus (kehaosad; kehakate: karvad/suled;

värvus). Koduloomad (2) Kodulinnud ja -loomad: nimetused, välisehitus (kehaosad, kehakate, värvus)

häälitsused, liikumine. Tunnused: elukoht, inimene kui toitja ja hooldaja, kasulikkus inimesele.

Koduümbruse linnud (2) Koduümbruse linnud: nimetused, välisehitus, liikumine. Rändlinnud,

nende lahkumine sügisel. Metsloomad (2) Metsloomad: nimetused, välisehitus, liikumine, elupaigad.

Talv (4) Talv kui aastaaeg. Talveilmad, riietus. Kodu- ja metsloomad talvel. Loomade, lindude toitmine talvel.

Laste tegevused talvel. Turvalisus (liikluses, veekogudel). Aeg (2) Päev ja öö: inimese ja loomade-lindude

elutegevuse võrdlus.

Kodu (2) Asukoht (maal/linnas). Kodumaja, kodu ümbrus. Erinevad ruumid kodus. Esemed kodus (mööbel,

toidunõud, jms). Valgus ja soojus (1) Valgus- ja soojusallikad õues ja toas. Asjad (2) Esemete võrdlemine ja

rühmitamine erinevatel alustel: värvus, suurus, kuju, raskus, temperatuur (külm, soe, kuum), pinna

omadused (pehme-kõva, sile-kare jm). Veest kergemad-raskemad esemed (ujub/vajub põhja).

Kevad (1) Kevad kui aastaaeg. Kevadilmad, riietus. Mets, põld ja aed kevadel (5)Kevadine koduümbrus

(loomad, linnud, putukad). Koduloomade pojad ja nende nimetused. Puud kevadel. Kevadlilled aias, metsas ja

niidul. Kevadtööd aias ja põllul. Tööriistad ja masinad.

Suvi (1) Suvised tegevused, riietus suvel. Marjad aias ja metsas. Aasta (2) Aastaaegade nimetused ja järjestus.

Loodus erinevatel aastaaegadel. Laste tegevused erinevatel aastaaegadel.

Õppetegevus

Õppekäigud kooli ümbruses: tutvumine kooliruumide ja kooli ümbrusega; aastaajaliste erinevuste vaatlemine.

Loodusliku materjali kogumine, sorteerimine, säilitamine (nt puulehtede kuivatamine). Loodusobjektide ja

esemete vaatlemine, kirjeldamine, võrdlemine. Samaliigiliste objektide järjestamine suuruse alusel kasvavas ja

kahanevas järjekorras. Looduslike ja tehisobjektide/piltide rühmitamine etteantud kuuluvusrühma järgi,

kuuluvusrühma nimetamine õpetaja eeskujul ja/või abivahendite toel. Vahemaade ja loodusobjektide

mõõtmine, kasutades käte ja jalgade abi (mõõtühikuks peopesa, jalg, samm). Paberist väljalõigatud

loodusobjektide kujutiste suuruste võrdlemine silma järgi ja nende üksteise peale asetamise teel, kujutiste

järjestamine kasvavas ja kahanevas järjekorras (nt õun, kirss, ploom/ 4 ploomi, sh 2 neist on ühesuurused). Ilma

vaatlemine koostegevuses. Vaatlustulemuste esitamine sõnasedelite ja/või märkide abil (nt: soe, külm; nõrk

tuul, vali tuul; selge, on pilved, taevas on üleni pilves; ei saja, vihm, lumi). Tabeli “Aastaring” koostamine ja

täiendamine koostegevuses (sõnasedelite asetamine: aastaaegade nimetused, nende järjestus). Puu aastaringne

vaatlemine (ja nähtu kujutamine joonistus-/ kleepetöödes ). Pildi (nt taim, lind, loom) kokkupanek tükkidest

(näidise järgi/näidiseta). Loomaaia või loomapargi külastamine, lemmikloomapäeval osalemine (erinevate

loomade välisehituse vaatlemine, loomade käitumise jälgimine). Käeline tegevus: loodusobjekti joonistamine

kontuuri järgi, kujutise värvimine näidise järgi, lõikamine, kleepimine, voolimine jms. Õppemängud.



täidab tuttavaid verbaalselt esitatud ühe- ja kaheosalisi tööjuhiseid valdavalt iseseisvalt;

nimetab, rühmitab kodukoha elusa ja eluta looduse objekte ja toob esile nende iseloomulikud tunnused (õpetaja

53

abiga või küsisõnade toel);

võrdleb vaadeldavaid objekte 2-3 tajutava tunnuse põhjal (õpetaja suunamisel);

iseloomustab loodusvaatlustes nähtut (tugisõnadele toetudes);

keskendab õpetaja (täiskasvanu) suunamisel tähelepanu vaatlusobjektile; teeb lihtsamaid

loodusvaatlusi (õpetaja suunamisel);

iseloomustab loodusvaatlustes nähtut (tabeli alusel, tugisõnadele toetudes);

kirjeldab peamisi aasta jooksul toimuvaid rütmilisi muutusi elus ja eluta looduses;

loetleb õpitud taimede nimetusi ja nende kuuluvusrühma (juurviljad, puuviljad, köögiviljad, lilled, lehtpuud,

okaspuud);

loetleb õpitud loomade/lindude nimetusi ja tunneb kuuluvusrühma (metsloomad, (-linnud), koduloomad, (-

linnud), rändlinnud), nimetab mõningaid fakte nende elu kohta;

nimetab veekogusid, pinnavorme, puid, taimi, loomi;

kirjeldab 3-4 lausega aastaajale iseloomulikke tegevusi (pildile toetudes);

järjestab (abivahenditele toetudes) aastaaegadele vastavaid kuid ja seostab neid enda või oma pereliikme olulise

sündmuse/tegevusega.

Õppesisu

Aeg (1) - Aastaaegade ja nädalapäevade nimetused ning järjekord. Sügis (2) - Sügiskuud ja nende järjestus,

seostamine oluliste sündmuste ja tegevustega. Ilm sügisel, sügise tunnused. Kodu- ja kooliümbrus (veekogud,

pinnavormid jm). Taimed (8) - Taimede välisehitus (juur, vars, leht, õis). Puud koduümbruses: lehtpuud ja

okaspuud, välisehitus; lehed/okkad ja viljad/käbid (värvus, suurus, kuju, pinnaomadused). Puud aias: viljapuud

ja puuviljad (värvus, suurus, kuju, maitse, raskus, pinnaomadused), saagikoristus. Põõsad aias: välisehitus;

marjapõõsad ja marjad (värvus, suurus, kuju, maitse), saagikoristus. Rohttaimed aias ja põllul: lilled, umbrohud.

Köögiviljad, juurviljad: söödavad taimeosad, saagikoristus.

Loomad (3)- Koduloomad (-linnud): välisehitus, elupaik, toit, hooldamine. Koduloomade kasulikkus

inimesele. Lemmikloomad. Loomapidamisega seotud vastutus.

Talv (1) -Talvekuud ja nende järjestus, seostamine oluliste sündmuste ja tegevustega. Ilm talvel, talve tunnused.

Kodu- ja kooliümbrus talvel (veekogud, pinnavormid jm).

Loomad (7)- Metsloomad: välisehitus, elupaik, toit. Metsloomad talvel: loomade kohastumine eluks talvel

(talvevarud, talveuni). Putukad: välisehitus, liikumine, putukad talvel. Eestis talvituvad linnud (tihane, leevike):

välisehitus, toit. Lindude toitmine talvel.

Kevad (1) -Kevadkuud ja nende järjestus, seostamine oluliste sündmuste ja tegevustega. Ilm kevadel, kevade

tunnused. Kodu- ja kooliümbrus kevadel (veekogud, pinnavormid jm). Elus ja eluta (5) - Paljunemine,

kasvamine ja arenemine, toitumine. Loomad: sünd, kasvamine ja arenemine, toitumine (sh järglaste toitmine ja

hoolitsemine). Taimed: kasvatamine seemnest, kasvamiseks vajalikud tingimused (valgus, soojus, vesi).

Liikumine. Elus ja eluta objektide liikumisviisid (nt jookseb, lendab, ujub, roomab, sõidab, veereb, voolab).

Elus ja eluta. Elus- ja eluta: loodusobjektide rühmitamine. Kevad taime ja loomariigis (4) - Viljapuude ja

marjapõõsaste lehtimine ja õitsemine. Kevadtööd aias ja põllul. Kevadlilled aias ja metsas. Kodu- ja

metsloomad kevadel, rändlindude saabumine.

Suvi (1) - Suvekuud ja nende järjestus, seostamine oluliste sündmuste ja tegevustega. Ilm suvel, suve

tunnused. Kodu- ja kooliümbrus suvel (veekogud, pinnavormid jm). Aastaajad (2) - Kuude nimetused

aastaaegade kaupa. Aastaaegade tunnuste võrdlemine.

Õppetegevused

Õppekäigud kooli ümbruses:

elus- ja eluta loodusega tutvumine, inimese valmistatud esemete eristamine looduslikest esemetest;

aastaajaliste erinevuste vaatlemine (maastikuvaatlus, puu ja temaga seotud elustiku aastaringne jälgimine jm);

Loodusliku materjali kogumine, sorteerimine, säilitamine (nt puulehtede kuivatamine).

Elus- ja eluta loodusobjektide vaatlemine, kirjeldamine, võrdlemine.

Samaliigiliste objektide järjestamine suurustunnuste alusel kasvavas ja kahanevas järjekorras.

Loodus- ja tehisobjektide/piltide (ja sõnasedelite) rühmitamine etteantud kuuluvusrühma järgi.

Loodusobjektide/piltide rühmitamine sarnaste tunnuste alusel ja kuuluvusrühma nimetamine (vajadusel

valikuks 2-3 sõnasedelit). Vahemaade ja loodusobjektide mõõtmine käte ja jalgadega (mõõtühikuks peopesa,

54

jalg, samm), mõõtmine joonlauaga cm-tes (matemaatikas õpitu järgselt). Ilma vaatlemine ja vaatlustabeli

täitmine koostegevuses. Tabeli “Aastaring” koostamine ja täiendamine koostegevuses (sõnasedelite asetamine:

aastaaegade ja kuude nimetused, nende järjestus). Kuuluvusrühmi kajastavate tabelite koostamine ja

täiendamine koostegevuses (sõnasedelite ja piltide asetamine). Puu aastaringne jälgimine (ja nähtu kujutamine

joonistus- /kleepetöödes). Loomaaia või loomapargi külastamine, lemmikloomapäeval osalemine (erinevate

loomade välisehituse vaatlemine, kirjeldamine ja võrdlemine; loomade käitumise jälgimine). Käeline

tegevus: loodusobjekti joonistamine kontuuri järgi, kujutise värvimine näidise järgi, lõikamine, kleepimine,

voolimine jms. Õppemängud.



kirjeldab vaadeldavaid objekte 3–5 lausega;

võrdleb vaadeldavaid objekte võrdlusplaani alusel (õpetaja suunamisel);

eristab ja nimetab tundmaõpitud taimi, loomi, linde nii looduses kui ka pildil;

määratleb nende kuuluvusrühma;

kirjeldab õpitud loomade ja lindude välimust ja nende elutegevuse seost aastaajaga (kuni 5-sõnaliste

lihtlausetega);

mõistab termomeetri näitu;

toob välja õpitud põhjuslikke seoseid looduses;

loetleb kuude nimetusi ja teab nende järgnevust;

nimetab aastaaegadele omaseid tunnuseid eluta looduses, taime- ja loomariigis; ilmastikus;

loetleb taimede kasvatamiseks vajalikke töid koduaias;

nimetab meie metsades kasvavaid leht- ja okaspuid ning nende mõningaid kasutusvõimalusi;

Õppesisu

Aeg (2) Aasta: aastaajad ja nende järgnevus, tegevused erinevatel aastaaegadel. Kalender (aasta, kuud): kuude

nimetused ja nende järgnevus, seostamine oluliste sündmuste ja tegevustega.

Sügis (3) Sügise algus (kalendri järgi), sügiskuud. Ilm sügisel, soe ja külm sügispäev. Sügise tunnused. Riietus

ja tegevused. Loodus hilissügisel, riietus ja tegevused. Linnud koduümbruses (3) Rändlinnud. Rändlindude

kogunemine parvedesse ja äralend, rändlindude äralennu põhjused; ohud teekonnal. Kahe linnu võrdlemine

(ränd- ja paigalind): välisehitus, toit. Taimed koduümbruses (12) Leht- ja okaspuud, põõsad (vaarikas,

sarapuu, paju) ja puhmad (mustikas, pohl): välisehitus, muutused aastaringselt, kasvukohad, tähtsus loomadele-

lindudele ja inimestele. Seened: toidu- ja mürgiseened, seente kasutamine toiduna. Metsatööd: metsaraie,

küttepuude varumine, metsa istutamine. Puidu kasutamine: mööbel, ehitusmaterjal, puidutooted, paber jms.

Paberjäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Rohttaime osad: juur, vars, lehed, õis, vili. Köögiviljad (sh

juurviljad), lilled: välisehitus, kasutamine. Aia- ja põllutööd (taimede kasvatamine ja hoolitsemine), tööriistad.

Ilm (4) Tutvumine ilma tunnustega. Ilmavaatlustabeli koostamine. - õhutemperatuur ja selle mõõtmine,

termomeetri näidu lugemine ja märkimine; erinevad termomeetrid; - pilvisus: pilvitu, vähene pilvisus, pilves; -

sademed: vihm, rahe, lumi; - tuul: tuulevaikne, nõrk tuul, tugev tuul, torm.

Talv (6) Talve algus (kalendri järgi), talvekuud. Vesi talvel: veekogude jäätumine ja jää sulamine,

ohutusnõuded jääle minekul. Erinevad talveilmad (lumi, tuisk, sula, lumeta talv jms): riietus, tegevused.

Õhutemperatuur talvel: temperatuuri mõõtmine, näitude lugemine termomeetrilt, märkimine vaatlustabelisse.

Koduümbrus talvel (10) Talvine koduümbrus (aed, põld, park, mets), lume tähtsus looduses. Loomade

valmistumine talveks: talvevarud, pesa ehitamine, karvavahetus (suve- ja talvekarv). Erinevad loomad talvel.

Metsloomad (mäger, ilves): välisehitus, elupaik, eluviis, toit. Eestis talvituvad linnud (rasvatihane, leevike,

hallvares, varblane, rähn): välisehitus, elupaik, toit. Lindude toitmine talvel. Loomade ja lindude jäljed lumel.

Kodu (5) Kodupaik – osake Eestist, eesti keel. Koduümbruse loodus. Eesti suuremad linnad (Tallinn, Tartu,

Narva, Pärnu). Tallinn – Eesti pealinn.

55

Kevad (3) Kevade algus (kalendri järgi), kevadkuud. Kevade kolm perioodi (algus, keskpaik, lõpp): perioodide

tunnused (sh ilm), riietus ja tegevused. Õhutemperatuur öösel ja päeval, temperatuuride võrdlemine ja

erinevuste/põhjuste selgitamine. Kevad loomariigis (10): karvavahetus; poegade sünd ja areng. Rändlindude

saabumine, pesitsemine, haudumine, hoolitsemine poegade eest. Loomariigi mitmekesisus: - kalad: välisehitus,

liikumisviisid, elupaigad, toit, areng; - konnad: välisehitus, liikumisviisid, elupaigad, toit, areng; - putukad:

välisehitus, liikumisviisid, elupaigad, toit, areng. Kevad taimeriigis (8) Köögiviljataimede seemnete vaatlus

ja võrdlemine. Seemnete külv. Taime kasvamine, kasvamiseks vajalikud tingimused. Kevadlilled (sh

kevadel õitsevad sibullilled: tulp, nartsiss, märtsikelluke jm): välisehitus, kasvukohad. Kevadtööd aias

ja põllul.

Suvi (2) Suve algus (kalendri järgi), suvekuud. Soe ja külm suvepäev: ilm, riietus ja tegevused. Aia- ja

metsamarjad suvel. Aeg (2) Aasta (aastaajad, kuud, nädal, nädalapäevad): nimetused, järjekord, orienteerumine

kalendris. Suvevaheaeg.

Õppetegevus

Õppekäigud /õuetunnid kodukandis (kooliümbruses) aastaajaliste erinevuste vaatlemiseks, vaatlustabelite

täitmine. - Õhutemperatuuri mõõtmine, tulemuste võrdlemine. - Ilma vaatlemine erinevatel aastaaegadel,

vaatlustabelite täitmine. - Vee külmumise ja jää sulamise vaatlemine, sulava lume temperatuuri mõõtmine. -

Loodusvaatlused: taimede välisehitus, loomade välisehitus. - Loomade ja lindude jala- ning tegutsemisjälgede

vaatlemine, kirjeldamine. - Seemnete külv, tõusmete eest hoolitsemine. - Paberjäätmete sorteerimine ja

taaskasutamine. - Õppeprotsessi mitmekesistatakse interaktiivsete õppematerjalidega ning kasutatakse

infotehnoloogilisi ja kommunikatiivseid võimalusi (looduslooline teabekirjandus, DVD- ja videofilmid,

televisiooni- ja raadiosaated).



viib iseseisvalt läbi lihtsamaid loodusvaatlusi ja täidab vastavat tabelit (juhendamisel);

võrdleb loodusobjekte ja -nähtusi võrdlusplaani alusel;

kirjeldab võrdlemise põhjal lihtlausetega kuni kolme objekti;

jälgib õpetaja suunamisel demonstratsioonkatsetes ja laboratoorsetes töödes toimuvat ja kirjeldab seda;

rühmitab õpitud taimi ja loomi erinevate tunnuste alusel;

teab looduse jagunemist elus ja eluta looduseks, nende omavahelist seost;

eristab kultuurtaimi ja toob näiteid;

nimetab kodukohas enamlevinud kultuurtaimede nimetusi ja nende kasvamise iseärasusi;

loetleb taimede eluks vajalikke tingimusi;

nimetab ja toob näiteid õhu, vee ja mulla peamistest omadustest;

nimetab vee ja õhu saastumise olulisi põhjusi ja saastumise vältimise/vähendamise võimalusi;

otsustab termomeetri näitude järgi, kas tegemist on vee/õhu soojenemise või jahtumisega;

selgitab aastaaegadele iseloomulikke muutusi soojus- ja valgustingimustest lähtuvalt;

hindab õpetaja abiga kohaliku keskkonna seisundit.

Õppesisu

-Kodu (4) Linna- ja maakodu. Talu: hooned, maad (aed, põld, heinamaa, karjamaa, mets). Koduloomad, nende

kasulikkus. Maatööd (põlluharimine, loomapidamine jms).

Õppetegevus - Taluhoonete virtuaaltuur (http://www.evm.ee/tuur/est/tuur ) - Õppekäik talumuuseumi.

Eluta loodus: Vesi (12) Vesi looduses, vee kasutamine igapäevaelus, tähtsus elusolenditele. Joogivee

omadused, võrdlus sademete ja veekogu veega. Vee olekud (vesi, jää, veeaur) ja nende muutumine. Vee

56

keemine, keemistemperatuur. Vee aurumine. Vee külmumine ja jää sulamine, sulamistemperatuur. Veekogud

(tiik, jõgi, järv, meri) erinevatel aastaaegadel, veega seotud ohud. Vee ringkäik looduses (veeaur, pilved,

sademed, vesi veekogudes). Vee reostumine. Vee säästlik kasutamine kodus ja koolis.

Õhk (6) Hapnik ja süsihappegaas õhu koostises (inimesed, loomad ja taimed hingavad sisse hapnikku, välja

süsihappegaasi). Õhutemperatuur ja selle mõõtmine. Õhu soojenemine, jahtumine. Puhas ja saastunud õhk,

puhta õhu tähtsus, õhu puhtuse tagamine ruumis.

Valgus ja soojus (8) Valgus- ja soojusallikad. Valguse ja soojuse tähtsus elusolenditele. Maa: esmane

tutvumine Maa mudeli ehk gloobusega. Päev ja öö, nende vaheldumine. Päikese teekond taevavõlvil erinevatel

aastaaegadel: soojustingimuste muutumine, öö ja päeva pikkus erinevatel aastaaegadel (päikesetõus ja

loojumine erinevatel kellaaegadel).

Õppetegevus - Õhu- või veetemperatuuri mõõtmine. Joogivee võrdlemine sademetest saadud vee või veekogu

veega. Näitkatse: vee olekute muutumine. Uurimus: vee kasutamine kodus või koolis. Gloobuse ja selle

pöörlemise vaatlemine. Näitkatse gloobuse ja lambiga: öö ja päeva vaheldumine. Päikese kõrguse ja öö ning

päeva pikkuse vaatlemine. Iga kuu kindlal päeval silmapiiri kontuuri ja päikese 3 asendi (hommikul, keskpäeval

ja õhtul) märkimine skeemile. Nende skeemide võrdlemine. Õhutemperatuuri mõõtmine erinevatel

kellaaegadel, tulemuste märkimine vaatlustabelisse Miks termomeeter näitab päikese käes kõrgemat

temperatuuri kui varjus? – mõõtmine termomeetriga.

Inimene (4) Inimese välisehitus (kehaosad: kere, pea, kael, jäsemed (käed, jalad)). Selgroog. Keha mõõtmed:

pikkuste võrdlemine silma järgi, pikkuste mõõtmine ja mõõtmistulemuste võrdlemine. Inimese

kehatemperatuuri mõõtmine.

Õppetegevus - Keha ja kehaosade pikkuste mõõtmine. Keha kaalumine. Kehatemperatuuri mõõtmine,

termomeetri näidu lugemine.

Loomad (19) Selgroogsed loomad Imetajad: välisehitus, liikumine, elupaigad, areng, toitumine Linnud:

välisehitus, liikumine, elupaigad, areng, toitumine. Kalad: välisehitus, liikumine, elupaik (elab veekogus),

areng, toitumine. Kahepaiksed (konnad): välisehitus, liikumine, elupaigad, areng, toitumine. Roomajad (maod,

sisalikud): välisehitus, liikumine, elupaik, areng, toitumine. Selgrootud loomad: mitmekesisus ja elupaigad.

Loomade elupaigad: maismaa- ja veeloomad, veeloomade erinevus maismaaloomadest. Loomade

mitmekesisus: Mullas elunevad loomad: mutt, vihmauss. Nastik ja rästik. Loomade eluviis: Erinevate loomade

eluviis (üksikult, karjadena, parvedena).

Õppetegevus - Looma välisehituse ja eluviisi uurimine (pildid, piltteatmeteosed vms allikad). Temaatilise

plakati/stendi koostamine mõne organismirühma (nt imetajate erinevad liikumisviisid) või liikide võrdluse

kohta. Seeriapiltide järjestamine (loomade arenguetapid), looma arengu kirjeldamine piltide järgi

(tugisõnade abil).

Taimed (12) Taimede välisehitus (puu, põõsas, puhmas, rohttaim). Erinevate taimede osade vaatlus,

võrdlemine ja kirjeldamine. Taime areng seemnest, arenguks vajalikud tingimused, seemnete levik (nt tuul,

lind, inimene). Mulla tähtsus taimedele. Mullatööd aias ja põllul erinevatel aastaaegadel (harimine, väetamine,

seemnete külv, tõusmete eest hoolitsemine jms). Kultuurtaimed ilu-, köögivilja- ja viljapuuaias, põllul:

tundmine, nimetamine, kasvatamise otstarve. Rohttaimed: üheaastased taimed (nt aedhernes, kõrvits) ja

mitmeaastased taimed (nt tulp, maikelluke). Teraviljad, teraviljade kasutamine. Umbrohud, umbrohutõrje.

Taimede tähtsus inimestele ja loomadele. Mürgised taimed (nt näsiniin, karuputk, maikelluke jt).

Õppetegevus - Uurimus: taime kasvu sõltuvus soojusest, valgusest ja mulla niiskusest.

Seened (2) Kübaraga seened: välisehitus (kübar, jalg, seeneniidistik). Söögiseened ja mürgised seened.

Õppetegevus - Seente välisehituse vaatlemine, kirjeldamine ja võrdlemine.

Organismide kooselu (3) Eri liiki organismide kooselu (sh parasiidid). Toiduahelad.

57

Õppetegevus - Õppekäik organismide kooselu uurimiseks erinevates elupaikades. Lihtsamate toiduahelate

koostamine (õpetaja abiga). Õppeprotsessi mitmekesistatakse interaktiivsete õppematerjalidega ning

kasutatakse infotehnoloogilisi ja kommunikatiivseid võimalusi (looduslooline teabekirjandus, DVD- ja

videofilmid, televisiooni- ja raadiosaated).



nimetab kodukoha inimeste tegevusalasid, teenindusasutusi ja suuremaid ettevõtteid;

tunneb ära Eesti Vabariigi sümboolika;

tunneb ära iseloomulike tunnuste järgi ja oskab nimetada kodukoha veekogusid, pinnavorme, asulaid;

orienteerub (liigub) kodukohas, juhatab vajadusel võõrale teed;

leiab kaardilt Eesti ja näitab kodukoha asukohta Eesti kaardil;

nimetab ja näitab kaardil põhiilmakaari;

tunneb ära ja nimetab kodukoha metsa, sood, põldu, veekogu, maavarasid;

eristab küla, alevit, linna; nimetab mõnd Eesti linna.

Õppesisu

Mõõtmine ja võrdlemine (2) Tahked kehad ja vedelikud. Kehade kaalumine. Vedelike koguste ja

temperatuuri mõõtmine. Mõõtmistulemuste võrdlemine.

Õppetegevus - Kehade kaalumine; Vedelike koguste mõõtmine; Vedelike temperatuuri mõõtmine.

Elus ja eluta loodus (3) Elus- ja eluta looduse objektide tunnused. Õpitud taime- ja loomarühmad.

Õppetegevus - Looduslike objektide rühmitamine piltide ja sõnasedelite abil.

Gloobus. Plaan. Kaart. (6) Maakera mudel – gloobus. Leppemärgid sh leppevärvid gloobusel ja

kaartidel. Eesti looduskaart. Ilmakaared, suundade määramine Eesti kaardil. Põhiilmakaarte määramine

kompassi abil ning päikese järgi. Pildi ja plaani/kaardi erinevus. Klassi plaan ja kooliümbruse plaan. Enda

asukoha määramine plaanil, objektide äratundmine ja nende asukoha (teiste objektide suhtes) kirjeldamine

plaanil.

Õppetegevus - Põhi-ilmakaarte määramine õues kompassi abil ning päikese järgi (õpetaja abiga). - Eesti

kaardiga tutvumine lauamängude või pusle abil. - Kooliümbruse erinevate paikade iseloomustamine (nt

ilus/ohtlik jne koht) ja nende kaardistamine plaanil kokkulepitud värvide abil; värvidega märgistatud plaani

võrdlemine kaaslase omaga, oma arvamuse põhjendamine (õpetaja küsimuste toel).

Pinnavormid kodukohas (2) Pinnavormid kooliümbruses (tasane maapind, küngas, nõgu, org): vaatlus ja

mudeldamine Pinnavormide kujutamine Eesti kaardil.

Õppetegevus - Kooliümbruse pinnavormide mudeldamine.

Inimene (18) Inimese välisehitus. Keha mõõtmed: mõõtmine, kaalumine. Elundid ja elundkonnad.

Meeleelundid. Tugi- ja liikumiselundid. Hingamiselundid. Vereringe. Seedeelundid. Erituselundid.

Paljunemiselundid. Närvisüsteem. Inimese põlvnemine.

Õppetegevus - Kehapikkuse mõõtmine kooliaasta algul ja lõpus. Mõõtmistulemuste võrdlemine. - Päevamenüü

jälgimine ja ülesmärkimine; menüü analüüsimine ühistegevuses (http://www.ampser.ee ). - Õppekäik

tervishoiumuuseumisse

http://www.ampser.ee/

58

Organismide rühmad ja kooselu. (18) Mets. Metsa tähistamine kaardil. Mets puuliikide järgi (okaspuu-,

lehtpuu- ja segamets), elustik vastavat liiki metsas, toiduahelad. Koosluste võrdlus: mets-park, mets-põld.

Veekogu. Veekogud kodukohas. Veekogude tähistamine kaardil. Vee-elustik kodukoha veekogus ja selle

kaldal, toiduahelad. Veetaimede ja -loomade erinevus maismaa organismidest. Soo. Soo tähistamine Eesti

kaardil. Soo-elustik (taimed, selgroogsed loomad), toiduahelad. Turvas, selle kasutamine.

Õppetegevus - Toiduahelate koostamine. Ülevaate koostamine ühe loomaliigi kohta: välimus, elupaigad,

eluviis, toit, järglaste saamine, looduslikud vaenlased.

Maavarad (2) Maavarad (liiv, kruus, savi, paekivi ehk lubjakivi, turvas, põlevkivi), nende kasutamine.

Elekter (4) Elektri tootmine Eestis. Elektri jõudmine elektrijaamast kasutajani. Elektri kasutamine koolis ja

kodus, elektriohutus. Vooluring: vooluallikas (patarei), elektripirn, juhtmed, lüliti.

Õppetegevus - Lihtsa vooluringi koostamine (abiga) ja toa elektrivõrguga võrdlemine. - Elektritarbimise

jälgimine koolis ja kodus (eeskuju järgi).

Kodukoht Eesti Vabariigis (7) Eesti naaberriigid. Asulad: linn, alev, küla. Eesti suuremad linnad, pealinn.

Eesti riiklik ja rahvuslik sümboolika. Kodukoht: asula määratlemine; asukoht pealinna ja suuremate linnade

suhtes. Kodukoha sümboolika (lipp, vapp). Inimeste tegevus koduasulas: kultuuri- ja teenindusasutused,

arstiabi ja päästeteenistus, suuremad ettevõtted ja nende toodang.

Õppetegevus - Kodukoha näitamine Eesti kaardil. - Kodukohta tutvustava plakati koostamine.

Maailmaruum ja planeet Maa (8) Tähistaevas, taevakehad: täht (sh Päike), komeet. Maailmaruumi uurimine:

pikksilm, binokkel, teleskoop, kosmoselaev; astronaut, astronoom. Päike ja planeedid. Maa kaaslane Kuu.

Päikesesüsteemi väikekehad: asteroidid, meteoriidid. Meteoor. Võimalikud katastroofid. Maa pöörlemine – öö

ja päeva vaheldumine. Maa tiirlemine – aastaaegade vaheldumine. Maakera siseehitus. Looduskatastroofid

(vulkaanipursked, maavärinad, orkaanid, üleujutused), ohud inimese elule ja tegevusele.

Õppetegevus - Näitkatse: planeetide ning nende kaaslaste liikumise (tiirlemise ja pöörlemise) mudeldamine. -

Öö ja päeva vaheldumise mudeldamine. -Näitkatse: aastaaegade vaheldumise mudeldamine.



märkab oma ümbruses toimuvaid muutusi ja kirjeldab neid;

jälgib katseid ja sooritab neid õpetaja juhendamisel ise;

loeb lihtsaid plaane ja kaarte; koostab plaane (abiga);

tunneb ära pinnavormide kujutised füüsilisel kaardil, teab pinnavormide olulisi tunnuseid; eristab jõge, järve,

merd, saart, poolsaart;

iseloomustab oma kodukoha looduskeskkonna objekte ja nähtusi (vajaduse korral abivahendeid kasutades);

eristab eluta ja elusa looduse objekte;

täidab ja kirjeldab õpetaja abiga õppejooniseid ja skeeme, mis võimaldavad mõista õppeinfos sisalduvaid

seoseid (nt õppejoonis: vee ringkäik looduses);

teab põhi- ja vaheilmakaari; määrab kompassi abil põhiilmakaari (õpetaja juhendamisel);

teab õhu tähtsamaid omadusi; loeb, märgib ja mõõdab vee ning õhu temperatuuri.

Õppesisu

Mõõtmine ja võrdlemine (4) Elus- ja eluta looduse objektid, loodus- ja tehisobjektid kooli lähiümbruses.

59

Objektide suuruste, objektide vaheliste kauguste mõõtmine ja võrdlemine.

Õppetegevus - Õppekäik kooli lähiümbruses: loodus- ja tehisobjektide eristamine, kirjeldamine, rühmitamine.

Objektide suuruste, vahemaade mõõtmine ja tulemuste võrdlemine.

Plaan ja kaart (10) Eesti looduskaart: leppemärgid. Ilmakaarte määramine kaardil- plaanil, õues

kompassiga ja päikese järgi. Eesti loodus- ja halduskaart: maakonnad ja maakonna keskused, asulad (linn,

alev, küla). Kooliümbruse ja koduasula plaan: leppevärvid ja -märgid, lihtsate (mõõtkavata) plaanide

täiendamine.

Õppetegevus - Ilmakaarte määramine õues kompassiga ja päikese järgi. Lihtsa plaani ja pildi võrdlemine: enda

asukoha määramine plaanil, plaanil olevate objektide äratundmine, plaani täiendamine pildi järgi. Liikumine

kooliümbruse plaani järgi; klassi / kooliümbruse plaani täiendamine (abiga). Eesti loodus- ja halduskaart:

maakondade, suuremate linnade ja koduasula leidmine ning näitamine kaardil (õpetaja juhendamisel).

Maakondade ja suuremate linnade märkimine kontuurkaardile (abiga).

Pinnavormid kodukohas (5) Pinnavormide (küngas, org, nõgu, mägi, tasandik, kõrgustik;) modelleerimine.

Pinnavormide kujutamine kaardil. Inimese kujundatud pinnavormid kodukohas.

Õppetegevus - Künka mudeli koostamine. Pinnavormi osade (nõlv, jalam) näitamine mudelil.

Pinnavormide mudeldamine liivakastis.

Muld elukeskkonnana (12 ) Mulla kirjeldamine. Mulla koostis. Mullaelustik. Mulla tekkimine. Mulla tähtsus

taimedele (temperatuur, niiskus, viljakus) ja loomadele. Vee liikumine mullas. Inimtegevuse mõju mullale

(mulla harimine, väetamine, maaparandustööd).

Õppetegevus - Mullaproovide võtmine, mulla kirjeldamine ja mullaproovide võrdlemine. Kompostmulla

valmistamine. Mulla vee- ja õhusisalduse katseline kindlakstegemine. Mullatemperatuuri mõõtmine.

Vesi kui aine (20) Vesi looduses; veekogud. Puhta vee omadused. Vesi kui lahusti; looduslik vesi, mineraalvesi

kui looduslik lahus. Vee olekud ja nende muutumine. Märgamine. Veetemperatuur ja selle muutumine

(keemis-, külmumis-, jää sulamistemperatuur). Vee kasutamine. Joogivesi. Põhjavesi. Vee reostumine ja kaitse.

Vee puhastamine.

Õppetegevus - Erinevate omadustega vee võrdlemine. Veetemperatuuri mõõtmine. Igapäevaelus kasutatavate

lahuste valmistamine. Vee puhastamine erinevatel viisidel. Vee kasutamise (sh joogi- ja reovee teekonna)

uurimine kodus või koolis. Vee säästliku kasutamise võimaluste uurimine kodus või koolis.

Vesi elukeskkonnana (30) Meri. Läänemeri: rannajoon, suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared.

Läänemere vee omadused. Mere, ranniku ja saarte elustik: iseloomulikud liigid (välimus, toitumine ja

kasvamine, kohastumine eluks veeks) ning nende vahelised seosed. Jõgi. Jõgi ja selle osad; jõestik ja selle osad.

Vee voolamine jões; kärestik, juga. Veetaseme kõikumine jões. Eesti suuremad jõed. Jõgi elukeskkonnana:

iseloomulikud liigid (välimus, toitumine ja kasvamine, kohastumine eluks veeks) ning nende vahelised seosed.

Järv. Järvevee omadused. Veevahetus järvedes. Eesti suuremad järved. Järv elukeskkonnana;

iseloomulikud liigid (välimus, toitumine ja kasvamine, kohastumine eluks veeks) ning nende vahelised

seosed.

Õppetegevus - Suuremate lahtede, väinade, saarte, poolsaarte, jõgede ja järvede näitamine Eesti kaardil; nende

kandmine kontuurkaardile (abiga). Veeorganismide uurimine ja välisehituse kirjeldamine (kava toel).

Tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale. Tutvumine siseveekogude

selgroogsetega ja taimedega, kasutades veebimaterjale aadressid http://bio.edu.ee/loomad/;

http://bio.edu.ee/taimed/ .

Õhk kui aine (10) Õhu koostis. Õhu omadused. Õhutemperatuur ja selle mõõtmine. Õhutemperatuuri

ööpäevane muutumine. Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine - tuul. Tuule kasutamine inimtegevuses. Kuiv

http://bio.edu.ee/loomad/

60

ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Ilmastikunähtused. Veeringe. Õhu saastumine ja kaitse.

Õppetegevus - Õhu omaduste ja koostise uurimine: küünla põlemine suletud anumas, õhu kokkusurutavus, õhu

paisumine soojenedes, veeauru kondenseerumine. Õhutemperatuuri mõõtmine. Ilmavaatlused. Kodukoha

ilmaennustuste jälgimine, võrdlemine tegeliku ilmaga.

Õhk elukeskkonnana (8) Õhu kui elukeskkonna tähtsamad omadused. Organismide levimine õhu kaudu.

Õhukeskkonda kasutavad loomad ja nende seosed teiste organismidega; erinevate lendajate (linnud, nahkhiired,

putukad) kohastumused.

Õppetegevus - Võrdlustabeli (-skeemi) täitmine: erinevate lendajate kohastumused.

Organismide rühmad ja kooselu (31) Taimed. Õistaimede, okaspuude, sõnajalg- ja sammaltaimede

eristamine: taimeosade nimetamine ja kirjeldamine, rühmitamise aluseks olevate sarnaste tunnuste leidmine.

Mürgised taimed/taimeosad. Taimede eluks vajalikud tingimused. Taimede tähtsus looduses ja inimeste elus.

Seened. Kübarseened; hallitusseened: ehitus (kübarseentel), elupaigad, eluks vajalikud tingimused,

mürgisusega seotud ohud. Sümbioos taimede ja seente vahel. Kübar- ja hallitusseente tähtsus looduses ja

inimeste elus. Bakterid. Elupaigad, eluks vajalikud tingimused, tähtsus looduses ja inimeste elus. Loomad.

Selgroogsete ja selgrootute loomade eristamine: välisehituse kirjeldamine, rühmitamise aluseks olevate

sarnaste tunnuste leidmine (välisehitus, liikumisviis, elupaik, toitumine, järglaste saamisviis ja nende eest

hoolitsemine). Parasiidid loomadel ja inimestel. Organismide vaheliste suhete iseloomustamine lihtsamate

toiduvõrgustike abil.

Õppetegevus - Uurimusliku ülevaate koostamine: ühe taime-, looma- või seeneliigi põhjalikum tundmine.

Kübarseente virtuaalnäitus: www.loodusmuuseum.ee Hallitusseente vaatlemine mikroskoobiga.

Koduasula elukeskkonnana (10) Loodus- ja tehiskeskkond koduasulas. Taimed ja loomad koduasulas.

Koduasula keskkonnaprobleemid.

Õppetegevus - Koduasulat tutvustava ülevaate / plakati koostamine.



kasutab õppetekste teabe kinnistamiseks, täpsustamiseks ja ülesannete täitmiseks;

kasutab teabe leidmiseks õpetaja abiga Eesti eri kaarte (füüsiline, administratiivne, loomastik/taimestik, kliima

jne);

nimetab Eesti taimi ja loomi, tunneb ära taimede osi ja loomade kehaehitust, toob näiteid erinevates elupaikades

elavatest taimedest ja loomadest;

teab, millest sõltuvad Eesti ilmastikutingimused;

põhjendab mulla ja selle kaitsmise vajadust;

nimetab Eesti peamisi põllumajandus- ja tööstusharusid ning valmistatavat toodangut;

kirjeldab keemiliste ainete mõju taimedele ja loomadele (väetamine, reostamine);

põhjendab loodusvarade säästliku kasutamise vajalikkust.

Õppesisu

Eesti riik (4) Eesti asend Euroopas; Eesti suurus, piirid, naaberriigid. Rahvaarv ja rahvuslik koosseis.

Rahvastiku paiknemine. Linnad ja maa-asulad. Riigi haldusjaotus.

Õppetegevus - Eesti piiri, naaberriikide, maakonnakeskuste ja suuremate linnade näitamine kaardil. Eesti

http://www.loodusmuuseum.ee/

61

maakonnakeskuste ja suuremate linnade kandmine kontuurkaardile.

Rahvastikukaardi põhjal (kava abil) Eesti rahvastiku paiknemise iseloomustamine. Riigi üldandmete otsimine

teatmeteostest (õpetaja suunamisel).

Eesti ilmastik (10) Ilm, ilmastik, kliima. Eesti asendi mõju kliimale. Ilmaelemendid: õhutemperatuur, tuul,

pilvisus, sademed. Ilmavaatlused ja ilma ennustamine. Ilma mõju inimtegevusele; äärmuslikud ilmaolud

Eestis. Fenoloogiline kalender.

Õppetegevus - Ilmavaatluste läbiviimine: andmete märkimine tabelisse, graafikute koostamine (õpetaja

juhendamisel). Erinevate ilmaportaalidega tutvumine (ilmaennustused, ilmahoiatused jm); Eesti erinevate

piirkondade ilma võrdlemine ilmakaartide järgi (näiteks http://www.emhi.ee).

Eesti pinnamood (8) Kodukoha ja Eesti pinnavormid ning pinnamood. Suuremad kõrgustikud, tasandikud ja

madalikud, Põhja-Eesti paekallas. Mandrijää osa pinnamoe kujunemises.

Õppetegevus - Eesti kaardil suuremate madalike, kõrgustike ja nende kõrgemate tippude näitamine;

pinnavormide tähistamine kontuurkaardil.

Eesti loodusvarad (10) Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Energiaallikatena kasutatavad

loodusvarad. Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega

seotud keskkonnaprobleemid.

Õppetegevus - Eesti kaardil maavarade tähtsamate leiukohtade näitamine, maavarade kandmine

kontuurkaardile leppemärkidega. Tuntumate kivimite kirjeldamine ja võrdlemine (tunnused, leiukohad,

kasutamine). Ülevaate koostamine: kodukoha loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse

Eesti majandus (12) Peamised majandusharud Eestis (nt põllumajandus ja toiduainetetööstus, tööstus,

teenindus, transport) ja vastavate majandusharudega seotud tegevused. Tuntumad tööstus- ja

teenindusettevõtted kodu maakonnas/asulas: asukoht, tegevusalad, ametid, toodang või teenus(ed). Tuntumad

tööstus- ja teenindusettevõtted Eestis.

Õppetegevus - Kaupluse külastus, ülevaate koostamine (kava järgi) ühe toiduainete tootegrupi kohta

(eestimaine ja sissetoodud kaup, toidukorvi maksumus, hindade võrdlus jms).

Selgroogsed loomad Eestis (15) Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks; selgroogsete loomade

rühmad. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas; juhtivate meelte

sõltuvus loomade eluviisist. Selgroogsete loomade seedeelundkonna eripära sõltuvalt toidust: hammaste ehitus,

soolestiku pikkus ja toidu seedimise aeg. Selgroogsete loomade erinevate rühmade hingamiselundite ehituse

ja talitluse mitmekesisus: lõpused vees, kopsud õhkkeskkonnas elavatel organismidel, naha kaudu

hingamine. Püsi- ja kõigusoojaste loomade kehatemperatuuri muutused. Paljunemine, looteline areng,

sünnitus ja lootejärgne areng, järglaste eest hoolitsemine (toitmine, kaitsmine, õpetamine) erinevatel

selgroogsetel loomadel.

Õppetegevus - Selgroogsete loomade elutegevuse jälgede otsimine, nende mitmekesisuse

kaardistamine kooli lähiümbruses. Toiduahelate ja -võrgustike koostamine.

Elukeskkonnad Eestis: Läänemeri (12) Läänemere asend ja ümbritsevad riigid, suuremad lahed, väinad,

saared, poolsaared. Läänemere rannik. Läänemere mõju ilmastikule. Keskkonnatingimused Läänemeres.

Läänemeri kui elukooslus; elusolendite osa bioloogilises aineringes ja inimese elus. Mere mõju inimtegevusele

ja ranna-asustuse kujunemisele. Läänemere reostumine ja kaitse. Loomade püügi, jahi ning kaitsega

seotud reeglid.

http://www.emhi.ee/

62

Õppetegevus - Kaardil Läänemere-äärsete riikide, suuremate väinade, lahtede, saarte, poolsaarte näitamine ja

nimetamine; objektide kandmine kontuurkaardile. Läänemerele iseloomulike toiduahelate ja –võrgustike

koostamine. Ülevaate koostamine: õlireostuse mõju Läänemere elustikule.

Jõed ja järved (10) Eesti suuremad jõed ja järved. Jõgi ja järv kui elukooslused; elusolendite osa bioloogilises

aineringes ja inimese elus. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus. Loomade püügi,

jahi ning kaitsega seotud reeglid.

Õppetegevus - Eesti suuremate jõgede ja järvede näitamine kaardil, objektide kandmine kontuurkaardile. Kahe

Eesti jõe või järve võrdlemine kaardi ning teiste infoallikate järgi. Siseveekogude selgroogsetega ja taimedega

tutvumine ühistegevuses, kasutades veebimaterjale aadressidel http://bio.edu.ee/loomad/ ja

http://bio.edu.ee/taimed/

Aed (10) Aed kui kooslus: köögiviljaaed, puuvilja- ja marjaaed, iluaed. Aiamuld. Kompost. Elusolendite osa

bioloogilises aineringes ja inimese elus. Bioloogiline ja keemiline tõrje aias. Toataimed. Põld (10) Põld kui

kooslus. Peamised Eestis kasvatatavad põllukultuurid. Elusolendite osa bioloogilises aineringes ja inimese

elus. Väetamine ja keemiline tõrje põllul (vajalikkus, ohud). Mahepõllundus. Inimtegevuse mõju mullale. Mulla

reostumine ja hävimine. Mulla kaitse.

Õppetegevus - Erinevate muldade võrdlemine. Komposti valmistamine. Aia- ja põllukultuuride

iseloomustamine ning võrdlemine, kasutades konkreetseid näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.

Uurimus aia- ja põllusaaduste osast igapäevases menüüs. Klassis olevate toataimede paljundamine, hooldamine.

Niit (10) Niit kui Eesti liigirikkaim kooslus. Looduslikud ja inimtekkelised niidud. Elusolendite osa

bioloogilises aineringes ja inimese elus.

Õppetegevus - Ülevaate koostamine ühest taimeliigist selle põhjalikumaks

tundmaõppimiseks. Toiduahelate ja –võrgustike koostamine.

Mets (12) Eesti metsad. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets. Mets kui elukooslus. Eesti metsade

peamised puuliigid. Elusolendite osa bioloogilises aineringes ja inimese elus.

Õppetegevus – Eesti metsade peamiste puuliikide võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid

õppematerjale. Ülevaate koostamine ühest loomaliigist selle põhjalikumaks tundmaõppimiseks. Ülevaate

koostamine ühistegevuses: mets igapäevaelus / metsaga seotud tarbeesemed. Metsloomade tegutsemisjälgede

uurimine. Metsakooslust iseloomustavate toiduahelate ja –võrgustike koostamine.

Soo (9) Soode paiknemine ja teke. Madalsoo ja raba. Elutingimused soos. Soode elustik; elusolendite osa

bioloogilises aineringes ja inimese elus. Soode tähtsus. Turba kasutamine. Sookooslust iseloomustavate

toiduahelate koostamine.

Õppetegevus - Aia-/põllumulla ja turba võrdlemine. Turbasambla omaduste uurimine. Soo selgroogsete ja

taimedega tutvumine, kasutades veebimaterjale http://bio.edu.ee/loomad/ , http://bio.edu.ee/taimed/ .

Loodus ka keskkonnakaitse Eestis (8) Inimese mõju keskkonnale. Looduskaitse Eestis: eri tasandid,

kaitsealused objektid ja kaitsealad. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Kodukoha looduskeskkonna muutumine

inimtegevuse tagajärjel. Jäätmekäitlus. Säästev tarbimine (sh individuaalne loodussäästlik käitumine).

Õppetegevus - Looduskaitsealade näitamine kaardil. Erinevate infoallikate põhjal ülevaate koostamine ühe

kaitsealuse liigi või kaitseala kohta. Ülevaate koostamine kodukoha ühest keskkonnaprobleemist (probleemi

olemus, võimalikud tekkepõhjused ja lahendused (ehk keskkonnahoidliku mudeli koostamine) vms.





63



leiab teavet kaartidelt ja atlastest; näitab kaardil ja nimetab ning kannab õpitud objektid/piirkonnad

kontuurkaardile;

iseloomustab kaardi abil loodusvööndite paiknemist, nimetab piirkonnale iseloomulikke taimi ja loomi,

kirjeldab inimtegevust ja selle mõju piirkonna loodusele;

rühmitab elusorganisme erinevatel alustel, toob näiteid erinevate organismide omavahelistest seostest looduses;

eristab õpitud aineid/materjale ja kirjeldab nende omadusi; toob näiteid nende kasutamise kohta igapäevaelus;

viib läbi mõõtmisi, teisendab mõõtühikuid (õpitu piires);

nimetab eriliigilisi valgusallikaid ja selgitab nende olulisi tunnuseid;

kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust;

mõistab, milliseid ohtusid kätkeb kiire liikumine;

kirjeldab kehade vastastikust mõju ja jõudude rakendumist ning toob nende kohta näiteid igapäevaelust.

Õppesisu

Mõõtmine ja hindamine (2) Kehade suuruse (pikkuse, laiuse, paksuse jne) ja nende vaheliste kauguste

hindamine. Mõõtmine eri viisidel (käega seotud mõõtühikute, sammude jms ja mõõteriistade abil). Mõõtühikute

teisendamine.

Õppetegevus - Vaksa ja sammu pikkuse määramine. Vahemaade hindamine ja tulemuse võrdlemine

mõõtmistulemusega. Koolilaua pikkuse ja laiuse hindamine, hindamistulemuse võrdlemine vaksa ja joonlauaga

mõõdetud tulemusega. Risttahukakujulise keha pikkuse, laiuse ja kõrguse (paksuse) mõõtmine.

Ained ja segud (8) Ained ja materjalid, nende omadused. Ained koosnevad osakestest. Liht- ja liitained (nt

vesinik, hapnik, süsinik, vesi, süsihappegaas) ning nende sümbolid. Keemiline reaktsioon – uute ainete tekke

protsess. Puhas aine; ainete segu. Segud ja lahused: õhk kui segu, segunevad ja mittesegunevad vedelikud.

Happed, alused ja soolad igapäevaelus; ohutu ja keskkonnasäästlik kasutamine. Looduslikud happelised

ained, happevihmad.

Õppetegevus - Lahuse valmistamine (nt soola-, suhkrulahus). Segu lahutamine koostisosadeks. Hapete ja aluste

kindlakstegemine indikaatoritega. Köögikeemia: soodavulkaan (sooda, äädikas); vikerkaarejook (erineva

värvuse ja kangusega suhkrulahused ning nende kihid joogiklaasis); koogi küpsetamine (uuritakse lisatavate

komponentide vajalikkust ja tähtsust küpsetusprotsessis); kuidas vanasti jäätist tehti? (soola lisamine

jääle alandab külmumistemperatuuri) – katse jäätise koostisosade (suhkur, piim, koor, vanilje jm), jää,

soola ja 2 suletava plastikaatkotiga; mis seguneb, mis mitte? - kohv ja koor, vesi ja õli; šokolaadi valmistamine

kakaost, piimast, suhkrust ja võist; Ideid köögikeemiaks leiab :

a)http://chemistry.about.com/od/foodcookingchemistry/Food_Cooking_Chemistry.htm

b)http://www.accreditedonlinecolleges.com/blog/2010/kitchen-chemistry-100-cool- food-science-experiments-

for-kids-and-cooks/

Õppesisu - Liikumine ja jõud (8) Mehaaniline liikumine. Ühtlane ja mitteühtlane liikumine. Trajektoor.

Taevakehade liikumine: pöörlemine, tiirlemine. Teepikkuse ja aja mõõtmine; mõõtühikute teisendamine.

Kiiruse mõõtmine ja arvutamine. Jõud ja kehade liikumine. Jõu mõõtmine. Liikumine ja jõud looduses ja

tehnikas.

Õppetegevus - Maa pöörlemise ja tiirlemise mudeldamine: öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumise

selgitamine. Maa loodusliku kaaslase Kuu tiirlemise mudeldamine. Oma kõndimise kiiruse määramine.

Õppesisu - Kehade vastastikmõju (5) Keha mass, massi mõõtmine, mõõtühikute teisendamine. Raskus,

raskusjõud. Hõõrdumine, hõõrdejõud. Kehade elastsus ja plastsus; deformeerimine, elastsusjõud.

Vastastikmõju esinemine looduses: Päikesesüsteem, gravitatsioon.

http://chemistry.about.com/od/foodcookingchemistry/Food_Cooking_Chemistry.htm


http://www.accreditedonlinecolleges.com/blog/2010/kitchen-chemistry-100-cool-food-science-experiments-for-kids-and-cooks/



64

Õppetegevus - Keha massi hindamine ja mõõtmine, hindamistulemuse ja mõõtmistulemuse

võrdlemine. - Raskusjõu ja hõõrdejõu mõõtmine dünamomeetriga.

Mehaaniline töö ja energia (5) Töö. Võimsus. Energia, energia muunduvus ja jäävus, energia levimine

lainena. Lihtmehhanism, lihtmehhanismide kasutamine.

Õppetegevus- Lihtmehhanismide kasutamine olmeseadmetes. Näitkatsete jälgimine ja kirjeldamine kava toel.

Valgus ja selle sirgjooneline levimine (7) Valgusallikas. Päike, tähed kui valgusallikad; galaktikad.

Astronoomia; maailmaruumi uurimise võimalused. Valgus kui liitvalgus; spekter. Valguse värvustega seotud

nähtused looduses ja tehnikas. Valguse sirgjooneline levimine. Valguse kiirus. Vari. Varjutused.

Õppetegevus - Tähistaeva vaatlemine. Olmevalgustite valgusallikate (tavaline hõõgpirn, halogeenpirn,

luminofoorlamp ehk säästupirn, LED) võrdlemine. Varju uurimine.

Organismide rühmad (39) Taimed. Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse

põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed.

Õistaimede organid ja nende ülesanded. Fotosüntees. Õistaimede paljunemine ja levimisviisid. Seened.

Seente mitmekesisus (kübar-, hallitus- ja pärmseened); nende välisehituse põhijooned. Toitumine surnud ja

elusatest organismidest, parasitism ja sümbioos. Inimeste ja taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle

vältimine. Seente osa looduses ja inimtegevuses. Samblikud. Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm.

Samblike osa looduses ning inimtegevuses. Loomad. Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks;

selgroogsete loomade rühmad. Selgrootud loomad. Usside, limuste, lülijalgsete peamised välistunnused (sh

võrdlus selgroogsetega), levik ning tähtsus looduses ja inimese elus. Selgrootute loomade hingamine.

Selgrootute loomade erinevad toiduhankimise viisid ja organid. Usside, limuste ning lülijalgsete liit- ja

lahksugulisus. Paljunemise ja arengu eripära otsese, täismoondelise ning vaegmoondelise arenguga loomadel.

Inimese parasiidid. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumine usside arengus.

Õppetegevus - Hallitus- ja pärmseente kasvatamine erinevates tingimustes. Seente vaatlemine mikroskoobiga.

Eri organismirühmade välistunnuste võrdlemine reaalsete objektide või veebist saadud info alusel.

Maa gloobusel ja kaartidel (16) Maa kujutamine gloobusel ja kaardil: poolkerad, ekvaator, poolused

kaardivõrk. Kaartide mitmekesisus (sh interaktiivsed kaardid). Mõõtkava, vahemaade mõõtmine looduses ja

kaardil. Maailmameri ja selle osad. Mandrid; suuremad riigid. Ajavööndid.

Õppetegevus - Objektide leidmine-näitamine kaardil; asukoha kirjeldamine kava abil (asend ekvaatori suhtes,

asend mandril või maailmajaos, asend ookeanide/merede suhtes, riik või selle osa jne). Objektide kandmine

kontuurkaardile. Vahemaade mõõtmine looduses. Vahemaade mõõtmine kaardil mõõtkava abil. Kellaaja

erinevuste määramine ajavööndite kaardi põhjal. Kaardi järgi liikumine; lihtsa plaani või kooliümbruse

kaardi koostamine (abiga).

Maakera loodusvööndid (40) Jäävöönd. Tundra. Parasvöötme okas- ja lehtmets. Parasvöötme rohtla.

Vahemereline põõsastik ja mets. Kõrb. Savann. Ekvatoriaalne vihmamets. Kõrgusvööndilisus erinevates

mäestikes. (Loodusvööndid ja nende paiknemine (iseloomustamine kaardi abil), looduskomponentide (kliima,

muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed. Inimtegevus ja

keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes.)

Õppetegevus- Piltide abil loodusvöönditele iseloomulike taimede ja loomade tundmaõppimine.

Teabeallikatest loodusvööndite kohta info otsimine õpetaja juhendamisel. Loodusvööndi kohta mõistekaardi

koostamine koostegevuses.

Maavarad (3) Kivimid ja nende teke. Maavarad Eestis ja Euroopas.

Õppetegevus - Eesti tähtsamate maardlate näitamine kaardil. Maavarade vaatlemine ja kirjeldamine. Õppekäik

65

loodusmuuseumisse: tutvumine maavaradega.

Tuntumad metallid (7) Metallimaakidest metallide sulatamine. Metallid igapäevaelus, metallide iseloomulikud

omadused. Metallide sulamid igapäevaelus. Metallid ja mittemetallid. Metallide korrosioon (raua näitel).

Õppetegevus - Metallide füüsikaliste omaduste uurimine ja võrdlemine (soojus- ja elektrijuhtivus, kõvadus,

magnetilised omadused vms). Internetist andmete otsimine metallide ja sulamite omaduste ning nende

rakendusvõimaluste kohta. Metalli/sulami kohta mõistekaardi koostamine koostegevuses. Raua korrosiooni

uurimine erinevates tingimustes (http://mudelid.5dvision.ee/).



iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi (plaani toel) objekte/piirkondi;

toob näiteid looduskomponentide vaheliste ning keskkonna ja inimtegevuse vaheliste seoste kohta; esitab teavet

kaasõpilastele;

eristab ja nimetab joonisele/mudelile toetudes inimkeha elundeid-elundkondi ning kirjeldab nende funktsioone;

teab ja väärtustab tervisliku eluviisi põhimõtteid;

demonstreerib õpisituatsioonis peamisi esmaabivõtteid;

kirjeldab-selgitab õpitud nähtuste iseloomulikke tunnuseid ning toob näiteid nende avaldumise kohta

igapäevaelus;

kirjeldab olmes kasutatavate lihtsa tööpõhimõttega seadmete toimimist, käsitseb ohutult olmes kasutatavaid

mõõteriistu;

toob näiteid õpitud ainete/materjalide kasutusvõimaluste kohta igapäevaelus;

mõistab tuntumate olmekemikaalide ohtlikkust ning järgib neid kasutades ohutusnõudeid;

toob näiteid elektritarvitite kasutamise kohta igapäevaelus, selgitab kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid;

mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust; kirjeldab keskkonna säästmise võimalusi.

Õppesisu

Inimese organism (46) Rakud, koed, elundid. Rakud: üherakulised ja hulkraksed elusolendid. Inimese rakud,

koed ja elundid. Elundkondade põhiülesanded. Naha ehitus ja ülesanded. Hügieeninõuded naha hooldamisel.

Luud ja lihased. Luustiku osad, luustiku ja lihaste talitluse põhiülesanded. Treeningu mõju tugi- ja

liikumiselundkonnale. Esmaabi luumurdude, lihasevenituste ja -rebendite korral. Vereringe. Südame ehitus ja

talitlus. Veri, vere liikumine organismis. Vere osa organismi immuunsüsteemis. Immuunsuse kujunemine:

lühi- ja pikaajaline immuunsus. Immuunsüsteemi ja vaktsineerimise osa bakter- ja viirushaiguste vältimisel.

Immuunsüsteemi häired, allergia, AIDS. Treeningu mõju vereringeelundkonnale. Inimese sagedasemad

südame- ja veresoonkonnahaigused, nende tekkepõhjused. Esmaabi verejooksude korral. Doonorlus,

veregrupid. Seedimine ja eritamine. Inimese seede-elundkonna ehitus ja talitlus. Organismi energiavajadust

mõjutavad tegurid. Tervislik toitumine, üle- ja alakaalulisuse põhjused ning tagajärjed. Neerude üldine

tööpõhimõte. Kopsude, naha ja soolestiku eritamisülesanne. Hingamine. Inimese hingamiselundkonna

ehitus ja talitlus. Treeningu mõju hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna levinumad haigused ning

nende ärahoidmine. Esmaabi: kunstlik hingamine. Paljunemine ja areng. Mehe ja naise suguelundkonna

ehituse ning talitluse võrdlus. Muna- ja seemnerakkude küpsemine. Suguelundkonna tervishoid, suguhaiguste

levik, haigestumise vältimise võimalused. Munaraku viljastumine, loote areng, raseduse kulg ja sünnitus. Pere

planeerimine, abordiga kaasnevad riskid. Inimorganismi talitluslikud muutused sünnist surmani. Talitluste

regulatsioon. Närvisüsteemi ehitus ning ülesanded, tervishoid. Refleksikaare ehitus ja talitlus

(arvutimudeli abil). Peamiste sisenõrenäärmete toodetavate hormoonide ülesanded. Elundkondade koostöö

inimese terviklikkuse tagamisel. Närvisüsteem ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis.

Infovahetus väliskeskkonnaga. Silma ehitus ja talitlus. Nägemishäirete vältimine ja korrigeerimine.

http://mudelid.5dvision.ee/

66

Kõrvade ehituse seos kuulmis- ja tasakaalumeelega. Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine. Haistmis- ja

maitsmismeelega seotud organite ehituse ja talitluse seosed. Katsed meeleelundite tundlikkuse määramiseks.

Õppetegevus Loomsete kudede (luu-, rasv- ja lihaskude) ehituse võrdlemine mikroskoobiga.

Esmaabivõtete harjutamine. Katsed füüsilise koormuse mõjust pulsile või vererõhule. Esmaabivõtete

harjutamine. Inimese energiavajadust mõjutavate tegurite uurimine arvutimudeliga

(http://mudelid.5dvision.ee/). Isikliku toitumisharjumuse analüüs (etteantud kava toel). Praktilise tööga või

arvutimudeliga kopsumahu, hingamissügavuse ja -sageduse ning omastatava hapniku hulga seoste uurimine.

Esmaabivõtete harjutamine. Refleksikaare töö uurimine arvutimudeliga.

Valguse peegeldumine ja murdumine (8) Valguse peegeldumise nähtus; peegeldumine peegel- ja mattpinnalt.

Esemete nägemine. Kuu faaside teke. Tasapeeglite, kumer- ja nõguspeeglite kasutamine. Valguse murdumise

nähtus. Prisma, kumer ja nõgus lääts; nende kasutamine optilistes seadmetes (luup, binokkel, fotoaparaat,

mikroskoop jms). Kaug- ja lühinägelikkus, prillid. Kehade värvus. Valguse neeldumine, valgusfilter.

Õppetegevus - Valguse peegeldumise katsete korraldamine ja vaatlemine. Kuu faaside vaatlemine ja katsete

korraldamine Kuu faaside mudeldamiseks. Valguse murdumise katsete korraldamine ja vaatlemine. Kaug- ja

lühinägija prillide võrdlemine ja katsete korraldamine kumer- ja nõgusläätsega. Valgusfiltri läbilaskeriba

kindlakstegemine.

Võnkumine ja laine (6) Võnkumine; võnkumise amplituud, periood, sagedus. Võnkumise levimine - laine.

Heli, heli kiirus, võnkesageduse ja heli kõrguse seos. Heli valjus. Elusorganismide hääleaparaat; abiteenused

(hambaravi, logopeed). Müra ja mürakaitse. Võnkumiste avaldumine looduses ja rakendamine tehnikas.

Õppetegevus - Võnkuva keha amplituudi, perioodi ja sageduse määramine. Laine tekkimise, heli tekkimise

jälgimine/kuulamine. Lainete tekitamine veepinnal ja laine levimise kiiruse määramine. Heli (müra)

summutavate materjalide võrdlemine. Kuuldepiirkonna määramine.

Rõhumisjõud (5) Rõhk, õhurõhk; manomeeter, baromeeter. Üleslükkejõud. Kehade ujumine. Rõhu avaldumine

looduses ja arvestamine tehnikas.

Õppetegevus. Õhurõhu mõõtmine baromeetriga, õhurõhu muutuste fikseerimine, rõhu muutumise ja ilma

muutumise seose uurimine. Autorehvide rõhu kontrollimine. Üleslükkejõu väärtuse määramine.

Elektriõpetus (5) Kodune vooluvõrk: vooluallikad, vooluring. Lühis, kaitsmed. Kaitsemaandus. Elektrivoolu

töö ja võimsus; elektrienergia arvesti. Elektritarvitid koduses majapidamises, elektriohutus, säästlikkus.

Õppetegevus -Lihtsa vooluringi koostamine ja selle võrdlemine klassi vooluvõrguga. Lühis: 1,5 voldise

elemendi soojenemine lühise korral. Kodu/kooli ööpäevase elektrienergia tarbe määramine.

Magnetnähtused (4) Püsimagnet. Magnetväli. Magnetnähtused looduses ja tehnikas. Elektromagnet.

Elektromagnetkiirgus: kiirgusallikad meie igapäevaelus, kiirguse mõju inimese tervisele.

Õppetegevus - Katsed püsimagnetitega. Püsimagneti ja elektromagneti katseline võrdlemine.

Keemia igapäevaelus (8) Toiduainete koostis. Eluks vajalikud süsinikuühendid (sahhariidid, rasvad,

valgud), nende roll organismis. Kütused. Tarbekeemia saadused, plastid ja kiudained. Olmekemikaalide

kasutamise ohutusnõuded. Keemia ja elukeskkond.

Õppetegevus - Plasti põletamine (tõmbekapis).

Maailm (12) Mandrid, maailmajaod, suuremad riigid, pealinnad maailma poliitilisel kaardil: asukoht,

geograafilised koordinaadid. Erinevad rassid ja rahvad.

Õppetegevus. Atlasest või internetist vajaliku kaardi leidmine, kohanimede registri kasutamine. Kaardil


67

mandrite, maailmajagude, suuremate riikide ja nende pealinnade näitamine, nende kandmine kontuurkaardile

Euroopa ja Eesti (30) Rahvastik, asustus. Eesti ja Euroopa rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku soolis-

vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid. Ränded ja nende põhjused.

Rahvuslik koosseis. Rahvastiku paiknemine. Linnastumise põhjused, Linnastumisega kaasnevad

majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Majandus. Euroopa ja Eesti majandusressursid,

tööstusharud. Eesti energiamajandus, põlevkivi kasutamine (elektri tootmine ja transportimine kasutajateni) ja

keskkonnaprobleemid. Euroopa energiamajandus ja energiaprobleemid. Energiaallikad (sh alternatiivenergia),

nende kasutamise eelised ja puudused. Põllumajandus ja toiduainetetööstus. Põllumajanduse arengut

mõjutavad looduslikud tegurid. Eri tüüpi põllumajandusettevõtted ja toiduainetööstus Euroopas. Eesti

põllumajandus ja toiduainetööstus. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid. Teenindus. Teenindus ja

selle jaotumine. Turism ja selle liigid. Eesti turismimajandus; peamised vaatamisväärsused kodulinnas või -

maakonnas. Euroopa peamised vaatamisväärsused. Turismiga kaasnevad keskkonnaprobleemid.

Transpordiliigid, nende eelised ja puudused sõitjate ning erinevate kaupade veol. Eesti transport. Euroopa

peamised transpordikoridorid.

Õppetegevus - Eesti ja mõne teise Euroopa riigi võrdlus kaartide, teabeallikate põhjal. Diagrammide ja

graafikute lugemisoskuse harjutamine (abistava kava põhjal). Eesti rahvastiku iseloomustamine /

võrdlemine kaardi abil ja teabeallikate andmete põhjal. Uurimusliku ülevaate koostamine: elektri tarbimine

koduses majapidamises (elektritarvitid, kasutamise aeg, elektriarvesti näit, tarbimise hind, säästlikkuse

võimalused). Uurimusliku ülevaate / võrdlustabeli koostamine individuaal- või paaristööna (kava abil):

toiduainete päritolumaa, hind jms. Uurimusliku ülevaate koostamine individuaal- või paaristööna (kava abil)

peamiste vaatamisväärsuste kohta kodulinnas või -maakonnas. Teabe esitamine kaaslastele. Ülesannete /

võrdlustabelite täitmine ühistranspordiga liikumisvõimaluste kohta (väljumis- ja saabumisaeg, kestvus, pileti

hind jne; isiklikud eelistused ja nende põhjendamine jms).

Reisisiht Euroopa (16) Ühe valitud riigi iseloomustamine: üldandmed, sümboolika, geograafiline asend,

loodus, rahvastiku paiknemine, maavarad, majandus ja tööstus, rahvaste kultuur ja traditsioonid.

Transpordivõimalused sellesse riiki. Tervise- ja turvalisuse riskid jms.

Õppetegevus - Reisisihiks valitud riigi (linna) ja transpordivõimaluste iseloomustamine kaartide ja

teabeallikate põhjal, valikute põhjendamine toetudes õpitud teadmistele. Uurimusliku ülevaate esitamine

kaaslastele. objekte/piirkondi, toob näiteid looduskomponentide vaheliste ning keskkonna ja inimtegevuse

vaheliste seoste kohta; esitab teavet kaasõpilastele.

INIMESEÕPETUS 1. klass (35 tundi)


tavasituatsioonides suhtlemisel tervitab, palub, tänab, vabandab;

teab oma vanust, sünnipäeva ja kodust aadressi;

alustab ja jätkab dialoogi tuttavates situatsioonides;

kutsub õpetaja suunamisel kaaslasi tuttavat (õppe) mängu mängima, valib ja jagab rolle ning mänguasju;

nimetab näoilmele ja hääletoonile vastava emotsiooni (4 erinevat);

hindab õpetaja abiga kaaslaste igapäevaseid käitumisakte õige/ vale-, meeldib / ei meeldi tasandil;

tunneb ära situatsiooni, kus kedagi kiusatakse;

demonstreerib õpisituatsioonis vabandamist ja sellele positiivset vastust;

teab koolitöötajate ameteid;

kirjeldab ja järgib õpetaja meeldetuletusel hügieeninõudeid igapäevaste tegevuste käigus, nohu/köha korral

(käte pesemine, taskuräti kasutamine jms);

kirjeldab pildile toetudes hammaste tervishoidu;

68

väärtustab liikumist ja aktiivseid tegevusi oma päevakavas;

nimetab illustratsioonidele toetudes vajalikke toidukordi ja tervisele kasulikke toite;

käitub söögilauas viisakalt (palub, tänab, räägib vaikse häälega, hoiab puhtust);

kirjeldab üksteisega arvestamise võimalusi peres;

selgitab lähemaid sugulussuhteid;

teab oma vanemate ameteid;

kirjeldab ja väärtustab oma kodu;

kirjeldab pildile toetudes tähtsamate pühade tähistamist;

kirjeldab ja väärtustab oma tegevusi, mis on positiivsete tunnete tekkimise allikaks;

kirjeldab piltidele toetudes oma päevakava;

eristab oma, võõrast ja ühist asja ning mõistab, et võõrast asja ei tohi loata võtta;

väärtustab ausust asjade jagamisel;

kirjeldab erinevaid võimalusi kodust kooli jõudmiseks;

käitub tänaval ja liiklusvahendis viisakalt;

demonstreerib õpisituatsioonis viisakat telefonivestlust;

teab sagedasemaid ohtusid kooliteel liiklemisel ja võõraste inimestega suhtlemisel,

oskab pöörduda täiskasvanu poole abi saamiseks;

kirjeldab pildile toetudes õnnetusi vältivat käitumist;

demonstreerib õpisituatsioonis käitumist võõraste inimestega;

demonstreerib õpisituatsioonis käitumist võõras ümbruses;

Õppesisu

Mina ja meie (10) Tervitamine: erinevad tervitusväljendid; eakaaslaste ja täiskasvanute tervitamine.

Enesetutvustamine ja tutvumine kaaslastega dialoogis (vanus, sünnipäev). Kaaslase kutsumine ühistegevusse.

Klassi reeglid (sõnastamine ühisvestluses), reeglite vajalikkus. Suhtluspartnerite näoilmed ja hääletoon

(rõõmus, kurb, sõbralik, vihane, üllatunud). Kiusamine (äratundmine), täiskasvanult abi palumine. Oma

eksimuse tunnistamine ja vabandamine; positiivne reageerimine vastuseks vabandamisele. Koolitöötajate

ametid.

Mina ja tervis (5) Isiklik hügieen: igapäevane pesemine, dušš, vann, saun; pesemisvahendid ja nende

korrashoid. Hügieen enne ja pärast igapäevaseid tegevusi (söömine jne), nohu-köha korral. Hammaste

tervishoid: värske aed- ja puuvili, kommid; hambaarst. Liikumise vajalikkus ja võimalused; mängukohad väljas,

ohutusnõuded. Toitumine (söögikorrad, sobivad toidud; sooja koolilõuna vajalikkus). Käitumine söögilauas:

toidu tõstmine, vestlus söögilauas.

Mina ja pere(3) Pereliikmete tegevused, ühised tegevused ja mängud, pereliikmetega arvestamine. Vanemate

ametid. Sugulased (onu, tädi; onude, tädide lapsed).

Mina ja minu kodu (3) Minu kodu (ruumid, sisustus), aadress. Lemmikloom kodus. Koduarmastus. Koolis

tähistatavad riiklikud ja rahvakalendripühad (olulisemate tegevuste nimetamine illustratsioonide järgi).

Mina ja aeg (4) Aasta (aastaaegadele vastavad kuud, välitööd koduümbruses aastaaegade kaupa; vanus,

sünnipäev: kuupäev, kuu). Kellaaeg täistundides. Päevakava: minu ja kaaslaste tegevused koolis ja kodus;

tegevused, mis on positiivsete tunnete tekkimise allikaks.

Mina ja asjad (4) Minu oma, kaaslase oma, meie oma (esemete hoidmine ja kasutamine; andmine, laenamine,

varastamine, lõhkumine; kadedus, lahkus). Asja väärtus ja hind. Asjade väärtus teiste väärtuste seas.

Individuaalsed ja üldkasutatavad transpordivahendid kodu ja kooli vahel liiklemiseks. Käitumine

liiklusvahendites. Telefoni viisakas vastuvõtmine; helistamine vanematele.

Mina ja turvalisus ( 5) Sagedasemad lastega toimuvad õnnetusjuhtumid: kukkumised, liiklusõnnetused

jalakäijatega (sõidutee valesti ületamine, seisva liiklusvahendi varjust väljumine, liiklemine talvisel teel);

juhtumist teatamine lähimale täiskasvanule. Käitumine võõraste inimestega (koju sisselaskmine, võõraga

kaasaminek, võõralt asjade/maiustuste vastu võtmine jms; hädaolukorras abi palumine). Võõras ümbrus,

eksimine, abi palumine (dialoogi repliigid), vanemale helistamine.

Õppetegevus

69

Õpetatakse tegutsema koos, matkides ning eeskuju järgi, kujundatakse baassõnavara ja -lausungimalle ning

elementaarseid (olme) suhtlusoskusi (teise inimese kuulamine, ütluste mõistmine ja nendele reageerimine

(vastusrepliigid dialoogis), dialoogi alustamine ja jätkamine tuttavas situatsioonis jms). Peamisteks

õppeviisideks on näitlikustatud praktiline tegevus (dramatiseering, eseme- ja tegevuspildid), õppevestlus ning

praktiline harjutamine (sh õppekäik, didaktiline mäng). Suurt tähelepanu pööratakse ühis- ja koostegevuse

(laps-õpetaja, laps- laps (ed) oskuste kujundamisele. Laste verbaalset aktiivsust tõstetakse pidevalt: kasutatakse

suunavaid repliike ning küsimusi (Mida tegid? Mida hakkad tegema?), harjutatakse oma ja kaaslaste tegevuse

kommenteerimist, toimingu verbaliseerimist pärast selle sooritamist ja elementaarset planeerimist. Igas tunnis

tegeldakse (koos) mängimise õpetamisega. Mänguõpetuse eesmärgiks on, et lapsed oskaksid sihipäraselt

sisustada oma vaba aega ning hiljem aktiivselt osaleda õppetegevust toetavates rollimängudes: mängida süžeega

mänge (nii üksi kui ka mitmekesi), korraldada koostegevust, kasutada mängus esemete asendajaid, luua

kujuteldavaid situatsioone. Mänguoskuste kujundamise eesmärgil viiakse tundides läbi erinevat liiki õppemänge

(süžeemängud, reeglitega mängud) ja dramatiseeringuid. Õpetatakse (mängu) asjade kasutamist ja hoidmist,

mängus osalemist, reeglitest kinnipidamist, mängu algatamist, rollide ja vajalike mänguasjade jagamist jne.

Mänguõpetus toimub osatoimingute kaupa: tegevuste ettenäitamine ja matkimine, tuttava tegevuse valik

sõltuvalt situatsioonist/rollist. Kui mõnel lapsel piirduvad mänguoskused esemetega manipuleerimisega,

alustatakse mänguasjade kasutusviiside õpetamisest. Võrdlevate situatsioonide ja illustratsioonide (joonised,

fotod) toel õpetatakse märkama ja eristama (puhas/ must-, meeldib / ei meeldi - jne tasandil) ümbritsevate

esemete, ruumide ja inimeste (sh iseenda) esteetilist välimust; õpetatakse eristama isiklikke, võõraid ja ühiseid

esemeid, neisse heaperemehelikult ja turvaliselt suhtuma ning neid kasutama (sh kaaslastega jagama).

Juhendamisel otsitakse võimalusi ning vahendeid esemete, ruumide ja iseenda esteetilise välimuse

parandamiseks, kujundatakse valitud vahendite praktilisi kasutamisoskusi. Samuti õpetatakse märkama ja

eristama eakaaslaste käitumisviise, harjutatakse etiketikäitumist (tervitamine, palumine, tänamine, eakaaslase ja

täiskasvanu poole pöördumine, võimalik keeldumine jne). Inimeseõpetuse tundides õpitut rakendatakse teiste

ainete tundides ja vabal ajal (nt tervitamine, pea kammimine jne).



tavasituatsioonides suhtlemisel tervitab, palub, tänab, vabandab;

teab oma vanust, sünnipäeva ja kodust aadressi;

alustab ja jätkab dialoogi tuttavates situatsioonides;

kutsub õpetaja suunamisel kaaslasi tuttavat (õppe) mängu mängima, valib ja jagab rolle ning mänguasju;

nimetab näoilmele ja hääletoonile vastava emotsiooni (4 erinevat);

hindab õpetaja abiga kaaslaste igapäevaseid käitumisakte õige/ vale-, meeldib / ei meeldi tasandil;

tunneb ära situatsiooni, kus kedagi kiusatakse;

demonstreerib õpisituatsioonis vabandamist ja sellele positiivset vastust;

kirjeldab ja järgib õpetaja meeldetuletusel hügieeninõudeid igapäevaste tegevuste käigus, nohu/köha korral

(käte pesemine, taskuräti kasutamine jms);

kirjeldab pildile toetudes hammaste tervishoidu;

väärtustab liikumist ja aktiivseid tegevusi oma päevakavas;

nimetab illustratsioonidele toetudes vajalikke toidukordi ja tervisele kasulikke toite;

käitub söögilauas viisakalt (palub, tänab, räägib vaikse häälega, hoiab puhtust);

kirjeldab üksteisega arvestamise võimalusi peres;

selgitab lähemaid sugulussuhteid; teab oma vanemate ameteid;

kirjeldab ja väärtustab oma kodu;

kirjeldab pildile toetudes tähtsamate pühade tähistamist;

kirjeldab ja väärtustab oma tegevusi, mis on positiivsete tunnete tekkimise allikaks;

70

kirjeldab piltidele toetudes oma päevakava;

eristab oma, võõrast ja ühist asja ning mõistab, et võõrast asja ei tohi loata võtta;

väärtustab ausust asjade jagamisel;

kirjeldab erinevaid võimalusi kodust kooli jõudmiseks;

käitub tänaval ja liiklusvahendis viisakalt;

demonstreerib õpisituatsioonis viisakat telefonivestlust.

teab sagedasemaid ohtusid kooliteel liiklemisel ja võõraste inimestega;

suhtlemisel, oskab pöörduda täiskasvanu poole abi saamiseks;

kirjeldab pildile toetudes õnnetusi vältivat käitumist;

demonstreerib õpisituatsioonis käitumist võõraste inimestega;

demonstreerib õpisituatsioonis käitumist võõras ümbruses;

Õppesisu

Mina ja meie - Tervitamine: erinevad tervitusväljendid; eakaaslaste ja täiskasvanute tervitamine.

Enesetutvustamine ja tutvumine kaaslastega dialoogis (vanus, sünnipäev). Kaaslase kutsumine ühistegevusse.

Klassi reeglid (sõnastamine ühisvestluses), reeglite vajalikkus. Suhtluspartnerite näoilmed ja hääletoon

(rõõmus, kurb, sõbralik, vihane, üllatunud). Kiusamine (äratundmine), täiskasvanult abi palumine. Oma

eksimuse tunnistamine ja vabandamine; positiivne reageerimine vastuseks vabandamisele. Koolitöötajate

ametid.

Mina ja tervis - Isiklik hügieen: igapäevane pesemine, dušš, vann, saun; pesemisvahendid ja nende korrashoid.

Hügieen enne ja pärast igapäevaseid tegevusi (söömine jne), nohu-köha korral. Hammaste tervishoid: värske

aed- ja puuvili, kommid; hambaarst. Liikumise vajalikkus ja võimalused; mängukohad väljas, ohutusnõuded.

Toitumine (söögikorrad, sobivad toidud; sooja koolilõuna vajalikkus). Käitumine söögilauas: toidu tõstmine,

vestlus söögilauas.

Mina ja pere - Pereliikmete tegevused, ühised tegevused ja mängud, pereliikmetega arvestamine. Vanemate

ametid. Sugulased (onu, tädi; onude, tädide lapsed).

Mina ja minu kodu - Minu kodu (ruumid, sisustus), aadress. Lemmikloom kodus. Koduarmastus. Koolis

tähistatavad riiklikud ja rahvakalendripühad (olulisemate tegevuste nimetamine illustratsioonide järgi).

Mina ja aeg - Aasta (aastaaegadele vastavad kuud, välitööd koduümbruses aastaaegade kaupa; vanus,

sünnipäev: kuupäev, kuu). Kellaaeg täistundides. Päevakava: minu ja kaaslaste tegevused koolis ja kodus;

tegevused, mis on positiivsete tunnete tekkimise allikaks.

Mina ja asjad - Minu oma, kaaslase oma, meie oma (esemete hoidmine ja kasutamine; andmine, laenamine,

varastamine, lõhkumine; kadedus, lahkus). Asja väärtus ja hind. Asjade väärtus teiste väärtuste seas.

Individuaalsed ja üldkasutatavad transpordivahendid kodu ja kooli vahel liiklemiseks. Käitumine

liiklusvahendites. Telefoni viisakas vastuvõtmine; helistamine vanematele.

Mina ja turvalisus - Sagedasemad lastega toimuvad õnnetusjuhtumid: kukkumised, liiklusõnnetused

jalakäijatega (sõidutee valesti ületamine, seisva liiklusvahendi varjust väljumine, liiklemine talvisel teel);

juhtumist teatamine lähimale täiskasvanule. Käitumine võõraste inimestega (koju sisselaskmine, võõraga

kaasaminek, võõralt asjade/maiustuste vastu võtmine jms; hädaolukorras abi palumine). Võõras ümbrus,

eksimine, abi palumine (dialoogi repliigid), vanemale helistamine.

Õppetegevused

Õpetatakse tegutsema koos, matkides ning eeskuju järgi, kujundatakse baassõnavara ja -lausungimalle ning

elementaarseid (olme) suhtlusoskusi (teise inimese kuulamine, ütluste mõistmine ja nendele reageerimine

(vastusrepliigid dialoogis), dialoogi alustamine ja jätkamine tuttavas situatsioonis jms). Peamisteks

õppeviisideks on näitlikustatud praktiline tegevus (dramatiseering, eseme- ja tegevuspildid), õppevestlus ning

praktiline harjutamine (sh õppekäik, didaktiline mäng). Suurt tähelepanu pööratakse ühis- ja koostegevuse

(laps-õpetaja, laps-laps (ed) oskuste kujundamisele. Laste verbaalset aktiivsust tõstetakse pidevalt: kasutatakse

suunavaid repliike ning küsimusi (Mida tegid? Mida hakkad tegema?), harjutatakse oma ja kaaslaste tegevuse

kommenteerimist, toimingu verbaliseerimist pärast selle sooritamist ja elementaarset planeerimist. Igas tunnis

tegeldakse (koos) mängimise õpetamisega. Mänguõpetuse eesmärgiks on, et lapsed oskaksid sihipäraselt

71

sisustada oma vaba aega ning hiljem aktiivselt osaleda õppetegevust toetavates rollimängudes: mängida süžeega

mänge (nii üksi kui ka mitmekesi), korraldada koostegevust, kasutada mängus esemete asendajaid, luua

kujuteldavaid situatsioone. Mänguoskuste kujundamise eesmärgil viiakse tundides läbi erinevat liiki õppemänge

(süžeemängud, reeglitega mängud) ja dramatiseeringuid. Õpetatakse (mängu) asjade kasutamist ja hoidmist,

mängus osalemist, reeglitest kinnipidamist, mängu algatamist, rollide ja vajalike mänguasjade jagamist jne.

Mänguõpetus toimub osatoimingute kaupa: tegevuste ettenäitamine ja matkimine, tuttava tegevuse valik

sõltuvalt situatsioonist/rollist. Kui mõnel lapsel piirduvad mänguoskused esemetega manipuleerimisega,

alustatakse mänguasjade kasutusviiside õpetamisest. Võrdlevate situatsioonide ja illustratsioonide (joonised,

fotod) toel õpetatakse märkama ja eristama (puhas/ must-, meeldib / ei meeldi - jne tasandil) ümbritsevate

esemete, ruumide ja inimeste (sh iseenda) esteetilist välimust; õpetatakse eristama isiklikke, võõraid ja ühiseid

esemeid, neisse heaperemehelikult ja turvaliselt suhtuma ning neid kasutama (sh kaaslastega jagama).

Juhendamisel otsitakse võimalusi ning vahendeid esemete, ruumide ja iseenda esteetilise välimuse

parandamiseks, kujundatakse valitud vahendite praktilisi kasutamisoskusi. Samuti õpetatakse märkama ja

eristama eakaaslaste käitumisviise, harjutatakse etiketikäitumist (tervitamine, palumine, tänamine, eakaaslase ja

täiskasvanu poole pöördumine, võimalik keeldumine jne). Inimeseõpetuse tundides õpitut rakendatakse teiste

ainete tundides ja vabal ajal (nt tervitamine, pea kammimine jne).



nimetab, mille poolest ta sarnaneb teistega ja mille poolest erineb teistest;

väärtustab iseennast ja teisi;

alustab ja jätkab dialoogi (küsimus – vastus, teade – küsimus, kutse koostegevusele, nõustumine, loobumine);

hindab ning vastandab õpisituatsioonis oma ja kaaslaste igapäevaseid käitumisakte õige/ vale-, meeldib / ei

meeldi-tasandil;

kirjeldab viisakat käitumist koolis, külas ja koduümbruses;

kirjeldab kava abil sünnipäevapeo kulgu;

kirjeldab näoilme ja hääletooni järgi kaaslaste 4–6 emotsiooni;

laenutab raamatukogust endale huvipakkuva raamatu;

nimetab oma keha puhtuse ning välimuse eest hoolitsemise võimalusi - vahendeid ja vajalikkust;

kirjeldab tervet ja haiget inimest;

teab, et ravimeid võetakse siis, kui ollakse haige, ning et ravimid võivad olla inimese tervisele ohtlikud;

teadvustab oma enesetunnet ja teavitab sellest kaaslasi;

kirjeldab tervise hoidmise viise: mitmekesine toit, uni ja puhkus ning liikumine ja sport;

kirjeldab oma perekonda: pere suurus, andmed pereliikmete kohta (nimi, vanus, tegevus);

kirjeldab, mille poolest perekonnad erinevad ja sarnanevad;

väärtustab üksteise abistamist ja arvestamist peres;

nimetab oma kohustusi peres;

tunneb Eestimaa sümboleid (lipp, vapp, hümn; suitsupääsuke, rukkilill);

väärtustab Eestit – oma kodumaad;

jutustab oma ja pereliikmete tegevusest pühade tähistamisel (5–6 lauset);

kirjeldab aastaaegadest sõltuvaid ohtusid ning nende vältimise võimalusi;

määrab aega täis- ja pooltundides;

kirjeldab positiivseid vaba aja veetmise võimalusi;

kirjeldab ohtlikke kohti ja olukordi kooliteel ja koduümbruses ning valib ohutu tee sihtpunkti;

oskab ohuolukorras ja õnnetusjuhtumi korral abi küsida (sh valida hädaabi numbrit).

Õppesisu

72

Käitumine ja suhtlemine (10) Mina. Minu erinevused teistest inimestest ja sarnasused nendega. Iga inimese

väärtus. Uhkustamine. Valetamine (valetamise tagajärjed, vale ülestunnistamine, tõe rääkimine). Käitumine

koduümbruses (trepikojas, õues, tänaval), naabritega arvestamine. Sünnipäeva tähistamine, peo planeerimine

(tegevuste/mängude valik ja peo ettevalmistamine), sobilikud kingitused. Külla kutsumine, küllaminek,

käitumine külas. Telefonivestlus sõbraga (kutse koostegevusele, dialoog). Käitumine söögilauas (igapäevane

laua katmine ja koristamine, hügieeninõuded). Käitumine raamatukogus (kooli raamatukogus lugejaks

registreerimine, raamatu laenutamine), raamatu hoidmine. Suhtluspartnerite näoilmed, hääletoon (viha, hirm,

vastikus, häbi, üllatus, rõõm).

Inimene ja tervis (6) Õpilase välimus (keha ja riiete puhtus-korrashoid), selle mõju enesetundele ja suhetele

kaaslastega. Terve ja haige inimene, haiguse tunnused (nohu, köha, palavik, valu, lööbed), teavitamine halvast

enesetundest; nakkuse levikut vältiv käitumine, ravimite võtmine. Haiguste ennetamine (riietus, ruumide

õhutamine, karastamine). Tervislik eluviis: mitmekesine toit, piisav uni ja puhkus ning liikumine ja sport.

Inimene ja perekond (3) Peretüübid: suurpere, väikepere. Õdede-vendade, vanemate, vanavanemate andmed

(nimi, vanus, tegevus). Abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne, üksteisega arvestamine.

Inimene ja kodumaa (5) Eestimaa minu kodumaa. Eesti Vabariigi sümbolid: vapp, hümn. Pealinn. President.

Eesti rahvussümbolid: suitsupääsuke, rukkilill. Pühad ja kombed (vastlapäev, kadripäev, mardipäev, advent,

jõulud).

Inimene ja aeg (5) Aastaaegade jagunemine kolmeks perioodiks (varakevad jne), inimeste tegevused,

ohuolukorrad sõltuvalt aastaajast (kõndimine jäätunud veekogul jms). Kalender, selle vajalikkus (aasta, kuud,

nädalad; tähtpäevad). Kellaaeg õpilase päevakavas (täis- ja pooltund, tegevuste ajaline järjekord). Vaba aja

mitmekülgse sisustamise võimalused.

Inimene ja turvalisus (6) Koolitee ja selle ümbrus, kooli tuleku aeg ja viis. Käitumine tundmatute ainetega,

vedelikega. Päästeteenistus: kiirabi, politsei, tuletõrje; abi vajadus (seos õnnetusjuhtumitega). Abipalve

esitamine hädaabi numbril 112. Turvakodu.

Õppetegevus

Kujundatakse jätkuvalt õpilaste oskust märgata ja eristada oma lähiümbrust (selle esemeid, nähtusi, sündmusi,

tegevusi jms); tutvustatakse ja õpetatakse väärtustama rahvuskombeid, -traditsioone (rõhuasetus pere ja

kodukoha traditsioonidel). Läbivalt tutvustatakse elukutseid ja nende esindajate põhitegevust (nt kaupluse

teema juures müüja tegevus jne). Tegevus- ja suhtlussituatsioonides tegeldakse isiksuseomaduste ning

ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisnormide kujundamisega: õpetatakse märkama – eristama – mõistma

igapäevaseid situatsioone (sh ohuolukordi), verbaalseid ja mitteverbaalseid eneseväljendusviise, tundeid jms;

täiendatakse ühis- ja koostegevuse oskusi (sh hoolivat ja teisi arvestavat suhtumist, vastutus- ja kohusetunnet);

harjutatakse etiketikäitumist. Pere ja koduga seotud teemade käsitlemisel selgitatakse õpilastele laste ning

vanemate vastastikuseid õigusi-kohustusi.

Järjepidevalt kujundatakse (täiendatakse) õpilaste sotsiaalset teadlikkust ning verbaalset aktiivsust: õpetatakse

(abivahendite toel) kirjeldama ja hindama kaaslaste ning iseenda tegevus- ja käitumisakte (sh mõistma ja

nimetama eesmärke, tingimusi, põhjuseid ja tagajärgi, käitumisaktis ilmnevaid iseloomujooni jne), õpetatakse

planeerima (sh parandama) edasist tegevust/käitumist. Harjutatakse suhtlemist ja koostegevuse reguleerimist

dialoogis (kutse koostegevusele, vastused küsimustele ja teadetele, dialoogi alustamine küsimuse ja teatega,

nõustumine- loobumine, alternatiivne ettepanek). Teemade käsitlemisel kasutatavatest aktiivõppemeetoditest on

suurem osatähtsus praktilistel tegevustel ja õppekäikudel, eetilise sõnumiga lühipalade lugemisel ja

analüüsimisel.



nimetab ning võrdleb oma ja sõprade vaba aja tegevusi, huvisid;

73

väärtustab iseennast ja teisi, väärtustab oma soolist kuuluvust;

analüüsib ühisvestluses situatsioonide, oma ja kaaslaste käitumisaktide ning emotsionaalsete seisundite

põhjuseid ja tagajärgi;

kirjeldab, kuidas leida ja hoida sõpru;

planeerib koostegevuses klassiõhtu läbiviimise;

osaleb üksteise tegevust reguleerivas dialoogis (teade – teade);

jälgib kaasõpilaste tegevust ja vajaduse korral abistab neid;

kirjeldab õpilase tervist tugevdavate ja nõrgestavate tegurite ja harjumuste mõju füüsilisele tervisele ja

õppimisvõimele;

eristab, millised toidud on tervisele kasulikud;

kirjeldab esmaseid ravivõtteid külmetuse korral;

demonstreerib õpisituatsioonis esmaabi lihtsamate vigastuste puhul;

nimetab oma lähisugulasi ja selgitab abistavate küsimuste toel kodu ja perekonna tähtsust oma elus;

väärtustab oma kodukohta, nimetab kodukoha rikkusi ja tunneb ära sümbolid;

hoiab koolis ning kodus puhtust ja korda;

kirjeldab pühade tähistamise kombeid oma perekonnas;

määrab aega veerandtunnise täpsusega ning seostab seda tegevustega õpilase päevakavas;

väärtustab täpsust ja kokkulepetest kinnipidamist hangib koostegevuses teavet koolistendilt ja ajalehe

kuulutustest;

mõistab töö vajalikkust ja väärtuslikkust;

planeerib täiskasvanu abiga oma taskuraha kulutamist;

kirjutab ja postitab oma lähedasele kirja või postkaardi;

sorteerib klassis tekkivaid olmejäätmeid;

kirjeldab igapäevaseid turvalise käitumise viise (liiklemine kooliteel, jalgrattaga sõitmine, tulekahju vältimine,

käitumine veekogu juures ja metsas).

demonstreerib õpisituatsioonis käitumist ohuolukorras ning abi kutsumist.

Õppesisu

Käitumine ja suhtlemine (18) Mina. Igaühe individuaalsus ja väärtuslikkus, sooline kuuluvus. Mina ja endasse

suhtumine. Lapse õigused ja kohustused. Sõbrad ja tuttavad: sõprade valimine ja hoidmine, ühistegevus.

Klassiõhtu: sisukate peotegevuste valik ja planeerimine. Eakaaslaste ja täiskasvanute kõnetamine. Abivalmidus

klassis (abi vajamine ja küsimine, abi vastuvõtmine, abivajaja märkamine ja abi pakkumine). Vägivaldne

käitumine (tõukamine, ehmatamine, narrimine jne); võimalikud konfliktid igapäevases koolielus. Teatamine,

kaebamine. tunneb õpisituatsioonis konfliktsituatsiooni ning mõistab, millistel juhtudel on vajalik sellest

täiskasvanule/õpetajale teatada;

Inimene ja tervis (14) Õppimise tervishoid (rüht, õige istumine, silmade tervishoid, puhkus, sport). Kahjulikud

harjumused (liigne telerivaatamine, liigne arvutikasutamine jms; suitsetamine ja alkoholi tarvitamine), nende

mõju füüsilisele tervisele ja õppimisvõimele. Isiklikud toitumisharjumused, mõju enesetundele. Esmased

kodused ravivõtted külmetushaiguste korral. Esmaabi lihtsamate vigastuste puhul (lõikehaav, ninaverejooks

jne).

Perekond ja kodukoht (12) Minu sugupuu (perekond ja lähisugulased). Pereliikmete lahkumine ja lein,

käitumine matustel, surnuaias. Maa- ja linnakodu (hooned; eluruumide sisustus, puhtus, korrashoid). Kodutus,

lastekodu kui üks peretüüp. Transpordivahendid kodukohas tänapäeval ja minevikus. Sõidupilet ühissõidukis

(ostmine jm toimingud). Meie kool ja teised ümbruskonna koolid. Muuseumid kodukohas, käitumine

muuseumis. Kodukoha sümbolid: lipp, vapp. Kodukoha rikkused. Pühad ja kombed (uusaasta, EV aastapäev,

volbripäev, jaanipäev jne).

Inimene ja aeg (6) Kellaaja määramine veerandtunnise täpsusega. Kellaajast kinnipidamine: täpsus;

hilinemine, selle tagajärjed. Õpilase päevakava koostamine, õppimine, puhkus, vaba aja tegevused.

Inimene ja teave (4) Koolistend, ajakiri lastele, kuulutus ajalehes/stendil (teabeallikate kasutamine).

Inimene ja töö. Inimene ja asjad. (6) Töö, selle eesmärk ja tulemus (produkt, tasu); pereliikmete tööd (tööde

jaotus, koostöö) koduses majapidamises, õpilase töö koolis, kohuse- ja vastutustunne töö tegemisel,

tööarmastus. Lapse taskuraha, selle otstarbekas kulutamine (lihtsamate ostude sooritamine), raha kogumine.

74

Ostud toidupoes: ostja ja müüja suhtlemine, raha kasutamine lihtsamates tehingutes. Tehingud postkontoris.

Kirja saatmine.

Inimene, säästlikkus ja turvalisus (10) Olmejäätmete tekkimine klassis ja koduses majapidamises (tegevused,

nende tagajärjel tekkiv prügi); jäätmete individuaalne käitlemine. Liiklusmärgid kodu ümbruses ja kooliteel

(ülesanne, vajalikkus). Jalgrattaga (rulaga, rulluiskudega) sõitmine, ohud. Tuleohutuseeskirjade järgimine lapse

igapäevastes tegevustes; käitumine tulekahju korral; käitumine tulekahjuhäire korral. Käitumine veekogude

juures, basseinis, veekeskuses. Käitumine metsas, loodusmatkal (loodussäästlik käitumine, käitumine eksimise

korral).

Õppetegevus









vanemate vastastikuseid õigusi-kohustusi. Järjepidevalt kujundatakse (täiendatakse) õpilaste sotsiaalset

teadlikkust ning verbaalset aktiivsust: õpetatakse (abivahendite toel) kirjeldama ja hindama kaaslaste ning

iseenda tegevus- ja käitumisakte (sh mõistma ja nimetama eesmärke, tingimusi, põhjuseid ja tagajärgi,

käitumisaktis ilmnevaid iseloomujooni jne), õpetatakse planeerima (sh parandama) edasist tegevust/käitumist.

Harjutatakse suhtlemist ja koostegevuse reguleerimist dialoogis (kutse koostegevusele, vastused küsimustele ja

teadetele, dialoogi alustamine küsimuse ja teatega, nõustumine- loobumine, alternatiivne ettepanek). Teemade

käsitlemisel kasutatavatest aktiivõppemeetoditest on suurem osatähtsus praktilistel tegevustel ja õppekäikudel,

eetilise sõnumiga lühipalade lugemisel ja analüüsimisel.



märkab ja mõistab erisusi oma ja kaaslaste tegevustes, arvamustes;

osaleb koostegevuses erinevat tüüpi dialoogides (teade – küsimus –vastus jne);

selgitab, milliseid enda andmeid võib sõpradele või võõrastele avaldada,

kirjeldab isikuandmete avaldamisega seotud ohtusid;

kirjeldab oma käitumist toimunud konfliktsituatsioonis;

kirjeldab plaanile toetudes ning analüüsib ühisvestluses oma ja kaaslaste emotsionaalseid seisundeid ning

käitumisakte (soovid, tingimused, põhjus, tagajärg);

demonstreerib õpisituatsioonis käitumist vägivalla märkamise korral;

demonstreerib õpisituatsioonis käitumist vägivalla ohvriks sattumise korral;

väärtustab suhetes abivalmidust, märkab abivajajat ning pakub võimalusel oma abi;

selgitab meeleelundite ülesandeid ja tervishoidu;

kirjeldab oma välimuse, hügieeni ja tervise eest hoolitsemise võimalusi ning teab hoolitsematuse tagajärgi;

kirjeldab oma enesetunnet küsimustele toetudes ;

demonstreerib õpisituatsioonis esmaabi põletuse, külmumise ja minestuse korral;

kirjeldab uimastite (alkoholi ja tubaka) mõju õppimisvõimele ja käitumisele;

demonstreerib õpisituatsioonis uimastite tarvitamisest keeldumist;

võrdleb eluolu maal ja linnas;

kirjeldab ühisvestluses oma kodukanti;

75

tunneb ära kodukoha rahvariided;

kirjeldab kodukoha traditsioonilisi üritusi;

kirjeldab ühisvestluses oma pere traditsioone ja pühade tähistamist;

määrab aega minutilise täpsusega ning koostab õpetaja abiga endale otstarbeka ajakulutusega päevakava;

kirjeldab positiivsete harjumuste mõju;

nimetab mitmekesiseid positiivseid vaba aja veetmise võimalusi;

teadvustab reklaamide eesmärke;

mõistab oma kohustusi ja vastutust seoses õppetööga;

teadvustab oma nõudmiste/soovide sõltuvust vajadustest ja pere sissetulekust;

hindab asjade väärtust nende vajalikkusest lähtuvalt;

kirjeldab vee ja elektri säästliku tarbimise võimalusi kodus ning koolis;

nimetab olmejäätmete käitlemise viise koduses majapidamises;

demonstreerib õpisituatsioonis käitumist liiklusõnnetuse korral ja abi kutsumist;

kirjeldab ja teadvustab pürotehnika väärkasutuse ning pommiähvarduse tegemisega kaasnevaid tagajärgi;

peab kinni evakuatsiooni reeglitest;

Õppesisu

Käitumine ja suhtlemine - Mina: olulisemad isikuandmed, meeldivad ja ebameeldivad tegevused; sarnasused

ja erinevused võrreldes eakaaslastega. Enesetutvustamine dialoogis, arvestades vestluspartneri vanust

(eakaaslane, täiskasvanu). Suhtlemine võõrastega, milliseid isikuandmeid võib kellele avaldada. Igapäevased

suhtlussituatsioonid kodus ja koolis (positiivsed- negatiivsed ettepanekud, konfliktid jne): hindamine

(tingimused, põhjus, tagajärg); suhtlemiseesmärkide mõistmine (käsk, korraldus, palve, keeld, teave jne).

Vägivaldse (füüsiline, vaimne) käitumise äratundmine, käitumine ohvri ja pealtnägijana. Abivalmidus (vanad

inimesed, nooremad kaaslased, erivajadustega inimesed): abivajaja märkamine ja abi pakkumine, abistamine.

Abi vajaduse ja enda võimaluste hindamine abi pakkumisel.

Inimene ja tervis - Meeleelundite (nägemus -, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompimiselund) ülesanded,

tervishoid. Erivajadustega inimesed (meeleelundite kahjustuste tagajärjel), alternatiivsed suhtlemisvahendid.

Enesetunde kirjeldus dialoogis arstiga (levinumad külmetus- ja nakkushaiguste tunnused), ravirežiimi

järgimine. Haiguste ennetamine (tervislikud eluviisid). Tervisesport ja liikumine, sportimisvõimalused

kodukohas, Eesti tuntumad sportlased. Piisava une ja puhkuse vajalikkus. Valikud toitumisel. Esmaabi põletuse,

külmumise, minestuse korral. Uimastid: tubakas, alkohol, narkootikumid (kanep); alkoholi ja tubaka mõju

õppimisvõimele ja käitumisele. “Ei” ütlemine uimastitega seotud situatsioonides.

Perekond ja kodukoht - Elu maal ja linnas, kodukoha eluolu (levinumad tegevusvaldkonnad, ametid jms).

Kodukoha rahvariided, rahvariiete kandmine tänapäeval ja minevikus. Kodukoha tähtsamad traditsioonid

(laulu- ja tantsupidu jms). Peretraditsioonid (pereliikmete ühised tegevused, peretraditsioonide määratlemine

ühisvestluses, sarnasused- erinevused kaaslastega). Pühad ja kombed (ülestõusmispühad, karjalaskepäev,

jüripäev, hingedepäev).

Inimene ja aeg - Aja määramine minutilise täpsusega, kellaaja kahesugune määramine (toetudes ööpäeva

osadele). Päeva ja nädala ajakava, vaba aja tegevuste mitmekesisus (positiivsed ja negatiivsed harjumused

päevakavas: ajakulu, valikute tegemine jne).

Inimene ja teave - TV-kava (sisu, eakohased saated, telesaadete hulgast valikute tegemine). Pilt-teatmeteosed,

Internet: kooli kodulehekülg (teabeallikate kasutamine). Reklaamide sisu ja eesmärk.

Inimene ja töö. Inimene ja asjad. - Palgatöö, selle tulemus ja eesmärk, ametis püsimise üldised tingimused

(võrdlus õpilase käitumisega koolis). Kulutused peres lapse heaolu eest hoolitsemisel (lapse põhivajadused ja

soovid, pere majanduslike võimalustega arvestamine jms), asjade väärtus sõltuvalt nende vajalikkusest. Raha

hoidmise viisid: hoiukarp, pank. Raha kogumine.

Inimene, säästlikkus ja turvalisus. - Vee ja elektri säästlik tarbimine koolis ja kodus. Olmejäätmete (tava-,

taaskasutatavad, ohtlikud jäätmed) käitlemine koduses majapidamises (prügi sorteerimine ja ärapaigutamine,

kogumispunktid, jäätmete kompostimine). Liiklusõnnetuste peamised põhjused, liiklusõnnetusest teatamine ja

abi kutsumine. Pürotehnika (ost-müük alaealistele, kasutamine). Pommiähvarduse tegemisega kaasnevad ohud

ja tagajärjed, käitumine pommiähvarduse korral.

76

Õppetegevused









vanemate vastastikuseid õigusi-kohustusi. Järjepidevalt kujundatakse (täiendatakse) õpilaste sotsiaalset

teadlikkust ning verbaalset aktiivsust: õpetatakse (abivahendite toel) kirjeldama ja hindama kaaslaste ning

iseenda tegevus- ja käitumisakte (sh mõistma ja nimetama eesmärke, tingimusi, põhjuseid ja tagajärgi,

käitumisaktis ilmnevaid iseloomujooni jne), õpetatakse planeerima (sh parandama) edasist tegevust/käitumist.

Harjutatakse suhtlemist ja koostegevuse reguleerimist dialoogis (kutse koostegevusele, vastused küsimustele ja

teadetele, dialoogi alustamine küsimuse ja teatega, nõustumine- loobumine, alternatiivne ettepanek). Teemade

käsitlemisel kasutatavatest aktiivõppemeetoditest on suurem osatähtsus praktilistel tegevustel ja õppekäikudel,

eetilise sõnumiga lühipalade lugemisel ja analüüsimisel.



märkab ja jätab suhtlemisel meelde kaaslaste seisukohti, eristab kohast käitumist/suhtlemist kohatust

käitumisest/suhtlemisest;

võrdleb ja hindab õpetaja suunamisel enda ja kaaslaste emotsionaalseid seisundeid ja käitumist (eesmärk,

tingimused, põhjus–tagajärg);

kasutab tuttavates olukordades suhtlemissituatsioonist, -partnerist ja -eesmärgist sõltuvaid variatiivseid

väljendusviise;

demonstreerib õpisituatsioonis isikliku arvamuse sobilikul viisil väljendamist ning keeldumist mittesoovitud

tegevustest;

mõistab vabandamist kui oma süüst/eksimusest arusaamist ja kahetsemist;

kirjeldab konfliktide ennetamise võimalusi suhetes;

selgitab internetisuhtluses esinevaid ohtusid ning oma andmete edastamise põhimõtteid;

kirjeldab ning hindab plaanile toetudes oma huvisid ja toimetulekut koolis (õnnestumised, raskused jms);

selgitab ühisvestluses enesehinnangu mõju käitumisele;

väärtustab inimestevahelisi erinevusi, on salliv erinevuste suhtes;

omab ettekujutust inimese organismi üldisest ülesehitust, tunneb joonisel inimfiguuris ära elutähtsad organid;

nimetab ebatervisliku toitumise võimalikke tagajärgi, oskab valida erinevate toitude hulgast tervisele kasulikke;

selgitab mitmekülgse toitumise olemust;

demonstreerib õpisituatsioonis esmaabi mürgituse ning looma- ja putukahammustuse korral;

kirjeldab uimastite mõju organismile ja käitumisele;

teadvustab ja aktsepteerib murdeeaga seotud muutusi oma organismis ja käitumises, mõistab arengu

individuaalsust;

nimetab kohti, kust leida abi ja vastuseid oma murdeeaga seotud küsimustele;

hoolitseb oma välimuse eest ja valib olukorrale vastavad rõivad;

kirjeldab juuste ja küünte hooldamise põhimõtteid ning põhjendab hooldamise vajadust;

demonstreerib õpisituatsioonis oma soovide väljendamist teenindajale (juuksurile, kingsepale, keemilises

puhastuses)

koostab õpetaja juhendamisel kodu korrashoiuga seotud tegevuste plaani (tööde järjekord, vahendid, tööjaotus);

77

kirjeldab oma kodu ja koduümbrust, juhatab teed; koostab kirjaliku küllakutse;

kirjeldab ettevalmistusi, mis on vajalikud külaliste tulekul ning külla minekul;

kirjeldab kodukoha tuntud inimesi nende tegevusalast lähtuvalt, kirjeldab kodukoha ettevõtete põhilisi

valdkondi;

hangib õpetaja juhendamisel teavet kaaslastelt (küsimuste esitamine) ja eriliigilistest tekstidest (Internet,

meedia, teatmeteosed, sõiduplaanid);

oskab kasutada kodukoha ühistranspordi sõiduplaane;

mõistab telefoni otstarbeka kasutamise vajalikkust;

nimetab kodukeemia pakenditel olevate piktogrammide tähendusi, teab kodukeemia väärkasutuse tagajärgi ja

nende ennetamise võimalusi;

kirjeldab peamisi tule- ja veeohutuse nõudeid ning käitumisstrateegiaid vastavate õnnetusjuhtumite korral;

demonstreerib õpisituatsioonis esmaste tulekustutusvahendite kasutamist ning abi kutsumist ohuolukorras.

Õppesisu

Suhtlemine eakaaslaste ja täiskasvanutega - Suhtlemisstrateegiate eristamine (õpetaja abiga): selgitamine,

veenmine, meelitamine, ähvardamine jm. Suhtluspartnerite motiivid ja kavatsused. Suhtlemine sõprade ja

"sõpradega": “kambavaim”, jäljendamine; isiklik arvamus, vastutus; keeldumine mittesoovitud tegevustest.

Suhtlemine vastassugupoolega (tähelepanu köitmine, tunnete verbaalne ja mitteverbaalne väljendamine,

reageerimine (eba) meeldivatele ettepanekutele jms). Suhtlemine internetiportaalides, enda kohta edastatava

infoga seotud turvalisus ja ohud. Suhtlemine koduste ja eakaaslastega: rääkimine, ärakuulamine; pinged-

konfliktid, arusaamatused, nende vältimine ja lahendamine. Suhtlemisprobleemid kodus: muutunud suhted ja

rollid, iseseisvumine: laste ja vanemate vastutus. Valetamine, vaikimine, hädavale. Süüteo ülestunnistamine ja

vabandamine;

Mina ise- Mina-pilt: oskused ja võimed, huvid, tugevused ja nõrkused; sarnasused ja erinevused kaaslastega,

sallivus. Enesehinnang (erineva enesehinnanguga õpilaste käitumine sarnastes situatsioonides).

Inimese tervis - Sissejuhatus inimese anatoomiasse lähtuvalt elundite funktsioonidest (nahk, meeleelundid, aju,

kopsud, magu, neerud, maks, suguelundid). Toidu- ja toitained. Toiduainete pakendiinfo (eri toitainete

sisaldumine; parim enne jms). Kiirtoit – populaarsuse põhjused, mõju inimese organismile. Üle- ja alatoitumine

(sh dieedid ja näljutamine), selle mõju tervisele. Esmaabi (toidu- jms) mürgituse, looma- ja putukahammustuse

korral. Uimastite (sh alkoholi ja tubaka) mõju organismile (ülevaatlikult) ja käitumisele.

Inimese areng - Murdeiga, muutused tüdrukute ja poiste organismis. Erinev arengutempo ja muutuste

aktsepteerimine. Poiste ja tüdrukute hügieen, ravikosmeetika vajadus ja kasutamine. Muutused tüdrukute ja

poiste käitumises, sh suhtlemises; sobivad ja ebasobivad käitumismallid.

Inimese välimus- Riietumine (olukorrale ja kehaehitusele sobiva riietuse, jalanõude valik, noortemood –

riietusesemete otstarbekus). Riiete ja jalanõude puhtus-korrashoid: pesemis- ja hooldusvahendite kasutamine;

keemiline puhastus, kingsepp (oma soovide väljendamine suhtlemisel). Juuste igapäevane hooldamine:

hooldusvahendid, juuksevärvid (pakendiinfo, kasutamine). Suhtlemine juuksuriga (oma soovide väljendamine,

soovituste küsimine jms). Küünte hooldamine, maniküür, pediküür. Olukorrale ja eale sobiv

dekoratiivkosmeetika.

Inimene ja kodu - Kodu ja koduümbrus (kirjeldus, soovid muudatuste osas; igapäevane korrashoid).

Suurpuhastus kodus (tööde järjekord, jagamine pereliikmetega, vahendid). Külaskäik ja külaliste vastuvõtmine

(suulise ja kirjaliku kutse saamine, ettevalmistused sõltuvalt küllakutsest, külas viibimine). Kodukoha (ja Eesti

riigi) tuntud inimesed, nende tegevusalad elukutsed (seos päevakohaste sündmustega). Kodukoha ettevõtted ja

nende toodang, töötajate ametid.

Inimene ja teave - Olulisemad päevauudised, nende edastamine kaaslastele. Teatmeteosed, Internet (kodukoha

tuntumate paikade ja inimeste kohta lühiinfo hankimine ja edastamine koostegevuses). Transport kodukohas,

kodukoha ümbruses (orienteerumine sõiduplaanides, teabe hankimine; sõidusoodustused). Telefoni otstarbekas

kasutamine (telefonikaart, mobiiltelefon).

Inimene, säästlikkus ja turvalisus- Kodukeemia kasutamine (WC, vanni, pliidi ja akna puhastamine),

piktogrammid pakendil, kodukeemia väärkasutuse võimalikud tagajärjed. Tulekahju tekkimise ohud koduses

majapidamises: ohuolukorra hindamine, tulekahju kustutamine (esmaste tulekustutusvahendite kasutamine,

78

hädaabi). Ohutusnõuded ujumisel ja veesõidukite kasutamisel, päästevahendite kasutamine. 112

Õppetegevused

Õppetegevuse käigus täiendatakse jätkuvalt õpilaste sotsiaalseid suhtlemis- ja käitumisoskusi. Õpetaja poolt

organiseeritud suhtlussituatsioonides harjutatakse teabe esitamist ja küsimist, väljendusvahendite mõistmist ja

kasutamist sõltuvalt suhtlemiseesmärkidest ja -normidest (st suhtluspartnerite soovide, kavatsuste jms erinevad

väljendusviisid), erinevate seisukohtade (sh vastandlike) mõistmist ja väljendamist, oma arvamuste

selgitamist/kaitsmist. Oma ja kaaslaste tegevuse kohta tagasiside andmisel suurendatakse õpilaste verbaalset

aktiivsust, kujundatakse avaliku esinemise esmaseid oskusi: toimub individuaal- ja rühmatööde tulemuste

esitlemine, kommenteeritakse ja hinnatakse iseenda ning kaaslaste tegevus-, käitumis- ja suhtlusakte. Üksikute

aktide hindamiselt jõutakse tervikuni; õpilasi juhitakse leidma seoseid tegevus-, suhtlus- ja käitumisakti

komponentide vahel, tegema järeldusi. Praktiliste ja tekstis kirjeldatud situatsioonide analüüsil pööratakse

tähelepanu nendes osalejate strateegiatele, motiividele ja kavatsustele; olukordade tingimustele, tulemustele ja

tagajärgedele. Õpetatakse leidma situatsioonidele alternatiivseid lahendeid ning esitama soovitusi kaaslastele.

Suhtlemis- ja terviseteemade käsitlemisel pööratakse tähelepanu õpilaste arengulistele muutustele organismis ja

käitumises (suhtlemine ja käitumine vastassugupoolega, noormehe ja neiu rollid eri situatsioonides jms) ning

vaimsele ja sotsiaalsele tervisekasvatusele (eneseanalüüs ja positiivne mõtlemine; nõustamis- ja abivõimalused

jms). Alustatakse ettevalmistust iseseisvaks majandamiseks, teadliku ja säästliku tarbija kujunemiseks.

Võrreldakse teenuseid–kaupu (otstarve, hind, vajadus, pakendiinfo jms), õpitakse eristama ja arvestama oma

soove ning võimalusi, planeerima oma tegevusi. Õppetegevuses kasutatavatest aktiivõppemeetoditest

domineerivad eetilise sõnumiga palade lugemine ning analüüs ja praktilised tegevused (rühmatööd, rollimängud

jms). Tegevustes luuakse probleemsituatsioone, otsitakse neile lahendusi. Inimeseõpetuse temaatika ja õpilaste

oskused võimaldavad sel perioodil rohkem kasutada IKT-vahendeid.



selgitab ja kaitseb õpetaja suunamisel oma seisukohti, mõistab suhtluspartnerite seisukohtade võimalikku

sarnasust/erinevust, oskab reageerida kohatule käitumisele;

kirjeldab ja hindab plaani abil oma ja kaaslaste emotsionaalseid seisundeid ning käitumist (motiivid,

tingimused, tulemused; reageerimine (eba) õnnestumisele jms);

demonstreerib õpisituatsioonis konfliktide lahendamise võimalusi;

oskab teha kaaslastele (sh vastassugupoole esindajatele) ettepanekuid ning vastata positiivsetele/negatiivsetele

ettepanekutele situatsioonile vastavaid moraalinorme ja käitumisetiketti arvestades;

väärtustab lähisuhetes hoolivust, abistamist ja lugupidamist;

kirjeldab, kuidas lähisuhtes läbi ühise ajaveetmise väljendada oma tundeid;

mõistab seksuaalelu alustamisega seotud vastutust;

mõistab oma õigust keelduda seksuaalsuhtest, demonstreerib õpisituatsioonis ebasoovitavast

seksuaalkäitumisest keeldumist ja käitumist seksuaalse ahistamise korral;

nimetab noortele mõeldud nõustamisteenuseid (lähim nõustamiskabinet, internetileheküljed, perearst, kooli

sotsiaaltöötaja jne);

teadvustab oma positiivseid ja negatiivseid iseloomujooni (3–4),

oskab õpetaja suunamisel nimetada negatiivsete omaduste parandamise võimalusi; kirjeldab ning hindab

plaanile toetudes oma huvisid ja toimetulekut koolis (õnnestumised, raskused jms);

selgitab enesehinnangu mõju inimese mõtlemisele ja käitumisele, kirjeldab enesehinnangu toetamise võimalusi;

kirjeldab, kuidas hoolitseda oma tervise eest (toitumine, kehaline aktiivsus, tervist kahjustavate tegevuste

vältimine, rahvameditsiin, arstiabi);

analüüsib oma nädala toitumise, vaba aja tegevuste (sh füüsilise aktiivsuse) kava;

79

demonstreerib õpisituatsioonis arsti poole pöördumist;

kirjeldab põhilisi nakkushaiguste levimise ja vältimise viise;

kirjeldab ja demonstreerib õpisituatsioonis esmaabi mao- ja puugihammustuse korral;

kirjeldab uimastite tarvitamise enamlevinud põhjuseid noortel;

oskab uimastitega seotud situatsioonides ütelda „ei” ning vajaduse korral abi kutsuda;

väärtustab kultuurilist mitmekesisust, suhtub sallivalt teistesse rahvustesse ja kultuuridesse;

koostab kodu korrashoiu ja vaba aja sisustamisega seotud tegevuste plaani (tegevuste ajaline järjekord, oma

soovide ja võimalustega arvestamine);

kirjeldab vaba aja mitmekülgse veetmise võimalusi kodukohas;

koostab matka või ekskursiooni plaani ning tutvustab seda kaaslastele;

koostab peo (sünnipäeva, klassiõhtu) tegevuste, sh ettevalmistuse plaani;

hangib õpetaja juhendamisel teavet teistelt inimestelt ning teabetekstidest;

edastab plaani abil kaaslastele teavet;

nimetab sidepidamise viise tänapäeval ja minevikus, kasutab otstarbekalt nüüdisaegseid sideteenuseid

(kirjavahetus, telefon, Internet);

teadvustab internetisuhtluses valitsevaid ohte ning mõistab, millist informatsiooni enda või teiste kohta on

sobilik ja turvaline avaldada;

teadvustab reklaami eesmärke ning demonstreerib õpisituatsioonis reklaampakkumisele vastamist (sh

keeldumist);

mõistab ja oskab kirjeldada töö tähtsust (tulemus, eesmärk, tingimused);

oskab nimetada oma pere olulisemaid sissetuleku- ja kuluallikaid;

kirjeldab jäätmete individuaalseid ja ühiskondlikke käitlemisvõimalusi ja - viise;

kirjeldab erinevate transpordivahendite kasutamise eeliseid ja puudusi reisimisel;

demonstreerib õpisituatsioonis hädaabi numbrile helistades täpse teabe andmist;

selgitab, milliste juhtumite korral tuleb pöörduda politseisse.

Õppesisu

Suhtlemine eakaaslaste ja täiskasvanutega (22) Suhtlussituatsioonide kirjeldamine oma ja teise positsioonilt;

suhtluspartneri soovide, kavatsuste variatiivsed väljendusviisid; hinnang suhtluspartnerite käitumisele (motiivid,

tingimused, tulemused); eriarvamused (oma seisukohtade selgitamine ja kaitsmine, nõustumine kaaslase

arvamusega); konfliktide lahendamise võimalused. Suhtlussituatsioonid ja –strateegiad: agressiivne,

ennastkehtestav ja alistuv käitumine; süüdistamine, kriitika; iroonia, must huumor. Arusaamatused ja konfliktid

kodus, sõprade vahel. Iseloomujooned ja käitumine, mida sõprades, sh vastassugupooles hinnatakse. Noormehe

ja neiu omavaheline suhtlemine (kaaslane kinos, teatris, peol: kutsumine, nõustumine/keeldumine,

alternatiivsete ettepanekute esitamine, kaaslasega arvestamine jne). Sõprus, armumine, armastus, käimine. Oma

tunnete väljendamine, tunnetest rääkimine, lähedus, aja koosveetmine, ühised tegevused. Seksuaalsuse trepp ja

arengu individuaalsus. Seksuaalsuhted: partnerite valmisolek, seksuaalsuhtest keeldumine, selle

edasilükkamine; vastutus seoses seksuaalelu alustamisega, noorte nõustamisteenused. Mittesobilik seksuaalne

käitumine, ahistamine, käitumine seksuaalse ahistamise korral.

Mina ise (4) Mina-pilt: positiivsed ja negatiivsed iseloomuomadused, sarnasused-erinevused kaaslastega;

negatiivsete omaduste parendamisvõimalused. Enesehinnang (erineva enesehinnanguga inimeste käitumine,

minu ja kaaslaste reageeringud kiitusele, laitusele, õnnestumisele, ebaõnnestumistele jms,; hinnangud

reageeringutele, käitumisele; võimalikud lahendused).

Minu tervis (14) Minu toiduvalik ja seda mõjutavad tegurid, mitmekesise toidu tähtsus. Kehaline aktiivsus

tervise tugevdajana (kehalise aktiivsuse vormid, võimalused koolis, kodukohas). Arsti (kiirabi, perearst,

hambaarst) poole pöördumine (registratuur, vestlus vastuvõtul, konsultatsioon telefoni teel). Tuntumad

ravimtaimed (korjamine, säilitamine, apteegist ostmine; kasutamine). Enamlevinud nakkushaigused, levimise

viisid, HIV ja AIDS. Esmaabi mao- ja puugi hammustuse korral. Uimastite tarbimise enamlevinud põhjused

noorte hulgas. Käitumine uimastitega seotud olukordades, abi kutsumine.

Kodu ja kodukoht (10) Eestimaal elavad teised rahvused; kultuurilise mitmekesisuse rikastav roll, sallivus

teiste rahvuste ja kultuuride suhtes. Oma tuba: toa plaan, toa sisustamine ja korrashoid. Kodu kaunistamine

tähtpäevadeks (seos peretraditsioonidega). Vaba aja ja tegevuste planeerimine (võimalused ja pakkumised

80

kodukohas ja lähiümbruses jne), tegevuste mitmekesisus. Matk, ekskursioon kodukohas, koduümbruses

(planeerimine koostegevuses: info otsimine vaatamisväärsuste kohta, valikute tegemine, ettevalmistuste

planeerimine (sh reisikoti pakkimine); kirjalik meelespea kaaslastele; plaani tutvustamine ja põhjendamine

jms). Noorteüritused, -peod (kodused peod; kooli-, linna- jm peod: käitumine, riskid). Peo praktiline

planeerimine sünnipäeva ja klassiõhtu näitel.

Inimene, aeg ja teave (8) Isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass), selle muretsemine ja kasutamine.

Isikuandmete turvaline hoidmine. Enda ja teiste kohta info edastamine internetis, sellega kaasneda võivad ohud

ja ohtude vältimine. Kirjavahetus (kirja saatmine, tähitud kiri; e-mail, e-kaart; kirjavahetus tänapäeval ja

minevikus). Telefon (telefoniraamatu kasutamine; infotelefon; sidepidamine tänapäeval ja minevikus).

Reklaampakkumised (telefoni teel pakutavad kaubad- teenused; reklaamlehed postkastis jms), nõustumine-

keeldumine.

Inimene ja töö. Inimene ja raha. (6) Töö lapse ja täiskasvanu elus (tööde liigid, töö tulemus, eesmärk,

tingimused; kohusetunne ja vastutus tulemuste eest). Minu pere sissetulekud (palk, tootmine, toetused). Minu

pere väljaminekud (eluase, toit, riided, transport, meelelahutus).

Inimene, säästlikkus ja turvalisus (6) Jäätmekäitlus maal ja linnas (era- ja kortermajad; prügilad). Prügi

käitlemist reguleerivad piktogrammid pakenditel. Reisimine, erinevad transpordivahendid, hääletamine (eelised

võrreldes ühistranspordiga, riskid). Hädaabi kutsumine erinevate õnnetusjuhtumite korral. Juhtumid, kus tuleb

pöörduda politseisse.

Õppetegevus

Õppetegevuse käigus täiendatakse jätkuvalt õpilaste sotsiaalseid suhtlemis- ja käitumisoskusi. Õpetaja poolt

organiseeritud suhtlussituatsioonides harjutatakse teabe esitamist ja küsimist, väljendusvahendite mõistmist ja

kasutamist sõltuvalt suhtlemiseesmärkidest ja -normidest (st suhtluspartnerite soovide, kavatsuste jms erinevad

väljendusviisid), erinevate seisukohtade (sh vastandlike) mõistmist ja väljendamist, oma arvamuste

selgitamist/kaitsmist. Oma ja kaaslaste tegevuse kohta tagasiside andmisel suurendatakse õpilaste verbaalset

aktiivsust, kujundatakse avaliku esinemise esmaseid oskusi: toimub individuaal- ja rühmatööde tulemuste

esitlemine, kommenteeritakse ja hinnatakse iseenda ning kaaslaste tegevus-, käitumis- ja suhtlusakte. Üksikute

aktide hindamiselt jõutakse tervikuni; õpilasi juhitakse leidma seoseid tegevus-, suhtlus- ja käitumisakti

komponentide vahel, tegema järeldusi. Praktiliste ja tekstis kirjeldatud situatsioonide analüüsil pööratakse

tähelepanu nendes osalejate strateegiatele, motiividele ja kavatsustele; olukordade tingimustele, tulemustele ja

tagajärgedele. Õpetatakse leidma situatsioonidele alternatiivseid lahendeid ning esitama soovitusi kaaslastele.

Suhtlemis- ja terviseteemade käsitlemisel pööratakse tähelepanu õpilaste arengulistele muutustele organismis ja

käitumises (suhtlemine ja käitumine vastassugupoolega, noormehe ja neiu rollid eri situatsioonides jms) ning

vaimsele ja sotsiaalsele tervisekasvatusele (eneseanalüüs ja positiivne mõtlemine; nõustamis- ja abivõimalused

jms). Alustatakse ettevalmistust iseseisvaks majandamiseks, teadliku ja säästliku tarbija kujunemiseks.

Võrreldakse teenuseid–kaupu (otstarve, hind, vajadus, pakendiinfo jms), õpitakse eristama ja arvestama oma

soove ning võimalusi, planeerima oma tegevusi. Õppetegevuses kasutatavatest aktiivõppemeetoditest

domineerivad eetilise sõnumiga palade lugemine ning analüüs ja praktilised tegevused (rühmatööd, rollimängud

jms). Tegevustes luuakse probleemsituatsioone, otsitakse neile lahendusi. Inimeseõpetuse temaatika ja õpilaste

oskused võimaldavad sel perioodil rohkem kasutada IKT-vahendeid.



arvestab ühistegevuses suhtluspartnerite erinevate (sh vastandlike) arvamustega, saavutab õpisituatsioonis

õpetaja juhendamisel kokkuleppeid lahkarvamuste korral;

annab hinnangu oma ja kaaslaste käitumisviiside kohasusele situatsioonis;

pakub õpisituatsioonis lahendusi pingeolukordadele; reageerib kohaselt sobimatule käitumisele;

81

kirjeldab rühma mõju inimese käitumisele ja demonstreerib õpisituatsioonis oskust keelduda tegevusest, mis

kahjustab teda ennast ja teisi;

väärtustab lähisuhteid, oskab suhet alustada ning teab, kuidas suhteid hoida;

mõistab seksuaalsuse olemust ja seksuaalse arengu individuaalsust ning teab turvalise seksuaalkäitumise

põhimõtteid ja oma vastutust selles;

eristab lubatud ja lubamatut seksuaalkäitumist;

nimetab, kust leida abi lähisuhteid ja seksuaalsust puudutavates küsimustes;

selgitab lapsevanemaks saamisega seotud vastutust;

nimetab peremudeleid ja kirjeldab pereliikmete rolli perekonnas;

tegutseb õpisituatsioonis koos endast nooremate õpilastega neid abistavalt ja toetavalt;

kirjeldab peamisi tervist tugevdavaid ja toetavaid tegureid, tervishoiu- ning sotsiaalsüsteemi teenuseid;

teab ja oskab igapäevaelus planeerida tervislikke valikuid seoses oma füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja

sotsiaalse tervisega;

teab tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse põhimõtteid ning mõistab nende rakendamise olulisust

igapäevaelus;

selgitab inimese põhivajadusi elukaare erinevatel etappidel;

teab ja otsib olulisi infoallikaid terviseteabe ja -abi saamiseks;

kirjeldab oma tervislikku seisundit, oskab pöörduda abi saamise eesmärgil arsti poole (vastuvõtt, kojukutse,

hädaabi);

leiab küsimustele toetudes olulise info ravimipakendi teabelehelt;

selgitab kaitsesüstimiste mõju ja vajalikkust teatud olukordades;

leiab infot nõustamis- ja kriisiabi võimaluste kohta kodukohas või selle lähiümbruses,

toob näiteid vägivallast hoidumise võimaluste kohta;

demonstreerib õpisituatsioonis käitumist vägivallaga seotud situatsioonides;

kirjeldab, kuidas ja millal pöörduda õiguskaitseorganite poole;

mõistab uimastite omamise, tarbimise ja levitamisega seotud riske ja vastutust;

selgitab sõltuvusega seotud ohtusid;

selgitab riiete hooldusmärkide tähendusi;

valib olukorrale sobiliku riietuse;

hangib teavet teistelt inimestelt ning õpetaja juhendamisel teabeallikates ja -tekstidest;

selgitab internetis leiduva teabe varieeruva kvaliteedi põhjusi, mõistab et kirjutatu ei vasta alati tõele;

oskab kasutada lihtsamaid pangateenuseid;

selgitab ostu- ja toitlustuskoha valiku põhimõtteid;

laenutab kohalikust raamatukogust endale huvipakkuvat kirjandust;

teadvustab oma võimete, teadmiste ja oskuste tugevusi/nõrkusi;

nimetab võimetekohase elukutse omandamise võimalusi.

Õppesisu

Käitumine rühmas (12) Rühmakäitumine: Erinevad rühmad ja rollid. Reeglid ja normid rühmas. Inimsuhteid

toetavad reeglid ja normid. Rühma kuulumine, selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Hoolivus rühmas. Rühma

surve ja toimetulek sellega. Sõltumatus, selle olemus. Autoriteet.

Lähisuhted ja perekond (16) Noormehe ja neiu omavaheline suhtlemine. Ajutised ja püsivad suhted, suhte

loomine ja hoidmine, vastastikune usaldus, suhet kahjustavad faktorid, lahkuminek. Seksuaalsuse olemus ja

arengu individuaalsus, seksuaalvähemused. Seksuaalkäitumine ja vastutus: sobiv ja lubamatu

seksuaalkäitumine, soovimatu raseduse vältimine; sugulisel teel levivad haigused (levimine, mõju tervisele,

ravi, ennetamine); nõustamisteenused. Lapsevanemaks saamine: füüsiline ja sotsiaalne küpsus. Peremudelid

(perekond, üksikpered, kasu- ja hoolduspered): pereliikmete roll perekonnas (vrdl minevikuga), kohustused ja

vastutus. Nooremate õdede-vendade eest hoolitsemine, nendega tegelemine, sh mängimine. Praktilises

tegevuses nooremate õpilaste abistamine, neile tegevuste ja mängude planeerimine ning läbiviimine.

Tervise hoidmine (18) Tervise füüsiline, vaimne, sotsiaalne ja emotsionaalne aspekt. Tervisenäitajad.

Tervisliku eluviisi komponendid, endale sobiliku tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse leidmine. Südame-

veresoonkonna haiguste ja pahaloomuliste kasvajate põhjused ning ennetamine tervisliku eluviisiga. Tervist

82

hoidvate valikute tegemine. Inimese elukaar ja selle perioodid, põhivajadused eluperioodidel (põhivajaduste

rahulda(ma)tus, mõju inimese käitumisele, suhtlemisele, tundemaailmale). Arstiabi kodukohas (lähinaabruses):

meditsiiniasutused ja nende otstarve; perearst ja eriarstid, kojukutse telefoni teel; tervisekindlustus; tervise- ja

puhkekeskused. Tervishoiu ja sotsiaalsüsteem Eestis. Koduapteek (sisu, kasutamine, ravimipakendi teabeleht).

Esmaabi lämbumise, põrutuse korral. Väsimus, stress, depressioon (tundemärgid, nõustamis- ja kriisiabi).

Tervisealased infoallikad, nende kasutamine ja usaldusväärsus. Kaitsesüstimine haiguste ennetamise eesmärgil

(lastehaigused, gripp, puugihammustustega kaasnevad haigused); kaitsesüstimine enne välisreisi. Allergia:

peamised allergiaallikad, allergilised reaktsioonid, meditsiiniline abi.

Riskikäitumise ennetamine (10) Toimetulek vägivallaga (vägivalla vormid, vägivallast hoidumine,

vägivallaga toimetulek, hinnang individuaalsele ja rühmakäitumisele; nõustamis- ja kriisiabi kodukohas).

Kuriteo ohvriks langemine, pöördumine õiguskaitseorganite poole. Seksuaalvägivald, valehäbi, ohvriabi.

Uimastid ja kuritegevus; uimastitega seotud seaduste põhipunktid. Uimastite tarvitamisega seotud tervise-,

sotsiaalsed ja juriidilised riskid; sõltuvuse kujunemine. Käitumine uimastitega seotud situatsioonides, esmaabi.

Sõltuvust tekitavad tegevused: loterii, hasartmängud (mänguautomaadid, kasiino jne) - riskid, abi saamise

võimalused.

Inimene ja välimus (2) Eakohane igapäevane ja pidulik riietus, aksessuaarid (nt kooli lõpupidu); suhtumine

vanemate, eakaaslaste, moeajakirjade soovitustesse. Rõivaste ja jalatsite hooldus: hooldusmärgid.

Inimene ja teave (2) Avalik infopunkt. Kohalik ajaleht. Eestis ilmuvad ajalehed ja ajakirjad; ajakirjanduse

tellimine. Uudisteportaalid internetis, internetis leiduva informatsiooni varieeruv kvaliteet.

Inimene, asjad ja raha (6) Arve avamine pangas; hoiuse igapäevane kasutamine (sularahaautomaat jne).

Maksete liigid koduses majapidamises, maksete tasumise võimalused, täpsus. Igapäevased sisseostud: ostukoha

valik (kauplus, turg jms); kulude planeerimine päevaks, nädalaks; ostutoimingud. Ühiskondliku toitlustamise

asutused (menüü, arve, käitumisetikett (sh kaaslase kutsumine); toidu kojutellimine). Kataloogikaubandus

(tellimine, riskid, kauba tagastamine). Postipaki saamine ja saatmine. Küla-/ linnaraamatukogus lugejaks

registreerumine, teabe hankimine otsitava kirjanduse kohta.

Karjääri planeerimine (4) Eneseanalüüs (tööalased huvid, võimed, oskused, isiksuseomadused).

Jätkuõppevõimalused (erialad, õppeasutused).

Õppetegevus

Õppetegevuses rakendatakse ja täiendatakse eelnevatel aastatel omandatud suhtlemis- ja käitumisetiketialaseid

teadmisi/oskusi. Tähelepanu pööratakse seejuures soolise küpsemise ja iseseisva elu alustamisega seotud

rollikäitumisele. Harjutatakse vestluspartnerilt täiendava teabe küsimist, erinevate ja vastandlike arvamuste

kuulamist ja eristamist ning kokkulepete saavutamist vaidlustes (oma seisukohtade selgitamine ja kaitsmine,

nõustumine, loobumine, eksimuste ja väärkäitumise tunnistamine). Kujundatakse oskust hinnata oma ning

kaasinimeste individuaalset ja rühmakäitumist (põhjus-tagajärg-seosed, otstarbekus, vastavus

ühiskonnanormidele). Teemade käsitlemisel tutvustatakse eri eluvaldkondadega seotud õigusakte,

ühiskonnaliikmete õigusi ja kohustusi (sh selgitatakse igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste ühetaolisuse

printsiipi), kujundatakse oskusi teha otstarbekaid ja vastutustundlikke valikuid/otsuseid. Õpilastele tutvustatakse

ja õpetatakse kasutama teabeallikaid, nõustamis- ja kriisiabivõimalusi, kujundades seeläbi harjumusi ning

oskusi otsida, küsida, kasutada elus vajaminevat teavet ja abi. Perekonnaõpetuse ühe osana pööratakse

tähelepanu vanema rollile oma lapse kasvatamisel: tutvustatakse lapse arengutingimusi, eakohaseid arendavaid

tegevusi ja vahendeid (kehalised tegevused, mängud ja mänguasjad, raamatud jms); õpetatakse lapsega koos

mängima ja tegutsema. Väiksematele mängude õpetamist ja koosmängimist saavad õpilased harjutada

vahetundidel, kooli üritustel. Tundides kasutatavatest aktiivõppemeetoditest on eelistatud praktilised õppused

(sh rollimängud), ühised arutelud ja diskussioonid, milles otsitakse lahendusi/vastuseid

probleemsituatsioonidele ja kõlbelistele dilemmadele. (Lisa) õppematerjalina kasutatakse trüki- ja elektroonilisi

teabeallikaid, nõuandekirjandust (ajakirjandus, käsiraamatud) jms. Harjutatakse tekstidest teabe hankimist ning

selle suulist ja kirjalikku edastamist (sh märkmete tegemist, konspekteerimist).

83



suhtleb tavasituatsioonides adekvaatselt (kuulab vestluspartnerit, esitab küsimusi, selgitab oma seisukohti, otsib

lahendust erimeelsustele, tunnistab oma eksimusi ja väärkäitumist);

reageerib adekvaatselt kohatule käitumisele enda ja teiste suhtes;

oskab küsida teavet kaasinimestelt, kasutada teabetekste ja teatmikke;

hindab oma ja kaaslaste käitumise otstarbekust tavasituatsioonides ning vastavust ühiskonnanormidele, käitub

vastavalt;

teab kooselu reegleid ja norme toetavates inimsuhetes ning väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja

vastutustunnet;

kirjeldab imiku ja väikelapse arendamise tingimusi ning hooldamise võtteid;

nimetab pereeluga seotud nõustamise ja abi võimalusi kodukohas;

mõistab inimtegevuse peamiste ressursside (aeg, teadmised/oskused, töö, raha) tähtsust oma elus;

oskab planeerida ressursside täiendamise/kulutamisega seotud tegevusi;

kirjeldab eluaseme omandamise, sisustamise ning hooldamisega seotud vajadusi, võimalusi, ohtusid ja

kohustusi;

hindab nõustaja suunamisel adekvaatselt oma võimeid, teadmisi, oskusi, jätkuõppevõimalusi ja -tingimusi ning

teeb enda jaoks sobivaima karjäärivaliku;

teab oma peamisi õigusi ja kohustusi töötajana, nimetab info ja abi saamise võimalusi tööõigusega seotud

küsimustes;

mõistab lepinguta töötamise ja ümbrikupalgaga seotud riske ja negatiivseid tagajärgi;

tunneb tööotsimisel ära inimkaubandusele viitavad märgid, teadvustab ohte ning kirjeldab õiget käitumist

inimkaubanduse ohvriks sattumise korral.

Õppesisu

Lähisuhted ja perekond (15) Lähisuhted, suhete alustamine ja hoidmine, vastutus ja austus. Kooselu,

abiellumine ja pere loomine. Raseduse planeerimine; loote areng; loote ja ema tervist hoidev käitumine. Lapse

sündimine: ettevalmistused imiku hooldamiseks; sünnijärgsed kohustused (nimepanek, tervisekindlustus,

meditsiiniline kontroll jms); kohaliku omavalitsuse ja riiklikud toetused. Lapse saamisega seotud (lisa)

kulutused (peamised kuluartiklid lapseeas), lapse hooldamisele kuluv aeg. Puudega laps. Imiku- ja lapseiga

(peamised arengutingimused, suhtlemine lapsega, lapse õigused (alus) haridusele). Lapse arendamine-

õpetamine (eakohased mänguasjad, raamatud jms); mängude õpetamine noorematele õpilastele. Peretülid ja –

vägivald (tagajärjed, lahendused, valehäbi, nõustamis- ja kriisiabi). Uimastite tarbija perekonnas: mõju

majanduslikule olukorrale, suhetele. Kohalikud ja üldriiklikud nõustamis- ja ravivõimalused. Lahutus,

lahuselava vanema kohustused lapse kasvatamisel

Eelarve planeerimine (8 ) Pere sissetulekud (palk, toetused). Igapäevaste kulutuste planeerimine (eluase, toit,

riietus, transport, vaba aeg); kulutuste kasv perekonna suurenemisel (sh lemmiklooma võtmisel). Suurte

väljaminekute planeerimine (soovid, võimalused, riskid: raha säästmine ja hoiustamine, järelmaks, krediit, laen,

liising). Kaupade-teenuste garantii (müüjalt teabe hankimine, garantii võimaluste-tingimuste kohta).

Eluase (6 ) Eluaseme liigid, eluaseme otsimine, arvestades pere vajadusi ja võimalusi (müügikuulutused,

kinnisvarafirmad). Üürileping, selle tingimused (üürniku õigused ja kohustused, „halva” lepingu ohud).

Eluaseme sisustuse planeerimine: hädavajalik sisustus, sisustuse hankimise (ostude) järjekord, ratsionaalne

paigutus, kujundusdetailid. Eluaseme, olmetehnika soetamine, hooldus ja remont: teabe hankimine võimaluste,

tingimuste ja abiteenuste kohta (müüja, telefoniraamat, kasutusjuhend jne).

Karjääri planeerimine (6) Jätkuõppevõimalused, valikute tegemine, arvestades huvisid, võimeid ja

majanduslikke võimalusi (transport, elamiskulud jms); kutsenõustamine. Kohalik tööhõiveamet,

tööturuteenused tööotsijale, töötus. Töötaja põhilised õigused ja kohustused, lepinguta töötamisega kaasnevad

riskid ja tagajärjed, ümbrikupalk. Abi leidmine tööõigusega seotud küsimustes. Inimkaubandus: tööorjus ja

prostitutsioon, ohvriks sattumise põhjused, inimkaubandusele viitavad märgid (kuulutuses, tööpakkuja

84

käitumises), ohtude teadvustamine, käitumine ohvriks sattumise korral, ohvriabi.

Õppetegevus

Õppetegevuses rakendatakse ja täiendatakse eelnevatel aastatel omandatud suhtlemis- ja käitumisetiketialaseid

teadmisi/oskusi. Tähelepanu pööratakse seejuures soolise küpsemise ja iseseisva elu alustamisega seotud

rollikäitumisele. Harjutatakse vestluspartnerilt täiendava teabe küsimist, erinevate ja vastandlike arvamuste

kuulamist ja eristamist ning kokkulepete saavutamist vaidlustes (oma seisukohtade selgitamine ja kaitsmine,

nõustumine, loobumine, eksimuste ja väärkäitumise tunnistamine). Kujundatakse oskust hinnata oma ning

kaasinimeste individuaalset ja rühmakäitumist (põhjus-tagajärg-seosed, otstarbekus, vastavus

ühiskonnanormidele). Teemade käsitlemisel tutvustatakse eri eluvaldkondadega seotud õigusakte,

ühiskonnaliikmete õigusi ja kohustusi (sh selgitatakse igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste ühetaolisuse

printsiipi), kujundatakse oskusi teha otstarbekaid ja vastutustundlikke valikuid/otsuseid. Õpilastele tutvustatakse

ja õpetatakse kasutama teabeallikaid, nõustamis- ja kriisiabivõimalusi, kujundades seeläbi harjumusi ning

oskusi otsida, küsida, kasutada elus vajaminevat teavet ja abi. Perekonnaõpetuse ühe osana pööratakse

tähelepanu vanema rollile oma lapse kasvatamisel: tutvustatakse lapse arengutingimusi, eakohaseid arendavaid

tegevusi ja vahendeid (kehalised tegevused, mängud ja mänguasjad, raamatud jms); õpetatakse lapsega koos

mängima ja tegutsema. Väiksematele mängude õpetamist ja koosmängimist saavad õpilased harjutada

vahetundidel, kooli üritustel.

Tundides kasutatavatest aktiivõppemeetoditest on eelistatud praktilised õppused (sh rollimängud), ühised

arutelud ja diskussioonid, milles otsitakse lahendusi/vastuseid probleemsituatsioonidele ja kõlbelistele

dilemmadele. (Lisa) õppematerjalina kasutatakse trüki- ja elektroonilisi teabeallikaid, nõuandekirjandust

(ajakirjandus, käsiraamatud) jms. Harjutatakse tekstidest teabe hankimist ning selle suulist ja kirjalikku

edastamist (sh märkmete tegemist, konspekteerimist).

AJALUGU 6. klass (35 tundi)


tunneb huvi oma perekonnaga seotud minevikusündmuste vastu;

teab, et kodukoht ja elutingimused on ajaloo käigus muutunud;

tajub mineviku ja oleviku seoseid;

mõistab „põlvkonna” olemust;

mõistab ajalist järgnevust ajateljel, omab üldist ettekujutust kodukoha ajaloo perioodidest.

Õppesisu

Sissejuhatus. (5) Mida me minevikust mäletame? Suguvõsa ajalugu. Minu suguvõsa.

Kuidas me ajaloost teada saame? Suulised ajalooallikad (8) Vanemate (ema, isa) lapsepõlve aegne elu maal.

Vanemate lapsepõlve aegne elu linnas. Vanavanemate elu maal nende noorusajal. Vanavanemate elu linnas

nende noorusajal. Kool läbi aegade. Toit inimeste elus eri aegadel. Eri ajastute inimeste rõivad.

Kirjalikud ja esemelised ajalooallikad (11) Vanad asjad jutustavad minevikust. Muuseum.

Muuseumikülastus. Kirjalikud ajalooallikad. Arhiiv. Vanad ehitised jutustavad minevikust. Rehetare. Õppekäik

kodukoha vanemate ehitistega tutvumiseks. Ajaloo jäljed maastikul ja maapõues. Õppekäik kodukoha

linnamäe, kivikalme või muu ajaloojäljega tutvumiseks. Raamatud räägivad ajaloost. Filmid räägivad ajaloost.

Ajaarvamisest. (7) Ajaarvamisest. Esimesed jäljed inimestest kodukohas. Kodukoht muinasajal. Keskaja jäljed

kodukohas. Kodukoht 100 a tagasi. Eluolu kodukohas kaasajal.

85

Õpitu kinnistamine ( 3 ) Õppekäik. Kordamine.

Õppetegevused

Ajalooõpetuses lähtutakse õpilasest kui ajaloos osalejast. Õpilasel kujundatakse arusaam, et ajalugu on ka tema

enda lugu. Toetutakse lapse isiklikele kogemustele ning eelnevatele teadmistele ja ettekujutustele, kesksel kohal

on nende aktualiseerimine ja süstematiseerimine. Otstarbekas on „oma ajaloo” (eluloo) koostamine näiteks

vanematelt ja vanavanematelt saadud teabe põhjal. Õppetegevuse käigus omandatakse mitmesuguseid oskusi

(küsimuste esitamine, teabe hankimine, eneseväljendamine), arendatakse koostööoskusi ja kujutlusvõimet. Uut

teemat käsitlema asudes selgitatakse välja õpilase eelteadmised, et vältida võimalike väärkujutluste kinnistumist

ja uute kujunemist. Õppetöös tuleb vastata kõigile ajalooalastele küsimustele ning vestluse käigus jälgida

aktiivselt õpilaste ettekujutuste arengut. 6. klassis omandatakse teadmisi õpilaskeskse lähiümbruse kohta. Väga

oluline on õpetamisel muuseumide, ajalooga seotud paikade ja mälestiste külastamine ning minevikku

kajastavate filmide vaatamine.



nimetab vanaaja olulisemaid kultuurisaavutusi;

selgitab õpitava ajalooperioodiga seostuvaid olulisemaid põhimõisteid;

nimetab tähtsamat muinasajast ja selle perioodidest (kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg);

selgitab üldisi fakte Eestist ja tema naabermaadest muinas- ning keskajal;

kirjeldab kõige üldisemal kujul keskaja olemust;

nimetab keskaja tähtsamaid leiutisi ja avastusi;

Õppesisu

Muinasaeg. (8 tundi) Ajaarvamisest. Kiviaeg. Karjakasvatuse ja põlluharimise algus. Metallide kasutuselevõtt.

Looduslike tingimuste osa inimkonna arenemisel. Muinasaja ajajärgud ja nende üldiseloomustus.

Muinasaeg Eestis. (8) Jääaeg. Eesti ala asustamine inimestega. Vanimad inimasulad Eestis. Muistsete eestlaste

elu-olu. Karjakasvatuse ja põlluharimise algus Eestis. Eesti ala asustus I ja II aastatuhande vahetusel. Eestlased

muinasaja lõpus. Eestlaste naabrid. Eestlaste naabruses tekivad riigid. Suhted naabritega.

Vanaaeg. (8) Vanaaja sisu ja üldiseloomustus. Vanaaja kõrgkultuuride olulisus kas Vana-Ida, Vana-Rooma või

Vana-Kreeka näitel.

Keskajast ja feodaalkorrast. (8) Keskaja üldiseloomustus. Põlluharimise areng keskajal. Talupoegade elu-olu.

Feodaalide elu-olu. Keskaegsed linnad. Ristiusu kirik. Feodaalsed riigid. Ristisõjad.

Eestlaste muistne vabadusvõitlus. (8) Tung itta. Liivlaste ja lätlaste alistamine. Muistse vabadusvõitluse

algus. Ümera lahing. Lembitu. Madisepäeva lahing. Taanlased Põhja-Eestis. Muistse vabadusvõitluse lõpp.

Eestlased võõra võimu all. (6) Eesti ala pärast vallutust. Jüriöö ülestõus. Keskaegsed linnad Eestis. Keskaegne

Tallinn. Reformatsioon. Reformatsiooni mõju kultuuri arengule.

Eestlaste naabrid XIII-XV sajandil. (4) Liivlased, lätlased, leedulased, Soomlased, rootslased. Venelased.

Eesti varauusajal. (6 ) Liivi sõda. Eesti Rootsi riigi koosseisus. Eestikeelse koolihariduse algus. Tartu Ülikool.

Suur nälg.

Suured leiutused ja avastused. (10) Teaduse ja tehnoloogia areng keskaja lõpul. Trükikunsti leiutamine.

Esimesed eestikeelsed raamatud. Tulirelvade kasutuselevõtmine. Linnade kaitseehitiste muutumine. Meresõidu

arenemine. Ameerika avastamine. Esimene teekond ümber maailma. Asumaade vallutamine. Orjakaubandus.

86

Õpitu kinnistamine (3 tundi) Õppekäik.

Õppetegevus

Ajalooõpetuses lähtutakse õpilasest kui ajaloos osalejast. Õpilasel kujundatakse arusaam, et ajalugu on ka tema

enda lugu. Toetutakse lapse isiklikele kogemustele ning eelnevatele teadmistele ja ettekujutustele, kesksel kohal

on nende aktualiseerimine ja süstematiseerimine. Otstarbekas on „oma ajaloo” (eluloo) koostamine näiteks

vanematelt ja vanavanematelt saadud teabe põhjal. Õppetegevuse käigus omandatakse mitmesuguseid oskusi

(küsimuste esitamine, teabe hankimine, eneseväljendamine), arendatakse koostööoskusi ja kujutlusvõimet. Uut

teemat käsitlema asudes selgitatakse välja õpilase eelteadmised, et vältida võimalike väärkujutluste kinnistumist

ja uute kujunemist. Õppetöös tuleb vastata kõigile ajalooalastele küsimustele ning vestluse käigus jälgida

aktiivselt õpilaste ettekujutuste arengut. 6. klassis omandati teadmisi õpilaskeskse lähiümbruse kohta. 7. klassis

keskendutakse juba laiemalt Eesti ajaloo tundmaõppimisele. Väga oluline on ajaloo õpetamisel muuseumide,

ajalooga seotud paikade ja mälestiste külastamine ning minevikku kajastavate filmide vaatamine.



selgitab üldisi fakte uusaja sündmustest ja inimeste elu-olust Eestis kuni Esimese maailmasõja lõpuni;

nimetab Euroopa ja maailma uusaja tähtsamaid sündmusi, mis on mõjutanud Eesti ajalugu;

tunneb huvi Eesti mineviku vastu Euroopas;

teab, et Euroopas toimunud sündmused on oluliselt mõjutanud Eesti ajalugu;

kirjeldab, kuidas majanduslikud ja ühiskondlikud muutused on mõjutanud inimeste elukorraldust;

teab, et inimeste teadmised on arenenud suhtlemises teiste rahvastega;

mõistab sõdade erisust seoses ajaperioodiga;

kõrvutab ajateljel mõningaid olulisi Eestis ja Euroopas toimunud sündmusi;

tunneb ajaperioodi iseloomulikke tunnuseid.

Õppesisu

Maailm uusajal (10) Mis on uusaeg? Euroopa uusaja algul. Ameerika iseseisvussõda ja USA sünd. Suur

Prantsuse revolutsioon. Napoleoni sõjad. Euroopa pärast Napoleoni sõdu. Tööstusrevolutsioon.

Muuseumitund/filmitund.

Eesti Tsaari-Venemaa võimu all (10) Põhjasõda. Peeter I. Eesti pärast ühendamist Venemaaga. Muudatused

majanduses. Talupoegade koormiste suurendamine. Pärisorjus. Pärisorjuse kaotamine ja asendamine

teoorjusega. Mõisnike elu-olu. Teorendilt raharendile. Talude päriseksostmine. Talurahvarahutused. Mahtra

sõda Muuseumitund/filmitund/õppekäik.

Eesti talurahva elu (10) Talupere. Talu hooned. Talupere aastaringsed tööd. Talurahva söök ja söögikombed.

Rahvakalender ja rahvakombed. Talurahvakoolid. Muuseumitund/filmitund/õppekäik.

Rahvuslik ärkamisaeg (10) Ärkamisaja eellugu. Kr. J. Peterson. Fr. R. Kreutzwald. „Kalevipoeg“ J.V. Jannsen

ja „Postimees“ Vanemuise Selts. I üldlaulupidu. L. Koidula. Eesti teatri algus. J. Hurt. C.R. Jakobson.

Muuseumitund/filmitund/õppekäik

Tööstuse areng. Venestamisaeg (8) Esimesed vabrikud ja raudteed Eestis. Tööliste elu. Venestamisaeg.

Rahvuslik liikumine venestamisajal. EÜS ja Eesti rahvusvärvide algus. J. Tõnisson ja „Postimees“. Karskus- ja

spordiseltsid. G. Lurich. Muuseumitund/filmitund/õppekäik

87

Eesti XX sajandi alguses (8) Eesti majandus XX sajandi algul. 1905.-1907. aasta revolutsioon.

Revolutsioonisündmused Eestis. Mõisate põletamine. Karistussalgad. Eesti enne I maailmasõda.

Väljarändamine Eesti kultuur XX sajandi algul. Muuseumitund/filmitund/õppekäik.

Maailm I maailmasõja eel (8) Suured leiutused ja avastused. Suurriikide ajastu (Briti impeerium, Ameerika

Ühendriigid, Tsaari-Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa). I maailmasõja põhjused ja algus. 1917. aasta

revolutsioon Venemaal. Nõukogude võimu kehtestamine. I maailmasõja lõpp.

Muuseumitund/filmitund/õppekäik.

Eestist saab iseseisev riik (6) Eestlased I maailmasõjas. Eesti 1917. aastal. Eesti 1918. aastal.

Muuseumitund/filmitund/õppekäik

Õppetegevus

8. ja 9. klassis keskendutakse Eesti ajaloo õppimisele seoses Euroopa ja maailma ajalooga. Euroopas ja

maailmas toimunud sündmusi käsitletakse eeskätt Eesti ajaloo paremaks selgitamiseks ja ilmestamiseks.

Ajalooõpetuse puhul seni olulisena rõhutatud põhimõtetele lisandus 8.-9. klassis vajadus pöörata tähelepanu

otsustele ja kaudsetele põhjuslikele seostele. 8. klassi ajalooõpetuses lähtutakse kontsentrilisuse põhimõttest.

Taotluseks on tuua selgelt esile seosed varemõpitu ja –kõnelduga, et võimaldada sel moel äratundmistunde

tekkimist. Võimaluse korral korraldatakse õppekäike muuseumidesse ja ajaloolistesse paikadesse, näidatakse

filme, mis kajastavad minevikus toimunud sündmusi jne. Rõhutatakse, et Euroopas toimunud sündmused on

tugevasti mõjutanud Eestis toimunud sündmusi (sõjad, revolutsioonid, tootmissuhete muutused jms). Ajateljele

kantakse Euroopas toimunud sündmused, mis mõjutavad Eesti ajalugu.



tunneb huvi Eesti riigi mineviku vastu;

teab, et maailmas toimunud sündmused on otseselt või kaudselt mõjutanud nii Eestis kui ka mujal Euroopas

toimunud sündmusi;

omab üldist ettekujutust Eesti ajaloost ja sellega seoses üldjoontes kogu maailma ajaloost;

mõistab, et eri ajastute kultuuri-, teaduse- ja tehnikasaavutused on olnud edasiviivaks jõuks riikide (ka Eesti)

arengus;

teab, et poliitikal on suur roll maailma riikide omavahelistes suhetes;

kujutab ajateljele toetudes ette maailmas toimunud olulisemaid sündmusi;

nimetab oma põhiõigusi ning kohustusi Eesti Vabariigi kodanikuna;

kirjeldab Eesti riigi valitsemiskorda;

väärtustab oma kodumaad ning Eesti Vabariigi kodanikuks olemist.

Õppesisu

Eesti Vabadussõda (4) Vabadussõja algus. Kaitse korraldamine. Välismaine abi. Eesti vabastamine. Sõda

sakslastega. Võnnu lahing.

Vabadussõja lõpp. Tartu rahu. Muuseumitund/õppekäik.

Eesti Vabariik 1918-1940 (6) Asutav Kogu ja maareform. Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitika.

Põllumajandus, tööstus, kultuur ja haridus Eesti Vabariigis.

Maailm kahe maailmasõja vahel (4) Saksamaa pärast I maailmasõda. Kommunistlik Nõukogude Liit.

88

Asumaad ja rahvuslik vabadusliikumine.

Eesti kaotab iseseisvuse. 1939-1940 (4) Molotovi - Ribbentropi pakt. Baaside leping. Eesti okupeerimine ja

liitmine NSV Liiduga. Esimene Nõukogude aasta.

Teine maailmasõda 1939-1945 (4) II maailmasõja käik. II maailmasõda ja Eesti. Sõjasündmused Eestis 1944.

Eesti ja muu maailm pärast II maailmasõda (5) Maailm pärast II maailmasõda. Külm sõda. Nõukogude

Eesti. Kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Eesti taasiseseisvumine. Muuseumitund/õppekäik

Ühiskonnaõpetus (8) Põhiseadus. Eesti riigi sümbolid. Valimised. Riigikogu. Riigipea. Valitsus. Korrakaitse

Riigikaitse. Kohus.

Õppetegevus

8. ja 9. klassis keskendutakse Eesti ajaloo õppimisele seoses Euroopa ja maailma ajalooga. Euroopas ja

maailmas toimunud sündmusi käsitletakse eeskätt Eesti ajaloo paremaks selgitamiseks ja ilmestamiseks.

Ajalooõpetuse puhul seni olulisena rõhutatud põhimõtetele lisandus 8.-9. klassis vajadus pöörata tähelepanu

otsustele ja kaudsetele põhjuslikele seostele. 8. klassi ajalooõpetuses lähtutakse kontsentrilisuse põhimõttest.

Taotluseks on tuua selgelt esile seosed varemõpitu ja –kõnelduga, et võimaldada sel moel äratundmistunde

tekkimist. Võimaluse korral korraldatakse õppekäike muuseumidesse ja ajaloolistesse paikadesse, näidatakse

filme, mis kajastavad minevikus toimunud sündmusi jne. Rõhutatakse, et Euroopas toimunud sündmused on

tugevasti mõjutanud Eestis toimunud sündmusi (sõjad, revolutsioonid, tootmissuhete muutused jms). Ajateljele

kantakse Euroopas toimunud sündmused, mis mõjutavad Eesti ajalugu.9. klassis üldistatakse seni Eesti ja

Euroopa ajaloo kohta õpitut, paigutades selle maailma ajaloo konteksti. Ajateljele kantakse kogu maailmas

toimunud sündmused, mis on mõjutanud Eesti ajalugu.

INGLISE KEEL 5. klass (70 tundi)


tunneb ära õpitud sõnad ja väljendid suulises kõnes ja kirjalikes lühikestes tekstides, saab aru nende

tähendusest;

vastab lühikestele väga lihtsatele küsimustele õpitu ulatuses; oskab esitada väga lühikesi lihtsaid küsimusi;

tunneb tähestikku, tunneb ära õpitud sõna kirjapildi;

oskab teha ärakirja võõrkeelsetest tekstidest;

oskab kirjutada oma isikuandmeid;

suhtub positiivselt võõrkeele õppimisse.

Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

A1.1 A1.1 A1.1 A1.1

Õppesisu

Mina ja teised. Enese ja kaaslaste tutvustus.

Kodu ja lähiümbrus. Pereliikmed, kodu asukoht.

Kodukoht Eesti. Riik, pealinn, rahvused; aastaajad, kodukoha kirjeldus.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Lihtsad tegevused kodus ja koolis ning nende tegevustega seotud vahendid.

Vaba aeg. Lemmiktegevused ja eelistused.

Õppetegevus

Oluline on mängulisus, suur kaal on salmidel ja lauludel. Rõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Omandatakse

esmane sõnavara. Julgustatakse kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid. Häälikute eristamine ning õige õige

hääldusaluse omandamine. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba õpitud. Õpitu

kordamine ja seostamine. Õppimine nii paaris kui ka rühmas.

Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:

1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine);

2) loetellu sobimatu sõna äratundmine;

89

3) kuuldu põhjal pildi täiendamine;

4) tähelepanelikku kuulamist nõudvate mängude mängimine (nt bingo);

5) laulude ja luuletuste kuulamine ning nende põhjal ülesande täitmine (nt ridade järjestamine, riimuvate sõnade

leidmine);

6) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;

7) häälega lugemine;

8) rääkimine pildi alusel;

9) ärakirja tegemine ja mudeli järgi kirjutamine.



saab aru õpitud sõnadest ja lühikestest lausetest;

reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

mõistab lihtsaid sagedamini esinevaid väljendeid ja sõnu sisaldavaid tekste;

kasutab õpitud sõnu ja väljendeid oma (küsimuste esitamine, küsimustele vastamine) vajaduste väljendamiseks;

suudab kirjutada lühikesi lauseid ja fraase enda ja oma lähima ümbruse kohta.

Õppesisu

5. klassis alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad:

Mina ja teised: Iseloom, välimus, enesetunne ja tervis, suhted sõpradega ja lähikondsetega, ühised tegevused,

viisakas käitumine.

Kodu ja lähiümbrus: Kodu ja koduümbrus, sugulased; pereliikmete ametid; igapäevased kodused tööd ja

tegemised.

Kodukoht Eesti: Eesti asukoht, sümboolika ja tähtpäevad; linn ja maa, Eesti loodus, ilm, käitumine looduses.

Riigid ja nende kultuur: Õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolika, tähtpäevad ja kombed, mõned tuntumad

sündmused, saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuuri- valdkonnast; eakohased aktuaalsed

ühiskondlikud teemad, Eesti naaberriigid.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Kodused toimingud, söögikorrad, hügieeniharjumused; turvaline liiklemine, tee

küsimine ja juhatamine; poes käik, arsti juures käimine; kool ja klass, koolipäev, õppeained; ametid.

Vaba aeg. Huvid, erinevad vaba aja veetmise viisid.

Õppetegevus

Julgustatakse õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades järk-järgult kirjalike tööde mahtu.

Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus, sh õigekirjaoskuse ja

loovuse süstemaatiline arendamine. Jätkub põhisõnavara kiire laiendamine, õpilasi juhitakse iseseisvalt lugema.

Oluline on arendada teksti mõistmise oskust. Suulist suhtlemisoskust arendatakse erineva sisuga rühmatöödega,

sh mängude ja rollimängudega. Kirjutamisel on oluline tekstiloomeoskuse arendamine. Teemasid käsitledes

pööratakse erinevate osaoskuste kaudu tähelepanu teiste kultuuride tundmaõppimisele ning kõrvutamisele oma

kultuuriga. Õpilasi harjutatakse kasutama sõnaraamatuid.

Osaoskuste arendamine:

1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;

2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;

3) ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal (nt tabeli täitmine, joonise täiendamine);

4) mudelkirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, lühikesed kirjad);

5) järjestusülesanded (nt sõnad lauseteks, laused/lõigud tekstiks);

6) eakohased projektitööd;

7) lühiettekanded (nt projektitööde kokkuvõtted, huvialade tutvustamine);

8) rollimängud;

9) õppesõnastike kasutamine



saab aru selgelt hääldatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud lühikestest

dialoogidest;

90

saab aru lihtsatest kirjalikest tekstidest, mis on seotud igapäevaelu ja vajadustega;

oskab suuliselt lühidalt tutvustada ennast ja oma lähiümbrust;

suudab alustada ja lõpetada lühivestlust õpitud teemade piires; osaleda lühidialoogis õpitud sõnavara ja

lausemallide piires;

kirjutab lihtsaid lühiteateid igapäevaeluga seotud tegevustes (nt postkaart, kutse);

oskab näidise järgi lühikesi kirjeldavaid tekste koostada.


A1.2 A1.2 A1.2 A1.2

Õppesisu

Nooremas kooliastmes alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal.

Mina ja teised: Iseloom, välimus, enesetunne ja tervis, suhted sõpradega ja lähikondsetega, ühised tegevused,

viisakas käitumine.

Kodu ja lähiümbrus: Kodu ja koduümbrus, sugulased; pereliikmete ametid; igapäevased kodused tööd ja

tegemised.

Kodukoht Eesti: Eesti asukoht, sümboolika ja tähtpäevad; linn ja maa, Eesti loodus, ilm, käitumine looduses.

Riigid ja nende kultuur: Õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolika, tähtpäevad ja kombed, mõned tuntumad

sündmused, saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuuri- valdkonnast; eakohased aktuaalsed

ühiskondlikud teemad, Eesti naaberriigid.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Kodused toimingud, söögikorrad, hügieeniharjumused; turvaline liiklemine, tee

küsimine ja juhatamine; poes käik, arsti juures käimine; kool ja klass, koolipäev, õppeained; ametid.

Vaba aeg. Huvid, erinevad vaba aja veetmise viisid.

Õppetegevus

Julgustatakse õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades järk-järgult kirjalike tööde mahtu.

Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus, sh õigekirjaoskuse ja

loovuse süstemaatiline arendamine. Jätkub põhisõnavara kiire laiendamine, õpilasi juhitakse iseseisvalt lugema.

Oluline on arendada teksti mõistmise oskust. Suulist suhtlemisoskust arendatakse erineva sisuga rühmatöödega,

sh mängude ja rollimängudega. Kirjutamisel on oluline tekstiloomeoskuse arendamine. Teemasid käsitledes

pööratakse erinevate osaoskuste kaudu tähelepanu teiste kultuuride tundmaõppimisele ning kõrvutamisele oma

kultuuriga.

Osaoskuste arendamine:

1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;

2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;

3) ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal (nt tabeli täitmine, joonise täiendamine);

4) mudelkirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, lühikesed kirjad);

5) järjestusülesanded (nt sõnad lauseteks, laused/lõigud tekstiks);

6) eakohased projektitööd;

7) lühiettekanded (nt projektitööde kokkuvõtted, huvialade tutvustamine);

8) rollimängud;

9) õppesõnastike kasutamine



saab õpitud temaatika piires aru lühidialoogidest ja tekstidest;

saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest (nt postkaardid, teeviidad, teated, sõnumid) ja leiab neist vajaliku teabe;

saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest;

osaleb lihtsates lühikestes igapäevaelulistes suhtlussituatsioonides;

saab aru olulisest teabest olmetekstides (menüü, juhendid, lihtsamad küsimustikud);

kirjeldab suuliselt oma tegevusi igapäevaelulistes situatsioonides.

Õppesisu

Nooremas kooliastmes alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad

järgmised alateemad:

Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja

teistega arvestamine.

Kodu ja lähiümbrus. Perekondlikud sündmused ja tähtpäevad; kodukoha vaatamisväärsused ja nende

tutvustamine.

91

Kodukoht Eesti. Loodus ja looduskaitse; keskkonnahoidlik ja -säästlik käitumine; elu linnas ja maal; Eesti

vaatamisväärsused.

Riigid ja nende kultuur. Õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid ja nende lühiiseloomustus, tuntumate

riikide nimetused, rahvad, keeled.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Tervislik eluviis ja toitumine, suhtlemine teeninduses, turvalisus;

õpioskused ja harjumused, edasiõppimine ja kutsevalik; töökohad.

Vaba aeg. Kultuuriline mitmekesisus; kirjandus ja kunst, sport, erinevad meediavahendid ja reklaam.

Õppetegevus

Kõiki osaoskusi arendatakse võrdselt. Olulisel kohal on sõnavara avardamine ja kinnistamine ning iseseisvate

tööharjumuste väljakujundamine. Suunatakse õpitavat keelt aktiivsemalt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool

tundi. Loetakse lühemaid ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Tähelepanu pööratakse loovuse

arendamisele nii suulises kui ka kirjalikus väljendusoskuses.

Lähenetakse keeleõppele analüüsivalt, võrreldakse eri keelte sarnasusi ja erinevusi ning märkama

keelekasutusvigu.

Õpitakse mõistma kultuurierinevusi, neid teadvustama ning nendega arvestama. Õpitakse väärtustama

mõtteviiside mitmekesisust, avaldama arvamust ning nägema ja arvestama erinevaid seisukohti.

1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine sh iseseisev lugemine;

2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt ajaleheartiklid, uudised, filmid);

3) loovtööd (nt luuletused, lühikirjand, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused, lühiülevaated);

4) lühireferaadid ja lihtsam uurimistöö;

5) projektitööd;

6) rolli- ja suhtlusmängud

7) info otsimine erinevatest teabeallikatest (sõnaraamatud, internet)



on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa (de) kultuurist;

saab aru lihtsatest dialoogidest, väga lühikestest juttudest, teadetest ja sõnumitest tuttavatel teemadel, mis on

seotud igapäevaeluga;

loeb sageli kasutatava sõnavaraga lühikesi tekste ja faktilist infot sisaldavaid tekste (nt kuulutused, isiklikud

kirjad), leiab tekstis sisalduvat infot;

tutvustab suuliselt ennast, oma huvisid ja oma pereliikmeid, kirjeldab lähiümbrust ja tegevusi õpitud sõnavara ja

lausemallide piires;

kirjutab lühikesi ja lihtsaid tekste: erinevat tüüpi sõnumeid, kirjeldusi, minevikus toimunud tegevusi, kirjeldab

oma tundeid ja arvamusi.


A2.1 A2.1 A2.1 A2.1

Õppesisu

Kujundatakse ja kinnistatakse inglise keele alaseid (jätkuvalt integreeritult teiste õppeainete ja huvitegevusega)

teadmisi ning oskusi, mis aitavad õpilastel toime tulla edaspidises iseseisvas elus. Põhiülesandeks jääb endiselt

kõnekeele arendamine.

Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja

teistega arvestamine.

Kodu ja lähiümbrus. Perekondlikud sündmused ja tähtpäevad; kodukoha vaatamisväärsused ja nende

tutvustamine.

Kodukoht Eesti. Loodus ja looduskaitse; keskkonnahoidlik ja -säästlik käitumine; elu linnas ja maal; Eesti

vaatamisväärsused.

Riigid ja nende kultuur. Õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid ja nende lühiiseloomustus, tuntumate

riikide nimetused, rahvad, keeled.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Tervislik eluviis ja toitumine, suhtlemine teeninduses, turvalisus; õpioskused ja

harjumused, edasiõppimine ja kutsevalik; töökohad.

Vaba aeg. Kultuuriline mitmekesisus; kirjandus ja kunst, sport, erinevad meediavahendid ja reklaam.

Õppetegevused

Suunatakse õpitavat keelt aktiivsemalt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Loetakse lühemaid

ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Tähelepanu pööratakse loovuse arendamisele nii suulises kui ka

92

kirjalikus väljendusoskuses.

Lähenetakse keeleõppele analüüsivalt, võrreldakse eri keelte sarnasusi ja erinevusi ning märkama

keelekasutusvigu.

Õpitakse mõistma kultuurierinevusi, neid teadvustama ning nendega arvestama. Õpitakse väärtustama

mõtteviiside mitmekesisust, avaldama arvamust ning nägema ja arvestama erinevaid seisukohti.

1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine sh iseseisev lugemine;

2) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt ajaleheartiklid, uudised, filmid);

3) loovtööd (nt luuletused, lühikirjand, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused, lühiülevaated);

4) lühireferaadid ja lihtsam uurimistöö;

5) projektitööd;

6) rolli- ja suhtlusmängud

7) info otsimine erinevatest teabeallikatest (sõnaraamatud, internet)

MUUSIKAÕPETUS 1. klass (35 tundi)


teeb vahet kõrgel ja madalal helil;

teeb vahet kiirel ja aeglasel muusikal;

suudab liikuda lihtsa muusika järgi;

tunneb rütmivorme, oskab neid kaasa plaksutada;

suudab mängida tuttavatel rütmipillidel õpitud rütme;

suudab kuulata pala rahulikult lõpuni;

tunneb ära Eesti hümni, oskab käituda hümni laulmise ajal;

Õppesisu

Häälemängud: olmehäälte jäljendamine, hingamisharjutused.

Õige kehahoid laulmisel.

Vahetegemine kõrgel ja madalal helil koostegevuses õpetajaga, reageerimine kehaasendi muutusega (püsti,

pikali).

Oma liikumise sobitamine vastavalt muusika iseloomule (kiire-aeglane), reageerimine selle muutumisele.

Reageerimine muusika rütmile, sh rõhulisele osale muusikas

(liigutusega) õpetaja suunamisel.

Rütmide TA ja TI-TI tundmaõppimine ja järelekordamine õpetaja abiga. Lihtsamate õpitud rütmide

kaasamängimine pillidel (kõlapulgad, kehapill).

Lihtsamate pillide valmistamine koostegevuses õpetajaga olmeprügist

(nt kõristi üllatusmunast vm topsist), pillide ja kõlade otsimine loodusest

(kivipill, puupulgad jne).

Lastelaulude ja karakterpalade kuulamine.

Hümn, käitumine hümni laulmise ajal.

Teeb tutvust mõistetega helilooja, koor, koorijuht, laulupidu.

Õppetegevus

Muusikaõpetuse kaudu arendatakse õpilaste suhtlemis- ja eneseväljendusoskust. Muusikaõpetuses pööratakse

tähelepanu helide, müra ja kõne

eristamisele. Arutletakse, mis vahe on ühel või teisel helil, kuidas helid tekivad. Kuulatakse erinevaid

olmehääli, loodushääli. Viiakse läbi välitunde erinevate häälte kuulamiseks. Praktilise tegevuse käigus

tekitatakse ise mitmesuguseid helisid vahendite ja/või oma häälega. Kesksel kohal muusikaõpetuse tunnis on

laulmine ja pillimäng. Lauldakse ühehäälseid lihtsa meloodiaga palu.

Pillimängu rakendatakse peamiselt laulude kaasmänguna.

Oluline koht muusikaõpetuse tunnis on muusika kuulamisel. Õpetaja suunamisel kuulatakse eri rütmis ja

tempos muusikapalu, tutvutakse kiire ja aeglase; rõõmsa ja kurva muusikaga. Muusika kuulamisega arendatakse

kuulamisoskust, tähelepanu.

Helivältusi väljendatakse konkreetsete ja mõistetavate rütmisõnadega, meloodia kõrguse muutusi tähistatakse

tajutavate käeliigutuste või joonistega tahvlil.

Muusikaõpetuse kaudu koordineeritakse liigutusi, arendatakse rütmitunnet, silma ja käe koostööd. Olulisel

kohal on muusikaline liikumine:

rahvatantsud, laulumängud, liikumine karakterpalade järgi.

93



tekitab häält õige kehahoiaku ja vaba tooniga;

tunneb helipikkusi ja rütmivorme, paus (ühelöögiline);

oskab õpitud rütme tuttava laulu saateks kaasa mängida;

teeb vahet pikal ja lühikesel helil;

suudab eristada kurvakõlalist meloodiat rõõmsakõlalisest;

oskab laulda lihtsama regilaulu koori osa;

oskab laulda peast kahte lastelaulu;

oskab teha tegevusi kaasa tuttavas laulumängudes.

Õppesisu

Häälemängud: rütmistatud hingamisharjutused. Paus.

Hingamisharjutused võiksid olla õpitud rütmidel ja sulghäälikutel. Vaba tooniga (oma häälega) laulmine.

Pöörata tähelepanu, et laps ei hakkaks kõrgeid toone laulma peahäälega

Õige kehahoiu säilitamine laulmise ajal. Väga oluline on istudes laulmisel pöörata tähelepanu kehahoiule.

Rütmide TA ja TI-TI äratundmine ja iseseisev järelekordamine. Paus Lihtsamate õpitud rütmide

kaasamängimine pillidel (triangel, marakas). Jätkuvalt tuleb pöörata tähelepanu rõhulise osa leidmisele

muusikas. Rõhulise osa võib fikseerida liigutusega (nt plaks, kikivarvule tõusmine, kükk vm), aga ka õpitud

rütmipilliga õpetaja kaasabil.

Heli vältuse määramine (pikk-lühike). Kasutada erineva tämbriga helitekitajaid (erinevad pillid,

inimhääl).

Lastelaulude ja karakterpalade kuulamisel analüüsida palu juba varem õpitud mõistetega kiire-aeglane ning

lisada mõisted rõõmus-kurb. Näidata meloodia liikumise suunda praktiliste liigutuste või materialiseeritud

vahenditega õpetaja kaasabil.

Tutvustada lastele regilaulu laulmise traditsiooni. Lihtsama regilaulu õppimine mõne rahvapilli (nt.

väikekannel) saatel aga ka saateta. Regilaulude kuulamine.

Tunnis laulda võimalikult palju koos lastega, et nad harjuksid tajuma meloodia liikumist ja rütmide

vaheldumist. Arendada laste mälu ja lasta võimalikult palju palu kuulmise järgi pähe õppida. Kasutada

kordamisprintsiipi. Eesti hümni 1.salmi kaasalaulmine.

Laulumängude mängimine: mängu sisu tähistavate liigutuste sooritamine, jäljendamine. Loovuse arendamine.

Pöörata tähelepanu, et tegevused sobituksid muusikasse. (nt. LM „Jurgelis“)

Tutvustada lastele mõisteid solist, marss, salm. Kuulata muusikanäiteid, selgitada tähendust.

Õppetegevus

Muusikaõpetuse kaudu arendatakse õpilaste suhtlemis- ja eneseväljendusoskust. Muusikaõpetuses pööratakse

tähelepanu helide, müra ja kõne

eristamisele. Arutletakse, mis vahe on ühel või teisel helil, kuidas helid tekivad. Kuulatakse erinevaid

olmehääli, loodushääli. Viiakse läbi välitunde erinevate häälte kuulamiseks. Praktilise tegevuse käigus

tekitatakse ise mitmesuguseid helisid vahendite ja/või oma häälega. Kesksel kohal muusikaõpetuse tunnis on

laulmine ja pillimäng. Lauldakse ühehäälseid lihtsa meloodiaga palu.

Pillimängu rakendatakse peamiselt laulude kaasmänguna.

Oluline koht muusikaõpetuse tunnis on muusika kuulamisel. Õpetaja suunamisel kuulatakse eri rütmis ja

tempos muusikapalu, tutvutakse kiire ja aeglase; rõõmsa ja kurva muusikaga. Muusika kuulamisega arendatakse

kuulamisoskust, tähelepanu.

Helivältusi väljendatakse konkreetsete ja mõistetavate rütmisõnadega, meloodia kõrguse muutusi tähistatakse

tajutavate käeliigutuste või joonistega tahvlil.

Muusikaõpetuse kaudu koordineeritakse liigutusi, arendatakse rütmitunnet, silma ja käe koostööd. Olulisel

kohal on muusikaline liikumine:

rahvatantsud, laulumängud, liikumine karakterpalade järgi.



teab peast 3-4 lastelaulu;

suudab tuttavat laulu laulda võimalikult selge diktsiooni ja õige kehahoiuga vaikselt/valjusti;

teab mõnda rahvakalendri tähtpäevadega seotud rahvalaulu, suudab osaleda nende laulmisel;

tunneb tuttavas laulus ära rütmivältuse, reageerib sellele keha liikumisega;

94

suudab käega viibates tähistada kaheosalist taktimõõtu;

tunneb ära kuulatud muusikapala iseloomu (kurb, rõõmus; aeglane, kiire).

tunneb ära hümni, oskab esimest salmi kaasa laulda;

oskab mängida laulumänge ( Nt. „Me lähme rukist lõikama“ vm).

Õppesisu

Jätkuvalt pöörata tähelepanu mälu arendamisele ja õpetada laule

laulma peast. Laulmisel jälgida, et kõri oleks vaba ja kehahoid õige. Soovituslikult alustada tundi

hingamisharjutustega ning lihtsamate hääleharjutustega kindlatel helikõrgustel.

Laulmine eri hääletugevusega (ilmekas laulmine).

Selgitada mõisteid vaikselt/valjult.

Rõhuasetus suunata diktsioonile, et sõnad jõuaks kuulajani.

Põhjalikum tutvumine rahvakalendri tähtpäevadega. Mardi- ja kadripäeva laulude ja kommete tutvustamine.

Kuulata helindeid.

Varem õpitud rütmivormide kinnistamine. Uue rütmivormi TA-A õpetamine, visualiseerimine. Kasutada õpitud

rütme rütmiimprovisatsioonides ja kaasmängudes.

Pilliliikide tutvustamine. Löökpillid; nende mängimine (trumm, tamburiin, kõlapulgad, kõlatorud).

Lihtsate löökpillide valmistamine käepärasest materjalist (kõlatorud vms)

Süvendada oskust leida rõhuline osa muusikapalas. Pöörata tähelepanu 2-osalises taktimõõdus rõhulise osa

leidmisele ja viibata õpetaja kaasabil 2-osalises taktimõõdus. Seostada 2-osaline taktimõõt marssimisega ning

polka tantsimisega.

Terminid polka, kõvasti/ valjult-vaikselt, löökpill.

Muusikapalade kuulamisel pöörata tähelepanu loo iseloomule. Muusika visualiseerimine: meeleolu

edasiandmine värvidega, pildi ja muusika sobitamine

Süvendada armastust oma kodu, kodumaa ja rahva vastu. Isamaaliste laulude kuulamine, laulmine sealhulgas

hümn. Tuletada meelde käitumine hümni ajal.

Laulumängud paarides. Teab mõistet paar. Oskab liikuda paarilisega.

Õppetegevus

Teisel kooliastmel pööratakse tähelepanu laulmisele ning liikumisele muusika rütmis (liigutused kehaga, käega,

liikumine ruumis). Lisaks liikumisele sõõris ja rivis, lisanduvad laulumängud paarides.

Rütmipillidel mängimisele lisandub ka nende valmistamine käepärastest loodulikest materjalidest; nende

valmistamisel kaasatakse vanemate klasside õpilasi.

Laulude valikul arvestatakse laste kõne mõistmise probleemide ning võimalike hääldusprobleemidega.

Laulmisel rõhutatakse täpset ja selget diktsiooni, välditakse ülikiiret artikuleerimist vajavaid laule. Õpetatakse

Eesti hümni kaasa laulma. Laulusõnade mõistmiseks tehakse koostööd eesti keele õpetajaga.

Sotsiaalset suhtlemist ja kaaslastega arvestamise oskust kujundatakse laulumängude abil. Muusikatunnis õpitud

laulu- ja tantsumänge on soovitatav mängida ka teistes ainetundides ning klassi- ja koolipidudel.



laulab peast 5-6 laulu vaba ning kõlava tooniga, selge diktsiooniga, suudab laulmise ajal muuta hääle tugevust;

tunneb ära 3-osalise taktimõõdu, oskab seda seostada valsi rütmiga;

teeb vahet marsil ja valsil, oskab valida õige liikumisviisi;

mõistab terminite valss, orkester, orkestrijuht tähendust;

tunneb rütmivältust, tunneb selle ära õpitud laulus;

tunneb ära puhkpillide mängu, suudab seda eristada keel- ja löökpillide mängust;

oskab mängida laulumänge paarides, sh paaride vahetusega;

laulab Eesti hümni (laululehelt);

Õppesisu

Hingamisharjutused õpitud rütmidel. Häälemängud ühel ja/või kahel helikõrgusel.

Laulmine kõlava ja ilmeka häälega, hääle tugevuse ja tämbri muutmine laulmisel. Lisaks peast laulmisele võiks

harjutada laulmist noodist, et aidata kaasa lugemisoskuse arendamisele ja laps harjuks nägema noodikirja,

nootide liikumist noodijoonestikul.

3-osaline taktimõõt, rütmile vastav viipamine. Seostada 3-osaline taktimõõt valsiga. Võimalusel näidata,

õpetada valsi sammu. Võrrelda 2-osalist taktimõõtu 3-osalisega. Muusikapalade kuulamine nendes

taktimõõtudes (võimalusel visualiseerida).

Terminite valss, orkester, orkestrijuht selgitamine, näitlikustamine. Tutvumine W. A. Mozarti “Väikese

95

öömuusikaga”.

Rütm ja meetrum: rütmide imitatsioon. Meetrumi leidmine muusikapalade kuulamisel.

Rütmiimprovisatsioonid ja kaasmängud lauludele õpitud rütmidel. Uue rütmivormina lisandub TA-A-A.

Heli tekitamine puhkpillil (sarved, torupill). Muusikanäidete kuulamine, näitlikustamine (pildid pillidest).

Võimalusel heli tekitamine puhkpillil nt. plokkflöödil, suupillil või vilel. Löökpillide mängimisel võiks

lisanduda mängimine kindla helikõrgusega löökpillidel (nt ksülofon, kellamäng, plaatpillid).

Puhkpillide ja löökpillide võrdlemine nii kuuldeliselt kui visuaalselt

(puhkpillidel huulik või ava, kust õhk siseneb). Võrrelda ka keelpilli kõlaga.

Jätkuvalt pöörata suurt tähelepanu liikumisele muusika saatel sh. laulumängudele. Laulumängudes kasutada

lisaks õpitule eri liikumistega paaristantse (nt. „Kaks sammu sissepoole“, „Eesti polka“).

Süvendada lastes kodumaa-armastust ja teadmiseid meie rahvussümboolikast; hümni kinnistamine.

Õppetegevus












oskab laulda peast 5-6 laulu, suudab laulda vaba ning kõlava tooniga, selge diktsiooniga;

oskab lahendada lihtsamaid rütmiülesandeid 2/4 taktimõõdus;

teeb vahet 2- ja 3-osalisel taktimõõdul;

tunneb tuttavas laulus ära rütmi, suudab seda imiteerida mingil rütmipillil;

saab aru väljenditest valjult, vaikselt, valjenedes, vaibudes ja oskab oma hääle tugevust vastavalt muuta;

oskab iseloomustada kuulatud muusikat: vaikne, vali, rõõmus, kurb;

teab mõnd Eesti heliloojat, oskab nimetada mõnd lastelaulu;

laulab kaasa Eesti hümni.

Õppesisu

Jätkub vokaalsete võimete arendamine. Häälemängud kuni kolmel

helikõrgusel ( soovitavalt astmeliselt, võimekamate õpilaste puhul aga ka kolmkõla astmetel).

Vaba laulmine kõlava ja ilmeka häälega, kehahoid laulmisel.

Rütm ja meetrum: rütmide analüüs, imitatsioon ja kaasaviipamine. Mõistete takt ja taktimõõt selgitamine. Seos

rõhulise osaga muusikas. Rütmiülesannete lahendamine 2-osalises taktimõõdus.

2- ja 3-osalise taktimõõdu võrdlus, viipamine muusika rütmis. Rütmiimprovisatsioonid ja rütmisaated õpitud

lauludele. Eelnevalt õpitud rütmide kinnistamine.

Uueks rütmivormiks TAI-RI. Mängida seda nii pillidel (nt. kõlapulgad) kui ka kehapillil (väga mõnus on seda

õpetada patsutades erinevatele jalgadele, plaksutades keerulisem).

Heli tekkimine – keelpill (viiul, kannel). Muusikanäidete kuulamine, võrdlus. Pildid pillidest.

Keelpillide valmistamine (keelpill jogurtitopsist, millele tõmmatud ümber kumm või niit).

Muusika kuulamisel võtta juurde terminid ansambel; valjemalt e valjenedes, vaiksemalt e vaibudes. Muusikat

kuulates küsida kindlasti laste mõtteid ja põhjendusi; kasutada meeldib-ei meeldi printsiipi. Lasta kuulata

millised pillid mängivad, kas õpilane tunneb lisaks pillirühmale ära mingi konkreetse pilli jms.

Muusika visualiseerimine (värvid, pildi valik, joonistamine).

Tutvumine mõningate Eesti tuntumate heliloojate ja nende lastelauludega. ( nt. Olav Ehala ja „Nukitsamehe“

laulud)

Õppetegevus






96







tunneb eesti olulisemaid rahvapille (nii välimuse kui kõla järgi), teab nende nimetusi;

oskab laulda regilaulu, teab regilaulu esitamise traditsioone;

tunneb levinumaid rahvalaule, rahvalaulu liike;

teab mõningaid olulisemaid fakte eestlaste laulu- ja tantsupeost;

eristab kõrget ja madalat mees- ja naishäält, oskab nimetada häälerühmi kooris;

tunneb õpitud rütmistruktuure lauludes, muusikas; eristab duur- ja moll-helilaadi kuulmise järgi.

Õppesisu

Põhjalikum tutvumine eesti rahvamuusikaga. Millised on tuntumad

tantsulood, kuidas tantsitakse. Võimalusel tantsida või vaadata tantsunäiteid.

Rahvapillidega tutvumine, muusikanäidete kuulamine, piltlikustamine.

Tutvumine vanema rahvalaulu-regilauluga põhjalikumalt ( mis on algriim, kes laulsid peaasjalikult vanemaid

rahvalaule, rahvalaulu liigid jm.) Teab regilaulu esitamistava. Regilaulude laulmine: nii eeslaulja kui koori osa.

Tutvumine naaberrahvaste muusikaga (läti, leedu, soome, vene).

Lühiülevaade laulu- ja tantsupeo ajaloost. Kus, millal toimus esimene pidu, kes osalesid, mida esitati. G.

Ernesaks – laulutaat. Näitlikustamine ( pildid, DVD )

Kooriliigid. Häälerühmad. Muusikanäited, analüüs.

2/4 ja 4/4 taktimõõt. Nendes taktimõõtudes rütmiülesannete

lahendamine (meloodia jagamine taktideks).

Rütmisilbid RI-TAI, TA-A-A-A. Rütmide äratundmine.

Duur- ja moll-helilaad: ühe ja sama muusikapala esitamine nii duur helilaadis kui moll helilaadis, võrdlus.

Helilaadi kuuldeline eristamine lauludes.

Õppetegevus

Tähelepanu keskmes on õpilaste individuaalsete muusikaliste võimete edasiarendamine ning rakendamine

erinevates muusikalistes tegevustes,

iseseisva muusikalise mõtlemise süvendamine.

Õppetegevuses tuginetakse kujunenud oskustele, esmaseks ei ole muusika täpne produtseerimine vaid

positiivsete emotsioonide saamine muusika tegemisest või kuulamisest, loovuse arendamine. Arendatakse

rütmi- ja meloodiataju, muusikalist maitset, silmaringi. Süvendatakse pillimänguoskusi.

Pööratakse tähelepanu rahvusmuusikale, kujundatakse hoiakut seda hoida, arendatakse soovi osaleda

kultuuriüritustel. Õpetaja suunamisel kuulatakse ühiselt erineva raskuse ja keerukusega muusikat. Muusikat

kuulates tähtsustub kuuldud muusika põhjal oma arvamuse kujunemine.

Võimalusel külastatakse kontserte ja muusikaetendusi, et avardada muusikalist silmaringi. Õppeprotsessi

mitmekesistatakse interaktiivsete õppematerjalidega ning kasutatakse infotehnoloogilis-kommunikatiivseid

võimalusi.



teab mis on häälemurre, tunneb häälehoiu põhimõtteid ja oskab neid rakendada häälemurde perioodil.

tunneb ja oskab võrrelda uuemat ja vanemat rahvalaulu;

tunneb rahvapille, oskab neid nimetada;

tunnetab rõhulist osa ¾ taktimõõdus, oskab seda seostada vastavate liigutustega;

oskab nimetada hääle- ja kooriliike;

eristab kõrget ja madalat mees- ja naishäält, oskab neid nimetada;

teeb muusika kuulamisel vahet kooriliikidel. oskab neid nimetada;

Õppesisu

97

Töö häälega-hingamis- ja hääleharjutused tunni algusosas õpitud rütmidel. Diktsiooniharjutused.

Häälemurre- mida see endast kujutab, kellel kuidas väljendub, kuidas häält häälemurde perioodil hoida.

Tutvumine eesti uuema rahvamuusikaga. Analüüsida temaatikat, kes on esitajad, kuidas on muutunud meloodia,

sõnad. Võrrelda vanema rahvalauluga. Tuua välja sarnasused ja erinevused. Kuulata vanu helindeid. Laulda nii

uuemaid kui vanemaid rahvalaule. Hoida elus rahvalaulu laulmise traditsiooni. Kasutada saateks rahvapille

(võimalusel).

Rahvapillide ja pillilugude kuulamine.

Tutvumine euroopa rahvaste muusikaga (Saksa, Austria, Ungari, Poola, Suurbritannia). Nende maade tuntumate

heliloojate loomingu lühitutvustus läbi laulude ja muusikanäidete.

3/4 taktimõõdus rütmiülesannete lahendamine (meloodia jagamine

taktideks).

Rütm ja meetrum. Uued õpitavad rütmid TI-RI-TI-RI, TI-TI-RI, TI- RI-TI; rütmide äratundmine.

Muusika esitajad, hääleliigid (sopran, alt, tenor, bass), kooriliigid (laste-, nais- mees- ja segakoor),

orkestripillid. Näitlikustamine. Võimalusel kasutada IT- vahendeid ja lasta lastel ise informatsiooni koguda,

seejärel arutleda mis tähtsam ja vähem tähtsam. Kasutada rühmatöö meetodit.

Kooriliikide ja orkestripillide äratundmine kõla järgi. Võiks lasta kuulata ühe ja sama kooriteose erinevaid

seadeid eri kooriliigile. Ka orkestripala puhul erinevaid interpretatsioone. Võrrelda.

Eesti kaasaja tuntumad dirigendid, lauljad, koorid, orkestrid.

Õppetegevus

Tähelepanu keskmes on õpilaste individuaalsete muusikaliste võimete edasiarendamine ning rakendamine

erinevates muusikalistes tegevustes, iseseisva muusikalise mõtlemise süvendamine.

Õppetegevuses tuginetakse kujunenud oskustele, esmaseks ei ole muusika täpne produtseerimine vaid

positiivsete emotsioonide saamine muusika tegemisest või kuulamisest, loovuse arendamine. Arendatakse

rütmi- ja meloodiataju, muusikalist maitset, silmaringi. Süvendatakse pillimänguoskusi.

Pööratakse tähelepanu rahvusmuusikale, kujundatakse hoiakut seda hoida, arendatakse soovi osaleda

kultuuriüritustel. Õpetaja suunamisel kuulatakse ühiselt erineva raskuse ja keerukusega muusikat. Muusikat

kuulates tähtsustub kuuldud muusika põhjal oma arvamuse kujunemine.

Võimalusel külastatakse kontserte ja muusikaetendusi, et avardada muusikalist silmaringi. Õppeprotsessi

mitmekesistatakse interaktiivsete õppematerjalidega ning kasutatakse infotehnoloogilis-kommunikatiivseid

võimalusi.



laulab peast 5-6 laulu;

laulab pingevabalt, õige hingamise ja selge diktsiooniga;

tunneb viiuli- ja bassivõtit;

oskab määratleda õpitud laulus astmeid;

teab erinevaid muusikažanre ooper, operett, muusikal, ballett, sümfoonia;

teab pillirühmi sümfooniaorkestris;

on tuttav kaasaegse muusikaga;

tunneb taktimõõte 2/4, ¾, 4/4; oskab lahendada neis rütmiülesandeid;

tunneb helipikkusi ja rütme;

Õppesisu

Vokaalsete võimete ning hääle individuaalsete omaduste arendamine.

Õpilased võiks kaasata laulurepertuaari valimisse. Lasta põhjendada oma valikuid. Laulurepertuaar võiks

sisaldada kaasaegseid poplugusid. Laulmisel pöörata tähelepanu diktsioonile ja väljendusrikkusele ning õigele

hingamisele.

Tutvumine erinevate ajastute muusikaga ( renessanss, barokk, klassitsism, romantism, impressionism,

ekspressionism ); muusika- ja kunsti näited. Luua terviklik pilt ajastust ( mis sündmused leidsid aset, kuidas

maaliti, kuidas ehitati, milliseid rõivaid kanti jne.) Võiks koostööd teha ajaloo ja kunstiõpetuse õpetajaga.

Põhjalikum tutvumine noodikirjaga. Mõisted viiulivõti, bassivõti, nende noodikiri. Nootide astme-, täht-ja

silpnimed. Astmete määramine õpitud lauludes.

Anda põhjalikum ülevaade järgmistest muusikalistest terminitest: sümfoonia, sümfooniaorkester, ooper, operett,

muusikal, ballett. Vaadata mõnda lavastust muusikatunnis ( kasvõi osaliselt) või korraldada ühiskülastus

etendusele. Rääkida koosseisudest, mis nende mõistetega seonduvad.

Pillirühmad sümfooniaorkestris ja pillid (S. Prokofjev “Petja ja hunt”).

98

Klahv- ja elektronpillid.

Tutvumine kaasaegsete muusikastiilidega (punk, reggae, rock, räpp jne.).

Muusikanäidete kuulamine.

Jätkuv rütmitaju süvendamine läbi rütmide kuulamise ja analüüsimise ning rütmimängude läbi. Kasutada kõiki

õpitud rütmifiguure rakendades põhimõtete lihtsamalt keerulisemale. Moodustada rütmikette erinevates

taktimõõtudes ( nt. 4/4 mõtleb õpilane välja 4-löögilise (üks takt) rütmikombinatsiooni, mida kõik kordama

peavad ning ilma vahet tekitamata läheb üle järg järgmise õpilase kätte), lasta neil ise välja mõelda erinevaid

rütmimänge erinevaid pille või vahendeid (nt. olmeprügi-purgid, ajalehed, torud jne) kasutades. Õpitud

lauludele luua kaasmänge kasutades nii rütmi- kui kehapilli.

Õppetegevus

Viimasel kooliastmel arendatakse edasi laste individuaalseid muusikalisi võimeid, korraldatakse üritusi lastele

esinemiskogemuste andmiseks (laul ning pillimäng; solistina, ansamblis, kooris).

Süvendatakse iseseisvat muusikalist mõtlemist. Suurem osatähtsus on muusikaliste teadmiste ning oskuste

kasutamisel muusikalistes tegevustes. Lastele tutvustatakse eri ajastute muusikat, tuntumaid heliloojaid ning

dirigente Eestis. Oluline on tervikpildi kujunemine.

Tutvutakse erinevate pop- ja rokkmuusikastiilidega, nende esitajatega. Võimalusel külastatakse kontserte.

Tutvustamisel kasutatakse erinevaid infotehnoloogilisi ja kommunikatiivseid vahendeid teadvustades ja

väärtustades muusikateoste autorsust.

Õpitakse tundma muusika eri žanre, muusikat kuulatakse klassis, võimalusel külastatakse ühiselt kontserte või

teatrietendusi. Võimalusel muusika loomine, kasutades erinevaid info-tehnoloogilisi programme.



laulab pingevabalt tuttavaid lihtsa meloodiaga laule;

on omandanud muusika kuulamise ja musitseerimise kogemuse;

tunneb ja suudab kaasa koputada levinumaid rütmistruktuure;

nimetab levinumaid õpitud muusikapalu;

väärtustab eesti rahvamuusikat ja oskab nimetada eesti rahvapille;

Õppesisu

Loomuliku hääle, hea diktsiooni ja õige hingamisega väljendusrikas laulmine.

Laulude valikul arvestada õpilaste soove. Laulud , mida käsitleda võiksid olla väga eriilmelised ja erinevatest

stiilidest, et õpilased saaksid rakendada oma muusikaalaseid teadmisi nende interpreteerimisel.

Luua lauludele erinevaid kaasmänge.

Oluline on arendada laste loovust nii rütmisaate kui pillide valikul.

Eriilmeliste muusikapalade kuulamine ja nende iseloomustamine kasutades muusikalisi väljendusvahendeid (

meloodia liikumine, tempo) ning muusikalisi oskussõnu. Muusikat kuulates arendatakse analüüsi võimet ja

võrdlusoskust.

(nt. kuulata D. Šostakovitši „Leningradi sümfooniat“, M. Raveli

„Bolero“ ja T. Mägi „Koit“. Võrrelda. Leida sarnane. Kuulata M. Mussorgski „Pildid näituselt“ klassikalist

versiooni ja nt. Emmerson, Lake & Palmers versiooni. Kas tunnevad sama loo ära?) Tähtsustub oma arvamus ja

selle põhjendamine.

Loovuse arendamine. Rütmiimprovisatsioonide väljamõtlemine, sobivate pillide, vahendite leidmine.

Rütmiülesannete lahendamine õpitud taktimõõtudes.

Õpitud rütmistruktuuride kinnistamine. Laulude rütmianalüüs, rütmi koputamine.

Põhikooli jooksul kuulatud olulisemate muusikapalade meelde tuletamine, kinnistamine. Helilooja teadmise

tähtsustamine ( nt. L.V. Beethoveni „Elisele“, A. Pärt „Tabula Rasa“).

Eesti rahvamuusikaga seonduva kinnistamine: vanem ja uuem rahvalaul, esitajad, liigid, iseloomustamine.

Regilaulu laulmine traditsiooni- kohaselt.

Rahvapillide kuuldeline analüüs, ära tundmine nii visuaalselt kui kuuldeliselt. Tuntumad pillilood ( nt. „Targa

rehealune“, „Kaera-Jaan“ jm.).

Muusikaalase informatsiooni leidmine IT-kanalitest. Tutvustada erinevaid võimalusi info kogumiseks

internetist. Tutvustada muusika kirjutamise programme. Teavitada ja väärtustada muusikateoste autorsust.

Õppetegevus

Viimasel kooliastmel arendatakse edasi laste individuaalseid muusikalisi võimeid, korraldatakse üritusi lastele

esinemiskogemuste andmiseks.

(laul ning pillimäng; solistina, ansamblis, kooris).

99

Süvendatakse iseseisvat muusikalist mõtlemist. Suurem osatähtsus on muusikaliste teadmiste ning oskuste

kasutamisel muusikalistes tegevustes. Lastele tutvustatakse eri ajastute muusikat, tuntumaid heliloojaid ning

dirigente Eestis. Oluline on tervikpildi kujunemine.

Tutvutakse erinevate pop- ja rokkmuusikastiilidega, nende esitajatega. Võimalusel külastatakse kontserte.

Tutvustamisel kasutatakse erinevaid infotehnoloogilisi ja kommunikatiivseid vahendeid teadvustades ja

väärtustades muusikateoste autorsust.

Õpitakse tundma muusika eri žanre, muusikat kuulatakse klassis, võimalusel külastatakse ühiselt kontserte või

teatrietendusi. Võimalusel muusika loomine, kasutades erinevaid info-tehnoloogilisi programme.

KUNSTIÕPETUS 1. klass (35 tundi)


Kujutamis- ja vormiõpetus

Kujutab esemeid/olendeid orientiiride abil;

Kasutab šablooni abivahendina;

Eristab kurba ja rõõmsat nägu;

Eristab näidistelt nelja aastaaega ja suudab neid töös kujutada õpitu piires;

Voolib pehmest materjalist palli ja silindrit kasutades mõlemat kätt.

Värvus-kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus

Tunneb ära ja nimetab õpitud värvusi;

Helestab värve;

Tõmbab jooni pintsli ja pliiatsiga vasakult paremale ja ülevalt alla;

Kujundab mustrit orientiiride abil;

Disain ja kirjaõpetus Täidab kunstiõpetuse ülesandeid koostegevuses, eeskuju ja näidise järgi;

Moodustab tähtedest mustreid orientiiride abil;

Leiab õpetaja suunamisel tekstile vastava kujunduse;

Vestlused kunstist

Valmistab ette ja korrastab õpetaja juhendamisel oma töökoha;

Osaleb rühmatöös ja õpetaja suunamisel oskab arvestada kaaslasega;

Õpetaja abiga oskab jäljendada mõnada tuttavat looma hääle või kehakeele kaudu.

Tehnikad ja materjalid

Võrdleb erinevaid materjale ja värvusi (pehme, kõva, hele, tume) ja nimetab nende nähtavaid ja kombitavaid

omadusi õpetaja suunamisel.

Õppesisu

Kujutamis- ja vormiõpetus (11) Objekti kujutamine šablooni või orientiiride abil (vaatlus- ja võrdlusoskuse, koordinatsiooni arendamine)

Portree ja miimika (oma pere ja sõprade kujutamine, erinevate emotsioonide väljendamine töös)

Modelleerimine ja erinevad materjalid (voolimine ja modelleerimine erinevatest materjalidest, sh

jääkmaterjalid)

Keskkond ja selle kujutamine (looduskeskkond ja aastaajad, linnaruum, kodukoht jne)

Värvus-kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus (11)

Põhivärvid ja nende segamisel saadud II astme värvid (tööd piiratud värvide arvuga);

Värvide helestamine ja tumestamine (loodus- ja pildivaatlused, tajukujutluste arendamine, lähiümbruse

värvitoonide leidmine ja nimetamine);

Rütm ja liikumine (erinevate mustrite kujundamine, mängulised rütmiharjutused)

Disain ja kirjaõpetus (4)

Ruumikujundus (klassi kaunistamine tähtpäevadeks, koostööoskuste arendamine);

Kunstnik ja kujunduskunst (raamatuillustratsioonide, kunstitööde vaatlus ja analüüs, kujundusnäiteid

lähiümbrusest);

Kirjakunst (tähemustrid ja täht, kui mustrielement )

Vestlused kunstist (5)

Kunsti töövahendid ja nende korrashoid (pintslite jt vahendite õige hoidmine, kasutamine ja puhastamine,

turvalisus)

Kunstide seosed (maalikunst, tantsukunst, teatrikunst jne ning süžeemängud rühmas)

Tehnikad ja materjalid (4)

Skulptuur (voolimine ja meisterdamine, tutvumine erinevate materjalidega, sh. looduslik materjal)

100

Maal (maalimine kattevärvidega individuaalsete ja ühistöödena)

Graafika (templitrükk, materjalitrükk ja trükkimine näidise järgi)

Õppetegevus

Õppetöös tegutsetakse koos õpetajaga, matkides ning eeskuju järgi. Ühistegevuses õpitakse omandatud oskuste

piires sooritama ülesannet ja teostama enesekontrolli:

a) vaadeldakse ümbritsevaid esemeid ja näidiseid, valitakse töövahendid ja -materjalid, valmistatakse ette

töökoht;

b) täidetakse õpiülesanne;

c) jälgitakse töö lõpuleviimist ja soorituse puhtust, korrastatakse oma töökoht.

Õppeviisidest on esikohal praktiline harjutamine ja didaktilised mängud.

Praktiliste tööde teemad valitakse vastavalt õpilaste teadmistele ja kogemustele (mängud, mänguasjad,

muinasjutud, salmikesed jms).

Kunstitööde ainestikku leiab teistest õppeainetest, eelkõige lugemise ja loodusõpetuse teemadest.

Kunstiõpetuse tunnis aktiveeritakse olemasolevad teadmised esemete/olendite tunnustest ning kasutatakse neid

kujutiste loomisel. Õppeülesannete järjestamisel lähtutakse põhimõttest liikuda ruumiliselt kujutiselt

tasapinnalisele (kõigepealt voolitakse eset, seejärel tehakse temast joonistus).

Ülesannete täitmisel toetutakse mitmesugustele näitvahenditele, mille abil täpsustatakse esemete/olendite

tunnuste taju.

Õppeülesandeid sooritatakse paari- või enamatunniliste tsüklitena, et töövõtet/tehnikat paremini

kujundada/kinnistada.

1. klassi kunstiõpetuse tundides omandatakse esmased töö- ja korraharjumused; õpitakse tundma töövahendeid,

-materjale (sh jääkmaterjale) ning kasutama neid ohutult ja säästlikult; omandatakse esmased kunstialased

oskused. Intellektipuuetega laste kunstilise eneseväljenduse oskused võivad olla väga erineval tasemel. 1. klassi

õpilaste loomingulist eneseväljendamist piiravad tajukujutluste vähesus ja/või ebatäpsus, kõne alaareng ning

motoorne kohmakus. Seetõttu kaasneb kunsti- ja teiste ainete õpetusega nende valdkondade arendamine.

Õpilaste tunnetustegevus toetub valdavalt praktilisele tegevusele ja lähiümbruse tajumisele. Õpetaja suunamisel

õpitakse tajutavaid objekte eri meeltega (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine) vaatlema ja võrdlema, eri

tunnuste alusel järjestama ja rühmitama.

Tajukujutluste kujundamise/laiendamise eesmärgil õpetatakse märkama objekti värvust ja kuju ning oma töödes

sobimatut (st reaalsusele mittevastavat) värvust ja kuju vältima. Teemat sissejuhatavates vestlustes tutvustatakse

kujutatava objekti loomulikku keskkonda, inimtegevust (sh toimingute järjekorda). Vestlus toetub praktilisele

tegevusele, piltide vaatlusele, seeriapiltide järjestamisele vms.

Lisaks kujutlustele keskkonnast arendatakse oskust moodustada ja kasutada lauseid, laiendatakse sõnavara (sh

emotsioone väljendavad omadussõnad.

Praktilisi harjutusi sooritatakse töövahenditeta (joonistamine käe/jalaga õhus, laual, põrandal) ja erinevate

vahenditega (kriidid, pliiatsid, pintsel jt). Kujundatakse õiget kehaasendit, pliiatsi jms hoidu ja käesurvet.

Harjutusi sooritatakse õpetaja loetud rütmisalmide saatel.

Esmased töövahenditega harjutused tehakse suurtel pindadel: tõmmatakse jooni tahvlile ja A-3 formaadis

paberile; värvitakse suuremaid pindu (nt suur ring) jne. Järk-järgult muutuvad tööformaadid ja värvitavad

pinnad väiksemaks – nendel töötamine nõuab õpilaselt suuremat motoorset vilumust. Õpetatakse

joonistama/maalima üksikobjekte ja objektide rühmi ettevalmistatud taustale või värvilisele paberile, esialgu

orientiiride ja šabloonide abil. Tunnetustegevuse arenedes kujutatakse objekte silueti ja joone abil.

Kujundatakse värvimisoskust (sh pliiatsi- ja pintslihoid, käesurve teadlik reguleerimine, kujutise kontuuri

jälgimine). Tegevuse käigus õpitakse kuulama ja mõistma suulisi lihtkorraldusi, osalema dialoogis. Tegevuse

verbaalne kommenteerimine ja kokkuvõtete tegemine on valdavalt õpetaja pädevuses. Õpilasi ärgitatakse

õpetaja ütlust kordama ning lõpetama. Tegevuste käigus suunatakse õpilasi viisakalt abi paluma ning kaaslasele

abi osutama.

Kunstiõpetuse tundides kasutatakse ja kinnistatakse teistes ainetes (eesti keel, matemaatika, loodusõpetus,

tööõpetus) omandatud sõnavara: tajutavaid tunnuseid (värvus, suurus, kuju, pinnaomadused) ja ruumisuhteid

väljendavad sõnad, rühmanimetused (koduloomad, mööbel jne). Õppetegevuse jõukohastamise eesmärgil

jälgitakse märgitud õppeainetes omandatavaid teadmisi ja oskusi (nt geomeetriliste kehade tundmist ja

nimetamist õpilastelt ei nõuta, voolimisel kasutatakse eakohast sõnavara: vooli pall jne).

Kunstiaine-alasest sõnavarast omandatakse sel etapil kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetused ning

tegusõnad (joonistan, rebin jne).

101



Kujutamis- ja vormiõpetus

Võrdleb 2-3 tajutava tunnuse alusel (värvus, kuju, suurus) näidiseid ja valminud kujutisi õpetaja suunamisel;

Kujutab kõrvuti asetsevaid sarnaseid figuure väiksemana ja suuremana;

Eristab kurba ja rõõmsat nägu ning oskab neid emotsioone töös edastada;

Kujutab tuttavat keskkonda sellele omaste objektide kaudu;

Voolib/meisterdab tuttavast materjalist õpetaja suunamisel.

Värvus-kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus Leiab paberilehel ja pildipinnal otsitava (õpetaja juhendamisel);

Segab põhivärvidest II astme värve näidise järgi;

Leiab lähiümbruses erineva heledusastmega värvitoone ja nimetab neid;

Kujundab mustrit erinevates tehnikates eeskuju ja näidiste järgi.

Disain ja kirjaõpetus

Täidab kunstiõpetuse ülesandeid koostegevuses, eeskuju, näidise ja omandatud oskuste piires suulise korralduse

järgi;

Kujundab piiratud pinnale mustri;

Kujundab teemakohast õnnitluskaarti;

Vestlused kunstist

Tunneb (nimetab) kasutatavaid töövahendeid ja materjale;

Valmistab ette ja korrastab õpetaja suunamisel oma töökoha;

Õpetaja suunamisel oskab jäljendada mõnada tuttavat looma hääle või kehakeele kaudu ning osaleda

süžeemängudes rühmas.

Tehnikad ja materjalid

Võrdleb erinevaid materjale ja värvusi (pehme, kõva, hele, tume) ja nimetab nende nähtavaid ja kombitavaid

omadusi õpitu piires;

Osaleb ühistöös teisi arvestades.

Õppesisu

Kujutamis- ja vormiõpetus (11) Objekti kujutamine šablooni või orientiiride abil (vaatlus- ja võrdlusoskuse, koordinatsiooni arendamine)

Portree ja miimika (oma pere ja sõprade kujutamine, erinevate emotsioonide väljendamine töös)

Modelleerimine ja erinevad materjalid (voolimine ja modelleerimine erinevatest materjalidest, sh

jääkmaterjalid)

Keskkond ja selle kujutamine (looduskeskkond ja aastaajad, linnaruum, kodukoht jne)


Põhivärvid ja nende segamisel saadud II astme värvid (tööd piiratud värvide arvuga);

Värvide helestamine ja tumestamine (loodus- ja pildivaatlused, tajukujutluste arendamine, lähiümbruse

värvitoonide leidmine ja nimetamine);

Rütm ja liikumine (erinevate mustrite kujundamine, mängulised rütmiharjutused)


Ruumikujundus (klassi kaunistamine tähtpäevadeks, koostööoskuste arendamine);

Kunstnik ja kujunduskunst (raamatuillustratsioonide, kunstitööde vaatlus ja analüüs, kujundusnäiteid

lähiümbrusest);

Kirjakunst (tähemustrid ja täht, kui mustrielement )


Kunsti töövahendid ja nende korrashoid (pintslite jt vahendite õige hoidmine, kasutamine ja puhastamine,

turvalisus)

Kunstide seosed (maalikunst, tantsukunst, teatrikunst jne ning süžeemängud rühmas)


Skulptuur (voolimine ja meisterdamine, tutvumine erinevate materjalidega, sh looduslik materjal)

Maal (maalimine kattevärvidega individuaalsete ja ühistöödena)

Graafika (templitrükk, materjalitrükk ja trükkimine näidise järgi)

Õppetegevus

Õppetöös tegutsetakse koos õpetajaga, matkides ning eeskuju järgi. Ühistegevuses õpitakse omandatud oskuste

piires sooritama ülesannet ja teostama enesekontrolli:

a) vaadeldakse ümbritsevaid esemeid ja näidiseid, valitakse töövahendid ja -materjalid, valmistatakse ette

töökoht;

b) täidetakse õpiülesanne;

c) jälgitakse töö lõpuleviimist ja soorituse puhtust, korrastatakse oma töökoht.

102

Õppeviisidest on esikohal praktiline harjutamine ja didaktilised mängud.

Praktiliste tööde teemad valitakse vastavalt õpilaste teadmistele ja kogemustele (mängud, mänguasjad,

muinasjutud, salmikesed jms).

Kunstitööde ainestikku leiab teistest õppeainetest, eelkõige lugemise ja loodusõpetuse teemadest.

Kunstiõpetuse tunnis aktiveeritakse olemasolevad teadmised esemete/olendite tunnustest ning kasutatakse neid

kujutiste loomisel. Õppeülesannete järjestamisel lähtutakse põhimõttest liikuda ruumiliselt kujutiselt

tasapinnalisele (kõigepealt voolitakse eset, seejärel tehakse temast joonistus).

Ülesannete täitmisel toetutakse mitmesugustele näitvahenditele, mille abil täpsustatakse esemete/olendite

tunnuste taju.

Õppeülesandeid sooritatakse paari- või enamatunniliste tsüklitena, et töövõtet/tehnikat paremini

kujundada/kinnistada.

2. klassi kunstiõpetuse tundides omandatakse esmased töö- ja korraharjumused; õpitakse tundma töövahendeid,

-materjale (sh jääkmaterjale) ning kasutama neid ohutult ja säästlikult; omandatakse esmased kunstialased

oskused. Intellektipuuetega laste kunstilise eneseväljenduse oskused võivad olla väga erineval tasemel. 2. klassi

õpilaste loomingulist eneseväljendamist piiravad tajukujutluste vähesus ja/või ebatäpsus, kõne alaareng ning

motoorne kohmakus. Seetõttu kaasneb kunsti- ja teiste ainete õpetusega nende valdkondade arendamine.

Õpilaste tunnetustegevus toetub valdavalt praktilisele tegevusele ja lähiümbruse tajumisele. Õpetaja suunamisel

õpitakse tajutavaid objekte eri meeltega (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine) vaatlema ja võrdlema, eri

tunnuste alusel järjestama ja rühmitama.

Tajukujutluste kujundamise/laiendamise eesmärgil õpetatakse märkama objekti värvust ja kuju ning oma töödes

sobimatut (st reaalsusele mittevastavat) värvust ja kuju vältima. Teemat sissejuhatavates vestlustes tutvustatakse

kujutatava objekti loomulikku keskkonda, inimtegevust (sh toimingute järjekorda). Vestlus toetub praktilisele

tegevusele, piltide vaatlusele, seeriapiltide järjestamisele vms.

Lisaks kujutlustele keskkonnast arendatakse oskust moodustada ja kasutada lauseid, laiendatakse sõnavara (sh

emotsioone väljendavad omadussõnad. Praktilisi harjutusi sooritatakse töövahenditeta (joonistamine käe/jalaga

õhus, laual, põrandal) ja erinevate vahenditega (kriidid, pliiatsid, pintsel jt).

Kujundatakse õiget kehaasendit, pliiatsi jms hoidu ja käesurvet.

Harjutusi sooritatakse õpetaja loetud rütmisalmide saatel.

Esmased töövahenditega harjutused tehakse suurtel pindadel: tõmmatakse jooni tahvlile ja A-3 formaadis

paberile; värvitakse suuremaid pindu (nt suur ring) jne. Järk-järgult muutuvad tööformaadid ja värvitavad

pinnad väiksemaks – nendel töötamine nõuab õpilaselt suuremat motoorset vilumust. Õpetatakse

joonistama/maalima üksikobjekte ja objektide rühmi ettevalmistatud taustale või värvilisele paberile, esialgu

orientiiride ja šabloonide abil. Tunnetustegevuse arenedes kujutatakse objekte silueti ja joone abil.

Kujundatakse värvimisoskust (sh pliiatsi- ja pintslihoid, käesurve teadlik reguleerimine, kujutise kontuuri

jälgimine). Tegevuse käigus õpitakse kuulama ja mõistma suulisi lihtkorraldusi, osalema dialoogis. Tegevuse

verbaalne kommenteerimine ja kokkuvõtete tegemine on valdavalt õpetaja pädevuses. Õpilasi ärgitatakse

õpetaja ütlust kordama ning lõpetama. Tegevuste käigus suunatakse õpilasi viisakalt abi paluma ning kaaslasele

abi osutama.

Kunstiõpetuse tundides kasutatakse ja kinnistatakse teistes ainetes (eesti keel, matemaatika, loodusõpetus,

tööõpetus) omandatud sõnavara: tajutavaid tunnuseid (värvus, suurus, kuju, pinnaomadused) ja ruumisuhteid

väljendavad sõnad, rühmanimetused (koduloomad, mööbel jne).

Õppetegevuse jõukohastamise eesmärgil jälgitakse märgitud õppeainetes omandatavaid teadmisi ja oskusi (nt

geomeetriliste kehade tundmist ja nimetamist õpilastelt ei nõuta, voolimisel kasutatakse eakohast sõnavara:

vooli pall jne). Kunstiaine-alasest sõnavarast omandatakse sel etapil kasutatavate töövahendite ja materjalide

nimetused ning tegusõnad (joonistan, rebin jne).



Märkab õpetaja suunamisel esemete ja figuuride detaile, täiendab kujutist;

Meisterdab looduslikust materjalist õpetaja abiga;

Kujutab loomi (jt elusolendeid) neile iseloomulikus asendis;

Kasutab erinevaid materjale templitrükis;

Jälgib mustri rütmi;

Võrdleb ja iseloomustab õpetaja suunamisel kahte kujutist tajutavate tunnuste alusel, väljendab kujutiste

paiknemist pildiruumis;

Korrastab oma töökoha;

103

Kasutab joonlauda sirgjoone tõmbamiseks;

Märkab kunsti lähiümbruses;

Leiab ruudukujulise paberi keskkoha voltimise teel;

Täidab kunstiõpetuse ülesandeid eeskuju, näidise ja omandatud oskuste piires suulise korralduse järgi;

Teab erinevaid kunsti väljendusvõimalusi õpetaja suunamisel;

Väärtustab oma ja kaaslase tööd;

Osaleb kunstialastes vestlustes;

Kasutab ohutult töövahendeid ja materjale;

Eristab akvarelli ja kattevärvi;

Õppesisu

Kujutamis- ja vormiõpetus (11)

Inimese kujutamine paigal ja liikumises (näidismudelite ja skeemjooniste kasutamine)

Loomade jt elusolendite kujutamine (iseloomuliku asendi, karvkatte, pinnafaktuuri jne kujutamine,

kompimismeele arendamine)

Modelleerimine ja erinevad materjalid (modelleerimine looduslikust- ja tehismaterjalist, voltimine)

Keskkond ja selle kujutamine (erinevad keskkonnad ja looduskaitse)

Kujutamine ruumis ja tasapinnal (erinevate tehnikate kasutamine)


Põhivärvid ja nende segamine värviringi alusel (ülesanded piiratud värvide arvuga)

Rütm ja liikumine (rütmi mõiste, rütmid meis ja meie ümber)

Piiratud ja piiramata pind (mõisted: piiratud ja piiramata pind, objekti ja tausta seos)

Perspektiiviõpetus (objekti kujutamine ees, taga ja keskel, elemendi esiletõst suuruse ja värvi abil)


Ruumikujundus (klassi- või kooliruumi kaunistamine ja töö planeerimine)

Kunstnik ja kujunduskunst (kunstniku elukutse ja tähtsus läbi ajaloo)

Kirjakunst (nimetähtede kujundamine)

Praktiline disain (karbi, mänguasja vms meisterdamine paberist või jääkmaterjalist)


Erinevad kunstiliigid (maal, skulptuur, arhitektuur, teatrikunst)

Kunstide seosed (rollimängud, kostüümid, kujundused)

Rahvakunst ja selle areng (rahvakunstielementide kasutamine kaasajal, ribaornamendi kujundamine)

Looming ja autorlus (minu-sinu- meie- looming ja selle tähtsustamine)


Skulptuur (tutvumine naturaalsete ja tehismaterjalidega, sh jääkmaterjalid)

Maal (kattevärvide ja akvarellide kasutamine ning õige pintsli valik)

Graafika (tutvumine erinevate trükitehnikatega, nt papitrükk, monotüüpia)

Õppetegevus

Õpitakse tegutsema plaani järgi. Esialgu on selleks õpetaja koostatud tegevuskava (algoritm).

Enesekontrollioskusena õpitakse oma tööd vaatlema ning võrdlema näidisega ja kaaslaste töödega.

Ühe osa tunnist moodustavad illustreeritud kunstivestlused. Vestluste läbiviimisel arvestatakse põhimõtet

lähemalt kaugemale, st tutvutakse esmalt lähiümbruse/kodukandi kunstiga.

Õpitakse kasutama eri väljendusvahendeid; seostama kujutatavaid objekte paberilehel ja edasi andma figuuride

eri asendeid. Sel etapil harjutatakse kujutatavale sobiva tausta loomist.

Õpitakse märkama objektide ja kujutiste värvinüansse, objektide osalist kattumist, kujutise suuruse visuaalset

(optilist) vähenemist kauguses.

Vaadeldakse ja kirjeldatakse oma ja kaaslaste kunstitöid. Õpilaste töödest korraldatakse klassis ja koolis näitusi.

Võimaluse korral külastatakse kunstinäitusi (sh õpilastööde näitusi väljaspool kooli).

Suureneb kasutatavate töövahendite ja -materjalide hulk (kattevärvide kõrval võetakse kasutusele akvarellid).

Joonistamisel-maalimisel kasutatakse võimalikult erinevaid tööformaate.



Märkab esemete ja figuuride detaile, täiendab kujutist;

Kujutab inimest paigal asendis eest- ja külgvaates;

Voldib paberit eeskuju järgi;

Väärtustab elusloodust;

104

Meisterdab tuttavatest materjalidest ja täiendab detailidega;

Kavandab geomeetrilistest kujunditest templitrüki mustrit;

Jälgib pinna katmisel kujutise kontuuri;

Segab põhivärvidest II astme värvid (värvuste tabeli eeskujul);

Kujutab esemeid kahel horisontaalsel abijoonel (ees, taga);

Vaatleb sihipäraselt, võrdleb ning rühmitab objekte ning nähtusi, kui rühmitusalus on antud;

Mõistab rütmi tähendust (südamerütm, öö- päev, aastaajad jne);

Kavandab oma tegevust õpetaja suunamisel;

Mõõdab joonlaua abil ja kujundab tööle raami;

Väärtustab kunstniku tööd;

Teeb ristkülikust ruudu voltimise teel;

Leiab õpetaja suunamisel rahvakunsti elementidele erinevaid kasutusvõimalusi;

Väärtustab kunstiloomingut ja hoidub selle kahjustamisest;

Väljendab end erinevate kunstiliste väljendusvahendite kaudu;

Kasutab säästlikult töömaterjale;

Iseloomustab akvarelli ja kattevärvi erinevat kasutusviisi;

Teab kõrgtrüki põhimõtet.

Õppesisu





















Rahvakunst ja selle areng (rahvakunstielementide kasutamine kaasajal, ribaornamendi kujundamine)






Õppetegevus

Õpitakse tegutsema plaani järgi. Esialgu on selleks õpetaja koostatud tegevuskava (algoritm).

Enesekontrollioskusena õpitakse oma tööd vaatlema ning võrdlema näidisega ja kaaslaste töödega.











105



Kasutab õpitud tehnikaid kunstitööde loomiseks;

Kujutab inimest liikumises;

Vormistab oma õpiülesanded nõuetekohaselt;

Kombineerib detailidest lihtsamaid figuure näidise järgi;

Kujutab erinevaid keskkondi ja märkab keskkonnale omaseid detaile;

Kavandab ja teostab papitrükki õpetaja suunamisel;

Tõstab oma töödes tegelasi esile suuruse, asukoha ja värvi valiku abil;

Väljendab osalise kattumise abil esemete ja figuuride paiknemist üksteise suhtes ees-ja tagapool, keskel;

Kavandab töö ette antud pinnal;

Kujundab tööle raami õpitud oskuste piires;

Toob näiteid rütmi esinemisest igapäevaelus;

Planeerib oma tegevust õpitud oskuste piires;

Kujundab mustrit ruutvõrgustikule joonlaua abil;

Toob näiteid kunstniku tööst (raamatu kujundus, joonisfilm vms);

Voldib näidise järgi;

Võrdleb oma ja kaaslaste töid (leiab peamised tegelased/objektid, toob esile sarnasusi ja erinevusi);

Osaleb vestlustes rahvuskultuuri ja – kunsti teemadel (kodukandi rahvariided jne);

Teab erinevaid kunstiliike ja oskab neid nimetada;

Nimetab jääkmaterjalide taaskasutusvõimalusi;

Valib tööks sobiva pintsli;

Nimetab mõnda õpitud trükitehnikat ja kirjeldab selle protsessi.

Õppesisu





















Rahvakunst ja selle areng (rahvakunstielementide kasutamine kaasajal, ribaornamendi

kujundamine)






Õppetegevus

Õpitakse tegutsema plaani järgi. 5. klassis hakatakse ühistegevuses ise plaani koostama ning selle täitmist

jälgima. Enesekontrollioskusena õpitakse oma tööd vaatlema ning võrdlema näidisega ja kaaslaste töödega.






106








Loob kujutatavale sisult ja vormilt sobiva tausta;

Arvestab inimese täisfiguuri kujutamisel pea suurust ja jalgade pikkust terve kehapikkuse suhtes, näo

kujutamisel silmade asukohta näos;

Joonistab natuurist, kujutab langevat varju;

Modelleerib erinevatest materjalidest dekoratiiv- ja tarbevorme;

Kujutab temaatilistes töödes värvide abil tegevuse aega ja kohta;

Väljendab kujutise suuruse muutumise abil selle paiknemist pildiruumis ees- ja tagapool;

Loob koloriidi abil erinevaid meeleolusid maalides spontaanselt ja läbimõeldult

Kujutab sümmeetrilist eset kesktelje abil;

Kujundab oma lähemat ümbrust (stend, klassiruum);

Oskab kujundada temaatilist plakatit, kasutades erinevaid tehnikaid;

Voldib ja kujundab paberkotti;

Tunneb ja liigitab vaadeldud kunstitöid (skulptuur, maal graafika);

Toob näiteid rahvakunstielementide kasutusvõimalustest;

Väärtustab oma tööd ja ennast töö autorina;

Kasutab töövahendeid- ja materjale tehnoloogiliselt õigesti, otstarbekalt ja säästvalt;

Leiab vaatluse põhjal sarnase maalilaadiga tööd;

Omab ettekujutust erinevatest joonistustehnikatest (pliiats, süsi, pastell) ja trükitehnikatest (mono-ja diatüüpia);

Õppesisu


Inimese kujutamine paigal ja liikumises (inimese proportsioonid ja emotsioonide edastamine)

Natuurist joonistamine (elus ja eluta objektide ruumiline kujutamine, paiknemine pildiruumis ja suurussuhted)

Modelleerimine ja erinevad materjalid (erinevatest materjalidest ruumikujunduselementide meisterdamine,

keraamika)

Keskkond ja selle kujutamine (muutuvate loodusvormide ja erinevate elukeskkondade kujutamine,

keskkonnakaitse)


Põhivärvid ja vastandvärvid (vastandvärvide segamine värviringi alusel, ühe värvi erinevad toonid)

Värvide helestamine ja tumestamine ( ühe värvitooni erinevad hele-tumedusastmed, soe ja külm koloriit)

Rütm ja liikumine (sümmeetria ja asümmeetria)


Ruumikujundus (sise- ja välisruumide kujundus)

Kirjakunst (reklaamkirjade vaatlus ja analüüs)

Praktiline disain (pakendi kujundus)


Erinevad kunstiliigid ja nende seosed

Rahvakunst ja selle areng (rahvakunsti areng ja kasutamine kaasajal, rahvakunsti pärandi hoidmine)

Looming ja autorlus (originaal, reproduktsioon, koopia)


Skulptuur (voolimine pehmetest ja tahketest materjalidest, keraamika)

Maal (erinevad maalilaadid näidiste põhjal)

Graafika (joonistamine erinevate vahenditega, kõrgtrükk, linoollõige)

Arhitektuur (erinevate arhitektuuriobjektide vaatlus ja võrdlus)

Õppetegevus

Alustatakse tutvumist visuaalse kunsti liikide ja väljendusvahenditega. Tutvutakse kunstivaldkondadega seotud

elukutsetega, st isikute ja nende põhitegevusega (nt skulptor, arhitekt, restauraator jne). Õpitakse märkama

kunstiilminguid lähiümbruses ning käituma niisugusel viisil, et see ei kahjustaks loometööd ja kultuuriväärtusi.

107

Õppeülesandeid sooritatakse mitmetunniliste tsüklitena, milles vahelduvad eri iseloomuga tööd.

Õppeülesannete täitmisel toetutakse näitvahenditele.

6.–7. klassis kujuneb õpilastel analüütilis-sünteetiline taju, mis võimaldab teadlikumalt vaadelda ja võrrelda

objektide visuaalseid karakteristikuid (vormi, suurussuhteid, paiknemist ruumis, varju, värvinüansse jne).

Õpitakse ruumilist kujutamist tasapinnal. Modelleeritakse eri materjalidest skulptuure, rõhuasetus on detailidel

ja kujunduselementidel. Joonistustes on põhirõhk inimese kujutamisel võimalikult õigetes proportsioonides,

erinevas töö- ja elukeskkonnas. Võetakse kasutusele suuremat osavust nõudvad töövahendid (sirklid,

lõikenoad), õpitakse neid kasutama tehnoloogiliselt õigesti, säästlikult ja ohutusnõudeid arvestades.



Kujutab esemeid ruumiliselt valguse ja varju abil;

Leiab vaatluse ja võrdluse teel inimese ameti olulisi tunnuseid (keskkond, riietus, töövahendid) ning väljendab

neid temaatilistes töödes;

Loob eri vahenditega mitmesuguseid pinnamustreid;

Modelleerib savist ja mõistab keraamika tähendust;

Toob näiteid keskkonnakaitse võimalustest;

Segab ja kasutab maalimisel värvide eri toone;

Leiab värviringi alusel vastandvärvid;

Teab sümmeetria ja asümmeetria tähendust;

Teeb kollaaži;

Märkab kujunduselemente keskkonnas;

Kujundab näidise järg pakendi või pakkepaberi (karbi voltimine);

Tunneb ja liigitab vaadeldud kunstitöid (skulptuur, maal graafika, arhitektuur);

Kirjeldab lühidalt erinevate kunstiliikide seoseid, toob näiteid;

Põhjendab rahvakunstiväärtuste hoidmise vajalikkust;

Mõistab originaali, reproduktsiooni ja võltsingu tähendust;

Modelleerib ühest savitombust;

Maalib näidise järgi matkides maalilaadi;

Teab erinevaid paljundustehnikaid ja kirjeldab neid õpetaja suunamisel;

Võrdleb erinevaid arhitektuuriobjekte ja kirjeldab neid;

Õppesisu


Inimese kujutamine paigal ja liikumises (inimese proportsioonid ja emotsioonide edastamine)

Natuurist joonistamine (elus ja eluta objektide ruumiline kujutamine, paiknemine pildiruumis ja suurussuhted)

Modelleerimine ja erinevad materjalid (erinevatest materjalidest ruumikujunduselementide meisterdamine,

keraamika)

Keskkond ja selle kujutamine (muutuvate loodusvormide ja erinevate elukeskkondade kujutamine,

keskkonnakaitse)


Põhivärvid ja vastandvärvid (vastandvärvide segamine värviringi alusel, ühe värvi erinevad toonid)

Värvide helestamine ja tumestamine ( ühe värvitooni erinevad hele-tumedusastmed, soe ja külm koloriit)

Rütm ja liikumine (sümmeetria ja asümmeetria)


Ruumikujundus (sise- ja välisruumide kujundus)

Kirjakunst (reklaamkirjade vaatlus ja analüüs)

Praktiline disain (pakendi kujundus)


Erinevad kunstiliigid ja nende seosed

Rahvakunst ja selle areng (rahvakunsti areng ja kasutamine kaasajal, rahvakunsti pärandi hoidmine)

Looming ja autorlus (originaal, reproduktsioon, koopia)


Skulptuur (voolimine pehmetest ja tahketest materjalidest, keraamika)

Maal (erinevad maalilaadid näidiste põhjal)

Graafika (joonistamine erinevate vahenditega, kõrgtrükk, linoollõige)

Arhitektuur (erinevate arhitektuuriobjektide vaatlus ja võrdlus)

108

Õppetegevus

Alustatakse tutvumist visuaalse kunsti liikide ja väljendusvahenditega. Tutvutakse kunstivaldkondadega seotud

elukutsetega, st isikute ja nende põhitegevusega (nt skulptor, arhitekt, restauraator jne). Õpitakse märkama

kunstiilminguid lähiümbruses ning käituma niisugusel viisil, et see ei kahjustaks loometööd ja kultuuriväärtusi.

Õppeülesandeid sooritatakse mitmetunniliste tsüklitena, milles vahelduvad eri iseloomuga tööd.

Õppeülesannete täitmisel toetutakse näitvahenditele.

6.–7. klassis kujuneb õpilastel analüütilis-sünteetiline taju, mis võimaldab teadlikumalt vaadelda ja võrrelda

objektide visuaalseid karakteristikuid (vormi, suurussuhteid, paiknemist ruumis, varju, värvinüansse jne).

Õpitakse ruumilist kujutamist tasapinnal. Modelleeritakse eri materjalidest skulptuure, rõhuasetus on detailidel

ja kujunduselementidel. Joonistustes on põhirõhk inimese kujutamisel võimalikult õigetes proportsioonides,

erinevas töö- ja elukeskkonnas. Võetakse kasutusele suuremat osavust nõudvad töövahendid (sirklid,

lõikenoad), õpitakse neid kasutama tehnoloogiliselt õigesti, säästlikult ja ohutusnõudeid arvestades.



Leiab vaatluse ja võrdluse teel inimese vanust ja näoilmeid kõige enam iseloomustavaid tunnuseid ning

väljendab neid temaatilistes töödes;

Modelleerib õpetaja suunamisel savist ja kujundab eseme pinda;

Eristab õpetaja suunamisel pildi koloriiti, oskab seda kirjeldada;

Kujundab ornamenti (sh rahvuslikku), nimetab selle traditsioonilisi ja nüüdisaegseid kasutusvõimalusi;

Mõõdab joonlaua abil ja joonib ruutvõrgustikku õpetaja suunamisel;

Planeerib tegevust rühmatööna teisi arvestades;

Teab monogrammide ja peremärkide tähendust;

Kasutab fantaasiat kirja kujunduses;

Kavandab reklaamsärki, kotti vms;

Eristab etenduses esinevaid eri kunstiliike (visuaalne kunst, muusika, liikumine);

Eristab kultuurinähtusi ja kunstiliike (sh karikatuur, šarž, grafiti);

Osaleb kunstialastes vestlustes;

Väärtustab skulptuuri olulisust linnaruumis;

Kavandab ja planeerib oma tööd;

Teab sügavtrüki põhimõtet.

Õppesisu


Inimese kujutamine paigal ja liikumises (erinevate elukutsete ja töökeskkondade kujutamine)

Portree ja miimika ( erinevas eas inimese kujutamine)

Modelleerimine ja erinevad materjalid (figuuride modelleerimine savist vms materjalist)

Kujutamine ruumis ja tasapinnal (langeva varju kujutamine ja modelleerimine valguse ja varju abil)


Põhivärvid ja nende segamine (erinevate tonaalsuste eristamine ja sõnastamine, rühmatöö)

Sümmeetria ja asümmeetria (konstrueerimine kesktelje ja horisontaaltelje abil)

Rütm ja liikumine (joonistamine sirkli ja joonlaua abil)


Ruumikujundus (skulpturaalsed objektid rühmatööna)

Kunstnik ja kujunduskunst

Kirjakunst (kirjaoptika ja kirja kujundus, katsetused erinevate kirjutusvahenditega, monogrammid, peremärgid)

Praktiline disain (reklaamsärgi või plakati kujundus, tootedisain)’

Vestlused kunstist (7) Erinevad kunstiliigid (meediakunst ja erinevad infoallikad kunsti edastajana)

Kunstide seosed (kunsti ja kultuuri seosed kaasajal)

Rahvakunst ja selle areng (tänavakunst ja selle mõju kultuurile)

Looming ja autorlus (tuntumad kunstnikud ja nende teosed)


Skulptuur (skulptuur linnaruumis ja looduskeskkonnas)

Maal (maalimine spontaanselt ja kavandi alusel)

Graafika (erinevad trükitehnikad, kõrg- ja sügavtrükk)

Õppetegevus

109

Suureneb kunstivestluste osa praktilise töö tundides. Õpitakse tundma tuntumaid kunstnikke, vaadeldakse ja

kirjeldatakse õpitud oskuste piires nende teoseid. Näidete varal õpitakse eristama kunstiliike ja eri ajastute -

stiile. Saadavad teadmised seotakse õpilaste kogemustega (filmides nähtu, reisil kogetu). Harjutatakse visuaalse

teabe otsimist (pilt-teatmeteostest, Internetist) ning selle kasutamist loomingulise töö eeskuju või lähtepunktina.

Harjutatakse jooniste ja skeemide mõistmist; tõuseb ruumilise kujutamise osakaal. Suunatakse vaatlema

inimeste kehakeelt ja miimikat ning seda kujutama.

Kunstiõpetuse ülesannete täitmisel pööratakse tähelepanu töövahendite ja -materjalide tehnoloogiliselt õigele

kasutamisele. Õpitakse kasutama käe kindlust ja täpsust nõudvaid tehnikaid (nt paljundusgraafika).



Teab keraamikas erinevaid modelleerimis- ja kujundusvõtteid;

Kujutab esemeid ruumilisena valguse ja varju abil;

Märkab suuremaid proportsiooni- ja kompositsioonivigu;

Saab aru mõistetest sümmeetria ja asümmeetria ning konstrueerib kesk- ja horisontaaltelje abil;

Kasutab sirklit ja joonlauda töödes;

Teab erinevaid kujundusvõtteid ja oskab neid töös kasutada;

Teab reklaami kujunduse olulisemaid põhimõtteid;

Omab teadmisi kirjakunstist;

Teab tootedisaini olulisemaid põhimõtteid (praktilisus, mugavus, välimus);

Kirjeldab kunstiteoseid õpitud oskuste piires ja põhjendab oma eelistusi;

Väärtustab kunstiloomingut (oma ja kaaslaste tööd);

Mõistab kultuuride paljusust ja erinevusi;

Teab õpetaja suunamisel nimetada mõnda tuntud kunstnikku ja leida tema kohta infot;

Kasutab õpitud tehnikaid, töömaterjale ja – vahendeid, kujutamise ja kujundamise viise;

Kirjeldab sügavtrüki tehnikat. Kujutab inimest eri vanuses, meeleolus, asendis ja tegevuses;

Õppesisu


Inimese kujutamine paigal ja liikumises (erinevate elukutsete ja töökeskkondade kujutamine)

Portree ja miimika ( erinevas eas inimese kujutamine)

Modelleerimine ja erinevad materjalid (figuuride modelleerimine savist vms materjalist)

Kujutamine ruumis ja tasapinnal (langeva varju kujutamine ja modelleerimine valguse ja varju abil)


Põhivärvid ja nende segamine (erinevate tonaalsuste eristamine ja sõnastamine, rühmatöö)

Sümmeetria ja asümmeetria (konstrueerimine kesktelje ja horisontaaltelje abil)

Rütm ja liikumine (joonistamine sirkli ja joonlaua abil, op-kunst)


Ruumikujundus (skulpturaalsed objektid rühmatööna)

Kunstnik ja kujunduskunst

Kirjakunst (kirjaoptika ja kirja kujundus, katsetused erinevate kirjutusvahenditega, monogrammid, peremärgid)

Praktiline disain (reklaamsärgi või plakati kujundus, tootedisain)’


Erinevad kunstiliigid (meediakunst ja erinevad infoallikad kunsti edastajana)

Kunstide seosed (kunsti ja kultuuri seosed kaasajal)

Rahvakunst ja selle areng (tänavakunst ja selle mõju kultuurile)

Looming ja autorlus (tuntumad kunstnikud ja nende teosed)


Skulptuur (skulptuur linnaruumis ja looduskeskkonnas)

Maal (maalimine spontaanselt ja kavandi alusel)

Graafika (erinevad trükitehnikad, kõrg- ja sügavtrükk)

Õppetegevus

Suureneb kunstivestluste osa praktilise töö tundides. Õpitakse tundma tuntumaid kunstnikke, vaadeldakse ja

kirjeldatakse õpitud oskuste piires nende teoseid. Näidete varal õpitakse eristama kunstiliike ja eri ajastute -

stiile. Saadavad teadmised seotakse õpilaste kogemustega (filmides nähtu, reisil kogetu). Harjutatakse visuaalse

teabe otsimist (pilt-teatmeteostest, Internetist) ning selle kasutamist loomingulise töö eeskuju või lähtepunktina.

Harjutatakse jooniste ja skeemide mõistmist; tõuseb ruumilise kujutamise osakaal. Suunatakse vaatlema

110

inimeste kehakeelt ja miimikat ning seda kujutama.

Kunstiõpetuse ülesannete täitmisel pööratakse tähelepanu töövahendite ja -materjalide tehnoloogiliselt õigele

kasutamisele. Õpitakse kasutama käe kindlust ja täpsust nõudvaid tehnikaid (nt paljundusgraafika).

LIIKUMISÕPETUS 1. klass (70 tundi)


Teadmised spordist ja liikumisviisidest

kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele;

nimetab põhjusi, miks ta peab olema kehaliselt aktiivne;

annab hinnangu oma sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske);

oskab käituda liikumisõpetuse tunnis, liikudes/sportides erinevates sportimispaikades ning liigeldes tänaval;

järgib õpetaja seatud reegleid ja ohutusnõudeid; täidab mängureegleid;

teab ja täidab (õpetaja seatud) hügieeninõudeid;

teab spordialasid ja oskab nimetada tuntud Eesti sportlasi.

Võimlemine

oskab rivistuda viirgu, kolonni liikuda kolonnis;

sooritab põhivõimlemise harjutusi muusika või lugemise saatel, tasakaaluharjutusi pingil, hüplemisharjutusi,

ronimisharjutusi varbseinal;

sooritab veereid, tireli ette, tirel taha, sild, turiseis.

Jooks, hüpped, visked

sooritab erinevaid jooksuharjutusi ja lihtsamaid teatevõistlusi;

sooritab palliviske paigalt;

sooritab hüppeid; paigalt ja hoojooksult, üle- hüpped;

Liikumismängud

sooritab teatevõistlusi erinevate vahenditega, põrgatamisharjutusi erineva suurusega pallidega;

mängib rahvastepalli reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik ning austab kohtuniku otsust.

Suusatamine

oskab riietuda vastavalt ilmale, suuski pakkida;

oskab libisammu, laskumist laugelt nõlvalt

Uisutamine

kõnd ja libisemine uiskudel, uisurivi

Tantsuline liikumine

mängib/tantsib Eesti traditsioonilisi laulumänge paarilise valimisega;

liigub vastavalt muusikale, rütmile, helile.

Ujumine

oskab ujulas ja basseinis käituda; järgib veeohutus nõudeid; tunneb ennast vees kindlalt;

oskab hinge kinni hoida; julgeb panna pea vee alla; oskab vee alla sukelduda;

Õppesisu


1) Liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele. Liikumissoovitused I kooliastme õpilasele.

Liikumine/sportimine üksi ja kaaslastega, oma/kaaslase soorituse kirjeldamine ning hinnangu andmine.

2) Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele, käitumisreeglid liikumisõpetuse tunnis; ohutu ja kaaslasi

arvestav käitumine erinevate harjutuste ja liikumisviisidega tegeldes; ohutu liiklemine teel sportimispaikadesse

ja kooliteel.

3) Hügieenireeglid kehalisi harjutusi sooritades. Teadmised ilmastikule ja spordialadele vastavast riietumisest.

Pesemise vajalikkus kehaliste harjutuste tegemise järel.

4) Elementaarsed teadmised spordialadest, Eesti sportlastest ning Eestis toimuvatest spordivõistlustest ja

tantsuüritustest.

Võimlemine

Rivi- ja korraharjutused: tervitamine, rivistumine viirgu ja kolonni. Kujundliikumised. Pööre paigal hüppega.

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused: päkkkõnd, kõnd kandadel, liikumine juurdevõtusammuga kõrvale.

Üldkoormavad hüplemisharjutused. Harki- ja käärihüplemine.

Üldarendavad võimlemisharjutused: vahendita ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel.

Matkimisharjutused.

Rakendusvõimlemine: ronimine varbseinal, kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt. Akrobaatilised harjutused:

veered kägaras ja sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks, tirel ette ja veere taha turiseisu.

111

Tasakaaluharjutused: liikumine joonel ja pingil kasutades erinevaid kõnni- ja jooksusamme, tasakaalu

arendavad liikumismängud. Ettevalmistavad harjutused toenghüppeks: sirutushüpe.

Jooks. Jooksuasend, jooksu alustamine ja lõpetamine. Jooks erinevatest lähteasenditest, mitmesugused

jooksuharjutused. Püstistart koos stardikäsklustega. Teatevahetuse õppimine lihtsates teatevõistlustes.

Hüpped. Takistustest ülehüpped. Hüpped paigalt ja hoojooksult vetruva maandumisega. Visked. Palli hoie.

Täpsusvisked ülalt (tennis) palliga. Pallivise paigalt tennisepalliga ja viskepalliga.

Liikumismängud

Jooksu- ja hüppemängud. Liikumismängud ja teatevõistlused erinevate vahenditega. Liikumine pallita: jooksud,

pidurdused, suunamuutused. Põrgatamisharjutused tennis-, käsi- ja minikorvpalliga. Liikumismängud

väljas/maastikul.

Suusatamine

Suuskade kinnitamine, pakkimine ja kandmine, allapanek. Suuskade transport. Õige kepihoie, suusarivi.

Kukkumine ja tõusmine paigal ning liikudes, tasakaaluharjutused suuskadel. Lehvikpööre e. astepööre eest.

Astesamm, libisamm. Trepptõus. Laskumine laugelt nõlvalt põhiasendis.

Uisutamine Uiskude kandmine. Uisurivi. Kõnd ja libisemine uiskudel; uisutaja kehaasend.


Rütmi plaksutamine ja jalgade rõhklöögid. Liikumised mõttekujundeid ja kujutlusvõimet kasutades.

Spontaansust ja liikumisrõõmu arendavad mängud. Liikumine sõõris ja paarilisega kõrvuti ringjoonel. Kõnni-,

külg-, hüpak-, galopp ja lõppsamm. Eesti traditsioonilised laulumängud.




kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele; nimetab põhjusi, miks ta peab olema kehaliselt

aktiivne; annab hinnangu oma sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske);

oskab käituda liikumisõpetuse tunnis, liikudes/sportides erinevates sportimispaikades ning liigeldes tänaval;



teab spordialasid ja oskab nimetada tuntud Eesti sportlasi;

Võimlemine

oskab põhilisi akrobaatilisi elemente;

sooritab lühikese põhivõimlemise harjutuste kombinatsiooni muusika või saatelugemise saatel;

sooritab hüppenööriga harjutuste kombinatsiooni.


jookseb erinevas tempos,

läbib joostes võimetekohase tempoga 2,5 km distantsi;

sooritab õige teatevahetuse teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;

sooritab palliviske paigalt ja kahesammulise hooga;

sooritab hoojooksult kaugushüppe paku tabamiseta.

Liikumismängud

sooritab sportmänge ettevalmistavaid liikumismänge ja teatevõistlusi pallidega

mängib rahvastepalli õigete reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik, austab kohtuniku otsuseid;

Suusatamine

suusatab paaristõukelise sammuta sõiduviisiga laugel nõlval ja vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga

2) laskub mäest kõrgasendis; 3) läbib järjest suusatades 3 km distantsi.

Uisutamine

libiseb jalgade tõukega paralleelsetel uiskudel;

oskab sõitu alustada ja lõpetada;

uisutab järjest 2 minutit.


mängib/tantsib õpitud eesti laulumänge;


Ujumine

oskab toime tulla ja käituda riietus-ja pesemisruumides, ujulas; teab ja täidab ohutusnõudeid ujumispaikades;

julgeb ja oskab mängida ning teha harjutusi vees;

112

hoiab hinge kinni, sukeldub ja toob põhjast eseme; julgeb basseini servalt vette hüpata;

oskab vee peal selili ja rinnuli asendis hõljuda;

oskab selili ja rinnuli sirutatud horisontaalasendis libiseda;

Õppesisu

Liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele.

Liikumissoovitused õpilasele. Liikumine/sportimine üksi ja kaaslastega, oma/kaaslase soorituse kirjeldamine

ning hinnangu andmine.

Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele, käitumisreeglid liikumisõpetuse tunnis; ohutu ja kaaslasi arvestav

käitumine erinevate harjutuste ja liikumisviisidega tegeldes; ohutu liiklemine teel sportimispaikadesse ja

kooliteel.

Hügieenireeglid kehalisi harjutusi sooritades. Teadmised ilmastikule ja spordialadele vastavast riietumisest.


Elementaarsed teadmised spordialadest, Eesti sportlastest ning Eestis toimuvatest spordivõistlustest ja

tantsuüritustest.

Võimlemine

Rivi- ja korraharjutused: loendamine, harvenemine ja koondumine. Hüppega pöörded paigal. Kujundliikumised.

Kõnniharjutused: kandadel kõndimine, päkkadel kõndimine, kükkis kõnd. Põhivõimlemine ja üldarendavad

harjutused: Üldarendavad võimlemisharjutused käte, kere ja jalgade põhiasenditega, harjutused vahendita ja

vahenditega saatelugemise ning muusika saatel. Lühike põhivõimlemise kombinatsioon.

Hüplemisharjutused: hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette. Koordinatsiooniharjutused.

Rakendusvõimlemine: rippseis ja ripped; ronimine varbseinal, üle takistuste ja takistuste alt.

Tasakaaluharjutused: päkk-kõnd joonel, pingil ja poomil; pöörded päkkadel pingil. Tasakaalu arendavad

mängud.

Akrobaatika: veered kägaras ja sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks, tirel ette, veere taha

turiseisu, turiseis, toengkägarast sirutushüpe maandumisasendi fikseerimisega, tirel taha, käte peal seis, pea peal

seis, lained.

Jooks. Jooksuasend, jooksuliigutused, jooks erinevas tempos. Võimetekohase jooksutempo valimine.

Pendelteatejooks teatepulgaga.

Hüpped. Paigalt kaugushüpe, maandumine kaugushüppes. Hüpped hoojooksult, et omandada jooksu ja hüppe

ühendamise oskus. Madalatest takistustest ülehüpped parema ja vasaku jalaga.

Visked. Tennispallivise ülalt täpsusele ja kaugusele. Pallivise paigalt.

Liikumismängud Jooksu-, hüppe- ja viskemängud. Pallikäsitsemisharjutused, viskamine ja püüdmine.

Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused pallidega. Rahvastepall. Maastikumängud.

Suusatamine Lehvikpööre tagant. Tasakaalu- ja osavusharjutused suuskadel. Kukkumine ja tõusmine paigal

ning liikudes. Libisamm. Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis. Paaristõukeline sammuta sõiduviis

laugel nõlval. Käärtõus. Laskumine kõrgasendis. Uisutamine Käte ja jalgade tõuge ja libisemisel. Jalgade tõuge

ja libisemine paralleelsetel uiskudel. Sõidu alustamine ja lõpetamine (pidurdamine). Sahkpidurdus.


Liikumine ja koordinatsioon sõna, rütmi, kehapilli või muusikaga. Tantsukujundid rühmas ja liikumine nendes.

Erinevad liikumised rütmi või muusika iseloomu vaheldumisel. Süld- ja valsivõte; käärhüpped, galopp- ja

vahetussamm. Laulumängud erinevates joonistes. 2-3 kombinatsioonilised lihtsamad paaristantsud.

Ujumine.

Ohutusnõuded ja kord basseinis ja ujumispaigas. Hügieeninõuded ujumisel. Veega kohanemise harjutused.

Vette hüpped 1.20 meetrit ja 1.85 meetrit. Rinnuli- ja seliliujumine krooli stiilis 25 meetrit.




kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele; nimetab põhjusi, miks ta peab olema kehaliselt

aktiivne;

annab hinnangu oma sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske);

oskab käituda kehalise kasvatuse tunnis, liikudes/sportides erinevates sportimispaikades ning liigeldes tänaval;



teab spordialasid ja oskab nimetada tuntud Eesti sportlasi;

Võimlemine

113

oskab liikuda ja orienteeruda saalis ning looduses vastavalt õpetaja märguannetele;

sooritab põhivõimlemise harjutuste kombinatsiooni (16 takti) muusika või saatelugemise saatel;

sooritab tireli ette, turiseisu ja kaldpinnalt tireli taha;

hüpleb hüpitsat tiirutades ette (30 sekundi jooksul järjest).


jookseb kiirjooksu (60 meetrit) püstistardist stardikäsklustega;

läbib joostes võimetekohase tempoga 2,5 km distantsi (metsajooks);

sooritab õige teatevahetuse teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;

sooritab palliviske paigalt ja kahesammulise hooga;

sooritab hoojooksult kaugushüppe paku tabamiseta.

Liikumismängud

sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning mängib nendega

liikumismänge;

mängib rahvastepalli õigete reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik ning austab kohtuniku otsust.

Suusatamine.

suusatab paaristõukelise sammuta sõiduviisiga ja vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga;

laskub mäest põhiasendis;

läbib järjest suusatades 2,5 km distantsi.

Uisutamine

libiseb jalgade tõukega paralleelsetel uiskudel;

oskab sõitu alustada ja lõpetada; 3) uisutab järjest 4 minutit.


mängib/tantsib õpitud eesti laulumänge ja tantse;


Ujumine

hüppab vette, mis ulatub üle pea; ujub 100 meetrit rinnuli;

sukeldub ja toob käega veekogu põhjast eseme;

puhkab asendeid vahetades paigal kolm minutit; ujub 100 meetrit selili asendis;

Õppesisu


Liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele. Liikumissoovitused õpilasele. Liikumine/sportimine üksi ja

kaaslastega, oma/kaaslase soorituse kirjeldamine ning hinnangu andmine.

Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele, käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis; ohutu ja kaaslasi

arvestav käitumine erinevate harjutuste ja liikumisviisidega tegeldes; ohutu liiklemine teel sportimispaikadesse

ja kooliteel.

Hügieenireeglid kehalisi harjutusi sooritades. Teadmised ilmastikule ja spordialadele vastavast riietumisest.


Elementaarsed teadmised spordialadest, Eesti sportlastest ning Eestis toimuvatest spordivõistlustest ja

tantsuüritustest.

Võimlemine

Rivi- ja korraharjutused: pöörded paigal, kujundliikumised. Kõnni- ja jooksuharjutused: rivisamm (P),

võimlejasamm (T).

Üldkoormavad ja koordinatsiooni arendavad hüplemisharjutused: hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette jalalt

jalale, koordinatsiooniharjutused.

Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused: üldarendavad võimlemisharjutused käte, kere ja jalgade

põhiasenditega, harjutused vahendita ja vahenditega. Põhivõimlemise kombinatsioon saatelugemise või

muusika saatel.

Rakendusvõimlemine: ronimine varbseinal, kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt, rippseis, ripped ja

toengud.

Akrobaatilised harjutused: veered kägaras ja sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks, tirel ette,

kaldpinnalt tirel taha, veere taha turiseisu, kaarsild, toengkägarast ülesirutushüpe maandumisasendi

fikseerimisega, lained, rullumised, pea peal seis, käte peal seis.

Tasakaaluharjutused: liikumine joonel, pingil ja poomil, kasutades erinevaid kõnni- ja jooksusamme, päkkkõnd

ja pöörded päkkadel, võimlemispingil kõnd kiiruse muutmise, takistuste ületamise ja peatumisega, tasakaalu

arendavad mängud. Ettevalmistavad harjutused toenghüppeks: sirutus-mahahüpe kõrgemalt tasapinnalt

maandumisasendi fikseerimisega, pöördegahüpe 360 kraadi kahele jalale maandumisega.


Jooks. Jooksuasendeid ja liigutusi korrigeerivad harjutused. Kiirendusjooks. Jooksu alustamine ja lõpetamine.

Püstilähe. Kiirjooks. Kestvusjooks. Pendelteatejooks.

Hüpped. Kaugushüpe hoojooksuga paku tabamiseta. Madalatest takistustest ülehüpped parema ja vasaku jalaga.

114

Kõrgushüpe otsehoolt

Visked. Viskepalli hoie, viskeliigutus. Pallivise kahesammulise hooga.

Liikumismängud.

Jooksu- ja hüppemängud. Mängud (jõukohaste vahendite) viskamise, heitmise ja püüdmisega. Palli

käsitsemisharjutused, põrgatamine, vedamine, heitmine, viskamine, söötmine ja püüdmine. Sportmänge ( korv-,

käsi-, võrk-, jalgpall ja saalihoki ) ettevalmistavad liikumismängud, teatevõistlused pallidega.

Rahvastepallimäng reeglite järgi. Maastikumängud.

Suusatamine.

Tasakaalu- ja osavusharjutused suuskadel. Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis. Paaristõukeline

sammuta sõiduviis. Laskumine põhiasendis. Sahkpidurdus. Mängud suuskadel. Uisutamine Sõidutehnika: käte

ja jalgade töö uisutamisel. Sõidu alustamine ja pidurdamine. Mängud jääl.


Mitmest (4-st) osast koosnevad rütmikombinatsioonid; liikumise alustamine ja lõpetamine muusikat (rütmi)

järgides. Suunajalg, suuna muutmine 8-taktilist muusikalist pikkust arvestades. Asendid paarilise suhtes

(ringjoonel ja kodarjoonel rinnati). Polkasamm rinnati ja seljati. Korduvtuurilised Eesti rahvatantsud ja

keerukamad laulumängud. Lastetantsud.

Ujumine

Ohutusnõuded ja kord basseinis ja ujumispaigas. Hügieeninõuded ujumisel. Veega kohanemise harjutused.

Rinnuli- ja seliliujumine.




selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust tervisele, kirjeldab kehalise aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis

ning oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;

tunneb õpitud spordialade/tantsustiilid e oskussõnu, kasutab neid sündmuste kirjeldamisel; järgib ausa mängu

põhimõtteid. 3) oskab käituda spordivõistlustel ja tantsuüritustel;

mõistab ohutus- ja hügieeninõuete täitmise vajalikkust ning järgib neid liikumisõpetuse tundides ja tunnivälises

tegevuses; teab, kuidas vältida ohuolukordi liikudes, sportides ja liigeldes ning mida teha õnnetusjuhtumite ja

lihtsamate sporditraumade korral;

suudab iseseisvalt sooritada üldarendavaid võimlemisharjutusi ja rühiharjutusi; oskab sportida/liikuda koos

kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida mängureegleid jne; oskab sooritada kehaliste võimete

teste ja annab (võrreldes varasemate testidega) hinnangu oma tulemustele; valib õpetaja juhtimisel harjutusi

oma kehalise võimekuse arendamiseks ning sooritab neid;

valdab teadmisi õpitud spordialadest /liikumisviisidest, nimetab Eestis ja maailmas toimuvaid suurvõistlusi,

tuntud sportlasi ja võistkondi, teab tähtsamaid fakte antiikolümpia-mängudest.

Võimlemine

sooritab põhivõimlemise harjutuskombinatsiooni saatelugemise või muusika saatel;

hüpleb hüpitsat ette tiirutades paigal ja liikudes;

sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas;

sooritab tasakaaluharjutuste kombinatsiooni.

Kergejõustik

sooritab kaugushüppe paku tabamisega ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;

sooritab paigalt palliviske;

jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;

jookseb järjest 2,5 km.

Liikumis- ja sportmängud

sooritab sportmänge ettevalmistavaid liikumismänge ja teatevõistlusi palliga;

mängib reeglite järgi rahvastepalli ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid;

mängib korv-, jalg-, ja võrkpalli ettevalmistavaid liikumismänge;

mängib kaht kooli valitud sportmängu lihtsustatud reeglite järgi ja/või sooritab õpetaja poolt koostatud

kontrollharjutuse;

Suusatamine

suusatab õpitud sõiduviisidega;

sooritab laskumise põhi- ja puhkeasendis, ebatasasuste ületamise;

sooritab astepöörde laskumisel;

115

sooritab sahkpidurduse;

läbib järjest suusatades 2,5 km (T) / 5 km (P) distantsi.

Uisutamine

kasutab uisutades sahkpidurdust;

uisutab järjest 4 minutit;

Tantsuline liikumine.

tantsib õpitud rahva- ja seltskonnatantse paarilise vahetusega paaris- ja rühmatantse, sh eesti ja teiste rahvaste

tantse;

kasutab eneseväljendamiseks loovliikumist;

oskab ruutrumba põhisammu, polkasammu;

Orienteerumine

oskab orienteeruda vabas looduses tuttava objekti plaani järgi;

mängib orienteerumismänge;

Õppesisu

Teadmised spordist ja liikumisviisidest Kehalise aktiivsuse tähtsus tervisele; kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent.

Liikumissoovitused õpilasele. Õpitud spordialade /liikumisviiside oskussõnavara. Õpitavate spordialade

põhilised võistlusmäärused. Ausa mängu põhimõtted spordis. Käitumine spordivõistlusel ja tantsuüritustel.

Ohutus- ja hügieenireeglite järgimise vajalikkus liikudes, sportides ning liigeldes. Ohutu, ümbrust säästev

liikumine harjutuspaikades ja looduses. Ohtude vältimine; teadmised käitumisest ohuolukordades. Lihtsad

esmaabivõtted. Teadmised iseseisvaks harjutamiseks: kuidas sooritada soojendusharjutusi ja rühiharjutusi;

kuidas sooritada kehaliste võimete teste ning treenida (õpetaja toel valitud harjutusi kasutades) oma kehalisi

võimeid ja rühti. Teadmised spordialadest/liikumisviisi test, suurvõistlused ja/või üritused Eestis ning

maailmas, tuntumad Eesti ja maailma sportlased jms. Teadmised antiikolümpiamängudest.

Võimlemine

Rivi- ja korraharjutused: ümberrivistumised viirus ja kolonnis. Rühiharjutused: kehatüve lihaseid treenivad ja

sirutusoskust kujundavad harjutused. Põhivõimlemine: harjutuste kombinatsioonid saatelugemise ja/või

muusika saatel. Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused: hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette paigal ja

liikumisel.

Rakendusvõimlemine: kahe- ja kolmevõtteline ronimine; käte erinevad haarded ja hoided; upp-, tiri- ja

kinnerripe. Akrobaatika: tirel ette ja taha, kaarsild (T), juurdeviivad harjutused kätelseisuks.

Tasakaaluharjutused: harjutuste kombinatsioonid võimlemispingil. Hüpped: Erinevad hüpped ja hüplemised

kahe jala tõukelt ja ühe jala tõukelt, pöörlemisega ja ilma.

Kergejõustik

Jooks. Erinevad jooksuharjutused: põlve- ja sääretõstejooks. Pendelteatejooks.

Kiirjooks stardikäsklustega. Kestvusjooks. Maastikujooks. Hüpped. Mitmesugused hüppe- ja

hüplemisharjutused, hüpped üle tõkete.. Kaugushüpe paku tabamiseta. Kõrgushüpe üleastumistehnikaga.

Visked. Viskeharjutused: täpsusvisked vertikaalse märklaua pihta. Pallivise paigalt ja sammudelt.


Palli hoie, palli põrgatamine ja söötmine liikumisel. Korv-, jalg- ja võrkpalli ettevalmistavad liikumismängud;

teatevõistlused pallidega. Rahvastepalli erinevad variandid.

Suusatamine

Pöörded paigal (hüppepööre). Õpitud tõusu-, laskumis- ja sõiduviiside kordamine. Vahelduvtõukeline

kahesammuline astesamm-tõusuviis. Põikilaskumine. Laskumine põhi- ja puhkeasendis. Astepööre laskumisel.

Ebatasasuste ületamine. Sahkpidurdus. Mängud suuskadel.

Uisutamine: Käte ja jalgade töö täiustamine uisutamisel. Sahkpidurdus. Mängud uiskudel.


Ruumitaju arendavad liikumised. Rütmitunnet ja koordinatsiooni arendavad tantsukombinatsioonid. Sise- ja

välissõõr. Ahelsõõr. Polkasamm. Ruutrumba põhisamm. Liikumise alustamine ja lõpetamine, hoog ja

pidurdamine. Eesti rahva- ja seltskonnatantsud, ka paarilise vahetusega. Poiste ja tüdrukute vahelduvtegevused.

Loovtantsu põhielement keha. Tantsupidude traditsioon. Riietus, rahvarõivad. Rühma koostöö tantsimisel.

Orienteerumine

Orienteerumine ruumis ja vabas looduses tuttava objekti plaani järgi. Orienteerumine silmapaistvate loodus- ja

tehisobjektide järgi etteantud piirkonnas. Orienteerumismängud.

116





ning oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust; tunneb õpitud spordialade/tantsustiilid e oskussõnu, kasutab

neid sündmuste kirjeldamisel; järgib ausa mängu põhimõtteid. oskab käituda spordivõistlustel ja tantsuüritustel;

mõistab ohutus- ja hügieeninõuete täitmise vajalikkust ning järgib neid kehalise kasvatuse tundides ja

tunnivälises tegevuses; teab, kuidas vältida ohuolukordi liikudes, sportides ja liigeldes ning mida teha

õnnetusjuhtumite ja lihtsamate sporditraumade korral; suudab iseseisvalt sooritada üldarendavaid

võimlemisharjutusi ja rühiharjutusi; oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid,

kokku leppida mängureegleid jne; oskab sooritada kehaliste võimete teste ja annab (võrreldes varasemate

testidega) hinnangu oma tulemustele; valib õpetaja juhtimisel harjutusi oma kehalise võimekuse arendamiseks

ning sooritab neid; valdab teadmisi õpitud spordialadest /liikumisviisidest, nimetab Eestis ja maailmas

toimuvaid suurvõistlusi, tuntud sportlasi ja võistkondi, teab tähtsamaid fakte antiikolümpia-mängudest.

Võimlemine

sooritab põhivõimlemise harjutuskombinatsiooni saatelugemise või muusika saatel vahendiga või vahendita;

hüpleb hüpitsat ette tiirutades paigal ja liikudes;


sooritab harjutuskombinatsiooni hüppenööriga;

Kergejõustik

sooritab madallähte stardikäsklustega;

sooritab kaugushüppe paku tabamisega ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;

sooritab nelja sammu hooga palliviske;


jookseb järjest 7 minutit.


sooritab sportmänge ettevalmistavaid liikumismänge ja teatevõistlusi palliga;

mängib reeglite järgi rahvastepalli ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid;

sooritab põrgatused takistuste vahelt, söödu ja viske korvile korvpallis;

sooritab ülalt- ja altsöödud pea kohale ja vastu seina;

sooritab palli söötmise ja peatamise jalgpallis;

mängib kaht kooli valitud sportmängu lihtsustatud reeglite järgi ja/või sooritab õpetaja poolt koostatud

kontrollharjutuse.

Suusatamine

suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga, vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga ja

paaristõukelise kahesammulise uisusamm-sõiduviisiga;

sooritab laskumise väljaseadeasendis;

sooritab uisusamm ja poolsahkpöörde;

läbib järjest suusatades 2 km (T) / 4 km (P)

Uisutamine: sooritab uisutades ülejalasõitu vasakule ja paremale;

kasutab uisutades sahkpidurdust;

uisutab järjest 5 minutit;


tantsib õpitud paaris ja rühmatantse, sh eesti ja teiste rahvaste tantse;

kasutab eneseväljendamiseks loovliikumist;

tantsib polkat pööreldes;

Orienteerumine

teab põhileppemärke (10);

orienteerub etteantud või enda joonistatud plaani ning silmapaistvate loodus või tehisobjektide järgi etteantud

piirkonnas;

oskab mängida orienteerumismänge plaaniga, kaardiga ja kaardita;

Õppesisu


Kehalise aktiivsuse tähtsus tervisele; kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent.

Liikumissoovitused õpilasele. Õpitud spordialade /liikumisviiside oskussõnavara. Õpitavate spordialade

põhilised võistlusmäärused. Ausa mängu põhimõtted spordis. Käitumine spordivõistlusel ja tantsuüritustel.



117

esmaabivõtted. Teadmised iseseisvaks harjutamiseks: kuidas sooritada soojendusharjutusi ja rühiharjutusi;


võimeid ja rühti.

Võimlemine

Rivi- ja korraharjutused: kujundliikumised, pöörded sammliikumiselt. Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused:

liikumiskombinatsioonid; hüplemisharjutused hüpitsa ja hoonööriga paigal ja liikudes. Rühiharjutused:

kehatüve lihaseid treenivad ja sirutusoskust kujundavad harjutused Põhivõimlemine ja üldarendavad

võimlemisharjutused: saatelugemise ja/või muusika saatel vahendiga või vahendita; jõu-, venitus- ja

lõdvestusharjutused. Akrobaatika: pikk tirel ette, ratas kõrvale, kätelseis abistamisega, tiritamm (P). Rakendus-

ja riistvõimlemine: kahe- ja kolmevõtteline ronimine, käte erinevad haarded ja hoided; upp-, tiri-, ja kinnerripe;

hooglemine rippes. Toenghüpe: harkhüpe ja/või kägarhüpe. Iluvõimlemine (T): hüpitsa hood, ringid, kaheksad,

tiirutamised; erinevad hüpped; lihtsad visked ja püüded.

Kergejõustik

Jooks. Jooksuasendi ja –liigutuste korrigeerimine. Põlve- ja sääretõstejooks. Jooksu alustamine ja lõpetamine.

Kiirendusjooks. Kestvusjooks. Hüpped. Sammhüpped. Kaugushüpe paku tabamisega. Kaugushüppe tulemuse

mõõtmine. Kõrgushüpe (üleastumishüpe) üle kummilindi ja lati. Visked. Täpsusvisked horisontaalse märklaua

pihta. Pallivise nelja sammu hooga.


Liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Valitud sportmänge ettevalmistavad liikumismängud. Pallikool

võrkpalliga ja/või tennisepalliga. Korvpall. Palli hoie söötmisel, püüdmisel ja pealeviskel. Palli põrgatamine,

söötmine ja vise korvile. Sammudelt vise korvile. Võrkpall. Ettevalmistavad harjutused võrkpalliga. Ülalt- ja

altsööt pea kohale ja vastu seina. Jalgpall. Söödu peatamine jalapöia siseküljega ja löögitehnika õppimine.

Suusatamine

Suusatamine. Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis. Uisusamm ilma keppideta. Pool-uisusamm laugel

laskumisel. Sahkpöörde tutvustamine. Poolsahkpidurdus. Pidurdamine laskumisel ennetava kukkumisega.

Laskumine väljaseadeasendis. Mängud suuskadel, teatevõistlused.

Uisutamine. Sõidutehnika täiustamine. Uisutamine erinevate käteasenditega.

Ülejalasõit vasakule ja paremale. Karussell. Sobiva tempo valimine kestvusuisutamisel.


Keha telg ja kehahoid. Tugijalg ja töötav jalg. Valsivõttes liikumine ja juhtimine. Põimumine ja kätlemine.

Polka pööreldes. Rock’i põhisamm. Eesti rahva- ja seltskonnatantsud. Õpitud sammude täpsustamine. Teiste

rahvaste seltskonnatantsud, line-tants vm. Loovtantsu põhielement ruum. Tantsukultuur. Tants ja eetika.

Orienteerumine

Leppemärgid, maastikuobjektid. Maastiku ja kaardi võrdlemine ja seostamine. Lihtsa objekti plaani koostamine.

Liikumine joonorientiiride järgi. Kompassi tutvustamine





ning oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust; tunneb õpitud spordialade/tantsustiilid e oskussõnu, kasutab

neid sündmuste kirjeldamisel; järgib ausa mängu põhimõtteid; oskab käituda spordivõistlustel ja tantsuüritustel;

mõistab ohutus- ja hügieeninõuete täitmise vajalikkust ning järgib neid kehalise kasvatuse tundides ja

tunnivälises tegevuses; teab, kuidas vältida ohuolukordi liikudes, sportides ja liigeldes ning mida teha

õnnetusjuhtumite ja lihtsamate sporditraumade korral; suudab iseseisvalt sooritada üldarendavaid

võimlemisharjutusi ja rühiharjutusi; oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid,

kokku leppida mängureegleid jne; oskab sooritada kehaliste võimete teste ja annab (võrreldes varasemate

testidega) hinnangu oma tulemustele; valib õpetaja juhtimisel harjutusi oma kehalise võimekuse arendamiseks

ning sooritab neid; valdab teadmisi õpitud spordialadest /liikumisviisidest, nimetab Eestis ja maailmas

toimuvaid suurvõistlusi, tuntud sportlasi ja võistkondi, teab tähtsamaid fakte antiikolümpia-mängudest.

Võimlemine

sooritab põhivõimlemise harjutuskombinatsiooni (32 takti) saatelugemise või muusika saatel; hüpleb hüpitsat

ette tiirutades paigal ja liikudes; sooritab iluvõimlemise elemente hüpitsaga (T); sooritab harjutus-

kombinatsiooni akrobaatikas ja rööbaspuudel; sooritab harjutuskombinatsiooni madalal poomil (T) ja kangil

(P); sooritab õpitud toenghüppe (hark- või kägarhüpe);

118

Kergejõustik

sooritab stardikäsklustega ja õige teatevahetuse ringteatejooksus; sooritab kaugushüppe paku tabamisega ja

üleastumistehnikas kõrgushüppe; sooritab hoojooksult palliviske; jookseb kiirjooksu stardikäsklustega; jookseb

järjest 3km


sooritab sportmänge ettevalmistavaid liikumismänge ja teatevõistlusi palliga; mängib reeglite järgi rahvastepalli

ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid; sportmängud (kooli poolt valitud kahe mängu osas); sooritab põrgatused

takistuste vahelt ja sammudelt viske korvile korvpallis; sooritab ülalt- ja altsöödud paarides ning alt-eest

pallingu võrkpallis; sooritab palli söötmise ja peatamise jalapöia siseküljega jalgpallis; mängib kaht kooli

valitud sportmängu lihtsustatud reeglite järgi ja/või sooritab õpitud sportmängudes õpetaja poolt koostatud

kontrollharjutust.

Suusatamine

suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga, vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga ja

paaristõukelise kahesammulise uisusamm-sõiduviisiga; sooritab laskumise põhi- ja puhkeasendis; sooritab

uisusamm ja poolsahkpöörde; sooritab teatevahetuse teatesuusatamises; läbib järjest suusatades 3 km (T) / 5 km

(P) distantsi;

uisutamine sooritab uisutades ülejalasõitu vasakule ja paremale; kasutab uisutades sahkpidurdust; uisutab järjest 6 minutit.


tantsib õpitud paaris ja rühmatantse, sh eesti ja teiste rahvaste tantse;

kasutab eneseväljendamiseks loovliikumist; tantsib valsi põhisammu;

Orienteerumine

oskab orienteeruda kaardi järgi ja kasutada kompassi; teab põhileppemärke (10–15); orienteerub etteantud või

enda joonistatud plaani ning silmapaistvate loodus- või tehisobjektide järgi etteantud piirkonnas; arvestab

liikumistempot valides erinevaid pinnasetüüpe, reljeefivorme ja takistusi; oskab mängida orienteerumismänge

plaaniga, kaardiga ja kaardita.

Õppesisu


Kehalise aktiivsuse tähtsus tervisele; kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent.

Liikumissoovitused õpilasele; Õpitud spordialade /liikumisviiside oskussõnavara. Õpitavate spordialade

põhilised võistlusmäärused. Ausa mängu põhimõtted spordis; Käitumine spordivõistlusel ja tantsuüritustel;



esmaabivõtted; Teadmised iseseisvaks harjutamiseks: kuidas sooritada soojendusharjutusi ja rühiharjutusi;


võimeid ja rühti; Teadmised spordialadest/liikumisviisidest, suurvõistlused ja/või üritused Eestis ning

maailmas, tuntumad Eesti ja maailma sportlased jms. Teadmised antiikolümpiamängudest.

Võimlemine

Rivi- ja korraharjutused: kujundliikumised, pöörded sammliikumiselt. Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutuste

kombinatsioonid. Hüplemisharjutused hüpitsa ja hoonööriga paigal ja liikudes. Põhivõimlemine ja

üldarendavad võimlemisharjutused: saatelugemise ja/või muusika saatel vahendiga või vahendita. Jõu-, venitus-

ja lõdvestusharjutused. Rühiharjutused: kehatüve lihaseid treenivad ja sirutusoskust kujundavad harjutused.

Rakendus- ja riistvõimlemine: lihtsamad harjutuskombinatsioonid õpitud elementidest akrobaatikas, poomil (T),

kangil (P) ja rööbaspuudel. Toenghüpe: harkhüpe ja/või kägarhüpe. Iluvõimlemine (T): põlvetõste-,

põlvetõstevahetus- ja sammhüpe. Harjutused hüpitsaga: hood, ringid, kaheksad, tiirutamised, hüpped, visked ja

püüdmine.

Kergejõustik

Jooks. Kiirjooks ja selle eelsoojendus. Madallähte tutvustamine. Stardikäsklused. Ringteatejooks.

Võistlusmäärused. Ajamõõtmine. Kestvusjooks. Hüpped. Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega. Kõrgushüpe

(üleastumishüpe). Visked. Pallivise hoojooksult.


Korvpall. Palli põrgatamine, söötmine ja sammudelt vise korvile. Mängija kaitseasend (mees-mehe kaitse).

Korvpallireeglitega tutvustamine. Mäng lihtsustatud reeglite järgi. Võrkpall. Ülalt- ja altsööt vastu seina ja

paarides. Alt-eest palling. Kolme viskega võrkpall. Minivõrkpall. Mäng lihtsustatud reeglite järgi. Jalgpall.

Söödu peatamine rinnaga (P) ja löögitehnika arendamine ja täiustamine. Mäng 4:4 ja 5:5. Mäng lihtsustatud

reeglite järgi.

Suusatamine.

Stardivariandid paaristõukelise sammuta ja paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga. Paaristõukeline

kahesammuline uisusamm-sõiduviis.

Laskumine madalasendis. Poolsahkpööre. Uisusammpööre laskumise järel muutes libisemissuunda. Mängud

119

suuskadel. Teatesuusatamine. Uisutamine. Uisutamine paarides, kolmikutes ja rühmas. Ülejalasõit vasakule ja

paremale. Start, sõit kurvis ja finišeerimine. Kestvusuisutamine. Mängud ja teatevõistlused uiskudel.


Ruumitaju ja koordinatsiooniharjutused. Pöörlemistehnika. Valsi põhisamm. Cha-cha põhisamm. Loovtantsu

põhielement aeg ja jõud: dünaamika liikumisel (energilisus, jõulisus, pehmus jt). Jooniste, asendite, võtete ja

sammude täpsustamine. Eesti rahva- ja seltskonnatantsud. Teiste rahvaste seltskonnatantsud, line-tants vm.

Tantsustiilide erinevus.

Orienteerumine

Kaardi mõõtkava, reljeefivormid, kauguse määramine. Suunaharjutused kompassiga seistes ja liikumisel.

Õpperaja läbimine kaarti ja kompassi kasutades. Sobiva koormuse ja liikumistempo valimine vastavalt

pinnasetüübile, reljeefivormidele, takistustele.




selgitab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja töövõimele

järgib kehalisi harjutusi tehes hügieeni- ja ohutusnõudeid ning väldib ohuolukordi;

teab, kuidas toimida sportides/liikudes juhtuda võivate õnnetusjuhtumite ja traumade puhul; oskab anda

elementaarset esmaabi;

liigub/spordib reegleid ja võistlusmäärusi järgides, kaaslasi austades ja abistades ning keskkonda säästes;

oskab iseseisvalt treenida: analüüsib oma kehalise vormisoleku taset;

oskab seada liikumisharrastusele eesmärgi;

leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi;

õpib uusi liikumisoskusi ja arendab oma kehalisi võimeid;

osaleb aktiivselt tundides;

harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt (tunniväliselt);

käib spordiüritustel;

oskab tegutseda abikohtunikuna võistlustel;

Õppesisu

Võimlemine

Riviharjutused ja kujundliikumised: jagunemine ja liitumine, lahknemine ja ühinemine, ristlemine.

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused: koordinatsiooniharjutused. Põhivõimlemine ja harjutused vahenditega,

harjutused muusika saatel.

Üldarendavad võimlemisharjutused erinevatele lihasrühmadele (harjutuste valik ja toime).

Rühi arengut toetavad harjutused: harjutusi lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutused selja-, kõhu,

tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele; venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.

Rakendusharjutused. Ronimine. Akrobaatika: ratas kõrvale.

Tasakaaluharjutused poomil (T): erinevad sammukombinatsioonid; sammuga ette 1800 pööre; jala hooga taha

1800; poolspagaadist tõus taga oleva jala sammuga ett; erinevad mahahüpped. Harjutused rööbaspuudel:

tireltõus ühe jala hoo ja teise tõukega (T) ning küünarvarstoengust hoogtõus taha (P). Harjutused kangil:

Tireltõus jõuga (P). Toenghüpe: harkhüpe ja/või kägarhüpe.

Iluvõimlemine (T): harjutused rõngaga: hood ja hooringid, kaheksad, ringitamine, pöörded, vurr, veered ja

visked.

Harjutuskombinatsioonide koostamine ja esitamine.

Kergejõustik

Jooks. Sprindi eelsoojendusharjutused. Ringteatejooks. Kestvusjooks. Hüpped. Kaugushüppe

eelsoojendusharjutused. Kaugushüpe. Kõrgushüpe (üleastumishüpe). Visked. Palliviske eelsoojendus-

harjutused Pallivise hoojooksult.

Sportmängud/valikul.

Korvpall. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile liikumiselt. Petted. Läbimurded paigalt ja liikumiselt.

Algteadmised kaitsemängust. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.

Võrkpall. Sööduharjutused paarides ja kolmikutes lisaülesannetega; söödu-harjutused juhtmängijaga. Ülalt

palling. Mängijate asetus platsil ja liikumine pallingu sooritamiseks. Punktide lugemine. Mäng lihtsustatud

reeglite järgi. Jalgpall. Jalgpallitehnika elementide täiustamine erinevate harjutuste abil. Jalgpalluri erinevate

positsioonide kaitsja, poolkaitsja ja ründaja ja nende ülesannete mõistmine. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.

Suusatamine.

120

Paaristõukeline kahesammuline uisusamm-sõiduviis. Vahelduvtõukeline kahesammuline uisusamm-tõusuviis.

Poolsahkpöörde kasutamine slaalomirajal. Jooksusamm-tõusuviis.

Laskumine üle ebatasasuste (kühmu ületamine, lohu läbimine, üleminek vastasnõlvale laskumine, järsemaks

muutuval nõlval).


Tantsuoskuse arendamine õpitud tantsude baasil. Tantsualase oskussõnavara täiustumine. Labajalavalss. Poiste

ja tüdrukute rollid tantsus. Rahvaste ja seltskonnatantsud sh kontratantsud, line-tants vm. Loovtantsu

elementide kasutamine. Tants kui kunst, sport ja kultuur.

Orienteerumine

Üldsuuna ja täpse suuna (asimuut) määramine. Orienteerumisharjutused kaardi ja kompassiga. Orienteerumine

lihtsal maastikul kaardi ja kompassi abil, kaardi ja maastikku võrdlemine, asukoha määramine.

Õppetegevus

organiseeritud ja iseseisev praktiline harjutamine; kontrollharjutuste sooritamine ja oma kehaliste võimete

kontrollimine ning tulemustele hinnangu andmine;

oma ja kaaslaste tegevuse/soorituse kommenteerimine; sõnalised aruanded; vestlused liikumis-, spordi- ja

terviseteemaliste materjalide lugemine ning loetu analüüsimine;

spordivõistlustel ja/või liikumisüritustel käimine, neist osavõtt võistleja, osaleja või abilisena

spordi- ja/või liikumisürituste jälgimine erinevate meediakanalite vahendusel;




selgitab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja töövõimele





oskab iseseisvalt treenida: analüüsib oma kehalise vormisoleku taset, seab liikumisharrastusele eesmärgi;

leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi,


osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt (tunniväliselt);

käib spordi- ja tantsuüritustel ning jälgib seal toimuvat; oskab tegutseda abikohtunikuna võistlustel;

Õppesisu

Võimlemine

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused: koordinatsiooniharjutused.

Põhivõimlemise harjutused vahendita ja vahenditega, harjutused muusika saatel.

Üldarendavate võimlemisharjutuste komplekside koostamine (harjutuste valik ja järjekord).

Rühi arengut toetavad harjutused: harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutused selja-, kõhu,

tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele; venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.

Akrobaatika: harjutuste kombinatsioonid; püramiidid

Harjutused rööbaspuudel: tireltõus ühe jala hoo ja teise tõukega (T) ning harkistest tirel ette (P).

Harjutused kangil: tireltõus jõuga, käärhöör (P).

Tasakaaluharjutused poomil (T): erinevad sammukombinatsioonid; sammuga ette 1800 pööre; jala hooga taha

1800; poolspagaadist tõus taga oleva jala sammuga ett; erinevad mahahüpped.

Toenghüpe: hark- ja/või kägarhüpe.

Iluvõimlemine: harjutused palliga: hood, ringid, kaheksad, väänakud, visked ja püüded (T).

Harjutuskombinatsioonide koostamine ja esitamine.

Kergejõustik

Jooks. Kiirjooksu tehnika. Ringteatejooks. Kestvusjooks.

Hüpped. Kaugushüpe. Kõrgushüppe eelsoojendusharjutused. Flopphüppe (3- ja 5-sammuliselt hoojooksult)

tutvustamine.

Heited, tõuked. Kuulitõuke juurdeviivad harjutused. Kuulitõuge paigalt ja hooga.

Sportmängud

Korvpall. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile liikumiselt. Vise söödule vastuliikumiselt. Katted. Mäng

3:3 ja 5:5.

Jalgpall. Harjutused söödu- ja löögitehnika täiustamiseks. Tehnika täiustamine mängus.

121

Suusatamine

Suusatamine. Paaristõukeline ühesammuline uisusamm-sõiduviis. Üleminek sõiduviisilt tõusuviisile nii

klassikalises kui uisusamm tehnikas. Poolsahk-paralleelpööre. Lihtsa slaalomiraja läbimine poolsahk-

paralleelpööretega. Teatesuusatamine (võistlusmäärused). Mängud suuskadel. Teatesuusatamine.


Tantsu karakteersus ja väljenduslikkus sh arvestades soolisi erinevusi.

Aeglane valss. Samba põhisamm. Valsisammu täiustamine.

Rahva- ja seltskonnatantsud. Loovtantsu elementide kasutamine.

Tantsu traditsioonilisus ja kaasaegsus.

Orienteerumine

Kaardi peenlugemine: väikeste objektide lugemine ja meeldejätmine. Sobivaima teevariandi valik. Sobivaime

teevariandi valik. Orienteerumisraja iseseisev läbimine kaardi ja kompassiga.

Õppetegevus

organiseeritud ja iseseisev praktiline harjutamine;

kontrollharjutuste sooritamine ja oma kehaliste võimete kontrollimine ning tulemustele

hinnangu andmine:

oma ja kaaslaste tegevuse/soorituse kommenteerimine; sõnalised aruanded;

vestlused liikumis-, spordi- ja terviseteemaliste materjalide lugemine ning loetu analüüsimine;

spordivõistlustel ja/või liikumisüritustel käimine, neist osavõtt võistleja, osaleja või abilisena





selgitab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja töövõimele;





oskab iseseisvalt treenida: analüüsib oma kehalise vormisoleku taset, seab liikumisharrastusele eesmärgi;

leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi;


osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides;

harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt (tunniväliselt);

käib spordi- ja liikumisüritustel ning jälgib seal toimuvat;

oskab tegutseda abikohtunikuna võistlustel;

Võimlemine

sooritab õpitud vaba- või vahendiga harjutuskombinatsiooni muusika saatel;


sooritab harjutuskombinatsiooni rööbaspuudel (T, P) ja poomil (T) / kangil (P);

sooritab õpitud toenghüppe (hark- ja/või kägarhüpe).

Kergejõustik

sooritab täishoolt kaugushüppe ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;

sooritab hoojooksult palliviske (7.kl) ning paigalt ja hooga kuulitõuke;


suudab joosta järjest 9 minutit (T) / 12 minutit (P).

Sportmängud/ mängib kahte õpitud sportmängu reeglite järgi.

korvpall: sooritab läbimurded paigalt ja liikumiselt ning petted;

jalgpall: mõistab erinevatel positsioonidel mängivate jalgpallurite ülesandeid ja täidab neid mängus.

Suusatamine.

suusatab paaristõukelise ühe- ja kahesammulise sõiduviisiga;

suusatab kepitõuketa uisusamm-sõiduviisiga tempovarianti;

läbib järjest suusatades 5 km (T) / 8 km (P) distantsi.


tantsib õpitud paaris- ja rühmatantse ning kombinatsioone autoritantsudest;

arutleb erinevate tantsustiilide üle.

122

teab Eesti tantsupidude ja tantsukultuuri traditsioone.

Orienteerumine

läbib orienteerumisraja oma võimete kohaselt;

oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ja maastikku;

oskab valida õiget liikumistempot ja -viisi ning teevarianti maastikul;

oskab mälu järgi kirjeldada läbitud orienteerumisrada.

Õppesisu

Võimlemine

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused: kombinatsioonid. Koordinatsiooniharjutused.

Rühi arengut toetavad harjutused: harjutusi lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutused selja-, kõhu,

tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele, venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.

Põhivõimlemise ja üldarendavad võimlemisharjutused: vahendita ja vahenditega harjutused erinevate

lihasrühmade treenimiseks, harjutuste valimine ja harjutuskomplekside koostamine, üldarendavate

võimlemisharjutuste kirjeldamine ning kasutamine teiste spordialade eelsoojendusharjutustena.

Aeroobika tervisespordialana. Aeroobika põhisammud.

Riistvõimlemine: harjutuskombinatsioonid akrobaatikas, rööbaspuudel, poomil (T) ja kangil (P).

Toenghüpe: hark- ja/või kägarhüpe.

Iluvõimlemine: harjutused lindiga: hood, ringid, kaheksad, sakid, spiraalid, visked ja püüdmine (T).

Kergejõustik

Jooks. Kiirjooks. Kestvusjooks. Hüpped. Kaugushüpe. Kõrgushüpe: flopptehnika täishoolt (tutvustamine)

Heited, tõuked. Kuulitõuke eelsoojendusharjutused. Kuulitõuge hooga.

Sportmängud/valikul

Korvpall. Harjutused põrgatamise, söötmise, püüdmise ja pealeviske tehnika täiustamiseks. Algteadmised

kaitsemängust. Mäng reeglite järgi. Jalgpall. Harjutused söödu- ja löögitehnika täiustamiseks. Jalgpallis mäng

erinevatel positsioonidel ning nende ülesannete mõistmine. Mäng reeglite järgi.

Suusatamine.

Eelnevates klassides õpitu kinnistamine. Uisusamm-sõiduviisi täiustamine. Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele

(klassikalises ja uisutehnikas) olenevalt raja reljeefist. Lihtsa slaalomiraja läbimine. Teatesuusatamine.


Õpitud tantsurütmide ja –stiilide eristamine. Eesti ja teiste rahvaste tantsude võrdlemine.

Eesti tantsupidude traditsiooni mõtestamine. Riietumine - rahvarõivad jm. Tants kui sotsiaalse, kunstilise,

kultuurilise ja tervisliku liikumisala väljendus. Rahva- ja seltskonnatantsud. Õpitud tantsude täiustamine.

Orienteerumine

Orienteerumistehnikate kompleksne kasutamine: kaardi- ja maastiku-lugemine, suuna määramine, kompassi

kasutamine, õige liikumisviisi, tempo ja tee valik. Orienteerumisraja iseseisev läbimine. Läbitud tee ja

kontrollpunktide mälu. järgi kirjeldamine.

Erinevate orienteerumisalade tutvustamine: pargi-, suund- ja valikorienteerumine.

Õppetegevus

organiseeritud ja iseseisev praktiline harjutamine; kontrollharjutuste sooritamine ja oma kehaliste võimete

kontrollimine ning tulemustele hinnangu andmine; oma ja kaaslaste tegevuse/soorituse kommenteerimine;

sõnalised aruanded; vestlused; liikumis-, spordi- ja terviseteemaliste materjalide lugemine ning loetu

analüüsimine; spordivõistlustel ja/või liikumisüritustel käimine, neist osavõtt võistleja, osaleja või abilisena;


Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele, regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja töövõimet tagava

tegevuse vajalikkus. Liikumissoovitused noorukitele ning täiskasvanutele.

Ohutu liikumine ja liiklemine. Loodust säästev liikumine. Tegutsemine (spordi) traumade ja õnnetusjuhtumite

korral. Esmaabivõtted.

Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnad ning harjutuste ja tegevuste kirjeldamine; õpitud spordialade

võistlusmäärused. Aus mäng - ausus ja õiglus spordis ning elus.

Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta (eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse valik, spordivarustuse

valik, harjutamise põhimõtted jm). Kehalise töövõime arendamine: erinevate kehaliste võimete arendamiseks

sobivad harjutused, harjutamise metoodika. Kehalise võimekuse testid ja enesekontrollivõtted, testitulemuste

analüüs.

Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide tekkest, peetavatest (suur) võistlustest/üritustest ning tuntumatest

sportlastest/tantsijatest Eestis ja maailmas. Teadmised olümpiamängudest (sh antiikolümpiamängudest) ja

tuntumatest olümpiavõitjatest.

Teadmised spordiüritustest ning neil osalemise võimalustest.

123

TÖÖÕPETUS 1. klass (70 tundi)


tunneb õpitud kasutatava materjali ära (paber, plastiliin, savi, looduslik materjal jms);

joonistab šablooni abil kujundeid;

rebib paberit eesmärgistatult;

lõikab silma järgi ning kontuuri (sirgjoon) mööda paberitükke ja ribasid;

liimib paberit;

voldib paberilehe pooleks ja neljaks ning ruudu diagonaalselt pooleks;

voolib rullimise, veeretamise ja lamendamise teel lihtsamaid kujundeid ja esemeid.

Õppesisu

Materjalide lihtsamad töötlemise viisid (mõõtmine, märkimine, rebimine, voltimine, lõikamine, heegeldamine,

detailide ühendamine, õmblemine, liimimine, punumine, kaunistamine, värvimine, viimistlemine).

Sagedasemad töövahendid (käärid, nuga, nõel, heegelnõel, naaskel jne), nende õige, otstarbekas ja ohutu

kasutamine, töövahendite hooldamine. Töötlemisvõtte valik sõltuvalt ideest ja materjalist. Jõukohaste esemete

valmistamine.

Õppetegevus

Kujundatakse üldisi õpioskusi: oskust vaadelda, võrrelda, kuulata, küsimustele vastata,

täita suulisi lühikorraldusi. Õpilasele õpetatakse töövahendite õiget ja ohutut kasutamist,

kujundatakse korraharjumusi, oskust oma tööd lõpule viia.

Oluline on arvestada tundide korrektsioonilise suunaga. Kõikides tundides arendatakse

tähelepanu, nägemis -, kompimis- ja ruumitaju, motoorikat, kõne mõistmist ja suulist väljendusoskust käelise

tegevuse kaudu. Kujundatakse oskust eristada objekte ja nende kujutisi kuju, suuruse ja värvuse järgi, tajuda

materjale, tunda ja valida töövahendeid töövõttest ja –eesmärgist lähtuvalt. Õpilasi suunatakse märkama ilu

enda ümber.

Ülesandeid täidetakse valdavalt koostegevuses, eeskuju ja näidise järgi, omandatud

oskuste piires ka suulise korralduse järgi. Omandatakse rebimise, lõikamise, liimimise, voolimise ja voltimise

oskused.



tunneb ja nimetab õpitud materjale (paber, kartong, plastiliin, savi, riie, lõng, looduslik

materjal jms);

kasutab joonlauda sirgjoone tõmbamiseks (läbi ühe ja kahe punkti);

teeb voltimise teel lihtsamaid esemeid;

joonistab šablooni abil kujundeid, lõikab neid välja, liimib ja täiendab;

kasutab õpitud voolimisvõtteid (veeretamine, rullimine, lamendamine, venitamine, pigistamine jms) sõltuvalt

eesmärgist.

Õppesisu

Ümbritsevate esemete vaatlemine, nende disain minevikus ja tänapäeval.

Rahvuslikud mustrid ja motiivid. Ideede otsimine ja valimine, abimaterjali ning info kasutamine.

Ideede visandamine paberil. Idee esitlemine. Lihtsate esemete ja keskkonna kavandamine.

Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast, vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne).

Materjalide saamislugu, omadused, otstarve ja kasutamine.

Katsetused erinevate materjalidega, nende omaduste võrdlemine. Ideede leidmine materjalide

korduskasutuseks.

Töötamine suulise juhendamise järgi. Tutvumine kirjaliku tööjuhendiga, sellest arusaamine. Oma idee

teostamine, toetudes õpitud oskustele ja iseseisvatele katsetustele. Töökoha korras hoidmine, selle mõju töö

tulemusele ja ohutusele.

Rühmatöös ülesannete täitmine, ühiselt ideede genereerimine, üksteise arvamuste arvestamine ja kaaslaste

abistamine. Töö tulemuse uudsuse, kasutamise ja esteetilisuse hindamine.

Materjalide lihtsamad töötlemise viisid (mõõtmine, märkimine, rebimine, voltimine, lõikamine, vestmine,

saagimine, detailide ühendamine, liimimine, naelutamine, kaunistamine, värvimine, viimistlemine).

Sagedasemad töövahendid (käärid, nuga, naaskel, vasar, saag, kruvikeeraja, lõiketangid, näpitsad jne), nende

õige, otstarbekas ja ohutu kasutamine, töövahendite hooldamine.

Töötlemisvõtte valik sõltuvalt ideest ja materjalist. Jõukohaste esemete valmistamine.

124

Õppetegevus

Kujundatakse üldisi õpioskusi: oskust vaadelda, võrrelda, kuulata, küsimustele vastata,

täita suulisi lühikorraldusi. Õpilasele õpetatakse töövahendite õiget ja ohutut kasutamist,

kujundatakse korraharjumusi, oskust oma tööd lõpule viia.

Oluline on arvestada tundide korrektsioonilise suunaga. Kõikides tundides arendatakse

tähelepanu, nägemis-, kompimis- ja ruumitaju, motoorikat, kõne mõistmist ja suulist väljendusoskust käelise

tegevuse kaudu. Kujundatakse oskust eristada objekte ja nende kujutisi kuju, suuruse ja värvuse järgi, tajuda

materjale, tunda ja valida töövahendeid töövõttest ja –eesmärgist lähtuvalt. Õpilasi suunatakse märkama ilu

enda ümber.

Ülesandeid täidetakse valdavalt koostegevuses, eeskuju ja näidise järgi, omandatud

oskuste piires ka suulise korralduse järgi. Omandatakse rebimise, lõikamise, liimimise, voolimise ja voltimise

oskused.



nimetab kasutatud materjalide omadusi: rabe, õhuke, paks, jäme, peenike, pehme, kõva,

painduv, tugev (suunamisel);

valib töövõtteid lähtuvalt materjalist: paberi rebimine, lõikamine ja voltimine, savi voolimine erinevate

võtetega;

kasutab šablooni;

kasutab materjali ökonoomselt;

valmistab voltimise teel lihtsamaid kujundeid;

mõõdab paberil pikkusi täissentimeetrites;

lõikab kääridega mitmesuguseid kujundeid paberist, õhemast kartongist ja riidest;

torkab naaskliga auke, paneb niiti nõelasilmast läbi;

tikib eelpistet, õmbleb riidele kahe auguga nööpi;

valmistab tähtpäevalisi ruumikaunistusi;

teab tervislikust toitumisest;

Õppesisu

Kavandamine. Ümbritsevate esemete vaatlemine, nende disain ja kujundus minevikus ja tänapäeval.

Rahvuslikud mustrid ja motiivid. Ideede otsimine ja valimine, abimaterjali ning info kasutamine. Ideede

visandamine paberil. Lihtsate esemete kavandamine.

Idee esitlemine. Materjalid. Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast,

vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne). Materjalide saamislugu, omadused, otstarve ja kasutamine. Katsetused

erinevate materjalidega, nende omaduste võrdlemine. Ideede leidmine materjalide korduskasutuseks.

Töötamine. Töötamine suulise juhendamise järgi. Tutvumine kirjaliku tööjuhendiga, sellest arusaamine. Oma

idee teostamine, toetudes õpitud oskustele ja iseseisvatele katsetustele.

Töökoha korrashoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusele.

Rühmatöö ülesannete täitmine, ühiselt ideede väljamõtlemine, üksteise arvamustega arvestamine ja kaaslaste

abistamine.

Töö tulemuse uudsuse, kasutamise ja esteetilisuse hindamine. Tööviisid. Lihtsamad materjalide töötlemise

viisid, sh mõõtmine, märkimine, rebimine, voltimine, lõikamine, heegeldamine (algsilmus ja ahelsilmus),

detailide ühendamine, õmblemine (eelpiste ja tikkpiste), liimimine, naelutamine, punumine, kaunistamine,

värvimine, viimistlemine; vestmine, saagimine (ainekabinetis).

Sagedasemate töövahendite (käärid, nuga, nõel, heegelnõel, naaskel, vasar, saag, kruvikeeraja, lõiketangid,

näpitsad jm) õige, otstarbekas ja ohutu kasutamine, töövahendite hooldamine.

Töötlemisviisi valik olenevalt ideest ja materjalist. Jõukohaste esemete valmistamine.

Kodundus. Ruumide korrastamine ja kaunistamine.

Riiete ning jalatsite korrashoid. Isiklik hügieen. Tervislik toiduvalik. Lihtsamate toitude valmistamine. Laua

katmine, kaunistamine ja koristamine Viisakas käitumine. Säästlik tarbimine.

Õppetegevus

Kujundatakse iseseisva töö ja enesekontrolli oskus. Uued oskused omandatakse peamiselt

eeskuju järgi. Õpilasi suunatakse ühistegevuses omandatud õpioskusi iseseisvalt rakendama, oma tegevust

kontrollima ja kavandama (tegevusega kaasnev ja sellele järgnev kommenteerimine, oma tegevuse

planeerimine).

Omandatakse mõõtmise, märkimise, lõikamise (tükeldamise), ühendamise, viimistlemise oskused.

125



teeb punumistöid (palmik, järjehoidja);

lõikab šablooni abil kartongist ja riidest kujundeid;

teeb meisterdamistöid erinevatest materjalidest;

paneb niidi nõelasilmast läbi ja teeb sõlme;

teeb käsitsi lihtõmblust;

teeb üleloomispistet;

õmbleb riidele kannaga nööpi;

käsitseb heegelnõela;

heegeldab alg- ja ahelsilmust;

käsitseb naasklit, haamrit ja naelu;

kasutab materjali ökonoomselt;

kaunistab tähtpäevadeks ruumi;

hindab oma tööd esteetilisest ja praktilisest küljest;

Õppesisu

Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Kujunduse põhimõtted ja nende rakendamine. Kavandamise erinevad

võimalused. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid disainides. Materjali ökonoomne kasutamine.

Meisterdamistööd erinevast materjalist. Sobivate töövahendite käsitsemine ja ohutus. Ruumi kaunistamine.

Õmblemine. Töövahendid. Õmblustööd käsitsi.

Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine.

Õppetegevus




planeerimine).




Käsitöö

tikib üherealisi pisteid;

heegeldab alg-, ahel- ja kinnissilmuseid, heegeldab edasi-tagasi ridadena;

tunneb heegeldamise ja kudumise õpitud tingmärke;

määrab varraste ja lõnga omavahelist sobivust;

koob parem- ja pahempidiseid silmuseid edasi-tagasi ridadena;

traageldab väljalõigatud detaile;

õmbleb lihtõmblust, ühekordset palistust ja kahekordset palistust;

õmbleb riidele kannaga ja kannata nööpi;

viimistleb valminud töid (õpetaja abiga).

Kodundus

koristab klassiruumi;

valib sobivad koristusvahendid;

hoiab korras oma kooliriided;

valmistab lihtsamaid toite;

katab laua vastavalt menüüle;

täidab elementaarseid lauakombeid;

kaunistab klassiruumi tähtpäevadeks;

Puidutöö

kasutab joonlauda esemete mõõtmisel;

märgib toorikule punkte, sirgjooni, ristjooni, ringjooni ja kaari;

järkab puitliistust etteantud pikkusega detaile;

saeb jõhvsaega, võnksaega ja elektrilise tikksaega kõverjoonelisi kujundeid;

viimistleb pinda viili ja lihvpaberiga;

ühendab puitdetaile liim-, kruvi- ja naelliite abil.

126

Õppesisu

Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks. Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse

põhimõtted lähtuvalt kasutusalast. Esemeline rahvakunst ja selle tähtsus. Tavad ja kombed.

Tikkimine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Üherealised pisted.

Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine.

Edasi-tagasi heegeldamine.

Kudumine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine silmus. Õmblemine.

Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös. .Õmblemine. Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös.

Õmblemine käsitsi ja õmblusmasinaga.

Õmblusmasina niidistamine. Lihtõmblus. Ühekordne ja kahekordne palistus. Tööde viimistlemine.

Isikliku hügieeni nõuded köögis töötades. Tervisliku toitumise põhitõed. Tööde järjekord toitu valmistades.

Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine. Laua katmine vastavalt menüüle. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga,

köögi korrashoid. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.

Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemise ajal, ohutud töövõtted.

Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jm) ja töövahendid (tööriistad ja masinad).

Õppetegevus




planeerimine).




Käsitöö kavandab ja valmistab lihtsaid esemeid;

valib tikkimiseks sobivaid materjale ja töövahendeid;

tikib kaherealisi pisteid;

heegeldab ringselt;

koob ringselt;

koob sokki;

käsitseb õmblusmasinat ja õmbleb sellega;

õmbleb kahekordset palistust ja kahekordset õmblust;

õmbleb pealeõmmeldud taskut;

viimistleb erinevates tehnikates töid;

Kodundus

hoiab korras ning kaunistab ruumi;

korrastab ja hooldab oma rõivaid;

valib toiduaineid ja valmistab lihtsamaid toite;

teab tervisliku toitumise põhimõtteid;

käitub toitu serveerides ja lauas olles viisakalt.

Puidutöö

hööveldab antud mõõtmetega nelikantliistu/silindrit/koonust;

märgib ja töötleb baaspindu, rist- ja keeltappi;

puurib avasid akutrelliga ja puurpingil;

ühendab puitdetaile liim-, kruvi- ja tappliitega;

viimistleb valmistatud esemeid: toonib (peitsib), pahteldab/värvib.

Õppesisu

Rahvuslikud mustrid ehk kirjad ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumide roll rahvakunsti säilitajana.

Rahvuslike detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades. Mustri kandmine riidele. Tikandi

viimistlemine ja hooldamine.

Heegeldamise kirjade ülesmärkimise viisid. Skeemi järgi heegeldamine. Ringheegeldamine. Motiivide

heegeldamine ja ühendamine. Heegeldustöö viimistlemine ja hooldamine.

Lihtsa koekirja lugemine ja selle järgi kudumine. Kudumi viimistlemine ja hooldamine. Õmblemine käsitsi ja

õmblusmasinaga. Õmblusmasina niidistamine. Lihtõmblus. Äärestamine. Palistused. Lõike paigutamine riidele,

õmblusvarud. Õmblustöö viimistlemine ja hooldamine.

127

Puhastus- ja korrastustööd. Töövahendid. Rõivaste pesemine käsitsi ja masinaga. Hooldusmärgid. Triikimine.

Jalatsite hooldamine.

Retsept. Toiduainete eeltöötlemine, külm- ja kuumtöötlemine. Toidupüramiid. Võileivad. Kuum töötlemata

magustoidud. Külmad ja kuumad joogid. Kartulite, munade ja makarontoodete keetmine. Toor- ja segasalatid.

Külmad kastmed. Pudrud ja teised teraviljatoidud.

Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud ja -kaunistused.

Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks.

Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Materjalide ühendamine. Viimistluse valik olenevalt materjalist ja

eseme kasutuskeskkonnast.

Õppetegevus




planeerimine).




Käsitöö

kavandab ja valmistab lihtsaid esemeid;

tikib pinnakattepisteid: mähk-, rist-, narmaspiste tikandeid;

loeb lihtsamaid heegeldamise skeeme ja koekirju;

heegeldab ääre- ja vahepitse;

koob kinnast;

koob kahe eri värvi lõngaga;

käsitseb õmblusmasinat ja õmbleb sellega;

õmbleb tõmblukk-kinnist;

vahetab katkiläinud tõmblukku;

õmbleb sissevõtteid;

töötleb eseme alläärt;

teeb nööpauke, õmbleb riidele trukke, haake;

viimistleb ja hooldab valminud töid.

Kodundus

kasutab lihtsamaid võtteid rõivaste korrastamisel;

kasutab triikrauda ning pesumasinat;

hooldab jalatseid;

valmistab iseseisvalt lihtsamaid toite.

Puidutöö

järkab puittoorikust detaile 45o nurga all;

märgib puittoorikule kõverjoonelise kontuuriga detaile;

mõõdab detaili läbimõõtu nihikuga

märgib ja töötleb rööptappe;

puurib avasid silinder- ja reguleeritava puuriga;

saeb kõverjoonelisi kontuure tikksae ja lintsaega;

kinnitab puittooriku treimiseks treipingi tsentrite vahele;

treib puidust silindrilisi ja astmelisi detaile.

Õppesisu

Kudumine, heegeldamine ja tikkimine eesti rahvakunstis. Tikkimine. Tutvumine erinevate tikanditega. Tikand

loomingulise väljendusvahendina.

Heegeldamine. Skeemid ja koekirjad. Õmblemine. Lihtsamad õmblustööd.

Pesemine käsitsi ja masinaga. Kanga kuumniiske töötlemine. Jalatsite hooldus.

Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest. Eestlaste toit ajast aega.

Tänapäevased materjalide töötlemise viisid. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja mehhanismid. IT

vahendite/ arvuti ja materjalide töötlemise ühildamise võimalused.

Optimaalse töötlusviisi valimine. Erinevate liidete kasutamine. Nüüdisaegsed võimalused materjalide

töötlemisel ja detailide ühendamisel esemeks.

128

Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

Õppetegevus




planeerimine).




Käsitöö

kavandab käsitööeset, valib selle valmistamiseks sobivad materjalid ja töövahendid;

jäljendab mustreid ja kannab need riidele;

teeb pilutamise eeltöid ja tikib pilutikandit;

heegeldab skeemi järgi;

koob skeemide järgi erinevaid koekirju (palmikut, soonikut, poolpatenti);

valmistab lõngast nööpi;

käsitseb elektriõmblusmasinat;

õmbleb lihtsamaid volte, sirget passet, kraed;

leiab ja kopeerib lõikeid lõikelehelt;

viimistleb erinevates tehnikates töid;

oskab parandada riideid;

Kodundus

kasutab otstarbekalt taskuraha;

kujundab ruumi;

juhindub pakendiinfost;

katab laua olenevalt ürituse eesmärgist;

valib ja kasutab erinevaid puhastusaineid;

valmistab toite mitmesugustest algmaterjalidest.

Puidutöö

loeb jooniselt detaili mõõtmeid ja teeb lihtsaid jooniseid;

saeb ja hööveldab detaile puidutöötluspinkidel;

valmistab keeltappi, puurib (freesib) tapipesasid;

valmistab lihtsamaid mööbliesemeid (taburet);

kõrvaldab puidurikkeid korkimisega;

valmistab ja kasutab puiduseotisi;

lõikab ümarpulki lõikepeaga;

treib keeruka kujuga detaile tsentrite vahel ja ketastoorikuid kinnituskettal.

Õppetegevus

Tööõpetuse kaudu valmistatakse noorukeid ette iseseisvaks võimetekohaseks tööks ja/või kutseõppeks,

õpetatakse ette kujutama oma toimetulekut kodukoha tööturul. Omandatakse oskus töötada pikema perioodi

vältel, täites õpitud jõukohaseid ülesandeid. Süvendatakse oskust ise oma tööd kavandada ja kontrollida.

Rakendatakse eelmistel aastatel omandatud oskusi, suunatakse õpilast õpitu ulatuses valima ja kasutama

sobivaid töövahendeid ja omandatud töövõtteid. Antakse ülevaade rahvuslikest ja piirkondlikest

traditsioonidest, kujundatakse valmisolek nende jätkamiseks. Tutvustatakse käsitööoskustele toetuvaid

elukutseid. Õpetatakse kasutama kirjalikke juhendeid, skeeme, jooniseid.



Käsitöö

valib tikkimiseks, kudumiseks, heegeldamiseks ja õmblemiseks vajaliku materjali, lisandid,

töövahendid ning õige tehnoloogia;

129

jäljendab mustreid ja kannab neid riidele;

heegeldab skeemi järgi;

koob kindaid ja/või sokke;

koob kirjalist pinda ja lihtsamaid pitsilisi koekirju tingmärkide järgi;

määrab oma riiete suurusnumbri;

õmbleb volange;

võtab lõikelehelt lõike, paigutab lõiked riidele ja lisab õmblusvaru;

õmbleb lihtsamaid esemeid iseseisvalt (sirge seelik, lihtsalõikeline kleit);

kasutab ainealast teabekirjandust;

loeb ja mõistab valmisriiete etikette, arvestab sellel esitatavat teavet;

hooldab erinevast materjalist rõivaid;

hooldab õmblusmasinat.

Kodundus

korrastab ruumi;

kasutab ja hooldab köögitehnikat;

valmistab toitu, järgides seejuures hügieeninõudeid;

oskab end ja oma peret otstarbekalt majandada;

oskab rakendada säästlikkuse põhimõtteid.

Puidutöö

planeerib puidu töötlemisel oma tegevust ja kontrollib selle tulemusi;

loeb tööjoonist ja elektriskeemi õpitud teadmiste/oskuste ulatuses;

mõõdab joonlaua, nihiku ja mõõdulindi abil eseme joonmõõtmed ja vajaduse korral tähendab

neid lihtsa eskiisi kujul üles;

valmistab puidust või plastist detaile etteantud mõõtmeid arvesse võttes ja sobivaid puidutöövahendeid

kasutades;

viimistleb puitesemeid toonimise, värvimise või lakkimisega;

ühendab puitdetaile liim-, nael-, kruvi-, polt-, pulk- või tappliitega;

teeb elementaarseid elektriinstallatsioonitöid;

remondib, restaureerib või renoveerib lihtsaid mööbliesemeid ja ehituslaudsepa tooteid;

Õppetegevus

Tööõpetuse kaudu valmistatakse noorukeid ette iseseisvaks võimetekohaseks tööks ja/või kutseõppeks,

õpetatakse ette kujutama oma toimetulekut kodukoha tööturul. Omandatakse oskus töötada pikema perioodi

vältel, täites õpitud jõukohaseid ülesandeid. Süvendatakse oskust ise oma tööd kavandada ja kontrollida.

Rakendatakse eelmistel aastatel omandatud oskusi, suunatakse õpilast õpitu ulatuses valima ja kasutama

sobivaid töövahendeid ja omandatud töövõtteid. Antakse ülevaade rahvuslikest ja piirkondlikest

traditsioonidest, kujundatakse valmisolek nende jätkamiseks. Tutvustatakse käsitööoskustele toetuvaid

elukutseid. Õpetatakse kasutama kirjalikke juhendeid, skeeme, jooniseid.

ARVUTIÕPE (valikaine 35 tundi)

Õpitulemused

I tase II tase III tase

Leiab otsingumootoriga, kasutades

võtmesõnu, vajalikke teabeallikaid,

sirvib neid ning valib (filtreerib)

leitu hulgast sobivaid digitaalseid

materjale, rakendades juhendaja

abi.

Korrastab kogutud teavet,

moodustades järjestatud loendeid

ning rühmitades teavet etteantud

tunnuste alusel, kasutades

juhendaja abi.

Salvestab ja taasesitab leitud teavet

juhendaja esitatud nõuete kohaselt.

Suhtleb vanemate, kaasõpilaste ja

õpetajatega, kasutades

1) viitab ja taaskasutab internetist

ning muudest teabeallikatest leitud

digitaalset materjali korrektselt,

hoidudes plagiaadist;

2) salvestab tehtud tööd

kokkulepitud formaadis, ettenähtud

kohta (sh veebikeskkonda), leiab ja

avab salvestatud faili uuesti,

salvestab selle teise nime all,

kopeerib faile ühest kohast teise

ning võrdleb faili suurust vaba

ruumiga andmekandjal;

3) kasutab vilunult

operatsioonisüsteemi graafilist

kasutajaliidest (muudab akende

varieerib eesmärgist lähtuvalt

teabeotsingul erinevaid

teabeotsingumeetodeid, kasutades

vajaduse korral alternatiivseid

otsinguvõtteid, ning põhjendab

valitud teabeotsingumeetodi

paremust.

1) kasutab ühisjärjehoidjaid,

kategooriaid ja silte omaloodud või

internetist leitud teabeallikate

märgendamiseks ning

struktureerimiseks;

2) hindab kriitiliselt leitud teabe

asjakohasust, usaldusväärsust ja

terviklikkust;

130

digivahendeid ja rakendusi

eakohaselt ning järgides seejuures

kokkulepitud reegleid.

Jagab etteantud nõuete kohaselt

teistega digitaalseid materjale,

kasutades juhendaja abi.

Teeb teistega koostööd etteantud

keskkonnas (nt digitaalne suhtlus

või lokaalne töö digivahenditega).

Rakendab kokkulepitud

käitumisnorme privaatses ja

avalikus keskkonnas (nt digisuhtlus

veebikeskkonnas)

Kirjeldab digitaalse identiteediga

seotud võimalusi ja ohte.

Loob ja vormindab digitaalseid

materjale (nt loovtöid), kasutades

juhendaja abi.

Teeb enda ja teiste loodud

digitaalsetes materjalides (nt

tekstidokument) vajaduse korral

muudatusi.

1) arvestab, et internetis

kättesaadav digitaalne materjal,

võib olla autoriõigusega kaitstud;

2) küsib materjali muudatuste

tegemiseks võimaluse korral

autorilt luba, kasutades juhendaja

abi.

1) kasutab digivahendeid kodus ja

koolis heaperemehelikult;

2) loetleb digivahendite

kasutamisega seotud riske;

3) pöördub vajadusel abi saamiseks

juhendaja poole.

Põhjendab konkreetseid näiteid

kasutades, miks ei tohi avaldada

delikaatset teavet (enda ja teiste

kohta) avalikus keskkonnas.

Kasutab digitehnoloogiat tervist

säästvalt/hoidvalt (valib õige

istumisasendi, jälgib seadme

kasutamise kestust ja kohta,

kohandab seadme nägemist

säästvalt ja valguse järgi).

Toob näiteid ja seostab tehnoloogia

kasutamist keskkonnahoiuga.

Otsib abi ja kirjeldab tekkinud

probleemi, kui digivahend või -

rakendus ei tööta.

Valib sobiva digilahenduse

etteantud ülesande lahendamiseks,

kasutades juhendaja abi.

Kasutab õpetaja juhendamisel

digitehnoloogiat loomingulisel

eesmärgil.

Kirjeldab oma sõnadega enda

digipädevuse taset ja

arenguvõimalusi juhendaja abil.

suurust, töötab mitmes aknas,

muudab vaateid, sordib faile, otsib

vajalikku).

1) kaalutleb erinevate digitaalsete

suhtlusvahendite eeliseid ja

puudusi konkreetses kontekstis

ning valib neist sobivaima; 2) lisab

veebilehele kommentaari, osaleb

veebifoorumi ja postiloendi

vahendusel toimuvas arutelus,

järgides seejuures nii tunnustatud

suhtlusnorme kui ka valitud

keskkonna nõudeid.

Jagab teavet veebikeskkondades

erinevaid digivahendeid kasutades,

järgides valitud keskkonna

nõudeid.

Kasutab eesmärgipäraselt kooli

õppeinfosüsteemi ja/või e-

õppekeskkonda.

Teeb teistega kaugtöö vormis

koostööd, rakendades mõne

projekti üleselt meeskonnatööks

ettenähtud digivahendeid ja

veebikeskkondi.

käitumisnorme privaatses ja

avalikus keskkonnas (nt digisuhtlus

veebikeskkonnas).

1) arvestab digisuhtluses teabe

kasutamise ja avaldamise eetilisi

põhimõtteid, sobivat käitumist,

konteksti ja sihtrühma;

2) selgitab, millised võivad olla

digisuhtluses ebaeetilise käitumise

tagajärjed.

1) kujundab, haldab ja kaitseb

(arvestab tagajärgi) oma digitaalset

identiteeti ning digitaalset

jalajälge;

2) ei kasuta teiste inimeste

identiteeti.

Kasutab turvaliselt ja eetiliselt oma

digitaalset identiteeti ning on

digisuhtluses võõrastega ettevaatlik

(libaidentiteet).

1) loob, vormindab, salvestab ning

vajaduse korral prindib

kokkulepitud formaatides

digitaalseid materjale (sh referaat,

plakat, kuulutus, esitlus), järgides

etteantud kriteeriume;

2) kopeerib fotosid, videoid ja

helisalvestisi andmekandjale (nii

füüsilisele kui ka virtuaalsele)

3) reflekteerib oma õpikogemust

sobivas digikeskkonnas.

1) kasutab uute teadmiste

loomiseks olemasolevat digitaalset

avatud õppevara;

2) täiendab teiste tehtud

3) võrdleb etteantud veebipõhiseid

teabeallikaid sobivuse,

objektiivsuse/kallutatuse ja

asjakohasuse aspektist.

Korrastab ja töötleb seatud

eesmärgist lähtuvalt enda või teiste

loodud digitaalset materjali,

lähtudes intellektuaalomandi kaitse

headest tavadest ning autori seatud

litsentsi tingimustest.

Liitub etteantud digitaalse

suhtluskeskkonnaga, täidab

kasutajaprofiili ja osaleb aktiivselt

arutelus;

2) valib sobiva suhtlusformaadi,

suhtlusvahendi ja -viisi lähtuvalt

oma eesmärgist ning

suhtluskeskkonnast; 3) haldab,

kustutab, kopeerib ja arhiveerib

eesmärgist lähtuvalt eri tüüpi

sõnumeid ning arutelusid.

1) kasutab etteantud või enda

valitud veebikeskkonda sihipäraselt

ja turvaliselt (nt valib turvalise

salasõna, loob kasutajaprofiili,

lisab materjale);

2) osaleb virtuaalsetes võrgustikes

ning kasutab veebikeskkonda

digitaalsete materjalide

avaldamiseks kooskõlas

intellektuaalomandi kaitse heade

tavadega.

Kasutab eesmärgipäraselt kohaliku

omavalitsuse ja riigi pakutavaid

infosüsteeme ning e-teenuseid (nt

kodanikuportaal, EHIS,

dokumendihaldussüsteem, ID kaart

või mobiil-ID).

Leiab internetist oma

õppeeesmärgist lähtuvalt vajalikke

kogukondi ja liitub nendega;

2) algatab vajaduse korral ise uue

virtuaalse kogukonna ning loob

sellele veebipõhise

koostöökeskkonna;

3) loob koostöös kaasõpilastega

interaktiivseid digitaalseid

materjale (nt dokumendi või

ressursi kommenteerimine, sildid,

viki täiendamine, jälitamine jms).

1) arvestab digisuhtluses teabe

kasutamise ja avaldamise

õiguslikke sätteid;

2) mõistab kultuuride

mitmekesisuse arvestamise tähtsust

digisuhtluses ning arvestab seda (nt

erinevad rahvused, põlvkonnad,

vaated, - valikud, päritolu, jm).

1) kasutab arvutit loovtööd tehes,

sh andmeid kogudes, töödeldes ja

131

digitaalseid muudatusettepanekuid

(nt kommentaarid, muutuste

jälitamine jne) arvestades oma

materjale.

Uut teadmist esitades taaskasutab

ja lõimib õpilane olemasolevaid

digitaalseid materjale.

Uut sisu luues arvestab õpilane

autoriõiguse ja intellektuaalomandi

kaitse häid tavasid ning võimalikke

litsentsitingimusi.

Kaitseb oma digivahendeid,

rakendades

turvameetmeid (nt viiruse- ja

pahavaratõrje, jälitusrakendused

jne);

2) ühendab ja ühildab turvaliselt

digivahendite külge erinevaid

lisaseadmeid (nt mälupulk, hiir,

printer, väline kõvaketas);

3) jälgib digiseademete

lahtiühendamisega ettenähtud

reegleid.

1) loob ja rakendab tugevaid

paroole, kaitsmaks enda digitaalset

identiteeti väärkasutuse eest

privaatses ja avalikus keskkonnas;

2) ei avalda delikaatset teavet enda

ja teiste kohta avalikus

keskkonnas.

Õpilane kirjeldab digivahendi

väärkasutamisest tekkida võivaid

ohte tervisele (sõltuvus, liigese- ja

rühivead, nägemise halvenemine)

ning väldib igapäevatöös

digitehnoloogiaga seotud ohte,

sealjuures tehes võimlemisharjutusi

(silmadele, randmetele jne).

1) kirjeldab digitehnoloogia

kasutamisega seotud positiivseid ja

negatiivseid mõjusid keskkonnale;

2) rakendab digitehnoloogiat

energia- ja ressursisäästlikult.

Õpilane tuvastab ja lahendab

iseseisvalt (vajaduse korral juhendi

järgi) lihtsamaid probleeme, mis

tekivad, kui digivahendid,

programmid või rakendused ei

tööta.

1) hindab valitud digivahendi või

rakenduse sobivust, lähtudes selle

funktsionaalsusest;

2) soovitab koostööülesannetes

rühmale digivahendeid ja töötab

rühma valitud vahendiga.

Kasutab digivahendeid sihipäraselt,

et esitada ja lahendada ennast või

teisi huvitav ülesanne.

1) suunab oma digitehnoloogiaalast

õppimist, kasutades juhendaja abi;

analüüsides ning tulemusi esitades;

2) valib andmete kogumiseks,

töötlemiseks ning

uurimistulemuste esitamiseks

sobiva tarkvara; 3) loob oma

õpitulemuste esitlemiseks

digitaalseid õpimappe.

1) vormistab nõuetekohaselt

loovtöö, viidates allikatele tekstis

korrektselt;

2) arvestab autoriõiguse häid

tavasid nii enda kui ka teiste

loodud sisu puhul.

Koostab visuaalse

programmeerimiskeelega

lihtsamaid programme, mis

sisaldavad muutujaid, tsükleid,

tingimuslikke lauseid ja

protseduure.

1) kasutab digitehnoloogiat

eesmärgipäraselt ja riske

arvestades;

2) rakendab turvameetmeid, kui

seade on ohus (nt nakatunud

viirusega, sattunud vette).

Eristab digikeskkondade

turvatasemeid (nt http vs. https,

turvasertifikaadid) ning arvestab

neid erinevaid veebikeskkondi

kasutades.

Analüüsib tehnoloogia mõju

igapäevaelule ja keskkonnale,

otsides tasakaalu digikeskkonna ja

füüsilise keskkonna kasutamise

vahel.

1) analüüsib digitehnoloogia

arengu positiivseid ja negatiivseid

mõjusid keskkonnale (nt loodus-,

majandus-, kultuurikeskkonnale

jne);

2) teeb põhjendatud otsuseid

digitehnoloogiat valides (nt teavet

luues ja tarbides, seadmeid ostes,

parandades).

1) leiab teavet ning abi tehniliste

probleemide lahendamiseks ja

veaotsinguks etteantud allikaid

kasutades;

2) leiab alternatiivseid võimalusi

probleemide lahendamiseks.

1) kasutab sihipäraselt ja loovalt

digitehnoloogia võimalusi elulisi

probleeme lahendades ning oma

õppimist tõhustades;

2) kirjeldab tehnoloogia toimimist

ja arengusuundi erinevates

eluvaldkondades.

1) kasutab digivahendeid

probleemide lahendamiseks ning

algatab koostööd uuenduslike

132

2) hoiab end kursis digitehnoloogia

uute arengusuundadega, lähtudes

vajadusest.

lahenduste väljatöötamiseks;

2) lahendab digivahenditega

igapäevaelu erinevates

valdkondades tekkivaid küsimusi,

mis nõuavad loogilist mõtlemist;

3) rakendab digitehnoloogia

võimalusi eneseväljenduses ja

teadmiste loomises.

1) Analüüsib oma digipädevust,

lähtudes isiklikult olulistest

eesmärkidest;

2) selgitab välja puudujäägid oma

digipädevuses ja kavandab

vajalikud tegevused nende

kõrvaldamiseks.

Õppesisu

Info haldamine.

Õpilane leiab otsingumootoriga, kasutades võtmesõnu, vajalikke teabeallikaid, sirvib neid ning valib (filtreerib)

leitu hulgast sobivaid digitaalseid materjale, rakendades juhendaja abi.

Info hindamine.

Õpilane korrastab kogutud teavet, moodustades järjestatud loendeid ning rühmitades teavet etteantud tunnuste

alusel, kasutades juhendaja abi.

Info salvestamine ja taasesitamine.

Õpilane salvestab ja taasesitab leitud teavet juhendaja poolt etteantud nõuete kohaselt.

Suhtlemine digivahenditega.

Õpilane suhtleb vanemate, kaasõpilaste ja õpetajatega, kasutades digivahendeid ja rakendusi eakohaselt ning

järgides seejuures kokkulepitud reegleid.

Info ja sisu jagamine.

Õpilane jagab etteantud nõuete kohaselt teistega digitaalseid materjale, kasutades juhendaja abi.

Koostöö digitehnoloogia toel

Õpilane teeb teistega koostööd etteantud keskkonnas (nt digitaalne suhtlus või lokaalne töö digivahenditega).

Netikett

Õpilane rakendab kokkulepitud käitumisnorme privaatses ja avalikus keskkonnas (nt digisuhtlus

veebikeskkonnas).

Digitaalse identiteedi haldamine.

Õpilane kirjeldab digitaalse identiteediga seotud võimalusi ja ohte.

LOODUSÕPE 3. klass (valikaine 35 tundi)


võrdleb vaadeldavaid objekte võrdlusplaani alusel (õpetaja suunamisel);

eristab ja nimetab tundmaõpitud taimi, loomi, linde nii looduses, määrab nende kuuluvusrühma;

kirjeldab õpitud loomade ja lindude välimust ja nende elutegevuse seost aastaajaga;

mõistab termomeetri näitu;

toob välja õpitud põhjuslikke seoseid looduses;

loetleb taimede kasvatamiseks vajalikke töid koduaias;

nimetab meie metsades kasvavaid leht- ja okaspuid ning nende mõningaid kasutusvõimalusi;

Õppesisu

Sügis Sügise algus (kalendri järgi), sügiskuud. Ilm sügisel, soe ja külm sügispäev. Sügise tunnused. Loodus

hilissügisel, riietus ja tegevused.

Ilm Ilmavaatlustabeli koostamine.

- õhutemperatuur ja selle mõõtmine, termomeetri näidu lugemine ja märkimine;

- erinevad termomeetrid;

- pilvisus: pilvitu, vähene pilvisus, pilves;

- sademed: vihm, rahe, lumi;

- tuul: tuulevaikne, nõrk tuul, tugev tuul, torm.

Linnud koduümbruses Rändlinnud. Rändlindude kogunemine parvedesse ja äralend, rändlindude äralennu

133

põhjused; ohud teekonnal. Kahe linnu võrdlemine (ränd- ja paigalind): välisehitus, toit.

Taimed koduümbruses Leht- ja okaspuud, põõsad (vaarikas, sarapuu, paju) ja puhmad (mustikas, pohl):

välisehitus, muutused aastaringselt, kasvukohad, tähtsus loomadele-lindudele ja inimestele.

Talv Talve algus (kalendri järgi), talvekuud. Vesi talvel: veekogude jäätumine ja jää sulamine, ohutusnõuded

jääle minekul. Erinevad talveilmad (lumi, tuisk, sula, lumeta talv jms): riietus, tegevused.

Õhutemperatuur talvel : temperatuuri mõõtmine, näitude lugemine termomeetrilt, märkimine vaatlustabelisse.

Loomade valmistumine talveks : talvevarud, pesa ehitamine, karvavahetus (suve- ja talvekarv). Erinevad

loomad talvel. Metsloomad (mäger, ilves): välisehitus, elupaik, eluviis, toit.

Eestis talvituvad linnud (rasvatihane, leevike, hallvares, varblane, rähn): välisehitus, elupaik, toit. Lindude

toitmine talvel. Loomade ja lindude jäljed lumel.

Kevad Kevade algus (kalendri järgi), kevadkuud. Kevade kolm perioodi (algus, keskpaik, lõpp): perioodide

tunnused (sh ilm), riietus ja tegevused.

Õhutemperatuur öösel ja päeval, temperatuuride võrdlemine ja erinevuste/põhjuste selgitamine.

Kevad loomariigis: karvavahetus; poegade sünd ja areng.

Rändlindude saabumine, pesitsemine, haudumine, hoolitsemine poegade eest.

Loomariigi mitmekesisus:

- kalad: välisehitus, liikumisviisid, elupaigad, toit, areng;

- konnad: välisehitus, liikumisviisid, elupaigad, toit, areng;

- putukad: välisehitus, liikumisviisid, elupaigad, toit, areng.

Kevad taimeriigis

Köögiviljataimede seemnete vaatlus ja võrdlemine. Seemnete külv. Taime kasvamine, kasvamiseks

vajalikud tingimused. Kevadlilled (sh kevadel õitsevad sibullilled: tulp, nartsiss, märtsikelluke jm):

välisehitus, kasvukohad. Kevadtööd aias ja põllul.

Suvi Suve algus (kalendri järgi), suvekuud. Soe ja külm suvepäev: ilm, riietus ja tegevused. Aia- ja

metsamarjad suvel.

Aeg Aasta (aastaajad, kuud, nädal, nädalapäevad): nimetused, järjekord, orienteerumine kalendris.

Suvevaheaeg.

Õppetegevus

Õppekäigud /õuetunnid kodukandis (kooliümbruses) aastaajaliste erinevuste vaatlemiseks, vaatlustabelite

täitmine. - Õhutemperatuuri mõõtmine, tulemuste võrdlemine. - Ilma vaatlemine erinevatel aastaaegadel,

vaatlustabelite täitmine. - Vee külmumise ja jää sulamise vaatlemine, sulava lume temperatuuri mõõtmine. -

Loodusvaatlused: taimede välisehitus, loomade välisehitus. - Loomade ja lindude jala- ning tegutsemisjälgede

vaatlemine, kirjeldamine. - Seemnete külv, tõusmete eest hoolitsemine. - Paberjäätmete sorteerimine ja

taaskasutamine. - Õppeprotsessi mitmekesistatakse interaktiivsete õppematerjalidega ning kasutatakse

infotehnoloogilisi ja kommunikatiivseid võimalusi (looduslooline teabekirjandus, DVD- ja videofilmid,

televisiooni- ja raadiosaated).



viib iseseisvalt läbi lihtsamaid loodusvaatlusi ja täidab vastavat tabelit (juhendamisel);

võrdleb loodusobjekte ja -nähtusi võrdlusplaani alusel;

jälgib õpetaja suunamisel demonstratsioonkatsetes ja laboratoorsetes töödes toimuvat ja kirjeldab seda;

rühmitab õpitud taimi ja loomi erinevate tunnuste alusel;

eristab kultuurtaimi ja toob näiteid;

nimetab kodukohas enamlevinud kultuurtaimede nimetusi ja nende kasvamise iseärasusi;

loetleb taimede eluks vajalikke tingimusi;

nimetab ja toob näiteid õhu, vee ja mulla peamistest omadustest;

nimetab vee ja õhu saastumise olulisi põhjusi ja saastumise vältimise/vähendamise võimalusi;

otsustab termomeetri näitude järgi, kas tegemist on vee/õhu soojenemise või jahtumisega;

selgitab aastaaegadele iseloomulikke muutusi soojus- ja valgustingimustest lähtuvalt;

hindab õpetaja abiga kohaliku keskkonna seisundit.

Õppesisu

134

Eluta loodus: Vesi. Vesi looduses, vee kasutamine igapäevaelus, tähtsus elusolenditele. Joogivee omadused,

võrdlus sademete ja veekogu veega. Vee olekud (vesi, jää, veeaur) ja nende muutumine. Vee keemine,

keemistemperatuur. Vee aurumine. Vee külmumine ja jää sulamine, sulamistemperatuur. Veekogud (tiik, jõgi,

järv, meri) erinevatel aastaaegadel, veega seotud ohud. Vee ringkäik looduses (veeaur, pilved, sademed, vesi

veekogudes). Vee reostumine. Vee säästlik kasutamine kodus ja koolis.

Õhk. Hapnik ja süsihappegaas õhu koostises (inimesed, loomad ja taimed hingavad sisse hapnikku, välja

süsihappegaasi). Õhutemperatuur ja selle mõõtmine. Õhu soojenemine, jahtumine. Puhas ja saastunud õhk,

puhta õhu tähtsus, õhu puhtuse tagamine ruumis.

Valgus ja soojus. Valgus- ja soojusallikad. Valguse ja soojuse tähtsus elusolenditele.

Maa. Esmane tutvumine Maa mudeli ehk gloobusega. Päev ja öö, nende vaheldumine. Päikese teekond

taevavõlvil erinevatel aastaaegadel: soojustingimuste muutumine, öö ja päeva pikkus erinevatel aastaaegadel

(päikesetõus ja loojumine erinevatel kellaaegadel).

Õppetegevus. Õhu- või veetemperatuuri mõõtmine. Joogivee võrdlemine sademetest saadud vee või veekogu

veega. Näitkatse: vee olekute muutumine. Uurimus: vee kasutamine kodus või koolis. Gloobuse ja selle

pöörlemise vaatlemine. Näitkatse gloobuse ja lambiga: öö ja päeva vaheldumine. Päikese kõrguse ja öö ning

päeva pikkuse vaatlemine. Iga kuu kindlal päeval silmapiiri kontuuri ja päikese 3 asendi (hommikul, keskpäeval

ja õhtul) märkimine skeemile. Nende skeemide võrdlemine. Õhutemperatuuri mõõtmine erinevatel

kellaaegadel, tulemuste märkimine vaatlustabelisse. Miks termomeeter näitab päikese käes kõrgemat

temperatuuri kui varjus? (mõõtmine termomeetriga).

Loomad. Imetajad: välisehitus, liikumine, elupaigad, areng, toitumine. Linnud: välisehitus, liikumine,

elupaigad, areng, toitumine. Kalad: välisehitus, liikumine, elupaik (elab veekogus), areng, toitumine.

Kahepaiksed (konnad): välisehitus, liikumine, elupaigad, areng, toitumine. Roomajad (maod, sisalikud):

välisehitus, liikumine, elupaik, areng, toitumine. Selgrootud loomad: mitmekesisus ja elupaigad. Loomade

elupaigad: maismaa- ja veeloomad, veeloomade erinevus maismaaloomadest. Loomade mitmekesisus:

Mullas elunevad loomad: mutt, vihmauss. Nastik ja rästik. Loomade eluviis: Erinevate loomade eluviis

(üksikult, karjadena, parvedena).

Õppetegevus -Looma välisehituse ja eluviisi uurimine (pildid, piltteatmeteosed vms allikad). Temaatilise

plakati/stendi koostamine mõne organismirühma (nt imetajate erinevad liikumisviisid) või liikide võrdluse

kohta. Seeriapiltide järjestamine (loomade arenguetapid), looma arengu kirjeldamine piltide järgi

(tugisõnade abil).

Taimed Taimede välisehitus (puu, põõsas, puhmas, rohttaim). Erinevate taimede osade vaatlus, võrdlemine ja

kirjeldamine. Taime areng seemnest, arenguks vajalikud tingimused, seemnete levik (nt tuul, lind, inimene).

Mulla tähtsus taimedele. Mullatööd aias ja põllul erinevatel aastaaegadel (harimine, väetamine, seemnete külv,

tõusmete eest hoolitsemine jms). Kultuurtaimed ilu-, köögivilja- ja viljapuuaias, põllul: tundmine, nimetamine,

kasvatamise otstarve. Rohttaimed: üheaastased taimed (nt aedhernes, kõrvits) ja mitmeaastased taimed (nt tulp,

maikelluke). Teraviljad, teraviljade kasutamine. Umbrohud, umbrohutõrje. Taimede tähtsus inimestele ja

loomadele. Mürgised taimed (nt näsiniin, karuputk, maikelluke jt)

Õppetegevus - Uurimus: taime kasvu sõltuvus soojusest, valgusest ja mulla niiskusest.

Seened. Kübaraga seened: välisehitus (kübar, jalg, seeneniidistik). Söögiseened ja mürgised seened.

Õppetegevus - Seente välisehituse vaatlemine, kirjeldamine ja võrdlemine.

Organismide kooselu Eri liiki organismide kooselu (sh parasiidid). Toiduahelad.

Õppetegevus - Õppekäik organismide kooselu uurimiseks erinevates elupaikades. Lihtsamate toiduahelate

koostamine (õpetaja abiga). Õppeprotsessi mitmekesistatakse interaktiivsete õppematerjalidega ning

kasutatakse infotehnoloogilisi ja kommunikatiivseid võimalusi (looduslooline teabekirjandus, DVD- ja

135

videofilmid, televisiooni- ja raadiosaated).



tunneb ära iseloomulike tunnuste järgi ja oskab nimetada kodukoha veekogusid, pinnavorme, asulaid;

leiab kaardilt Eesti ja näitab kodukoha asukohta Eesti kaardil;

nimetab ja näitab kaardil põhiilmakaari;

tunneb ära ja nimetab kodukoha metsa, sood, põldu, veekogu, maavarasid;

eristab küla, alevit, linna; nimetab mõnd Eesti linna.

Õppesisu

Mõõtmine ja võrdlemine. Tahked kehad ja vedelikud. Kehade kaalumine. Vedelike koguste ja

temperatuuri mõõtmine. Mõõtmistulemuste võrdlemine.

Õppetegevus - Kehade kaalumine; Vedelike koguste mõõtmine; Vedelike temperatuuri mõõtmine.

Elus ja eluta loodus. Elus- ja eluta looduse objektide tunnused. Õpitud taime- ja loomarühmad.

Õppetegevus - Looduslike objektide rühmitamine piltide ja sõnasedelite abil.

Gloobus. Plaan. Kaart. Maakera mudel – gloobus. Leppemärgid sh leppevärvid gloobusel ja kaartidel.

Eesti looduskaart. Ilmakaared, suundade määramine Eesti kaardil. Põhiilmakaarte määramine kompassi abil

ning päikese järgi. Pildi ja plaani/kaardi erinevus. Klassi plaan ja kooliümbruse plaan. Enda asukoha määramine

plaanil, objektide äratundmine ja nende asukoha (teiste objektide suhtes) kirjeldamine plaanil.

Õppetegevus - Põhi-ilmakaarte määramine õues kompassi abil ning päikese järgi (õpetaja abiga). - Eesti

kaardiga tutvumine lauamängude või pusle abil. - Kooliümbruse erinevate paikade iseloomustamine (nt

ilus/ohtlik jne koht) ja nende kaardistamine plaanil kokkulepitud värvide abil; värvidega märgistatud plaani

võrdlemine kaaslase omaga, oma arvamuse põhjendamine (õpetaja küsimuste toel).

Pinnavormid kodukohas Pinnavormid kooliümbruses (tasane maapind, küngas, nõgu, org): vaatlus ja

mudeldamine Pinnavormide kujutamine Eesti kaardil.

Õppetegevus - Kooliümbruse pinnavormide mudeldamine.

Organismide rühmad ja kooselu. Mets. Metsa tähistamine kaardil. Mets puuliikide järgi (okaspuu-, lehtpuu-

ja segamets), elustik vastavat liiki metsas, toiduahelad. Koosluste võrdlus: mets-park, mets-põld. Veekogu.

Veekogud kodukohas. Veekogude tähistamine kaardil. Vee-elustik kodukoha veekogus ja selle kaldal,

toiduahelad. Veetaimede ja -loomade erinevus maismaa organismidest. Soo. Soo tähistamine Eesti kaardil. Soo-

elustik (taimed, selgroogsed loomad), toiduahelad. Turvas, selle kasutamine.

Õppetegevus - Toiduahelate koostamine. - Ülevaate koostamine ühe loomaliigi kohta: välimus, elupaigad,

eluviis, toit, järglaste saamine, looduslikud vaenlased.

Maavarad. Maavarad (liiv, kruus, savi, paekivi ehk lubjakivi, turvas, põlevkivi), nende kasutamine.

Elekter. Elektri tootmine Eestis. Elektri jõudmine elektrijaamast kasutajani. Elektri kasutamine koolis ja

kodus, elektriohutus. Vooluring: vooluallikas (patarei), elektripirn, juhtmed, lüliti.

Õppetegevus - Lihtsa vooluringi koostamine (abiga) ja toa elektrivõrguga võrdlemine. - Elektritarbimise

136

jälgimine koolis ja kodus (eeskuju järgi).

Kodukoht Eesti Vabariigis. Kodukoht: asula määratlemine; asukoht pealinna ja suuremate linnade suhtes.

Kodukoha sümboolika (lipp, vapp). Inimeste tegevus koduasulas: kultuuri- ja teenindusasutused, arstiabi ja

päästeteenistus, suuremad ettevõtted ja nende toodang.

Õppetegevus - Kodukoha näitamine Eesti kaardil. - Kodukohta tutvustava plakati koostamine.

Maailmaruum ja planeet Maa. Tähistaevas, taevakehad: täht (sh Päike), komeet. Maailmaruumi uurimine:

pikksilm, binokkel, teleskoop, kosmoselaev; astronaut, astronoom. Päike ja planeedid. Maa kaaslane Kuu.

Päikesesüsteemi väikekehad: asteroidid, meteoriidid. Meteoor. Võimalikud katastroofid. Maa pöörlemine – öö

ja päeva vaheldumine. Maa tiirlemine – aastaaegade vaheldumine. Looduskatastroofid (vulkaanipursked,

maavärinad, orkaanid, üleujutused), ohud inimese elule ja tegevusele

Õppetegevus - Näitkatse: planeetide ning nende kaaslaste liikumise (tiirlemise ja pöörlemise) mudeldamine.

- Öö ja päeva vaheldumise mudeldamine. Näitkatse: aastaaegade vaheldumise mudeldamine.



jälgib katseid ja sooritab neid õpetaja juhendamisel ise;

loeb lihtsaid plaane ja kaarte; koostab plaane (abiga);

tunneb ära pinnavormide kujutised füüsilisel kaardil, teab pinnavormide olulisi tunnuseid; eristab jõge, järve,

merd, saart, poolsaart;

iseloomustab oma kodukoha looduskeskkonna objekte ja nähtusi (vajaduse korral abivahendeid kasutades);

eristab eluta ja elusa looduse objekte;

täidab ja kirjeldab õpetaja abiga õppejooniseid ja skeeme, mis võimaldavad mõista õppeinfos sisalduvaid

seoseid (nt õppejoonis: vee ringkäik looduses);

teab põhi- ja vaheilmakaari; määrab kompassi abil põhiilmakaari (õpetaja juhendamisel);

teab õhu tähtsamaid omadusi; loeb, märgib ja mõõdab vee ning õhu temperatuuri.

Õppesisu

Mõõtmine ja võrdlemine. Elus- ja eluta looduse objektid, loodus- ja tehisobjektid kooli lähiümbruses.

Objektide suuruste, objektide vaheliste kauguste mõõtmine ja võrdlemine.

Õppetegevus - Õppekäik kooli lähiümbruses: loodus- ja tehisobjektide eristamine, kirjeldamine, rühmitamine.

Objektide suuruste, vahemaade mõõtmine ja tulemuste võrdlemine.

Plaan ja kaart. Eesti looduskaart: leppemärgid. Ilmakaarte määramine kaardil- plaanil, õues

kompassiga ja päikese järgi. Eesti loodus- ja halduskaart: maakonnad ja maakonna keskused, asulad

(linn, alev, küla). Kooliümbruse ja koduasula plaan: leppevärvid ja -märgid, lihtsate (mõõtkavata) plaanide

täiendamine.

Õppetegevus - Ilmakaarte määramine õues kompassiga ja päikese järgi. Lihtsa plaani ja pildi võrdlemine: enda

asukoha määramine plaanil, plaanil olevate objektide äratundmine, plaani täiendamine pildi järgi. Liikumine

kooliümbruse plaani järgi; klassi / kooliümbruse plaani täiendamine (abiga). Eesti loodus- ja halduskaart:

maakondade, suuremate linnade ja koduasula leidmine ning näitamine kaardil (õpetaja juhendamisel).

Maakondade ja suuremate linnade märkimine kontuurkaardile (abiga).

Pinnavormid kodukohas. Pinnavormide (küngas, org, nõgu, mägi, tasandik, kõrgustik;) modelleerimine.

137

Pinnavormide kujutamine kaardil. Inimese kujundatud pinnavormid kodukohas.

Õppetegevus - Künka mudeli koostamine. Pinnavormi osade (nõlv, jalam) näitamine mudelil.

Pinnavormide mudeldamine liivakastis.

Muld elukeskkonnana. Mulla kirjeldamine. Mulla koostis. Mullaelustik. Mulla tekkimine. Mulla tähtsus

taimedele (temperatuur, niiskus, viljakus) ja loomadele. Vee liikumine mullas. Inimtegevuse mõju mullale

(mulla harimine, väetamine, maaparandustööd).

Õppetegevus - Mullaproovide võtmine, mulla kirjeldamine ja mullaproovide võrdlemine. Kompostmulla

valmistamine. Mulla vee- ja õhusisalduse katseline kindlakstegemine. Mullatemperatuuri mõõtmine.

Vesi kui aine. Vesi looduses; veekogud. Puhta vee omadused. Vesi kui lahusti; looduslik vesi, mineraalvesi kui

looduslik lahus. Vee olekud ja nende muutumine. Märgamine. Veetemperatuur ja selle muutumine (keemis-,

külmumis-, jää sulamistemperatuur). Vee kasutamine. Joogivesi. Põhjavesi. Vee reostumine ja kaitse. Vee

puhastamine.

Õppetegevus - Erinevate omadustega vee võrdlemine. Veetemperatuuri mõõtmine. Igapäevaelus kasutatavate

lahuste valmistamine. Vee puhastamine erinevatel viisidel. Vee kasutamise (sh joogi- ja reovee teekonna)

uurimine kodus või koolis. Vee säästliku kasutamise võimaluste uurimine kodus või koolis.

Vesi elukeskkonnana. Jõgi. Jõgi ja selle osad; jõestik ja selle osad. Vee voolamine jões; kärestik, juga.

Veetaseme kõikumine jões. Eesti suuremad jõed. Jõgi elukeskkonnana: iseloomulikud liigid (välimus, toitumine

ja kasvamine, kohastumine eluks veeks) ning nende vahelised seosed.

Õppetegevus - Veeorganismide uurimine ja välisehituse kirjeldamine (kava toel). Tutvumine eluslooduse

häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale. Tutvumine siseveekogude selgroogsetega ja taimedega,

kasutades veebimaterjale aadressidel http://bio.edu.ee/loomad/;http://bio.edu.ee/taimed/ .

Õhk kui aine Õhu koostis. Õhu omadused. Õhutemperatuur ja selle mõõtmine. Õhutemperatuuri ööpäevane

muutumine. Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine - tuul. Tuule kasutamine inimtegevuses. Kuiv ja niiske

õhk. Pilved ja sademed. Ilmastikunähtused. Veeringe. Õhu saastumine ja kaitse.

Õppetegevus - Õhu omaduste ja koostise uurimine: küünla põlemine suletud anumas, õhu kokkusurutavus, õhu

paisumine soojenedes, veeauru kondenseerumine. Õhutemperatuuri mõõtmine. Ilmavaatlused. Kodukoha

ilmaennustuste jälgimine, võrdlemine tegeliku ilmaga.

Õhk elukeskkonnana. Õhu kui elukeskkonna tähtsamad omadused. Organismide levimine õhu kaudu.

Õhukeskkonda kasutavad loomad ja nende seosed teiste organismidega; erinevate lendajate (linnud, nahkhiired,

putukad) kohastumused.

Õppetegevus - Võrdlustabeli (-skeemi) täitmine: erinevate lendajate kohastumused.

Organismide rühmad ja kooselu. Taimed. Õistaimede, okaspuude, sõnajalg- ja sammaltaimede eristamine:

taimeosade nimetamine ja kirjeldamine, rühmitamise aluseks olevate sarnaste tunnuste leidmine. Mürgised

taimed/taimeosad. Taimede eluks vajalikud tingimused. Taimede tähtsus looduses ja inimeste elus. Seened.

Kübarseened; hallitusseened: ehitus (kübarseentel), elupaigad, eluks vajalikud tingimused, mürgisusega

seotud ohud. Sümbioos taimede ja seente vahel. Kübar- ja hallitusseente tähtsus looduses ja inimeste elus.

Bakterid. Elupaigad, eluks vajalikud tingimused, tähtsus looduses ja inimeste elus. Loomad. Selgroogsete ja

selgrootute loomade eristamine: välisehituse kirjeldamine, rühmitamise aluseks olevate sarnaste tunnuste

leidmine (välisehitus, liikumisviis, elupaik, toitumine, järglaste saamisviis ja nende eest hoolitsemine).

Parasiidid loomadel ja inimestel. Organismide vaheliste suhete iseloomustamine lihtsamate toiduvõrgustike

abil.

Õppetegevus - Uurimusliku ülevaate koostamine: ühe taime-, looma- või seeneliigi põhjalikum tundmine.


138

- Kübarseente virtuaalnäitus: www.loodusmuuseum.ee - Hallitusseente vaatlemine mikroskoobiga.

Koduasula elukeskkonnana - Loodus- ja tehiskeskkond koduasulas. Taimed ja loomad koduasulas. Koduasula

keskkonnaprobleemid.

Õppetegevus - Koduasulat tutvustava ülevaate / plakati koostamine.



kasutab teabe leidmiseks õpetaja abiga Eesti eri kaarte (füüsiline, administratiivne, loomastik/taimestik, kliima

jne);

nimetab Eesti taimi ja loomi, tunneb ära taimede osi ja loomade kehaehitust, toob näiteid erinevates elupaikades

elavatest taimedest ja loomadest;

teab, millest sõltuvad Eesti ilmastikutingimused;

põhjendab mulla ja selle kaitsmise vajadust;

nimetab Eesti peamisi põllumajandus- ja tööstusharusid ning valmistatavat toodangut;

kirjeldab keemiliste ainete mõju taimedele ja loomadele (väetamine, reostamine);

põhjendab loodusvarade säästliku kasutamise vajalikkust.

Õppesisu

Eesti ilmastik. Ilm, ilmastik, kliima. Eesti asendi mõju kliimale. Ilmaelemendid: õhutemperatuur, tuul, pilvisus,

sademed. Ilmavaatlused ja ilma ennustamine. Ilma mõju inimtegevusele; äärmuslikud ilmaolud Eestis.

Fenoloogiline kalender.

Õppetegevus - Ilmavaatluste läbiviimine: andmete märkimine tabelisse, graafikute koostamine (õpetaja

juhendamisel). Erinevate ilmaportaalidega tutvumine (ilmaennustused, ilmahoiatused jm); Eesti erinevate

piirkondade ilma võrdlemine ilmakaartide järgi (näiteks http://www.emhi.ee).

Eesti pinnamood. Kodukoha pinnavormid ning pinnamood.

Õppetegevus - pinnavormide tähistamine

Eesti loodusvarad. Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Energiaallikatena kasutatavad loodusvarad.

Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud

keskkonnaprobleemid.

Õppetegevus - Tuntumate kivimite kirjeldamine ja võrdlemine (tunnused, leiukohad, kasutamine).

Ülevaate koostamine: kodukoha loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse

Eesti majandus (12) Peamised majandusharud Eestis (nt põllumajandus ja toiduainetetööstus, tööstus,

teenindus, transport) ja vastavate majandusharudega seotud tegevused. Tuntumad tööstus- ja

teenindusettevõtted kodu maakonnas/ -asulas: asukoht, tegevusalad, ametid, toodang või teenus(ed). Tuntumad

tööstus- ja teenindusettevõtted Eestis.

Õppetegevus - Kaupluse külastus, ülevaate koostamine (kava järgi) ühe toiduainete tootegrupi kohta

(eestimaine ja sissetoodud kaup, toidukorvi maksumus, hindade võrdlus jms).

http://www.loodusmuuseum.ee/

http://www.emhi.ee/

139

Selgroogsed loomad Eestis. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks

elukeskkonnas; juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist. Püsi- ja kõigusoojaste loomade kehatemperatuuri

muutused. Paljunemine, looteline areng, sünnitus ja lootejärgne areng, järglaste eest hoolitsemine (toitmine,

kaitsmine, õpetamine) erinevatel selgroogsetel loomadel.

Õppetegevus –Selgroogsete loomade elutegevuse jälgede otsimine, nende mitmekesisuse kaardistamine kooli

lähiümbruses. Toiduahelate ja -võrgustike koostamine.

Jõed ja järved. Eesti suuremad jõed ja järved. Jõgi ja järv kui elukooslused; elusolendite osa bioloogilises

aineringes ja inimese elus. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus. Loomade püügi,

jahi ning kaitsega seotud reeglid.

Õppetegevus - Kahe Eesti jõe või järve võrdlemine kaardi ning teiste infoallikate järgi. Siseveekogude

selgroogsetega ja taimedega tutvumine ühistegevuses, kasutades veebimaterjale aadressidel

http://bio.edu.ee/loomad/ ja http://bio.edu.ee/taimed/

Aed. Aed kui kooslus: köögiviljaaed, puuvilja- ja marjaaed, iluaed. Aiamuld. Kompost. Elusolendite osa

bioloogilises aineringes ja inimese elus. Bioloogiline ja keemiline tõrje aias. Toataimed. Põld. Põld kui

kooslus. Peamised Eestis kasvatatavad põllukultuurid. Elusolendite osa bioloogilises aineringes ja inimese

elus. Väetamine ja keemiline tõrje põllul (vajalikkus, ohud). Mahepõllundus. Inimtegevuse mõju mullale.

Mulla reostumine ja hävimine. Mulla kaitse.

Õppetegevus - Erinevate muldade võrdlemine. Komposti valmistamine. Aia- ja põllukultuuride

iseloomustamine ning võrdlemine, kasutades konkreetseid näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.

Uurimus aia- ja põllusaaduste osast igapäevases menüüs. Klassis olevate toataimede paljundamine, hooldamine.

Niit. Niit kui Eesti liigirikkaim kooslus. Looduslikud ja inimtekkelised niidud. Elusolendite osa

bioloogilises aineringes ja inimese elus.

Õppetegevus - Ülevaate koostamine ühest taimeliigist selle põhjalikumaks

tundmaõppimiseks. Toiduahelate ja –võrgustike koostamine.

Mets. Eesti metsad. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets. Mets kui elukooslus. Eesti metsade peamised

puuliigid. Elusolendite osa bioloogilises aineringes ja inimese elus.

Õppetegevus - Eesti metsade peamiste puuliikide võrdlemine, kasutades näidisobjekte või

veebipõhiseid õppematerjale. Ülevaate koostamine ühest loomaliigist selle põhjalikumaks

tundmaõppimiseks. Ülevaate koostamine ühistegevuses: mets igapäevaelus / metsaga seotud tarbeesemed.

Metsloomade tegutsemisjälgede uurimine. Metsakooslust iseloomustavate toiduahelate ja –võrgustike

koostamine.

Soo. Soode paiknemine ja teke. Madalsoo ja raba. Elutingimused soos. Soode elustik; elusolendite osa

bioloogilises aineringes ja inimese elus. Soode tähtsus. Turba kasutamine. Sookooslust iseloomustavate

toiduahelate koostamine.

Õppetegevus - Aia-/ põllumulla ja turba võrdlemine. Turbasambla omaduste uurimine. Soo selgroogsete ja

taimedega tutvumine, kasutades veebimaterjale http://bio.edu.ee/loomad/ , http://bio.edu.ee/taimed/ .

Loodus ka keskkonnakaitse Eestis. Inimese mõju keskkonnale. Looduskaitse Eestis: eri tasandid,

kaitsealused objektid ja kaitsealad. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Kodukoha looduskeskkonna muutumine

inimtegevuse tagajärjel. Jäätmekäitlus. Säästev tarbimine (sh individuaalne loodussäästlik käitumine).





140

Õppetegevus - Looduskaitsealade näitamine kaardil. Erinevate infoallikate põhjal ülevaate koostamine ühe

kaitsealuse liigi või kaitseala kohta. Ülevaate koostamine kodukoha ühest keskkonnaprobleemist (probleemi

olemus, võimalikud tekkepõhjused ja lahendused (ehk keskkonnahoidliku mudeli koostamine) vms.



rühmitab elusorganisme erinevatel alustel, toob näiteid erinevate organismide omavahelistest seostest looduses;

eristab õpitud aineid/materjale ja kirjeldab nende omadusi; toob näiteid nende kasutamise kohta igapäevaelu

viib läbi mõõtmisi, teisendab mõõtühikuid (õpitu piires);

nimetab eriliigilisi valgusallikaid ja selgitab nende olulisi tunnuseid;

kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust;

mõistab, milliseid ohtusid kätkeb kiire liikumine;

kirjeldab kehade vastastikust mõju ja jõudude rakendumist ning toob nende kohta näiteid igapäevaelust.

Õppesisu

Mõõtmine ja hindamine Kehade suuruse (pikkuse, laiuse, paksuse jne) ja nende vaheliste kauguste

hindamine. Mõõtmine eri viisidel (käega seotud mõõtühikute, sammude jms ja mõõteriistade abil). Mõõtühikute

teisendamine.

Õppetegevus - Vaksa ja sammu pikkuse määramine. Vahemaade hindamine ja tulemuse võrdlemine

mõõtmistulemusega. Koolilaua pikkuse ja laiuse hindamine, hindamistulemuse võrdlemine vaksa ja joonlauaga

mõõdetud tulemusega. Risttahukakujulise keha pikkuse, laiuse ja kõrguse (paksuse) mõõtmine.

Ained ja segud. Ained ja materjalid, nende omadused. Ained koosnevad osakestest. Liht- ja liitained (nt

vesinik, hapnik, süsinik, vesi, süsihappegaas) ning nende sümbolid. Keemiline reaktsioon – uute ainete tekke

protsess. Puhas aine; ainete segu. Segud ja lahused: õhk kui segu, segunevad ja mittesegunevad vedelikud.

Happed, alused ja soolad igapäevaelus; ohutu ja keskkonnasäästlik kasutamine. Looduslikud happelised

ained, happevihmad.

Õppetegevus - Lahuse valmistamine (nt soola-, suhkrulahus). Segu lahutamine koostisosadeks. Hapete ja aluste

kindlakstegemine indikaatoritega. Köögikeemia: soodavulkaan (sooda, äädikas); vikerkaarejook (erineva

värvuse ja kangusega suhkrulahused ning nende kihid joogiklaasis); koogi küpsetamine (uuritakse lisatavate

komponentide vajalikkust ja tähtsust küpsetusprotsessis); kuidas vanasti jäätist tehti? (soola lisamine

jääle alandab külmumistemperatuuri) – katse jäätise koostisosade (suhkur, piim, koor, vanilje jm), jää,

soola ja 2 suletava plastikaatkotiga; mis seguneb, mis mitte? - kohv ja koor, vesi ja õli; šokolaadi valmistamine

kakaost, piimast, suhkrust ja võist; Ideid köögikeemiaks:

a)http://chemistry.about.com/od/foodcookingchemistry/Food_Cooking_Chemistry.htm

b)http://www.accreditedonlinecolleges.com/blog/2010/kitchen-chemistry-100-cool- food-science-experiments-

for-kids-and-cooks/

Liikumine ja jõud. Mehaaniline liikumine. Ühtlane ja mitteühtlane liikumine. Trajektoor. Taevakehade

liikumine: pöörlemine, tiirlemine. Teepikkuse ja aja mõõtmine; mõõtühikute teisendamine. Kiiruse

mõõtmine ja arvutamine. Jõud ja kehade liikumine. Jõu mõõtmine. Liikumine ja jõud looduses ja tehnikas.

Õppetegevus - Maa pöörlemise ja tiirlemise mudeldamine: öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumise

selgitamine. Maa loodusliku kaaslase Kuu tiirlemise mudeldamine. Oma kõndimise kiiruse määramine.

Organismide rühmad. Taimed. Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse

põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed.






141

Õistaimede organid ja nende ülesanded. Fotosüntees. Õistaimede paljunemine ja levimisviisid. Seened.

Seente mitmekesisus (kübar-, hallitus- ja pärmseened); nende välisehituse põhijooned. Toitumine surnud ja

elusatest organismidest, parasitism ja sümbioos. Inimeste ja taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle

vältimine. Seente osa looduses ja inimtegevuses. Samblikud. Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm.

Samblike osa looduses ning inimtegevuses. Loomad. Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks;

selgroogsete loomade rühmad. Selgrootud loomad. Usside, limuste, lülijalgsete peamised välistunnused (sh

võrdlus selgroogsetega), levik ning tähtsus looduses ja inimese elus. Selgrootute loomade hingamine.

Selgrootute loomade erinevad toiduhankimise viisid ja organid. Usside, limuste ning lülijalgsete liit- ja

lahksugulisus. Paljunemise ja arengu eripära otsese, täismoondelise ning vaegmoondelise arenguga loomadel.

Inimese parasiidid. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumine usside arengus

Õppetegevus - Hallitus- ja pärmseente kasvatamine erinevates tingimustes. Seente vaatlemine mikroskoobiga.

Eri organismirühmade välistunnuste võrdlemine reaalsete objektide või veebist saadud info alusel.

Maakera loodusvööndid Jäävöönd. Tundra. Parasvöötme okas- ja lehtmets. Parasvöötme rohtla.

Vahemereline põõsastik ja mets. Kõrb. Savann. Ekvatoriaalne vihmamets. Kõrgusvööndilisus erinevates

mäestikes. (Loodusvööndid ja nende paiknemine (iseloomustamine kaardi abil), looduskomponentide (kliima,

muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed. Inimtegevus ja

keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes.)

Õppetegevus - Piltide abil loodusvöönditele iseloomulike taimede ja loomade tundmaõppimine.

Teabeallikatest loodusvööndite kohta info otsimine õpetaja juhendamisel. Loodusvööndi kohta mõistekaardi

koostamine koostegevuses.

Maavarad. Kivimid ja nende teke. Maavarad Eestis ja Euroopas.

Õppetegevus . Eesti tähtsamate maardlate näitamine kaardil. Maavarade vaatlemine ja kirjeldamine. Õppekäik

loodusmuuseumisse: tutvumine maavaradega.

Tuntumad metallid. Metallimaakidest metallide sulatamine. Metallid igapäevaelus, metallide iseloomulikud

omadused. Metallide sulamid igapäevaelus. Metallid ja mittemetallid. Metallide korrosioon (raua näitel).

Õppetegevus . Metallide füüsikaliste omaduste uurimine ja võrdlemine (soojus- ja elektrijuhtivus, kõvadus,

magnetilised omadused vms). Internetist andmete otsimine metallide ja sulamite omaduste ning nende

rakendusvõimaluste kohta. Metalli/sulami kohta mõistekaardi koostamine koostegevuses. Raua korrosiooni

uurimine erinevates tingimustes.(http://mudelid.5dvision.ee/).



iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi (plaani toel) objekte/piirkondi;

toob näiteid looduskomponentide vaheliste ning keskkonna ja inimtegevuse vaheliste seoste kohta; esitab teavet

kaasõpilastele;

teab ja väärtustab tervisliku eluviisi põhimõtteid;

demonstreerib õpisituatsioonis peamisi esmaabivõtteid;

kirjeldab-selgitab õpitud nähtuste iseloomulikke tunnuseid ning toob näiteid nende avaldumise kohta

igapäevaelus;

kirjeldab olmes kasutatavate lihtsa tööpõhimõttega seadmete toimimist, käsitseb ohutult olmes kasutatavaid

mõõteriistu;

toob näiteid õpitud ainete/materjalide kasutusvõimaluste kohta igapäevaelus;


142

mõistab tuntumate olmekemikaalide ohtlikkust ning järgib neid kasutades ohutusnõudeid;

toob näiteid elektritarvitite kasutamise kohta igapäevaelus, selgitab kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid;

mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust; kirjeldab keskkonna säästmise võimalusi.

Inimese organism. Rakud, koed, elundid. Hügieeninõuded naha hooldamisel.

Luud ja lihased. Treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale. Esmaabi luumurdude, lihasevenituste ja -

rebendite korral. Vereringe. Treeningu mõju vereringeelundkonnale. Inimese sagedasemad südame- ja

veresoonkonnahaigused, nende tekkepõhjused. Esmaabi verejooksude korral. Doonorlus, veregrupid.

Seedimine ja eritamine. Tervislik toitumine, üle- ja alakaalulisuse põhjused ning tagajärjed. Kopsude, naha ja

soolestiku eritamisülesanne. Hingamine. Treeningu mõju hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna

levinumad haigused ning nende ärahoidmine. Esmaabi: kunstlik hingamine. Paljunemine ja areng. Pere

planeerimine. Inimorganismi talitluslikud muutused sünnist surmani. Talitluste regulatsioon. Elundkondade

koostöö inimese terviklikkuse tagamisel. Närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste

regulatsioonis. Infovahetus väliskeskkonnaga. Nägemishäirete vältimine ja korrigeerimine. Kuulmishäirete

vältimine ja korrigeerimine.

Õppetegevus Loomsete kudede (luu-, rasv - ja lihaskude) ehituse võrdlemine mikroskoobiga.

Esmaabivõtete harjutamine. Katsed füüsilise koormuse mõjust pulsile või vererõhule. Esmaabivõtete

harjutamine. Inimese energiavajadust mõjutavate tegurite uurimine arvutimudeliga

(http://mudelid.5dvision.ee/). Isikliku toitumisharjumuse analüüs (etteantud kava toel). Praktilise tööga või

arvutimudeliga kopsumahu, hingamissügavuse ja -sageduse ning omastatava hapniku hulga seoste uurimine.

Esmaabivõtete harjutamine. Refleksikaare töö uurimine arvutimudeliga.

Valguse peegeldumine ja murdumine (8) Kuu faaside teke. Tasapeeglite, kumer- ja nõguspeeglite

kasutamine. Valguse murdumise nähtus. Prisma, kumer ja nõgus lääts; nende kasutamine optilistes seadmetes

(luup, binokkel, fotoaparaat, mikroskoop jms). Kaug- ja lühinägelikkus, prillid. Kehade värvus. Valguse

neeldumine, valgusfilter.

Õppetegevus - Valguse peegeldumise katsete korraldamine ja vaatlemine. Kuu faaside vaatlemine ja katsete

korraldamine Kuu faaside mudeldamiseks. Valguse murdumise katsete korraldamine ja vaatlemine. Kaug- ja

lühinägija prillide võrdlemine ja katsete korraldamine kumer- ja nõgusläätsega. Valgusfiltri läbilaskeriba

kindlakstegemine.

Võnkumine ja laine. Võnkumise levimine - laine. Heli, heli kiirus, võnkesageduse ja heli kõrguse seos. Heli

valjus. Elusorganismide hääleaparaat; abiteenused (hambaravi, logopeed). Müra ja mürakaitse. Võnkumiste

avaldumine looduses ja rakendamine tehnikas.

Õppetegevus Võnkuva keha amplituudi, perioodi ja sageduse määramine. Laine tekkimise, heli tekkimise

jälgimine/kuulamine. Lainete tekitamine veepinnal ja laine levimise kiiruse määramine. Heli (müra)

summutavate materjalide võrdlemine. Kuuldepiirkonna määramine.

Rõhumisjõud Rõhk, õhurõhk; manomeeter, baromeeter. Üleslükkejõud. Kehade ujumine. Rõhu avaldumine

looduses ja arvestamine tehnikas.

Õppetegevus Õhurõhu mõõtmine baromeetriga, õhurõhu muutuste fikseerimine, rõhu muutumise ja ilma

muutumise seose uurimine. Autorehvide rõhu kontrollimine. Üleslükkejõu väärtuse määramine.

Elektriõpetus Kodune vooluvõrk: vooluallikad, vooluring. Lühis, kaitsmed. Kaitsemaandus. Elektrivoolu töö ja

võimsus; elektrienergia arvesti. Elektritarvitid koduses majapidamises, elektriohutus, säästlikkus.

Õppetegevus -Lihtsa vooluringi koostamine ja selle võrdlemine klassi vooluvõrguga. Lühis: 1,5 voldise

elemendi soojenemine lühise korral. Kodu/kooli ööpäevase elektrienergia tarbe määramine.

Magnetnähtused Püsimagnet. Magnetväli. Magnetnähtused looduses ja tehnikas. Elektromagnet.


143

Elektromagnetkiirgus: kiirgusallikad meie igapäevaelus, kiirguse mõju inimese tervisele.

Õppetegevus - Katsed püsimagnetitega. Püsimagneti ja elektromagneti katseline võrdlemine.

Keemia igapäevaelus Toiduainete koostis. Eluks vajalikud süsinikuühendid (sahhariidid, rasvad, valgud),

nende roll organismis. Kütused. Tarbekeemia saadused, plastid ja kiudained. Olmekemikaalide kasutamise

ohutusnõuded. Keemia ja elukeskkond.

Õppetegevus – Ohutusnõuete sümbolid, juhendid.

Euroopa ja Eesti majandus. Euroopa ja Eesti majandusressursid, tööstusharud. Eesti energiamajandus,

põlevkivi kasutamine (elektri tootmine ja transportimine kasutajateni) ja keskkonnaprobleemid. Euroopa

energiamajandus ja energiaprobleemid. Energiaallikad (sh alternatiivenergia), nende kasutamise eelised ja

puudused. Põllumajandus ja toiduainetetööstus. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud tegurid.

Eri tüüpi põllumajandusettevõtted ja toiduainetööstus Euroopas. Eesti põllumajandus ja toiduainetööstus.

Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid. Teenindus. Teenindus ja selle jaotumine. Turism ja selle

liigid. Eesti turismimajandus; peamised vaatamisväärsused kodulinnas või - maakonnas. Euroopa peamised

vaatamisväärsused. Turismiga kaasnevad keskkonnaprobleemid. Transpordiliigid, nende eelised ja puudused

sõitjate ning erinevate kaupade veol. Eesti transport. Euroopa peamised transpordikoridorid.

Õppetegevus - Eesti ja mõne teise Euroopa riigi võrdlus kaartide, teabeallikate põhjal. Diagrammide ja

graafikute lugemisoskuse harjutamine (abistava kava põhjal). Eesti rahvastiku iseloomustamine /

võrdlemine kaardi abil ja teabeallikate andmete põhjal. Uurimusliku ülevaate koostamine: elektri tarbimine

koduses majapidamises (elektritarvitid, kasutamise aeg, elektriarvesti näit, tarbimise hind, säästlikkuse

võimalused). Uurimusliku ülevaate / võrdlustabeli koostamine individuaal- või paaristööna (kava abil):

toiduainete päritolumaa, hind jms. Uurimusliku ülevaate koostamine individuaal- või paaristööna (kava abil)

peamiste vaatamisväärsuste kohta kodulinnas või -maakonnas. Teabe esitamine kaaslastele. Ülesannete /

võrdlustabelite täitmine ühistranspordiga liikumisvõimaluste kohta (väljumis- ja saabumisaeg, kestvus, pileti

hind jne; isiklikud eelistused ja nende põhjendamine jms).

Reisisiht Euroopa Ühe valitud riigi iseloomustamine: üldandmed, sümboolika, geograafiline asend, loodus,

rahvastiku paiknemine, maavarad, majandus ja tööstus, rahvaste kultuur ja traditsioonid. Transpordivõimalused

sellesse riiki. Tervise- ja turvalisuse riskid jms.

Õppetegevus - Reisisihiks valitud riigi (linna) ja transpordivõimaluste iseloomustamine kaartide ja

teabeallikate põhjal, valikute põhjendamine toetudes õpitud teadmistele. Uurimusliku ülevaate esitamine

kaaslastele. objekte/piirkondi, toob näiteid looduskomponentide vaheliste ning keskkonna ja inimtegevuse

vaheliste seoste kohta; esitab teavet kaasõpilastele.

Documents

Lihtsustatud õppe läbiviimisel on võetud aluseks põhikooli … · 2019. 9. 30. · 4 tunnetada ennast õpilasena, vastu võtta ja sooritada õpiülesandeid: käitumine õpilasena