Liikmesriikide poolt tehtud põllumajanduskulutuste ......kuid nende olemus ja ulatus olid piiratud ega aidanud vältida vigu, mis avastati hiljem komisjoni talituste dokumentaalsete

ISSN

183

1-08

18

EUROOPA KONTROLLIKODA

2013

ET

Eria

ruan

ne n

r 18

LIIKMESRIIKIDE POOLT TEHTUD PÕLLUMAJANDUSKULUTUSTE KONTROLLIDE TULEMUSTE USALDUSVÄÄRSUS

LIIKMESRIIKIDE POOLT TEHTUD PÕLLUMAJANDUSKULUTUSTE KONTROLLIDE TULEMUSTE USALDUSVÄÄRSUS

Eriaruanne nr 18 2013

(vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule)

EUROOPA KONTROLLIKODA

EUROOPA KONTROLLIKODA12, rue Alcide De Gasperi1615 LuxembourgLUXEMBOURG

Tel +352 4398-1Faks +352 4398-46410E-post: [email protected]: http://eca.europa.eu

Eriaruanne nr 18 2013

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Kataloogimisandmed on väljaande lõpus.Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2014

ISBN 978-92-9241-568-6doi:10.2865/13093

© Euroopa Liit, 2014Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

Printed in Luxembourg

mailto:[email protected]

SISUKORD

Punktid

LÜHENDID

SÕNASTIK

I–X KOKKUVÕTE

1–20 SISSEJUHATUS

1–5 TEHINGUTE LIIKMESRIIGI TASANDIL KONTROLLIMISE EESMÄRK ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA RAAMES

6–20 STATISTILISTE ARUANNETE ETTEVALMISTAMINE, KOOSTAMINE JA KONTROLLIMINE

7–12 RIIKLIKUD MAKSEASUTUSED TEEVAD VAJALIKUD KONTROLLID JA KOOSTAVAD STATISTILISED ARUANDED

13–17 SERTIFITSEERIMISASUTUSED KONTROLLIVAD ARUANDE KOOSTAMIST NING TESTIVAD SELLE ALUSEKS OLEVAT TEAVET

18–20 KOMISJON KONTROLLIB STATISTILISI ARUANDEID

21–27 AUDITI ULATUS, EESMÄRGID JA LÄHENEMISVIIS

28–89 TÄHELEPANEKUD

28–36 PEAAEGU KÕIKIDE AUDITEERITUD MAKSEASUTUSTE TEHTUD HALDUS- JA KOHAPEALSED KONTROLLID ON VAID OSALISELT MÕJUSAD

30–32 EAGFi PINDALAPÕHISTE MEETMETEGA SEOTUD HALDUS- JA KOHAPEALSETE KONTROLLIDE PUUDULIK KVALITEET PÕHJUSTAB EESKIRJADE EIRAMISTE MITTEAVASTAMIST VÕI NENDEST TEAVITAMATA JÄTMIST

33–36 EAFRD MEETMETE HALDUS- JA KOHAPEALSETE KONTROLLIDE PUUDULIK KVALITEET PÕHJUSTAB SEDA, ET EESKIRJADE EIRAMISI EI AVASTATA EGA KAJASTATA ARUANNETES

3

Eriaruanne nr 18/2013 – Liikmesriikide poolt tehtud põllumajanduskulutuste kontrollide tulemuste usaldusväärsus

37–46 MAKSEASUTUSTE KOHALDATAVAD PUUDULIKUD ARUANNETE KOOSTAMISE JA KONTROLLIMISE MENETLUSED VÄHENDAVAD STATISTILISTE ARUANNETE USALDUSVÄÄRSUST VEELGI

38–41 KOMISJONI SUUNISTE EBATÄPSUS MÕJUTAB KOGUTAVA TEABE KORREKTSUST JA ASJAKOHASUST

42–46 AUDITEERITUD MAKSEASUTUSTE ARUANNETE KOOSTAMISE JA KONTROLLIMISE SÜSTEEMID EI OLE MÕJUSAD

47–57 SERTIFITSEERIMISASUTUSTE TÖÖ EI ANNA PIISAVAT KINDLUST KOHAPEALSETE KONTROLLIDE KVALITEEDI JA STATISTILISTE ARUANNETE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

47–51 SERTIFITSEERIMISASUTUSED EI KONTROLLI MAKSEASUTUSTE TEHTUD KOHAPEALSEID KONTROLLE PIISAVALT PÕHJALIKULT JA KVALITEETSELT

52–54 KINDLUSE SUURENDAMISE VÕIMALUST KASUTANUD SERTIFITSEERIMISASUTUSTE PUHUL TAKISTAVAD LAIENDATUD VALIMITE TESTIMISTULEMUSTE HINDAMIST TÕSISED PUUDUSED

55–57 AUDITEERITUD SERTIFITSEERIMISASUTUSED EI KONTROLLI STATISTILISI ARUANDEID PIISAVALT PÕHJALIKULT NING KONTROLLID EI ANNA PIISAVAT KINDLUST ARUANNETE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

58–69 LIIKMESRIIKIDE STATISTILISTE ARUANNETE KOMISJONIPOOLSE KONTROLLI KÄIGUS AVASTATUD PUUDUSED

58–62 KOMISJONI TEABESÜSTEEMI ÜLESEHITUS EI SOBI TEABE ERINEVATE KASUTUSEESMÄRKIDEGA

63–65 EELTOODUD PUUDUSTELE VAATAMATA LEIDIS KOMISJON VIGU ENAM KUI POOLTES LIIKMESRIIKIDE ARUANNETES

66–69 KOMISJONIPOOLNE VASTAVUSAUDITITE AJAL TEHTUD STATISTILISTE ARUANNETE KONTROLL EI OLE PIISAV

70–89 EESKIRJADE VASTASELT TEHTUD MAKSETE MAHU KOHTA ANTUD KOMISJONIPOOLNE HINNANG EI OLE STATISTILISELT ÕIGE NING MÕJUTAB PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU PEADIREKTORAADI AASTA KINNITAVA AVALDUSE USALDUSVÄÄRSUST

70–72 LIIKMESRIIKIDE JUHUVALIMITE MOODUSTAMISE LÄHENEMISVIISID EI OLE ALATI STATISTILISELT ÕIGED JA MÕJUTAVAD SEEGA SELLISTE VALIMITE ESINDUSLIKKUST

73–78 KOMISJONI KASUTATAV ALLESJÄÄNUD VEAMÄÄRA HINDAMISE MEETOD EI OLE STATISTILISELT ÕIGE

79–89 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU PEADIREKTORAADI ESITATUD VEAMÄÄRA EI SAA VÕRRELDA KONTROLLIKOJA KÕIGE TÕENÄOLISEMA VEAMÄÄRAGA

4


90–99 JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

91 MAKSEASUTUSTE TEHTUD HALDUS- JA KOHAPEALSETE KONTROLLIDE MÕJUSUST TULEB OLULISELT PARANDADA

92-93 MAKSEASUTUSTE KOOSTATUD STATISTILISI ARUANDEID TULEB ENNE KOMISJONILE SAATMIST PÕHJALIKUMALT KONTROLLIDA JA KOOSTADA

94 SERTIFITSEERIMISASUTUSTE TÖÖ EI ANNA KOMISJONILE PIISAVAT KINDLUST STATISTILISTE ARUANNETE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

95–97 KOMISJON EI KASUTA LIIKMESRIIKIDE STATISTIKAT ASJAKOHASELT EGA KONTROLLI SEDA PIISAVALT PÕHJALIKULT

98-99 KOMISJONI ALLESJÄÄNUD VEAMÄÄRA HINNANG EI OLE STATISTILISELT ÕIGE

I LISA. ALLESJÄÄNUD VEAMÄÄRADE ARVUTAMINE KOMISJONI 2012. AASTA TEGEVUSARUANDES

II LISA. VALITUD JÄRELEVALVE- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE HINDAMISE TULEMUSED – IACSIGA HÕLMATUD EAGF

III LISA. VALITUD JÄRELEVALVE- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE HINDAMISE TULEMUSED – EAFRD

IV LISA. ÜLEVAADE 414 TOIMIKU DOKUMENTIDE KONTROLLIMISEL LEITUD OLULISTEST VIGADEST

V LISA. ÜLEVAADE STATISTILISTE ARUANNETE HÕLMATAVAST AJAVAHEMIKEST JA VASTAVATEST ARUANDE ESITAMISE TÄHTAEGADEST

KOMISJONI VASTUS

5


EAFRD: Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

EAGF: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond

IACS: ühtne haldus- ja kontrollisüsteem

LPIS: põllumassiivide register

SAPS: ühtse pindalatoetuse kava

SPS: ühtne otsemaksete kava

ÜPP: ühine põllumajanduspoliitika

LÜHENDID

6


SÕNASTIK

Allesjäänud veamäär: komisjonipoolne hinnang tehingutesse allesjäänud eeskirjade eiramiste kohta pärast kõi-kide kontrollide tegemist. Komisjon arvutab ELi tasandil välja neli allesjäänud veamäära (üks iga kulude andmekogumi kohta) ning avaldab need põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruandes

Halduskontrollid: makseasutuse tehtavad automaatsed kontrollid selleks, et teha kindlaks taotluste toetus-kõlblikkus ning avastada võimalikud eeskirjade eiramised.

IACSiga hõlmamata EAFRD andmekogum : Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist rahastatud meet-med, mida ei hallata ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alusel (kõik mitte pindalaga seotud projektipõhised meetmed, nagu põllumajandusettevõtete moderniseerimine).

IACSiga hõlmatud EAFRD andmekogum : Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist rahastatud meet-med, mida hallatakse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) alusel (pindala või loomadega seotud meetmed nagu põllumajanduse keskkonnameetmed).

IACSiga hõlmatud EAGFi andmekogum : Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist rahastatud meetmed, mida hallatakse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alusel (nagu SPS või SAPS).

Kohapealne kontroll: makseasutuse inspektorite poolne tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kontroll, mis hõlmab taotleja külastamist kohapeal (nt põllumajandusettevõttes tehtavad kontrollid, et mõõta ja hinnata deklareeritud maatükkide toetuskõlblikkust).

Kontrollikoja aastaaruanded: sisaldavad finantsauditite tulemusi üldeelarve ja Euroopa Arengufondi kohta kinnitavate avalduste vormis (avaldatakse igal aastal novembris).

Kõige tõenäolisem veamäär : kontrollikoja iga-aastane parim hinnang teatud maksete liik i mõjutava vea-määra kohta. Veamäära arvutamiseks kasutatakse testimist, mis põhineb asjaomase klassi tehingute esinduslikul valimil. Määra väljendatakse protsendina selle klassi maksete kogusummast ning see jääb 95% tõenäosusega alumise ja ülemise veapiiriga määratletud usaldusväärsuse vahemikku.

LPIS (põllumassiivide register) : andmebaas, mis hõlmab liikmesriigi põllumajanduslikku kogupindala (võrd-lusmaatükid) ning toetuskõlblikku maad. Selle usaldusväärsus on äärmiselt oluline kvaliteetsete administratiiv-sete ristkontrollide tagamiseks, mille abil saab veenduda, et toetust makstakse ainult toetuskõlblikule maale.

Nõuetele vastavuse auditid : valitud toetusmeetmete vastavusauditid, mida teevad komisjoni talitused mitme aasta vältel, veendumaks, kas makseasutused on hallanud põllumajanduskulutusi vastavalt ELi eeskir-jadele. Nõuete mittejärgimine toob liikmesriikidele enamasti kaasa kindlamääraliste finantskorrektsioonide kohaldamise

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruanne: põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi juhtkonna hinnang olemasolevate juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimisele (avalda-takse märtsis). Selle dokumendi alusel valmistab peadirektoraat kinnitava avalduse põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi kulude kohta ning mõlemad dokumendid esitatakse parlamendile ja nõukogule eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames.

Statistilised aruanded: liikmesriikide poolt komisjonile esitatud aastaaruanded, mis sisaldavad makseasutuste haldus- ja kohapealsete kontrollide tulemusi.

7


Vahendite haldamine koostöös liikmesriikidega: ELi eelarve täitmise meetod, mille puhul eelarve täitmi-sega seotud ülesanded delegeeritakse liikmesriikidele. Selleks nimetavad liikmesriigid asutused, kes vastutavad liidu vahendite haldamise ja kontrolli eest. Asutused annavad aru komisjonile. Käesolevas aruandes on nendeks asutusteks „makseasutused” ja „sertifitseerimisasutused”.

Veamäärad: statistilistes aruannetes arvutatud veamäärad toetusmeetme ja kontrollimeetodi kohta (kohapeal-sed kontrollid versus halduskontrollid). Määra väljendatakse avastatud vigade protsendina vastavas kategoorias taotletud summadest.

Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS) : integreeritud süsteem koosneb põllumajandusettevõtete, toetus-taotluste, põllumassiivide ning toetusõiguste andmebaasidest (nendes liikmesriikides, kes rakendavad ühtset otsemaksete kava). Andmebaase kasutatakse kõikide toetustaotluste administratiivseks ristkontrolliks Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi enamiku meetmete puhul (nagu ühtne otsemaksete kava, ühtne pindalatoetuse kava või muud otsemaksed).

X-tabel: kõiki statistika ja kontrolli jaoks vajalikke raamatupidamisandmeid kajastav täielik dokumentatsioon, mille liikmesriigid peavad esitama komisjonile andmetega seotud aastale järgneva aasta 15. veebruariks1.

1 Informatsiooni struktuur on üksikasjalikult esitatud komisjoni 20. septembri 2010. aasta määruses (EL) nr 825/2010, millega nähakse ette selliste raamatupidamisandmete vorm ja sisu, mis tuleb esitada komisjonile seoses EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuste kontrollimise ja heakskiitmisega ning järelevalveks ja prognooside tegemiseks (ELT L 247, 21.9.2010, lk 1).

8


I. Komisjon ja liikmesriigid vastutavad koos ühise põllu- majanduspoliitika rakendamise eest. Põllumajandus-kulutusi haldavad ja maksavad välja riiklikud või piir-kondlikud makseasutused. Makseasutused annavad aru komisjonile. Liikmesriikide määratud sõltumatud sertifitseerimisasutused esitavad komisjonile kontrolli- tõendid makseasutuste aastaaruannete ja asutuste kohaldatavate kontrollisüsteemide kvaliteedi kohta.

II. Makseasutused teevad toetustaotluste halduskont-rolle, et veenduda nende toetuskõlblikkuses. Samuti kontrollivad nad taotlejate valimit kohapeal. Nime-tatud kontrollide kaudu avastatud vead on aluseks toetusetaotleja taotletava summa vähendamisele. Li ikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal aruanded nende kontrollide tulemuste kohta (statistilised aruanded).

III. Komisjon kasutab seda teavet Euroopa Parlamendis ja nõukogus toimuva ELi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames. Liikmesriikide statistiliste aruannete alusel hinnatakse allesjäänud veamäära, mis näitab eeskirjade eiramise finantsmõju ja mida väljen-datakse protsendina maksete kogusummast. Määr väl-jendab tehtud maksetesse jäänud eeskirjade eiramiste ulatust pärast seda, kui kõik kontrollid on tehtud. ELi tasandil konsolideeritud statistilised aruanded ja alles-jäänud veamäär avaldatakse põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruandes.

KOKKUVÕTE

IV. Komisjon annab välja suunised kontrollisüsteemide loomiseks makseasutustes ning statistiliste aruannete koostamiseks. Auditi käigus selgus aga, et suuniseid ei järgita alati korrektselt. Suurem osa makseasutusi ei kontrolli enne aruannete komisjonile esitamist nende täpsust. Auditeeritud makseasutused tegid küll teste, kuid nende olemus ja ulatus olid piiratud ega aidanud vältida vigu, mis avastati hiljem komisjoni talituste dokumentaalsete kontrollide või kontrollikoja auditite käigus.

V. Kokkuvõtvalt järeldab kontrollikoda, et liikmesriikide tehtud ja komisjonile edastatud põllumajanduskulu-tuste kontrolli tulemused ei ole usaldusväärsed.

VI. Nii kontrollikoja kui ka komisjoni enda auditid näita-vad, et makseasutustes haldus- ja kohapealsete kont-rollide jaoks kasutatavad süsteemid olid vaid osaliselt mõjusad eeskirjade vastaselt tehtud kulude avastami-sel ning seega vähendasid liikmesriikide komisjonile esitatava teabe usaldusväärsust.

VII.Kontrollikoda järeldas ka, et sertifitseerimisasutuste praegune töö ei anna piisavat kindlust ei kohapealsete kontrollide asjakohasuse ega statistiliste aruannete usaldusväärsuse kohta.

9


VIII. Kontrollikoda on seisukohal, et praegu komisjonis kasutusel olev teabesüsteem ei vasta mõjusalt komis-joni vajadustele. Osa kättesaadavast teabest on osali-selt ebaoluline või ebatäielik ja ebatäpne, nii et seda ei saa sellisel kujul kasutada aasta tegevusaruandes ega eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlu-ses. Liikmesriikide statistika komisjonipoolne piiratud läbivaatamine ei taga statistika usaldusväärsust.

IX.Käesolevas aruandes välja toodud puuduste tõttu ei anna komisjonile kättesaadav teave usaldusväärset alust allesjäänud veamäära hindamiseks. Lisaks ei ole statistiliselt õiged komisjoni poolt statistiliste aruannete alusel veamäärades tehtavad kohandused. Sellest tulenevalt ei ole seda ka allesjäänud veamäär.

X. Kontrollikoda esitab järgmised soovitused:

– makseasutustes tuleks teha rangemaid haldus- ja kohapealseid kontrolle ning LPIS-andmebaasi kva-liteeti tuleks parandada;

– asjakohaste kontrollisüsteemide rakendamise ja statistiliste aruannete koostamise kohta avaldatud komisjoni suunised tuleb muuta selgemaks ning nende täitmist tuleb rangemalt kontrollida;

– komisjoni sertifitseerimisasutustele antud suuni-seid tuleks muuta eesmärgiga suurendada testitud kohapealsete kontrollide valimit, nõuda kontrolli-de taasläbiviimist ning kontrollida põhjalikumalt statistiliste aruannete koostamist;

– komisjon peaks uuesti läbi vaatama makseasu-tuste kasutatava praeguse aruandlussüsteemi, et tagada õigeaegne täieliku ja asjakohase teabe laekumine, mida komisjon saaks kasutada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses. Lisaks peaks komisjon suurendama liikmesriikide statis-tiliste aruannete dokumentaalsete ja kohapealsete kontrollide mõjusust;

– komisjon peaks võtma vajal ikke meetmeid, et koostada statistiliselt õige hinnang maksetes esi-nevate eeskirjade eiramiste kohta, tuginedes liik-mesriikide statistilistele aruannetele ja sertifitsee-rimisasutuste laiemale rollile, eeldusel, et asutuste töö piisavalt paraneb.

KOKKUVÕTE

10


TEHINGUTE LIIKMESRIIGI TASANDIL KONTROLLIMISE EESMÄRK ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA RAAMES

1. Komisjon ja liikmesriigid vastutavad koos ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamise eest.

2. ELi eelarvest rahastatakse ÜPP kulutusi kahe fondi kaudu2 : Euroopa Põllu-majanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatakse täies mahus ELi otsetoetusi ning turumeetmeid3, ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) kaasrahastatakse maaelu arengukavasid.

3. Suuremas osas eraldatakse otsetoetusi ühtse otsemaksete kava (SPS)4 kaudu ning kümnes l i ikmesri igis5 ühtse pindalatoetuse kava kaudu (SAPS)6. Lisaks toetatakse konkreetseid põllumajandussektoreid enam kui 30 täiendava otsetoetuste kava kaudu.

4. Maaelu arengu toetust rakendatakse piirkondlike ja r i ik l ike maaelu arengukavade kaudu. Toetusi makstakse nii pindalapõhiselt (nt põllu-majanduse keskkonnatoetused ja ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade põllumajandustootjatele makstavad tasandustoetused) kui ka konkreetsetele projektidele (nt põllumajandusettevõtete moderni-seerimine ning majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused).

5. Kuna komisjonil lasub lõplik vastutus ELi eelarve täitmise eest, peab ta saama liikmesriikidelt ÜPP rakendamise kohta asjakohast teavet. Oluliseks teabeallikaks on iga-aastased statistilised aruanded, mis sisaldavad riikli-ke makseasutuste7 tehtud haldus- ja kohapealsete kontrollide tulemusi.

SISSEJUHATUS

2 Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

3 Välja arvatud osa meetmeist, nagu müügiedendusmeetmed ja koolipuuviljatoetuse programm, mille puhul fond on kaasrahastaja.

4 Ühtne otsemaksete kava on sissetulekutoetuse kava põllumajandustootjatele, kellel on toetusõigused, mille tootjad aktiveerivad igal aastal makse saamiseks vastavalt nende kasutuses olevale põllumajandusmaale. Toetusõigused jagati põllumajandustootjatele ELi õigusaktides ära toodud mudelite alusel.

5 Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Slovakkia.

6 Ühtse pindalatoetuse kava on põllumajandustootjatele suunatud lihtsustatud sissetulekutoetuse kava, mis põhineb tootja kasutuses oleva toetuskõlbliku maa pindalal.

7 EAGFi otsetoetuse meetmete alase aruandluse kohta vt komisjoni 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga, artikli 84 lõige 1, ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (ELT L 316, 2.12.2009, lk 65). EAFRD meetmete aruandluse kohta vt komisjoni 27. jaanuari 2011. aasta määruse (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 25, 28.1.2011, lk 8), artikkel 31.

11


STATISTILISTE ARUANNETE ETTEVALMISTAMINE, KOOSTAMINE JA KONTROLLIMINE

6. Joonisel 1 on esitatud EAGFi pindalapõhiseid meetmeid käsitlevate sta-tistiliste aruannete ettevalmistamise, koostamise ja kontrollimise pea-mised protsessid. Asjaomaste asutuste rolle selgitatakse põhjalikumalt allpool. Sarnane kord kehtib ka muude EAGFi ja EAFRD meetmetega seoses esitatud aruannete puhul.

JOONIS 1

EAGFi 2010. AASTA TOETUSTAOTLUSI KÄSITLEVATE PINDALAPÕHISTE STATISTILISTE ARUANNETE PEAMISED PROTSESSID

Kõikide taotluste halduskontrollidJuhuvalimite ja riskipõhiste valimite koostamine kohapealseteks kontrollideksKohapealsete kontrollide tegemineKontrollide tulemuste sisestamine andmebaasidesseToetuse arvutamine Toetuse heakskiitmine ja väljamaksmine (detsember 2010–juuni 2011)

Makseasutus

Makseasutus

Statistiliste aruannete koostamineAruannetes sisalduva teabe kooskõlastav võrdlemine andmebaasidega ja täiendav kontrolliv testimine

Komisjon

Statistika kontrollimine liikmesriikide kaupaStatistika kokkuvõtete koostamine liikmesriikide kaupaKonsolideeritud statistika kontrollimine ja allesjäänud veamäärade arvutamineAvaldamine aasta tegevusaruandes (märts 2012)

Sertifitseerimisasutus

Kontrollikeskkonna hindamineMakseasutuse kohapealsete kontrollide vastavuskontroll Kontrollistatistika ülevaatamine

Statistika edastamine

15. juuliks 2011

Toetus taotluste esitamine

(maiks 2010)

Alusandmete üleslaadimine

kirjavahetus / muudatused

Sertifitseerimis-asutuse kontrollid

Sertifitseerimisasutuse aruanne ja arvamus esitatakse

15. veebruariks 2012

12


RIIKLIKUD MAKSEASUTUSED TEEVAD VAJALIKUD KONTROLLID JA KOOSTAVAD STATISTILISED ARUANDED

7. Kogu ELis haldavad ÜPP kulutusi ja teevad makseid 81 riiklikku või piir-kondlikku makseasutust. Makseasutused peavad kas otse või delegee-ritud asutuste kaudu kontrollima põllumajandusettevõtjatelt saadud taotluste toetuskõlblikkust.

8. Seda tehakse kas haldus- või kohapealsete kontrollide abil. Halduskont-rolli läbivad kõik taotlused, kuid kohapeal kontrollitakse vaid taotlustest moodustatud valimit.

9. ELi määrustes sätestatakse kontrollimise üldeeskirjad, sh ka see, mida tuleks kontrollida, kuidas koostada valimeid ja milline on iga toetuse puhul kontrollide minimaalne katvus. Õigusaktide kohaselt tuleb IACSiga hõlmatud EAGFi ja EAFRD meetmete puhul moodustada juhuvalim kohapeal kontrollitavatest taotlejatest8, kuid EAFRD mitte pindalapõhiste meetmete puhul ei eeldatud seda kuni aastani 20119.

10. Haldus- ja kohapealsete kontrollide tulemused kantakse makseasutuste andmebaasidesse. Kontrollide käigus avastatud vead on aluseks toetusetaotleja taotletava toetussumma vähendamisele.

11. Kontrollide tulemusi sisaldavad statistilised aruanded peavad järgima komisjoni paika pandud formaati, mis on esitatud elektroonilistes vormi-des ja suunistes ning sõltub individuaalsete ÜPP meetmete omadustest. Üldiselt tuleb statistilistes aruannetes esitada:

a) toetuse taotlejate arv ning kohapeal kontrollitud taotlejate arv;

b) taotlejate taotletud (või neile makstud) kogusumma ja kohapeal kontrollitud kogusumma;

c) taotletava summa vähendamised makseasutuste poolt, nii et kogusumma puhul peetakse eraldi arvestust kohapeal kontrollitud taot-lejate ja nende taotlejate vahel, keda ei kontrollitud kohapeal.

8 Vastavalt määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklile 31 peaksid kohapealsed kontrollid hõlmama vähemalt 5% kõikidest toetusesaajatest ja liikmesriigid peavad nende 5% hulgast valima juhuvaliku alusel 20–25%. Ülejäänud tuleb valida riskianalüüsi alusel.

9 Vastavalt määruse (EL) nr 65/2011 artiklile 25 peaksid kohapealsete kontrollidega hõlmatud kulutused moodustama vähemalt 4% antud aastal tehtud maksetest ning kogu programmitöö perioodi kulutustest kokku vähemalt 5%. Määruses esitati ka nõue moodustada juhuvalim kohapeal kontrollitavatest toetusesaajatest (20–25% kohapealseks kontrollimiseks valitud kulutustest).

13


12. Kontrollide tulemused makseasutuse ja liikmesriigi kaupa tuleb edasta-da komisjonile vaadeldavale aastale järgneva aasta 15. juuliks. Näiteks 2010. aastal esitatud taotluste puhul (aasta n) peavad makseasutused taotluste kontrollimise kohta aru andma 15. juuliks 2011 (aasta n+1).

SERTIFITSEERIMISASUTUSED KONTROLLIVAD ARUANDE KOOSTAMIST NING TESTIVAD SELLE ALUSEKS OLEVAT TEAVET

13. Sertifitseerimisasutused on sõltumatud auditeerimisasutused, mille liik-mesriik määrab kontrollima makseasutuste raamatupidamisaruandeid ja maksedokumente ning mis annavad aru komisjonile. Aruanded tuleb saa-ta komisjonile koos makseasutuste raamatupidamise aastaaruannetega maksete tegemisele järgneva aasta 15. veebruariks. Näiteks 2010. aastal esitatud taotluste puhul (aasta n) tehakse maksed 2011. aastal (n+1) ja makseasutused esitavad aruande 15. veebruariks 2012 (aasta n+2).

14. Komisjon on andnud välja suunised sertifitseerimisasutuste ülesannete ning esitatavate aruannete formaadi kohta. Muu hulgas peavad sertifit-seerimisasutused esitama arvamuse:

a) kontrollikeskkonna kvaliteedi kohta, kontrollides üle vähemalt küm-me makseasutuse tehtud kohapealset kontrolli (igakulude andme-kogumi kohta10) ja

b) selle kohta, kas statistilised aruanded, milles esitatakse haldus- ja kohapealsete kontrollide tulemused, on korrektselt koostatud, koos-kõlas makseasutuse andmebaasiga ning piisava auditijäljega11.

15. Alates 2010. aastast on komisjon pakkunud liikmesriik idele võimalust makseasutuste põhjalikuks auditeerimiseks sertifitseerimisasutuste poolt. Selliste põhjalike auditite käigus kontrollib sertifitseerimisasutus12 üle makseasutuse tehtud kohapealsetest kontrollidest koosneva valimi, mil-le suurus on 110–180 tehingut kulude andmekogumi13 kohta. Sellistele põhjalikele audititele viidatakse kui „sertifitseerimisasutuste abil kindluse suurendamisele seoses tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega lõpliku toetusesaaja tasandil”.

10 Kulutuste andmekogumeid on neli: IACSiga hõlmatud EAGFi kulutused, IACSiga hõlmamata EAGFi kulutused, IACSiga hõlmatud EAFRD kulutused ning IACSiga hõlmamata EAFRD kulutused.

11 Komisjon nõuab seda hinnangut alates eelarveaastast 2008.

12 Valimi suurus sõltub kindlusest, mida sertifitseerimisasutus saab makseasutuste sisekontrollisüsteemi toimimise kohta.

13 Komisjoni suuniste kohaselt ei tohiks sertifitseerimisasutuse töö piirduda makseasutuse kohapealsete kontrollide kvaliteedi kontrolliga, vaid peaks hõlmama kogu toimiku haldamist, alates toetustaotluse saamisest kuni lõppmakse arvutamise ja tegemiseni, sh ka vähenduste ja sanktsioonide kohaldamine.

14


16. Nimetatud kindluse suurendamise varianti kasutades peaks komisjoni kohaldatud finantskorrektsioonide summa vastama sertifitseerimisasu-tuse kontrollide käigus kindlaks tehtud veamäära summale. Siiani on seda varianti kasutama nõustunud viis liikmesriik i (Bulgaaria, Kreeka, Luksemburg, Rumeenia ja Ühendkuningriik – Põhja-Iirimaa).

17. 25. oktoobril 2012 vastu võetud finantsmäärus14 sätestab, et sertifit-seerimisasutus peab esitama arvamuse alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Sel põhjusel muutub ülalkirjeldatud kindluse suu-rendamisemeetod kõikides liikmesriikides kohustuslikuks. ÜPP perioodi 2014–2020 õigusaktide ettepanekud sisaldavad samuti sellekohaseid sätteid ning komisjon valmistab ette uut suunisdokumenti nende sätete rakendamiseks.

KOMISJON KONTROLLIB STATISTILISI ARUANDEID

18. Komisjon teeb statistiliste aruannete dokumentaalset kontrolli. See hõl-mab aruandes esitatud andmete järjepidevuse nii automaatset kui ka manuaalset kontrolli – esimeste abil testitakse aruandes esitatud and-mete järjepidevust ning teiste abil võrreldakse aruande teavet eelmise aasta või muude aruannete teabega. Kui komisjon leiab aruandes vigu või ebakõlasid, palutakse liikmesriigil need parandada, tavaliselt tuleb selleks esitada korrektsed andmed.

19. Komisjon teeb ka valitud makseasutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise vastavusauditeid. Auditite käigus testib komisjon tavaliselt makseasutuste kohapealsete kontrollide usaldusväärsust, kontrollides üle kohapeal kontrollitud tehingutest koostatud valimi.

20. Kui kõikide makseasutuste aruanded on heaks kiidetud, kasutab komisjon saadud andmeid allesjäänud veamäära arvutamiseks, mis esitatakse aasta tegevusaruandes (vt I lisa, mis selgitab komisjoni allesjäänud veamäära arvutamise meetodit).

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), artikli 59 lõige 5.

15


21. Auditis käsitleti järgmist põhiküsimust: „Kas liikmesriikide tehtud ja ko-misjonile edastatud põllumajanduskulutuste kontrollide tulemused on usaldusväärsed?”

22. Põhiküsimus jagati viieks alaküsimuseks:

a) kas makseasutuste tehtud haldus- ja kohapealsed kontrollid on mõjusad?

b) kas makseasutuste kontroll ide tulemusi sisaldavad statisti l ised aruanded on enne komisjonile esitamist korrektselt koostatud ja kontrollitud?

c) kas sertifitseerimisasutuste töö annab piisava kindluse kohapeal-sete kontrollide kvaliteedi ja statistiliste aruannete usaldusvääruse kohta?

d) kas komisjon tagab statistiliste aruannete usaldusväärsuse?

e) kas komisjon arvutab allesjäänud veamäära statistiliselt õigesti?

23. Audit hõlmas 2010. aasta statistilisi aruandeid maaelu arengu ja otsetoetuskavade haldus- ja kohapealsete kontrollide tulemuste kohta, mis sisaldusid põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi eelarveaasta 2011 tegevusaruandes. Auditi käigus vaadati läbi ka allesjäänud veamäärade arvutamine ja esitamine põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi eelarveaastate 2011 ja 2012 tegevusaruannetes.

24. Kontrollikoda lisas auditi ulatusse ka statistilised aruanded, mis kajastasid rahaliselt kõige olulisemaid toetuskavu, mis moodustasid ÜPP kulutustest üle 86% (vt tabel 1).

AUDITI ULATUS, EESMÄRGID JA LÄHENEMISVIIS

16


25. Makseasutuste poolt haldus- ja kohapealsete kontrollide tegemiseks ko-haldatavate süsteemide tõhususe hindamine tugineb kontrollikoja 2010., 2011. ja 2012. aasta kinnitava avalduse auditite tulemustele.

26. Auditi käigus külastas kontrollikoda üheksat makseasutust kaheksas liik-mesriigis15. Nimetatud üheksa makseasutust haldasid 28% EAGFi otse-toetustest ja 41% EAFRD kulutustest 2011. aastal. Kontrollikoja audiitorid kohtusid ka asjaomaste sertifitseerimisasutuste esindajatega ja statisti-liste aruannetega tegelevate komisjoni töötajatega.

15 Audit hõlmas järgmisi liikmesriike (makseasutusi): Bulgaaria (SFA), Tšehhi Vabariik (SAIF), Kreeka (OPEKEPE), Hispaania (Castilla-La Mancha), Itaalia (AGEA), Poola (ARMA), Rumeenia (PIAA & PARDF) ja Ühendkuningriik (RPA).

TABEL 1

KOKKUVÕTLIK ÜLEVAADE PEAMISTEST ÜPP TOETUSKAVADEST JA NENDE 2011. AASTA KULUTUSTEST

JaotisEelarveaastal 2011 tehtud kulutused Kas kuulub auditi

ulatusse?(miljonites eurodes) protsent

Sekkumised põllumajandusturgudel (IACSiga hõlmamata EAGFi andmekogumi kulutused) 3 533 6,3% Ei

Ühtne otsemaksete kava (osa IACSiga hõlmatud EAGFi andme-kogumi kulutustest) 31 082 55,4% Ei

Ühtne pindalatoetuste kava (osa IACSiga hõlmatud EAGFi andmekogumi kulutustest) 5 084 9,1% Jah

Muud otsetoetused (osa IACSiga hõlmatud EAGFi andmekogumi kulutustest) 4 012 7,1% Ei

Maaelu areng (IACSiga hõlmatud ja IACSiga hõlmamata EAFRD andmekogumi kulutused) 12 394 22,1% Jah

KOKKU 56 105 100,0% 86,6%

Allikas: kontrollikoja aastaaruanne eelarveaasta 2011 eelarve täitmise kohta.

17


27. Auditiga hinnati nende süsteemide mõjusust, mis on kavandatud tagama liikmesriikide kontrollistatistika usaldusväärsust. Täpsemalt:

a) kontrollikoda vaatas makseasutuste tasandil läbi haldus- ja koha-pealsete kontrollide koostamiseks ja heakskiitmiseks kohaldatavad haldussüsteemid nii EAGFi kui ka EAFRD meetmete puhul. Kontrolli-koda kontrollis 415 toetustaotluse dokumente, mida makseasutuste inspektorid olid eelnevalt kontrollinud kohapeal, et veenduda, kas need olid komisjonile edastatud aruannetes õigesti esitatud. Lisaks vaadati tehingutest koostatud juhuvalim, et teha kindlaks, kas need olid statistiliselt esinduslikud;

b) sertifitseerimisasutuste tasandil vaatas kontrollikoda läbi statistilis-te aruannete usaldusväärsuse kontrollimise ja heakskiitmise prot-seduurid ning makseasutuse kohapealsete kontrollide kvaliteedi hindamise menetlused;

c) komisjoni tasandil vaatas kontrollikoda läbi statistiliste aruannete kontrollimiseks kasutatud protseduurid, sh allesjäänud veamäära arvutamise, pöörates erilist tähelepanu aruannetesse tehtud oluliste kohandamiste ja paranduste põhjendustele.

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruande valguses märkis kontrollikoda oma 2012. aasta aastaaruandes, et komis-jon on muutnud oma lähenemist seoses toodanguga sidumata pind-alapõhiste toetuste allesjäänud veamäära kindlakstegemisega (EAFG). Käesolevas eriaruandes täiendab kontrollikoda oma tähelepanekuid, hinnates põhjalikult liikmesriikide tehtud põllumajanduskulutuste kont-rollide usaldusväärsust (nii EAGF kui ka EAFRD) ja allesjäänud veamäära komisjonipoolset arvutamist. Auditi ulatus on seega 2012. aasta aastaaru-andega võrreldes laiem.

18


PEAAEGU KÕIKIDE AUDITEERITUD MAKSEASUTUSTE TEHTUD HALDUS- JA KOHAPEALSED KONTROLLID ON VAID OSALISELT MÕJUSAD

28. Halduskontrollid hõlmavad kõiki formaalseid kontrolle ja automaatseid ristkontrolle, mis on tarvilikud, veendumaks taotluste toetuskõlblikku-ses ja avastamaks võimalikke eeskirjade eiramisi. Näiteks konkreetsete maatükkidega seotud taotlusi tuleks kontrollida maa toetuskõlblikkuse andmebaasi kirjete alusel.

29. Kohapealsete kontrollide osas peavad makseasutuse inspektorid kontrol-lima, kas vaadeldava maatüki või projekti omadused vastavad taotluses esitatule, selleks tuleb näiteks maatükk üle mõõta, kontrollida projekti eriomadusi või hankemenetlusega seotud dokumentatsiooni.

EAGFi PINDALAPÕHISTE MEETMETEGA SEOTUD HALDUS- JA KOHAPEALSETE KONTROLLIDE PUUDULIK KVALITEET PÕHJUSTAB EESKIRJADE EIRAMISTE MITTEAVASTAMIST VÕI NENDEST TEAVITAMATA JÄTMIST

30. Ajavahemikul 2010–2012 külastas kontrollikoda 15 makseasutust 10 liik-mesriigis, et hinnata SPSi/SAPSi järelevalve- ja kontrollisüsteemide mõju-sust. Leiti, et vaid ühel makseasutusel on mõjusad süsteemid nii haldus- kui ka kohapealsete kontrollide jaoks, ning ülejäänud 14 makseasutuse süsteemid hinnati kas vaid osaliselt mõjusaks või vähemalt ühes vald-konnas mittemõjusaks. Tulemuste kokkuvõte on esitatud II lisas.

31. 2011. ja 2012. aasta kohta ilmnes kontrollikojapoolsest EAGFi kulutuste 180 tehingu testimisest, et tehingutest vastavalt 39% ja 41% olid viga-dest mõjutatud. Kontrollikoja hinnangul oli kõige tõenäolisem veamäär 2011. aastal 2,9% ja 2012. aastal 3,8%16. Suur osa vigadest tekkis makseasu-tuse ebatõhusate halduskontrollide või toetuste ebaõige arvutamise tõttu.

TÄHELEPANEKUD

16 Kontrollikoja kõige tõenäolisema veamäära arvutus põhineb statistiliselt esinduslikul valimil. Esitatud arv on parim hinnang. Kontrollikojal on 95% kindlus, et andmekogumi veamäär on 2011. aastal vahemikus 1,1–4,7% ja 2012. aastal vahemikus 1,7–5,9% (vastavalt alumine ja ülemine veapiir).

19


32. Eelnimetatud auditite17 ning SAPSi ja SPSi tulemusauditite18 alusel tuvas-tas kontrollikoda järgnevad peamised puudused, mis mõjutavad makseasutuste aruannetes sisalduvaid andmeid ning sellest tulenevalt ka ko-misjoni arvutatud allesjäänud veamäära:

— kohaldatavad menetlused on ebapiisavad, tagamaks, et SAPSi või SPSi toetust makstakse ainult nendele toetusesaajatele, kes vasta-vad põllumajandusettevõtja õiguslikule määratlusele;

— põllumassiivide registri (LPIS)19 usaldusväärsus ei ole piisav, sest toetuskõlbmatuid maatükke kirjendati toetuskõlblikena (vt näited 1. selgituses);

— põllumajandusettevõtjate deklareeritud toetuskõlbmatute maatük-kide asendamine (makseasutuste poolt) teiste maatükkidega pärast seadusega kehtestatud tähtaja möödumist20;

— toetuste ebaõige arvutamine makseasutuste poolt (peamiselt eksli-ke toetusõiguste alusel, mille samuti määravad makseasutused); ja

— deklareeritud maatükkide toetuskõlbliku ala ebatäpne hindamine21 (vt näide 2. selgituses).

17 Vt kontrollikoja aastaaruanded Euroopa Liidu eelarve täitmise kohta (eelarveaastad 2010–2012).

18 Eriaruanne nr 5/2011 „Ühtne otsemaksete kava: usaldusväärse finantsjuhtimise parandamise käigus käsitlemist vajavad küsimused” ja eriaruanne nr 6/2012 „Ühtse pindalatoetuse kava kui üleminekusüsteemi mõjusus uute liikmesriikide põllumajandusettevõtjate toetamisel” (http://eca.europa.eu).

19 Põllumassiivide register (LPIS) on andmebaas, mis hõlmab liikmesriigi põllumajanduslikku kogupindala (võrdlusmaatükid) ning toetuskõlblikku maad. Selle usaldusväärsus on äärmiselt oluline kvaliteetsete administratiivsete ristkontrollide tagamiseks, mille abil saab veenduda, et toetust makstakse ainult toetuskõlbliku maa eest.

20 Vt näide 3.3 kontrollikoja 2011. aasta aastaaruandes (ELT C 344, 12.11.2012, lk 1).

1. SELGITUS

NÄIDE EBAÕIGETEST ANDMETEST LPIS-SÜSTEEMIS

Kahes makseasutuses (Lombardias Itaalias ja Galiitsias Hispaanias) leidis kontrollikoda juhtumeid, kus maatükid oli LPIS-süsteemis registreeritud täielikult toetuskõlblikuna hoolimata sellest, et maa oli kaetud tiheda metsa või muude toetuskõlbmatute elementidega. Samuti täheldas kontrollikoda, et LPIS-süsteemi ei olnud makse -asutuste (Hispaania (Galiitsia), Itaalia (Lombardia) ja Ungari) tehtud kohapealsete kontrollide tulemuste alusel ajakohastatud.

Allikas: vt kontrollikoja 2011. aasta aastaaruanne, punkt 3.4.

21 Perioodi 2010–2012 kinnitava avalduse SPSi/SAPSi süsteemide auditite käigus kontrollis kontrollikoda üle makseasutuste inspektorite poolt kümnes liikmesriigis tehtud 80 kohapealset kontrolli. See hõlmas 511 maatüki ülemõõtmist ja pindala kindlakstegemist. Kontrollikoda leidis, et 11% maatükkidest olid vigadest mõjutatud, sest kontrollikoja poolt arvutatud pindala erines makseasutuste esitatud andmetest rohkem, kui sätestatud mõõtmishälve lubab.

20


2. SELGITUS

TOETUSKÕLBMATU MAA HINNATI MAKSEASUTUSE KONTROLLI AJAL PEAAEGU TÄIELIKULT TOETUSKÕLBLIKUKS

Poolas näevad põllumaa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi standardid ette korrapärast põllumajan-duslikku tegevust. Kontrollikoda leidis aga, et ühtset pindalatoetust oli makstud kasutamata põllumaa eest (vt näide 1. fotol). Külastatud toetusesaajate juures kohtas kontrollikoda sarnaseid juhtumeid korduvalt. Üht-se pindalatoetuse saajatele maksti enamikul juhtudel välja toetuse kogusumma või vähendati toetussummat üksnes väga mõõdukalt isegi siis, kui ametiasutused tuvastasid, et põllumajandusettevõtjad ei ole maad mitu aastat kasutanud.

1. foto. Endine põllumaa, mis oli aastaid kasutamata

Allikas: kontrollikoja eriaruanne nr 16/2012 (lk 23).

21


EAFRD MEETMETE HALDUS- JA KOHAPEALSETE KONTROLLIDE PUUDULIK KVALITEET PÕHJUSTAB SEDA, ET EESKIRJADE EIRAMISI EI AVASTATA EGA KAJASTATA ARUANNETES

33. Ajavahemikul 2010–2012 külastas kontrollikoda maaelu arengu meetmete haldamiseks kohaldatud süsteemide vastavusauditi käigus 21 makseasu-tust 16 liikmesriigis. Mõjusaks hinnati vaid ühe makseasutuse halduskont-rollisüsteemid ning kuue makseasutuse kohapealsete kontrollide süstee-mid. See tähendab, et valdav osa auditeeritud makseasutusi hinnati kas vaid osaliselt mõjusaks või mittemõjusaks vähemalt ühes valdkonnas. Tulemuste kokkuvõte on esitatud III lisas.

34. Aastate 2011 ja 2012 puhul leidis kontrollikoda, et vastavalt 57% ja 63% EAFRD kulutuste valimi 17822 tehingust oli vigadest mõjutatud. Kontrolli- koja hinnangul oli kõige tõenäolisem veamäär vastavalt 7,7% ja 7,9%23. Suurema osa kontrollikoja leitud vigadest oleksid makseasutused pida-nud avastama halduskontrollide käigus.

35. Kontrollikoda tuvastas järgmised puudused, mis mõjutavad liikmesriikide statistilistes aruannetes esitatud teavet ja sellest tulenevalt ka komisjoni allesjäänud veamäära arvutamist24:

— toetuse ebaõige arvutamine ja maksmine,

— süstemaatilised puudused halduskontrollides, mille tulemusena hüvitati toetuskõlbmatuid kulusid (nagu käibemaks),

— kohapealsete kontrollide ajal mittevastavuse märkamata jätmine (vt näide 3. selgituses),

— hankemenetluste mittejärgimine, mille makseasutused oleksid pi-danud avastama (vt näide 4. selgituses) ning

— puudused valiku koostamise metoodikas ja minimaalse eeskirjadega ettenähtud kohapealsete kontrollide arvu mittejärgimine.

36. Näited 1.–4. selgituses annavad tunnistust sellest, et liikmesriikide sta-tistiliste aruannete usaldusväärsust vähendab märgatavalt asjaolu, et auditeeritud makseasutustel jääb avastamata oluline hulk vigu, mis oma-korda ei kajastu ka komisjonile esitatud aruannetes.

22 178 tehingust 2011. aastal ja 177 tehingust 2012. aastal olid 160 tehingut seotud maaelu arengu kulutustega, ülejäänud 18 ja 17 tehingut olid seotud vastavalt keskkonna ja kliimameetmete, merendus- ja kalandusasjade ning tervise ja tarbijakaitse kulutustega.

23 Kontrollikoja kõige tõenäolisema veamäära arvutus põhineb statistiliselt esinduslikul valimil. Esitatud arv on parim hinnang. Kontrollikojal on 95% kindlus, et andmekogumi veamäär 2011. aasta kohta on vahemikus 4,5–10,9% ja 2012. aasta kohta vahemikus 4,5–11,3% (vastavalt alumine ja ülemine veapiir).

24 Vt kontrollikoja aastaaruanded Euroopa Liidu eelarve täitmise kohta (eelarveaastad 2010–2012).

22


3. SELGITUS

NÄITEID AVASTAMATA JÄÄNUD RIIGIHANKE-EESKIRJADE RIKKUMISEST

Rumeenias taotles toetusesaaja (vald) toetust investeerimisprojekti jaoks, mis hõlmas veevarustussüsteemi, ka-nalisatsioonisüsteemi, kohalikke teid ja kogukonna arengut. Seitse pakkujat tegid pakkumusi, millest viis lükkas toetusesaaja nõuetele mittevastavuse tõttu tagasi. Kontrollikoda leidis, et pakkuja, kellega leping sõlmiti, ei järgi-nud kahte hanke-eeskirjade nõuet, samas kui teised pakkumused olid kõrvaldatud täpselt nendesamade nõuete mittejärgimise tõttu. Seega oleksid makseasutused pidanud avastama, et seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Kontrollikoda leidis hanke-eeskirjade rikkumise juhtumeid ka Hispaanias (Andaluusias), Prantsusmaal, Leedus, Poolas ja Sloveenias.


4. SELGITUS

NÄIDE LIIKMESRIIGI KOHAPEALSETE KONTROLLIDE EBAPIISAVA KVALITEEDI KOHTA

Kontrollikoja poolt Itaalias (Lombardia) üle kontrollitud ühe projekti puhul oli tegu põllumajandusettevõttes ehitatud kahekorruselise hoonega, milles asus puuviljade ja teiste põllumajandustoodete töötlemise labora-toorium, laopind ning puuviljade kuivatamiseks mõeldud terrass.

Pärast haldus- ja kohapealsete kontrollide tegemist kiitis makseasutus heaks kogu lõppväljamaksetaotluses esitatud summa (221 205 eurot).

Kontrollikoda aga leidis, et ehitisel olid põllumajandushoonele omaste tunnuste asemel peamiselt elumaja tun-nused ning sellega seotud kulud on seega rahastamiskõlbmatud. Asjaolu, et liikmesriigi ametiasutused kiitsid kulud täies mahus heaks, viitab olulistele puudustele haldus- ja kohapealsete kontrollide tegemisel.


23


MAKSEASUTUSTE KOHALDATAVAD PUUDULIKUD ARUANNETE KOOSTAMISE JA KONTROLLIMISE MENETLUSED VÄHENDAVAD STATISTILISTE ARUANNETE USALDUSVÄÄRSUST VEELGI

37. Selleks, et edastatud kontrollide tulemused oleksid liikmesriikide vahel võrreldavad, tuleb tulemuste koostamisel kasutada sama metoodikat. Komisjon on makseasutustele koostanud sellekohased suunised.

KOMISJONI SUUNISTE EBATÄPSUS MÕJUTAB KOGUTAVA TEABE KORREKTSUST JA ASJAKOHASUST

38. Kontrollide tulemuste esitamise suunised annavad küll makseasutustele paljudes aspektides selged juhised, kuid kontrollikoda leidis puuduseid, mis mõjutavad esitatud andmete võrreldavust ja järjepidevust.

39. Esiteks ei nõuta suunistes liikmesriikidelt teabe esitamist statistiliste aru-annete koostamiseks kasutatavate periodiseerimiskuupäevade kohta ega ka nende taotluste käsitlemise kohta, mis ei olnud aruande koostamise ajal täielikult menetletud. Seetõttu ei saa komisjon täielikult hinnata aru-annetes sisalduvate andmete terviklikkust ja järjepidevust (5. selgituses on esitatud näiteid mõne auditeeritud makseasutuse edastatud ebatäie-like või ebatäpsete andmete kohta).

5. SELGITUS

NÄITED NÄIT NÄITEID MÕNE AUDITEERITUD MAKSEASUTUSE EDASTATUD EBATÄIELIKEST VÕI EBATÄPSETEST ANDMETEST

Bulgaarias koostati IACSiga hõlmatud EAFRD meetmeid käsitlev esialgne aruanne juuni alguses 2011 ning see sisaldas vaid 75% põllumajanduse keskkonnameetmete taotlustest. Bulgaaria ametiasutused esitasid ajakohas-tatud aruande jaanuaris 2012, mis sisaldas siiski vaid 85% taotlustest.

Rumeenias märkasid kontrollikoja audiitorid, et suur osa statistiliste aruannete koostamiseks kasutatud makse- otsuseid muudeti hiljem ära. Seetõttu sisaldas komisjonile esitatud IACSiga hõlmatud ja IACSiga hõlmamata EAFRD andmekogumeid käsitlev aruanne vastavalt vaid 55,4% ja 73,4% kõikidest lõplikest vähendamistest ja kohaldatud sanktsioonidest.

Allikas: kontrollikoja auditi käigus kogutud tõendid.

24


40. Teiseks peavad liikmesriigid oma aruanded esitama igal aastal juulikuus ning kuus kuud hiljem arvutab komisjon nende alusel allesjäänud vea-määrad. Suunistes ei nõuta aga selgesõnaliselt, et makseasutused peavad selleks esitama ajakohastatud statistika.

41. Kolmandaks ei nõuta suunistes makseasutustelt selge auditijälje ole-masolu, mis näitaks, et enne statistiliste aruannete komisjonile esitamist on tehtud aruannetes sisalduvate andmete minimaalne järjepidevuse ja täpsuse kontroll. See on eelkõige oluline puudulike kontrollimenetluste tõttu, mida kontrollikoda tuvastas pea kõigis külastatud makseasutustes (vt punkt 43 allpool).

AUDITEERITUD MAKSEASUTUSTE ARUANNETE KOOSTAMISE JA KONTROLLIMISE SÜSTEEMID EI OLE MÕJUSAD

42. Kontrollikoda analüüsis makseasutustes aruannete koostamiseks ja kont-rollimiseks kasutatavaid süsteeme ning püüdis viia statistikas esitatud andmed vastavusse makseasutuste andmebaasides sisalduvate alusand-metega (analüüsiti 24 statistilist aruannet). Lisaks vaatasid kontrollikoja audiitorid läbi 414 toimikut25, et teha kindlaks, kas kohapealsete kont-rollide tulemused ja muu täiendav teave (toetustaotlused, väljamakse-taotlused jne) on asjakohaselt andmebaasidesse sisestatud ning esita-tud komisjonile edastatud aruannetes. Audiitorid kontrollisid ka toetuste arvutamist, sh vähendamiste ja sanktsioonide kohaldamist.

43. Kontrollikoja audiitorid leidsid, et üheksast auditeeritud makseasutusest kaheksa puhul ei olnud andmete kontrollimise ja aruannete koostamise kirjalikud juhised piisavalt üksikasjalikud. Kuigi makseasutuste esindajad väitsid, et nimetatud kontrollid olid tehtud, ei olnud selle kohta piisa-valt asjakohast tõendusmaterjali. Nende puuduste tõttu võisid aruanded sisaldada ebaõiget teavet, mis hiljem avastati komisjoni poolt või kont-rollikoja auditi käigus.

25 Eesmärk oli kontrollida iga makseasutuse puhul vähemalt 15 toimikut iga kulutuste andmekogumi kohta, mis kuulusid auditi ulatusse. Valimi suuruse tõttu ja arvestades asjaolu, et need olid koostatud hinnangute põhjal, ei ole võimalik kontrollide tulemusi ekstrapoleerida tervele andmekogumile.

25


44. Kontrollikoja läbi vaadatud 414 toimikust olid statistilistes aruannetes esitatud summasid tõendavad dokumendid puudu 118 juhul (28,5%). Suurem osa vigu oli seotud andmebaasidesse sisestatud alusandmete täpsusega või komisjoni aruannete koostamise eeskirjade ebaõige ko-haldamisega. Veamäärade arvutamist mõjutavad kõige sagedamini esi-nevad puudused on ära toodud allpool (avastatud vigade üksikasjalikum kirjeldus on esitatud IV lisas):

— kohapealsete kontrollide tulemusi ei sisestatud andmebaasidesse alati täpselt (Itaalia, Rumeenia ja Ühendkuningriik);

— taotlejad või summad kanti andmebaasidesse kohapealse kontrolli läbinuna, kuigi kontrolli ei olnud tehtud või ei olnud kõiki kohapealse kontrolli nõudeid täidetud (Kreeka, Hispaania, Poola ja Rumeenia (EAFRD)) – vt näited 6. selgituses;

— aruannete koostamisel kasutatud kulude periodiseerimise eeskirjad ei olnud dokumenteeritud. Seetõttu kasutasid makseasutused erinevaid lähenemisviise, mis kahandas esitatud andmete täielikkust ja täpsust (Kreeka, Itaalia ja Rumeenia);

— aruannetesse lisati varasemate aastatoetuste vähendamised, mis ei olnud korrektne, ning mõne meetmega seotud teave esitati aruannetes valedes tabelites26 ( Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik).

NÄITEID KOHAPEALSETE KONTROLLIDE ARVU VÕI ARVANDMETE EBAÕIGEST ESITAMISEST

Poolas käsitles makseasutus EAFRD mitte pindalapõhiseid meetmeid käsitlevas aruandes mõnda kohapealset kontrolli kui toetusasaaja juurde tehtud kontrollkäiku27 (mis on osa halduskontrollist) ja vastupidi. Selle vea parandamine oleks suurendanud kohapeal külastatud taotlejatest tulenevat veamäära 0,24%-lt 0,71%-ni.

Rumeenias esitati EAFRD mitte pindalapõhiste meetmetega seotud ettemaksed ebaõigesti rubriigis, mis käsitles 2010. aasta kohapealsete kontrollide käigus kontrollitud makseid, mille tõttu esitati see summa 84% suuremana. Koos muude tuvastatud vigadega oli tulemuseks 16% väiksemana esitatud veamäär (esitatud veamäär oli 2,44%, kuigi oleks pidanud olema 2,88%).

27 Kontrollkäigud on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, 7. detsember 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta, artikli 26 lõikes 4.(ELT L 368, 23.12.2006, lk 74). Nende eesmärk on kontrollida projektide tegelikku elluviimist. Tavaliselt ei vasta visiidid kõikidele sama määruse artiklis 27 esitatud kohapealsete kontrollide nõuetele.


6. SELGITUS

26 Mõned maaelu arengu meetmed sisaldavad nii pindalapõhist kui ka investeerimiskomponenti ning need oleks tulnud esitada eraldi tabelites.

26


45. Lisaks leidsid kontrollikoja audiitorid 24 auditeeritud aruandest 16 (66,6%) puhul olulise tähtsusega põhjendamatuid erinevusi28 statistilistes aru-annetes esitatud andmete ja makseasutuste andmebaasides esitatud andmete vahel.

46. Nimetatud vead ja probleemid mõjutavad komisjonile edastatud veamää-rasid erineval määral. Kõikidel auditeeritud liikmesriikidel oli probleeme aruannete koostamisel ning vaatamata sellele, et aruandeid kontrollisid riigi ametiasutused ja hiljem ka komisjon dokumentide hindamise käigus, leiti siiski avastamata vigu (vt näide 7. selgituses).

28 Olulisuse läveks määrati 5% auditeeritud kogumi asjaomasest kogumäärast (IACSiga hõlmatud EAGF, IACSiga hõlmatud EAFRD ja IACSiga hõlmamata EAFRD).

NÄITEID AVASTATUD VIGADEST, MILLEL OLI OLULINE MÕJU KOMISJONILE EDASTATUD VEAMÄÄRADELE

Rumeenias muudeti hiljem IACSiga hõlmatud ja hõlmamata EAFRD andmekogumite kontrollide tulemusi kä-sitlevate aruannete koostamiseks kasutatud alusandmeid, mistõttu esitati komisjonile tegelikust väiksemad vähendamised (vt 5. selgitus). Rumeenia ametiasutuste poolt kontrollikojale hiljem edastatud teabe alusel oli kontrollikojal võimalik hinnata ainult IACSIga hõlmamata EAFRD andmekogumis avastatud vigu; veamäär suurenes 2,44%-lt 2,88%-ni.

Bulgaarias leidsid audiitorid, et kontrollitud13 IACSiga hõlmamata EAFRD taotlusest kuue puhul olid statistilistes aruannetes sisalduvad vähendamised esitatud tegelikust oluliselt suuremana. Kogu valimi puhul kokku esitati vähendamised 84,2% suuremana. See oleks mõjutanud oluliselt selle valimi kohta arvutatud veamäära (vähenes 6,96%-lt 3,9%-le).

Allikas: kontrollikoja auditi käigus kogutud tõendid

7. SELGITUS

27


SERTIFITSEERIMISASUTUSTE TÖÖ EI ANNA PIISAVAT KINDLUST KOHAPEALSETE KONTROLLIDE KVALITEEDI JA STATISTILISTE ARUANNETE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

SERTIFITSEERIMISASUTUSED EI KONTROLLI MAKSEASUTUSTE TEHTUD KOHAPEALSEID KONTROLLE PIISAVALT PÕHJALIKULT JA KVALITEETSELT

47. Makseasutuste tehtud kohapealsete kontrollide vastavuse testimine ser-tifitseerimisasutuste poolt kuulus käesoleva auditi ulatusse ning selle kokkuvõte on esitatud järgnevas tabelis (tabel 2).

ÜLEVAADE SERTIFITSEERIMISASUTUSTE TEHTUD MAKSEASUTUSTE KOHAPEALSETE KONTROLLIDE VASTAVUSE TESTIMISEST (TAOTLEMISAASTA 20101)

Liikmesriik (makseasutus)

Andmekogumi kohta auditeeritud vastavusvalimi (substantiivse valimi) suurus Kas kontrollid viidi uuesti läbi

või käidi kaasas?IACSiga hõlmatud EAGF

IACSiga hõlmatud EAFRD

IACSiga hõlmamata EAFRD

Bulgaaria (SFA)1 115 137 10

viidi uuesti läbi IACSiga hõlmatud EAGF ja EAFRD puhul / käidi

kaasas IACSiga hõlmamata EAFRD puhul

Tšehhi Vabariik (SAIF) 11 13 10 käidi kaasas

Kreeka (OPEKEPE)1 111 111 25

viidi uuesti läbi IACSiga hõlmatud EAGFi ja EAFRD puhul / käidi

kaasas IACSiga hõlmamata EAFRD puhul

Hispaania (Castilla La Mancha) 11 10 10 viidi uuesti läbiItaalia (AGEA) 10 10 10 viidi uuesti läbi / käidi kaasasPoola (ARMA) 10 17 10 viidi uuesti läbiRumeenia (PIAA & PARDF)1 184 183 0 viidi uuesti läbiÜhendkuningriik (RPA) 10 10 10 käidi kaasas1 Bulgaaria, Kreeka ja Rumeenia puhul võeti kindluse suurendamise menetlus seoses alustehingute seaduslikkuse ja kor-rektsusega kasutusele 2011. aastal taotlusaasta 2010 kohta ning see sisaldas IACSiga hõlmatud EAGFi ja EAFRD andmekogu-meid. Neis kolmes liikmesriigis tegi sertifitseerimisasutus substantiivse testimise ning viis kohapealsed kontrollid uuesti läbi.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

TABEL 2

28


48. Komisjon soovitab makseasutuste tehtud mitme kohapealse kontrolli täielikku ülekontrollimist, kuid kaheksast auditeeritud sertifitseerimis-asutusest kahe inspektorid kõigest saatsid makseasutuste inspektoreid nende esmase kontrolli ajal. Kontrollikoda on seisukohal, et selline lähe-nemine ei anna õiget hinnangut makseasutuse kontrollikeskkonna kohta, sest tõenäoliselt teevad inspektorid sertifitseerimisasutuse audiitorite juuresolekul kontrolle hoolikamalt.

49. Lisaks (välja arvatud sertifitseerimisasutused, kes kasutavad vabataht-likku suurendatud kindluse menetlust) ei ole vastavustestide valimite suurus (10–17 tehingut kulude andmekogumi kohta) piisav selleks, et teha põhjendatud järeldusi kohapealsete kontrollide kvaliteedi kohta.

NÄITEID SERTIFITSEERIMISASUTUSTE KONTROLLIDE PUUDUSTEST SEOSES KÕIKIDE ELi RAHASTAMISNÕUETE KATMISEGA

Tšehhi Vabariigis, Poolas ja Ühendkuningriigis ei sisaldanud sertifitseerimisasutuste küsimustikud SPSi või SAPSi toetusesaajate kohapealsete kontrollide kontrollimiseks teatud SPSi/SAPSi toetuskõlblikkuse tingimusi, nagu seda, kas:

ο taotleja on põllumajandusettevõtja vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 2 lõikele a29 , st tegeleb põllumajandusliku tegevusega;

ο maatükid, millele toetust taotletakse, on taotleja käsutuses liikmesriigi kehtestatud kuupäeval (määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 124 lõige 2);

ο maatükk on SPSi/SAPSi maksete jaoks toetuskõlblik (määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 35 lõige 1 ja artikkel 124);

ο maatükid on usaldusväärselt identifitseeritud, nii et nende asukohta saab määrata ja neid mõõta (määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikkel 6).

29 Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).


8. SELGITUS

29


50. Iga auditeeritud kulude andmekogumi kohta (IACSiga hõlmatud EAGF, IACSiga hõlmatud ja hõlmamata EAFRD) valisid kontrollikoja audiitorid juhuslikkuse alusel välja ja kontrollisid sertifitseerimisasutuste töödoku-mente ühe ülekontrollitud kohapealse kontrolli puhul. Kontrollist ilmnes, et kaheksast sertifitseerimisasutusest neli ei testinud kõiki ELi nõudeid ja nende töö kohta ei olnud piisavalt asjakohast tõendusmaterjali (vt näited 8. selgituses).

51. Ülalloetletud põhjustel on kontrollikoda seisukohal, et auditeeritud ser-tifitseerimisasutuste hindamised ei anna piisavat kindlust makseasutuste kohapealsete kontrollide mõjususe kohta ega anna seega olulist panust statistiliste aruannete usaldusväärsuse hindamisel.

KINDLUSE SUURENDAMISE VÕIMALUST KASUTANUD SERTIFITSEERIMISASUTUSTE PUHUL TAKISTAVAD LAIENDATUD VALIMITE TESTIMISTULEMUSTE HINDAMIST TÕSISED PUUDUSED

52. 2011. aasta aastaaruandes tõi kontrollikoda välja sisulised vastuolud30 komisjoni poolt sertifitseerimisasutustele koostatud suuniste punktis „sertifitseerimisasutuste abil kindluse suurendamine seoses tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega lõpliku toetusesaaja tasandil”. Komisjon ei ole nende ebakõlade kõrvaldamiseks seni meetmeid võtnud.

PUUDUSED SERTIFITSEERIMISASUTUSTE TÖÖS

Bulgaarias tellis sertifitseerimisasutus kohapealsete kontrollide ülekontrollimise ühelt teenusepakkujalt. Mitmel kontrollikoja ülekontrollitud juhul oli teenusepakkuja maa toetuskõlblikkust valesti hinnanud. Teine sertifitsee-rimisasutuse poolt avastamata jäänud puudus oli see, et juhtumi puhul, kus sama maa eest taotlesid toetust kaks põllumajandustootjat, asendas makseasutus ELi õigusakte eirates ühe põllumajandustootja taotletud maa samal võrdlusmaatükil asuva teise sama suure maa-alaga, mille eest toetust ei olnud taotletud.

Rumeenias peatas makseasutus kõik sertifitseerimisasutuse valimisse langenud maksed ning esitas sertifitsee-rimisasutusele maksete simulatsiooni, mis põhines maatükkide nimekirjadel, kust olid välja jäetud kõik toetus-kõlbmatud maatükid. See vähendas sertifitseerimisasutuse töö usaldusväärsust.

Allikas: vt kontrollikoja 2011 aasta aastaaruanne, näide 3.6.

9. SELGITUS

30 „Komisjoni juhistes on makseasutuse kinnitatud toetussummade ja sertifitseerimisasutuse arvutatud summade vaheliseks lubatud erinevuseks kehtestatud 2%, makseasutuse koostatud statistika lubatud erinevuseks on kehtestatud täiendavalt 2%. Need kaks vahemikku kokku võimaldaksid sertifitseerimisasutusel heaks kiita tegelikust kuni nelja protsendipunkti võrra väiksemaid veamäärasid ning seega õõnestada kehtestatud olulisuse läve usaldusväärsust”. (Allikas: kontrollikoja 2011. aasta aastaaruanne, punkt 3.37).

30


53. Kontroll ikoda vaatas läbi ser tif itseerimisasutuste IACSiga hõlmatud EAGFi andmekogumi Bulgaarias ja Rumeenias taotlemisaasta 2010 kohta tehtud auditid ning Luksemburgis ja Ühendkuningriigis (Põhja-Iirimaa) taotlemisaasta 2011 kohta tehtud auditid. Kontrollikoda järeldas, et ser-tifitseerimisasutuste töö kvaliteet on puudulik (vt 9. selgitus).

54. Eespool kirjeldatud auditileidude tulemusel on kontrollikoda seisukohal, et sertifitseerimisasutuste töö kindluse suurendamise suuniste kohal-damisel ei anna piisavat kindlust makseasutuste tehtud kohapealsete kontrollide mõjususe ja sellest tulenevalt ka statistiliste aruannete usal-dusväärsuse kohta.

AUDITEERITUD SERTIFITSEERIMISASUTUSED EI KONTROLLI STATISTILISI ARUANDEID PIISAVALT PÕHJALIKULT NING KONTROLLID EI ANNA PIISAVAT KINDLUST ARUANNETE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

55. Komisjoni suunistes pannakse paika sertifitseerimisasutuste töö seoses makseasutuste esitatud statistiliste aruannetega, mille eesmärk on teha kindlaks, kas aruanded on õigesti koostatud, vastavad andmebaasides salvestatud alusandmetele ning kas on olemas piisav auditijälg. Eelkõige peavad sertifitseerimisasutused kontrollima andmebaasides talletatud ( ja aruannete koostamiseks kasutatavate) andmete õigsust, võrreldes neid vähemalt 20 kontrolliaruandest koosneva valimi alusdokumentidega (toetustaotlused ja kontrolliaruanded).

56. Kontrollikoja audiitorid leidsid suuniste rakendamisel järgmised puudused:

— kontrollikoja leiud ei kinnitanud sertifitseerimisasutuse järeldust, et aruannete ja makseasutuste andmebaasides esitatud andmetele kooskõlastava võrdlemise kohta on olemas piisav auditijälg (Bulgaa-ria, Kreeka, Poola ja Rumeenia);

— 20 toimikust koosnev valim hõlmas ainult IACSiga hõlmatud EAFRD meetmetele tehtud makseid ega hõlmanud ühtegi EAFRD mitte pindalaga seotud meetmetele tehtud makset (Bulgaaria);

— 20 toimikust koosneva valimi kontrollimisest ei piisanud, tagamaks statistilistes aruannetes esitatud andmete võrdlemist alusdokumen-tidega nagu taotlused (Kreeka ja Itaalia).

31


57. Lisaks on kontrollikoda seisukohal, et komisjoni suunised ei ole piisavalt selged ning mõned kontrollid on oma ulatuselt piiratud, mis omakorda vähendab nende mõjusust. Eelkõige:

— ei nõuta suunistes, et sertifitseerimisasutused esitaksid kommentaa-ri makseasutuse kohaldatavate statistika kogumise ja kontrollimise menetluste kohta;

— sertifitseerimisasutus ei pea tegema statistilises aruandes esitatud andmete järjepidevuse ega täielikkuse kontrolli, võrreldes seda teis-te saadaolevate aruannetega (nagu eelmise aasta aruanded, EAFRD maksete kvartaliaruanded, kohapealseteks kontrollideks valitud taotlejad ja tegelikult kontrollitud taotlejad);

— iga andmekogumi kohta 20 kontrolliaruandest koosneva valimi kontrollimine on liiga kitsalt suunatud kontrollide tulemuste kor-rektselt andmebaasi sisestamisele ja andmete kasutamisele statis-tilistes aruannetes (mitte alusandmete õigsusele). Kontrollikoda peab vajalikuks põhjalikumat testimist, et hinnata makseasutuse tehtud töö asjakohasust alates taotluse saamisest ning lisada tuleks ka taotlustele tehtud halduskontrollide läbivaatamine;

— testitav valim (20 tehingut) on liiga väike, et võimaldada kontrolli-de tulemuste ekstrapoleerimist kogu andmekogumile, mistõttu on võimatu kvantifitseerida tulemuste mõju veamääradele.

32


LIIKMESRIIKIDE STATISTILISTE ARUANNETE KOMISJONIPOOLSE KONTROLLI KÄIGUS AVASTATUD PUUDUSED

KOMISJONI TEABESÜSTEEMI ÜLESEHITUS EI SOBI TEABE ERINEVATE KASUTUSEESMÄRKIDEGA

58. Liikmesriikidelt nõutav teave peaks olema selgelt määratletud ning põhi-nema komisjoni vajadustel, st teave peaks olema õigeaegselt kättesaadav ning nõutava kvaliteediga (täpne ja täielik).

59. Komisjon kogub taotlusaasta n kohta käivat teavet haldus- ja kohapeal-sete kontrollide tulemuste kohta aasta n+1 15. juuliks ning kasutab seda liikmesriik ide mitmesuguste toetuskavade rakendamise järelevalveks, auditite kavandamiseks ning allesjäänud veamäära arvutamiseks, mis esitatakse aastal n+2 avaldatavas aasta tegevusaruandes (vt V lisa).

60. IACSiga hõlmatud EAGFi toetustaotlused aastaks n tuleb välja maksta järgneva aasta 30. juuniks31, kuid IACSiga hõlmatud EAFRD toetuskavade puhul selline piirang puudub, nii et maksed võib seaduslikult teha pärast aasta n+1 15. juulit. Kontrollikoja külastused liikmesriikidesse näitasid, et mitu makseasutust olid menetlenud suure hulga taotlemisaasta 2010 IACSiga hõlmatud EAFRD taotlusi pärast 15. juulit 2011. Lisaks on statisti-liste aruannete koostamine aeganõudev ja mõned makseasutused, kellel on palju taotlusi, ei lisanud oma aruannetesse isegi lõplikke andmeid nende taotluste kohta, mida menetleti pärast mai lõppu 2011. Nimetatud andmed esitati kas prognooside alusel või jäeti üldse lisamata.

61. Aasta tegevusaruandesse lisatud IACSiga hõlmamata EAFRD statistilised aruanded sisaldavad kohapealsete kontrollide tulemusi taotluste kohta, mis maksti välja eelneval aastal. Seega ei puuduta aasta tegevusaruandes kasutatud statistika alati asjaomast aruandlusperioodi.

31 Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõige 2.

33


62. Kokkuvõttes järeldab kontrollikoda, et komisjoni teabesüsteem annab teavet, mis ei ole piisavalt täpne ja täielik ning mille abil komisjon ei saa allesjäänud veamäära alati asjakohaselt hinnata.

EELTOODUD PUUDUSTELE VAATAMATA LEIDIS KOMISJON VIGU ENAM KUI POOLTES LIIKMESRIIKIDE ARUANNETES

63. Statistilisi aruandeid toetav üksikasjalik teave (X-tabelid) ei ole komisjo-nile õigeaegselt kättesaadav, et teha dokumentide kontroll, ega ole ka selliseks kontrolliks sobival kujul. Sellest tulenevalt piirdub komisjoni kontrolli ulatus aruannete sisemise järjepidevuse kontrollimisega. Nime-tatud piirang selgitab, miks kontrollikoja auditiga avastatud teatud vead ei tulnud ilmsiks komisjonipoolses dokumentide kontrollis.

64. Komisjonipoolse dokumentide hindamise tulemused on võetud kokku joonisel 2:

ÜLEVAADE KOMISJONIPOOLSE DOKUMENTIDE KONTROLLI ALUSEL STATISTILISTESSE ARUANNETESSE TEHTUD PARANDUSTEST

JOONIS 2

Aruanded, mida pärast esitamist ei muudetud

46%

Aruannetes tehti väikeseid parandusi, mille mõju

veamääradele on vähene26%

Aruannetes tehti parandusi, millel on veamääradele

oluline mõju22%

Aruanded, mida parandati pärast nende

avaldamist 2011. aasta tegevusaruandes

6%

34


65. Kontrollikoda leidis küll puudusi komisjonipoolses kontrollimenetluste rakendamises, kuid asjaolu, et komisjon leidis auditeeritud kolme tüüpi aruannetes (IACSiga hõlmatud EAGF, IACSiga hõlmatud EAFRD ja IACSiga hõlmamata EAFRD) olulisel hulgal vigu, näitab, et komisjoni dokumentide kontrolli käigus leitakse siiski palju koostamisvigu, mida liikmesriikide tasandil ei olnud avastatud. See näitab ka, et suurem osa liikmesriike ei suuda esitada seatud tähtajaks täielikku ja täpset statistikat.

KOMISJONIPOOLNE VASTAVUSAUDITITE AJAL TEHTUD STATISTILISTE ARUANNETE KONTROLL EI OLE PIISAV

66. Nagu eelnevalt selgitatud, on aruannete dokumentaalsel kontrollil teatud ulatusega seotud piirangud, kuid neid saab leevendada liikmesriikidesse tehtud vastavusauditi külastuste käigus (mis on osa raamatupidamis- arvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlusest).

67. Töö ulatust ei olnud aga üheski komisjoni sisedokumendis üksikasja-likult kirjeldatud. Seetõttu kasutasid komisjoni töötajad makseasutusi külastades erinevaid lähenemisviise. Lisaks oli kooskõlastavate võrdluste ja kontrolltestide ulatus piiratud ning mõnel juhul jäeti esitatud vähen-damised isegi kontrollimata, kuigi see teave on allesjäänud veamäära arvutamiseks äärmiselt oluline.

68. Suurem osa komisjoni poolt vastavusauditite käigus leitud vigadest või anomaaliatest oli seotud EAFRD meetmeid käsitlevate aruannetega. Kõige olulisemad neist leiti ajavahemikul september–detsember 2011 auditeeritud kolmes makseasutuses. Sellegipoolest ei palunud komisjon asjaomastel makseasutustel esitada aruannete parandatud versioone või sai need kätte liiga hilja, et parandusi märtsis 2012 avaldatud aasta tege-vusaruandes esitatud allesjäänud veamäära arvutamisel arvesse võtta.

69. Kontrollikoda on seisukohal, et nõuetele vastavuse auditid saavad pare-mini aidata kaasa liikmesriikide statistiliste aruannete kvaliteedi paranda-misele, kui pööratakse rohkem tähelepanu esitatud statistiliste andmete võrdlemisele makseasutuste alusandmetega.

35


EESKIRJADE VASTASELT TEHTUD MAKSETE MAHU KOHTA ANTUD KOMISJONIPOOLNE HINNANG EI OLE STATISTILISELT ÕIGE NING MÕJUTAB PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU PEADIREKTORAADI AASTA KINNITAVA AVALDUSE USALDUSVÄÄRSUST

LIIKMESRIIKIDE JUHUVALIMITE MOODUSTAMISE LÄHENEMISVIISID EI OLE ALATI STATISTILISELT ÕIGED JA MÕJUTAVAD SEEGA SELLISTE VALIMITE ESINDUSLIKKUST

70. Kontrollikoda hindas esmalt seda, kas komisjon andis liikmesriik idele selged suunised selle kohta, kuidas moodustada kohapeal kontrollitavate taotlejate juhuvalim. Seejärel hinnati, kas makseasutused suudavad ko-haldatavate menetluste alusel tagada, et taotlejad valitakse juhuslikkuse alusel ning et valim on andmekogumi suhtes esinduslik. Esimest küsi-must hinnates märkis kontrollikoda, et komisjon ei esitanud juhuvalimi koostamiseks piisavalt selgeid juhiseid ega nõua ka makseasutustelt järel-kontrolli selle kohta, kas juhuvalim esindab vaatlusalust andmekogumit mõne peamise omaduse osas (nagu põllumajandusettevõtte suurus või haritava põllumajandusmaa liik).

71. Teist küsimust käsitledes leidis kontrollikoda juhuvalimites järgmisi puudusi:

— makseasutused ei dokumenteerinud piisavalt selgelt juhuvalimi koostamise etappe, et vältida igal aastal eri meetodi kasutamist (Hispaania – Castilla La Mancha, Itaalia – AGEA, Poola ja Rumeenia);

— juhuvalim võeti mõnel juhul ainult kõrge riskiga andmekogumitest (Hispaania – Castilla La Mancha), mistõttu oli tulemuseks pigem riskipõhine kui juhuslik valim;

— valitud meetodiga eelistati taotlejaid, kes taotlesid toetust enam kui ühele pindalapõhisele kavale, mistõttu ei olnud valim täielikult andmekogumit esindav – nii SAPSi kui LFA (vähem soodsa piirkon-na) toetust taotleval toetusesaajal oli suurem võimalus valituks osu-tuda kui ainult SAPSi toetust taotlejatel (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Kreeka ja Rumeenia);

— osal uutest EAFRD pindalapõhiste meetmete toetusetaotlejatest ei olnud võimalust saada valitud kohapealseks kontrolliks, sest valim koostati enne taotluste esitamise tähtaja saabumist (Kreeka);

36


— juhuvalimi andmekogumi ja kogu andmekogumi teatud põhioma-duste (nagu deklareeritud maa pindala) vahel oli märkimisväärseid põhjendamata erinevusi (Itaalia – AGEA). See tekitab kahtlusi seoses kohaldatud juhuvalimi koostamise meetodiga.

72. Nimetatud puudused taotlejate juhuvalimi koostamisel makseasutuse kohapealseteks kontrollideks mõjutas valimi statistilist esinduslikkust ja sellest tulenevalt ka veamäärade usaldusväärsust. Suurem osa puuduseid eraldi võetuna oleksid veamäärasid mõjutanud vaid minimaalselt, kuid ühe makseasutuse puhul (Hispaania – Castilla La Mancha) võib mõju olla oluline, sest avastatud vead olid tõsisemad.

KOMISJONI KASUTATAV ALLESJÄÄNUD VEAMÄÄRA HINDAMISE MEETOD EI OLE STATISTILISELT ÕIGE

73. Kontrollikoda hindas, kas komisjon on allesjäänud veamäära matemaatili-sest seisukohast õigesti arvutanud ja kas see annab statistiliselt õige hin-nangu veamääradest maksetes pärast seda, kui kõik kontrollid on tehtud.

74. Enne 2012. aasta tegevusaruannet põhines põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi allesjäänud veamäära kalkulatsioon liikmesriikide statistilistes aruannetes esitatud kohapealsete kontrollide tulemustel. Selleks, et võtta arvesse haldus- ja kohapealsetes kontrollides esinevaid puudusi, suurendas komisjon esitatud veamäärasid 25%.

75. Pärast kohaldatavate menetluste usaldusväärsuse hindamist muutis põl-lumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat 2012. aasta tegevusaruandes oma lähenemisviisi. Komisjon viis läbi hindamise kõikides makse-asutustes32 ning korrigeeris hindamistulemuste alusel aruannetes esita-tud veamäärasid (vt ka I lisa). 2012. aastal korrigeeriti 81 makseasutusest 37 puhul aruannetes esitatud veamäärasid seega 2–5 protsendipunkti võrra.

32 2011. aasta hindamine koosnes komisjoni talitustele kättesaadava peamiselt varasemaid aastaid käsitleva teabe dokumentaalsest hindamisest (vastavusauditite tulemused, kontrollikoja aruanded ja sertifitseerimisasutuste aruanded).

37


76. Sellest tulenevalt oli IACSiga hõlmatud EAGFi kulutuste komisjoni arvu-tatud allesjäänud veamäär 2,4%, st 4,5 korda kõrgem kui liikmesriikide statistiliste aruannete alusel arvutatud veamäär (0,54%)33.

77. Uue lähenemisviisi abil saadud tulemused kinnitavad, et statistilistest aruannetest, makseasutuste direktorite kinnitavatest avaldustest ja ser-tifitseerimisasutuste tööst saadav kindlus on piiratud. 37 makseasutuse puhul, mille IACSiga hõlmatud EAFRD meetmete veamäära komisjon otsustas korrigeerida, olid peadirektorid esitanud märkuseta arvamuse, ning 32 puhul neist olid ka sertifitseerimisasutused esitanud märkuseta arvamuse.

78. 2012. aastal kasutusele võetud uus lähenemisviis tunnistab kontrollikoja aastaaruannetes välja toodud ja 2013. aastal komisjoni siseauditi talituse poolt kinnitatud puudusi. Kontrollikoda on arvamusel, et uus lähenemis-viis on küll samm õiges suunas, kuid seda kohaldatakse vaid osaliselt ning tuleb märkida, et esitatud veamäära suurendamine 2–5 protsendipunkti võrra ei ole statistiliselt õige ning selle alusel ei ole praeguse seisuga võimalik usaldusväärselt hinnata allesjäänud veamäära.

TABEL 3

KONTROLLIKOJA KÕIGE TÕENÄOLISEMA VEAMÄÄRA JA KOMISJONI ALLESJÄÄNUD VEAMÄÄRA ARENG

KuludKontrollikoja tehingute testimise tulemused

Komisjoni arvutatud allesjäänud veamäärAlumine veapiir Kõige tõenäoli-sem veamäär Ülemine veapiir

Eelarveaasta 2011 EAGF 1,1% 2,9% 4,7% 0,55%

Eelarveaasta 2012 EAGF 1,7% 3,8% 5,9% 2,24%

Eelarveaasta 2011 EAFRD1 4,5% 7,7% 10,9% 1,89%

Eelarveaasta 2012 EAFRD1 4,5% 7,9% 11,3% 1,62%1 2011. aasta 178 tehingust ja 2012. aasta 177 tehingust olid maaelu arengu kulutustega seotud vaid 160 tehingut, ülejäänud 18 ja 17 tehingut olid seotud vastavalt keskkonna ja kliimameetmete, merendus- ja kalandusasjade ning tervise ja tarbijakaitse kulutustega.

Allikas: kontrollikoja aastaaruanded eelarveaasta 2011 ja 2012 eelarve täitmise kohta ning komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2012. aasta tegevusaruanne.

33 EU-27 liikmesriikide statistilistes aruannetes esitatud IACSiga hõlmatud EAGFi kulutuste veamäärade kaalutud keskmine.

38


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU PEADIREKTORAADI ESITATUD VEAMÄÄRA EI SAA VÕRRELDA KONTROLLIKOJA KÕIGE TÕENÄOLISEMA VEAMÄÄRAGA

79. Kontrollikoda võrdles oma tehingute testimise metoodikat ja kõige tõe-näolisema veamäära hinnangut komisjoni allesjäänud veamäära arvuta-mise metoodikaga.

80. Varasematel aastatel on komisjon järjekindlalt avaldanud madalamaid veamäärasid kui kontrollikoja hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär (vt tabel 3).

81. Kontrollikoja ja komisjoni hinnanguliste veamäärade vahelised suured erinevused vajavad selgitamist. Kontrollikoja leidudest ilmneb, et põh-jendused sisalduvad järgnevates kokkuvõtvalt esitatud punktides.

82. Esiteks kasutati veamäärade arvutamiseks erinevat metoodikat.

83. Teiseks on kontrollikoda arvamusel, et komisjoni tehtud kohandamised (vt punktid 74–78) ei ole statistiliselt õiged ega võta arvesse liikmesrii-kide statistiliste aruannete, mille alusel allesjäänud veamäära hinnang esitatakse, ebausaldusväärset olemust.

39


84. Kolmandaks on makseasutuste poolt kohapeal kontrollitud toetusesaaja-te valimid oluliselt suuremad kontrollikoja valimitest ning peaksid seega teoreetiliselt võimaldama allesjäänud veamäära täpsemat hindamist, kuid kontrollide puudulik mõjusus ja koostamises leitud puudused vähenda-vad komisjonile esitatud aruannete usaldusväärsust. Kontrollikoda omalt poolt kontrollib dokumentide ja kohapealse kontrolli abil põhjalikult va-limi maksete kõiki toetuskõlblikkuse tingimusi ning leidis mitmel juhul vigu, mille makseasutused oleksid pidanud avastama kas haldus- või kohapealsete kontrollide käigus.

85. Seda näitlikustavad kaks järgmist joonist, milles analüüsitakse kontrollikoja testitud eelarveaasta 2011 tehingutes leitud vigu. Joonisel 3 on näidatud, et EAGFi tehingute puhul oleks kontrollikoja leitud vigadest 55% tulnud parandada makseasutuste poolt juba varasemas etapis.

86. Joonisel 4 on näidatud, et EAFRD tehingute puhul oleks kontrollikoja leitud vigadest 76% tulnud parandada makseasutuste poolt juba vara-semas etapis.

JOONIS 3

Pindala üledeklareerimise

vead38%

Haldusvead (maksete/toetusõiguste

ebaõige arvutamine)25%

Haldusvead (ebatõhusad ristkontrollid loomade andmebaasidega

10%

Haldusvead (hanke-eeskirjade

mittejärgimine)20%

Nõuetele vastavuse vead7%

PÕLLUMAJANDUSE (TURG JA OTSETOETUSED) VALDKONNATEHINGUTE SEADUSLIKKUSE AUDITI RAAMES LEITUD VIGADE LIIGID (EELARVEAASTA 2011)


40


87. Neljandaks võib kontrollikoda hinnata vea kvantitatiivset mõju teisiti kui soovitatud komisjoni suunistes. Näiteks liigitab kontrollikoda han-ke-eeskirjade rikkumise 100% veaks (sest tehingut ei oleks tulnud üldse heaks kiita), samas kui komisjoni suunistes soovitatakse hinnata rikku-mise tõsidust, mille tulemusel võib hinnanguline veamäär olla vaid 20% kogumaksest.

88. Viiendaks hõlmab kontrollikoja hinnangulise veamäära arvutamine vasta-vusnõuete rikkumist, komisjon ei arvesta aga oma allesjäänud veamäära arvutamisel selliseid rikkumisi. Näiteks vastavusnõuete rikkumine moo-dustas 2011. aastal 0,2 protsendipunkti kontrollikoja EAGFi kulude kohta arvutatud kõige tõenäolisemast veamäärast.

89. Lisaks teevad makseasutused eelkontrolle (st enne makse tegemist), kontrollikoda aga auditeerib tehtud maksed (st teeb järelkontrolle).

JOONIS 4

Nõuetele vastavuse vead3%

Pindala üledeklareerimise

vead8%

Haldusvead (hanke-eeskirjade

mittejärgimine)31%

Haldusvead (maksete ebaõige

arvutamine/toetus-kõlbmatud maksed)

45%

Põllumajanduse keskkonnapoliitikaga seotud

kohustuste mittetäitmine9%

Muud vead4%

MAAELU ARENGU VALDKONNA TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE AUDITI RAAMES LEITUD VIGADE LIIGID (EELARVEAASTA 2011)


41


90. Kontrollikoda hindas, kas makseasutuste taotlemisaasta 2010 haldus- ja kohapealsete kontrollide tulemusi sisaldavad aruanded on usaldusväär-sed. Samuti kontrolliti, kas komisjonipoolne statistiliste aruannete kasu-tamine ja allesjäänud veamäära arvutamine annab maksetes esinevate eeskirjade eiramiste kohta statistiliselt õige hinnangu. Kokkuvõtvalt jä-reldab kontrollikoda, et liikmesriikide tehtud ja komisjonile edastatud põllumajanduskulutuste kontrollide tulemused ei ole usaldusväärsed.

MAKSEASUTUSTE TEHTUD HALDUS- JA KOHAPEALSETE KONTROLLIDE MÕJUSUST TULEB OLULISELT PARANDADA

91. Kontrollikoja auditid ning ka komisjoni enda auditid näitavad, et makseasutustes haldus- ja kohapealsete kontrollide tegemiseks kasutatavad süsteemid olid vaid osaliselt mõjusad ning seega vähendasid liikmesrii-kide komisjonile esitatava teabe usaldusväärsust (punktid 30–36).

Komisjon peaks tagama, et makseasutuste tehtud haldus- ja kohapeal-sed kontrollid on mõjusad. Seetõttu kordab kontrollikoda oma kahes viimases aastaaruandes esitatud konkreetseid soovitusi:

— makseasutused peaksid oluliselt parandama oma halduskontrolle (taotluste kontrollimise menetlused, toetuskõlbmatute kulude avastamine) ning kasutama kogu asjakohast saadaolevat teavet, et avastada ja parandada taotlustes sisalduvad vead;

— põllumassiivide registri andmebaasi kvaliteeti tuleks oluliselt parandada, et kindlaks teha toetuskõlbmatud maatükid;

— kohapealsed kontrollid peavad olema põhjalikumad, et korrekt-selt määratleda toetuskõlblikud maatükid ja kulud.

1. SOOVITUS

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

42


MAKSEASUTUSTE KOOSTATUD STATISTILISI ARUANDEID TULEB ENNE KOMISJONILE SAATMIST PÕHJALIKUMALT KONTROLLIDA JA KOOSTADA

92. Kuigi komisjon on koostanud üksikasjalikud suunised statistiliste aruannete koostamiseks, ei kasuta makseasutused neid alati õigesti. Lisaks oli aruanne-tes esitatud teave sageli ebatäielik või põhines hinnangutel, sest aruanded koostati enne kõikide toetustaotluste menetlemist (punktid 37–41).

93. Suuremal osal auditeeritud makseasutustest puudusid kirjalikud me-netlused aruannete korrektsuse kontrollimiseks enne nende komisjonile edastamist. Makseasutused küll tegid mõningaid kontrolle, kuid nende olemus ja ulatus olid piiratud ning nende abil ei suudetud avastada vigu, mis tulid hiljem ilmsiks kas komisjonipoolse dokumentide kontrolli või kontrollikoja auditi käigus. Lisaks oli suurem osa makseasutuste tehtud kontrollidest asjakohaselt dokumenteerimata (punktid 42–46).

Komisjon peaks statistiliste aruannete koostamise suunised selgemaks muutma. Eelkõige peaksid suunised sisaldama juhiseid kohaldatava kulude periodiseerimise ning veel menetlemata taotluste käsitlemi-se kohta, samuti enne aruannete komisjonile esitamist makseasutuste poolt tehtavate kontrollide olemuse ja ulatuse kohta.

Liikmesriikide makseasutustel peaksid olema kirjalikud menetlused aru-annetes sisalduvate andmete kontrollimiseks ja ühtlustamiseks ning kõik tehtud kontrollid tuleks asjakohaselt dokumenteerida.

2. SOOVITUS

43


SERTIFITSEERIMISASUTUSTE TÖÖ EI ANNA KOMISJONILE PIISAVAT KINDLUST STATISTILISTE ARUANNETE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

94. Sertifitseerimisasutused ei anna komisjonile piisavat kindlust ei makse-asutuste tehtud kohapealsete kontrollide piisavuse ega statistika usal-dusväärsuse kohta (punktid 47–57).

Komisjon peaks muutma sertif itseerimisasutustele mõeldud suuni-seid ning kontrollima nende õiget rakendamist. Teha tuleks järgmised muudatused:

— suurendada sertifitseerimisasutuste kontrollitavat makseasutuste tehtud kohapealsete kontrollide minimaalset valimit;

— nõuda sertifitseerimisasutustelt selliste kontrollide tegelikku üle-kontrollimist, mitte ainult makseasutuste inspektoritega kaasas käimist;

— selgitada põhjalikumalt statistiliste aruannete koostamise kontrollimist.

3. SOOVITUS

44


KOMISJON EI KASUTA LIIKMESRIIKIDE STATISTIKAT ASJAKOHASELT EGA KONTROLLI SEDA PIISAVALT PÕHJALIKULT

95. Kontrollikoda on seisukohal, et liikmesriikide kontrollitulemusi sisaldav komisjoni teabesüsteem ei vasta mõjusalt komisjoni vajadustele. Osa saadavast teabest ei ole täielikult asjakohane või on ebatäielik ja eba-täpne, nii et seda ei saa sellisel kujul kasutada ei aasta tegevusaruandes ega eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses (punktid 58–62).

96. Liikmesriik ide statistika komisjonipoolne piiratud läbivaatamine ei taga statistika usaldusväärsust. Statistiliste aruannete dokumentide komisjoni-poolne kontroll piirdub neis sisalduva teabe sisemise järjepidevuse kont-rollimisega, kuid ei võimalda võrrelda sisu alusandmetega (punktid 63–65).

97. Neid piiranguid ei korva täielikult ka komisjoni kohapealsed (vastavus)-auditid valitud liikmesriikides. Enamgi veel, kui komisjon leidis selliste auditite käigus statistilistes aruannetes ebakorrektseid andmeid, ei too-nud see kaasa aasta tegevusaruannetes kasutatud andmete parandamist (punktid 66–69).

Komisjon peaks tagama, et talle edastatakse kõige sobivamal ajal täielik teave makseasutuste tehtud kontrollide kohta. Eelkõige tuleks uuesti üle vaadata statistiliste aruannete komisjonile esitamis

Documents

Liikmesriikide poolt tehtud põllumajanduskulutuste ......kuid nende olemus ja ulatus olid piiratud ega aidanud vältida vigu, mis avastati hiljem komisjoni talituste dokumentaalsete