Kahala järve põhjasetete leviku ja paksuse kaardistamine, setete kirjeldamine ja mahu

arvutamine

Tallinn, 2013

Rein Sinisalu

Kahala järve põhjasetete leviku ja paksuse kaardistamine, setete kirjeldamine ja mahu arvutamine

Tellija: Kuusalu Vallavalitsus

Mõisa tee 17, Kiiu Harju maakond

OÜ Eesti Geoloogiakeskus Aivar Pajupuu juhatuse liige

Tallinn 2013

ANNOTATSIOON Rein Sinisalu. “Kahala järve põhjasetete leviku ja paksuse kaardistamine, setete kirjeldamine ja mahu arvutamine”. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, rakendusgeoloogia ja maavarade osakond, Kadaka tee 82, 12618, Tallinn 2013. 7 lk. teksti, 2 tekstilisa, 3 gr. lisa. (Kuusalu Vallavalitsus, Eesti Geoloogiakeskuse geoloogiafond). Kuusalu Vallavalitsus kuulutas Kahala järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava projekti saamiseks välja riigihanke, mille rakendamine aitaks saavutada ja säilitada järve hea seisundi ja ökoloogilise potentsiaali. Hanke esemeks oli neli teenust: limnoloogiliste uuringute tegemine; põhjasetete leviku kaardistamine ja mahu arvutamine; järve tervendamiseks vajaliku insenertehnilise tegevuskava väljatöötamine ja planeeritava tegevuse keskkonnamõju eelhinnangu koostamine. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse osaks sai Kahala järve põhjasetete leviku kaardistamine ja mahu arvutamine. Uuringutöö käigus rajati 34 sondeerimispuurauku vahekaugusega 200–250 m. Igas puuraugus määrati vee- ja järvesette paksus ning mineraalpõhja iseloom. Puuraugud rajati käsipuuriga, mille tööosa pikkus oli 1 m, iga meetri tagant, sete kirjeldati ja pildistati. Puuraukude sügavus oli vahemikus 1,9–7,5 m, kokku 174,6 jm. Järve pindala on 345,9 ha, keskmine sügavus 1,16 m, vee maht järves 4,01 mln m³. Järve põhjasettes esineb värvuse ja konsistentsi poolest kaks setteerimit - ülemine hele kuni tumepruun tombulise struktuuriga ning alumine rohekaspruun vähese peenliiva sisaldusega. Põhjasetete mahu arvutus tugineb 93 sondeerimispuuraugu andmel, millest 59 olid rajatud 1975. aasta uuringutöö käigus. Põhjasetete keskmine paksus järves on 3,55 m, sh pruuni erimi paksus on 3,01 m ja rohekaspruuni erimi paksus 0,54 m. Põhjasetete kogumaht järve 0-kontuuris on 12,28 mln m³ (60% tingniiskuse juures 3683 tuh t), sh ülemise erimi maht 10,41 mln m³ (3123 tuh t) ja alumise erimi maht 1,87 mln m³ (560 tuh t). Põhjasetete 1 m paksusega kontuuri pindala järves on 299,4 ha ja sette keskmine paksus on 4,03 m, sh pruuni tombulise erimi paksus on 3,40 m ja rohekaspruuni erimi paksus on 0,63 m. Põhjasetete kogumaht 1 m samapaksusega kontuuris on 12,07 mln m³ (3620 tuh t), sh pruuni tombulise erimi maht 10,18 mln m³ (3054 tuh t) ja rohekaspruuni erimi maht 1,89 mln m³ (566 tuh t).

Kahala järve põhjasetete täiendava uuringu tulemusena suurenes 1 m põhjasette paksusega kontuur 1975. aasta uuringutöös määratuga 5,5 ha võrra ja setete kogumaht 0,64 mln m³ (191 tuh t) võrra. Märksõnad: Kahala järv, põhjasetted, sondeerimine, puurauk, pindala, sette maht.

Projektijuht: Rein Sinisalu

Sisukord Tekst Sissejuhatus 4 1. Üldandmed ………………………………………………… ………………….. 4 2. Uuritus ……………………………………………………………………………. 4 3. Metoodika ja mahud ………………….…………………………………………… 5 4. Järve põhjasetete kirjeldus …………….………………………………………….. 5 5. Järve põhjasetete mahu arvutus …………………………………………………… 6 Kokkuvõte ……………………………………………………………………... 7 Kasutatud kirjandus …………………………………………………………… 7 Tekstilisad 1. Kahala järve põhjasetete sondeerimise andmed.....……...……….…...……….. 8 2. Fotod sondeerimispuuraukude südamikest…………………………………….. 11 Graafilised lisad 1. Kahala järve põhjasetete mahu arvutamise plaan M 1 : 10 000 2. Kahala järve samasügavusjoonte plaan M 1 : 10 000 3. Kahala järve põhjasetete läbilõiked M–M’ ja III–III’

Sissejuhatus Kuusalu Vallavalitsus kuulutas Kahala järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava projekti saamiseks välja riigihanke, mille rakendamine aitaks saavutada ja säilitada järve hea seisundi ja ökoloogilise potentsiaali. Hanke esemeks oli neli teenust: limnoloogiliste uuringute tegemine; põhjasetete leviku kaardistamine ja mahu arvutamine; järve tervendamiseks vajaliku insenertehnilise tegevuskava väljatöötamine ja planeeritava tegevuse keskkonnamõju eelhinnangu koostamine. Kahala järve põhjasetete viimane laiahaardelisem uuring tehti 1975. aastal tollase Eesti NSV MN Geoloogia Valitsuse poolt, eesmärgiga selgitada setete kasutamise võimalusi ravimuda ja põlluväetisena. Uuringutöö tulemusena selgus, et järv on jõudnud “raugaikka”, omaaegne ca 1 km² suurune veekogu on tänaseks kahanenud 346 ha-le, järve keskmine sügavus on ca 1m ning järvenõgu on ca 90% ulatuses täitunud orgaanilise settega (sapropeeliga).

1. Üldandmed Kahala järv paikneb Harju maakonnas Kuusalu vallas Kahala külas, Kuusalust 5 km kirdes, Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Järv asetseb Põhja-Eesti platool 33,00 m kõrgusel merepinnast, jääajaeelses karstilise tekkega nõos. Järvest kirde, ida ja lõuna pool on õhukese rähkse moreeniga kaetud aluspõhja kõrgendik, põhja ja lääne kallas on soostunud. Järv on ümar, veidi kirde-edelasuunas väljavenitatud kujuga, tema pindala on 346 ha, keskmine sügavus ca 1 m. Kahala järv on nõrga läbivooluga, teda toidavad Oldoja oja ning ümbritsevate põllumaade kuivenduskraavid ja aluspõhjakivimeist väljuvad allikad. Väljavool toimub järve lääneosast Loo oja kaudu Salmistu lahte. Kahala järv kujunes iseseisvaks veekoguks Antsülusjärve transgressioonil 7500–8500 aastat tagasi, mil järvest lääne pool moodustunud kirde–edelasuunaline rannavall eraldas Antsülusjärve laguuni rannikulähedaseks järveks. Algselt oli järve veetase kuni 4 meetrit kõrgem ja veepeegli pindala tänapäevasega võrreldes oluliselt suurem.

2. Uuritus

Järve põhjasetete paksuse kohta on läbi aegade avaldatud erinevaid andmeid. Nii märgib P. Thomson Tartu Ülikooli toimetistes Kahala järvemuda paksuseks 4,25 meetrit (Thomson, 1929), ajakirjas “Loodusvaatleja” avaldatud artiklis ulatuvat mudakihi paksus paiguti isegi 7,5 meetrini (Määr, 1931). Eesti maavarasid käsitlevas kogumikus on Kahala järve mudakihi paksuseks hinnatud 4 meetrit ja selle mahuks 7,5 mln m³ (Luha, 1946). EMMTUI Teaduslike tööde kogumikus on Kahala järve kohta toodud järgmised andmed: järve pindala on 358,0 ha; keskmine sügavus 0,86 m (maks. 2,8 m), järvesetete leviku pindala 350 ha, setete keskmine paksus 2,0 m (maks. 4,25 m), järvesetete maht 7,7 mln m³ (Veber, 1964).

Aastal 1975 tegi tollane Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus uuringutöö, mille eesmärgiks oli Kahala järve põhjasetete (sapropeeli) kasutamisvõimaluste selgitamine

4

põllumajanduse ja ravi tarbeks (Sinisalu, 1976). Põhjasetete uuringuvõrk koosnes ühest lääne–idasuunalisest ja viiest lõuna–põhjasuunalisest profiilist (M–M` ja I–I`… V–V`; gr. lisa 1), kuhu rajati 59 sondeerimispuurauku vahekaugusega 200 m. Põhjasetete sondeerimisel selgus, et sette levik jätkub veel 238 ha-l järve praegusest veepeeglist põhja- ja lääne suunas turbalasundi lamamis. Setete sondeerimine ja proovide võtmine toimus kahes etapis: esmalt määrati vee, turba ja sapropeeli paksus ning mineraalse lamami iseloom. Seejärel valiti 14 punkti, milledest võeti proovid agrokeemilisteks (13 punktist 44 proovi), balneoloogilisteks (4 punktist 11 proovi), sanitaar-bakteorioloogilisteks (2 punktist 4 proovi) ja palünoloogilisteks (1 punktist 31 proovi) analüüsideks. Agrokeemilised ja palünoloogilised uuringud toimusid Läti Põllumajanduse Akadeemias, balneoloogilised uuringud Üleliidulises Kurortoloogia ja Füsioteraapia Instituudis, sanitaar-bakterioloogilised uuringud Vabariiklikus Sanitaar-Epidemioloogia Jaamas. Uuringuandmed kinnitasid Kahala järvesetete sobivust kasutamiseks kompleksväetisena põllumajanduses ja ravimudana.

Järve pindalaks mõõdeti 345,91 ha, keskmiseks sügavuseks 1,15 m ja vee mahuks 3,98 mln m³. Raviotstarbelise ja põlluväetisena kasutatava järvesette maht arvutati ühe meetri kasuliku kihi paksusega 293,85 ha suurusel järveosal, kokku 11,43 mln m³ ehk 60% tingniiskuse juures 3429,2 tuh tonni.

3. Metoodika ja mahud

Käesolevale järvesetete sondeerimisele eelnevalt tähistati järve jääl GPS liikuvjaamaga 34 planeeritud puuraugu asukohad, vahekaugusega 200–250 m. Puuraukude (nr 1–34) asukohad planeeriti sellise arvestusega, et nad paigutuksid ühtlase võrguna 1975. a rajatud sondeerimispuuraukude vahele. Uuringutööde käigus määrati järve vee ja põhjasetete paksused ning mineraalse lamami iseloom. Järve veetasemeks mõõdeti abs 33,00 m. Sondeerimispuuraukude sügavused jäid vahemikku 1,9–7,5 m, kokku 174,6 jm (lisa 1). Puuraugud rajati käsipuuriga, mille tööosa (sondi) pikkus oli 1 m. Iga läbitud meetri järel puursond väljati ning selles olev setend kirjeldati ja pildistati (lisa 2).

Proovid limnoloogilisteks uuringuteks võeti puuraukudest nr 6, 19, 22 ja 33. Proovid töötleb, analüüsib ja teeb omapoolsed järeldused Limnoloogiakeskus.

4. Järve põhjasetete kirjeldus Kahala järve põhjasetetes esineb värvuse ja konsistentsi poolest kaks eriilmelist setteerimit, millest ülemine on hele kuni tumepruun ja tombulise struktuuriga, alumine on rohekaspruun, tihedama konsistentsiga ja sisaldab vähest aleuriitset purdmaterjali.

Pruun erim on Kahala järve põhjasetteis prevaleeriv, selle suurim paksus - 5,6 m, saadi käesoleva uuringutöö käigus rajatud puuraugus nr 13. Pruuni setteerimi keskmine paksus järves on 3,01 m (lisa 1). Nimetatud setteerim puudub järve lõuna- ja idakalda kitsal esialal, kuid jätkub järve veepeeglist põhja- ja lääne suunas turbalasundi all.

Rohekaspruun setteerim on pruuni erimi lamamis, selle paksus ei ületa järve valdaval osal 0,9 meetrit. Suurema paksusega (1,0–2,1 m) piirkond paikneb järve põhjaosas puuraukude III-8, III-9, IV-5…IV-9 kontuuris. Kontuuri sees on puuraugud nr 21 … 23.

5

Kahala järve põhjasetete lamamiks on ida- ja lõunakaldaesisel alal kruusasegune liiv, mis kaldast eemaldudes asendub aleuriidi, vedelplastse savise aleuriidi ning lõpuks plastse saviga.

5. Järve põhjasetete mahu arvutus Kahala järve põhjasetete mahu arvutus tugineb järgmistel materjalidel:

põhjasetete mahu arvutamise plaan mõõtkavas 1:10 000 (gr. lisa 1); põhjasetete läbilõiked M–M´ ja III–III´ (gr. lisa 3); järve sügavuse ja põhjasetete paksuste sondeerimise andmed (lisa 1); põhjasetete välikirjeldused ja fotod (lisa 2);

Järve põhjasetete mahu arvutus tugineb 93 sondeerimispuuraugu andmel, neist 59 olid rajatud 1975. aasta uuringutöö käigus. Järve pindala on 345,9 ha, keskmine sügavus on 1,16 m (lisa 1), vee maht järves 4,01 mln m³. Kahala järve põhjasetete maht arvutatakse 0-kontuuris ja 1 m samapaksusega kontuuris. Et järve põhjasetted on esindatud valdavalt kahe erimiga (pruun ja rohekaspruun) siis on eraldi välja toodud ka nende mahud. Põhjasetete keskmine paksus järve 0-kontuuris on 3,55 m, sh pruuni erimi paksus 3,01 m ja rohekaspruuni erimi paksus 0,54 m. Põhjasetete kogumaht järves on 345,9 x 3,55 = 12,28 mln m³ (60% tingniiskuse juures 3683 tuh t), sh pruuni erimi maht 345,9 x 3,01 = 10,41 mln m³ (3123 tuh t) ja rohekaspruuni erimi maht 345,9 x 0,54 = 1,87 mln m³ (560 tuh t). 1 m paksusega settekontuuri pindala järves on 299,4 ha, sette keskmine paksus 4,03 m, sh pruuni erimi paksus on 3,40 m ja rohekaspruuni erimi paksus 0,63 m. Põhjasetete maht 1 m paksusega kontuuris on 299,4 x 4,03 = 12,07 mln m³ (3620 tuh t), sh pruuni erimi maht 299,4 x 3,40 = 10,18 mln m³ (3054 tuh t) ja rohekaspruuni erimi maht 299,4 x 0,63 = 1,89 mln m³ (566 tuh t). Kahala järve põhjasetete täiendava uuringu tulemusena suurenes 1 m kasuliku kihi paksusega kontuur võrreldes 1975.a määratuga 5,5 ha võrra ja sette maht 0,64 mln m³ (191 tuh t) võrra.

6

Kokkuvõte

Kuusalu Vallavalitsus kuulutas Kahala järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava projekti saamiseks välja riigihanke, mille rakendamine aitaks saavutada ja säilitada järve hea seisundi ja ökoloogilise potentsiaali. Hanke esemeks oli neli teenust: limnoloogiliste uuringute tegemine; põhjasetete leviku kaardistamine ja mahu arvutamine; järve tervendamiseks vajaliku insenertehnilise tegevuskava väljatöötamine ja planeeritava tegevuse keskkonnamõju eelhinnangu koostamine. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse osaks sai Kahala järve põhjasetete leviku kaardistamine ja mahu arvutamine. Põhjasetete mahu arvutus tugineb 93 sondeerimispuuraugu andmel, millest 59 olid rajatud 1975. aasta uuringutöö käigus.

Järve pindala on 345,9 ha, keskmine sügavus 1,16 m, vee maht järves 4,01 mln m³. Järve põhjasettes esineb värvuse ja konsistentsi poolest kaks setteerimit - ülemine hele kuni tumepruun tombulise struktuuriga ning alumine rohekaspruun vähese peenliiva sisaldusega.

Põhjasetete keskmine paksus järves on 3,55 m, sh pruuni erimi paksus on 3,01 m ja rohekaspruuni erimi paksus 0,54 m. Põhjasetete kogumaht järve 0-kontuuris on 12,28 mln m³ (60% tingniiskuse juures 3683 tuh t), sh ülemise erimi maht 10,41 mln m³ (3123 tuh t) ja alumise erimi maht 1,87 mln m³ (560 tuh t).

Põhjasetete 1 m paksusega kontuuri pindala järves on 299,4 ha ja sette keskmine paksus on 4,03 m, sh pruuni tombulise erimi paksus on 3,40 m ja rohekaspruuni erimi paksus on 0,63 m. Põhjasetete kogumaht 1 m samapaksusega kontuuris on 12,07 mln m³ (3620 tuh t), sh pruuni tombulise erimi maht 10,18 mln m³ (3054 tuh t) ja rohekaspruuni erimi maht 1,89 mln m³ (566 tuh t).

Kahala järve põhjasetete täiendava uuringu tulemusena suurenes 1 m kasuliku kihi paksusega kontuur 5,5 ha võrra ja setete maht 0,64 mln m³ (191 tuh t) võrra.

Kasutatud kirjandus Trükised Luha, A., 1946. Eesti NSV maavarad. Tartu. Määr, A., 1931. Vesikuuse-kärsakas (Lithodactylus leucogaster) Kahala järves. “Loodusvaatleja” nr 5. Mäemets, A., 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn. Thomson, P., 1929. Die regionale Entwicklungsgeschichte der Wälder Estlands. Acta et Comm., XVII, 2. Tartu. Veber, K., 1964. Sapropeel Eesti NSV järvedes. EMMTUI Teaduslike tööde kogumik, IV. Saku. Käsikirjad Sinisalu, R., 1976. Aruanne Ülemiste, Harku ja Kahala järvede sapropeelide eeluuring põllumajanduse ja ravi tarbeks. ENSV MN Geoloogia Valitsus. Keila, 1976. EGF 3393.

7

Lisa 1

Kahala järve põhjasetete sondeerimise andmed

Jrk. Sond. Sond. puur- Veekihi Lamami

punkti augu pikkus paksus, kokku sh.

nr. nr. veepinnalt, m m pruun rohekas iseloom X Y

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

2013. aasta sondeerimise andmed

1 1 6,0 0,9 5,1 4,0 1,1 savi 6594426.72 585647.74

2 2 4,9 0,9 3,95 3,7 0,25 " 6594283.65 585851.42

3 3 6,0 1,0 4,8 3,9 0,9 " 6594611.42 585734.69

4 4 3,05 1,0 2,0 2,0 - aleuriit 6594169.16 586299.67

5 5 5,8 1,0 4,4 4,0 0,4 savi 6594405.77 586218.92

6 6 7,1 1,0 5,8 4,8 1,0 " 6594737.27 586106.63

7 7 7,0 1,3 5,4 4,5 0,9 " 6594926.43 586041.64

8 8 5,0 1,3 4,0 3,3 0,7 " 6595115.59 585976.65

9 9 4,8 1,0 3,3 2,95 0,35 savi 6595304.75 585911.66

10 10* 1,9 1,5 0,3 0,3 - liiv 6594103.47 586767.91

11 11 4,0 2,2 1,5 1,5 - savi 6594321.87 586695.81

12 12 5,0 1,6 3,2 2,85 0,35 " 6594540.28 586623.70

13 13 7,5 1,2 6,1 5,6 0,5 " 6594920.08 586498.20

14 14 7,4 1,2 6,1 5,4 0,7 " 6595157.50 586419.89

15 15 7,0 1,1 5,7 5,0 0,7 " 6595394.92 586341.58

16 16 5,4 1,0 4,1 3,7 0,4 " 6595632.34 586263.27

17 17* 2,5 2,2 0,25 0,25 - liiv 6594252.67 587185.22

18 18 4,3 2,0 2,1 1,7 0,4 aleuriit 6594487.16 587098.09

19 19 6,0 1,3 3,7 3,6 0,1 savi 6594722.83 587014.52

20 20 6,0 0,9 5,1 4,3 0,8 " 6595052.61 586897.04

21 21 6,3 1,0 5,3 4,2 1,1 " 6595264.36 586820.76

22 22 7,1 0,7 6,3 4,7 1,6 " 6595476.11 586744.48

23 23 6,02 0,5 5,5 4,2 1,3 aleuriit 6595687.86 586668.20

24 24 5,5 0,7 4,2 3,2 0,6 " 6595923.14 586583.44

25 25 1,9 0,8 1,0 1,0 - liiv,savi 6594339.84 587606.10

26 26 4,4 1,7 2,6 1,6 1,0 savi, liiv 6594574.28 587518.82

27 27 6,0 1,2 3,75 3,4 0,35 savi 6594808.72 587431.54

28 28 5,5 1,0 4,3 3,6 0,7 " 6595184.84 587293.95

29 29 5,8 1,0 4,2 3,4 0,8 " 6595394.82 587213.34

30 30 4,1 1,0 3,0 2,7 0,3 " 6595605.81 587134.79

31 31 3,8 0,8 2,9 2,7 0,2 liiv 6595816.81 587056.24

32 32 5,0 1,0 3,3 3,2 0,1 savi, liiv 6596004.36 586986.42

33 33 4,5 1,3 2,8 2,8 - " 6594822.82 587791.07

34 34* 2,0 1,4 0,5 0,5 - liiv 6595385.26 587580.99

* - järvesette paksus <1 m

Järve põhjasetete 0-kontuuris

174,6 39,70 126,55 108,55 17,60

Keskmine: 1,17 3,72 3,19 0,52

Järve põhjasetete 1 m samapaksusega kontuuris

168,2 34,6 125,50 107,50 17,60

1,12 4,05 3,47 0,57

34 p. kokku:

Järvesette paksus, m

koordinaadid

Sondeerimispuuraugu

Keskmine:

31 p. Kokku:

8

1976. aasta sondeerimise andmed

Jrk. Sihi ja Sond. puuraugu Veekihi Järvemuda

punkti pikkus vee- paksus, kokku sh. lamami

nr. nr. pinnalt, m m pruun rohekas iseloom X Y

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

1 M /0 5,8 1,0 3,7 2,2 1,5 savi 6594410.77 585599.74

2 /1 5,85 0,8 5,05 4,1 0,95 6594458.26 585742.64

3 /2 6,95 1,0 5,4 4,5 0,9 kruus 6594521.33 585932.43

4 /3 7,0 1,2 5,25 4,8 0,45 savi-aleur. 6594584.39 586122.23

5 /4 7,5 1,2 5,1 4,5 0,6 savi 6594647.46 586312.03

6 /5 6,75 1,2 5,55 4,8 0,75 savi-aleur. 6594710.53 586501.82

7 /6 6,8 1,1 5,3 4,3 1,0 " 6594773.60 586691.62

8 /7 6,6 1,1 4,90 3,95 0,95 " 6594836.67 586881.41

9 /8 5,8 1,35 4,35 3,85 0,5 savi 6594899.74 587071.21

10 /9 5,0 1,4 3,55 2,7 0,85 savi-aleur. 6594962.80 587261.00

11 /10 4,75 1,4 3,35 2,85 0,5 " 6595025.87 587450.80

12 /11 2,5 1,45 1,05 1,05 - liiv 6595088.94 587640.60

13 /12* 1,5 1,5 - - - " 6595160.49 587855.80

14 I /0 3,0 1,1 1,90 1,90 - savi-aleur. 6594191.61 586076.39

15 /1 5,1 1,0 4,00 3,50 0,5 savi 6594359.97 586012.72

16 /2 6,5 0,9 5,35 4,55 0,8 " 6594528.33 585949.04

17 /3 6,1 1,3 4,80 3,70 1,1 savi-aleur. 6594715.40 585878.29

18 /4 4,6 1,2 3,40 3,00 0,4 " 6594902.47 585807.54

19 /5 4,4 0,7 3,60 3,45 0,15 " 6595089.54 585736.79

20 II /0* 1,5 1,5 - - - liiv 6594034.59 586556.91

21 /1 3,2 1,3 1,7 1,7 - savi-aleur. 6594225.25 586496.51

22 /2 4,5 1,6 2,3 2,3 - liiv 6594415.91 586436.10

23 /3 7,0 1,35 4,65 4,15 0,5 savi-aleur. 6594606.57 586375.70

24 /4 7,0 1,2 5,7 4,8 0,9 " 6594797.23 586315.29

25 /5 6,1 1,25 4,85 4,25 0,6 " 6594987.89 586254.89

26 /6 6,0 1,0 4,75 3,9 0,85 " 6595178.55 586194.48

27 /7 4,9 1,0 3,7 3,4 0,3 " 6595369.21 586134.08

28 /8 3,4 0,9 2,3 2,3 - " 6595534.49 586081.71

29 III /0* 1,40 1,0 0,30 0,30 - liiv 6594036.84 587021.48

30 /1* 1,75 1,0 0,55 0,55 - savi-aleur. 6594172.83 586974.61

31 /2* 3,00 2,25 0,70 0,70 - aleuriit 6594361.73 586908.91

32 /3 4,50 1,4 3,10 2,40 0,70 " 6594550.64 586843.21

33 /4 5,40 1,2 4,10 3,50 0,60 savi-aleur. 6594739.54 586777.51

34 /5 7,15 1,45 5,35 4,85 0,50 " 6594928.40 586711.98

35 /6 7,0 1,15 5,75 5,25 0,5 " 6595117.34 586646.11

36 /7 7,5 1,1 6,0 5,4 0,6 " 6595306.24 586580.42

37 /8 7,5 0,9 6,5 5,25 1,25 savi 6595495.14 586514.72

38 /9 7,4 0,9 6,5 4,4 2,1 " 6595684.04 586449.02

39 /10 6,6 0,9 5,2 4,35 0,85 " 6595810.68 586404.98

40 IV /0* 1,2 1,05 0,15 0,15 - liiv 6594157.33 587463.78

41 /1 2,4 1,1 1,3 1,3 - savi-aleur. 6594315.33 587402.81

42 /2 4,3 2,25 1,65 1,65 - " 6594502.03 587331.10

43 /3 5,0 1,3 3,7 3,2 0,5 " 6594688.73 587259.38

44 /4 5,1 1,1 4,0 3,75 0,25 " 6594875.43 587187.66

45 /5 5,9 1,0 4,8 3,0 1,8 savi 6595062.13 587115.94

46 /6 6,4 1,0 5,0 2,95 2,05 " 6595248.82 587044.22

47 /7 7,15 0,95 5,15 3,35 1,80 " 6595440.19 586970.71

48 /8 7,15 1,1 5,3 3,4 1,9 " 6595626.89 586898.99

49 /9 6,4 0,95 4,55 2,9 1,65 " 6595818.25 586825.47

Järvemuda paksus, m

koordinaadid

Sondeerimispuuraugu

9

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

50 IV /10 4,7 0,9 3,4 2,5 0,9 " 6596028.62 586743.56

51 V /0* 1,4 1,1 0,2 0,20 - liiv 6594434.00 587792.65

52 /1 3,15 0,9 2,25 2,25 - aleuriit 6594611.73 587724.95

53 /2 4,5 1,6 2,8 2,80 - savi-aleur. 6594799.08 587654.97

54 /3 5,0 1,1 3,85 3,75 0,1 " 6594986.44 587584.99

55 /4 3,55 1,4 2,1 2,10 - liiv 6595173.80 587515.01

56 /5 2,5 1,1 1,45 1,45 - " 6595361.16 587445.03

57 /6 2,35 0,95 1,35 1,35 - " 6595548.51 587375.05

58 /7* 1,8 1,2 0,55 0,55 - " 6595735.87 587305.07

59 /8* 0,2 0,2 - - - " 6595936.31 587230.20

Järve põhjasetete 0-kontuuris

285,40 68,50 203,15 170,05 33,10

Keskmine: 1,16 3,44 2,88 0,56

Järve põhjasetete 1 m samapaksusega kontuuris

271,75 57,70 200,70 167,60 33,10

1,15 4,01 3,35 0,66

2013. ja 1975. a sondeerimise andmed kokku

Järve põhjasetete 0-kontuuris

459,95 108,20 329,70 278,60 50,70

Keskmine: 1,16 3,55 3,01 0,54

Järve põhjasetete 1 m samapaksusega kontuuris

439,95 92,30 326,20 275,10 50,70

1,14 4,03 3,40 0,63

Koostas: Rein Sinisalu

59 p. kokku:

Keskmine:

50 p. Kokku:

Keskmine:

93 p. kokku:

81 p. Kokku:

10

Lisa 2

Fotod sondeerimispuuraukude südamikest

Puurauk 1

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

500-600 cm

11

Puurauk 2

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-490 cm

12

Puurauk 3

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

500-600 cm

13

Puurauk 4

100-200 cm

200-300 cm

210-305 cm

14

Puurauk 5

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

480-580 cm

15

Puurauk 6

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

500-600 cm

610-710 cm

16

Puurauk 7

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

500-600 cm

600-700 cm

17

Puurauk 8

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

18

Puurauk 9

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-480 cm

19

Puurauk 10

90-190 cm

Puurauk 11

200-300 cm

300-400 cm

20

Puurauk 12

150-250 cm

250-350 cm

350-450 cm

400-500 cm

21

Puurauk 13

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

500-600 cm

600-700 cm

650-750 cm

22

Puurauk 14

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

500-600 cm

640-740 cm

23

Puurauk 15

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

500-600 cm

600-700 cm

24

Puurauk 16

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

440-540 cm

25

Puurauk 17

150-250 cm

Puurauk 18

200-300 cm

300-400 cm

330-430 cm

26

Puurauk 19

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

500-600 cm

27

Puurauk 20

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

500-600 cm

28

Puurauk 21

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

500-600 cm

29

Puurauk 22

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

500-600 cm

610-710 cm

30

Puurauk 23

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

500-602 cm

31

Puurauk 24

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

450-550 cm

32

Puurauk 25

100-190 cm

Puurauk 26

150-250 cm

250-350 cm

350-440 cm

33

Puurauk 27

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

34

Puurauk 28

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

450-550 cm

35

Puurauk 29

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

500-580 cm

36

Puurauk 30

100-200 cm

200-300 cm

310-410 cm

37

Puurauk 31

100-200 cm

200-300 cm

280-380 cm

38

Puurauk 32

100-200 cm

200-300 cm

300-400 cm

400-500 cm

39

Puurauk 33

50-150 cm

150-250 cm

250-350 cm

350-450 cm

Puurauk 34

100-200 cm

40