Haiguse määrang ja ajalooline taust · Web viewVeterinaar- ja Toiduamet teatab rahvusvahelistele veterinaarorganisatsioonidele, Euroopa Komisjonile ning Euroopa Liidu liikmesriikide

TRANSMISSIIVSETE SPONGIFORMSETE ENTSEFALOPAATIATE

TÕRJETEGEVUSJUHEND

Sisukord

1. Haiguse määrang ja ajalooline taust.......................................................................................................................4

1.1. Haiguse määrang...........................................................................................................................................4

1.2. Ajalooline taust ja epidemioloogiline olukord Eestis...................................................................................5

2. Haiguse ennetamine................................................................................................................................................6

2.1. Määratletud riskiteguriga materjal................................................................................................................6

2.2 Loomsed kõrvalsaadused.............................................................................................................................7

2.3 Loomne proteiin............................................................................................................................................8

2.4 TSE seire.......................................................................................................................................................8

2.4.1 TSE seire läbiviimise korral rakendatavad abinõud ja kitsendused.......................................................10

2.4.2 Genotüübi määramine lammaste seire korral.........................................................................................11

3. Proovide võtmine, laboratooriumisse saatmine....................................................................................................11

3.1. Proovide võtmine TSE seire käigus ja nende laboratoorne uurimine.........................................................11

3.2. Seire käigus saadud andmete säilitamine....................................................................................................11

3.3. Proovivõtmine.............................................................................................................................................12

3.4. Proovi võtmine seire käigus........................................................................................................................12

3.5. Proovi võtmine haiguskahtlusel..................................................................................................................12

3.6. Proovide säilitamine....................................................................................................................................12

3.7. Proovide laboratoorne uurimine..................................................................................................................13

4. Tegevusjuhised haiguse kahtluse korral...............................................................................................................14

4.1. Haigusest teavitamine.................................................................................................................................14

4.2 Veterinaar-ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi tegevus TSE kahtluse korral...........................................14

4.3. Loomaomaniku kohustused........................................................................................................................15

4.4. Kitsendused ja abinõud...............................................................................................................................15

4.5. Epidemioloogiline uurimine........................................................................................................................16

4.6. Karja kliiniline uurimine.............................................................................................................................16

4.7. Postmortaalne läbivaatus.............................................................................................................................17

4.8. Meetmed kuni laboratoorsete testide tulemusteni.......................................................................................17

4.9. TSE kahtluse lõpetamine.............................................................................................................................18

5. TSE ametlik diagnoosimine..................................................................................................................................18

5.1. TSE diagnoosimisest teatamine..................................................................................................................18

6. Tegevusjuhised taudikoldes..................................................................................................................................19

6.1 TSE diagnoosimise korral rakendatavad abinõud ja kitsendused...............................................................19

6.2. TSE esinemise kinnitamise puhul lambal või kitsel...................................................................................20

6.3 Meetmed juhul, kui nakatunud loom on sisse toodud teisest põllumajandusettevõttest.............................24

6.4. Meetmed põllumajandusettevõte kohta, kus on kasutatud punkti 6.2.2. c) alapunktis iii) kirjeldatud erandit 24

6.5. Atüüpilise skreipijuhtumi puhul kohaldatavad meetmed:...........................................................................25

6.6. Erandid........................................................................................................................................................25

7. Loomade hukkamine, korjuste ja saastunud materjali hävitamine.......................................................................25

7.1. Nakatunud loomakasvatusettevõtte loomade hindamine............................................................................25

7.2. Nakatunud loomakasvatusettevõtte vastuvõtlike loomade hukkamine ja tapmine.....................................26

7.3. Korjuste hävitamine....................................................................................................................................26

8. Sanitaarmeetmed...................................................................................................................................................27

2

9. Ravi.......................................................................................................................................................................27

10. Kitsenduste lõpetamine ja hoonete taasasustamine.........................................................................................27

10.1 Tingimused hoonete taasasustamisel..........................................................................................................27

10.2 Lambasperma- ja embrüote kasutamine......................................................................................................27

10.3 Liikumispiirangud põllumajandusettevõttest välja viidavatele loomadele.................................................28

10.4 Kitsenduste kehtivusaeg..............................................................................................................................28

11. Õiguslikud alused............................................................................................................................................28

11.1 Haiguse diagnoosimine ja teatamiskohustus...............................................................................................28

11.2 Loomaomaniku kohustus teha koostööd taudi tõrjumisel...........................................................................29

11.3 Taudi seireks ja tõrjumiseks ettevõetavad meetmed...................................................................................29

11.4 Piirangud potentsiaalselt saastunud materjalile..........................................................................................30

11.5 Loomade surmamine ja rümpade ning saastunud materjali hävitamine.....................................................30

11.6 Sanitaarmeetmed.........................................................................................................................................30

11.7 Taudikahjude kompenseerimine.................................................................................................................31

12. Õppeprogrammid, haigusteadlikkuse tõstmine...............................................................................................31

12.1 Õppeprogrammid........................................................................................................................................31

12.2 Haigusteadlikkuse tõstmine........................................................................................................................31

3

1. Haiguse määrang ja ajalooline taust

1.1. Haiguse määrang

Transmissiivsed spongiformsed entsefalopaatiad (edaspidi TSE) on kõik loomadel esinevad infektsioosse proteiini ehk priooni tekitatud spongiformsete ajukahjustustega kulgevad ning surmaga lõppevad haigused. Tuntumad prioonhaigused on:

skreipi lammastel (Scrapie); veiste spongiformne entsefalopaatia (bovine spongiform encephalopathy, BSE); naaritsate nakkav entsefalopaatia (transmissible mink encephalopathy, TME); hirvede ja põtrade krooniline kurnatus (chronic wasting disease, CWD);

Creutzfeldti-Jacobi tõbi inimestel (Creutzfeldt-Jacob disease,CJD).Lammastel ja kitsedel esinevat TSE-d nimetatakse skreipiks ning seda tuntakse TSE-dest kõige kauem. Skreipi ehk kratsimistõbi on krooniliselt kulgev lammaste ja kitsede haigus, mis iseloomustub pikaldase kulu, ülierutuvuse, ataksia, halvatuse, tugeva kiheluse ja kahheksiaga. Skreipi esineb üldjuhul 2–5-aastastel loomadel. Esineb geneetiline vastuvõtlikkus haigusele, on tuntud ka resistentsed genotüübid. Nakkusallikaks on haiged, transformeerunud priooni kandjad loomad, kes võivad nakatada mitut põlvkonda järglasi, enne kui haigustunnused neil endil avalduvad. Nakatise täpne ülekandemehhanism pole veel selge, kuid see levib nii horisontaalselt, kui vertikaalselt. Arvatakse, et prioonkandjad uted levitavad seda lootekestade, lootevedelike ja piimaga, jäärad spermaga. Lootekesti peetakse üheks oluliseks nakatise leviku faktoriks, millega kokkupuutel võivad nakatuda ka teised lambad. Nakatumine toimub alimentaarselt. Prioonid on äärmiselt resistentsed, arvatakse, et saastunud keskkond võib nakkusohtlikuks jääda pikaks ajaks. Lammaste nakatumine võib toimuda kontakti teel prioonidega saastunud keskkonna objektide ja esemetega. Looted nakatuvad intrauteriinselt ja talled vahetult pärast sündi. On täheldatud tõulisi erinevusi haigestumises, mis on arvatavasti seotud geneetilise eelsoodumusega tekitaja suhtes.Haigestumus võib ulatuda 20-40 %-ni, letaalsus 10 %-ni.Haiguse inkubatsioonistaadium on pikk ja võib kesta aastaid. Klassikalisteks kliinilisteks tunnusteks lammaste skreipi puhul on:

koordinatsioonihäired, maneežliikumine, pea ja kaela rigiidsus, lihaste värin, naha kihelus.

Haiged loomad näksivad ja nühivad kihelevaid kohti mitmesuguste esemete vastu. Mõned loomad kiristavad hambaid, sööda võtmine ja neelamine on raskendatud, janu suurenenud. Nägemine halveneb ja osa loomi võib jääda pimedaks. Haigusprotsess süveneb aeglaselt ja lõpuks tekib tagajäsemete halvatus. Surmlõpe saabub kuuenädalase, harvemini pikemaajalise põdemise järel.Veistel esinevat TSE-d nimetatakse veiste spongiformseks entsefalopaatiaks (bovine spongiform encephalopathy) (edaspidi BSE). Veiste spongiformne entsefalopaatia on täiskasvanud veistel esinev prioonhaigus, mis iseloomustub käitumishälvete, närvinähtude ja surmlõppega. BSE kuulub prioonetioloogiaga haiguste hulka, mille korral tekib ühesugune raske ajupatoloogia. Uue haigusena puhkes see eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate lõpus epizootiana sel põhjusel, et veistele söödeti ilmselt skreipihaigetelt lammastelt pärit liha-kondijahu.Haiguse inkubatsioonistaadium on väga pikk, kestab aastaid, ja kliiniliselt haigestuvad täiskasvanud loomad. Nakatis ei levi horisontaalselt loomalt loomale, mis kindlustaks selle tsirkulatsiooni populatsioonis. Haigestumises ei ole täheldatud tõulist või geneetilist eelsoodumust nagu lammaste skreipi puhul. Kliiniliselt haigestub karjas 2% loomadest.

4

Kliiniliselt iseloomustavad BSE-d järgmised progresseeruvast ajukahjustusest tingitud käitumismuutused ja närvinähud:

kartlikkus, ülitundlikkus helisignaalide ja muude välisärritajate suhtes, liikumise koordineerimatus, lihaste tõmblused, sage komistamine, kukkumine.

TSE on progresseeruva iseloomuga haigus, mille peiteperiood võib kesta aastaid ja mis lõpeb pärast kliiniliste tunnuste ilmnemisest mõne kuu möödumist haige looma surmaga.Teistel loomadel esinevad TSE-d on naaritsate nakkav entsefalopaatia ja kasside nakkav entsefalopaatia. Neile on iseloomulikuks progresseeruv kõhnumine, isulangus, hirmunud olek, ülierutuvus, ataksia, keha jäikus. Haiguse kliiniline kulg kestab 1-6 nädalat ja haigus lõpeb looma surmaga.

1.2. Ajalooline taust ja epidemioloogiline olukord Eestis

Veiste spongiformse entsefalopaatia (BSE) esinemine tehti veistel esimest korda kindlaks 1986. aastal Inglismaal. Järgnevatel aastatel tuvastati selle esinemine ka teistel loomaliikidel. 1996. aastal kirjeldati inimestel esineva närvisüsteemi häiretega kulgeva Creutzfeldt-Jacobi tõve (CJD) uut teisendit. Järjest rohkem leitakse tõendeid BSE tekitaja ja Creutzfeldt-Jacobi tõve uue teisendi sarnasuse kohta ning seetõttu peetakse ülimalt tõenäoliseks, et loomade TSE võib üle kanduda ka inimesele. Aastatel 1999-2000 viidi Eestis läbi BSE passiivset seiret, uurides vastavalt riiklikule loomatauditõrje programmile üle 3 aastaseid lõpnud või tapetud närvinähtudega veiseid BSE suhtes kasutades klassikalist histoloogilist meetodit.Eestis oli sätestatud põllumajandusministri 24.12.1999.a. määruse nr. 44 (RTL 2000, 10, 98) “Sisseveetavate loomade ja loomsete saaduste veterinaarnõuded” paragrahvide 2 kuni 4 alusel, et sisseveetavad veised peavad pärinema riigist, mis on vaba veiste spongiformsest entsefalopaatiast ja skreipi haigusest viimased viis aastat ning paragrahvi 6 alusel, et sisseveetavad lambad ja kitsed peavad pärinema riigist, mis on vaba skreipi haigusest viimased kolm aastat.2001. aasta algusest muutus passiivne seire aktiivseks ning riikliku loomatauditõrje programmi raames hakati uurima üle 24 kuu vanuseid surnud ja hädatapetud veiseid, närvinähtudega surnud või hädatapetud veiseid, kõiki BSE-riikidest imporditud ja karjast välja läinud veiseid BSE suhtes ning üle 12 kuu vanuseid haigeid, hädatapetud ja hukkunud lambaid ja kitsi skreipi suhtes. Aktiivse seire uuringud TSE-le algasid 15. märtsist 2004. Alates sellest kuupäevast uuritakse kiirtestiga BSE suhtes lisaks neile ka kõik üle 30 kuu vanused inimtoiduks tapetavad veised ja üle 18 kuu vanused inimtoiduks tapetavad lambad ja kitsed. Alates aastast 2008 ei uurita rohkem TSE-le terveid üle 18 kuu vanuseid lambaid, vaid uuritakse ainult üle 18 kuu vanuseid haigeid, hädatapetud ja hukkunud lambaid ja kitsi. 2011. aasta juulist muudeti BSE-le uurimise skeemi, tõsteti uuritavate loomade vanusepiire ning uuringute maht vähenes poole võrra. Uue seireskeemi järgi uuriti BSE suhtes kõik üle 72 kuu vanused inimtoiduks tapetud veised ja kõik üle 48 kuu vanused surnud ja hädatapetud veised või veised, kellel tapaeelsel kontrollil ilmnevad haigustunnused.Tuginedes EFSA teaduslikule arvamusele ja Euroopa Komisjoni rakendusotsusele alates 1.märtsist 2013 lõpetati Eestis tervete inimtoiduks tapetud veiste uurimine BSE suhtes.2014.a märtsi seisuga pole Eestis diagnoositud ühtegi BSE ja klassikalise skreipi juhtu. 2010.a aprillis diagnoositi Eestis esimene atüüpilise skreipi juhtum lambal. Samas karjas 2011. a avastati teine atüüpiline juhtum. Nakatunud karjas viidi läbi tõhustatud TSE seire ja karjale kehtestati kaheaastased kauplemise piirangud. Uusi atüüpilise skreipi juhtumeid ei ole avastatud.

2. Haiguse ennetamine

5

TSE leviku ennetamine seisneb määratletud riskiteguriga loomsete saaduste käitlemise ja söödas loomse proteiini kasutamise reguleerimises, samuti riikliku tauditõrje programmi rakendmeetmetega ettenähtud loomade regulaarses uurimises TSE (eelkõige BSE ja skreipi) haigustekitajate avastamiseks ja vajalike tõrjemeetmete rakendamiseks.

2.1. Määratletud riskiteguriga materjal

Määratletud riskiteguriga materjali käitlemise veterinaarnõuded on kehtestatud, et kaitsta inimese ja looma tervist TSE-id põhjustavate haigustekitajate leviku eest ja välistada määratletud riskiteguriga materjali sattumine inimese ja looma toiduahelasse.Määratletud riskiteguriga materjal tuleb üldjuhul eraldada tapamajas. Veiste selgroog ja lammaste/kitsede seljaaju on lubatud eraldada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 853/2004 nõuetele vastavaks tunnustatud lihalõikusettevõttes. Kui tapamajas ei eraldata üle 30 kuu vanuste veiste selgroogu (juhul, kui selgroog kuulub määratletud riskiteguriga materjali hulka) ja üle 12 kuu vanuste või igemest väljunud jäävlõikehambaga lammaste ja kitsede seljaaju, tuleb tapamajas märgistada sellised rümbad täiendava märgistusega „TSE“. „TSE“ märgistus tuleb kanda rümba seljapiirkonda, kokku kaks templijäljendit rümba kohta, pool- ja veerandrümbale ning määratletud riskiteguriga materjali sisaldavale raietükile tuleb kanda üks templijäljend.Järgmised koed, mis on saadud loomadelt, kes on pärit väheolulise BSE riskiga liikmesriigist (sealhulgas Eesti), loetakse määratletud riskiteguriga materjaliks:

a) veiste puhul:1) üle 12 kuu vanuste loomade seljaaju ja kolju, sealhulgas aju ja silmad ning välja arvatud

alalõug;b) lammaste ja kitsede puhul:1) üle 12 kuu vanuste või igemest väljunud jäävlõikehambaga loomade kolju, sealhulgas aju

ja silmad, mandlid ja seljaaju; ning2) igas vanuses loomade põrn ja niudesool.

Järgmised koed määratakse määratletud riskiteguriga materjaliks juhul, kui need pärinevad kontrollitud või määratlemata BSE riskiga Euroopa Liidu liikmesriigist või kolmandast riigist või ühest nende piirkondadest pärit loomadelt:

a) veiste puhul:1) üle 12 kuu vanuste loomade seljaaju ja kolju, sealhulgas aju ja silmad ning välja arvatud

alalõug;2) üle 30 kuu vanuste loomade selgroog, välja arvatud sabalülid, kaela-, rinna- ja

nimmelülide oga- ja ristjätked ning mediaansed ristluuharjad ja ristluutiivad, kuid sealhulgas spinaalganglion, ning

3) igas vanuses loomade mandlid, peensoole viimased neli meetrit, umbsool ja soolekinnisti;

b) lammaste ja kitsede puhul:1) üle 12 kuu vanuste või igemest väljunud jäävlõikehambaga loomade kolju, sealhulgas aju

ja silmad, mandlid ja seljaaju; ning2) igas vanuses loomade põrn ja niudesool.

Sõna “pärit” või „pärineb“ antud juhendi mõistes tähendab veise sünni- ja kasvatamise riiki.Kui loom viiakse ühe BSE kategooria riigist või piirkonnast teise kategooriasse kuuluvasse riiki või piirkonda, liigitatakse see selle riigi kõrgeimasse kategooriasse, kus see on üle 24 tunni viibinud, välja arvatud juhul, kui esitatakse piisavad tagatised selle kohta, et looma ei ole söödetud kõige kõrgema kategooria liigitusega riigis või piirkonnas. (Kõrgem kategooria antud juhul tähendab BSE kõrgemat riski, mis tähendab kontrollitud või määratlemata BSE riskiga Euroopa Liidu liikmesriiki või kolmandat riiki või nende piirkonda.)Teisest riigist Eestisse tapale saabunud veiste päritolu kontrollitakse kõrvamärkide, veisepassi ja veterinaarsertifikaadi alusel. Tapamajas vaadatakse veise passi ja veise kõrvamärgil oleva

6

päritoluriigi ISO koodi märgistust ning Euroopa Liidu-sisest (TRACES) sertifikaati, kus on märgitud looma päritoluriik, kus ta on sündinud ja/või kasvatatud. Seejärel kontrollitakse veise päritoluriigi BSE staatust lähtudes Komisjoni Otsuse 2007/453/EC viimasest versioonist (looma tapmise kuupäeval) ning otsustatakse, milline määratletud riskiteguriga materjali loetelu kohaldub tapamajas antud looma suhtes (kas lühendatud või täisloetelu).Kui loom on pärit väheolulise BSE riskiga liikmesriigist, siis selle looma suhtes kehtib määratletud riskiteguriga materjali lühendatud loetelu.Kui loom pärineb kontrollitud või määratlemata BSE riskiga riigist, siis selle looma suhtes kehtib määratletud riskiteguriga materjali täisloetelu.Juhul, kui loom pärineb väheolulise BSE riskiga liikmesriigist ja suundub kontrollitud BSE riskiga liikmesriiki, kus teda tapetakse 24 tunni jooksul, siis kehtib määratletud riskiteguriga materjali lühendatud loetelu. Määratletud riskiteguriga materjal ja määratletud riskiteguriga materjali sisaldavad terved korjused kuuluvad Komisjoni määruse nr 1069/2009 artikli 8 punkti b) alusel 1. kategooria loomsete kõrvalsaaduste hulka.Määratletud riskiastmega loomseid saadusi ja neid sisaldavat liha on keelatud kasutada toiduks ja söödaks alates 2002. aasta algusest.

2.2 Loomsed kõrvalsaadused

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 1069/2009 loetakse loomseteks kõrvalsaadusteks loomade terved kehad ja nende osad, loomse päritoluga saadused ja neid sisaldav toit, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks. Loomsed kõrvalsaadused võivad pärineda loomakasvatusettevõtetest, tapamajadest, lihalõikusettevõtetest, värske liha müügipunktidest või kauplustest. Vastavalt riskitasemele jaotatakse loomsed kõrvalsaadused kolme kategooriasse. TSE kahtluse või kinnitusega loomade korjused, TSE likvideerimise käigus hukatud loomade korjused, eraldatud määratletud riskiteguriga materjal ja loomad, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali loetakse kõige kõrgema riskiga loomseteks kõrvalsaadusteks ehk 1. kategooria loomseteks kõrvalsaadusteks. Loomsete kõrvalsaaduste transportimisel peab sellega alati kaasas olema kaubadokument. Kaubadokumendi koostab loomsete kõrvalsaaduste lähetaja kolmes eksemplaris, millest üks koopia jääb päritoluettevõttesse, teine koopia vedajale ja originaal läheb loomsete kõrvalsaaduste saadetisega sihtkohani ja jääb vastuvõtjale. Loomsete kõrvalsaaduste lähetaja, vedaja ja vastuvõtja peavad pidama registrit loomsete kõrvalsaaduste liikumise kohta. Hukkunud ja hukatud põllumajanduslooma puhul peab saadetisega päritolukohast sihtkohani kaasas olema lisaks veterinaararsti koostatud veterinaartõend, mis liigub koos saadetisega sihtkohta. Tõend täidetakse neljas eksemplaris, millest originaal ja üks koopia läheb saadetisega sihtkohta, üks koopia jääb päritolukohta ja üks koopia tõendi väljastajale.Loomseid kõrvalsaadusi on lubatud hävitada, käidelda või kasutada ainult selleks tunnustatud või registreerimise eesmärgil teavitatud käitlemiskohas. 1. kategooria loomseid kõrvalsaadusi on lubatud käidelda vaid tunnustatud 1. kategooria töötlemis- või (koos-) põletamisettevõttes. Erandina on lubatud loomseid kõrvalsaadusi kõrvaldada muul viisil (matmise või põletamise teel) Veterinaar- ja Toiduameti poolt kõrvaliseks piirkonnaks tunnistatud piirkonnas. Kõrvaline piirkond Eestis saab olla väikesaar, kust loomsete kõrvalsaaduste äravedu on oluliselt raskendatud. Kõrvalises piirkonnas ei ole lubatud muul viisil kõrvaldada TSE kahtluse ega kinnitusega loomadelt saadud loomseid kõrvalsaadusi.

2.3 Loomne proteiin

7

Loomne proteiin on lihakondijahu, lihajahu, kondijahu, verejahu, kuivplasma ja muud veretooted, hüdrolüüsitud proteiinid, sõrajahu, sarvejahu, kodulindude tapajäätmete jahu, sulejahu, kuivatatud kõrned, kalajahu, dikaltsiumfosfaat, želatiin ja muud sarnased tooted, samuti nende segud ning neid sisaldavad söödad. Alates 2002. aasta juulikuust on loomade söödas keelatud kasutada 1. ja 2. kategooria loomseid kõrvalsaadusi ning neist valmistatud loomset proteiini. Loomset proteiini, v.a piim ja piimatooted ning munad ja munatooted, on keelatud kasutada mäletsejaliste söödas ning toidu tootmiseks peetavate või aretatavate põllumajandusloomade söödas. Toidu tootmiseks peetavatele või aretatavatele põllumajandusloomadele, v.a mäletsejalised, ettenähtud söödas on lubatud kasutada kalajahu, dikaltsiumfosfaati ja hüdrolüüsitud proteiine.Erisus kalajahu suhtes: üldist söödakeeldu ei kohaldata mäletsejaliikide võõrutamata põllumajandusloomade söötmise puhul kalajahuga kooskõlas määruse 999/2001 IV Lisa punktis BA sätestatud tingimustega. 2007 aastal võeti vastu põllumajandusministri 26. märtsi määrus nr 28 „Töödeldud loomse proteiini, dikaltsiumfosfaati, trikaltsiumfosfaati, veretooteid või verejahu sisaldava sööda tootmise ja söötmise loa taotluse sisu-ja vorminõuded ning taotluse menetlemise kord“. Nimetatud määruse alusel peab söödakäitleja taotlema loa määruses nimetatud loomseid proteiine sisaldava sööda tootmiseks ja/ või söötmiseks.Riikliku loomatauditõrje programmi raames tehakse järelevalvet ja võetakse söödast kontrollproove söödas leiduva loomse proteiini käitlemise osas loomakasvatusettevõtetest. Söötade riikliku järelevalve raames kontrollitakse ja võetakse söödaproove söödakäitlejatelt, kes toodavad ja töötlevad sööta nii turuleviimiseks kui ka oma ettevõtte tarbeks põllumajandusloomadele söötmiseks. Kontrollimised viiakse läbi riskianalüüsi põhjal ning söödaproovid võetakse pisteliselt järelevalve käigus või kui tekib kahtlus, et ettevõttes käideldakse ja/või söödetakse loomadele määruse (EC) nr 999/2001 järgi keelatud loomseid proteiine sisaldavat sööta.

2.4 TSE seire

TSE seiret planeerib ja korraldab Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA).

Veiste spongiformne entsefalopaatiaSeire viiakse läbi juhindudes Euroopa Komisjoni rakendusotsuste nr 2009/719, 2011/358/EU suunistest ja OIE eeskirjadest.Seire jaotus:

a) Inimtoiduks tapetud loomade seire (hädatapetud ja tapaeelse kontrolli käigus ilmnenud haiguste kliiniliste tunnustega loomade seire)Aju proteaas-resistentse proteiini (PrPRes) määramiseks uuritakse:

kõigi üle 48 kuu vanuste hädatapetud veiste piklikaju proovid (proove võtavad volitatud vetarstid);

kõigi üle 48 kuu vanuste veiste piklikaju proovid, kui veiste suhtes on kohaldatud hädatapmine väljaspool tapamaja (terve loomaga juhtunud õnnetus, mis seoses looma heaoluga välistab tema transportimise tapamajja) ning seejärel loom tuuakse tapamajja (proov võetakse tapamajas);

kõigi üle 48 kuu vanuste veiste piklikaju proovid, kui veistele on tehtud tapaeelse kontrolli käigus tähelepanekuid õnnetuste või tõsiste füsioloogiliste ja funktsionaalsete probleemide või märkide kohta (looma heaolu on ohus või looma seisund võib kahjustada inimeste või loomade tervist, tähelepanu pööratakse EL-i seadusandlusega hõlmatud zoonootiliste ja loomahaiguste avastamisele) (proov võetakse tapamajas).

b) Muul põhjusel kui inimtoiduks tapetud loomade seire (surnud ja hukatud loomade seire)

8

Aju proteaas-resistentse proteiini (PrPRes) määramiseks uuritakse: kõigi üle 48 kuu vanuste veiste piklikaju proovid, kes on surnud või hukatud

farmis, transpordi ajal või tapamajas, kuid keda ei ole hukatud seoses epideemiaga, näiteks suu- ja sõrataudiga. (proove võtavad volitatud vetarstid või järelevalveametnikud).

c) Veiste spongiformse entsefalopaatia (BSE) suhtes uuritakse veised, kes on sündinud, kasvanud või pärinevad Bulgaariast, Horvaatiast ja Rumeeniast või kolmandatest riikidest alljärgnevalt: kõigi üle 24 kuu vanuste riskiloomade piklikaju proovid (BSE riski loomade grupid

on kirjeldatud punktis 1.1.a); kõigi üle 30 kuu vanuste tervelt tapetud ja oma tarbeks tapetud veiste piklikaju

proovid. Järelevalveametniku poolt looma käitumuslike või neuroloogiliste tunnuste alusel BSE kahtlaseks tunnistatud veise aju (BSE kliiniline kahtlus) uuritakse histopatoloogilise ja immuunohistokeemilise meetoditega. Esmase kiirtestiga kahtlaseks või positiivseks osutunud loomade aju uuritakse täiendavalt immuunohistokeemilise meetodiga.

Tabel 1. Veiste grupid mis kuuluvad uurimisele BSE suhtes

Loomade grupp Proovivõtja BSE-le uuritakse

Üle 48kuu vanused hädatapetud veised

Volitatud vetarstJärelevalveametnik tapamajas

Piklikaju

Üle 48kuu vanused tapaeelsel kontrollil ilmnenud haigustunnustega või trauma saanud veised

Järelevalveametnik tapamajas

Piklikaju

Üle 48kuu vanused surnud või hukatud veised farmis, transpordi ajal või tapamajas, kuid keda ei ole hukatud seoses epideemiaga

Volitatud vetarstJärelevalveametnik tapamajas

Piklikaju

BSE kliiniline kahtlus (kliinilised tunnused, mis viitavad BSE-le)Veised kliiniliste neuroloogiliste tunnustega, mis ei ole päris tüüpilised BSE-le

Volitatud vetarstJärelevalveametnikJärelevalveametnik tapamajas

Kogu aju sh piklikaju

Kohordi loomad ja positiivse emaslooma järglased

Volitatud vetarst Kogu aju sh piklikaju

Veised, mis pärinevad positiivsest loomapidamisettevõttest

Järelevalveametnik tapamajas

Piklikaju

SkreipiMuul eesmärgil kui inimtoiduks tapetud lammaste ja kitsede seireAju proteaas-resistentse proteiini (PrPRes) määramiseks uuritakse:Valimi alusel üle 18 kuu vanuste (või neil peab olema enam kui kaks igemest väljunud jäävlõikehammast) surnud või hukatud lammaste ja kitsede piklikaju, kuid keda ei tapetud inimtoiduks ega loomataudi likvideerimise käigus.

9

Lammaste uurimiste arv riigis peab olema maksimaalselt 500 looma suurune valim. Kitsede uurimiste arv riigis peab olema maksimaalselt 100 looma suurune valim. Lammaste ja kitsede valimi moodustamisel tuleb vältida mis tahes grupi üleesindatust seoses päritolu, vanuse, tõu, toodangu tüübi või mis tahes muu näitajaga.Proovid peaksid jaotuma ühtlaselt aasta lõikes. Eesmärgiks on saavutada, et järjestikustel proovivõtuaastatel tehakse TSE kontrolle kõigis ametlikult registreeritud põllumajandusettevõtetes, kus on üle 100 looma, ja neis, kus pole kunagi avastatud TSE juhtumeid. VTA kehtestab süsteemi, mis võimaldab sihtmärgist lähtudes või muul alusel kontrollida, et loomad ei jääks proovide võtmisest kõrvale. Igal aastal koostatakse TSE proovivõtuplaan.Järelevalveametniku poolt looma kliiniliste tunnuste alusel skreipi kahtlaseks tunnistatud looma aju uuritakse histopatoloogilise ja immuunohistokeemilise meetoditega.Lisaks lammaste ja kitsede piklikaju proovide uurimisele skreipi suhtes määratakse PrP geeni genotüüpid kogu lambapopulatsioonis. Juhuvalimi alusel valitud karjadest võetakse vereproovid (täisveri!) elusloomadelt või inimtoiduks tapetud loomadelt. Uurimisele kuuluvate loomade (karjade) nimekirjad koostavad veterinaarkeskused. Uurimisteatele märgitakse proovi võtmise eesmärk (juhuvalim). Proovid transporditakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse (Kreutzwaldi 30, Tartu). Uurimisi teostab EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi geneetikalaboratoorium.

2.4.1 TSE seire läbiviimise korral rakendatavad abinõud ja kitsendused

TSE seire (edaspidi seire) läbiviimise korral tuleb rakendada järgmisi abinõusid ja kitsendusi vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki I osa punktile 6 ja II osa punktile 7:1) kui toiduks tapetud looma uuritakse TSE suhtes, siis kantakse määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükiga sätestatud tervisemärk looma rümbale pärast kiirtesti negatiivse tulemuse saamist. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada kanda tervisemärgi looma rümbale ka enne kiirtesti negatiivse tulemuse saamist juhul, kui tapamajas on süsteem, mis tagab, et uuritava tervisemärki kandva looma rümpa ja ühtki muud kehaosa ei väljastata tapamajast enne kiirtesti negatiivse tulemuse saamist. Tapamajas rakendatud kontrolli süsteem peab olema Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku juhi poolt kinnitatud;2) kõik TSE suhtes uuritavate loomade kehaosad, sealhulgas nahk, peavad jääma kuni kiirtesti negatiivse tulemuse saamiseni veterinaarjärelevalve alla, välja arvatud juhul, kui need kõrvaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määruse nr 1069/2009 artiklile 12; 3) kõik kiirtesti positiivse tulemuse saanud lamba või kitse kehaosad, sealhulgas nahk, kõrvaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklile 12, välja arvatud B peatüki III osas sätestatud registri jaoks säilitatav materjal;4) kõik kiirtesti positiivse või ebaselge tulemuse saanud veise kehaosad, sealhulgas nahk, kõrvaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklile 12, välja arvatud B peatüki III osas sätestatud registri jaoks säilitatav materjal;5) kui tapamajas toiduks tapetud veise kiirtesti tulemus on positiivne või ebaselge, hävitatakse kooskõlas eelmise punktiga lisaks positiivse või ebaselge testitulemusega looma rümbale lisaks üks sellele tapmisliinil vahetult eelnenud ja kaks vahetult järgnenud rümpa. Kui tapamajas on kasutusel rümpadevahelist saastumist vältiv süsteem, võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht lubada hävitada positiivse või ebaselge kiirtesti tulemusega veise rümbale üks vahetult eelnenud ja kaks vahetult järgnenud rümpa üksnes juhul, kui kiirtesti tulemus kinnitatakse järgnevate kinnitatavate uuringute tulemusena positiivseks või ebaselgeks. Juhul, kui võetakse vastu otsus hävitamisele suunamise kohta, siis koostatakse hävitamise akt.

2.4.2 Genotüübi määramine lammaste seire korral

10

Vastavalt andmetele, mis on saadud Inglismaa ja Prantsusmaa lammaste uurimisel, on prioonvalgu genotüübil suur mõju seoses looma eelsoodumusega haigestuda skreipisse. Horisontaalsel ja vertikaalsel nakatumisel on väiksem tähtsus. Uuringute põhjal on tehtud järgmised järeldused:VRQ alleel on kõige tihedamini seotud skreipisse haigestumise eelsoodumusega. Loomadel, genotüübiga VRQ/VRQ, on kõige suurem risk haigestuda.ARR ja AHQ alleelid on seotud skreipile vastupanuvõimega. Kuigi AHQ alleeli originaalkuju on seotud eelsoodumusega skreipile, on risk väiksem kui alleeli VRQ puhul. Neil loomadel, kellel üks alleel on ARR või AHQ, on väiksem risk haigestuda.Prioonvalgu määramiseks Eesti lambapopulatsioonis võetakse lammastelt vähemalt 100 proovi aastas. Valimeid võib teha inimtoiduks tapetud loomadelt, põllumajandusettevõttes surnud loomadelt või elusloomadelt. Valim peab olema kogu lambapopulatsiooni esindav.

3. Proovide võtmine, laboratooriumisse saatmine

3.1. Proovide võtmine TSE seire käigus ja nende laboratoorne uurimine

Seire käigus uuritavatelt loomadelt võtab proovimaterjali järelevalveametnik või järelevalveametniku abiline, kellel on vastav pädevus, või volitatud veterinaararst. Proovile märgitakse selle looma identifitseerimise tunnused, kellelt proov on võetud. Proovide võtmisel ja laboratoorsel uurimisel järgitakse lisaks õigusaktidele ka Maailma Loomaterviseorganisatsiooni (World Organisation for Animal Health, OIE) poolt väljatöötatud diagnostiliste testide ja vaktsiinide standardite käsiraamatu (“Manual of diagnostic tests and vaccines for Terrestrial Animals”) põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.

Proovide laboratooriumisse transportimisel võib proovivõtja (järelevalveametnik või järelevalveametniku abiline, kellel on vastav pädevus, või volitatud veterinaararst) kasutada loomapidaja, loomsete saaduste käitleja või mõne teise isiku abi, olles teda eelnevalt tutvustanud proovi käsitlemise nõuetega. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 X Lisale tehakse Eestis Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. TSE immunoloogilisi uuringuid (kiirteste) teeb Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, mis asub Tartus, millel on akreediteeritud analüüsimetoodika TSE diagnoosimiseks. Veterinaar- ja Toidulaboratoorium on volitatud Veterinaar- ja Toiduameti poolt loomatauditõrje programmi raames loomataudide diagnoosimise eesmärgil võetud proovide analüüsimiseks vastavalt veterinaarkorralduse seaduse §34¹ lõikele 4. Histoloogilised ja immunohistokeemilised uuringud viiakse samuti läbi Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis Tartus. Vajadusel saadetakse proovid kinnitavateks või täiendavateks uuringuteks Euroopa Liidu referentlaboratooriumisse (EU-RL) TSEde alal (Animal Health and Veterinary Laboratories Agency (AHVLA) Woodham Lane, New Haw, Addlestone, Surrey KT15 3NB, United Kingdom).

3.2. Seire käigus saadud andmete säilitamine

Proovi TSE-le uurinud laboratoorium peab kõik uurimisega seotud andmed registreerima ja säilitama neid seitse aastat, sealhulgas laboratooriumi uuringuprotokolle ja proovide kaaskirju ning positiivse tulemuse andnud materjalist tehtud parafiinplokke. Veterinaar- ja Toiduameti maakondlikud veterinaarkeskused registreerivad ja säilitavad proovivõtu dokumentatsiooni (kaaskirjad ja uurimisteated) seire raames uuritud loomade andmetega seitse aastat, sealhulgas loomade arvu, päritolu ja identifitseerimist võimaldavaid märkeid. Võimaluse korral tuleb registreerida ka looma vanus, sugu ja anamneesi andmed.

11

3.3. Proovivõtmine

Kõige suurem kahjustuste esinemise tõenäosus ja ka infektsioosse elemendi kontsentratsioon on ajutüves. Prooviks võetakse terve aju (haiguskahtlusel) või kuklamulgu kaudu piklikaju (seire korras) piirkonnast, mis asub neljanda ajuvatsakese juure juures väikeaju (Cerebellum) all selle keskkohas. Seal on obex-i ja hallide tuumade asukoht, kus priooniproteiini kontsentratsioon on kõrgeim.

3.4. Proovi võtmine seire käigus.

Materjal laboratoorseks uurimiseks võetakse eraldi igalt veiselt või lambalt tapmise (hukkumise) päeval ning toimetatakse laboratooriumisse võimalikult kiiresti (võimaluse korral samal päeval).Materjal peab olema värske, seda ei tohi töödelda keemiliste vahenditega ega külmutada.Looma pea eemaldatakse atlase ja kuklaluu vahelt. Pea asetatakse alusele ventraalpinnaga ülespoole. Suurest kuklamulgust leitakse piklikaju (ajusilla ja seljaaju vahel). Kõvakest lükatakse sõrme abil ajukoe küljest lahti. Proovivõtulusikas viiakse kõvakesta ja piklikaju vahele 8-10 cm sügavusele nii, et lusika kumer pind jääks vastu koljupõhimikku ning õõnes pind vastu piklikaju mediaanvagu. Lusikat pööratakse 180 kraadi ühele poole ja seejärel 180 kraadi algasendist teisele poole vabastamaks piklikaju külgväätidest ning kõvakestast. Seejärel tõmmatakse piklikaju lusika abil välja. Proov pannakse puhtasse, hermeetiliselt suletavasse, purunemiskindlasse (plastik)topsi, millele märgitakse looma tunnused, kellelt proov on võetud (looma ID number, vajadusel ka sünniaeg).Kaaskirjaga varustatud proov(id) saadetakse võimalikult kiiresti Veterinaar- ja Toidu-laboratooriumi Tartus (Kreutzwaldi 30, Tartu 51006, telefon 7 386 100, faks 7 386 102, valvetelefon 50 66 687).Ajutisel säilitamisel ja transportimisel tuleb proovi hoida temperatuuril +2- +4oC; proovi ei tohi külmutada.

3.5. Proovi võtmine haiguskahtlusel

Haiguskahtlusel saadetakse proovimaterjalina laboratooriumisse kogu aju s.h. piklikaju. Looma pea eemaldamise järgselt avatakse koljuõõs saega ja eemaldatakse aju ning asetatakse see lekkekindlasse konteinerisse. Seejärel tuleb konteinerile kleepida etikett, millel on näidatud prooviliik, võtmise kuupäev ja -koht, looma identifitseerimisandmed. Pärast pakkimist peab maakonna veterinaarkeskuse juhi volitatud järelvalveametnik või laboratooriumi spetsialist transportima proovid Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse Tartusse. Laboratooriumi peab teavitama proovi(de) saatmisest ning teatama ka eeldatava saabumisaja, et oleks võimalik teha ettevalmistusi proovide vastuvõtmiseks ja uurimiseks. Proove peab transportima temperatuuril +2- +4oC, kuid mitte külmutatult. Diagnoosi täpsustamiseks saadab Veterinaar- ja Toidulaboratoorium vajadusel kogutud uurimismaterjali võimalikult kiiresti Euroopa Liidu referentlaboratooriumisse (Animal Health and Veterinary Laboratories Agency (AHVLA).

3.6. Proovide säilitamine

Immunoloogiliste testide jaoks kogutud proove võib säilitada sügavkülmutatult, juhul kui proovi pole võimalik testida 24 tunni jooksul.Arvesse tuleb võtta, et histoloogiliseks uurimiseks ei tohi ajuproove sügavkülmutada. Haiguskahtluse korral tuleb piklikaju kindlasti säilitada, et seda oleks võimalik immunoloogilise testi positiivse või kahtlase tulemuse korral histoloogiliselt uurida. Selleks tuleb ajutükid paigutada kümnekordsesse kogusesse 10% formaliini.

12

3.7. Proovide laboratoorne uurimine

a) Proovide uurimine seire käigus.Veiste puhul BSE seireks kasutatakse kiirtestidena meetodeid, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki kiirtestide nimekirjaga.Lammaste ja kitsede puhul TSE seireks kasutatakse kiirtestidena meetodeid, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki kiirtestide nimekirjaga. Lammaste genotüübi määramisel kasutatakse sekveneerimise meetodit, millega määratakse looma PrP genotüüp. Genotüübi määramise uuringud viiakse läbi Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi geneetika laboratooriumis (aadressil Kreutzwaldi 46, 51006, Tartu, telefon 7313 470, faks 7422 344, e-post [email protected]).Kiirtesti uurimise tulemus peab olema selgunud esimesel võimalusel proovi jõudmisest laborisse (tööpäevadel).Kui läbi viidud BSE kiirtesti tulemus on kahtlane või positiivne, uuritakse prooviks võetud kude histoloogiliselt, välja arvatud juhul, kui proovimaterjal on autolüüsunud. Paralleelselt uuritakse neid kudesid ka immunohistokeemiliselt. Kiirteste ei saa kinnitava testina kasutada, välja arvatud juhul, kui BSE teine kinnitav test on Prionics Check Western.Kahtlase või positiivse skreipi kiirtesti tulemuse puhul tuleb kasutada histoloogilist ja immunohistokeemilist uurimist. Kiirteste ei saa kinnitava testina kasutada.Seire käigus uuritud loomal loetakse TSE diagnoosituks, kui kiirtesti tulemus on positiivne või kahtlane ja kui sellele järgnenud histoloogiline või mõni muu diagnoosimise käsiraamatus lubatud kinnitava diagnoosimismeetodi rakendamise tulemus on positiivne. Kui TSE on diagnoositud, tuleb diagnoosi kinnitamiseks ja lammaste puhul genotüübi määramiseks saata proov Euroopa Liidu referentlaboratooriumisse (Animal Health and Veterinary Laboratories Agency (AHVLA).

b) Proovide uurimine BSE või skreipi kahtlusel.TSE-kahtlase veise proovi tuleb BSE suhtes uurida histoloogiliselt, välja arvatud juhul, kui proovimaterjal on autolüüsunud. Kui proovimaterjal on autolüüsunud või kui histoloogilise uuringu tulemus on kahtlane või negatiivne, uuritakse kudesid immunohistokeemiliselt või kasutades mõnda teist diagnoosimise käsiraamatus ettenähtud meetodit. BSE loetakse diagnoosituks, kui ühe selleks ettenähtud meetodil läbiviidud uuringu tulemus on positiivne. Kiirtesti diagnoosimiseks ei kasutata.

TSE-kahtlase lamba või kitse proovi tuleb skreipi suhtes uurida histoloogiliselt, välja arvatud juhul, kui proovimaterjal on autolüüsunud. Kui materjal on autolüüsunud või kui histoloogilise uuringu tulemus on kahtlane või negatiivne, uuritakse kudesid immunohistokeemiliselt või kasutades mõnda teist diagnoosimise käsiraamatus ettenähtud meetodit. Skreipi loetakse diagnoosituks, kui ühe ettenähtud meetodil läbiviidud uuringu tulemus on positiivne. Kiirtesti diagnoosimiseks ei kasutata. Täiendava uuringuna viiakse BSE välistamiseks läbi immuunoblot analüüs, mille läbiviimiseks saadetakse proovimaterjal Euroopa Liidu referentlaboratooriumisse (Animal Health and Veterinary Laboratories Agency (AHVLA).Kui TSE on diagnoositud, tuleb diagnoosi kinnitamiseks ja lammaste puhul genotüübi määramiseks saata proov Euroopa Liidu referentlaboratooriumisse (Animal Health and Veterinary Laboratories Agency (AHVLA).

c). Proovide uurimine muude TSE-de esinemise kindlakstegemiseks.Teiste TSE-de kindlakstegemiseks tuleb kude uurida histoloogiliselt. Vajadusel võib Veterinaar- ja Toiduamet nõuda iseloomulike fibrillide tuvastamist elektronmikroskoopia abil ja immunohistokeemilise analüüsi, immunoblotanalüüsi või mõne muu analüüsi läbiviimist, millega on võimalik kindlaks teha prioonvalk. Nimetatud uuringute läbiviimiseks saadab Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi proovimaterjali Euroopa Liidu referentlaboratooriumisse (Animal Health and Veterinary Laboratories Agency (AHVLA).Kui esialgne histoloogilise uuringu tulemus on negatiivne, tehakse veel vähemalt üks eespool nimetatud muudest laboratoorsetest uuringutest. TSE esmakordsel diagnoosimisel Eestis tuleb

13

looma uurida vähemalt kolmel erineval uurimismeetodil. Kui BSE tehakse kindlaks muude liikide kui veiste puhul, esitatakse proovid võimaluse korral tüve määramiseks.

4. Tegevusjuhised haiguse kahtluse korral

TSE taudikahtlusega loomad – elusad, tapetud või surnud loomad, kellel esineb või on esinenud neuroloogilisi või käitumishäireid või kui nende üldine seisund on kesknärvisüsteemi kahjustuse tõttu pidevalt halvenenud. Nende loomade puhul ei ole kliinilise läbivaatuse, ravi tulemusel, tapaeelse kontrolli ja tapajärgse laboratoorse analüüsi alusel võimalik panna muud diagnoosi. Sealhulgas veiste spongiformset entsefalopaatiat (BSE) kahtlustatakse nende veiste puhul, kelle BSE kiirtesti tulemus on positiivne. Loomataudi kahtluse püstitab veterinaararst ja otsustab järelevalveametnik.

4.1. Haigusest teavitamine

TSE-le viitavate haigustunnuste ilmnemisest loomal peab loomapidaja teavitama volitatud veterinaararsti. Veterinaararstid ja järelevalveametnikud on kohustatud TSE kahtluse tekkest viivitamata teavitama Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhti, kes korraldab diagnostiliste ja episotoloogiliste uuringute tegemist ning proovide võtmist ning kehtestab TSE kahtlusaluse loomakasvatusettevõtte suhtes kitsendused. Laboratoorium on kohustatud TSE kahtlusest ja TSE laboratoorsest diagnoosimisest viivitamata teavitama asjakohast Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht on kohustatud TSE kahtluse otsustamisest viivitamata teavitama Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorit ning Terviseameti kohalikku asutust. Veterinaar- ja Toiduamet teatab TSE diagnoosimisest, loomatauditõrje alaste kitsenduste kehtestamisest ja nende lõpetamisest rahvusvahelistele veterinaarorganisatsioonidele, Euroopa Liidu Komisjonile ning naaberriikide veterinaarteenistustele vastavalt kehtivale korrale.

4.2 Veterinaar-ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi tegevus TSE kahtluse korral

Teate saamisel TSE esinemisest või esinemise kahtlusest loomakasvatusettevõttes või mistahes muus kohas, peab Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus, kelle järelvalvealal loomakasvatusettevõte asub, viivitamatult tagama ametliku uurimise alustamise, et kinnitada või ümber lükata TSE esinemine. TSE kahtlusest teate saamisel külastab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht või tema poolt määratud volitatud veterinaararst või järelevalveametnik TSE nakkuskahtlast loomakasvatusettevõtet, kus:a) viib läbi looma(de) kliinilise ülevaatuse;b) võtab proovimaterjali laboratoorseks uurimiseks ning teeb vajadusel surnud või hädatapetud looma(de) patoloogilis-anatoomilise lahangu;c) korraldab viivitamatult uurimismaterjali saatmise Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Tartus;d) määratleb territooriumi, millele kehtestatakse kitsendused;e) kehtestab nakkuskahtlusega loomakasvatusettevõttele kitsendused punktis 4.4 kehtestatud korras;f) teavitab TSE kahtlusest koheselt:- Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorit;- Terviseameti piirkondlikku talituse vastava maakonna esindust.

4.3. Loomaomaniku kohustused

14

Loomapidaja on kohustatud:1) registreerima loomakasvatusettevõtte; 2) märgistama loomad; 3) pidama arvestust loomakasvatusettevõttesse sissetoodavate elusloomade ja söötade kohta, hõlmates kogu teavet nende kohaletoimetamise, arvu või koguse, vanuse, päritolu ja tarnijate kohta;4) pidama arvestust loomakasvatusettevõttest väljaviidavate elusloomade kohta, hõlmates kogu teavet nende väljastamise, arvu, vanuse ja sihtkoha kohta;5) pidama arvestust täheldatud suremuse kohta;Nimetatud arvestusi, mis peavad olema avatud ametialase teenistuse poolseks kontrollimiseks iga kord, kui viimane seda taotleb, tuleb regulaarselt ajakohastada ja säilitada kolm aastat;6) teavitama kohe veterinaararsti üle 24 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse surmast, loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest;7) võimaldama taudikahtlaste ja haigete loomade diagnostilist uurimist või ravi, vajadusel võimaldama keelata nimetatud tegevused;8) osutama kaasabi volitatud veterinaararstile vajalike kliiniliste ja patoloogiliste uurimiste läbiviimisel, samuti andmete kogumisel episotoloogilise uurimise tarbeks;9) hoidma loomakasvatusettevõtte sissepääsud personali äraolekul lukus;10) täitma vastuvaidlematult volitatud veterinaararsti korraldusi nakkuse leviku vältimiseks vajalike ettevaatusabinõude rakendamisel.

Vastavalt loomatauditõrje seaduse §-le 71 loomataudi ennetamiseks rakendab loomapidaja järgmisi bioohutusmeetmeid:1) isiku ja veovahendi liikumise korraldamine;2) loomakasvatushoonesse ja -rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale kõrvalise isiku pääsemise piiramine;3) loomakasvatushoonesse ja -rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale välisriigist saabunud isiku pääsemise piiramine enne 48 tunni möödumist selle isiku Eestisse saabumisest;4) karja juurde toodava looma pidamine muudest loomadest eraldi, lähtudes looma taudialasest staatusest;5) haige looma eraldamine tervetest;6) sööda, allapanu ja muu võimaliku nakkust edasikandva materjali käitlemise korraldamine ning nimetatud materjali korrapärane puhastamine ja desinfitseerimine;7) korrapärane näriliste ja putukate tõrje;8) loomakasvatushoonesse ja -rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale mets- ja koduloomade pääsemise takistamine ning muud asjakohased loomataudi leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed.

4.4. Kitsendused ja abinõud

TSE kahtluse korral rakendatavad abinõud ja kitsendused (lisa 1, vajadusel muudetud või täiendatud kujul):

1) VTA kohaliku asutuse juht kehtestab TSE-kahtlasele loomale kuni kliiniliste ja episotoloogiliste uuringute tulemuste selgumiseni liikumise piirangu. Kui VTA kohaliku asutuse juht otsustab, et looma TSE-sse nakatumine ei ole välistatud, siis tuleb proovide võtmise eesmärgil teha loomale kontrolltapmine, pärast mida looma aju eemaldatakse ja saadetakse laboratooriumisse, kus korraldatakse diagnoosimiseks vajalikud uuringud; 2) kõik taudikahtlusega looma kehaosad, sealhulgas nahk ja veri, tuleb kuni negatiivse diagnoosi saamiseni säilitada veterinaarjärelevalve all või hävitada punktis 7.3 nimetatud korras; 3) TSE ametliku kahtluse korral mõne loomakasvatusettevõtte veise puhul tuleb kehtestada ametlik liikumispiirang kuni uuringutulemuste saamiseni kõikidele samas ettevõttes peetavatele veistele. TSE ametliku kahtluse korral mõne põllumajandusettevõtte lamba või kitse puhul tuleb kehtestada ametlik liikumispiirang kuni uuringutulemuste saamiseni samas ettevõttes peetavatele

15

lammastele ja kitsedele. Kui TSE kahtlus tekib tapamajas oleva looma suhtes, kehtestatakse liikumise piirang taudikahtlase looma päritolukarjale;4) kui BSE kahtlus on tekkinud laboratoorsete uuringute tulemuste alusel, mis võimaldavad eristada TSE-sid lambal või kitsel, tuleb kehtestada liikumise piirang kuni kliiniliste ja episotoloogiliste uuringute tulemuste selgumiseni kõikidele selles loomakasvatushoones või -rajatises peetavatele lammastele ja kitsedele;5) kui on tõendeid selle kohta, et loom ei nakatunud TSE-sse selles loomakasvatushoones või -rajatises, kus ta TSE kahtluse tekkimise ajal viibis, võib VTA kohaliku asutuse juht kehtestada liikumise piirangu ainult TSE-kahtlasele loomale. Vajadusel võib VTA kohaliku asutuse juht olemasolevate episotoloogiliste andmete alusel kehtestada liikumise piirangu lisaks sellele karjale, kus avastati TSE-kahtlane loom, ka teistele karjadele;6) piirangute all olevates loomakasvatusettevõtetes on keelatud kohapeal tappa mäletsejalisi toiduks;7) surnud või tapetud mäletsejaliste korjused ja rümbad tuleb hävitada punktis 7.3 nimetatud korras.Lisaks käesolevas peatükis sätestatud abinõude ja kitsenduste rakendamisele võib VTA peadirektor vastavalt vajadusele anda loomatauditõrje seaduse §-s 45¹ ja §-s 45³ nimetatud korraldusi ja rakendada seal toodud meetmeid.

Järelevalvet kehtestatud meetmete täitmise üle teostab VTA kohalik asutus vastavalt loomatauditõrje seaduse § 51 lõikele 1.

Kõik uuringud arvates TSE kahtluse otsustamisest tuleb registreerida VTA-s, mis peab selle kohta säilitama vähemalt seitse aastat järgmisi andmeid:a) loomaliigiti nende loomade arv, kellele on kehtestatud liikumise piirang seoses TSE kahtlusega;b) TSE kahtluse tõttu teostatud kliiniliste ja episotoloogiliste uuringute arv ja tulemus; c) TSE kahtluse tõttu teostatud laboratoorsete uuringute arv ja tulemus;d) TSE seireprogrammide raames proovivõtuga hõlmatud loomade arv, tunnused ja päritolu ning võimaluse korral loomade vanus, tõug ja anamneesi andmed;e) lammaste positiivsete TSE juhtude prioon proteiini genotüübid.

4.5. Epidemioloogiline uurimine

TSE kahtlusel viib VTA kohalik asutus või vajadusel VTA peadirektori poolt moodustatud ekspertgrupp läbi epidemioloogilise uurimise. Epidemioloogiline uurimine hõlmab samu andmeid ja toiminguid, mis on toodud punkti 6.1.b) tabelis.Kui epidemioloogiline uurimine näitab teiste liikmesriikide ametiasutuste koostöö vajalikkust, peavad liikmesriikide ametiasutused võtma kõik vajalikud meetmed, et seda tagada.VTA kohaliku asutuse juht või ekspertgrupp esitab epidemioloogilise uurimise tulemustest aruande VTA peadirektorile koheselt peale uurimise lõpetamist.

4.6. Karja kliiniline uurimine

Enne karja kliinilist inspekteerimist peab järelevalveametnik/volitatud veterinaararst panema selga kaitserõivad. Järelevalveametnik/volitatud veterinaararst peab sooritama uuringuid läbi viies loomakasvatushoone mäletsejaliste arvestusliku kontrolli. Kõiki loomakasvatusettevõtte TSE-le vastuvõtlikke loomi tuleb hoolikalt uurida ning koostada akt kõigi TSE-le viitavate haigustunnuste kohta. Selliste haigustunnustega loomad erimärgistatakse ja määratakse nende asukoht loomakasvatushoones. Kuna rahustite manustamine võib pärssida TSE-le iseloomulikku kliinilist leidu, ei tohi uuritavatele loomadele manustada rahusteid ning agressiivsete loomade puhul tuleb rakendada ettevaatusabinõusid õnnetuste ära hoidmiseks.

16

Pika inkubatsiooniaja tõttu ilmnevad BSE-le viitavad tunnused valdavalt 2-7 aastastel veistel, nakatumine toimub tavaliselt esimesel eluaastal. Haiguse kulg on aeglane (kuid, aastaid). Haigus lõpeb alati surmaga.BSE-le on iseloomulikud käitumishälbed, ülierutuvus, ülitundlikus välisärritustele (kuulmise, nägemise, puute) ja liikumishäired (tagajäsemete ataksia). Vaimse seisundi muutumise tagajärjel muutub looma käitumine ja temperament, rahulik loom võib muutuda agressiivseks. Esimeste tunnustena märgatakse eelkõige põhjendamatut hirmu takistuste (väravad, uksed) ees, üle reageerimist välistele ärritustele, jõllitamist, naha väristamist (kaela- ja turjapiirkonnas), kõrgenenud valutundlikkust. Kaasneda võivad ka sage nina lakkumine, sagedased ebasümmeetrilised kõrvade liigutused, aevastamine, pea raputamine, loopimine, hammaste krigistamine. Hilisemas staadiumis tekivad hüplev käik, sage komistamine, tagakeha nõrkus, liikumise ja tõusmisraskused. Tavaliselt kaasnevad üldine nõrkus, kõhnumine, piimatoodangu langus.BSE kliinilise diagnoosimise käigus on soovitatav hinnata looma reageerimist järgnevatele võtetele:

reageering heliärritusele (käte plaks, löök metallesemele); reageering valgusärritusele ( järsk valgustamine, “välklamp”); reageering puuteärritusele (käe või pulga libistamine mööda õlavarre piirkonda, kaela ja pead,

tagajalgade distaalosa puudutamine kepiga).Tegevust peab iga testi raames kordama 3-4 korda, juhul, kui loom korduvalt (2 ja rohkem korda) üle reageerib ärritusele, viitab see tõenäosuse suurenemisele, et BSE kahtlustamisel on alust.Screipile iseloomulikud tunnused ilmnevad sagedamini 2-5 aastastel lammastel ja kitsedel. Skreipi puhul on ilmekas eri kehapiirkondade sügelemine, mistõttu loomad end pidevalt hõõruvad ja närivad, põhjustades villa väljalangemist ja nahakahjustust. Hiljem (nädalaid -kuni 4 kuud) lisanduvad koordinatsioonihäired, maneežliikumine, kõhnumine, lihaste väristamine, hammaste kiristamine, vahel pimedaksjäämine. Loomad pole haiguse lõppstaadiumis võimelised tõusma. Surmlõpe saabub ~0,5 aastase põdemise järel.

4.7. Postmortaalne läbivaatus

TSE puhul iseloomulikud makroskoopilised muutused, mida tapajärgsel läbivaatusel märgata, puuduvad.

4.8. Meetmed kuni laboratoorsete testide tulemusteni

Vastavalt punktile 4.4 kehtestatud kitsendused jäävad kehtima seni, kuni TSE kahtlus on ametlikult ümber lükatud. Loomaomanikule või -pidajale tuleb teatada, et testitulemuste saamiseni võib kuluda mitu päeva. Volitatud veterinaararst peaks enne loomakasvatusettevõttest lahkumist veenduma, et loomade omanik või pidaja mõistab täielikult kehtestatud kitsendusi. Surnud või diagnostika eesmärgil tapetud loomade korjused on negatiivse diagnoosi saamiseni VTA järelevalve all, või hävitatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009, vältides TSE mis tahes leviku ohtu.Kuni punktides 6.1. ja 6.2. toodud abinõude ja kitsenduste rakendamiseni tuleb loomakasvatushoone või -rajatise suhtes, kus loom asus kuni tal TSE diagnoosimiseni, rakendada järgmisi abinõusid ja kehtestada kitsendusi:1) loomakasvatushoone või -rajatis peab jääma kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla;2) TSE kahtlusega loomi ja nendelt pärinevaid loomseid saadusi tohib loomakasvatushoonest või -rajatisest välja viia ainult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal. Samas tuleb tagada loomade ja loomsete saaduste liikumise jälgitavus ning vajaduse korral nende kohene tuvastamine. Kui epidemioloogilise uurimise käigus on tuvastatud, et loom tõenäoliselt nakatus teises loomakasvatushoones või -rajatises kui selles, kus ta asus TSE diagnoosimise hetkel, võib VTA

17

kohaliku asutuse juht võtta kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla kas mõlemad loomakasvatushooned või -rajatised või ainult selle, kus loom nakatus. Lisaks käesolevas punktis sätestatud abinõude ja kitsenduste rakendamisele võib VTA peadirektor vastavalt vajadusele anda loomatauditõrje seaduse §-s 45³ nimetatud korraldusi ja rakendada seal toodud meetmeid.

4.9. TSE kahtluse lõpetamine

Otsuse loomataudi kahtluse korral kehtestatud kitsenduste kehtetuks tunnistamiseks teeb Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht laboratoorse uurimise tulemuste alusel (lisa 2). TSE kahtlus loetakse kõrvaldatuks negatiivsete laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal ning kehtestatud kitsendused tühistatakse. TSE kahtluse lõpetamisest teatab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht loomapidajale ja loomsete saaduste käitlejale posti teel väljastusteatega või allkirja vastu 24 tunni jooksul pärast otsuse tegemist.

5. TSE ametlik diagnoosimine

TSE ametliku diagnoosi paneb VTA kohaliku asutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik loomataudi kliiniliste tunnuste, epidemioloogiliste andmete ja laboratoorse uurimise tulemuste alusel.Kui karja kliinilise uurimise käigus ilmnevad BSE või TSE nähud, siis proovide võtmise eesmärgil tehakse loomade kontrolltapmisi. Kontrolltapmine on looma tapmine taudikahtluse kontrollimiseks lubatud uimastamis- ja tapmisvahendiga ning lubatud uimastamis- ja tapmismeetodil. Looma kontrolltapmisele määramise õigus on Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil ja tema volitatud järelevalveametnikul. Looma kontrolltapmisele määramise otsusest teatab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik loomapidajale kirjalikult.TSE kliinilise kahtluse püstitamisel, laboratoorsel analüüsimisel ning vajalike proovide võtmisel peavad Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud, volitatud veterinaararstid ning loomataudi diagnoosiva laboratooriumi spetsialistid järgima Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid ning nende puudumise korral OIE poolt väljatöötatud põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.Esmakordne diagnoos kinnitatakse referentlaboratooriumi poolt.

5.1. TSE diagnoosimisest teatamine

Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht on kohustatud TSE ametlikust diagnoosimisest koheselt teavitama Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorit.Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor teatab TSE ametlikust diagnoosimisest Eestis OIE-le ja Euroopa Komisjonile ning kõigi naaberriikide riiklike veterinaarteenistuse juhtidele, edastades informatsiooni kehtestatud korra kohaselt.Episotoloogiline teade peab sisaldama järgmisi andmeid:

TSE kahtluse püstitamise kuupäev; TSE diagnoosi ametliku kinnitamise kuupäev; kinnitamiseks kasutatud meetodid; TSEsse nakatunud põllumajandusettevõtte asukoht; Loomade arv TSEsse nakatunud põllumajandusettevõttes tehnoloogiliste rühmade kaupa; nakkusallikas (kahtlustatav või kinnitust leidnud); võimalikud kontaktpõllumajandusettevõtted nakkusallikaga ja antud koldega.

18

6. Tegevusjuhised taudikoldes

6.1 TSE diagnoosimise korral rakendatavad abinõud ja kitsendused

Kohe pärast ametliku diagnoosi panekut peab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht või tema poolt volitatud järelevalveametnik rakendama järgmisi abinõusid ja kitsendusi (lisa 3) kooskõlas määruse (EÜ) nr 999/2001 artikliga 13:a) looma, kellel diagnoositi TSE, kõik kehaosad, sealhulgas nahk ja veri, hävitatakse punktis 7.3 nimetatud korras. Nõue ei laiene parafiinblokkides proovimaterjalile, mida säilitatakse laboratooriumis;b) viiakse läbi uurimine riskirühma kuuluvate loomade väljaselgitamiseks, milleks vajalike toimingute loetelu on toodud alljärgnevas tabelis:

Loomade riskirühm

Toimingud

1. Veiste riskirühma kuuluvate loomade väljaselgitamiseks tuleb kindlaks teha:

1.1. Kõik mäletsejalised, kes asusid samas loomapidamishoones või -rajatises koos loomaga, kellel haigus diagnoositi.1.2. Kõik kuni kaks aastat enne haiguse kliinilist ilmnemist või pärast seda sündinud järglased emasloomalt, kellel haigus diagnoositi.1.3. Kõik haige looma kohorti kuuluvad loomad. Haige looma kohort on veiste rühm, kuhu kuuluvad loomad, kes on sündinud samas karjas 12 kuud enne või 12 kuud pärast nakatunud looma sündi, ning loomad, kes on esimese eluaasta jooksul koos nakatunud loomaga kasvanud ja saanud sama sööta.1.4. Haigustekitajate võimalik päritolu ning loomakasvatushooned ja -rajatised, kus võivad asuda nakatunud loomad, embrüod või munarakud või kus loomi on söödetud tabeli punktis 1.3 nimetatud söödaga või mis on võinud mingil muul võimalikul viisil TSE tekitajatega saastuda.1.5. Muud loomad loomakasvatushoones või -rajatises, kus haigus on diagnoositud või muudes loomakasvatushoonetes või -rajatistes, mis võivad olla TSE tekitajatega saastunud või mis on puutunud kokku nakkusallika või tabeli punktis 1.3 nimetatud söödaga.1.6. Võimaliku haigustekitajatega saastunud sööda või muu materjali liikumine või muud nakkuse levimisviisid, mis võivad arvesse tulla TSE nakkuse sissetoomisel karja, kus asus loom, kellel diagnoositi TSE, või nakkuse levimisel sealt edasi.

2. Lammaste ja kitsede riskirühma kuuluvate loomade väljaselgitamiseks tuleb kindlaks teha:

2.1. Kõik mäletsejalised peale lammaste ja kitsede, kes asusid samas loomapidamishoones või -rajatises koos loomaga, kellel haigus diagnoositi.2.2. TSE diagnoosiga looma vanemad, kõik embrüod, munarakud ja viimased järglased.2.3. Punktis 2.2 nimetamata lambad ja kitsed, kes asuvad samas loomapidamishoones või -rajatises, kus haigus on diagnoositud.

2.4. Haiguse võimalik päritolu ning muud loomakasvatushooned ja -rajatised, kus on loomi, embrüoid või munarakke, mis võivad olla TSE tekitajate poolt nakatatud või mis on puutunud kokku sama sööda või nakkusallikaga

19

2.5. Võimaliku haigustekitajatega saastunud sööda või muu materjali liikumine või muud nakkuse levimisviisid, mis võivad arvesse tulla TSE nakkuse sissetoomisel karja, kus asus loom, kellel diagnoositi TSE või nakkuse edasi levimisel.

c) nende riskirühma kuuluvate loomade loetelu, kes tuleb tappa või hukata ja täielikult hävitada veisel BSE ametliku diagnoosi puhul, on toodud alljärgnevalt:

kõik veised, kes asusid samas loomapidamishoones või –rajatises koos loomaga,kellel BSE diagnoositi. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril on õigus tulenevalt episotoloogilisest olukorrast ning loomakasvatushoones või –rajatises peetavate loomade päritolu andmete jälgitavusest õigus otsustada mitte tappa kõiki veiseid;

kui BSE esinemine on kinnitatud emasloomal, siis kõik kaks aastat enne haiguse kliinilist ilmnemist või pärast seda sündinud järglased;

kõik BSE diagnoosiga veise kohorti kuuluvad loomad (tabeli punkt 1.3). Veterinaar- ja Toiduamet võib otsustada mitte tappa ja hävitada nimetatud kohordi loomi,

kui on võimalik tõestada, et need loomad ei saanud nakatanud loomaga sama sööta; VTA peadirektoril on õigus otsustada nimetatud kohortide loomade tapmist ja hävitamist

edasi lükata kuni loomade tootliku eluea lõpuni, kui kõnealused loomad on pidevalt seemenduskeskuses hoitavad pullid ja on võimalik tagada, et nad pärast surma täielikult hävitatakse.

6.2. TSE esinemise kinnitamise puhul lambal või kitsel

6.2.1. Lambal või kitsel BSE ametliku diagnoosi puhul kuuluvad viivitamatu tapmisele ja täielikule hävitamisele:

BSE diagnoosiga looma vanemad, ja emaslooma puhul kõik embrüod, munarakud ja viimased järglased;

eelnevas punktis nimetamata lambad ja kitsed, kes asusid samas loomapidamishoones või -rajatises koos loomaga, kellel haigus diagnoositi;

haiguse võimaliku päritolumajandi ning muude loomakasvatushoonete ja -rajatiste loomad, embrüod ja munarakud, mis võivad olla BSE tekitajate poolt nakatatud või mis on puutunud kokku sama sööda või nakkusallikaga;

võimaliku haigustekitajatega saastunud sööt või muu materjal, mis võivad arvesse tulla BSE nakkuse sissetoomisel karja, kus asus loom, kellel diagnoositi BSE või nakkuse edasi levimisel.

Üle 18 kuu vanuseid hävitamise eesmärgil tapetud loomi kontrollitakse TSE esinemise suhtes, võttes aluseks järgmises tabelis esitatud valimi suurusele vastava juhuslikult võetud lihtvalimi:

Üle 18 kuu vanuste hävitamise eesmärgil tapetud loomade arv karjas

Valimi minimaalne suurus

70 või vähem Kõik nõuetele vastavad loomad

80 68

90 73

100 78

120 86

140 92

160 97

180 101

200 105

250 112

300 117

20

350 121

400 124

450 127

500 või rohkem 150

Hävitamisele kuuluvatelt loomadelt saadud piim ja piimatooted, mis olid samas ettevõttes olemas alates kuupäevast, mil saadi kinnitus, et BSEd ei saa välistada, kuni loomade täieliku hävitamise kuupäevani, hävitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklile 12.Määratakse kindlaks kõikide lammaste, ent siiski mitte enam kui 50 lamba prioonvalgu genotüüp.Tapetud loomad ja nendelt pärinevad loomsed saadused hävitatakse punktis 7.3 nimetatud korras.Pärast kõikide loomade tapmist ja täielikku hävitamist kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes punktis 10 sätestatud tingimusi.

6.2.2. Lambal või kitsel TSE ametliku diagnoosi puhul (kui BSE ja atüüpiline skreipi on välistatud) kasutatavad meetmed:

Kui BSE ja atüüpilise skreipi esinemine vastavalt sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele välistatakse, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes punktis a sätestatud tingimusi ning VTA peadirektori otsuse kohaselt punktis b sätestatud 1. võimaluse või punktis c sätestatud 2. võimaluse tingimusi.a) Kui kinnitatud TSE juhtumi korral on tegu klassikalise skreipijuhtumiga, ei kasutata hävitamisele kuuluvatelt loomadelt saadud piima ja piimatooteid.

b) esimene võimalus - kõikide loomade tapmine ja täielik hävitamine:

Kuuluvad viivitamatu tapmisele ja täielikule hävitamisele epidemioloogilise uurimise käigus kindlaks tehtud loomad:

TSE diagnoosiga looma vanemad, kõik embrüod, munarakud ja viimased järglased; eelnevas punktis nimetamata lambad ja kitsed, kes asusid samas loomapidamishoones või

-rajatises koos loomaga, kellel haigus diagnoositi.Üle 18 kuu vanuseid hävitamise eesmärgil tapetud loomi kontrollitakse TSE esinemise suhtes, võttes aluseks järgmises tabelis esitatud valimi suurusele vastava juhuslikult võetud lihtvalimi:




80 68

90 73

100 78

120 86

140 92

160 97

180 101

200 105

250 112

300 117

21

350 121

400 124

450 127

500 või rohkem 150

Määratakse kindlaks kõikide lammaste, ent siiski mitte enam kui 50 lamba prioonvalgu genotüüp.Erandina 1. võimaluse esimeses lõigus sätestatud nõuetest võib VTA selle asemel otsustada:i) asendada kõikide loomade viivitamatu tapmine ja täielik hävitamine nende tapmisega inimtoiduks, tingimusel, et:- loomad tapetakse inimtoiduks Eesti Vabariigi territooriumil;- kõiki üle 18 kuu vanuseid inimtoiduks tapetavaid loomi kontrollitakse TSE esinemise suhtes;ii) teha alla kolme kuu vanuste ute- ja kitsetallede puhul erand nõudest loomad viivitamata tappa ja hävitada, tingimusel, et nad tapetakse inimtoiduks hiljemalt kolme kuuseks saamisel.Kõikide loomade tapmise ja täieliku hävitamise või inimtoiduks tapmise ajal kohaldatakse põllumajandusettevõttes, kes on otsustanud rakendada 1. võimalust, punkti 6.2.2 alapunktis a ja punkti 10.3 alapunkti b kolmandas ja neljandas taandes sätestatud meetmeid.Pärast kõikide loomade tapmist ja täielikku hävitamist või inimtoiduks tapmist kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes, kus on otsustatud rakendada 1. võimalust, punktis 10 sätestatud tingimusi.

Võic) teine võimalus – ainult vastuvõtlike loomade tapmine ja täielik hävitamine:

Määratakse kõikide põllumajandusettevõttes olevate lammaste prioonvalgu genotüüp. Järgnevalt viivitamata tapetakse ja täielikult hävitatakse epidemioloogilise uurimise käigus kindlaks tehtud loomad:

TSE diagnoosiga looma vanemad, kõik embrüod, munarakud ja viimased järglased; eelnevas punktis nimetamata lambad ja kitsed, kes asusid samas loomapidamishoones või

-rajatises koos loomaga, kellel haigus diagnoositi.

See nõue ei kehti järgmiste loomade puhul:

- ARR/ARR genotüübiga tõujäärad;- vähemalt ühe ARR alleeliga ja ilma VRQ alleelita aretusuted ning peale uurimist

nendel sündinud talled, tingimusel, et tallede genotüüp vastab selle lõike nõuetele;- vähemalt ühe ARR alleeliga tapaloomadeks mõeldud lambad;- kui VTA nii otsustab, alla kolme kuu vanused ute- ja kitsetalled, tingimusel, et

nad tapetakse inimtoiduks hiljemalt kolme kuuseks saamisel. Nende ute- ja kitsetallede puhul tehakse genotüübi määramise nõudest erand.

Üle 18 kuu vanuseid hävitamise eesmärgil tapetud loomi kontrollitakse TSE esinemise suhtes, võttes aluseks järgmises tabelis esitatud valimi suurusele vastava juhuslikult võetud lihtvalimi:




80 68

22

90 73

100 78

120 86

140 92

160 97

180 101

200 105

250 112

300 117

350 121

400 124

450 127

500 või rohkem 150

Erandina 2. võimaluse esimeses lõigus sätestatud nõuetest võib VTA selle asemel otsustada:

i) asendada 2. võimaluse esimeses lõigus osutatud loomade tapmine ja täielik hävitamine nende tapmisega inimtoiduks, tingimusel, et:- loomad tapetakse inimtoiduks Eesti Vabariigi territooriumil;- kõiki üle 18 kuu vanuseid inimtoiduks tapetavaid loomi testitakse TSE esinemise suhtes;ii) lükata 2. võimaluse esimeses lõigus osutatud loomade genotüübi määramine ning sellele järgnev tapmine ja täielik hävitamine või inimtoiduks tapmine kuni kolmeks kuuks edasi, juhul kui näitjuhtum leiab kinnitust vahetult enne poegimisperioodi algust, tingimusel, et uted ja kitsed ning nende vastsündinud talled hoitakse kogu perioodi vältel teiste põllumajandusettevõtete lammastest ja kitsedest eraldi;iii) lükata 2. võimaluse esimeses lõigus osutatud loomade tapmine ja täielik hävitamine või inimtoiduks tapmine alates näitjuhtumi kinnitamise päevast kuni kolmeks aastaks edasi lambakarjades ja põllumajandusettevõtetes, kus lambaid ja kitsi hoitakse koos. Selles lõigus sätestatud erandit kohaldatakse vaid juhtumite suhtes, mille puhul VTA leiab, et epidemioloogilist olukorda ei ole võimalik lahendada asjaomaseid loomi tapmata, ent seda ei saa põllumajandusettevõtte lambapopulatsiooni madala resistentsustaseme ja muude kaalutluste, sealhulgas majanduslike tegurite tõttu teha kohe. Muud kui ARR/ARR-genotüübiga tõujäärad tuleks viivitamata tappa või kastreerida ning rakendada tuleks kõiki võimalikke meetmeid, et suurendada põllumajandusettevõtte lambapopulatsiooni geneetilist resistentsust, kasutades muu hulgas uttede läbimõeldud aretamist ja väljapraakimist, et suurendada ARR-alleeli esinemise sagedust ja kõrvaldada VRQ-alleel. Põllumajandusettevõtte eest vastutav liikmesriik tagab, et edasilükkamisperioodi lõpus tapetavate loomade arv ei oleks suurem kui nende loomade arv, kes oleks tapetud vahetult pärast näitjuhtumi kinnitamist.2. võimaluse esimeses lõigus osutatud loomade tapmise ja täieliku hävitamise või inimtoiduks tapmise ajal kohaldatakse põllumajandusettevõttes, mis on otsustanud kohaldada 2. võimalust, meetmeid, mis on sätestatud punkti 6.2.2 alapunktis a, punktis 10.1.1, punkti 10.1.2 alapunktides a ja b, punktis 10.2 ning punkti 10.3 alapunkti a esimeses ja teises taandes, alapunkti b esimeses, kolmandas ja neljandas taandes ning punktis c. (piirangute ajal ei tohi kitsi ettevõtesse tuua ega välja viia).Kui VTA otsustab aga lükata loomade tapmise ja täieliku hävitamise või nende inimtoiduks tapmise alapunkti iii kohaselt edasi, kohaldatakse ettevõttes meetmeid, mis on sätestatud punkti 6.2.2 alapunktis a ning punktis 6.4.Pärast 2. võimaluse esimeses lõigus osutatud loomade tapmist ja täielikku hävitamist või inimtoiduks tapmist kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes, kes on otsustanud rakendada 2. võimalust, punktis 10 sätestatud tingimusi.

23

d) erandina punktides b ja c sätestatud meetmetest ja üksnes juhul, kui põllumajandusettevõttes kinnitatud TSE juhtumi näol on tegu atüüpilise skreipijuhtumiga, võib VTA otsustada kohaldada punktis 6.5 sätestatud meetmeid.

6.3 Meetmed juhul, kui nakatunud loom on sisse toodud teisest põllumajandusettevõttest

VTA peadirektor võib juhtumi arenguloost lähtuvalt otsustada kohaldada likvideerimismeetmeid kinnitatud nakkusjuhuga ettevõtte asemel või sellele lisaks nakatunud looma päritoluettevõttes. Kui maad kasutab ühiskarjatamiseks mitu karja, võib VTA peadirektor meetmete kohaldamisel otsustada piirduda ühe karjaga, võttes arvesse kõiki epidemioloogilisi tegureid. Kui ühes põllumajandusettevõttes peetakse rohkem kui üht karja, võib VTA otsustada, et likvideerimismeetmeid kohaldatakse ainult selle karja suhtes, kus TSE leidis kinnitust. Seda võimalust kasutatakse juhul, kui on olemas tõendus, et karju on hoitud üksteisest eraldatult ja nakkuse levimine karjade vahel kas otseselt või kaudsel teel on ebatõenäoline.

6.4. Meetmed põllumajandusettevõte kohta, kus on kasutatud punkti 6.2.2. c) alapunktis iii) kirjeldatud erandit

Kui VTA otsustab rakendada punkti 6.2.2 alapunkti c alapunktiga iii ette nähtud erandit 2. võimalusest, võetakse põllumajandusettevõtte suhtes viivitamata järgmised meetmed kuni tapmiseks kindlaks tehtud loomade täieliku hävitamise või inimtoiduks tapmiseni:1. Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse tõhustatud TSE seire korda, mille raames muu hulgas kontrollitakse TSE esinemise suhtes kõiki järgmiseid loomi, kes on üle 18 kuu vanused, v.a ARR/ARR-genotüübiga lambaid:a) inimtoiduks tapetud loomad;b) loomad, kes on põllumajandusettevõttes surnud või tapetud, ent keda ei tapetud haiguste likvideerimise programmi raames.2. Põllumajandusettevõttesse võib tuua üksnes järgmisi lambaid:a) ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;b) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita emased lambad.Erandina punktidest a ja b võib VTA siiski lubada tuua põllumajandusettevõttesse punktides c ja d osutatud loomi, kui VTA on kandnud ettevõttes kasvatatava tõu vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 IV lisale põllumajanduse jaoks kadumisohus olevate kohalike tõugude loetellu ja kui ARR-alleeli esinemissagedus on asjaomase tõu puhul väike:c) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita isased lambad;d) ilma VRQ-alleelita emased lambad.3. Põllumajandusettevõttes võib kasutada üksnes järgmiseid tõujäärasid ning lambaspermat ja -embrüoid:a) ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;b) ARR/ARR-genotüübiga jäärade sperma;c) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita embrüod.Erandina punktidest a, b ja c võib VTA siiski lubada kasutada põllumajandusettevõttes punktides d, e ja f osutatud tõujäärasid ning lambaspermat ja -embrüoid, kui VTA on kandnud ettevõttes kasvatava tõu vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 IV lisale põllumajanduse jaoks kadumisohus olevate kohalike tõugude loetellu ja kui ARR-alleeli esinemissagedus on asjaomase tõu puhul väike:d) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita isased lambad;e) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita lammaste sperma;f) ilma VRQ-alleelita embrüod.4. Loomade väljaviimine põllumajandusettevõttest on lubatud loomade hävitamiseks või järgmistel tingimustel:

24

a) ARR/ARR-genotüübiga jäärasid ja uttesid võib viia põllumajandusettevõttest välja kõikidel otstarvetel, sealhulgas aretamiseks, tingimusel, et nad viiakse teistesse põllumajandusettevõtetesse, mille suhtes kohaldatakse meetmeid punkti 2.2.2 alapunkti c kohaselt;b) kohe inimtoiduks tapmiseks võib põllumajandusettevõttest välja viia järgmiseid loomi:- kas vähemalt ühe ARR-alleeliga lambad ning, kui VTA nii otsustab, ute- ja kitsetalled, kes on tapmise päeval alla kolme kuu vanused, või- kõik loomad, kui VTA on otsustanud kohaldada punkti 2.2.2 alapunkti c alapunktis iii sätestatud erandit 2. võimalusest;c) kui VTA nii otsustab, võib ute- ja kitsetallesid viia Eesti territooriumil asuvasse teise põllumajandusettevõttesse üksnes tapaeelseks nuumamiseks, tingimusel, et:- sihtkoha põllumajandusettevõttes ei ole muid kui tapaeelseks nuumamiseks ettenähtud lambaid ja kitsi;- pärast nuumamise lõppu viiakse ute- ja kitsetalled, kes on pärit põllumajandusettevõtetest, mille suhtes kohaldatakse likvideerimismeetmeid, otse Eesti territooriumil asuvasse tapamajja, kus nad tapetakse hiljemalt 12 kuu vanuseks saamisel.5. VTA peab tagama, et spermat, embrüoid ega munarakke ei saadeta ettevõttest välja.6. Uttede ja kitsede poegimise ajal on keelatud karjatada põllumajandusettevõtte lambaid ja kitsi koos teiste põllumajandusettevõtete lammaste ja kitsedega.Muul ajal kohaldatakse ühise karjatamise suhtes piiranguid, mille määrab VTA kõigi epidemioloogilisi tegureid arvesse võtmisel.Pärast punktides 1kuni 6 rakendatud meetmeid kohaldatakse punktis 10 sätestatud piiranguid.

6.5. Atüüpilise skreipijuhtumi puhul kohaldatavad meetmed:

Juhul, kui põllumajandusettevõttes kindlaks tehtud TSE juhtumi puhul on tegemist atüüpilise skreipiga, kohaldatakse ettevõtte suhtes kahe aasta jooksul pärast viimase TSE-juhtumi avastamist järgmised meetmed:a) tehakse kindlaks kõik põllumajandusettevõtte lambad ja kitsed;b) põllumajandusettevõttes tuleb kaks aastat läbi viia tõhustatud TSE seiret koos kõigi inimtoiduks tapetud üle 18 kuu vanuste lammaste ja kitsede ning kõigi põllumajandusettevõttes surnud või tapetud üle 18 kuu vanuste lammaste ja kitsede kontrollimisega.Kui kaheaastase tõhustatud TSE seire käigus leiab kinnitust mõni muu TSE juhtum kui atüüpilise skreipi juhtum, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes punktis 6.2 osutatud meetmeid.

6.6. Erandid

Kui karjades, kus kohaldatakse erandeid, ning on lubatud asendada kõikide loomade viivitamatu tapmine ja täielik hävitamine nende tapmisega inimtoiduks, avastatakse täiendavaid TSE juhtumeid, siis hinnatakse kõnealuste erandite võimaldamise tingimused ümber.

7. Loomade hukkamine, korjuste ja saastunud materjali hävitamine

7.1. Nakatunud loomakasvatusettevõtte loomade hindamine

Enne loomade tapmist esitab VTA kohaliku asutuse juht loomaomanikule või -pidajale kirjaliku ametliku otsuse loomakasvatusettevõtte veiste või lammaste, kitsede hukkamisele või tapmisele määramise kohta (lisa 6). Loomakasvatusettevõtte veised või lambad, kitsed hinnatakse enne tapmist või hukkamist ning see fikseeritakse kirjalikult (lisa 5). Hindamine viiakse läbi järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti järelevalve all. Pärast loomade hukkamist koostatakse põllumajandusloomade hukkamise akt (Lisa 7).

25

7.2. Nakatunud loomakasvatusettevõtte vastuvõtlike loomade hukkamine ja tapmine

Loomade hukkamisel võetakse arvesse nõukogu määruses nr 1099/2009, 24. septembrist 2009, loomade kaitse kohta surmamisel, kehtestatud nõudeid. VTA kohalik asutus peab enne hukkamise alustamist koostama tegevuskava vastavalt ülalnimetatud määruse Art 18 lõige 1-le ning tagama vastavalt sellele toimingute läbiviimise vältides TSE tekitaja mis tahes levikut.

Loomi võib tappa tunnustatud tapamajas.

Hukkamismeetoditena on lubatud kasutada:

- elektrilist hukkamist (sobib väikemäletsejalistele). Elektrilise hukkamise korral haaratakse tangidega looma peapiirkonda (välistest kuulmekäikudest ettepoole) uimastamise eesmärgil. Tagada tuleb elektroodide kontakt looma nahaga. Vajadusel tuleb piisava kontakti saavutamiseks eemaldada liigne karv või niisutada nahka. Seejärel haaratakse tangidega südame piirkonnast, millega peatatakse südame töö, kusjuures intervall uimastamise ja südame seiskamise vahel ei tohi olla rohkem kui 20 sek. Uimastamise ajal tuleb ettenähtud voolutugevus saavutada ühe sekundiga.

Loom/looma vanus

Maksimaalne sagedus (Hz)

Voolupinge (V)

Minimaalne voolu tugevus

(A)

Peapiirkond (sek)

Südame piirkond (sek)

VASIKAD (alla kuue kuu vanused)

50 220 1,25 3 45

LAMBAD 50 220 1,0 3 45

KITSED 50 220 1,0 3 45

kasutades farmakoloogilisi preparaate, näiteks: T61 (veisele intravenoosselt: 4,0-6,0 ml/50 kg kehamassi kohta); Dorminal 20% (1 ml süstelahust sisaldab pentobarbitaalnaatriumit 200 mg; veis: 50 mg/kg kehamassi kohta kiiresti i.v., kateetriga). Ravimi manustamisega hukatakse vajadusel väikemäletsejalisi, süstides suurtes doosides barbituraadi rea preparaate.

- uimastamise poltpüstoliga, millele järgneb looma veretustamine (sobib juhul, kui on vajalik võtta ajuproov)

Loomi tuleb hukata alal, mida on surmamisjärgselt hõlbus puhastada ja desinfitseerida. Tõrksate, ohtlike või muul viisil raskesti käsitsetavate loomade korral tuleb enne hukkamist manustada rahustit süstimise teel või uinutuspüssi abil.

7.3. Korjuste hävitamine

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2002 artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktidele i ja ii kuuluvad TSE taudikahtlusega loomad ja loomad, kellel TSE esinemine on ametlikult kinnitatud ning TSE likvideerimise käigus tapetud või hukatud loomad 1. kategooria loomsete kõrvalsaaduste hulka ning neid tuleb käidelda ainult selleks tunnustatud töötlemis- või (koos-) põletamisettevõttes.

TSE kahtluse või kinnitusega loomade korjuste hävitamiseks erandid puuduvad. Neid ei ole lubatud matta, põletada ega muul viisil kõrvaldada. TSE kahtluse või kinnitusega loomade

26

korjused on lubatud käidelda vaid tunnustatud 1. kategooria töötlemis- või (koos-põletamisettevõttes.

8. Sanitaarmeetmed

Loomakasvatusettevõte, kus nakatunud loom asus, puhastatakse, kuid üldist desinfitseerimist vaja ette võtta ei ole.

9. Ravi

Haigete loomade raviks vahendid puuduvad. Haiged loomad tapetakse, korjused hävitatakse.

10. Kitsenduste lõpetamine ja hoonete taasasustamine

10.1 Tingimused hoonete taasasustamisel

Hoonete taasasustamisel veistega pole piiranguid. Lammaste ja kitsede puhul kasutatavad meetmed (vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 VII Lisa A Peatüki punktile 3).Pärast kõikide põllumajandusettevõttes kindlaks tehtud loomade tapmist ja täielikku hävitamist või inimtoiduks tapmist vastavalt punktile 6.2.1 või punkti 6.2.2 alapunktile b või c:1. kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes tõhustatud TSE seiret, mille raames muu hulgas kontrollitakse TSE esinemise suhtes kõiki järgmiseid loomi, kes on üle 18 kuu vanused, v.a ARR/ARR-genotüübiga lambaid:a) loomad, keda hoiti põllumajandusettevõttes TSE juhtumi kinnitamise ajal vastavalt punkti 6.2.2 alapunktile c ja kes on tapetud inimtoiduks;b) loomad, kes on põllumajandusettevõttes surnud või tapetud, ning keda ei tapetud haiguste likvideerimise programmi raames.2. Põllumajandusettevõttesse võib tuua üksnes järgmisi loomi:a) ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;b) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita emased lambad;c) kitsed, tingimusel, et pärast karja hävitamist on põllumajandusettevõtte kõiki lautu puhastatud ja desinfitseeritud.

10.2 Lambasperma- ja embrüote kasutamine

Põllumajandusettevõttes, kus on toimudud loomade tapmine ja hävitamine või inimtoiduks tapmine punkti 6.2.1, punkti 6.2.2 alapunkti b või c kohaselt võib kasutada üksnes järgmiseid tõujäärasid ning lambaspermat ja -embrüoid:a) ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;b) ARR/ARR-genotüübiga jäärade sperma;c) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita embrüod.

10.3 Liikumispiirangud põllumajandusettevõttest välja viidavatele loomadele

Loomade väljaviimine põllumajandusettevõttest on lubatud loomade hävitamiseks või järgmistel tingimustel:

27

a) kõikidel otstarvetel, sealhulgas aretamiseks, tohib põllumajandusettevõttest välja viia järgmisi loomi:- ARR/ARR-genotüübiga lambad;- vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita uted, tingimusel et nad viiakse teistesse põllumajandusettevõtetesse, millele on kehtestatud pärast punkti 6.2.2 alapunkti c kohaste meetmete võtmist piirang;- kitsed, tingimusel, et nad viiakse teistesse põllumajandusettevõtetesse, millele on kehtestatud pärast punkti 6.2.2 alapunkti c kohaste meetmete võtmist piirang;b) kohe inimtoiduks tapmiseks võib põllumajandusettevõttest välja viia järgmiseid loomi:- vähemalt ühe ARR-alleeliga lambad;- kitsed;- kui VTA nii otsustab, ute- ja kitsetalled, kes on tapmise päeval alla kolme kuu vanused;- kõik loomad, kui VTA on otsustanud kohaldada punkti 6.2.2 alapunkti b alapunktis i ja punkti 6.2.2 alapunkti c alapunktis i sätestatud erandeid;c) kui VTA nii otsustab, võib ute- ja kitsetallesid viia Eesti territooriumil asuvasse teise põllumajandusettevõttesse üksnes tapaeelseks nuumamiseks, tingimusel, et:- sihtkoha põllumajandusettevõttes ei ole muid kui tapaeelseks nuumamiseks ettenähtud lambaid ja kitsi;- pärast nuumamise lõppu viiakse ute- ja kitsetalled, kes on pärit põllumajandusettevõtetest, mille suhtes kohaldatakse likvideerimismeetmeid, otse Eesti territooriumil asuvasse tapamajja, kus nad tapetakse hiljemalt 12 kuu vanuseks saamisel.

10.4 Kitsenduste kehtivusaeg

Punktides 10.1 kuni 10.3 sätestatud piiranguid kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes:a) kuni kõik põllumajandusettevõtte lambad kuuluvad ARR/ARR-tüüpi, tingimusel, et põllumajandusettevõttes ei hoita kitsi, võib) kahe aasta jooksul alates kõikide punktis 6.2.1, punkti 6.2.2 alapunktis b või c osutatud meetmete lõpuleviimisest, tingimusel, et selle aja jooksul ei tuvastata ühtki muud TSE juhtumit kui atüüpilist skreipit. Kui selle kahe aasta jooksul leiab kinnitust atüüpilise skreipi juhtum, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes ka punktis 6.5 osutatud meetmeid.

11. Õiguslikud alused

11.1 Haiguse diagnoosimine ja teatamiskohustus

Vastavalt põllumajandusministri 25.11.1999.a. määrusele nr 34 “Teatamiskohustuslike ja registreerimiskohustuslike loomataudide loetelu kinnitamine” kuuluvad BSE ja skreipi ohtlike loomataudide hulka, mis on teatamiskohustuslikud. Samuti tuleb teatada teiste TSE-de esinemisest vastavalt loomatauditõrjeseaduse (edaspidi LTTS) §38 lõige 3-le. Loomapidaja on kohustatud koheselt teavitama veterinaararsti üle 24 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse surmast, loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest (LTTS § 9 punkt 1).Veterinaararst on kohustatud TSE kahtlusest või diagnoosimisest teavitama koheselt järelevalveametnikku või volitatud veterinaararsti ja loomapidajat (LTTS §39 lõige 1).TSE esinemise kahtlusel või diagnoosimisel peavad järelevalveametnikud, volitatud veterinaararstid ja veterinaararstid, samuti veterinaarlaboratooriumid ja teised isikud viivitamatult teavitama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust (LTTS §38 lõige 1). Laboratooriumid, mis on loetletud veterinaarkorralduse seaduse §5 lõikes 5 on kohustatud viivitamatult teavitama TSE kahtlusest või diagnoosimisest Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorit, tema äraolekul tema asetäitjat ning selle Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhti, kelle järelevalvealalt uurimismaterjal pärines (LTTS §41 lõige 1). Veterinaar- ja

28

Toiduameti kohaliku asutuse juht on kohustatud viivitamatult informeerima TSE kahtlusest või diagnoosimisest Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorit, tema äraolekul tema asetäitjat ning naaberpiirkondade Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuste juhte (LTTS §40 lõige 1). Samuti on Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kohustatud viivitamata teavitama Terviseameti piirkondlikku talituse vastava maakonna esindust.Veterinaar- ja Toiduamet teatab rahvusvahelistele veterinaarorganisatsioonidele, Euroopa Komisjonile ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja Eesti naaberriikide pädevatele asutustele rahvusvaheliselt teatamiskohustuslikeks tunnistatud loomataudide puhkemisest, loomatauditõrje alaste kitsenduste kehtestamisest ja nende lõpetamisest. Teatamine toimub Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi 82/894/EMÜ loomahaiguste ühendusesisese teavitamise kohta ja selle alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni vastavate otsuste sätete ning Maailma Loomaterviseorganisatsiooni nõuete kohaselt.

11.2 Loomaomaniku kohustus teha koostööd taudi tõrjumisel

Vastavalt veterinaarkorralduse seaduse § -s 35 sätestatule loomapidaja on kohustatud:1) võimaldama järelevalveametnikul ja volitatud veterinaararstil takistamatult teostada järelevalvetoiminguid nende pädevuse piires;2) võimaldama järelevalveametniku ja volitatud veterinaararsti juurdepääs järelevalveks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile;3) tagama järelevalveametnikule, volitatud veterinaararstile ja veterinaararstile ohutud töötingimused;4) tagama vajaduse korral järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile abi järelevalvetoimingute teostamisel, vastasel juhul on järelevalveametnikul või volitatud veterinaararstil õigus kasutada palgalist tööjõudu, kusjuures töö eest tasub järelevalveobjekti valdaja;5) tagama järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile järelevalvetoimingute teostamiseks vajalike tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohased ruumid tasuta kasutamiseks, sealhulgas vajaduse korral sisustatud bürooruumid ja sidevahendid. Sideteenuse eest tasub järelevalveasutus.Lisaks on loomapidaja kohustatud pidama kinni loomatauditõrje seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatest nõuetest loomataudide ennetamisel ja tõrjel ning järgima loomataudi esinemise tõttu kehtestatud kitsendusi (LTTS §9 lõige 3).

11.3 Taudi seireks ja tõrjumiseks ettevõetavad meetmed

TSE seirekava on kooskõlas Komisjoni Rakendusotsustega nr 2011/358/EL ja nr 2013/76/EL, millega muudetakse otsust 2009/719/EÜ, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel läbi vaadata iga-aastased BSE seireprogrammid.Taudi tõrjumiseks ettevõetavad meetmed on kooskõlas:

loomatauditõrje seadusega ning sellest tulenevate määrustega; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 22.05.2001.a. määrusega (EÜ) nr 999/2001, millega

sätestatakse teatavate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad;

Komisjoni määrusega (EL) nr 630/2013, 28. juuni 2013 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) lisasid;

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete terviseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 ning nende muudatustega.

29

11.4 Piirangud potentsiaalselt saastunud materjalile

Loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral võib Veterinaar- ja Toiduamet kohaldada loomataudi leviku tõkestamiseks loomatauditõrje eeskirjas või asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud või OIE põhimõtete, meetodite, soovituste ja juhendite kohaseid järgmisi kitsendusi:1) piirang loomataudile vastuvõtlike loomade veole ning neilt pärinevate loomsete saaduste veole ja käitlemisele; 2) piirang sööda ja muu nakkust edasikandva eseme või materjali veole ja käitlemisele, inimeste ja veokite liikumisele ning muu asjakohane tegevuse piirang. (LTTS § 451 lõige 1).

11.5 Loomade surmamine ja rümpade ning saastunud materjali hävitamine

Loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral võib loomataudi leviku tõkestamiseks määrata loom tapmisele või hukkamisele (LTTS § 451 lõige 2). Sööt, sõnnik, allapanu ja muu materjal ning jäätmed, mis võivad olla saastunud haigusetekitajaga, hävitatakse või töödeldakse järelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab haigusetekitajahävimise.Loomsete jäätmete käitlemisega tegelevad isikud on loomataudi puhkemisel kohustatud oma käitlemisvaldkonna ulatuses osalema loomataudi tagajärgede likvideerimises vastavalt VTA ettekirjutusele (LTTS § 181 lõige 6). TSE puhangu käigus tekkinud loomseid kõrvalsaadusi või neid kõrvalsaadusi sisaldavaid materjale käsitletakse 1. kategooria loomsete kõrvalsaadustena (vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr. 1069/2009 ning neid käideldakse eeltoodud määruse artikli 12 nõuete kohaselt. Loomsete kõrvalsaaduste valdaja korraldab tema valduses olevate loomsete kõrvalsaaduste käitlemise (LTTS § 181 ).

11.6 Sanitaarmeetmed

Loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral võib Veterinaar- ja Toiduamet kohaldada loomataudi leviku tõkestamiseks loomatauditõrje eeskirjas või asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud või Maailma Loomaterviseorganisatsiooni põhimõtete, meetodite, soovituste ja juhendite kohaseid järgmisi loomatauditõrje abinõusid:1) LTTS §-s 7 1nimetatud bioohutusmeetmete rakendamine; 2) kitsendustega territooriumi tähistamine ja seal peetavate loomade üle arvestuse pidamine;3) loomade pidamise, sealhulgas karjatamise ümberkorraldamine;4) loomade erimärgistamine;5) loomakasvatushoone või -rajatise või loomade pidamiseks piiratud ala korrastamine;6) asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamine;7) loomsete saaduste ja nakkust edasikandva seadme, eseme või materjali käitlemine ja vedu nakkuse levikut tõkestaval viisil;8) LTTS §-s 45 2nimetatud kitsenduse erisuse kohaldamise korral sellega hõlmatud isikute ja veovahendite loetelu koostamine ning muude kitsenduste kohaldamise või bioohutusmeetmete rakendamisega seotud või nende rakendamiseks vajalike abinõude kohaldamine (LTTS § 453 lõige 1).

11.7 Taudikahjude kompenseerimine

Loomapidajale hüvitatakse LTTS-s ja Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis sätestatud juhul, korras ja määras kooskõlas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud nõuetega loomatauditõrjega seoses tekkinud järgmine kahju:1) ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus;

30

2) ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjalija piima väärtus (LTTS § 55 lõige 1).Nende mitte eriti ohtlike loomataudide nimekiri, mille puhul LTTS § 55 lõikes 1 nimetatud taudikahju hüvitatakse, on kehtestatud põllumajandusministri 22.12.2009 a määrusega nr 136 „Nende mitte eriti ohtlike loomataudide nimekiri, mille puhul loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitatakseLooma arvestusliku väärtuse arvutamiseks korrutatakse looma lihakaal liha keskmise kokkuostuhinnaga. Aretuslooma väärtuse arvutab ekspert (PõM 2. veebruari 2010. a määrus nr 6 „Nõuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord“).

12. Õppeprogrammid, haigusteadlikkuse tõstmine.

12.1 Õppeprogrammid

Veterinaar- ja Toiduamet korraldab ameti järelvalveametnike, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium laboratooriumi töötajate erialast koolitust. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori ja Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi direktori ülesandeks on oma alluvatele volituse andmine osavõtmiseks täiendkoolitusest ning tööalase arengu hindamine. Veterinaar- ja Toiduamet organiseerib volitatud veterinaararstide ja järelvalveametnike tauditõrjealast täiendkoolitust. Õppeprogrammid volitatud veterinaararstidele ja järelvalveametnikele hõlmavad BSE ja skreipi haiguste diagnoosimist, tegevuskava haiguskahtlases ning taudistunud punktis, epidemioloogilist uurimist, järelevalve- ja seiretoiminguid, efektiivsete otsuste tegemist, arvestusepidamist kõigil tasanditel, informatsiooni liikumist, loomataudi puhkemisest teatamise ja avalikkuse teavitamise protseduure. Samuti korraldab VTA tegevusluba omavate veterinaararstide tauditõrjealast täiendkoolitust. Koolitusest peavad eelisjärjekorras osa võtma põllumajandusloomadega tegelevad veterinaararstid, loomade tapmise ning loomsete saaduste käitlemisega tegelevate ettevõtete loomaarstid ning imporditud loomadega kokkupuutuvad loomaarstid.

12.2 Haigusteadlikkuse tõstmine

Töö eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust haiguse kliinilistest tunnustest ja olemusest ning selle vältimisest ja järelevalvest. Selleks tuleb korraldada seminare ning koolitada eelkõige järgmistesse sihtrühmadesse kuuluvaid inimesi:

tapamaja töötajad; kontrollijad ja abipersonal jäätmekäitlusettevõttes; loomade kokkuostjad-edasimüüjad; söödatehase töötajad ja ka ladude töötajad, kus hoitakse söötade algkomponente; loomakasvatajad, eriti need, kes valmistavad ise oma loomadele sööta.; loomaarstiteaduskonna tudengid; loomse päritoluga toorme käitlejad.

Teavitustööd viib VTA läbi koostöös Terviseametiga ja Veterinaar-ja Toidulaboratooriumiga. Kampaaniad peavad hõlmama teadvustamist TSE ohust, taudi levikuteedest, kliinilistest sümptomitest, kiire teavitamise hädavajalikkusest ning taudi käigus tekkinud majandusliku kahju kompensatsioonimehhanismidest.

31

Documents

Haiguse määrang ja ajalooline taust · Web viewVeterinaar- ja Toiduamet teatab rahvusvahelistele veterinaarorganisatsioonidele, Euroopa Komisjonile ning Euroopa Liidu liikmesriikide